W3 uudised

Otsing 'ukrain*' andis enam kui 300 tulemust! Väljastatakse esimesed 300.
» Järjesta tulemused kuupäeva järgi

12.04.2022 16:26 (134.68) Välisminister Eva-Maria Liimetsa kõne Riigikogus "Olukorrast Ukraina abistamisel“ arutelu, 12. aprill 2022 [Välisministeerium]

Austatud Riigikogu liikmed, Austatud Ukraina sõbrad, Austatud kuulajad, Tagasi vaadates saan öelda, et ei osanud 23. veebruari rahulikus Kiievis jalutades arvata, et see on pikaks ajaks selle kauni linna viimane rahulik õhtu. Venemaa alustatud täiemahuline sõda Ukraina vastu, mis algas Eesti Vabariigi aastapäeva varajastel hommikutundidel, on puudutanud meid kõiki. Venemaa on oma tegevusega rikkunud rängalt rahvusvahelist õigust ning murdnud kõiki endale võetud kohustusi. Samuti ületanud kõik punased jooned alustades suurimat sõjalist konflikti Euroopas pärast II maailmasõda. Eesti jaoks oli Ukraina toetamine osa meie välis- ja sisepoliitikast juba enne Vene vägede ulatuslikku sissetungi. Oleme aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust ja Euroopa suunalisi reforme. Pöörasime Ukrainaga seotud rahvusvahelise õiguse rikkumistele tähelepanu ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena. Andsime kaitsealast relvaabi. Suhtlesime aktiivselt partneritega, et Euroopa julgeolekuarhitektuuri aluspõhimõtted püsiksid. Ilma liialdamata saan öelda, et suurem osa Eesti diplomaate tegeles juba kuid enne Venemaa suurt sissetungi igapäevaselt Ukraina teemadega. Kogunenud pinged ja ulatuslik luureinfo, millest palju olulist tehti ka avalikuks, viitas, et peame olema valmis halvimaks. Loomulikult käivitas Välisministeerium Venemaa agressiooni esimestest tundidest aktiivse välispoliitilise tegevuse. Eesti on tegutsenud siin kolmes põhilises välispoliitilises suunas. Esiteks toetame Ukrainat kõigil sobilikel viisidel. Teiseks oleme mõistnud Venemaa agressiooni kõigil võimalikel tasanditel hukka ja tegelenud Venemaale sõja hinna igakülgse tõstmisega. Kolmandaks oleme koos oma NATO liitlastega tugevdanud kõigiti enda julgeolekut. Meie ülesanne on aidata lõpetada agressioon ja taastada Euroopa julgeolek. Tänane arutelu on kokku kutsutud Ukraina toetuse käsitlemiseks. Ma tänan Riigikogu selle algatuse eest. See on oluline Ukrainale, Ukraina inimestele ning Eestile ja Eesti inimestele. Meie inimesed on erakordselt avatud südamega aidanud ukrainlastel sel ajaloo väga raskel hetkel hakkama saada. Ukrainas lahti rulluv humanitaarkriis, mis on suurim ja ohtlikum alates Teisest Maailmasõjast, nõuab rahvusvahelise kogukonna kiiret tegutsemist. Täna vajab Ukrainas humanitaarabi üle 12 miljoni inimese ja sõjategevuse jätkudes humanitaarkriis paraku üha süveneb. Vaid viie nädalaga on Ukrainas humanitaarabi vajavate inimeste hulk kasvanud peaaegu sama suureks kui kümne aastaga Süürias [kus täna vajab humanitaarabi üle 13 miljoni inimese]. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti on Ukraina toetajate osas maailma esirinnas - meie sõjalise ja humanitaarabi kogupanus on praeguseks 235 miljonit eurot. Lisaks sellele on Eesti rahvastiku suhtarvu lõikes Ukraina sõjapõgenike vastuvõtjatest Euroopa riikide seas neljandal kohal. Tänaseks on vähemalt iga kolmas Eesti inimene teinud annetuse Ukraina toetuseks, mis teeb erinevate annetuste kogusummaks juba enam kui 13 miljonit eurot. Eesti osutas Välisministeeriumi kaudu Ukrainale humanitaarabi juba enne Venemaa viimast sõjalist agressiooni 24. veebruaril. Oleme toetanud mitmete MTÜ-de abistamisprojekte Ida-Ukrainas alates 2014. aastast. Tänu pikaajalisele humanitaarabiprojektide elluviimisele Ukraina idaosas olid Eesti abiorganisatsioonid olukorra eskaleerudes võimelised koheselt reageerima ning abivajajaid Ukrainas aitama. 2022. aasta jaanuaris suurendasime mitmete Ukraina idaosas elluviidavate pikaajaliste humanitaarabiprojektide eelarvet. Välisministeerium alustas Ukraina täiendavat abistamist vaid mõni tund pärast Venemaa laiaulatusliku sõjalise rünnaku algust, mil tegime rahaeraldised rahvusvaheliste humanitaarabi organisatsioonide tööks. Seoses humanitaarkriisiga ja tulenevalt Ukraina hüppeliselt suurenenud humanitaarabivajadustest oleme Välisministeeriumis loonud Ukraina humanitaarabi staabi. Tänaseks üle kuu aja tegutsenud staap on aidanud koordineerida mitmeid suuri abisaadetisi koostöös Eesti riigiasutuste, ettevõtete ja MTÜdega, et vastata Ukraina abipalvetele toiduabi, ajutise peavarju ja tervishoiu vallas. Staap on aidanud ka teisi abisaatjaid transpordi- ja logistikaküsimustes. Head kuulajad! Venemaa tapab ja vigastab süüta inimesi sihilikult. Vägivalla eest oma kodudest põgenema sunnitud elanikud peavad hakkama saama ilma peavarju, vee, toidu ja muu eluks hädavajalikuta. Paraku on nii, et juba üle kuu aja sõjakoledustes kannatanud inimeste humanitaarabivajadus suureneb ja jääb selliseks pikaks ajaks. Ukraina vajab meie pikaajalist toetust. Seetõttu jätkab Välisministeeriumi Ukraina abistamise staap pühendunult tööd, et vajalik abi jõuaks Ukraina inimesteni. Eesti poolt antav humanitaarabi keskendub juba mainitud 3 valdkonnale: toiduabi, tervishoid ning ajutise peavarju tagamine põgenikele. Lugupeetud Riigikogu! Ukraina üks peamisi vajadusi on toiduabi. Ukraina vajab toiduabi 15 000 tonni päevas. ÜRO Toidu- ning Põllumajandusorganisatsioon on teinud kiire vajaduste hindamise 19 Ukraina oblastis, nende hinnangul vajab 40-45% inimestest järgmise 3 kuu jooksul toiduabi. Välisministeerium on korraldanud toiduabi 250 000 euro väärtuses, koos eraannetajatega on Eesti panustanud toiduabile kokku üle 5 miljoni euro. Välisministeerium on koostöös Toidupangaga saatnud Ukrainasse imikutoitu, lihakonserve, suppe ja teisi valmistoite. Heameel on tõdeda, et Eesti poolt saadetud toiduabi on jõudnud mitmetesse Ukraina piirkondadesse - Harkivisse, Lvivi, Luhanskisse, Donetskisse, Kiievisse, Tšernihivisse, Taga-Karpaatiasse, Mõkolaivisse, Sumõsse, Ivano-Frankivskisse, Dniprosse ja Žõtomõri. Tänaseks on saadetud sadu aluseid toitu, 2 veost Eesti kartuleid, kalakonserve, kaerahelbeid ja beebitoitu jõudis nädalavahetusel Tšernihivisse, ettevalmistamisel on 2 järgmist veost toiduabi Lvivi ja Tšernihivisse. Teine oluline valdkond, kuhu Eesti humanitaarabi korras panustab, on tervishoid. Eesti panus on koostöös erasektoriga juba üle 4 miljoni euro. Venemaa sõjalise agressiooni käigus on Ukrainas 9 haiglat täielikult hävitatud ja 135 haiglat kannatada saanud. Seetõttu toimetatakse patsiente järjepidevalt Lääne-Ukraina suunas, kus haiglad on ülekoormatud. Maailma Terviseorganisatsioon on teada andnud enam kui 100 rünnakust haiglatele või kiirabiautodele. Inimestel on piiratud ligipääs ravimitele ja tervishoiuteenustele, krooniliste haiguste ravi on praktiliselt peatunud. Umbes pooled apteegid on suletud. Paljud tervishoiutöötajad on ise kodust põgenenud või töövõimetud. Välisministeerium on saatmas meditsiiniabi enam kui 150 000 euro väärtuses, näiteks haavaloputusvahendeid ja esmaabikotte. Koostöös Chemi-Pharmi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega saatsime Lvivi regionaalhaiglale 13 000 liitrit vajalikke desinfektsioonivahendeid käte, pindade ja seadmete puhastamiseks nii haiglatele kui ka isiklikuks kasutamiseks. Ettevalmistamisel on mitmeid veoseid erinevate meditsiinitarvikutega esmaabiks Ukrainas, lisaks on töös meditsiinimeeskondade lähetamine ning täiendav meditsiiniaparatuuri ja -tarvikute saatmine. Ravimeid saame saata piiratud mahus, sest peame arvestama sõjast tulenevate tarneahelate pikenemisega ning eelkõige katma siseriiklikud vajadused, samuti tuleb meditsiiniaparatuuri saatmisel jälgida seda, et me ei seaks ohtu Eesti enda toimepidevust. Terviseamet on teinud ettepaneku Ukraina haigla- ja järelravi vajavate sõjatraumapatsientide meditsiiniliste evakuatsioonide teostamiseks Ukraina piirilt Eestisse. Selle kohaselt on Eesti valmis vastu võtma 53 patsienti. Euroopa Liidu ja NATO riigid on meditsiinivaldkonnas tegemas olulist koostööd, et luua patsientide evakuatsiooni ja ravi korraldamiseks vajalik koordinatsioonimehhanism. EL tasemel on olemas protseduurid tervishoiu ja elanikkonnakaitse valdkondade koostööks ja vastavate infosüsteemide kasutamiseks, kuna abipalved ning patsiendiandmed peavad liikuma läbi erinevate süsteemide ning vastama andmekaitsenõuetele. NATO koordineerimisel on töös liikmesriikide seas juhtriigi määramine, kelle eestvedamisel saaks luua koordinatsioonikeskuse ja selle juurde kuuluvad evakuatsioonipunktid. Välisministeeriumi Ukraina humanitaarabi staap jälgib ning panustab arengutesse mõlema tegevusliini osas, koordineeritult alalise esindusega NATOs, Terviseameti ning teiste asjassepuutuvate osapooltega. EL ning NATO ühishuvi on efektiivse koordinatsioonisüsteemi loomine võimalikult kiiresti. Sõjategevuse tulemusel on patsientide arv hüppeliselt tõusnud, samal ajal kui paljud haiglad ja tervishoiukeskused on hävitatud. Kolmas oluline abivaldkond on ajutine peavari. Esimene Ukrainasse saadetud humanitaarabi saadetis Eesti riigilt peale sõja puhkemist jõudis kohale 27.02, selleks oli Päästeameti logistikakeskuses komplekteeritud telklaagri püstitamise varustus: 6 telki, 200 magamiskotti, 200 välivoodit, 4 diiselgeneraatorit ning 6 telgiküttesüsteemi. Mäletan, et tolle nädalavahetuse kriisikoosolekutel olime tõsiselt mures, kas saadetis õnnestub Ukrainasse saada. Abi kohale jõudmine ei olnud tol hetkel iseenesest mõistetav. Märtsis saatis välisministeerium Ukrainasse samuti enam kui 5000 tekki, patja ja madratsit. Paraku on tänaseks ajutise varjupaiga varustusest puudu juba kõikjal Euroopas. Belgia ja Tšehhi ja Poola on juba palunud vastavat varustust EL tsiviilkaitse mehhanismi kaudu. Euroopa Liit on loomas ajutise varjupaiga pakkumise võimekust, et vähendada liikmesriikidele langevat suurt koormust erinevates kriisides toimetulekuks. Peavarju alla kuulub ka vee- ja elektrivarustuse tagamine. Ukrainas süveneb ka puhta joogivee vajadus ning veevarustuse tagamine. Vee puhastuse valdkonnas on olemas palju erinevaid lahendusi, mida kriisides kasutatakse läbi elanikkonnakaitse mehhanismi, siis paraku on sõjategevuse olukorras võimalik vastavat varustust hetkel lähetada. Ukraina Energiaministeeriumi hinnangul 1 miljon inimest elektrita ja 6 miljonil inimesel piiratud ligipääs puhtale veele. Eelmisel nädalal läks välisministeeriumi toel teele 17 generaatorit Luhanski, Donetski ja Harkivi oblastite haiglate, humanitaarabi peakorterite ja massipommivarjendite jaoks, samuti IT-tehnika ja generaatorite saadetis, millega välisministeerium vastas Ukraina digiministeeriumi abipalvele. Lisaks vajab Ukraina kohe abi kütusenappuse leevendamisel. Ilma piisava kütuseta põllumajandussektoris võib Ukraina järgmisel talvel seista silmitsi katastroofilise toidupuudusega, mis omakorda avaldab mõju globaalsele julgeolekule ja hindadele. Eestis valmistab Kaitseinvesteeringute Keskus ette suuremahulist 5 miljoni euro suurust kütusetarnet, mida rahastab Euroopa Komisjon. Selle raha eest saab osta umbes 4 miljonit liitrit bensiini ja diislikütust ning selliseid koguseid pole võimalik osta Eesti turult. Seetõttu teevad nad koostööd Poola Strateegiliste Reservide Agentuuriga, kelle kaudu vastav kogus leitakse Poola turult, hetkeseisuga peaks aprilli jooksul kütusesaadetis Ukrainasse jõudma. Austatud Riigikogu! Venemaa poolt alustatud laiaulatuslik sõjaline agressioon Euroopas aastal 2022, käsikäes enneolematult suuremahulise humanitaarkriisiga mõjutab terve maailma majandust ja poliitilisi prioriteete, on olnud EL ja meie partnerite reageerimisvõimekusele proovikiviks. Paljud liikmesriigid on nentinud, et EL ei olnud selliseks kriisiks päriselt valmis. Selles erakordses olukorras on EL elanikkonnakaitse mehhanism käivitunud enneolematus mahus ning veelkord tõestanud ennast Euroopa solidaarsuse operatiivse väljundina. Käesolev operatsioon on elanikkonnakaitse mehhanismi ajaloo suurim ning logistiliselt üks keerukamaid, kuid mehhanism toimib täna edukalt, jätkates samaaegselt reageerimist ka teistele kriisidele maailmas. Kõik 27 ELi liikmesriiki ning Norra ja Türgi on mehhanismi kaudu Ukrainale abi pakkunud. Läbi elanikkonnakaitse mehhanismi on Poolas, Rumeenias ja Slovakkias loodud logistikakeskused ning läbi Poola logistikakeskuse on tänaseks saadetud Ukrainasse ligi 12 000 tonni humanitaarabi. Kokku on rahvusvahelised organisatsioonid saatnud Ukrainale 107 000 tonni humanitaarabi, see hõlmab nii Euroopa Liidu kui ÜRO organisatsioonide panust. Välisministeeriumi staap on Eesti antava humanitaarabi süda, mis koordineerib tegevusi kahel suunal: riigisiseselt teiste riigiasutuste, mittetulundusühingute ning erasektoriga, ning rahvusvahelisel tasandil ukrainlaste, EL kriisikeskuse, Maailma Terviseorganisatsiooni, Elanikkonnakaitse ja Humanitaarabi Operatsioonide Peadirektoraadi ning NATOga, et tagada maksimaalne toetus Ukrainale kooskõlas humanitaarabi andmise heade praktikatega. Ka Eesti saatkonnal Kiievis, mille töötajad paiknevad täna nii Poolas, Kiievis kui ka Tallinnas, on aktiivne roll Eesti humanitaarabi koordineerimisel Poola-Ukraina piiril ning humanitaarabi saadetiste logistika hõlbustamisel ning kontaktide vahendamisel Ukraina partneritega. Austatud Riigikogu! Peame arvestama ka regionaalsete abivajadustega. Sõda Ukrainas on haprasse olukorda asetanud ka Moldova. Täna seisab Moldova keerulises olukorras, kus peab toime tulema komplekskriisiga - Covid, energiavarustuskindlus, julgeolek ning erakordsest põgenike arvust tuleneva humanitaarkriisiga. Mitte ükski riik ei saa sellise koormaga toime tulla üksi. 2,6 miljoni elanikuga Moldova on kõige haavatavam riik, kes samal ajal pakub ning vajab abi. Sest Moldovas on suurim hulk sõjapõgenikke ühe elaniku kohta. Mida rohkem saame toetada Moldovas asuvaid Ukraina põgenikke, seda suurem on tõenäosus, et Ukraina sõjapõgenikud saavad jääda oma kodule lähemale. Sest nende soov on enamasti sõjategevuse vaibudes esimesel võimalusel kodumaale naasta. Eesti andis Moldovale 100 000 eurot riiklikku otsetoetust ning toetas rahvusvaheliste humanitaarabi organisatsioonide tööd 150 000 euroga. Jätkub töö ka väiksemate toiduabi projektidega ning busside annetamisega Moldova regionaalarengu toetuseks. Head kuulajad, Ukraina abistamisel on olnud erakordne roll Eesti vabakonna ning erainitsiatiividel. Siiras heameel on tervitada täna siin saalis MTÜ-d Slava Ukraini, kes on olnud üks aktiivsemaid uusi Ukraina abistajaid. Lisaks soovin ära märkida MTÜ Pagulasabi, MTÜ Mondo ning Ukraina Kultuurikeskuse poolt ellu kutsutud algatust Ukrainaheaks!, mis on andnud nii paljudele meist võimaluse Ukraina heaks annetada, samuti Toidupanka ja Päästeliitu. Aitäh teile! Ukraina tänane toetajate ring on suur, ent peame hakkama juba praegu seadma plaane Ukraina ülesehitamiseks. Eesti on juba andnud märkimisväärset abi Ukraina toetuseks. Paraku võib ennustada, et Ukraina humanitaarabivajadus on pikaajaline ja see suureneb sedavõrd, mida kauem kestab sõjategevus. Eesti võttis 2015. aastal ambitsioonika eesmärgi tõsta oma arengukoostöö ja humanitaarabi riiklikku kogupanust 0,33% SKT-st aastaks 2030. Selleks on tarvis tõsta rahvusvahelise arengukoostöö- ja humanitaarabi panust riigieelarves, milles teil, lugupeetud riigikogu liikmed, on oluline roll. Peaminister Kaja Kallas pakkus EL Ülemkogul välja idee rahvusvahelise tinghoiukonto loomisest, kuhu kogutav summa suunataks hiljem ümber Ukraina ülesehitamiseks. Eesti ei saa seda ideed ellu viia üksi, hetkel käib aktiivne diplomaatiline töö liitlastega ideele toetuse kogumiseks. Eesti tungival soovil lisati 7. märtsi EL arenguministrite mitteametliku kohtumise päevakorda Ukraina abistamise küsimus. Seal kutsusime Komisjoni üles Ukrainat igakülgselt toetama, sealjuures kasutama EL naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ (NDICI) kiirreageerimise meetmeid ja kriisireservi. Samuti toonitasime, et tähelepanu on vaja pöörata ka Moldovale ja idapartnerlusregioonile tervikuna. Täna teame, et Komisjon on märkimisväärsel kiirusel erinevaid toetuspakette Ukrainale eraldanud ning kohandanud ka NDICI alust, mis võimaldab toetada ka väljaspool Ukrainat asuvaid sõjapõgenikke. 6. aprilli EL arengudirektorite kohtumisel toonitasime samas EL liikmesriikide uudse koostöö ehk Euroopa tiimi lähenemise olulisust Ukraina ülesehitamisel. Peame juba täna mõtlema, kuidas me saame Ukraina ülesehitamisesse panustada, sealjuures kvalifitseeruda EL hangetes osalemiseks. Euroopa Komisjoni sõnul on kindlasti ülesehitamise keskmes rohe- ja digipööre. Team Europe Partnerlusportaal TEPP on Eesti innovatiivne lahendus, mille arendas välja Eesti erasektor ja anname selle üle Euroopa Komisjonile 10. mail Eestis (450 000 EUR eelarve). Portaal ühendab erinevate riikide avaliku ja erasektori pakkumised ja partnerriikide vajadused ja tagab seeläbi parema abi koordinatsiooni ja kogu Euroopa Liidu ühtse nähtavuse globaalselt. Ukraina on vaba ja iseseisev riik, kellel on õigus valida ise oma tulevikku. Ukraina tulevik ei seisa eraldi Euroopa tulevikust. Nii peame võtma tõsiselt ukrainlaste soovi kasvada demokraatlikel alustel põhinevaks õigusriigiks ning saada Euroopa Liidu liikmeks. Sellest lähtuvalt jätkame Ukraina toetamist nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka arenguabiga. Elagu Eesti! Elagu Ukraina! Tänan. Kõik uudised

05.03.2014 13:50 (93.24) Välisminister Urmas Paet Riigikogus: Ukrainas ei tohi luua alust uuele külmutatud konfliktile lisaks Lõuna-Osseetiale, Abhaasiale ja Transnistriale [Välisministeerium]

Nr 83-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Riigikogus, et Ukraina kriis on suurim julgeoleku ja usalduskriis Euroopas pärast Balkani sõdu ja Gruusia konflikti. „Venemaa on viinud väed Krimmi ning see on Ukraina vastane agressioon – see on Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine,“ rõhutas ta.Venemaa peab Paeti sõnul lõpetama agressiooni Ukrainas ning taastama kriisieelse olukorra oma sõjaväelaste paiknemisel. „Samuti tuleb tühistada Vene parlamendi otsus, mis lubab Vene sõjaväge kasutada Ukrainas,“ lisas ta. „Äsja ametisse saanud Ukraina uue valitsuse peamine eesmärk on katkine ja tugevalt raputada saanud Ukraina ühiskond taas toimima saada. Krimmi elanike probleemide lahendamiseks on hulgaliselt rahumeelseid võimalusi,“ ütles Eesti välisminister. Ta lisas, et Venemaa sekkumine on vastuolus mitmete rahvusvaheliste kokkulepetega – ÜRO põhikirjaga, Helsinki lõppaktiga, 1997. aasta Venemaa-Ukraina baaslepingutega ja 1994. aasta Budapesti memorandumiga. „Venemaa rikub selgelt rahvusvahelist õigust ning pingestab Ukraina kriitilist situatsiooni veelgi. See on täpselt risti vastupidine sellega, mida Ukrainal tegelikult vaja oleks. Olukorra teravdamist pole vaja kellelegi. Seda pole vaja Ukrainale, Krimmi elanikele ega Venemaale,“ rõhutas Paet. Hetkel on Ukraina valitsuse andmetel 11 Ukraina sõjaväebaasi blokeeritud 1800 vene sõjaväelase, 60 sõjaväemasina ja 10 soomuki poolt ning kokku on Vene territooriumilt sõjalaevade, helikopterite ja transpordilennukitega Krimmi saadetud 16 000 sõjaväelast. „Vene sõdurid blokeerivad ja kontrollivad jätkuvalt olulisi valitsusasutusi ja sõjalisi objekte Krimmis – parlamenti, kõiki tsiviil- ja sõjaväe lennuvälju, mõningaid siderajatisi, raadiojaamu, tolli-, sõjaväe- ja rannavalvebaase, Ukraina mereväe peakorterit,“ loetles Paet. „Venemaa peamine eesmärk on ilmselgelt Ukraina valitsuse muutus ja Ukraina poliitika oma otsese mõju alla saamine, et tagada Ukraina liitumine Euraasia Liidu ja Tolliliiduga oma mõju kindlustamiseks,“ lisas ta. „Arenguid Ukrainas ja edaspidiseid samme on arutanud ja arutavad Põhja-Atlandi Nõukogu, Euroopa Liidu välisministrid, ÜRO julgeolekunõukogu, OSCE ja Euroopa Nõukogu, homme kaaluvad EL edasisi samme ELi riigipead ja valitsusjuhid,“ lisas ta. Paeti sõnul ei tohi viimaste päevade sündmused luua alust uuele külmutatud konfliktile lisaks Lõuna-Osseetiale, Abhaasiale ja Transnistriale. „Edasi kaalub rahvusvaheline kogukond võimalusi piirangute või sanktsioonide rakendamiseks. Näiteks on peatunud mitmed koostööprojektid USA ja Venemaa vahel ning USA on juba peatanud oma osaluse G8 tippkohtumise ettevalmistamisel,“ lausus Eesti välisminister. „Homsel EL-i riigipeade ja valitsusjuhtide Ülemkogul saavad samuti kõne alla tulla majanduslikud piirangud ning rakenduda võib liikumispiirangute kehtestamine ühes EL-i ja Venemaa vahelise viisavabaduslepingu üle peetavate läbirääkimiste peatumisega,“ lisas ta. Eesti välisministri sõnul on väga oluline, et Ukraina ja Venemaa hakkaksid omavahel sisuliselt rääkima. „Ukraina valitsus on selleks korduvalt valmisolekut väljendanud ning rahvusvaheline kogukond on pakkunud oma abi kõneluste vahendamisel,“ ütles Paet Riigikogus. „Ukrainas viibivad hetkel kohal OSCE rahvusvähemuste volinik, eesistuja eriesindaja ja meediavolinik. Ettevalmistamisel on ka OSCE missiooni Ukrainasse lähetamine, mille eesmärgiks on kujunenud konflikti kohta andmete kogumine ning püüd selle süvenemist ennetada. Eesti on valmis selles missioonis osalema,“ kinnitas Paet. Rahvusvaheline kogukond peab Eesti välisministri sõnul aitama Ukraina uut valitsust riigisisese olukorra stabiliseerimisel. „Läbi tuleb viia põhiseaduslik reform ning vabad ja ausad presidendivalimised. Ukraina ühiskonna konsolideerimisel ja rahulikule arenguteele tagasipöördumisel tuleb jälgida seda, et kaasataks kõik ühiskonna osad,“ märkis Paet. „Mitte ükski regioon, rahvuslik või sotsiaalne grupp ei tohi uue Ukraina arhitektuurist kõrvale jääda, ega tunda, et tegemist ei ole nende riigiga. Ukraina ees seisvate tõsiste reformide juures on oma abi pakkumas ka Eesti,“ lisas ta. Ukraina majandus on väga keerulises olukorras. „Ukraina vajab kiiresti rahvusvahelist finantsabi, vastasel juhul on riigi jalgadel püsimine äärmiselt küsitav,“ ütles Eesti välisminister. „Rahvusvaheline valuutafond saadab järgmise nädala alguses Ukrainasse eksperdid, kes selgitavad välja riigi vajaduste täpse määra. EL-i välisministrid on väljendanud selget toetust rahvusvahelisele abipaketile, mis Ukraina koheseid vajadusi suudaks leevendada.“ Paeti sõnul on kogu olukorra edasises arengus üheks määravaks teljeks küsimus gaasiga varustamisest. Ukrainal on Venemaa ees tasumata gaasiarveid 1,5 miljardi USA dollari eest ning suure tõenäosusega lõpeb lähiajal gaasi pakkumine Ukrainale praeguse odava hinnaga. See kasvatab võlga veelgi,“ lausus Paet. „Välistada ei saa teisigi ja radikaalsemaid samme Venemaa poolt, ehkki sel juhul kannatavad tugevasti Venemaa enda sissetulekud. Nii on väga oluline välja töötada alternatiivstsenaariumid juhuks, kui see nii läheb,“ lisas ta. Korruptsioon ja riigiraha väärkasutus on Eesti välisministri sõnul üks peamine põhjus, miks Ukraina kriisi jõudis. „Katastroofiliste tagajärgedeni viinud valitsemisviis oli see, mille vastu Ukraina rahvas otsustavalt usalduse kaotas. Endiste valitsejate hoolimatus süvendas vaesust ja rahulolematust,“ ütles Paet. Ta lisas, et korruptsioon on Ukraina ühiskonda lõhestanud pikalt ning see on viinud miinimumini paljude usu oma riigi juhtidesse ja institutsioonidesse. „EL-i välisministrite nõukogu otsustas esmaspäeval, et Ukraina riigikassa vahendeid kuritegelikult kasutanud või inimõiguste rikkumisi toime pannud isikute varad külmutatakse,“ märkis Paet. Eesti välisministri kinnitusel on äärmiselt oluline, et Ukrainal oleks EL-iga liitumise perspektiiv. „Euroopa Liit peab selle lõppude lõpuks suutma ka selgelt välja öelda – inimesed hukkusid Maidanil snaiprite kuulide läbi, sest tahtsid, et nende riik kiiremini Euroopale läheneks,“ ütles Paet Riigikogus. Viimastel päevadel on Euroopa komisjon ja Kaubanduse peadirektoraat alustanud tehnilisi ettevalmistusi ühepoolsete kaubandusmeetmete määruse (Autonomous Trade Measures) vastuvõtmiseks, mis tähendab Ukraina kaupade tariifivaba pääsu EL-i turule. „Jätkuvalt on EL-i poolt laual pakkumine allkirjastada assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingud, kui Ukraina ise selleks valmis on. Praegu on nimetatud valmisoleku eelduseks Ukraina uue presidendi ametisse valimine vabadel valimistel,“ märkis välisminister Paet. Välisminister Paeti sõnul on hulk konkreetseid samme, mida Eesti on juba Ukraina toetuseks astunud. „Kavatseme seda suunda kindlasti ka jätkata,“ lausus Paet. „Eesti on eraldanud Ukraina rahutuste käigus kannatada saanutele seni 85 000 eurot. Kokku teeb see hetkel Eestist ühe suurema Ukraina viimaste sündmuste järgse humanitaartoetaja Euroopas,“ ütles Paet. Ta lisas, et Eesti on otsustanud ka kahekordistada stipendiumide arvu Ukraina tudengitele, et nad Eesti ülikoolidesse õppima tuleksid. Eelmisel aastal toetas Eesti arengukoostöö raames erinevaid projekte Ukraina suunal 340 000 euroga. Paet peatus oma kõnes ka Ukraina sündmuste võimalikul mõjul Eestile. „Eeldan, et Ukraina sündmuste valguses ei taha enam keegi kahtluse alla seada kulutusi, mida Eesti teeb oma julgeoleku kindlustamiseks,“ märkis Paet. „Kaitsekulutused 2 % SKTst – selles numbris väljendub realistlik hinnang olukorrale, sellele kohale ja ajale, kus me elame,“ lisas Eesti välisminister. Lõpetuseks rõhutas Paet, et iseseisva riigi suveräänsuse rikkumine väljamõeldud põhjusel ei ole vastuvõetav. „Rahvusvaheline õigus on siduv kõigile osalistele. Sellest peab aru saama ka Venemaa,“ märkis Paet Riigikogus. „Vastasel juhul me pöördume tagasi seaduste-eelsesse aega, kus maksis üksnes tugevama õigus. Ma olen veendunud, et seda ei soovi mitte ükski inimene, riik ega rahvusvaheline organisatsioon,“ lisas välisminister. Kõne terviktekst on leitav järgmiselt lingilt: http://www.vm.ee/?q=node/19349 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

16.03.2022 21:10 (54.39) Minister Kersna Euroopa Liidu haridusministrite kohtumisel Ukraina ministriga: loome igale Ukraina lapsele turvalise koha meie koolides [Haridus- ja Teadusministeerium]

Tänasel erakorralisel Euroopa Liidu haridusministrite videokohtumisel Ukraina haridusminister Serhiy Shkarletiga kinnitas haridus- ja teadusminister Liina Kersna, et Eesti toetab Ukrainat igal võimalikul viisil ning tagab Ukrainast saabunud lastele ja noortele turvalise hariduse jätkamise võimaluse kõigil haridustasemetel. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul seisab Eesti tugevalt Ukraina kõrval ning tagab, et iga päev Ukrainast Eestisse saabuvad sajad lapsed leiavad koha Eesti haridussüsteemis. “Tänaseks on sõja eest põgenedes Eestisse saabunud üle kaheksa tuhande Ukraina lapse ja noore, kes saavad siin oma haridusteed jätkata kõigil tasemetel: alg-, põhi-, kesk-, kutse- ja kõrghariduses. Esimene samm on luua sõjakannatusi läbi elama pidanud lastele ja noortele turvaline keskkond ning pakkuda neile vaimset tervist toetavaid tegevusi. Seejärel aitame siia tulnud lastel haridusteed jätkata,” ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Minister Kersna rääkis, et Ukrainast saabunud lapsed lähevad üldjuhul eestikeelsesse kooli. Ministeerium püüab aga leida viise, kuidas laste ja noorte hariduse jätkamine võimalikult sujuvaks muuta. “Koostöös Ukraina riigi ja Ukraina kogukonnaga Eestis saavad meie koolid kasutada tasuta ukrainakeelseid digitaalseid õppematerjale. Kõik Ukraina haridusvaldkonna spetsialistid on meie haridussüsteemi oodatud Ukraina lapsi õppimisel toetama. Kokkuleppel kooliga saavad Ukrainast tulnud lapsed ja noored õppida distantsilt selle õppeaasta lõpuni Ukraina riikliku õppekava järgi,” ütles minister Kersna. Erakorralisel Euroopa Liidu haridusministrite videokohtumisel jagasid liikmesriikide esindajad vastastikku infot, milliseid samme on juba astutud, et aidata Ukrainast saabunud lastel ja noortel haridusteed jätkata. Samuti räägiti tegevustest, mida Euroopa tasandil ja kõigis riikides Ukraina sõjapõgenike haridustee jätkumise toetamisel ette võtta. Ukraina haridusminister Serhiy Shkarlet palus Euroopa riikide ministritel õpetada Ukraina lastele ukraina keelt ja kultuuri, anda neile psühholoogilist abi, kaasata Ukraina õpetajaid ning tagada ligipääs Ukraina digitaalsetele õppematerjalidele ja -platvormidele. Minister Liina Kersna tegi ELi haridusministritele ettepaneku jagada ühiselt kogemusi põgenikele haridustee jätkamise korraldamisel ning üheskoos luua täpsemad juhised Ukraina lastele hariduse võimaldamiseks nii pikas kui ka lühikeses plaanis. Samuti rõhutas minister, et näeb selget vajadust Euroopas täiendavate haridusvaldkonna toetusmeetmete järele, et toetada Ukraina sõjapõgenike kohanemist liikmesriikides. Euroopa Liidu riikide haridusministrid rõhutasid Ukraina sõjapõgenikest laste ja noorte haridustee kiire jätkamise vajadust ning ütlesid, et on oluline lõimida liikmesriikidesse saabunud Ukraina lapsed ja noored kohalikku haridussüsteemi. Haridusministrid kinnitasid, et tegeletakse töörühma loomisega, et liikmesriikide kogemusi ja Ukrainaga infovahetust jagada ja keskselt juhtida. Euroopa Liidus ollakse ühiselt valmis igakülgseks toetuseks, et aidata Ukraina õpilasi, õpetajaid ja haridustöötajaid, kes on Ukrainas või sõja tõttu kodumaalt lahkuma sunnitud. Kõik uudised Keel EST

15.04.2021 16:16 (49.21) Välisminister Liimets Kiievis: Balti riigid seisavad ühiselt Ukraina iseseisvuse ja suveräänsuse eest [Välisministeerium]

Täna, 14. aprillil on välisminister Eva-Maria Liimets koos Läti välisministri Edgars Rinkēvičsi ja Leedu välisministri Gabrielius Landsbergisega ühisel visiidil Ukrainas. Visiidi eesmärk on väljendada solidaarsust ja kinnitada toetust Ukrainale pingestunud olukorras, kus Venemaa on koondanud vägesid Ukraina piiril ja okupeeritud Krimmi poolsaarel. „Seisame ühiselt Ukraina selja taga: rahvusvahelise kogukonna tahe ja panus Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamisel püsib kindel. Ukraina julgeolek on Euroopa julgeoleku seisukohast elulise tähtsusega,“ ütles välisminister. Tihe päev sisaldas delegatsioonide kohtumisi Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba, Ülemraada spiikri Dmõtro Razumkovi, peaminister Denõss Šmõhali, Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni asepeaministri Olga Stefanõšina ja kaitseminister Andrii Taraniga. Kohtumistel arutati Venemaa käitumisest tulenevat pingete kasvu Ukrainas ja Ukraina ümber. Kolme Balti riigi välisministrid kinnitasid vankumatut toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Ministrid mõistsid hukka Venemaa juba kaheksandat aastat kestva destabiliseeriva tegevuse Ukraina idaosas. Tauniti desinformatsiooni levitamist ning OSCE vaatlejate ja humanitaarorganisatsioonide tegevuse piiramist Ukraina territooriumi okupeeritud aladel. Kohtumisel rõhutati, et Venemaa peab täitma endale võetud rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas Minski kokkuleppeid, ja lõpetama Krimmi okupeerimise. Ministrid tunnustasid Ukrainat reformide jätkamise eest, mis toimub sisuliselt sõjatingimustes. „Ukraina edusammud õigusriigi ja majanduse edendamisel väärivad tunnustamist ja peavad jätkuma, et Ukraina inimesed saaksid elada stabiilses ja demokraatlikus ühiskonnas. Edukad reformid suurendavad ühiskonna sidusust, parandavad inimeste elujärge, tugevdavad riiki ning aitavad kaasa stabiilsuse tekkele,“ sõnas välisminister. Nelja riigi välisministrid allkirjastasid Kiievis ühisavalduse, milles kinnitavad Ukraina, Eesti, Läti ja Leedu tiheda koostöö jätkumist ja valmisolekut seista üheskoos vastu Venemaa Föderatsiooni agressiivsele käitumisele, mis ohustab kogu Euroopa julgeolekut. Avalduses märgitakse, et Ukraina Euro-Atlandi integratsioon tugevdab oluliselt Euroopa stabiilsust ja julgeolekut ning tuuakse esile koostöö tihendamise vajadus kaitse- ja julgeoleku valdkonnas. Eesti ja Ukraina teevad tihedat koostööd mitmesugustes eluvaldkondades. Alates 2006. aastast on Ukraina Eesti arengukoostöö üks prioriteetriikidest. Möödunud aastal toetas Eesti Ukrainat arengu- ja humanitaarabiga 1,2 miljoni euroga ning tänavu on plaanis seda suurendada kokku 2,35 miljoni euroni. Kokku on Eesti Ukraina arengut toetanud rohkem kui 17 miljoni euroga. Aastateks 2020–2023 on välisministeeriumi eelarves Eesti ja Ukraina arengukoostöö ja humanitaarabi tegevusteks planeeritud 11,6 miljonit eurot. Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina välisministri ühisavalduse tekst. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

08.10.2022 05:35 (46.62) Tõnis Lukas: Ukraina on valmis sõjapõgenike laste Eestis läbitud haridust tunnustama [Haridus- ja Teadusministeerium]

Ukraina haridus- ja teadusministri kutsel osalesid Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Tšehhi haridusministrid eile Lääne-Ukrainas Ivano-Frankiivskis Vasyl Stefanyki Prekarpaatia Ülikoolis plenaarkohtumisel, mille peateemaks oli Ukraina sõjapõgenike laste ja noorte haridustee jätkamine. Kõik kohtumisel osalenud ministrid andsid ülevaate sõjapõgenike senisest käekäigust ning riikide abimeetmetest sihtriikides. Kõikide osapoolte huvi oli edaspidi veelgi parandada kahepoolset infovahetust Ukrainaga sõjapõgenike hariduse teemadel. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas selgitas Ukraina kolleegidele meie muret sõjapõgenike koolikohustuse täitmisega. Ühtlasi palus minister Ukraina kolleegidelt abi nende siinse kogukonna julgustamisel Eesti haridussüsteemi sisenemiseks. „Me oleme andnud neile lastele ajutise kaitse ja sellega kaitseme ka nende õigust õppimisele ja muudele arendavatele tegevustele. Eestis peavad kõik lapsed olema siinsesse haridusasutusse registreeritud. Eesti õppetase on piisavalt kõrge, et anda kindlustunne, et siin õppimise järel saab jätkata ka soovi korral mujal. Teame, et on lapsi ja noori, kes jätkavad õppimist nii Ukraina e-koolis kui Eesti koolis. Kõik nad tahavad varsti koju tagasi pöörduda, aga nende vanemad kardavad, et Ukraina koolides ei tunnustata vahepealseid õpinguid ja nad ei taha seepärast oma õpinguid senistes koolides katkestada.“ Ukraina kolleegid olid avatud koostööks sellele probleemile lahenduse leidmisel. Lukas avaldas lootust, et Ukraina tunnustab sõjapõgenike Eestis läbitud haridust. „Me leppisime kokku, et Ukraina koolid tunnustavad vahepealseid õpinguid Eestis ja nõustuvad õppurite tulemusi üle kandma, ükskõik kas Eestis on õpitud mõni kuu, aasta või ka rohkem.“ Ukraina haridus- ja teadusminister Serhiy Shkarlet selgitas, et väga paljud sõjapõgenikud on juba Ukrainasse naasnud ning seni ei ole välisriikides toimunud õpingute tunnustamisega probleeme olnud. Koos tõdeti, et praegu on olukord lootusrikas ning põgenikud võivad õige pea hakata koju naasma. Seda enam oldi valmis koostööks info jagamisel ning kõigil haridustasemetel õpingute tunnustamiseks vajaliku süsteemi väljatöötamisel. Minister Lukas kinnitas oma sõnavõtus, et Eesti on pühendunud Ukraina haridussüsteemi taastamisele. „Me oleme sellega juba alustanud Žõtomõri oblastis ja oleme valmis panustama oma 30 aasta jooksul toimunud haridusreformide kogemusega.“ Minister andis ka ülevaate Eesti toetusmeetmetest Ukraina sõjapõgenike haridusele Eestis kõikidel tasemetel. Lukas: „Kohtumise järel on selge, et Ukraina on õigel teel, sõda võitmas ning viljakas koostöö kahe riigi vahel kindlasti jätkub.“ Koostöös Ukraina saatkonna, kohalike omavalitsuste ja koolidega jätkab Eesti riik selgitustööd, et kohtumisel kõlanud kindlustunne Eesti haridussüsteemis õppimise hilisema tunnustamise osas jõuaks ka Eestis viibivate ukrainlasteni. Kõikide osalejariikide ministrid olid üksmeelel, et sõjapõgenikest õppijad naasevad kodumaale kogemuse ja teadmiste võrra rikkamana, mis tuleb kindlasti ka edaspidises elus kasuks. Taustainfo: 06.10.2022 seisuga on EHISes registreeritud 7540 last/noort. Õppetaseme järgi jagunevad lapsed/õppijad järgmiselt: alushariduses 1786 (23,7%), põhihariduses 4905 (65,1%), gümnaasiumis 406 (5,4%), kutsehariduses 443 (5,9%). Õppekeele järgi jagunevad lapsed/õppijad järgmiselt: eesti keel 5758 (76,4%); sh keelekümblus 758 (10,05%); vene keel 1747 (23,17%); inglise keel 35 (0,46%). HTMi küsitluse andmetel töötab 14.09 seisuga 94 Eesti koolis 177 Ukraina põgenikku. Ukraina Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel on pommirünnakute all kannatada saanud 2601 Ukraina haridusasutust, neist 309 täielikult hävitatud (Allikas: http://saveschools.in.ua/en/) Kõik uudised Keel EST

13.02.2008 21:00 (44.03) Paet soovib ELi-Ukraina vabakaubanduslepet [ERR Uudised]

Välisminister Urmas Paeti sõnul aitaks Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline vabakaubanduslepe kaasa Ukraina arengule.Kiievis visiidil viibiv Paet rääkis kohtumisel Ukraina euro-atlandi integratsiooni asepeaministri Hryhoriy Nemyriaga Ukraina integratsioonist Euroopa Liiduga ning märkis vajadust minna edasi uue partnerlus-ja koostöölepingu alaste läbirääkimistega, teatas välisministeerium. "Euroopa Liidu aktiivne tegutsemine Ukraina suunal innustaks riiki jätkama reformidega. Nüüd tuleks tempokalt edasi liikuda Euroopa Liidu-Ukraina vabakaubanduslepingu ettevalmistamisega," ütles Paet. Ministri sõnul avaks leping Ukrainale parema juurdepääsu Euroopa Liidu turule, mis on oluline riigi majanduse edasise arengu ja konkurentsivõime seisukohalt.Asepeaminister Nemyria andis ülevaate Ukraina tegevustest euroatlantilistel püüdlustel ning tundis huvi eurointegratsiooniga tegelevate riiklike struktuuride tegevuse kohta Eestis. Paeti sõnul on Eesti jätkuvalt valmis jagama oma Euroopa Liidu ja NATOga liitumisel omandatud kogemusi.Eesti välisminister ja Ukraina asepeaminister arutasid ka Ukraina NATO-suunalist lõimumist. Paet rõhutas vajadust anda Urkainale liikmelisuse tegevuskava (Membership Action Plan - MAP) võimalikult kiiresti, näiteks aprilli alguses Bukarestis toimuval NATO tippkohtumisel. "MAPi andmine eeldab ka Ukraina ühemõttelist ja kindlat soovi," rõhutas Paet. "Ukraina peaks senisest enam tegema riigisiseselt selgitustööd NATO liikmelisusega kaasnevast."Paet õnnitles Ukrainat Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ühinemisleppe allkirjastamise puhul. Ukraina asepeaministri sõnul avab ühinemine WTOga Ukrainale uusi võimalusi. Paeti sõnul peaks Euroopa Liit pärast Ukrainaga ühinemist WTOga alustama Ukrainaga kõnelusi vabakaubanduspiirkonna loomiseks. Eesti ja Ukraina suhetest rääkides avaldasid pooled heameelt, et majandussuhted on arenenud intensiivses tempos. "Eesti investorite huvi Ukraina vastu on suurenenud, seda eriti ehitussektoris," sõnas Paet. Paeti sõnul on Eestil plaanis saata ühte Ukraina ülikooli, näiteks Lvovi või Kiievisse eesti keele õppejõud.Välisminister esitas Ukraina asepeaministrile ka küllakutse Eestisse.Paet viibib Ukrainas seoses Euroopa Liidu ja Musta mere välisministrite kohtumisega

10.01.2017 04:11 (44.03) Kaitseminister Hanso: me aitame ja toetame Ukraina sõpru [Kaitseministeerium]

Täna Eestit külastava Ukraina kaitseministri Stepan Poltorakiga kohtunud kaitseminister Hannes Hanso rõhutas Eesti tugeva toetuse jätkumist Ukraina püüdlustele integreerumisel Euroopa kogukonda. „Ukraina teeb tõsiseid pingutus selleks, et viia läbi ulatuslikke reforme samaaegselt sõjapidamisega Ida-Ukrainas ja me püüame Ukrainat igati toetada nende reformide elluviimisel,“ ütles Hanso. „Eesti ei tunnusta kunagi Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa poolt ja toetab Ukraina püüdlusi taastada territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus kogu Ukraina territooriumil.“ Kaitseminister Hanso sõnul oli väga oluliseks teetähiseks NATO Varssavi tippkohtumise raames peetud NATO-Ukraina Nõukogu istungil heaks kiidetud põhjalike abimeetmete paketi (Comprehensive Assistance Package, CAP) heakskiitmine. „See pakett annab hea raamistiku liitlaste laialdasele toetusele ja suunised Ukrainale kaitse- ja julgeolekusektori reformide läbiviimiseks. CAP osas edu saavutamiseks on vajalik nii NATO liitlaste kui ka Ukraina pühendumine ja ühine pingutus,“ ütles Hanso. Hanso kinnitas, et Eesti kavatseb jätkata Ukraina eriväelaste väljaõpetamist koostöös Ameerika Ühendriikide ja Poolaga Joint Multinational Training Group – Ukraine (JMTG-U) raames. Eesti on valmis jätkama vastastikku kasulikku meditsiinialast koostööd ja aitama kaasa Ukraina militaarmeditsiini süsteemi kaasajastamisele. Samuti jätkub Ukraina lahingutegevuses haavatasaanute taastusravi projekt Seli tervisekeskuses. Hanso tänas kaitseminister Poltorakki Eesti kaitseväe pioneeride väljaõppe läbiviimise eest, plaan on pioneere saata väljaõppele Ukrainasse ka järgnevatel aastatel. Ukraina kaitseminister Stepan Poltorak tänas Eesti riiki ja rahvast toetuse eest, mida Ukraina suhtes on üles näidatud alates sõja esimesest päevast. „Ukraina otsustas määrata oma teeks demokraatia ning me maksame selle eest praegu kõrget hinda,“ ütles armeekindral Poltorak pressikonverentsil. „Me oleme määratlenud, et liigume Euroopa ja NATO poole. Sellelt teelt me kõrvale ei kaldu.“ Kaitseminister Poltoraki sõnul on Venemaa Ukrainalt okupeeritud aladele viinud sisse 40 tuhat võitlejat ning 600 tanki. „Ukrainal jääb vaid üle luua tugev armee, mis suudab kaitsta oma riiki, ehitada üles majandus, sealhulgas kaitsetööstus ning tugevdada demokraatlikku ühiskonda,“ ütles kaitseminister Poltorak. Ukraina kaitseminister armeekindral Stepan Poltorak kohtub oma visiidi käigus ka kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ja Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktori Jüri Luigega ning külastab õhuväe lennubaasi Ämaris. Samuti kohtub kindral Poltorak Eestis taastusravil viibivate Ukraina relvajõudude liikmete ja Eesti Ukraina kogukonna esindajatega ning avaldab tänu kolmanda sektori aktivistidele, kes on toetanud Ukrainat viimastel aastatel. Kõik uudised Keel EST

28.02.2022 18:30 (41.44) Minister Liina Kersna Ukraina haridusministrile: Eesti aitab Ukraina lastel haridusteed jätkata kõikides haridusastmetes [Haridus- ja Teadusministeerium]

Minister Liina Kersna kinnitas täna kohtumisel Läti ja Leedu ametikaaslastega Ukraina haridus- ja teadusminister Serhiy Shkarletile, et Eesti on valmis pakkuma ukrainlastele võimalusi koolitee jätkamiseks nii alus- ja üldhariduses kui ka kutse- ja kõrghariduses. Kohtumisel Ukraina haridus- ja teadusminister Serhiy Shkarletiga selgitasid Balti riikide haridus- ja teadusministrid Läti minister Anita Muižniece ja Leedu minister Jurgita Šiugždinienė ning Eesti minister Liina Kersna, mida nende riigid saavad teha, et toetada Ukraina haridus- ja teadussüsteemi. Ministrid rääkisid, kuidas nad saavad toetada Ukraina peresid, kes on sunnitud oma kodud ajutiselt maha jätma, et nad saaksid oma haridusteed jätkata. Balti riikide haridusministrid kinnitasid ühiselt, et jätkatakse Ukraina igakülgset toetamist. "Oleme Eestis valmis pakkuma võimalusi koolitee jätkamiseks nii alus- kui ka üldhariduses, aga ka kõrghariduses," ütles minister Liina Kersna. Minister Kersna kinnitas, et hariduskoostöö Eesti ja Ukraina vahel on ühtne ja jätkuvalt tugev. "Eesti jätkab Ukrainaga pikaajalist hariduskoostööd arengukoostöö formaadis. Lisaks jätkatakse ka koostööprojekte. Hetkel suurim käimasolev projekt, millega jätkame, on kutsehariduse reformi valdkonnas koos Saksamaa, Soome ja Poolaga „EU4Skills: Better Skills for Modern Ukraine“. Samuti aitame Välisministeeriumi arengukoostöö programmiga Ukrainas uuendada kõrgharidussüsteemi, edendada keskkonnaharidust ning viia Ukraina koolidesse nüüdisaegset õpikäsitust," rääkis minister. Minister lisas, et Eesti otsib Ukraina toetamiseks täiendavaid võimalusi nii e-teenuste kui ka digihariduse valdkonnas. Minister Kersna rõhutas Ukraina haridus- ja teadusminister Serhiy Shkarletile, et Eesti mõistab igakülgselt hukka rünnakud iseseisvale ja demokraatlikule Ukraina riigile. "Me toetame Ukraina Euroopa-püüdlusi – oleme seda alati teinud ning teeme seda ka edasi, seistes ühtse Ukraina kõrval," kinnitas minister Kersna. Ukraina haridus- ja teadusminister kinnitas, et koostöö Eesti, Läti ja Leeduga on Ukraina jaoks oluline ning sõnas, et Balti riikide toetus on praeguses sõjaolukorras hindamatu. Kõik uudised Keel EST

03.03.2022 23:51 (38.85) Sotsiaalministeeriumi infoleht KOVidele: sõjapõgenike vastuvõtmine [Sotsiaalministeerium]

Sotsiaalministeerium ja Eesti Linnade ja Valdade Liit kutsuvad KOVe Ukraina põgenike teemalisele infotunnile. Infotund toimub teisipäeval, 08.03.2022 kell 09.00-11.00. Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium koos partneritega annavad ülevaate põgenike vastuvõtmise protsessist ja vastavad tekkinud küsimustele. Koosolekuga liitumise link ELVL kodulehel. Valitsus otsustas Eesti-Läti piiril avada piiripunktid Ukraina põgenike abistamiseks Seoses piirikontrolli ajutise taastamisega registreerib Politsei- ja Piirivalveamet kõik Ukrainast saabunud sõjapõgenikud ning piiril antakse infot eri teenuste ning abi kohta, mida põgenikuna Eestisse jõudnud inimesed vajavad ning määratakse sõjapõgenikele ajutine kaitse. Piiril küsitakse inimeselt aadress, kuhu ta piiri ületades edasi liigub. Loe lisa: https://www.siseministeerium.ee/uudised/valitsus-otsustas-eesti-lati-piiril-avada-piiripunktid-ukraina-pogenike-abistamiseks Kui inimesel ei ole võimalust, et minna sugulaste ja tuttavate juurde, siis ta suunatakse vastuvõtukeskustesse (VVK), mille tööd korraldab Sotsiaalkindlustusamet koostöös asukohajärgse KOViga. Vastuvõtukeskusse minek on siiski soovituslik kõigile põgenikele, kuna VVK pakub esmast abi ja nõustamist ning teavet edasiste abivõimaluste kohta. Vastuvõtukeskused avame esialgu neljas regioonis – Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Rakveres. Majutusinfo Esmajärjekorras majutuvad paljud sõjapõgenikud oma lähedaste ja tuttavate juurde, riik toetab abivajajaid ja rahvusvahelise kaitse taotlejaid. Majutuse puudumisel korraldab sisserännanute lühiajalise majutuse Sotsiaalkindlustusamet (ukraina@sotsiaalkindlustusamet.ee), koostööd tehakse ka kohaliku omavalitsusega, tagades majutuse, toitlustuse jm esmase abi andmise kindlas majutusasutuses. Sotsiaalkindlustusamet on lühiajaliseks majutuseks valinud erinevates Eesti piirkondades 44 majutuspartnerit, kellega on lepingud sõlmimisel. 3. märtsi seisuga on riik koostöös Tallinna linna kui vältimatu abi osutajaga majutanud esimesed inimesed. Täpne informatsioon majutuspartnerite kohta tuleb Sotsiaalkindlustusametilt hiljemalt 08.03.2022. Valitud majutusasutuses on abivajajatel võimalik riigi toel viibida kuni üks kuu. Neljas vastuvõtukeskuses hakatakse lisaks esmasele põgenike vastuvõtule korraldama täiendavaid nõustamisteenuseid. Pakutakse tööalast nõustamist, riiklike ja KOV sotsiaalteenuste ja -toetuste, hariduse, lapsehoiu ja vajadusel psühholoogilist ja tervisealast tuge, et toetada nende tööle asumist ja iseseisvat toimetulekut. Sotsiaalministeerium koostöös SKA, Töötukassa, Terviseameti ja Haigekassaga hakkab kavandama nõustamisvõimekuse loomist ka maakonna tasandil. Tervishoid Tervisekaitse on inimeste põhiõigus ja kõigile Eestis viibivatele inimestele on tagatud vältimatu abi raske või eluohtliku terviserikke korral. Plaanilise üld- ja eriarstiabi saamine sõltub sellest, kas inimene on ravikindlustatud. Vastuvõtukeskustesse saabunud põgenikele pakutakse esmast tervisekontrolli ja -nõustamist ning teostatakse COVID-19 kiirtestimine. Vajadusel pakutakse esmaabi ning antakse infot tervishoiuteenuste võimaluste kohta. Kõigile põgenikele võimaldatakse täiendav tervisekontroll nakkushaiguste leviku ennetamiseks. Apteekides võib aktsepteerida ka Ukrainas väljastatud paberretsepti, v.a narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul. Apteekri jaoks peab olema üheselt arusaadav, milline ravim on inimesele määratud. Ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikele on tagatud vältimatu arstiabi, vältimatu hambaravi, COVID-19 testimine ning COVID-19 vaktsineerimine ja rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenused. Ravikindlustuse saamine toimub samamoodi, kui teistel Eestis elamisõigust omavatel inimestel. Sealhulgas on kindlustatutega võrdsustatud lapsed, rasedad, pensionärid, õpilased, üliõpilased jt inimesed. Praegu on terviseamet kokku leppimas valveperearstikeskuste võrgustikku, mille kontaktid tehakse kättesaadavaks põgenikele, tervisehoiuteenuse osutajatele ja apteekidele. Valvekeskused luuakse igasse maakonda. Töötamine Eestis Kui Eestisse viisavabalt või viisaga tulnud Ukraina kodanik leiab endale ajutise töökoha, peab tööandja registreerima lühiajalise töötamise. Tööle asumisega tekib ka õigus ravikindlustusele. Eestis on ravikindlustatud nii lühiajaliselt töötav kui elamisloaga töötav välismaalane. Eestisse elama ja tööle tulnud inimestel (st, kellel on õigus töötada ja kes töötab) on õigus saada töövahendust registreerides end tööotsijana. Ka töötamisega mitte seotud tähtajalise elamisloaga inimestele saab töötukassa pakkuda tööle saamist toetavaid teenuseid (karjäärinõustamine, tööotsingute nõustamine ja töövahendus, oskuste arendamine). Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus end töötuna arvele võtta ning saada tööturuteenuseid ja -toetusi samadel alustel Eesti teiste alaliste elanikega. Eesti Töötukassa avas internetikeskkonna, kus tööandjad saavad panna üles oma tööpakkumised ja Ukrainast saabunud inimesed või nende kontaktid Eestis saavad tööandjatega ühendust võtta ning uurida töövõimaluste kohta. Informatsioon toimetulekutoetustest Ukraina sõjapõgenikel on õigus toimetulekutoetusele samadel alustel, mis Eestis elavatel inimestel. Samas palume toetada vältimatu sotsiaalabi ja toetustega, kui põgenikud vajavad abi ravimite või muu eluks vajaliku tagamisel. Meede on mõeldud alates 24.02.2022. a Eestisse saabunud Ukraina kodanikele, kes on saanud rahvusvahelise kaitse staatuse. Taotluse menetlusel olge palun mõistvad, kui toetuse taotlejatel ei ole esitada vajalikke lisadokumente. Toimetulekutoetuse arvestamine toimub sama süsteemi kohaselt nagu praegu: esimesele pereliikmele makstakse üks toimetulekupiir, teisele täisealisele 0,80 toimetulekupiirist ja alaealistele lastele 1,20 toimetulekupiirist. Kui põgenikul on elukoht, mille eest ta maksma ei pea, siis on toimetulekutoetuse skeemist võimalik saada toidu- ja esmatarbekaupade ostmiseks praeguses määras 150 eurot kuus. Kui põgenikul on vajadus maksta lisaks ka eluasemekulude eest (elab kohas, kus üüri maksma ei pea, küll aga eluasemekulusid), siis tuleb lisaks taotlusele esitada elamispinna kasutamist lubav leping ja eluasemekulude dokumendid. Kui põgenik üürib elamispinda ja peab maksma ka eluasemekulude eest, siis tuleb taotlusele lisaks lisada üürileping ja eluasemekulusid tõendavad dokumendid. Kui inimesel ei ole Eesti isikukoodi, siis ilma Eesti isikukoodita taotleja saab läbi STAR-i unikaalse isikukoodi, millega on võimalus STAR-is taotlust menetleda, kuigi andmebaasidest ei tule sissetulekute andmeid, kui neid peaks olema, automaatselt üle. Probleemideks on see, et toimetulekutoetust ei saa maksta välismaa pangakonto arveldusarvele. Toetuse taotlejatel on võimalus lasta oma toetuse raha kanda üle lähisugulase või tuttava pangakontole või saada toetuse raha sularahas. Vaimne tervis Emotsionaalset tuge Eestisse saabuvatele Ukraina sõjapõgenikele pakutakse nii eesti, vene kui inglise keeles 24/7 ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 ning ohvriabi poolt pakutakse psühhosotsiaalset kriisiabi. Psühhosotsiaalse abi pakkumist laiemalt korraldab Sotsiaalkindlusamet, keskendumine on psühholoogilise esmaabi andmisel ning inimeste esmavajaduste rahuldamisel, milleks on muuhulgas adekvaatse info kättesaadavus. Selleks on koondatud värskeim info veebilehele www.kriis.ee ning koostatud infomaterjalid saabujatele vene ja ukraina keeles. SKA ohvriabil on ca 150 vene keele võimekusega psühhosotsiaalse kriisiabi töötajat, kes pakuvad abi vastuvõtukeskustes ning majutusasutustes. Lisaks on kaardistatud terapeudid, keda kaasatakse traumateraapia pakkumiseks põgenikele vastavalt hinnatud vajadusele. Kohalikele omavalitsustele pakub Sotsiaalministeerium toetusvooru kaudu rahastust vaimse tervise teenuste võimaldamiseks ning muuhulgas saab selle raames KOV korraldada teenuseid ka Ukraina sõjapõgenikele. KKK Kuidas on riiki saabujatele tagatud tervishoiuteenused? Sõjapõgenikele on tagatud esmane tervisekontroll vastuvõtukeskustes, täiendav tervisekontroll nakkushaiguste leviku ennetamiseks ning vältimatu abi (kiirabi ja EMO, viimane väljastab vajadusel ka retseptiravimite retsepte). Kas Covid-19 testimine ja vaktsineerimine on põgenikele tasuta? Esmane COVID kiirtest ning üleüldine testimine on tasuta. Samuti on tasuta COVIDi vastu vaktsineerimine. Vaktsineerimisinfo kantakse ka Terviseinfosüsteemi. Kas esmase testimise võiks teha juba piiril? Esmane testimine toimub vastuvõtukeskuses või majutusasutuse juures (tänase seisuga kiirtest, mida koordineerib Terviseamet). Vastuvõtukeskuses viiakse vajaduse korral läbi esmane tervisekontroll, mis aitab välja selgitada üldise tervisliku seisundi (nt kroonilised haigused), vaktsineerituse (nt Covid, leetrid jpm.). Ettevõte, kes tegeleb Ukrainast tulnud tööjõuga ning on oma töölistele valmis pakkuma abi, et tuua ära naised ja lapsed Poola piiri äärest. Kas ja mida ta peaks teadma? Kelle poole peaks pöörduma? Kes on kontakt? Ettepanekuid abistamiseks saab teha MTÜ Eesti Pagulasabi (ukraina@pagulasabi.ee, ukraina@sotsiaalkindlustusamet.ee ja 1247), tööpakkumised Töötukassale. Ukraina kodanike võimalustest Eestisse tulla ja siin viibida: www.kriis.ee Töötukassa Tööportaal "Leia töökoht Eestist": https://www.onlineexpo.com/ee/tookohad-ukrainlaste-jaoks-eestis/ Tööandjatele selgitame Ukraina sõjapõgenike värbamisega seotud küsimusi 4.märtsil kell 11.00 algaval veebiseminaril. https://www.facebook.com/events/923739208341516/?ref=newsfeed Kõik uudised Keel EST

11.04.2013 19:15 (38.85) Peaminister Ansip kohtus oma Ukraina kolleegi Mykola Azaroviga [Valitsus]

Kiiev, 11. aprill 2013 - Peaminister Andrus Ansip ütles kohtumisel oma Ukraina kolleegi Mykola Azaroviga, et investeeringute soodustamiseks on väga oluline, et Ukraina võtaks ette samme investeerimiskliima parandamiseks ning lihtsustaks oma maksusüsteemi."Need on väga olulised komponendid, et luua soodne investeerimiskliima. Meie kogemus kinnitab, et avatud ja läbipaistev süsteem, milles vajatakse võimalikult vähe bürokraatide sekkumist, on parim," ütles Ansip, keda saadavad visiidil Ukrainasse investeerinud Eesti ettevõtjad. Ukraina turul tegutseb mitmeid Eesti suurinvestoreid, kellel on pikaajaline kogemus ning huvi jätkata riiki investeerimist. Samas on oluline, et mitmete suurärimeeste probleemid Ukrainas saaksid lahenduse. Peaminister tutvustas oma Ukraina kolleegile Eesti ettevõtjaid ning nende plaane Ukrainasse investeerimisel. Delegatsiooni kuuluvad Hillar Teder, Fjodor Berman, Armin Karu ja Priit Rohumaa. Ukraina peaminister suhtus Eesti ettevõtjate probleemidesse tõsiselt ning lubas tegutseda probleemidele lahenduste leidmiseks, et riikidevahelised investeeringud ja kaubavahetus saaksid kasvada. Eesti investeerib Ukrainasse neli korda rohkem kui Ukraina Eestisse. Ukraina peaminister Azarov avaldas lootust, et Ukraina investeeringud Eestisse suurenevad. Peaminister Ansip kinnitas, et Ukraina ettevõtjad on Eestisse oodatud ning tutvustas kohtumisel Eesti ettevõtluskeskkonda. "Lisaks ärikontaktide tihenemisele soovime, et suureneksid ka tavainimeste vahelised kontaktid," ütles peaminister Ansip ning kinnitas, et Eesti toetab Ukraina viisavabadust Euroopa Liiduga, et EL-integratsioon saaks toimuda ka rohujuure tasandil. Peaminister avaldas lootust, et Euroopa Liidu ja Ukraina viisadialoog kulgeb sujuvalt ja vastavad eeltingimused saavad täidetud. Pärast kohtumist allkirjastasid peaministrid Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina Ministrite Nõukogu vahelise Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse Ukrainas paiknemise ja Ukraina diplomaatilise esinduse Eesti Vabariigis paiknemise tingimusi käsitleva kokkuleppe, mis reguleerib riikide saatkonna hoonete õiguslikku staatust. Eesti riik avas läinud aasta lõpus Kiievis uue saatkonnahoone. Ukraina peaminister külastas Eestit 2010. aastal. Peaminister Ansip käis ametlikul visiidil Ukrainas aastal 2007.

10.12.2013 13:20 (38.85) Tallinnas toimus Eesti-Ukraina koostöökomisjoni istung [Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium]

Tallinnas toimus täna Eesti-Ukraina valitsuste vahelise majandus-, tööstus-, teadus- ja tehnikakoostööalase ühiskomisjoni III istung, mida Eesti poolt juhatas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Ukraina poolt Ukraina sotsiaalpoliitika minister Natalia Korolevska.Komisjoni istungil keskenduti põhiosas Eesti-Ukraina koostöövõimalustele eri majandusvaldkondades. Eesti ettevõtjaid huvitavad investeerimisvõimalused Ukrainas ja kahe riigi vahelise kaubavahetuse suurendamine. Eesti Panga andmetel oli juuni lõpu seisuga Eesti otseste välisinvesteeringute positsioon Ukrainas 278,5 miljonit eurot, mis moodustas kogu investeeringutest välisriikidesse 6,1%. Sellega tõusis Ukraina investeeringute sihtriikide seas neljandale kohale, edestades Venemaad. Ligi pool investeeringutest on läinud finants- ja kindlustustegevusse; kolmandik hulgi- ja jaekaubandusse ning kümnendik kutse- ja teadusalasesse tegevusse. Veel on investeeritud töötlevasse tööstusesse, veondusse ja laondusse, kinnisvarasse, põllumajandusse, ehitusse, info ja sidesse. Ukrainas tegutseb ligikaudu 460 Eesti ettevõtet.Ukraina otseinvesteeringute positsioon Eestis oli juuni lõpus 56,3 miljonit eurot (osatähtsus 0,4%). Sellest ligi 40% on suunatud finants- ja kindlustustegevusse; 33% hulgi- ja jaekaubandusse; 7% veondusse ja laondusse ning 5% kutse- ja teadusalasesse tegevusse. Väikeses mahus on investeeritud kinnisvarasse, info ja sidesse, töötlevasse tööstusse, ehitusse, majutusse ja toitlustusse. Äriregistri andmetel oli Eestis registreeritud 497 Ukraina osalusega äriühingut (sh 100% – 270), mis oli 40 ettevõtet enam kui aasta algul. 2012. aasta kohta esitas sama seisuga Äriregistrile majandusaruanded 201 Ukraina osalusega äriühingut.Komisjoni kohtumisel allkirjastasid EASi juhatuse liige Martin Hirvoja ja Ukraina investeeringute agentuuri direktor Igor Zhovkva kahe agentuuri vahelise koostöölepingu, mille eesmärgiks on omavaheline koostöö eesmärgiga toetada vastastikuseid majandusinvesteeringuid ja ettevõtete vahelist koostööd.Lisaks majanduskoostööle näeb Eesti peamiste koostöövaldkondadena Ukraina regionaalarengu toetamist, kodanikuühiskonna tugevdamist, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste rakendusi riigihalduses, koostööd hariduse ning kaasava/jätkusuutliku majandusarengu (energiasäästlikkus, keskkond) Eesti ning Ukraina poolel on huvi tihendada koostööd ka kosmose valdkonnas.Ukraina on olnud Eesti jaoks arengukoostöö prioriteetriik ning on seda ka Eesti arengukoostöö arengukavas aastateks 2011-2015. Eesti Euroopa Liidu liikmesriigina peab oluliseks Ukraina jätkuvat majanduslikku ja poliitilist lõimumist Euroopa Liiduga. Toetame Ukraina ja Euroopa Liidu assotsiatsiooniläbirääkimiste lõppemist ning Eesti on valmis abistama Ukrainat leppe rakendamisel valdkondades, kus meil on kogemust ja suutlikkust.

01.09.2022 11:40 (38.85) 560 Ukraina noort alustavad õpinguid Vabaduse Koolis [Haridus- ja Teadusministeerium]

Ukraina noortele mõeldud Vabaduse Koolis alustab sügisest õpinguid 560 põhikooli- ja gümnaasiumiõpilast. Õppetöö Tallinna kesklinnas asuvas koolis hakkab toimuma eesti ja ukraina keeles, lisaks kohustuslikele ainetele saab koolis õppida ka ukraina keelt ja kultuuri. Täna hommikul toimunud kooli avaaktusel tervitas kooliperet haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kes rõhutas, et tarkus ja haridus on inimese isikliku vabaduse läte. “Vabaduse tähtsust mõistame alles siis, kui see hakkab kaduma. Seetõttu peame seda hoidma. Vabadust ei anta ega kingita, seda tuleb võtta ja kaitsta iga päev.” Minister lisas, et algava õppeaasta põhisoov on, et Ukraina võidaks sõja - siis saavad ka meie ühised saatused Ukrainas ja Eestis positiivse pöörde. “Eesti riik toetab Vabaduse Kooli, Ukraina õpilasi ja nende perekondi. Anname endast parima, et Ukraina noored saaksid Eestis hea hariduse ja leiaksid sõpru kogu eluks,” ütles minister Lukas. Ukraina esileedi Olena Zelenska pöördus videokõnes koolipere poole ja ütles, et mõistab õpilaste ebakindlust tuleviku ees, kuid koolis on loodud kõik tingimused kvaliteetse ja huvitava õppetöö läbiviimiseks. “Eesti riik tagab teile võimaluse õppida. Teil on tunnid nii eesti kui ka ukraina keeles, mis tähendab, et teie emakeele ja eesti keele õpingud käivad käsikäes. See on Vabaduse Kool. Sellega on teil teadmiste, keele ja suhtlemise vabadus - vabadus, millega on teie jaoks vaba terve maailm,” lisas Zelenska. Vabaduse Kooli õppedirektor Olga Selištševa sõnul on kooli esmaseks ülesandeks turvalise õpikeskkonna loomine ja iga õpilase arengu toetamine. “Meil on väga hea meel, et veidi rohkem kui kolme kuuga oleme loonud kooli, kus täna alustab õpinguid 560 ukraina noort. Igal meie õpilasel on oma lugu, millega ta meie kooli tuleb, kuid ma usun, et alates tänasest päevast nad saavad täiendada oma seniseid lugusid uue ilusa leheküljega, mis on täis õpi- ja avastamisrõõmu, toredaid kohtumisi ja uusi sõpru,” sõnas Selištševa. Vabaduse Kool tegutseb Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi õppekohana. Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi direktor Alo Savi ütles, et õppetöö alustamine Vabaduse Koolis on korraga nii vastutus kui võimalus ja seda mitte ainult õpilaste, vaid ka õpetajate jaoks. “Meil on vastutus pakkuda kvaliteetset haridust ja võimalus panna ennast proovile, luues kvaliteetset, toetavat ja arendavat koolikeskkonda noortele, kes seda väga vajavad. Vabaduse Kooli tulevik on kujuneda eestikeelse hariduse andmise keskuseks noortele, kelle emakeel ei ole eesti keel. Keskuseks, mis teeb tihedat ja põimitud koostööd teiste riigigümnaasiumitega ja Tallinna haridusvõrguga laiemalt,” sõnas Savi. Vabaduse Koolis alustab õpinguid 560 koolinoort, neist 320 hakkavad õppima põhikooli kolmandas astmes ja 240 gümnaasiumis. Klassides on kokku 20 kuni 22 õpilast, põhikooliastmes on igal klassil kaks klassijuhatajat - üks Ukraina ja teine Eesti taustaga. Kooli meeskonnas on tänase seisuga 73 inimest, kellest 29 on õpetajad ja tugispetsialistid Ukrainast. Õppetöö Vabaduse Koolis hakkab toimuma keelekümblusmeetodil - 60% õppetööst toimub eesti keeles ja 40% ukraina keeles. Eesti keeles õpetatakse riigikeelt, ühiskonnaõpetust, inimeseõpetust, tehnoloogiaõpetust, muusikat, kehalist kasvatust ja kunsti. Õppetöö füüsika, keemia, loodusõpetuse ning ukraina keele ja kultuuri tundides hakkab toimuma ukraina keeles. Matemaatika, kirjanduse, ajaloo, geograafia ja bioloogia tunnid toimuvad nii eesti kui ka ukraina keeles. Kontakt meediapäringute korral: Vladislav Lušin Vabaduse Kooli kommunikatsioonijuht Tel. (+372) 5836 6401 vladislav.lusin@vabaduse.edu.ee https://vabaduse.edu.ee/ Kõik uudised Keel EST

27.02.2023 16:20 (38.85) Kergejõustikuskandaal nagu Venemaa sõda Ukrainas, kas pole? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Priit Pullerits: Pikaajaline tegevus blogijana on toonud arvukalt kaasaelajaid, kellest paljud jagavad oma mõtteid kommentaariumis. Aga mitte kõik. Üks kaastöö oli nii originaalne, et see väärib minu arust eraldi peatükki. Sisu pole muutnud, keelt aga toimetanud küll.*Mehis Viru kaasus meenutab Venemaa alustatud sõda Ukrainas. Juba enne Venemaa sissetungi naaberriiki oli näha, et käib Ukraina mustamine ja jõudude koondamine tema vastu. Sama oli kuulda juba mullu sügisest Viru teemal. Nii nagu Putin rääkis, et Ukrainal pole õigust eksistentsiks, nii rääkis ka üks alaliidu oluline esindaja sügisel, et võtame Virult tegevusloa ära.Putin kutsus enne kallaletungi kokku oma suure nõukogu, kus kõik pidulikult imperialistlikult motiveeritud rünnakule toetust avaldasid. Samamoodi kutsus kergejõustikuliit laua taha mehed, kes pealetungi Virule oma hämarate ja uduste põhjendustega välja kuulutasid.Nii nagu Putin kasutas rünnakuks Ukraina vastu teise riigi, Valgevene territooriumi, kasutas seda ka Eesti kergejõustikuliit, korraldades esimese rünnaku Viru vastu Läti territooriumilt. Pean silmas Läti spordijuhti Dmitrijs Miļkevičsit.Putin lootis saavutada Ukraina üle võidu loetud päevadega, sama lootis ilmselgelt ka kergejõustikuliit, et pärast massiivset ja pikalt ettevalmitatud rünnakut Viru vastu toimub vastaspoole kiire kapituleerumine ning nii, nagu saab ametist kõrvaldada Ukraina presidendi, saab pildilt koristada ka Viru.Enamik normaalseid inimesi ei suutnud pikka aega uskuda, et Putin tõesti seda tegi, mida ta tegi, ja samamoodi ei suutnud väga paljud uskuda, et Viru on süüdi selles, milles kergejõustikuliit teda süüdistab. Avalik arvamus ei tormanud Virust distantseeruma, nagu jäi avalik arvamus ka Ukraina poolele.Pealetungi takerdumine Ukrainas sundis Putinit panuseid suurendama. Nii pidi ka kergejõustikuliit peale Viru vastu alustatud rünnakut, mis ei kujunenud kiireks võidumarsiks, panuseid tõstma. Seetõttu avaldaski kergejõustikuliidu juht väidetavalt ainuisikuliselt Viru vastu kogutud kõik süüdistused ehk distsiplinaarkomisjoni otsuse.Nii nagu Ukrainal läks veidi aega, et end koguda, kulus aega ka Virul. Lõpuks andis Viru suure kontraintervjuu, kus selgitas pikalt ja põhjalikult oma tegevust ja käitumist, mis pani tema vastaste rünnaku seisma. Mäletate, nii nagu Gerassimov olevat saanud rindejoonele lähedale tulles šrapnelliga tagumikku, sai ka kergejõustikuliidu juht Teigamägi kildudega pihta, kui tuli välja, et tema ajutises juhtimispunktis Oregonis olid tema alluvad püüdnud Bruusi õhutada alkoholi tarvitama.Samal ajal, nii nagu Ukraina puhul tulid välja Ukrainat toetavad ÜRO resolutsioonid, kus hääled jagunesid jõuliselt Ukraina kasuks ja Venemaa kahjuks, tulid Eestis välja endised kergejõustiklased, kes avaldasid 45 allkirjaga toetust Virule.Pärast seda, kui venelaste laialdane pealetung kinni jooksis ja laiali lagunes, koondas Venemaa oma suuresti purustatud tehnika asemele ladudest vanad sõjamasinad ning kontsentreeris rünnaku paarile lõigule Ukraina idaosas. Samamoodi kontsentreeris kergejõustikuliit pärast kiire võidulootuse nurjumist jõupingutused paarile lõigule, et püüda teha seal suurpealetung. Korraga, ühel ja samal päeval, ilmusid Viru-vastased kirjutised kolmel rindel, Õhtulehes, Delfis ja Päevalehes, rünnaku eestvedajateks Deivil Tserp, Märt Roosna ja Peep Pahv. Uue laskemoona ehk uute tõsiasjade puuduse tõttu veeretasid nad ladudest välja vananenud tehnika ehk aastaid keerelnud kuuldused ja spekulatsioonid. Nii nagu venelaste suurpealetung ei toonud edu, ei nihutanud ka need kolm rünnakut Viru-vastast rindejoont.Ukraina, kelle väed on vähemuses, on teatavasti panustanud täppislöökidele vaenlase tagalasse, et häirida tema logistikat. Nii on ka kergejõustikuliit ning tema toetaja EADSE saanud pidevalt lööke tagalasse. Tule alla on jäänud Teigamägi, Berendsen, Lippe, Väät, Vallimäe, isegi Sukles EOKst, mis on ilmselgelt seganud neil regrupeerumast ning uue rünnaku ettevalmistamist. Nii nagu Vene vägede hulgas, nii on ka Viru ründajate hulgas saanud lööke eelkõige nende juhtimispunktid ja koondumisalad.Nagu Venemaa kaasas sõtta mobiliseerituid ehk tšmobikuid, mobiliseeris oma jõude ka kergejõustikuliit. Ta mobiliseeris Kaukise ja Nazarovi, lisaks vabatahtlikud Lusti ja Ljadovi. Aga tšmobikutest pole suurt tolku, nende motivatsioon olevat madal. Sama siin. Kuulda on, et mõlemad, nii Kaukis kui Nazarov, püüavad rindele lahingusse minekust kõrvale hoida. Liiguvad jutud, et Kaukis on haavata saanud ja sattunud haiglasse ning Nazarov on üldse põgenenud, kuuldavasti koguni üle ookeani. (Kes on wagnerlased? Äkki Roosna, Tserp ja Pahv?)Teatavasti kukkusid Venemaa põhjendused Ukraina vastu sõja alustamiseks kokku. Enam pole eriti juttu Ukraina denatsifitseerimisest, nüüd on juttu juba Venemaa kaitsmisest. Samamoodi on õigustusi vahetanud ka kergejõustikuliit: algul oli uurimise tuumaks Viru läbisaamine Bruusiga, aga kuna on selgunud, et sel teemal esitatud süüditused on tühi õhk, siis on fookus nihutatud sujuvalt uutele põhjendustele, kolme anonüümse sportlase kaitmisele.Aga kui pealetung seisab, siis mis selles olukorras Venemaal üle jääb? Üks variant on ähvardada tuumapommiga. Sama teeb kergejõustikuliit, kes on saanud aru, et konventsionaalne rünnakuüritus Bruusi juhtumi kaudu on kokku varisenud ning seal edasiliikumist loota pole, mistõttu on kergejõustikuliit hakanud rääkima oma tuumapommist, A-st, B-st ja C-st, mis pidavat tekitama vastasele täieliku hävingu.Venemaa tuumaähvardust ei võta enam peaaegu keegi tõsiselt, ammugi mitte Ukraina, ja paistab, et ka Viru ei lase end kergejõustikuliidu tuumaähvardusest kõigutada. Ukraina on öelnud, et rahu saab saabuda ainult siis, kui Venemaa on tema territooriumilt minema löödud ja Ukraina alad vabastatud. Viru on advokaati võttes saatnud sama sõnumi, et rahuläbirääkimisi ei tule ning ta tunnistab vaid enda tegevusõiguse täielikku taastamist. Enamgi veel: nii nagu Ukraina kavatseb endale kallale tunginud Venemaa viia sõjatribunali ette, nõnda on ka Viru lubanud endale kallale tungijad viia kohtu ette.

26.10.2006 18:45 (36.26) Bubka soovis Montonit riietama Ukraina olümplasi [Sportnet]

Sel nädalal valiti Baltika jaebränd Monton Ukraina Olümpiakomitee ametlikuks partneriks riietamaks Ukraina sportlasi 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel. Baltika juhatuse esimehe Meelis Milderi sõnul on 500 Ukraina sportlase riietamine ettevõttele suur au, milles on otsene teene ka Ukraina olümpiakomitee juhil Sergei Bubkal. "Montoni disainitud riided Eesti olüpialastele on siin-seal silma jäänud ja nii võttis ka Ukraina ette sammu tellida paraadriietus meilt," ütles Milder."Sport on ülevate emotsioonide tekitaja ja rahvusliku identiteedi kandja. Meie kui rõivamüüja jaoks on oluline, et rahva iidolid kannaks just meie rõivaid, sest see lisab emotsionaalset väärtust kogu meie moebrändile." ütles Montoni brändijuht Kaie Kaas. "Montonile on suureks auks järjekordne töövõit - Ukraina Olümpiakomitee otsus usaldada meile Ukraina 2008.a. Pekingi olümpiamängude delegatsiooni riietamine. Arvame, et meie senine pikaajaline positiivne kogemus koostööst Eesti olümpiaprogrammidega ja rahvusvahelise moebrändi Montoni valmisolek koostööks Ukraina parimate noorte disaineritega tagavad tulemuse, mille üle võivad uhkust tunda nii spordifännid kui ka moeavalikkus".Ukraina olümpiakomitee paraadrõivastuse disainib Montoni disainer Julia Korovina. Teda assisteerib selle aasta Ukraina parim noor moekunstnik.Koostöölepingu allkirjastamisel märkis Ukraina Olümpiakomitee president Sergei Bubka, et tunneb heameeelt kokkuleppele jõudmisest Baltika ja Montoniga. "Ukraina Olümpiakomitee töötab aktiivselt, et leida ja kaasata uusi partnereid ja sponsoreid," ütles Bubka. "Loodan, et vastastikuses koostöös Montoniga saame tagada, et meie sportlased näevad Pekingis välja esinduslikud ja väärikad nii tulemuste poolest kui ka oma välimuses." Kaie Kaasi sõnul valmistatakse esimesed kavandid ette veel selle aastanumbri sees, olümpiaperioodiks jõuavad samad riided piiratud koguses müügile ka Montoni Ukraina kauplustesse. Hetkel on Montonil Ukrainas 10 kauplustSPORTNET

10.12.2013 13:25 (36.26) Oktoobris jõudis eksport aastatagusele tasemele [Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium]

10.01.2017 04:11 (36.26) Ukraina toetab Eesti algatust kommunismikuritegude rahvusvahelisel uurimisel [Justiitsministeerium]

Täna kohtus justiitsminister Urmas Reinsalu Ukraina justiitsministri asetäitja Gia Getsadze ning Ukraina parlamendi delegatsiooniga. Kohtumisel tutvustas justiitsminister Urmas Reinsalu 23. augustil Tallinnas tehtud kaheksa riigi algatust kommunismikuritegude uurimisel ning kutsus selle algatusega ühinema Ukrainat. Delegatsioon väljandas selgelt Ukraina poolset valmisolekut algatusega ühineda. "Oli huvitav kuulda Eesti initsiatiivist kommunismiaegsete kuritegude hukkamõistmiseks ja selleks rahvusvahelise asutuse loomise mõttest, mida me ka omalt poolt toetame. Leiame, et praegu on eriti tähtis jõupingutuste ühendamine. Andsime oma poolt ülevaate Ukrainas tehtud reaalsetest sammudest nö. "dekommuniseerimise" suhtes ning sündmustes Ukraina ida-osas. Usume, et see ei ole ainult Ukraina võitus, vaid see on Ukraina võitlus ka Euroopa väärtuste eest," kommenteeris Ukraina parlamendi saadik Lev Pidlisetskyy. Reinsalu väljendas Eesti valmisolekut Ukrainat igati aidata justiitssüsteemi arendamisel ning korruptsiooni väljajuurimisel. Ministri sõnul kasutab Putin Ukraina korruptsiooni ühe relvana hübriidsõjas Ukraina halvamiseks, mistõttu on selle teemaga tegelemine Ukraina jaoks nii majanduse kui julgeoleku kindlustamisel võtmetähtsusega. "Suur tänu Eesti justiitsministrile toetuse eest kõigis Ukrainale tähtsates küsimustes ja konkreetsete ettepanekute eest jätkata juba töörühmades meile praegu nii aktuaalsete reformide läbiviimisel juurida välja nõukogudeaegne pärand," kommenteeris Ukraina justiitsaseminister Gia Getsadze. Kohtumisel lepiti kokku koostada uus Eesti ja Ukraina justiitsalane koostöömemorandum. Ukraina delegatsiooni eesmärk oli tutvumine Eesti kui õigusriigi ja e-riigiga.

06.04.2017 14:41 (36.26) Ratas: Ukraina tulevik määrab Euroopa julgeolekuarhitektuuri järgmisteks aastakümneteks [Valitsus]

Kiiev, 6. aprill 2017 - Peaminister Jüri Ratas osales täna Kiievis kolme Balti riigi ja Ukraina peaministrite kohtumisel ning kahepoolsetel kohtumistel Ukraina presidendi ja peaministriga. Samuti esines peaminister Ratas Kiievi julgeolekufoorumil. “Just Ukraina tulevik määrab Euroopa julgeolekuarhitektuuri järgmisteks aastakümneteks. Peame koos töötama ja pingutama, et kindlustada rahu, julgeolek ja stabiilsus Euroopas,” ütles Ratas. Peaminister avaldas kohtumistel toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. “Eesti seisukoht on selge – sanktsioonid jäägu jõusse kuni Venemaa pöördub tagasi rahvusvahelise õiguse rüppe, sealhulgas täidab Minski lepetes kokku lepitut,” rõhutas peaminister Ratas. “Ukraina nimesed on teinud valiku liikuda lähemale Euroopale. See on olnud nende vaba ja suveräänne otsus. Toetame seda otsust ka edaspidi ning aitame neid oma riigi edasi viimisel. Samal ajal innustame Ukrainat jätkama reformide rakendamisega, olgu selleks tulemuslikum võitlus korruptsiooniga, ettevõtluskeskkonna parandamine või siis kohtusüsteemi töö tõhustamine,” ütles peaminister. Kahepoolsetel kohtumistel Ukraina presidendi Petro Poroshenko ja peaminister Volodymyr Groysmaniga arutati lisaks julgeolekuküsimustele, Ukraina eurointegratsioonile ja Eesti EL eesistumisele ka Eesti ja Ukraina kahepoolseid suhteid, sh majanduskoostööd. Peaministri sõnul on Eesti ettevõtjate huvi Ukraina turu vastu endiselt märkimisväärne ning ollakse valmis Ukrainasse investeerima, kuid selle eelduseks on ärikeskkonna paranemine. “Õigusriigi põhimõtete tugevdamine ning reformidega edasi minek Ukrainas oleks kindlasti julgustav samm Eesti ettevõtjatele ning panustaks ka Ukraina heaolusse läbi investeeringute kasvu,”lausus peaminister. Peaminister Ratas rõhutas Kiievis, et Idapartnerlus on Eesti eelseisva Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise üks prioriteete. “Oleme kokku leppinud Idapartnerluse tippkohtumise toimumises novembris Brüsselis. See on hea võimalus Ukrainale ja teistele idapartneritele tutvustada oma reformide tulemusi ning tõhustada koostööd Euroopa Liiduga. Kindlasti tuleb senisest veenvamalt näidata, kuidas just tavainimesed näiteks Ukraina tihedamast lõimumisest Euroopa Liiduga kasu saavad.” Ratas lisas, et Eesti toetab nii Ukraina kiiret viisavabadust Schengeniga kui ka Euroopa Liidu Ukrina vahelise Assotsiatsioonileppe ratifitseerimist. Neljapoolsel kohtumisel Balti riikide peaministrite ja Ukraina peaministri vahel võtsid liidrid vastu ka ühisdeklaratsiooni. Ühisdeklaratsioon tekst - http://bit.ly/2nNISOS Fotod kohtumistelt (Ave Tampere / valitsuse kommunikatsioonibüroo): https://www.dropbox.com/sh/jiiy7xc8hqh7ulq/AAB7ZBTOO0UBJAxlAZBNqZHsa?dl=0 Kõik uudised Keel EST

03.12.2012 09:40 (33.67) Välisminister Urmas Paet: Ukraina jätkuv lähenemine Euroopa Liidule on Euroopa terviklikkuse huvides [Välisministeerium]

Nr 431–E Välisminister Urmas Paet kinnitas Kiievis kohtumisel Ukraina asepeaministri Sergiy Tigipkoga Eesti tuge Ukraina lähenemisel Euroopa Liidule ning valmisolekut ka edaspidi reformikogemusi jagada, eeldusel, et Ukraina on sellest jätkuvalt huvitatud. Ukraina ELi-suunaline liikumine, sealhulgas assotsiatsioonileppe allkirjastamine Euroopa Liidu ja Ukraina vahel on Paeti sõnul mõlema osapoole huvides. „Selle saavutamiseks on oluline järgida ühtseid väärtusi ja põhimõtteid nagu inimõiguste ja õigusriikluse austamine ning minna edasi reformiprotsessiga ja parandada Ukraina ärikliimat,“ lausus välisminister Paet. „Vajalik oleks edasi liikuda ka vabakaubanduse ja viisavabaduse suunas Euroopa Liidu ja Ukraina vahel,“ lisas ta. Eesti on valmis panustama Ukraina arengusse arengukoostöö ja Eesti Idapartnerluse Keskuse kaudu. Paet kutsus Ukrainat kasutama võimalusi, mida Eesti Idapartnerluse Keskus pakub. Veel arutasid Paet ja Tigipko Eesti ning Ukraina kahepoolseid suhteid. Paeti sõnul on Eesti-Ukraina valitsustevaheline komisjon oluline koostöövorm ning selle järgmine kohtumine on veebruari lõpus. Samuti on Eesti valmis Ukrainaga sõlmima diplomaatilise kinnisvara lepingu. Paet ja Tigipko arutasid ka Eesti ja Ukraina koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides, muu hulgas ÜROs ja OSCEs. Ukraina on 2013. aastal Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

12.04.2013 16:05 (33.67) Peaminister Ansip kohtumisel president Janukovitšiga: Ukraina kuulub Euroopa perre [Valitsus]

Kiiev, 12. aprill 2013 - Peaminister Andrus Ansip avaldas kohtumisel Ukraina president Viktor Janukovitšiga lootust, et novembris toimuval Idapartnerluse tippkohtumisel Vilniuses allkirjastatakse Ukraina ja Euroopa Liidu assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleping, mis viiks Ukraina suhted Euroopa Liiduga uuele tasemele."Kui üks Euroopa riik jagab euroopalikke väärtusi, siis tal peab olema valikuvabadus lõimuda Euroopa Liiduga," ütles Ansip kohtumisel, mis kestis poolteist tundi planeeritust kauem, kokku üle kahe tunni. Pärast kohtumist kutsus president peaministri ka lõunale, mida esialgu ei olnud päevakavasse planeeritud. Ansipi sõnul tegeleb Ukraina aktiivselt erinevate reformide elluviimisega, et oma riiki rohkem Euroopa Liiduga integreerida. Tema sõnul kuulub Ukraina Euroopa perre. Janukovitši sõnul näitavad värsked avaliku arvamuse uuringud, et pool Ukraina elanikest toetab riigi suuremat lõimumist Euroopa Liiduga, mille üle avaldas president heameelt. Ukraina on viimaste kuude jooksul vastu võtnud mitmeid dokumente ning valmistanud ette reforme, mille eesmärk on integreeruda Euroopa Liiduga. Teiste teemade kõrval ütles peaminister, et Ukraina peaks hoiduma poliitiliselt motiveeritud kohtukaasustest ning rakendama kõiki Euroopa Inimõiguste kohtu otsuseid. Ansipi hinnangul tuleb Idapartnerluse tippkohtumise järgselt keskenduda majandusintegratsioonile. "Pärast assotsiatsioonilepingu ja vabakaubanduslepingu jõustamist võiks järgmise etapina kujuneda Euroopa Liidu ja idapartnerluse ühine majanduspiirkond, mis kindlasti elavdaks piirkonna majandust," ütles Ansip. Peaminister Ansipi hinnangul on majandusintegratsiooni kõrval oluline ka viisavabaduse kehtestamine. "Eesti toetab Euroopa Liidu ja Ukraina viisavabadust, kui vajalikud tingimused on täidetud," ütles Ansip. Tema sõnul võiksid ka Ukraina tavakodanikud reisida vabalt Euroopas, sest see on tegelik lõimumine. Hommikul kohtus peaminister Ukraina riigitulude ministri Oleksandr Klymenko’ga. Riigitulude ministeeriumi ülesanne on maksusüsteemi lihtsustamine, võitluse varimajandusega ning ärikliima liberaliseerimine. "Need on väga olulised komponendid, et luua soodne investeerimiskliima," ütles Ansip.Peaminister tutvustas ministrile meie suurettevõtjaid ning nende investeeringuid Ukrainasse. Lisaks tutvustas Ansip Eesti ettevõtluskeskkonda ja e-lahendusi. Riigitulude ministeerium ühendab endist maksuametit, tolliteenistust ning maksupolitseid. Esimest korda on ühe katuse all Ukraina jaoks sedavõrd olulised funktsioonid ja ametkonnad. Ministeerium vastutab eelarve täitmiseks vajalike laekumiste tagamise eest, tollimaksude ning suurema osa muude riiklike maksude haldamise eest. Lisaks pani peaminister täna hommikul lillepärja Tundmatu Sõduri hauale ning Suure Näljahäda memoriaalile. Nimelt suri aastatel 1921-1922 Ida-Ukrainas nälga kuni seitse miljonit inimest. Peaministril oli kahepäevane ametlik visiit Ukrainasse, viimati käis Ansip Ukrainas 2007. aastal. Peaminister jõuab tagasi Eestisse täna õhtul.

29.05.2014 14:30 (33.67) Tallinnas lõppesid NATO-Ukraina kõrgetasemelised konsultatsioonid [Kaitseministeerium]

Äsjalõppenud NATO-Ukraina kõrgetasemelistel konsultatsioonidel vaagiti Ukraina kaitsereformide arenguid ning olukorda euro-atlantilises julgeolekuruumis. Ennelõunal toimunud kahe töösessiooni käigus leiti, et Ukraina on oma suhetes NATO-ga oluliselt edasi liikunud, kuidas samas on Ukrainal veel käia pikk tee NATO liikmeks saamiseni. „Ukraina liitumise NATO-ga otsustab Ukraina rahvas ning ukrainlaste teadlikkuse tõstmise nimel tuleb nii Kiievil kui ka NATO-l veel palju tööd teha,” nentis kaitseminister Jaak Aaviksoo. Ukraina kaitse- ja julgeolekusektori reformidest rääkides nenditi vajadust reformidega tõhusalt edasi liikuda, samas ka selgete eesmärkide püstitamist ning reformidele kindla rahalise katte leidmise vajadust. Samuti arutati kohtumisel Ukraina osalemist NATO poolt juhitud välisoperatsioonidel. Kaitseminister Aaviksoo sõnul on Ukraina NATO ainukene partnerriik, mis osaleb kõikidel NATO-juhitud operatsioonidel. „See on selge märk sellest, et Ukrainal on NATO-ga ühine arusaam tänapäevastest julgeolekualastest väljakutsetest,” sõnas Aaviksoo. Eraldi märgiti kohtumisel ära Ukraina osalemine NATO reageerimisvägedes (NRF) ning Briti-Prantsuse helikopteriinitsiatiivis. Kaitseminister Aaviksoo sõnul korrati konsultatsioonidel üle, et igal Euroopa riigil on ise õigus valida, kuidas ta oma julgeolekku kindlustab. „NATO ja Ukraina ühine eesmärk on tugevdada liikumist tervikliku ja vaba Euroopa suunas, kus on oma kindel koht ka Ukrainal,” ütles Aaviksoo. Lisaks kaitseminister Aaviksoole osales NATO-Ukraina kõrgetasemelistel konsultatsioonidel ka USA, Tšehhi, Läti, Türgi, Ukraina, Taani ja Albaania kaitseministrid. Kolm riiki – Ühendkuningriik, Bulgaaria ja Norra – olid esindatud aseministrite tasemel. Ülejäänud riigid olid esindatud kantslerite ja asekantslerite või NATO suursaadikute tasemel. Kohtumise avakõne pidas Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, konsultatsioone juhtis NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer, samuti olid kohal NATO Sõjalise Komitee e esimees admiral Giampaolo di Paola. Vaata pilte kohtumisest: http://www.mod.gov.ee/?op=body&id=529Lisainfo: Peeter KuimetKaitseministeeriumi pressiesindajaTel. 717 0116 / 56 56 41 88peeter.kuimet@kmin.ee

10.01.2017 04:20 (33.67) Kiievis toimus Eesti-Ukraina koostöökomisjoni istung [Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium]

Kiievis toimus eile Eesti-Ukraina valitsuste vahelise majandus-, tööstus-, teadus- ja tehnikakoostööalase ühiskomisjoni II istung, mida Eesti poolt juhatas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Ukraina poolt Ukraina asepeaminister Sergei Tigipko.Komisjoni istungil keskenduti põhiosas Eesti-Ukraina koostöövõimalustele erinevates majandusvaldkondades. Eesti ettevõtjaid huvitavad investeerimisvõimalused Ukrainas ja kahe riigi vahelise kaubavahetuse suurendamine. Ukraina pool on huvitatud Eesti kogemustest infotehnoloogia rakendamisel, bürokraatia vähendamisel, majandustegevuse elektroonse haldussüsteemi korraldamisel ning energiaefektiivsuse tõstmisel.Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia alases koostöös rõhutati koostöökomisjoni protokollis Eesti abi Ukraina e-valitsuse arendamisel, riigiportaali loomisel, e-ID ja X-tee alaste projektide rakendamisel. Pooled leppisid kokku spetsialistide vastastikustes visiitides.Ukraina on olnud Eesti jaoks arengukoostöö prioriteetriik ning on seda ka Eesti arengukoostöö arengukavas aastateks 2011-2015. Ukraina tundis komisjoni istungil suurt huvi eeskätt e-valitsemise ja hariduse valdkonna vastu.Eesti Euroopa Liidu liikmesriigina peab oluliseks Ukraina jätkuvat majanduslikku ja poliitilist lõimumist Euroopa Liiduga. Toetame Ukraina ja Euroopa Liidu assotsiatsiooniläbirääkimiste lõppemist ning Eesti on valmis abistama Ukrainat leppe rakendamisel valdkondades, kus meil on kogemust ja suutlikkust.Eesti ning Ukraina poolel on huvi tihendada koostööd ka kosmose valdkonnas.Hetkel tegutseb Ukrainas pea 300 Eesti ettevõtet ning majandussidemete tihenemiseks on oluline, et paraneks Ukraina ärikliima. Valitsustevahelise komisjoni protokollis seatakse eesmärgiks vastava seadusandluse parandamine ja lahenduste leidmine Ukrainas tegutsevate Eesti ettevõtete probleemidele. Kohtumisel asepeaminister Tigipkoga lepiti Juhan Partsi initsiatiivil selleks kokku ka edasises tegevuskavas. Kõik uudised Keel EST

21.04.2017 11:21 (33.67) Eesti ja Ukraina vahel toimusid arengukoostöö ja humanitaarabi konsultatsioonid [Välisministeerium]

Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna peadirektor Jüri Seilenthal kinnitas Kiievis sellel nädalal Eesti ja Ukraina välisministeeriumi vahel toimunud arengukoostöö ja humanitaarabi konsultatsioonidel, et Ukraina on jätkuvalt üks Eesti arengukoostöö prioriteetsetest sihtriikidest. „Eesti jätkab kindlalt Ukraina demokraatliku arengu toetamist ka tulevikus nii poliitilisel tasandil kui ka arengukoostööga. Praegusel hetkel on väga oluline, et Ukraina liiguks reformidega edasi,“ ütles Seilenthal kohtumisel Ukraina välisministeeriumis. Tema sõnul saab Eesti aidata Ukraina arengule kaasa oma kogemuste jagamisega, seda eriti IKT valdkonnas. “E-valitsemise ja e-lahenduste juurutamine riigihalduses aitab kindlasti kaasa demokraatlike riigistruktuuride tugevdamisele ja suurendab läbipaistvust,“ rõhutas ta. Seilenthal rõhutas ka humanitaariolukorra tõsidust Ida-Ukrainas. „Humanitaarolukord ei ole kahjuks oluliselt paranenud, seetõttu jätkab Eesti ka tänavu mõlemal pool kontaktjoont tegutsevate rahvusvaheliste humanitaarabiorganisatsioonide toetamist, “ ütles ta. 2017. aastaks on välisministeeriumil Ukraina abistamiseks planeeritud 2,2 miljonit eurot, mis moodustab ligi 20% kogu arengukoostöö ja humanitaarabi eelarvest. Ühtlasi toetab välisministeerium Eesti Idapartnerluse Keskuse tegevusi kõigis idapartnerluse riikides, sealhulgas Ukrainas. Eesti ja Ukraina vahelistel arengukoostöö ja humanitaarabi konsultatsioonid toimusid 18.-21. aprill. Konsultatsioonide eesmärgiks oli kinnistada häid suhteid kohapealsete partneritega, aidata kaasa abi koordineerimisele ning luua uusi võimalusi edasisteks tegevusteks ja koostööks. Eesti Saatkonnas Kiievis toimus 19. aprillil ka Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi tegevuste avalik tutvustamisüritus.*Konsultatsioonide käigus kohtuti Euroopa Liidu delegatsiooniga Kiievis, ECHO Ukraina, Rootsi arengukoostöö agentuuri SIDA, Ukraina välisministeeriumi majanduskoostöö osakonna ja Euroopa integratsiooni peadirektoraadi, Euroopa Liidu nõuandemissioon Ukrainas EUAM ning humanitaarabivaldkonna teemadega tegeleva kohaliku NGO Vostok SOS-iga. Samuti peeti konsultatsioone USA saatkonna ja arengukoostööagentuuriga USAID, Euroopa Liidu toetusprogrammi U-LEAD esindajatega, Ukraina E-valitsemise Agentuuri juhtidega ning rahvusvaheliste organisatsioonide UNHCR, UNFPA, UNICEF ja UN OCHA Ukraina esinduste partneritega. Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeeriumi avalike suhete osakond 56675362press@mfa.eewww.vm.ee Kõik uudised

22.09.2021 14:42 (33.67) Eesti ja Rootsi allkirjastasid ühisdeklaratsiooni arengukoostööks Ukrainas [Välisministeerium]

Täna, 22. septembril allkirjastasid Eesti ja Rootsi ühisdeklaratsiooni arengukoostööks Ukrainas. Eesti Diplomaatide Kool alustab tänavu sügisel Rootsi Instituudi ja Eesti välisministeeriumi finantseeritava arengukoostöö projektiga, mis näeb ette koolitus- ja arendustegevusi Ukraina Diplomaatilise Akadeemia võimekuse suurendamiseks. Projekti käigus viiakse läbi koolitusi, seminare ja õppevisiite Ukraina ja teiste idapartnerlusriikide diplomaatidele ning Ukraina regioonide välissuhtluse eest vastutavatele ametnikele. Rootsi-Eesti kaasrahastatud projekti kogumaksumus on 337 000 eurot. Eesti ja Rootsi ühisdeklaratsiooni arengukoostööks Ukrainas allkirjastasid täna välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ja Rootsi suursaadik Eestis Mikael Eriksson, sõnavõttudega esinesid Ukraina saatkonna asjur Oleksandr Kushnir ning projekti Eesti-poolse elluviija Eesti Diplomaatide Kooli direktor Ekke Nõmm. „Täna allkirjastatud ühisdeklaratsioon on märgiline, sest ilmestab nii meie kolme riigi jätkuvalt tugevat ühistegevust kui ka seda, kui tulemuslik on õigeaegne arengukoostöö. 1990. aastate alguses toetas meid ühena esimestest tugevalt just Rootsi ning Ukraina oli omakorda esimene riik, keda arengukoostöö raames 1998. aastal abistasime. Seega sai abisaajast Eestist vähem kui kümne aastaga riik, kellel on võimalik toetada teisi. On väga hea meel, et nüüd saame aidata veel tõhusamalt kaasa Ukraina Euro-Atlandi lõimumisele, edendada seal demokratiseerimisprotsessi ja heade valitsemistavade juurutamist, arendada haridust, ettevõtlust, e-teenuseid ja küberturvalisust,“ ütles kantsler Jonatan Vseviov. „Mul on suur rõõm, et lähme kolmepoolse projektiga edasi. Idapartnerlus on olnud pikka aega Rootsi Euroopa Liidu poliitika oluline osa ja ühtlasi ka tugisammas meie riiklikule poliitikale idanaabruses. Kuna arengud Ukrainas mängivad olulist rolli stabiilsuse ja turvalisuse tagamisel, on Rootsi arenguabi eesmärk edendada struktuurireforme ja kaasajastamist Ukrainas. See programm sobib nende sihtidega väga hästi ja annab suure panuse Ukraina ametivõimude suutlikkuse suurendamisesse. Hindamatu väärtus on ka Eesti asjatundlikkus idapartnerlusriikidega töötamisel,“ ütles Rootsi suursaadik Eestis Mikael Eriksson. Eesti Diplomaatide Kooli direktor Ekke Nõmm tõi välja, et arengukoostöö ühisdeklaratsioon on jätk kümneaastasele koostööle Ukraina Diplomaatilise Akadeemiaga, mis algas samuti Eesti, Ukraina ja Rootsi kolmepoolsest ühistegevusest Rootsi Rahvusvahelise Arengukoostöö Agentuuriga. „Koostööraamistiku uue lähenemisega kaasame lisaks Ukraina diplomaatidele ka Ukraina piirkondlike haldusasutuste riigiteenistujaid. Koolitame neid Euroopa ja euroatlantilise integratsiooni alal; arendame piiriülest koostööd, avalike teenuste digitaliseerimist ning infoturvet ja küberohtude tõrjumist hübriidsõdade käigus. Ukraina Diplomaatilise Akadeemia eesmärk on saada piirkondlikuks sõlmpunktiks erinevate riikide diplomaatide koolitamisel.“ Eesti-Rootsi-Ukraina arengukoostöö ühisdeklaratsiooni allkirjastamise tseremooniat saab vaadata välisministeeriumi Youtube’is: https://bit.ly/39uqDaq Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

04.08.2022 15:35 (33.67) Ukraina ülikoolidesse sai sisseastumistesti sooritada ka Eestis [Haridus- ja Teadusministeerium]

Eesti on üks neid riike, kes koostöös Ukraina eksamikeskusega korraldas Ukraina ülikoolidesse sisseastumistesti, et toetada Ukraina noorte haridustee jätkumist. Testid toimusid 25.-29. juulil Tallinna Teeninduskoolis ja Tartu Rakendusliku Kolledžis. Kokku registreerus bakalaureuseõppe testile 300 õpilast. Haridus- ja Teadusministeeriumi peaeksperdi Kai Treieri sõnul palus Ukraina, et Euroopa riigid korraldaksid kodumaalt lahkunud noortele Ukraina kõrgkoolide sisseastumistesti. „Seda võimalust pakub 23 riiki, kus on end bakalaureuseõppesse astumise testile registreerunud kokku ligi 25 tuhat huvilist. Kui Eestis pani end testile kirja 300, siis Lätis on osalemas 230 ja Leedus 450 noort. Enim on testile registreerunuid Poolas (7900) ja Saksamaal (6500). Lisaks Tallinnas ja Tartus juuli lõpus toimunud bakalaureuseõppesse astumise testidele, saavad huvilised Eestis testil osaleda ka veel täiendavatel aegadel augustis või septembris,“ sõnas Treier ning tänas kutseõppeasutusi, kellega koostöö testide läbiviimisel on olnud väga hea ja sujuv. Enim oli Ukraina testitegijaid Tallinna Teeninduskoolis, kuhu olid osad õpilased tulnud ka Soomest. Tallinna Teeninduskooli direktori Meeli Kaldma sõnul tegid nad omalt poolt kõik, et sõja jalust põgenenud noored saaksid rahulikus õhkkonnas keskenduda. „120 minuti jooksul tuli lahendada komplekstest, mis mõõtis teadmisi matemaatikas, ajaloos ja ukraina keeles. Õpilased olid testile registreerunud Ukraina eksamikeskuse vahendusel ning sealt tulid ka korraldajatele täpsed tehnilised nõudmised nii arvutite, ruumide kui ka tugipersonali osas. Kuna enamus sisseastujaid oli 17aastased, siis vajasid nad ka pisut juhendamist ning õpilastele olid toeks koolis töötavad Ukrainast pärit spetsialistid,“ rääkis Kaldma. Tartu Rakendusliku Kolledži esindaja Helerin Võso tõdeb, et testi läbiviimine sujus kenasti ja ka neil oli abiks ukrainakeelne tugipersonal ning Ukraina noored olid väga tänulikud, et Eesti riik nii Tallinnas kui Tartus sisseastumistesti sooritamise võimaluse pakkus. „Osalejad said testijärgselt teada oma punktisumma, aga see info, kas nad ülikoolidesse soovitud erialadele pääsevad, tuleb õpilasele hiljem. Jagasime noortele kohapeal ka infomaterjale õppimisvõimaluste kohta Eesti kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes, kus on heaks võimaluseks aasta kohaneda ja õppida eesti keelt näiteks kutsevaliku õppekava raames,“ selgitas Võso. Eestis koordineerib Ukraina ülikoolide sisseastumistestide läbiviimist Haridus- ja Teadusministeerium koostöös teste korraldavate kutseõppeasutustega. Õpilastele info jagamisega ja testile registreerimisega tegeles Ukraina eksamikeskus. Teste läbiviivatel riikidel tuleb tagada eksami tehniline korraldus, arvutiklassid ja vastav personal, kelle väljaõppe korraldas samuti Ukraina eksamikeskus. Kõik uudised Keel EST

19.01.2008 21:30 (31.08) Rakveres peeti ukraina kultuuri päeva [ERR Uudised]

Rakveres peeti täna ukraina kultuuri päeva ning avati Ukraina kultuuripärandi hologrammide näitus.Samuti toimus rahvakunstikontsert, millel esinesid Eesti ukrainlaste taidluskollektiivid. Kultuuripäev leidis aset paar päeva enne Ukraina ühinemise päeva, mida tähistatakse 22. jaanuaril, vahendas Aktuaalne kaamera.Eestis elab praegu 29 000 ukrainlast. Kultuuripäevi peetakse viiendat korda. Siinsed ukrainlased saavad tutvustada oma kultuuri, aga ka tutvuda eesti kultuuriga. Täna käidi näiteks Rakvere linnuses. Eesti ukrainlaste kongressi esimees Vira Konõk ütles, et Eesti riik toetab siinsete ukrainlaste kultuuri korralikult. "Praegu on Eesti ukrainlaste kongressi baasfinantseerimine, mis aitab meil kultuuri arendada. Tallinnas on väga hea ukraina kultuuri keskus ja kreeka-katoliku kirik. Ma soovitan väga seda keskust külastada, sest see on väga originaalne keskus."Teisipäeval tähistatakse Ukrainas ühinemise päeva. See on tänapäevase Ukraina riigi ajaloos oluline tähtpäev. Ukraina suursaadik Eestis Pavlo Kirjakov ütles, et 22. jaanuaril 1919. aastal ühines Ukraina lääne- ja idaosa ühtseks Ukraina riigiks. "Nüüd tähistatakse seda kui Ukraina vaimset ja tegelikku taasühinemist."Eesti ukrainlaste kongress korraldab ukraina kultuuri päevi koostöös mitte-eestlaste integratsiooni sihtasutusega. Rakveres peeti ukraina kultuuri päevi juba teist korda.

03.10.2013 12:01 (31.08) Välisminister Urmas Paet: Euroopa Liit peab tihendama majanduskoostööd ja lepingulisi suhteid Ukrainaga [Välisministeerium]

Nr 313-E Välisminister Urmas Paet arutas Tallinnas kohtumisel Ukraina välisministri Leonid Kožaraga Ukraina lõimumist Euroopa Liiduga novembris Vilniuses toimuva idapartnerluse tippkohtumise kontekstis ning rõhutas ELi kohustust idapartnerlusriike igal moel toetada. Paeti sõnul on tippkohtumisel Vilniuses oluline jõuda konkreetsete tulemusteni, et tihendada majanduskoostööd ning tugevdada suhteid Ukraina ja teiste idapartneritega. ,,Tahame jõuda ELi ja Ukraina vahelise assotsiatsioonilepingu allakirjutamiseni ning vabakaubanduslepingu sõlmimiseni,“ ütles välisminister Paet. Samuti on Paeti sõnul tähtis liikuda kiiresti edasi viisalihtsustusprotsessiga, eesmärgiga jõuda viisavabaduseni. „Selleks kõigeks on ka Ukrainal oluline pingutada justiitsreformiga ning korruptsioonivastase võitluse ja selgitustööga,“ lisas ta. Välisminister Paet märkis, et kõigil idapartnerlusriikidel peab olema võimalus ise oma tuleviku üle otsustada ning Euroopa Liiduga lõimuda. Kõneldi ka energiajulgeolekust ja energeetikaalase koostöö süvendamisest Euroopa Liiduga. Paeti sõnul peab Eesti oluliseks idapartnerlusriikide energiaallikate mitmekesistamist. ,,Euroopa Liidu panus idapartnerlusriikidele uute energiaühenduste loomiseks on väga oluline,“ lisas ta. Veel arutasid Paet ja Kožara Eesti ning Ukraina kahepoolseid suhteid. Eesti on Paeti sõnul valmis panustama Ukraina arengusse arengukoostöö ja Eesti Idapartnerluse Keskuse kaudu. „Meie arengukoostöö peamised koostöövaldkonnad Ukrainaga on regionaalarengu toetamine, kodanikuühiskonna tugevdamine, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste rakendamine riigihalduses, koostöö hariduse ning kaasava majandusarengu valdkondades,“ sõnas Paet. Samuti toetab Eesti ka järgmisel aastal stipendiumitega üheksa Ukraina tudengi õpinguid Eesti ülikoolides ning Ukraina ametnike koolitusi Eesti Idapartnerluse Keskus. Paet ja Kožara kõnelesid ka Eesti ja Ukraina majandussidemetest, sealhulgas Eesti ettevõtjate muredest Ukrainas tegutsemisel. Detsembri algul toimub Eesti-Ukraina valitsustevahelise komisjoni kohtumine, kus see teema tuleb samuti kõne alla. Eesti soovib Paeti sõnul Ukrainaga tihendada ka kahepoolseid lepingulisi suhteid. „Soovime Ukrainaga allkirjastada tagasivõtulepingu rakendusprotokolli ning liikuda edasi vastastikusel alusel diplomaatilise kinnisvara kasutamise lepingu sõlmimisega,“ sõnas ta. Paet ja Kožara arutasid ka Eesti ja Ukraina koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides, muu hulgas ÜROs ja OSCEs. Ukraina on 2013. aastal Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja. Foto: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/10066237173/ VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee

12.08.2015 16:15 (31.08) Kaitsevägi ja MTÜ Ukraina kultuurikeskus saadavad Ukrainasse meditsiinitarvikuid [Kaitsevägi]

Täna hommikul andis kaitseväe toetuse väejuhatuse tervisekeskus MTÜ Ukraina kultuurikeskusele üle 39 euroalust meditsiinivarustusega, mis toimetatakse Ukrainasse sealses sõjategevuses kannatanute abistamiseks.Abisaadetis koosneb suuremas osas haavahooldusvahenditest ning haigehooldusvahenditest nagu hommikumantlid ja kitlid. Kaitseväe poolt annetatud vahendid toimetab MTÜ Ukraina kultuurikeskus Ukrainasse koostöös Eesti Vabariigi välisministeeriumiga. „Toetuse väejuhatusel oli meditsiinivarustuse varusid, mille puhul leidsime, et kõige rohkem kasu oleks nendest Ukraina abivajajatel. Koostasime nimekirja saadaolevatest asjadest, millest MTÜ Ukraina kultuurikeskus tegi omakorda valiku ning nüüd andsime need üle,“ ütles toetuse väejuhatuse tervisekeskuse ülem major Lauri Bender. MTÜ Ukraina kultuurikeskus juhataja Bogdan Ljutjuk ütles, et Ukraina sõjategevuses kannatanutele on taolist abi väga vaja ning seda hinnatakse. Tema sõnul on Eesti rahvas Ukraina abistamisel olnud väga aktiivne. Annetatud on arvestatavas summas raha, samuti riideid ja muud vajaminevat, mida on Ukrainasse saadetud juba mitu veoautotäit. „Ukrainas ollakse Eestile väga tänulikud. Nad ütlevad, et oleme väike riik, aga aitame palju,“ ütles Ljutjuk. Kaitseväe initsiatiivil taolise saadetise ettevalmistamine on MTÜ-le esmakordne kogemus, mida võimalusel tehakse ka edaspidi. „Koostöö kaitseväega on olnud väga hea, kui taolist abi veel pakutakse, siis kindlasti võtame selle vastu ja edastame,“ lisas Ljutjuk. MTÜ Ukraina Kultuurikeskus on 2002. aastal asutatud mittetulundusühing, mis on seadnud oma eesmärgiks Ukraina kultuuri edendamise ja säilitamise Eestis. Pärast sõjategevuse algust Ukrainas on Ukraina Kultuurikeskus kogunud ja vahendanud talveriideid, jalanõusid, talvevarustust ja rahalisi annetusi Ida-Ukraina sõjategevuses kannatada ja haavata saanud ukrainlastele. Kaitseväe toetuse väejuhatus (kuni aastani 2014 kandis nime kaitseväe logistikakeskus) tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades hangetest ja logistikast ning lõpetades tugiteenustega ja kaitseväe muusikaga. Toetuse väejuhatus koosneb 11 struktuuriüksusest: väejuhatuse staabist, materjaliteenistusest, hanketeenistusest, haldusteenistusest, raamatupidamiskeskusest, liikumis- ja veoteenistusest, tervisekeskusest, toetusteenuste keskusest, kaitseväe orkestrist, logistikapataljonist ja logistikakoolist.

06.04.2017 17:21 (31.08) Peaminister Ratase kõne Kiievi julgeolekufoorumil: Ukraina tulevik määrab Euroopa julgeolekuarhitektuuri järgmiseks paariks aastakümneks [Valitsus]

President Poroshenko, peaministrid, daamid ja härrad! Mul on hea meel olla Kiievis, et jagada oma seisukohti Ukraina olukorra, laiema julgeolekuolukorra ning meie suhete tuleviku kohta. Selle aasta jaanuaris möödus Eesti ja Ukraina vaheliste diplomaatiliste suhete loomisest 25 aastat. Ma tänan president Poroshenkot, kes leidis oma tihedas ajakavas aega, et tähistada seda sündmust visiidiga Tallinnasse. Meie kahepoolsed sidemed Ukrainaga on tugevad, lähedased ja sisulised. Jätkame Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamist, kuna oleme eestlastena ka ise elanud okupatsiooni all ning teame, mida see tähendab. Lugupeetud kohalviibijad! Elame ebakindlal ajal. Näeme pidevaid katseid õõnestada rahul ja reeglitel rajanevat rahvusvahelist korda, demokraatlikke väärtusi ja vabadust. Seda ka Euroopas. Ukraina tulevik määrab Euroopa julgeolekuarhitektuuri järgmiseks paariks aastakümneks. Paraku pole selge, kas Euroopa ja Atlandi-üleseid julgeolekuvaldkondi reguleerivad rahvusvahelised õigusaktid, kokkulepitud normid ja põhimõtted. Kahjuks ei ole kindel, et tulevikus austatakse iga rahva suveräänsust paremini. Sellele vaatamata on minu sõnum see, et me ei tohiks alla anda. Selle asemel tuleb meil teha kannatlikult koostööd, kindlustades Euroopas rahu, julgeoleku ja stabiilsuse. Eesti seisukoht on kindel – sanktsioonid peavad jääma jõusse, kuni Venemaa pöördub tagasi rahvusvahelise õiguse põhimõtete täieliku austamiseni ning rakendab täielikult Minski kokkulepetega võetud kohustusi, et taastada täielikult Ukraina suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus. Siinkohal on võtmeks strateegiline kannatlikkus. Eesti ei aktsepteeri ega saa aktsepteerida Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist. Krimmi jätkuv militariseerimine on ühine mureküsimus. Peame pöörama rohkem tähelepanu inimõiguste olukorra halvenemisele, eeskätt seoses krimmitatarlaste olukorraga. Seega – mida me saame teha? Kas oleme teinud piisavalt? On selge, et Ukraina tuleviku määrab tema rahva tugevus. Vaadates tagasi viimasele kolmele aastale, peaksime olema veendunud teie tugevas vabadusetahtes. Ukraina inimesed on valinud Euroopale lähenemise. See on olnud teie suveräänne ja vaba valik. Toetame seda otsust kindlalt ning aitame teid alati jõupingutustes teie riiki ümber kujundada. Iga ümberkujundamine nõuab reforme. Võimalik, et ainult teie, härra president, ning teie, härra peaminister, teate, mida tähendab reformide elluviimine, kui samal ajal tuleb pidada sõda. Olete teinud palju. Kuid endiselt on veel palju teha. Parim vastus Venemaa agressioonile on edukas, poliitiliselt ja majanduslikult tugev ning ühtne Ukraina. Selle saavutamisel on õigusriigi põhimõte ning korruptsioonivastaste seaduste rakendamine määrava tähtsusega. Ainult seeläbi saate tagada, et kellelgi poleks võimalik seaduste, kohtute, prokuratuuri või mis tahes muu riigiasutusega manipuleerida. Ainult nii muutub ettevõtlus lihtsamaks ning meelitate ligi välismaiseid investeeringuid. Korruptsiooni väljajuurimine ei ole ainult väärikuse küsimus. Küsimus ei ole ainult selles, mida soovib ja väärib Ukraina rahvas. See on ka Ukraina vastupidavuse, julgeoleku ja enesesäilitamise küsimus. Selles valdkonnas on äärmiselt oluline teha koostööd kodanikuühiskonnaga, mis peab korruptsioonivastases võitluses olema valitsusele tugevaks partneriks. Viimaks, lubage mul rõhutada, et vähem kui kolme kuu pärast, asub Eesti Euroopa Liidu Nõukogus eesistuja rolli. Koos Euroopa Ülemkogu eesistujaga oleme otsustanud, et järgmine idapartnerluse tippkohtumine toimub 24. novembril Brüsselis. See on Ukraina juhtidele heaks võimaluseks esitleda oma reformide tulemusi ning tugevdada meie koostööd. Tallinnas, aga ka Kiievis, toimub mitmeid kõrvalüritusi. Tallinnas leiab aset ettevõtlusfoorum ja kodanikuühiskonna foorum ning Kiievis korraldatakse meediafoorum. Kutsun Ukrainat üles nendel üritustel aktiivselt osalema. Meid ootab ees aktiivne koostööaasta. Soovin meile kõigile järgmisteks kuudeks püsivust ja pühendumust, et saaksime aasta lõpetada ühiselt veelgi tugevamana. Tänan tähelepanu eest! Kõik uudised Keel EST

04.11.2019 15:22 (31.08) Reinsalu Kiievis: Ukraina vajab Euroopa Liidu ühemõttelist ja selget toetust [Välisministeerium]

Välisminister Urmas Reinsalu kohtus täna Kiievis Ukraina kolleegi Vadim Prõstaikoga. Kohtumisel arutati kahe riigi suhteid, julgeoleku olukorda Ukrainas, küberkaitsekoostööd, suhteid NATO-ga ning arengukoostöö teemasid. Reinsalu kinnitas kohtumisel Ukraina kolleegile kahe riigi häid suhteid ning Eesti toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. „Ukraina vajab praeguses olukorras Eesti ja ka Euroopa Liidu ühemõttelist ja selget toetust, et leida rahumeelne lahendus konfliktile Donbassis ja Ida-Ukraina okupeeritud aladel,“ ütles välisminister. Kohtumisel arutasid välisministrid ka Ukrainas läbiviidavaid reforme, mille üks eesmärkidest on tuua Ukraina Euroopale lähemale. „Ukraina reformikava on kindlasti väga ambitsioonikas, kuid vajalik. Oluline on, et Ukrainal oleks võimalik hoida Euroopa Liidule ja NATO kurssi,“ lisas Reinsalu. Ukraina on aastaid olnud Eestile arengukoostöö prioriteetriik ning Eesti jätkab Ukraina tugevat toetamist. „Nii nagu meidki üheksakümnendate alguses aidati, on nüüd meie kohustus teisi sarnases situatsioonis olevaid riike toetada. Seda enam, et Eesti teadmised ja kogemused riigihalduses, hariduses, ettevõtluses ja infotehnoloogia valdkonnas on laiad ja kasulikud just Ukrainale,“ selgitas Urmas Reinsalu. Välisministril on veel ees kohtumised Ukraina peaminister Oleksii Hontšarukiga, asepeaminister Euroopa integratiooniküsimustes Dmõtro Kulebaga, asepeaminister digpöörde küsimustes Mõhhailo Fedoroviga, Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri Oleksii Daniloviga ning peaprokurör Ruslan Rjabošapkaga. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmJa26uP Lisainfo: Armo Vask välisministeerium avalike suhete osakonna meedianõunik E-post armo.vask@mfa.ee Tel +372 637 7618 Mob +372 5666 8581 Kõik uudised

21.06.2021 14:21 (31.08) Eesti ja USA allkirjastasid arengukoostöö vastastikuse mõistmise memorandumi [Välisministeerium]

Täna, 21. juunil allkirjastasid Eesti ja USA virtuaalsel tseremoonial vastastikuse mõistmise memorandumi arengukoostööks Ukrainas. Tänavu suvel ja sügisel alustatakse ühiselt kuue arengukoostöö projektiga. Memorandumi allkirjastasid välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Andres Rundu ja USA saatkonna Eestis ajutine asjur Brian Roraff. „Ukraina on meie kõige olulisem arengukoostöö partner ja USA tähtsaim liitlane, kellega oleme arengukoostöö vallas pikaajaliselt tegutsenud. Täna allkirjastatud memorandumiga kinnitame kolmepoolse koostöö jätkumist veelgi tihedamalt ja edukamalt. Praegu oleme Ukrainas keskendunud demokratiseerimisprotsessi edendamisele ja heade valitsemistavade juurutamisele, hariduse toetamisele ning ettevõtluse, e-teenuste ja küberturvalisuse arendamisele,“ ütles Rundu. „Ameerika Ühendriigid seisavad kindlalt Ukraina kõrval ning oleme uhked, et saame olla Eesti partnerid, et aidata ehitada üles Ukraina institutsioone ja võimestada Ukraina inimesi. Aidates Ukrainal viia ellu reforme, võidelda korruptsiooniga ja ehitada üles tugevamat demokraatiat, ei suurenda me ainult regionaalset stabiilsust, vaid muudame paremaks Ukraina inimeste elu,“ ütles Roraff. Memorandumiga kinnitati kuus USA algatatud arengukoostöö partnerluse programmi Ukraina vooru võitnud Eesti projekti, millega alustatakse tänavu suvel ja sügisel. Projekte toetatakse kokku 845 453 euroga. Eesti ja USA katavad kumbki kogusummast poole. - MTÜ Mondo projekt „Arvamusfestival 2021“ loob turvalise ja kaasava suhtlusplatvormi, kus kohalikud elanikud, ametnikud ning Ukraina ja välismaa eksperdid ja arvamusliidrid saavad ühiste lahenduste leidmiseks arutleda avalikult kohalike ja riiklike küsimuste üle. - OÜ Turundusproffi koolitusprogramm ekspordikonsultantide koolitamiseks ja pilootprojekt „Ekspordiakadeemia“ on mõeldud nii avaliku sektori kui ka erasektori konsultantide koolitamiseks Ukraina kümnes piirkonnas, kaasa arvatud Ukraina idaosas. Projekti käigus omandavad konsultandid eksporditeadmisi, parandavad konsulteerimisoskusi ning panevad aluse koostööle ekspordist huvituvate väikese ja keskmise suurusega ettevõtetega, kelle hulka valitakse eelistatult naisettevõtjaid. - MTÜ Euroopa Küberjulgeoleku Initsiatiivi programmi eesmärk on vähendada küberturvalisuse haavatavust Ukraina energiasektori elutähtsas infrastruktuuris, pakkudes energiasektori ettevõtete 20 000 töötajale e-õppe kursuseid küberhügieeni platvormi vahendusel. Projekt viiakse ellu koostöös teise USA rahastatava projektiga, mida juba praegu Ukrainas rakendatakse – USAID Cybersecurity for Critical Infrastructure Activity in Ukraine (USAID Cybersecurity Activity). - Eesti Idapartnerluse Keskuse projekti eesmärk on suurendada Lääne-Ukraina ühiskondlikku vastupanuvõimet, tugevdades kohalikke meediaväljaandeid, millel on oluline roll kohalike arvamuste ja hoiakute kujundamisel, seejuures ka kodanikuühenduste arendamisel. Projekt keskendub Tšernivtsi, Volõni, Ivano-Frankivski, Lvivi ja Rivne regioonidele. - Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse projekti raames luuakse ja testitakse rakendusmetoodikat, mille alusel viiakse läbi interdistsiplinaarsete stsenaariumipõhiste lauaõppuste sari. Osalejakesksed koolitusüritused on praktilise iseloomuga simulatsioonid, mille sihtrühm on Ukraina ida- ja lõunaosa piirkondade ametiisikud, noorpoliitikud, kohalikud omavalitsused, kodanikuühiskonna arvamusliidrid, üliõpilased ja nooreksperdid, kohalikud ettevõtted ning meedia. Koolitustega on kavas pakkuda võimalusi omandada ja arendada ühiskondliku kerksusega seotud oskusi. Memorandumi allkirjastamise virtuaaltseremooniat saab järgi vaadata siit. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

26.02.2022 17:01 (31.08) Abipakkumised Ukraina põgenikele koondab Pagulasabi [Sotsiaalministeerium]

Sotsiaalministeerium kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone, kes soovivad pakkuda abi Ukraina sõjapõgenikele, tegema seda MTÜ Eesti Pagulasabi vahendusel. Pagulasabi koordineerib abipakkumisi ja hoiab sidet riigiasutustega. „Seisame sellel raskel ajal koos Ukraina ja tema rahvaga. Teeme Eesti riigi ja kodanikuühenduste koostöös kõik, mis on meie võimuses, et olla valmis hätta sattunud Ukraina kodanike vastuvõtmiseks Eestis ning vajaliku abi, sh toidu, majutuse ja psühholoogilise toe pakkumiseks,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Iga Eesti inimene ja organisatsioon saab anda ka oma panuse, et aidata Ukraina inimesi nii kohapeal Ukrainas kui Eestis.“ Nii inimesed kui ka ettevõtted ja tööandjad saavad oma abipakkumised sisestada aadressil: https://www.pagulasabi.ee/paku-abi. Pagulasabi kaardistab ka nii ajutisi kui püsivaid elukohavõimalusi pagulastele. Samal aadressil saab pakkuda ka transporti, teenuseid, esemeid jm abi. „Paljud omavalitsused ja organisatsioonid planeerivad abi siia saabuvatele ukrainlastele või korraldavad abi lähetamist Ukrainasse. Samuti planeerib nii mõnigi reise Ukrainasse, et abistada Eestis olevate ukrainlaste sugulaste toomist Eestisse,“ ütles sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa. „Meil on teile väga suur palve – kaasake palun abi planeerimisel, majutuskohtade pakkumisel ja reisi korraldamisel koheselt MTÜ Eesti Pagulasabi ja Sotsiaalkindlustusamet. Ainult sellisel juhul omame terviklikku vaadet, kes ja kuidas Eestis ukrainlaste abistamist korraldab ning saame koostöös toetada inimesi rohkem ning kiiremini.“ Sotsiaalkindlustusametile saab oma abistamise plaanidest teada anda aadressil ukraina@sotsiaalkindlustusamet.ee. Annetustega Ukraina inimeste abistamiseks on järgnevad võimalused: • Algatus "Ukraina heaks!" - https://www.ukrainaheaks.ee vahendab kolme Eesti vabaühenduse – MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo ja MTÜ Ukraina Kultuurikeskuse kaudu abi Ukraina rindelähedastele elanikele ja teistele haavatavatele gruppidele. Lähemat infot nende tegevuste kohta leiab kampaania lehel: https://www.facebook.com/ukrainaheaks. • Eesti Punane Rist - https://redcross.ee/ kogub nii esemeid kui rahaannetusi ja toimetab need abivajajateni Ukraina Punase Risti kaudu. Punane rist kogub vaid uusi esemeid: kasutamata hügieenitarbeid (pesuvahendid, seep, hambapasta, hambaharjad, mähkmed, hügieenisidemed jms), voodipesu, tekke, patju, magamiskotte, rätikuid. Täpsema info annetuste kogumispunktide kohta ja annetuskonto leiab Eesti Punase Risti veebilehel: https://redcross.ee/anneta/ukraina/ Toetame ukrainlasi, kes jätkuvalt meie abi väga vajavad! Kõik uudised Keel EST

21.02.2022 21:21 (31.08) Välisminister Liimets: meie toetus Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele on vankumatu [Välisministeerium]

Välisminister Eva-Maria Liimets arutas täna, 21. veebruaril Euroopa Liidu välisasjade nõukogul julgeolekuolukorda Euroopas ja osales mitteametlikul kohtumisel Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga. Arutelude keskmes olid ELi vastusammud Venemaa edasisele agressioonile ja täiendavad võimalused, kuidas liikmesriigid saaksid Ukrainat veel toetada. „Venemaa presidendi Vladimir Putini täna tehtud otsus tunnustada Ida-Ukraina separatistlikke nn rahvavabariike Donetskis ja Luganskis on äärmiselt ränk rahvusvahelise õiguse rikkumine. See on ka selge Minski rahulepete tingimuste rikkumine ja lõpetab lepingu ühepoolselt. Arutame eskalatsiooni kohe oma liitlaste ja partneritega ning meie seisukoht on, et Venemaa tegevusele tuleb anda viivitamatult rahvusvaheline hinnang ja rakendada sanktsioonid,“ ütles välisminister Liimets. Liimets rõhutas, et Venemaa jätkuv relvajõudude koondamine Ukraina piiril ja järjepidev rahvusvahelise õiguse rikkumine on oht terve Euroopa julgeolekule. „Meie selge sõnum on, et Euroopa julgeolekupõhimõtetes ei tee me ühtki mööndust ning oleme ELi partneritega valmis Venemaa agressioonile vastama kiirelt ja seni kõige ulatuslikemate sanktsioonidega,“ sõnas ta. Välisminister lisas, et sanktsioone tuleb laiendada ka Valgevenele, juhul kui Valgevene on selles tegevuses osaline. Liimets kinnitas, et Eesti toetab Ukraina territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt kokkulepitud piirides. Järjekindlat toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele kinnitasid täna ka EL välisministrid nii omavahel kohtudes kui ka kohtumisel Ukraina välisministri Kulebaga. „Oluline on toetada Ukraina Euroopa suuna püüdluseid nii ELis kui ka kahepoolselt. Mul on väga hea meel, et saime kohtumisel Ukraina kolleegiga vahetult rääkida nende abivajadustest, millele peame kiirelt vastama. Otsime ELi tasandil edasi täiendavaid võimalusi Ukraina majanduse toetamiseks, samuti tuleb riigile tagada suurem ligipääs ELi turule ning liikmesriikide tugi Ukraina elektrivõrkude ühendamiseks Euroopaga,“ sõnas Liimets. Välisminister tõi välja, et Eesti suurendab humanitaarabi Ukrainale ja peagi läheb koostöös päästeametiga teele abisaadetis telklaagri püstitamiseks, et pakkuda inimestele ajutist peavarju võimalikus hädaolukorras. Ukraina kaitsejõudude võimekuse suurendamiseks andsime hiljuti koos Saksamaaga Ukrainale üle Eestis toodetud mobiilse välihaigla. Liimets lisas, et oleme valmis jagama ka oma ekspertiisi strateegilise kommunikatsiooni ja küberkaitse vallas. Julgeolekuteemadel tõstatas välisminister tänasel välisasjade nõukogul vajaduse täiendada ELi Valgevene sanktsioone, et lisada nimekirja ka täiendavad kaubad, millest Lukašenka režiim jätkuvalt kasu saab. „Väärtuspõhine välispoliitika peab olema usutav ja ELi piiravad meetmed aitama kindlustada meie julgeolekut. Kutsusin liikmesriike üles Valgevenele kehtestatud sanktsioone üle vaatama, et need oleksid võimalikult mõjusad ja täidaksid oma eesmärki,“ sõnas Liimets. Eesti ettepanekut toetasid paljud liikmesriigid ja töö jätkub tehnilisel tasandil. Välisasjade nõukogu päevakorras olid veel Bosnia ja Hertsegoviina ning kliimadiplomaatia. Päevakajaliste küsimuste all arutati olukorda Malis. Lõunal toimus ELi ja Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu kohtumine ning päeva lõpus Prantsusmaa korraldatud küberõppus, mis on riigi eesistumise aja üks olulisemaid samme EL küberturbe ja –diplomaatia tugevdamiseks. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

05.04.2022 18:35 (31.08) Haridusminister Kersna: Euroopa peab ühiselt Ukraina laste ja noorte hariduse eest seisma [Haridus- ja Teadusministeerium]

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles täna Luxembourgis Euroopa Liidu haridus- ja noorteministrite nõukogu istungil, et Euroopa Liit peab suurendama rahastust haridusvaldkonda eesmärgiga pakkuda kvaliteetset haridust nii Ukraina sõjapõgenikele kui kõikidele ELi kodanikele. Kohtumisel sai sõna ka Ukraina haridusminister Serhiy Shkarlet. "Tänaseks on Eesti vastu võtnud ligi 10 000 Ukraina last ja noort, kes peavad saama meie haridussüsteemis turvaliselt õppimist jätkata. Eesti rahvastik on suurenenud 2% võrra ning see tähendab täiendavaid kulutusi igas valdkonnas, kuid eriti teravalt näeme seda majutus- ja haridusvallas," ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna Luxembourgis. Ministri sõnul on antud kriisis liikmesriikide vaheline koostöö väga tähtis, sest kõigil on sarnased väljakutsed, näiteks tuleks kokku leppida ühised reeglid Ukraina sõjapõgenikest laste ja noorte varasema haridustee tõendamises ja lõpetamistingimustes. Euroopa Liidu haridusministrid pidasid oluliseks, et Ukrainast saabunud lapsed ja noored jätkaksid õpinguid olemasolevas haridussüsteemis, mis eeldab ka vastuvõtvates riikides süsteemset keeleõpet. Samas pidasid ministrid oluliseks sõjast põgenenud laste ja noorte sidet Ukraina koolisüsteemiga distantsõppe platvormi kaudu. Ukraina haridusminister Serhiy Shkarlet oli Euroopa Liidu liikmesriikidele tänulik, kuna ajal, mil nemad võitlevad oma kodumaal vaenlasega, on nende lapsed Euroopa riikides hästi hoitud. Ukraina haridusministri sõnul peavad lapsed teadma tõde ja neil peab olema võimalus valida vabadus. “See, et meie lapsed õpivad täna koos koolis teie lastega, tähendab, et meil on ühine tulevik,” ütles Ukraina minister. Visiidi käigus arutas minister Liina Kersna Ukraina kriisiga seonduvaid tegevusi ka Läti haridus- ja teadusminister Anita Muižniece ning Leedu haridus- ja teadusminister Jurgita Šiugždinienėga. Ministrid leidsid, et väga oluline on põgenikke vastu võtta ennekõike riigikeelsetesse üldhariduskoolidesse ning toetada Ukraina tudengite ja õppejõudude lõimimist kõrgharidusse. Minister Liina Kersna saatis Euroopa Komisjoni haridusvolinik Mariya Gabrielile konkreetsed ettepanekud, kuidas muuta ELi programmide Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse võimalusi paindlikumaks. Ministri sõnul tuleks lisaks jooksva perioodi eelarvevahenditele kasutada ka eelmise programmiperioodi vahendeid ning võimaldada Ukraina tudengitel õppida kõrgharidusasutustes ka ilma koolidevaheliste raamlepinguteta. Kõik uudised Keel EST

01.07.2022 13:00 (31.08) Ukraina sõjapõgenikele mõeldud Vabaduse Kooli on sisseastumisavalduse esitanud ligi 400 Ukraina noort [Haridus- ja Teadusministeerium]

Esimese kuu aja jooksul on Vabaduse Kooli õppima asumiseks esitanud avalduse pea 400 Ukraina noort. Juulikuus jätkub avalduste vastuvõtt ning vestlused gümnaasiumiastmesse suunduvate noortega. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on tagasiside kogukonnalt olnud positiivne ning senised tegevused Ukraina sõjapõgenike haridustee jätkamise toetamiseks on hästi käivitunud. „Pealinnal on olnud väga suur koormus õpilastele koolikohtade leidmisel. Seetõttu jagame vastutust Tallinnaga Ukraina laste õpetamisel ja loome eraldi õppekoha 7.-12. klassi õpilastele. Septembrist saavad Tallinnas koolikohta otsivad Ukraina noored alustada oma õpinguid Vabaduse Koolis, kus õppetöö hakkab toimuma eesti ja ukraina keeles,“ sõnab Kersna. „Tähtis on, et kõik Ukraina lapsed saavad sügiseks võimaluse liituda eestikeelse või keelekümblusmetoodikat kasutava kooliga. Kohanemise hõlbustamiseks on Ukraina noortel võimalus osaleda suvistes keelelaagrites koos Eesti noortega, et õppida koos eakaaslastega ühistegevuste käigus eesti keelt ja leida uusi sõpru – nii on sügisel koolis kindlam alustada,“ usub minister. Vabaduse Kooli õppedirektor Olga Selištševa ütles, et nii tulevaste õpilaste kui ka õpetajate huvi uue kooli vastu on olnud suur. “Meile pakub rõõmu, et Ukrainast saabunud noored avaldavad aktiivselt soovi jätkata oma haridusteed Vabaduse Koolis. Ka õpetajaks pürgijate arv on suur, kusjuures nii mõnigi kandideerija ei tööta täna õpetajana - see näitab, et me oleme suutnud meelitada tagasi haridusvaldkonda neid, kes vahepeal on tegutsenud mujal,” sõnas Olga Selištševa. Tänase seisuga on kuu ajaga sisseastumisavalduse esitanud 397 Ukraina noort. Neist 247 põhikooli ja 150 gümnaasiumiastmesse. Kool mahutab kokku 800 õpilast. Sellel nädalal alustati vestlustega gümnaasiumiastmesse suunduvate noortega. Avalduste esitamine Vabaduse Kooli jätkub nõustamistoas Tõnismägi 14. Nõustamistuba on avatud ja dokumente saab esitada juulikuus järgmiselt: 5.-6.07 kl 10-18 12.-13.07 kl 10-18 19.-20.07 kl 10-18 26.-27.07 kl 10-18 Samuti jagatakse nõustamistoas teavet teiste õppevõimaluste kohta alushariduses, üldhariduse ja kutseõppe tasemel ning pakutakse noortele tuge tööalaste valikute tegemisel. Nõustamistoas on kohapeal ka Ukraina psühholoogid, kes pakuvad tuge sõjapõgenikest laste haridustee korraldamisel peredele ja noortele. Kooli vastuvõtuga seotud küsimustes palume pöörduda e-posti aadressil kool@vabaduse.edu.ee. Esmaspäeval, neljapäeval ja reedel kell 13-17 on võimalik helistada nõustamistoa telefoninumbrile 735 0575. Ukraina sõjapõgenikele suunatud Vabaduse Kool alustab tegevust käesoleva aasta septembrist Tallinnas. Koolis toimub õppetöö eesti riikliku õppekava järgi keelekümblusmeetodil vähemalt 60% ulatuses eesti keeles. Kontakt meediapäringute korral: Vladislav Lušin Vabaduse Kooli kommunikatsioonijuht vladislav.lusin@vabaduse.edu.ee https://vabaduse.edu.ee/ Kõik uudised Keel EST

06.07.2022 12:11 (31.08) Asekantsler Andres Rundu: Eesti soovib lähitulevikus tuua Ukraina reformikonverentsi Tallinnasse [Välisministeerium]

4.–5. juulil toimus Ukraina ja Šveitsi koostöös iga-aastane Ukraina reformikonverents, mis keskendus sõjajärgsele ülesehitusele. Kõrgetasemelisest konverentsist võtsid osa ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, peaminister Denõss Šmõhal ja välisminister Dmõtro Kuleba, kes tutvustasid laiale osalejaskonnale Ukraina ülesehitusplaane. „Venemaa alustatud sõda Ukraina vastu vajab ülemaailmset vastust ja Šveitsi eestvedamisel kogunenud rahvusvaheline toetajaskond on selge märk, et toetus Ukrainale on jätkuvalt tugev. Eriti vaadates tulevikku, kui Ukraina edasine abistamine ja ülesehitus saavad olema lähedalt seotud Ukraina ELi liikmesuseks vajalike reformidega. Omalt poolt andsime eile teada soovist korraldada lähitulevikus Ukraina reformikonverents Tallinnas, mis oleks sümboolne jätk Eesti senisele tugevale toetusele Ukrainale,“ ütles konverentsil Eestit esindanud välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Andres Rundu. Rundu tõi konverentsil esile Eesti ja Ukraina koostöö digiarengu ja küberkerksuse vallas ning mitmeid initsiatiive Ukraina sõjajärgse ülesehitamise toetamiseks, näiteks Eesti erasektori ja Euroopa Komisjoni koostöös arendatud portaali TEPP (Team Europe Partnerships Portal), mis viib kokku partnerriikide vajadused ja liikmesriikide abipakkumised, ning Eesti ettevõtte GoSwift elektroonse piiriületussüsteemi, mis plaanitakse augustis Lääne-Ukrainas kasutusele võtta. Asekantsler märkis ära ka oktoobris Tallinnas toimuva Tallinn Digital Summiti, kus käsitletakse ühe olulise teemana just koostööd Ukraina ülesehitamisel. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

21.04.2005 15:00 (28.49) NATO kutsus Ukraina liitumiskõnelustele [ERR Uudised]

Ukraina sai NATO-lt kutse liitumiskõneluste ettevalmistamiseks, teatavad Ukraina allikad. NATO riikide välisministrite Vilniuses peetud kohtumise raames toimunud Ukraina-NATO komisjoni istungil tehti Ukrainale ettepanek alustada 'intensiivistud dialoogi' liitumise asjus. Ukraina välisminister Boriss Tarasjuk ja NATO peasekretär Joop de Hoop Scheffer teatasid nn intensiivistatud dialoogi alustamisest, mis tähendab ettevalmistusi liitumiskõnelusteks. Vilniuses sõlmisid NATO ja Ukraina alla ka lepingule koostöö süvendamisest demokraatia kindlustamisel, julgeoleku valdkonnas ning sõjaväe reformimise sotsiaalsete järelmite silumisel. Astus jõusse ka kokkulepe Ukraina osalemisest NATO Vahemerel toimuva terrorismivastase operatsioonis 'Aktiivne pürgimus'. NATO peasekretär Joop de Hoop Scheffer teatas ajakirjanikele Vilniuses, et Ukraina-NATO suhted sõltuvad sellest, kuidas Ukraina täidab oma kohust NATO toetamisel. Peasekretär lisas, et NATO on valmis Ukrainat igakülgselt abistama. Võimalikku liitumistähtaega täna Vilniuses ei teatatud. Ukraina on juba mõnda aega pürginud tihedamate sidemete loomisele Põhja-Atlandi Liiduga,viimasel ajal on uus administratsioon võtnud selge kursi NATO-ga liitumisele. Sellest teatas president Viktor Ju?t?enko avalikult Ukraina-NATO tippkohtumisel Brüsselis 22. veebruaril. -Korrespondent.net, RIA Novosti, Reuters

13.12.2006 18:30 (28.49) Ukraina president näeb majanduskoostööl Eestiga kasvuruumi [ERR Uudised]

President Viktor JuÅ¡tÅ¡enko nÃ¤eb Ukraina ja Eesti majanduskoostÃ¶Ã¶l suurtÂ kasvuruumi, Ã¼histegevusele aitab kaasa riigi liitumine WTO ja Euroopa vabakaubandustsooniga.Riigikogu ees kÃµne pidanud JuÅ¡tÅ¡enko tÃ¤nas EestiÂ parlamendisaadikuid Ukraina demokraatia toetamise eest ja kinnitas, et oranÅ¾i revolutsiooniga vÃµetud siht on muutumatu, vahendas Aktuaalne kaamera. Ukraina parlament kiitis kolmapÃ¤eval heaks seaduse, mis tÃ¼histab vanametalli sisseveokeelu riiki, eemaldades sellega viimase siseriikliku tÃµkke Ukraina teelt WTOsse. "Sellel nÃ¤dalal kirjutan alla viimasele seadusele, mis lubab Ukrainal liituda Maailma kaubandusorganisatsiooniga (WTO). Meie siseriiklik seadusandlus saab kooskÃµlla WTO Ãµiguse ja traditsioonidega," lausus JuÅ¡tÅ¡enko.President JuÅ¡tÅ¡enko loodab, et riik saab WTO liikmeks juba tuleval aastal. Ukraina riigipea Ã¼tles, et riigi liitumine Euroopa vabakaubandustsooniga annab vÃµimaluse Eesti ja Ukraina aktiivsemaks koostÃ¶Ã¶ks energeetika ja transpordi alal. Ukraina president, kes muretseb riigi energeetikasÃµltuvuse pÃ¤rast Venemaast, leiab, etEesti ja Ukraina vÃµiksid Ã¼hiselt alternatiivseid energiaallikaid arendada ning neid Euroopasse tarnida. Vikotor JuÅ¡tÅ¡enko kÃµnet jÃ¤lginud riigikogu liikmed leidsid, et Euroopa Liit peaks Ukraina suunal aktiivsem olema. PealelÃµunal kohtus Ukraina president Ã¤sja Afganistanist naasnud peaministri Andrus Ansipiga. President JuÅ¡tÅ¡enko lahkus Eestist kolmapÃ¤eva Ãµhtul.

12.03.2014 12:45 (28.49) Kaitseminister Reinsalu Kiievis: 16. märtsi referendum Krimmis on õigustühine [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Urmas Reinsalu kohtus täna Kiievis Ukraina kaitseminister Igor Tenjuhhiga, kellega arutati kujunenud julgeolekuolukorda, Ukraina toetamist ja Ukraina ning Eesti koostööd. „Eesti on Ukraina sõber. Toetame tingimusteta Ukraina territoriaalset terviklikkust. Agressor Venemaa peab mõistma, et hind, mis ta peab õigusvastaste sammude eest maksma, on liiga suur võrreldes kaheldava kasuga. Selleks on vajalik rahvusvahelise kogukonna tugev ja ühemõtteline hukkamõist ning surve,“ rõhutas Reinsalu. „Krimmis 16. märtsil plaanitav referendum on õigustühine, sest on vastuolus Ukraina põhiseadusega ja viiakse läbi okupatsiooni tingimustes.“ Ukraina kaitseminister rääkis kindlast plaanist põhjalikult üle vaadata Ukraina kaitsereform ja riigikaitse arengukavad ning andis ülevaate võimalikest edasistest arengutest. Kaitseminister Reinsalu sõnul on Eesti valmis Ukrainat igati toetama ja edasise koostöö korraldamiseks saadab Eesti võimalikult kiiresti Kiievisse kaitseatašee. Kaitseminister andis Ukraina kolleegile edasi ametliku küllakutse ja väljendas valmisolekut koostööks. Lisaks käis kaitseminister Reinsalu Maidanil ja asetas lilled Ukraina vabaduse eest langenute mälestuseks. Kaitseminister asetas lilled Tarass Ševtšenko mälestusmärgi jalamile Ukraina rahva suurmehe 200. sünniaastapäevaks. Lisainfo: kolonelleitnant Peeter Tali Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Tel 56 477 532

27.02.2014 11:10 (28.49) Välisminister Urmas Paet Riigikogus: Ukraina ühiskond vajab väga nii Eesti kui kogu Euroopa mõistmist, abi ja tuge [Välisministeerium]

Nr 63-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Riigikogus esinedes, et Ukraina ühiskonda saab tervendada vaid usalduse järk-järguline taastumine poliitika ja poliitikute suhtes. „Uue valitsuse kiire moodustamine ja selge suund erakorralistele vabadele valimistele Ukrainas on elementaarne, kuid pingete oluliseks vähendamiseks ainult sellest ei piisa,“ märkis Paet. „Vaja on kiireid ja tegelikke reforme, mis tõepoolest tugevdavad õigusriiki, vähendavad korruptsiooni, kindlustavad turumajanduse toimimist ja annavad jõudu kodanikuühiskonnale – see kõik kokku peaks suurendama üleüldist usaldust riigi ja kogu ühiskonna toimimise suhtes,“ lisas ta. Euroopa Liit ja tema liikmesriigid peavad Paeti sõnul väljendama Ukrainale selget tuge lähtudes Ukraina territoriaalse terviklikkuse printsiibist. „Tugi saab olla praktiline – nii ekspertide ja reformikogemuse näol, poliitiline – olles valmis tihendama ELi ja Ukraina suhteid ning pidades silmas ka selget Euroopa perspektiivi, ja majanduslik – olles valmis koos selgete reformiprogrammidega andma Ukrainale rahalist tuge, et vältida selle riigi majanduslikku kokkukukkumist,“ rõhutas Eesti välisminister Riigikogus. Paet avaldas lootust, et Ukraina ühiskonna enamus ning selle riigi juhid mõistavad üheselt, et vaba ja demokraatlik ning korruptsioonivaba õigusriik peaks olema eesmärk, mille saavutamine on eeldus ka Ukraina julgeolekule ja heaolule. „Euroopa perspektiiv ning selle selge väljaütlemine ELi poolt on oluline nii Ukrainale kui kõigile teistele Ida-Euroopa üleminekuühiskondadele – samuti kui see on näiteks Lääne-Balkani riikide puhul,“ märkis ta. Eesti on Paeti kinnitusel Ukraina demokraatlikke arenguid toetanud aastaid ja on valmis seda tegema edaspidigi. „Ukraina inimesed väärivad seda, et nad saaksid elada demokraatlikus ja tugevas õigusriigis,“ ütles Paet. Äsjast Ukraina visiiti ja vestlust Kiievis sealse vabatahtlike arstide juhi Olga Bogomoletsiga meenutades tõi Paet esile Bogomoletsi veendumust, et Ukraina edasine normaalne areng on võimalik ainult siis, kui valitsuse vahetus ei too lihtsalt senist opositsiooni võimule, vaid sellega kaasnevad ka tegelikud muutused vabaduste, demokraatia ja õigusriigi suunas. Olga Bogomoletsi kinnitusel hindab Ukraina ühiskond Eesti abi ja kogemust kõrgelt. Lisaks Ukrainale ootavad aga konkreetseid samme ka teised ELi idapartnerluse riigid, lausus Paet. „Euroopa Liit peab sel aastal sõlmima assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingud Moldova ja Gruusiaga ning otsustama viisavabaduse Moldova kodanikele,“ ütles Paet. Ta lisas, et välisministeerium on värskelt otsustanud saata Moldovasse alaliselt Eesti diplomaadi. „Ka Aserbaidžaani, Armeenia ja Valgevenega tuleb olusid arvestades leida konkreetseid koostöövõimalusi viisalihtsustusest praktilise koostööni,“ märkis Paet. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7618 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

29.05.2014 14:31 (28.49) Pressiteade nr 100 Eesti toetab NATO ja Ukraina koostööd [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Margus Hanson osales täna Brüsselis toimunud NATO-Ukraina komisjoni istungil, mis keskendus Ukraina kaitsejõududes toimuvate reformide analüüsile, nende jätkumise suundade välja töötamisele lähitulevikuks ja NATO liikmesriikide toetuse jätkKaitseminister Margus Hanson osales täna Brüsselis toimunud NATO-Ukraina komisjoni istungil, mis keskendus Ukraina kaitsejõududes toimuvate reformide analüüsile, nende jätkumise suundade välja töötamisele lähitulevikuks ja NATO liikmesriikide toetuse jätkumise sisulistele aspektidele. Kaitseminister Margus Hansoni sõnul peab Eesti alliansi ja Ukraina vahelist koostööd tähtsaks ja perspektiivikaks. Eesti panustab koostöösse kaitsejõudude reformi alase info jagamisel eelkõige kahes valdkonnas, juriidilises ja kaitse-poliitika alases planeerimises. \"Kaitsejõudude reformimine ei ole ainuke valdkond, kus Eesti näeb võimalust oma abikätt pakkuda,\" ütles Hanson peale komisjoni istungi lõppu. \" Ukraina peab enda jaoks täpsemalt defineerima, millistes küsimustes ta abi vajab, meie omalt poolt oleme valmis seda kogemust jagama\". NATO-Ukraina komisjoni loomise poliitiliseks eesmärgiks oli tuua Ukraina lähemale euro-atlantislistele struktuuridele, tagada NATO-Ukraina partnerluse eesmärkide elluviimist ja arendada koostööd Ukraina ning NATO liikmesriikide vahel.

29.05.2014 14:31 (28.49) Pressiteade nr 66 Eesti ja Ukraina planeerivad kaitsekoostööd [Kaitseministeerium]

Täna kohtusid Tallinnas Eesti kaitseminister Margus Hanson ja Ukraina kaitseminister Yevhen Marchuk, et arutada kahe riigi vaheliste kaitsekoostööalaste suhete arenguperspektiive, mõlema riigi edusamme NATOga liitumise suunal ja mõlema riigi kaitseväes toTäna kohtusid Tallinnas Eesti kaitseminister Margus Hanson ja Ukraina kaitseminister Yevhen Marchuk, et arutada kahe riigi vaheliste kaitsekoostööalaste suhete arenguperspektiive, mõlema riigi edusamme NATOga liitumise suunal ja mõlema riigi kaitseväes toimuvaid reforme.Eesti ja Ukraina kaitseministeeriumi delegatsioonid kirjutasid alla 2004. aasta kahepoolsele koostöölepingule, mis hõlmab kaheksat üritust. Koostöö keskendub eelkõige õigusalasele nõustamisele, kogemuste vahetamisele NATO ja kaitseväe reformide alal. Kaitseminister Margus Hansoni sõnul lisandus neile uue huvipakkuva teemana rahvusvaheliste missioonide alane kogemuste vahetamine. “Hetkel on Ukrainal rahumissioonide esindajad kümnes riigis ja sealt saadav kogemus võib Eestile olla igati kasulik,” ütles Hanson. Ukraina kaitseminister Yevhen Marchuki sõnul pole kahe ministeeriumi vahelise koostöövormid end veel sugugi ammendanud.“Eesti on suurepärane näide sellest, kuivõrd kiiresti on efektiivsete ettevalmistuste korral võimalik liikuda NATO suunal,” ütles Marchuk. “Ukraina oma alliansi poole liikumise tee alguses peab Eesti poolt saadavat kogemust väga tähtsaks. Meie siht on kindel – Ukrainast peab saama täisliige NATOs.” Oma kaitsejõudude reformimisel on Ukraina eesmärgiks seadnud kaitseministeeriumi ja Kaitsejõudude Peastaabi struktuuride ühendamise, sealhulgas tõstes tsiviilkoosseisu osakaalu kuni 80 protsendini. Samuti planeeritakse järgmise aasta jooksul sõjaväelaste ja relvajõudude märkimisväärset vähendamist ning oma kaitseväe struktuuri ühtlustamist vastavalt NATO standarditele. Ukraina kaitseminister kohtub täna veel Riigikogu Riigikaitsekomisjoni esimehe Sven Mikseriga ja külastab Eesti-Ukraina Ühingut. Õhtul võtab külalised vastu President Arnold Rüütel. Homme külastab Ukraina kaitseminister Tartu kaitsekolledžit, kus tutvub õppeasutuse tööga. Ukraina delegatsioon lahkub Eestist homme õhtul.

06.04.2015 17:20 (28.49) Kaitseväe juhataja: Ukraina võitlus on meie võitlus [Kaitsevägi]

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras rõhutas täna Kiievis Ukraina kaitseministri kindralleitnant Stepan Poltoraki ja kindralstaabi ülema kindralleitnant Viktor Muženkoga kohtudes, et Ukraina peab praegu võitlust Euroopa väärtuste eest, mis on samas eelduseks ka Balti riikide vabadusele.„Ukraina võitlus on meie võitlus ja on oluline, et jätkaksime Ukraina toetamist, et seista vastu Venemaa agressioonile,“ ütles kindralleitnant Terras, kelle sõnul tuleb säilitada Ukraina terviklikkus ja territooriumi jagamatus. Aset leidnud kohtumistel avaldas Terras toetust Ukrainas läbiviidavatele reformidele ning sai ülevaate terrorismivastastest operatsioonidest ja käimasolevatest muudatustest riigikaitse valdkonnas. Eesti on seni Ukrainale andnud abi üle kahe miljoni euro väärtuses. Muuhulgas aitab kaitsevägi Ukrainal välja õpetada taktikalise taseme meditsiiniinstruktoreid ja arendada sõjameditsiini. Sõjameditsiini alast abi on palunud Ukraina ning see on valdkond, kus Eestil on võime ja oskusteave Ukraina toetamiseks. Lisaks on Eesti toetanud küberkaitsealase väljaõppe läbiviimist. Kohtumistel avaldasid Ukraina esindajad tänu seni osutatud abi eest ja märkisid vajadust arendada koostööd, et ajakohastada vägesid tulenevalt kriisiolukorrast ning eesmärgist liikuda euroatlandilise integratsiooni suunas. Eesti on valmis jagama oma kogemusi relvajõudude reformimisel ning reservväe ja vabatahtliku riigikaitse korraldamisel. Visiidi raames külastas kindralleitnant Riho Terras Ukraina riigikaitseülikooli ning kutsus üles tihendama koostööd Balti kaitsekolledžiga, kus praegu õpib kolm Ukraina ohvitseri. Samuti asetas kaitseväe juhataja pärja langenud võitlejate mälestusmärgi jalamile.

10.01.2017 04:11 (28.49) Kaitseminister Hanso Kiievis: Ukraina võib arvestada Eesti toetusega [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Hannes Hanso kohtus Kiievis Ukraina Julgeolekunõukogu sekretäri Oleksandr Turchynoviga ning sai põhjaliku ülevaate julgeolekuolukorrast Ukrainas ja Ukraina julgeolekureformidest. Kaitseminister Hanso ütles, et Euroopa peab säilitama konsensuse sanktsioonidepoliitikas kuni Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamiseni, Krimmi annekteerimise mittetunnustamine on küsimus, mida ei tohi muude Euroopat räsivate kriiside valguses unustada. „Ukraina rahvas võib alati arvestada Eesti toetusega,“ ütles kaitseminister Hanso kohtumisel. „Eesti ei aktsepteeri põhimõtteliselt mitte kunagi Krimmi annekteerimist ega Venemaa agressiooni Ida-Ukrainas, sest see ei ole lihtsalt üksikjuhtum, vaid Kremli agressiivne poliitika, millega demokraatlik maailm ei saa leppida.“ Minister Hanso sõnul on äärmiselt oluline, et Ukraina jätkaks integreerumist Läänemaailmaga, sest reforme ei vaja mitte Brüsseli ametnikud, vaid Ukraina riik. „Toetame sajaprotsendiliselt ukraina rahva demokraatlikke püüdlusi NATO-integratsiooni küsimuses ja julgustame neid reformidega jätkama,“ ütles kaitseminister. Ukraina Julgeolekunõukogu esimees on Ukraina president Petro Porošenko. Kaitseminister Hannes Hanso osaleb kolmapäeval Kiievis Ukraina iseseisvuse 25. aastapäeva tähistamise pidustustel. Kõik uudised Keel EST

10.01.2017 04:21 (28.49) Juhan Parts kohtus Ukraina majandusministri ning transpordi- ja sideministriga [Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium]

Kiievis kolmepäevasel töövisiidil kohtus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Ukraina majandusministri Bohdan Danylyshyni ja transpordi- ja sideministri Yosyp Vinskyiga.Kohtumisel majandusministriga arutati võimalusi senise majanduskoostöö intensiivistamiseks. Ministrid pidasid vajalikuks taaselustada Eesti–Ukraina valitsustevahelise Ühiskomisjoni tegevus, mille töös tuleb keskenduda konkreetsetele ettevõtete vahelisele koostöö edendamisele, transpordiühenduste arendamisele, IT ja energeetikaalasele ühistegevusele.Juhan Parts tõstatas kohtumisel ettevõtluskeskkonna õiguskaitse ja investeeringute kaitse teema. Ministrid otsustasid alustada erinevate majandussektorite ühiste ärifoorumite korraldamise. Ministrid arutasid Ukraina läbirääkimiste hetkeseisuga Euroopa Liiduga vabakaubanduslepingu sõlmimiseks. Eesmärgiks on sõlmida ulatuslik, ka teenuseid, intellektuaalse omandi kaitset, riigihankeid, konkurentsipoliitikat hõlmav leping. Kohtumisel Ukraina transpordi- ja sideminister Yosyp Vinskyiga räägiti Põhja-Lõuna suunalisest raudteeühendusest, mis ühendaks omavahel Soome-Eesti, Valgevene ja Ukraina, võimaldades raudteevedusid Läänemere ja Musta mere regioonide vahel. Lepiti kokku transpordi ja logistikaekspertide kohtumine lähiajal. Kuivõrd Ukraina ettevõtete huvi Eesti kui transpordi ja logistikakeskuse vastu kauplemiseks Põhjamaadega on kasvanud, tutvustas Juhan Parts oma Ukraina kolleegile ka Eesti sadamate võimalusi selle koostöö arendamiseks. Parts kinnitas oma Ukraina kolleegile ka Eesti infotehnoloogia ja sidefirmade valmisolekut osalemiseks Ukraina infotehnoloogia ja transpordisektori moderniseerimisel.Jutuks oli ka IT-alane koostöö ja Eesti e-riigi kogemuste kasutusvõimalused Ukrainas. E-riigist ja –valitsemisest rääkis Juhan Parts ka Kiievis täna toimunud Ukraina e-valitsuse alase aastakonverentsi avakõnes. E-valitsuse aastakonverentsi kõne täistekst:http://www.mkm.ee/artiklid-ja-sonavotud/?open_news=1&total_news=2&save=1Lisainfo ja kokkulepped otseintervjuudeks Ukrainast:Kalev VapperAvalike suhete osakonna juhatajaMajandus- ja KommunikatsiooniministeeriumTelefon: + 372 50 28 747 Kõik uudised Keel EST

13.02.2017 18:31 (28.49) Mikser Ukraina välisministrile: Eesti ja Euroopa ei jäta Ukrainat üksi [Välisministeerium]

Välisminister Sven Mikser kohtus täna New Yorgis Ukraina välisministri Pavlo Klimkiniga. Välisministrid arutasid olukorda Ida-Ukrainas, Ukraina reformiprotsessi ja integratsiooni Euroopa Liiduga. Välisminiser Mikser rõhutas, et hiljutine sõjategevuse hoogustamine Ida-Ukrainas Avdijivka ümbruses oli Minski lepingute selge rikkumine. „On selge, et seni, kuni Ukraina territoriaalset terviklikkust ei ole taastatud ning sõjategevus Ida-Ukrainas kestab, peab Lääne põhimõttekindel poliitika, sealhulgas Venemaale kehtestatud sanktsioonid, jätkuma,“ kinnitas ta. Mikseri sõnul tuleb olukorra halvenemisel olla valmis ka sanktsioonide tugevdamiseks. Mikser taaskinnitas oma kolleegile, et nii Eesti kui ka kogu Euroopa Liit seisavad kindlalt Ukraina selja taga. „Ukraina võib meie toetusele kindel olla - seda nii Vene agressiooni vastu seismisel kui ka reformide elluviimisel,“ ütles välisminister ning lisas, et eelmise nädala ELi välisministrite kohtumisel sai kinnitust tahe jätkata Ukraina suhtes ühtset poliitikat, toetada riigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning reformiprotsessi. “Ukraina on vaatamata jätkuvale agressioonile teinud olulisi edusamme riigi reformimiseks nii majandus-, rahandus- kui ka energiasektoris,” märkis välisminister Mikser ning innustas Ukrainat reforme jätkama. Ukraina on ka 2017. aastal Eesti üks arengukoostöö prioriteetsemaid sihtriike. Lisaks eraldas Eesti eelmisel nädalal seoses humanitaarolukorra halvenemisega Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti kaudu olukorra leevendamiseks Ida-Ukrainas kokku 400 000 eurot. Euroopa Liidu ja Ukraina suhetel peatudes ütles Mikser, et Eesti toetab võimalikult kiiret viisavabaduse rakendamist Ukrainale, samuti EL-Ukraina assotsieerimislepingu lõplikku ratifitseerimist ja selle jõustumist. Kohtumisel arutati lisaks idapartnerlusega seonduvat, mis on Eesti ELi Nõukogu eesistumise prioriteet. Fotod: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721576784... Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeeriumi avalike suhete osakond 56675362press@mfa.eewww.vm.ee Kõik uudised

06.04.2017 18:31 (28.49) Peaminister Ratase kõne Kiievi julgeolekufoorumil 06.04.17 [Valitsus]

26.11.2019 15:52 (28.49) Ratas: Eesti seisab kindlalt Ukraina tuleviku eest [Valitsus]

Stenbocki maja, 26. november 2019 - Peaminister Jüri Ratas kohtus täna Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, et rääkida Eesti ja Ukraina kahepoolsest koostööst, majandusolukorrast, julgeolekust ning plaanitavatest reformidest. „Eesti toetab Ukraina jõupingutusi oma territoriaalse terviklikkuse taastamisel ja seisab Ida-Ukraina konflikti ja Krimmi annekteerimise küsimuste selge lahendamise eest,“ ütles peaminister Jüri Ratas president Zelenskõile. „Sanktsioonid Venemaa vastu jäävad püsima, kuni Minski lepinguid ei täideta. Oleme Ukrainaga ka nende püüdlustes Euroopa Liidu ja NATO suunal ning toetame neid idapartnerluse ja arengukoostöö kaudu.“ Peaminister Ratas ja president Zelenskõi rääkisid kohtumisel Ukraina ees seisvatest reformidest. „Saame väga hästi aru teie pingutustest riigi uuendamisel. Oluline on, et Ukraina inimesed mõistaksid, et valitud on parim tee, ning tuleksid muudatustega kaasa. Eestil kulus Euroopa Liidu ja NATOga liitumiseks ning sellega kaasnenud reformide läbiviimiseks aastaid, kuid see töö on olnud seda väärt,“ kinnitas Ratas. Riigijuhid vahetasid kohtumisel kogemusi maareformi läbiviimisest, mis on Ukraina valitsuse tööplaani oluline osa. Veel rääkisid Ratas ja Zelenskõi rääkisid ka kahe riigi koostööst. „Oleme alati valmis jagama oma kogemusi erinevate reformide läbiviimisel, näiteks e-teenuste valdkonnas, kus koostöö toimib juba väga tihedalt, aga ka hariduses, kus Ukraina on meile tähtis partnerriik. Ukraina tudengid on Eestisse väga oodatud, aga saame jagada oma oskusi ja teadmisi ka haridussüsteemi üles ehitamisel ja arendamisel,“ ütles peaminister. Ratas ja Zelenskõi puudutasid ka eelolevat nn Normandia formaadi kohtumist Pariisis, kus saavad kokku Ukraina, Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa riigijuhid. Kohtumisel räägiti ka koostööst kaitsevaldkonnas. Fotod: https://www.flickr.com/photos/stenbockimaja/albums/72157711948425083 Kõik uudised Keel EST

24.11.2018 20:36 (28.49) Välisminister Mikser Ukrainas: „Olukord Aasovi merel vajab üha suuremat rahvusvahelist tähelepanu“ [Välisministeerium]

Laupäeval, 24. novembril kohtus välisminister Sven Mikser Kiievis oma Ukraina kolleeg Pavlo Klimkiniga ning asepeaminister eurointegratsiooni ja Atlandi-ülese integratsiooni küsimustes Ivanna Klympush-Tsintsadzega. Kohtumisel Ukraina välisminister Klimkiniga oli põhiline fookus Venemaa tegevusel Aasovi merel ja Kertši väinas, kus rahvusvaheline merekaubandus ja laevaliiklus on alates kevadest tõkestatud. Välisminister Sven Mikseri sõnul on Venemaa eesmärk avaldada Ukrainale poliitilist survet ja tekitada majanduslikku kahju. Lisaks mõjutab olukord Euroopa Liidu liikmesriikide omandisse kuuluvaid või nende lipu all sõitvaid laevu ja firmasid. Samuti on Venemaa toonud Aasovi merele sõjalaevu, ohustades Ukraina riiklikku julgeolekut veelgi. „Olukord vajab üha suuremat rahvusvahelist tähelepanu. Eesti mõistab Venemaa käitumise hukka ning kutsub teda üles lõpetama konfliktiotsiv käitumine ja austama rahvusvahelist õigust,“ väljendas Mikser toetust Ukrainale. Ta rõhutas, et Euroopa Liit on antud teemal jätkuvalt ühtne, tuues hea näitena EL-i lisasanktsioonid ja hukkamõistu seoses silla ehitamisega Kertši väina. „Eriti valusalt mõjub Venemaa tegevus Ukraina Aasovi mere äärsete regioonide arengule ja seal elavatele inimestele, keda Eesti ka oma arengukoostöö tegevustes toetab,“ ütles välisminister. „Ühtlasi ei saa ega tohi unustada Krimmi poolsaare annekteerimist Venemaa poolt,“ sõnas Mikser kinnitusega, et Eesti jätkab Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kindlameelset toetamist. „Toetame EL-i lisasanktsioonide kehtestamist 11. novembril Donbassi illegaalsete valimiste korraldajatele ja valituks osutunud juhtidele,“ lisas ta. Nii vestluses Klimkiniga kui ka eraldi kohtumisel Ukraina asepeaminister eurointegratsiooni ja Atlandi-ülese integratsiooni küsimustes Ivanna Klympush-Tsintsadzega tuli jutuks Ukraina reformide kulg. „Vaatamata Vene agressioonile ja aktiivsele sõjale Ida-Ukrainas on Ukraina suutnud näidata, et võtab reforme tõsiselt ja teeb edusamme, näiteks detsentraliseerimises. On oluline, et praegune kurss jätkuks, sealhulgas korruptsiooniga võitlemisel,“ tunnustas Eesti välisminister Ukraina kindlameelsust reformidega edasi minna ning liikuda veelgi lähemale NATO-le ja EL-le. Välisminister lisas, et seoses lähenevate valimistega Ukrainas tuleb senisest enam rõhku panna küberjulgeolekule. Eesti loodab omaltpoolt panustada läbi Euroopa Liidu programmide, samuti on Ukraina Eesti jaoks prioriteetne partner arengukoostöö vallas. Kohtumiste vahepeal asetas välisminister Mikser küünla Maidani mälestusmärgile. Selle nädala 21. novembril täitus viis aastat Maidani algusest Kiievi kesklinnas. Pärastlõunal osaleb välisminister Ukraina presidendi Holodomori 85. aastapäeva mälestusüritusel, kus peab lühikese kõne. Fotod: https://flic.kr/s/aHskMRJZbY Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakondbritta.tarvis@mfa.ee + 372 5194 7045 Kõik uudised

04.03.2022 09:15 (28.49) Minister Sutt kohtus Ukraina digiminister Mihhail Fedoroviga [Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium]

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt kohtus eile video teel koos Kolme Mere initsiatiivi digiministritega Ukraina IT-minister Mihhail Fedoroviga, et rääkida Ukraina toetamisest digi ja küberturvalisuse vallas. Ukraina digiminister palus enda Euroopa kolleegidelt toetust sanktsioonide kehtestamisel Venemaa tehnoloogiasektorile, tõepärase informatsiooni levitamisel ning Ukraina Euroopa Liidu kandidatuuri toetamisel. Minister Sutt kinnitas kohtumisel, et Eesti riik ja Eesti IT-ettevõtted on aktiivselt toetanud Ukraina digi- ja kübervõimete arengut ning pole kahtlustki, et see tugi jätkub ka edaspidi. „Lisaks javelinidele ja kaitsealasele abile pakub Eesti Ukrainale tuge erinevates digiteenuste ja küberturbe alastes küsimustes ning loomulikult oleme valmis enda poolset panust suurendama kui Ukraina meie abi soovib,“ lisas Sutt. Ukraina digiminister Mihhail Fedorov tänas enda Euroopa kolleege nende senise toetuse eest ning palus abi, et info Ukraina sündmuste kohta jõuaks võimalikult paljude inimesteni. Minister Fedorov lisas, et Ukraina edastas taotluse Euroopa Liiduga liitumiseks ning loodab partnerite toetusele, et see protsess kiirkorras käima lükata. Teisipäeval hääletas ka Euroopa Parlament ülekaalukalt Ukraina Euroopa Liidu liitumiskõneluste alustamise poolt. Mihhail Fedorov lõpetas lootusrikkalt, et ehk saab ta juba varsti kutsuda Euroopa digiministrid Kiievisse külla, et kohtuda näost näkku ja keskenduda tavapärastele tööteemadele. Kõik uudised Keel EST

15.01.2019 20:17 (28.49) Mikser Ukrainas: abi tulemuslikumaks suunamiseks on vaja mõista olukorda kohapeal [Välisministeerium]

Välisminister Sven Mikser viibis täna, 15. jaanuaril koos oma Leedu, Läti ja Poola kolleegiga ühisel visiidil Ukrainas, mille raames külastasid nad koos Ukraina välisministri Pavlo Klimkiniga Dniprot.* Õhtul kohtuvad välisministrid Kiievis Ukraina president Petro Porošenkoga. Välisministrid väljendasid muret Ukrainas toimuva üle ja kinnitasid oma ühest toetust. „Venemaa jätkab läbi oma agressiivse tegevuse Aasovi merel Krimmi illegaalse annekteerimise põlistamist, rikkudes Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust,“ sõnas Mikser. Välisministrid kritiseerisid teravalt Venemaa võime seoses kohtu tänase otsusega jätta neli Ukraina meremeest vahi alla käesoleva aasta aprillini. „Laevad ning nende meeskonnaliikmed tuleb viivitamatult vabastada ja tagada vaba läbipääsu Ukraina ja teiste riikide laevadele Kertši väinas ja Aasovi merel vastavalt rahvusvahelisele õigusele,“ ütles välisminister Mikser. Aasovi merel toimuva valguses arutasid välisministrid Mariupoli linnapea Vadim Boichenkoga videosilla vahendusel piirkonna peamisi väljakutseid. Linnapea andis ülevaate laevade läbipääsuvõimalustest Aasovi mere ääres asuvatesse Ukraina sadamatesse. Lisaks kohtusid välisministrid Ukraina välisministeeriumi õigusekspertidega, kellega arutati Aasovi mere sündmuste õiguslikke aspekte. Mikser külastas koos oma kolleegidega lisaks Dnipro haiglat, kus on ravitud 2014. aastal alguse saanud Ukraina sõjas haavata saanuid. Samuti tutvusid välisministrid Dnipro sõjamuuseumiga, kus nad andsid ühise pressikonverentsi. Selle külastusega soovisid välisministrid saada paremat ülevaadet julgeoleku- ja majandusolukorrast ja abivajadustest Ukraina idapoolsetes regioonides, eeskätt Aasovi mere piirkonnas. „Eesti jätkab piirkonna toetamist nii poliitilisel tasandil kui ka läbi arengukoostöö. Aasovi mere piirkonna elanikel tuleb kokku puutuda igapäevaste väljakutsetega – puhte vee ja kütte puudumine on vaid mõned näited. Eesti on aastaid toetanud UNICEFi tegevusi Ida-Ukrainas, sellel aastal näiteks 400 000 euroga, sealhulgas puhta joogivee tagamiseks. On oluline mõista olukorda kohapeal, et suunata oma abi veelgi tulemuslikumalt,“ sõnas Mikser. Ukraina on olnud üks Eesti abi prioriteetsetest sihtriikidest juba üle 10 aasta. Alates Ukraina sõja algusest 2014. aastal on Eesti abi kordades kasvanud. Aastatel 2014-2018 ulatus Eesti abi Ukrainale ligi 11 miljoni euroni. 2018. aastal oli töös ligi 40 projekti. *Esialgse plaani järgi toimuma pidanud Mariupoli külastus jäi ära, kuna halvad ilmastikuolud ei lubanud Mariupolis maanduda. Fotod: www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/72157675601399807 Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee 56675362 Kõik uudised

13.07.2022 16:01 (28.49) Sutt ja Ukraina suursaadik Eestis tänasid Ukraina humanitaarabi staapi oluliselt toetanud asutusi [Välisministeerium]

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister välisministri ülesannetes Andres Sutt andis koos Ukraina suursaadikuga Eestis Mariana Betsaga täna, 13. juulil Omnivale, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule (ITL) ning Mootor Grupile tänukirjad olulise abi eest välisministeeriumi Ukraina humanitaarabi staabile. Ukraina humanitaarabi staap alustas tööd vahetult pärast Venemaa laiaulatusliku sõja puhkemist, et viia kokku Ukraina abisoovid ning Eesti riigiasutuste ja ettevõtete pakkumised. Peamiselt keskenduti humanitaarabile kolmes vallas: tervishoid, ajutine peavari ja toiduabi. Minister Sutt nentis, et Venemaa sõja tõttu Ukrainas vajab humanitaarabi üle 16 miljoni inimese, kes peavad juba üle nelja kuu kestnud sõja koledustes hakkama saama peavarju, vee, toidu ja muu eluks hädavajalikuta. „Alates veebruaris puhkenud sõja esimestest päevadest on Eesti inimesed, ettevõtted ja riigiasutused olnud Ukrainale erakordselt toeks, aidates Ukraina inimesi igakülgselt nii omal käel kui ka koostöös. Täna tunnustasime Omnivat, ITLi ja Mootor Gruppi, kes on selle ehedaks näiteks – nende toetus annetuste, transpordi ja logistika korraldamise ning kasulike nõuannetega Ukraina humanitaarabi staabile aitas kindlustada elutähtsa abi jõudmise Ukrainasse,“ ütles Sutt. Omniva toetas Ukraina humanitaarabi staapi saadetiste siseriikliku veo ja vaheladustamisega, mis tagas, et saadetiste kogumine oli algusest peale kiire ja tõhus. ITL pani kokku IT- ja energiatarvikute saadetise, mis hõlmas 1400 seadet, nende seas arvutid, printerid, ruuterid, IP kaamerad ja kõvakettad, et aidata sõja ajal hoida Ukraina toimepidevust. Mootor Grupp tegi korda ja toimetas Butšasse viis 48-kohalist bussi, et taastada transporditeenust. „Oleme siiralt tänulikud kõigile inimestele, ettevõtetele ja organisatsioonidele, kes on aidanud kaasa nii staabi tööle kui ka panustanud kõikvõimalikel muudel viisidel Ukraina heaks. Kokku on Eesti Ukrainale humanitaarabiks annetanud 20 miljonit eurot, mis on väga suur toetus,“ sõnas Sutt. Fotod välisministeeriumi Flickris. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

07.07.2021 18:21 (28.49) Välisminister Liimets: toetame jätkuvalt reforme Ukrainas [Välisministeerium]

Täna, 7. juulil viibis välisminister Eva-Maria Liimets Leedus Vilniuses toimuval IV Ukraina reformikonverentsil. Konverentsi veerel kohtus Liimets kahepoolselt Ukraina välisministri Dmõtro Kulõba, Leedu välisministri Gabrielius Landsbergisega, Kanada välisministri Marc Garneauga ja Türgi välisministri Mevlüt Çavuşoğluga. Välisminister Liimets kinnitas Eesti jätkuvat toetust Ukrainale. „Riigi reformimine samal ajal, kui tuleb võidelda selle suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse eest, on erakordne väljakutse. Arvestades ka COVID-19 pandeemiat, mis suurendas veelgi poliitilist ja majanduslikku koormust, on Ukraina teinud oma reformikavaga edasi liikumisel muljetavaldavaid edusamme,“ ütles Liimets konverentsil peetud kõnes. IV Ukraina reformikonverentsi avasid Leedu president Gitanas Nausėda ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. Konverentsil osalejate seas oli nii Euroopa Liidu, NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kui ka Ukraina avaliku ja erasektori ning vabakonna esindajad. Järgmine Ukraina reformikonverents toimub 2022. aastal Šveitsis. Liimets kinnitas Eesti jätkuvat toetust Ukraina reformidele ka kohtumisel Ukraina välisministri Kulõbaga. Ministrid arutasid veel regiooni julgeolekuolukorda, suhteid Venemaaga ja Euroopa Liidu teemasid. Liimets avaldas Kulebale Eesti soovi Ukraina reformikonverentsi korraldamiseks. Kuivõrd regioonis on mitmeid teravaid välispoliitilisi teemasid, kasutas välisminister konverentsil võimalust kohtuda lisaks Ukraina ametikaaslasele ka Leedu, Türgi ja Kanada välisministritega. Leedu välisministri Landsbergisega arutas Liimets rändesurvet Leedu-Valgevene piiril. „Näeme, et Valgevene režiim on asunud oma hiljutisi ähvardusi teoks tegema ja kasutab rännet poliitilise mõjutusvahendina Euroopa Liidu liikmesriigi vastu. Kinnitasin Leedu kolleegile, et oleme nende jaoks olemas ning valmis teemat arutama kindlasti ka uue nädala alguses toimuval Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel,“ ütles välisminister. Liimets külastab õhtul ka Leedu Pabrade välismaalaste registreerimiskeskust, kus kohtub samuti Eesti politseiüksuse ESTPOL5-ga, kes saabub Leedu piirivalvele appi. Kanada välisministri Garneauga kõneles Liimets olukorrast Valgevenes. „Olukord Valgevenes ei ole pärast peaaegu aasta aega kestnud rahumeelseid proteste paranenud, repressioonid jätkuvad ja eskaleeruvad. Seetõttu on oluline hoida Valgevenes toimuval rahvusvahelise üldsuse tähelepanu ning vajadusel kiiresti reageerida, sealhulgas sanktsioonidega jätkata,“ ütles Liimets. Kohtumisel Türgi välisministri Mevlüt Çavuşoğluga arutas Liimets Eesti-Türgi kaitsekoostööd, turismisuhete elavdamist ja peatset Eesti-Türgi diplomaatiliste suhete 30. aastapäeva tähistamist. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

24.08.2022 08:41 (28.49) Reinsalu: Ukraina iseseisvuspäeval oleme oma kodumaad ja vabadust kaitsva Ukraina rahvaga [Välisministeerium]

Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et täna, Ukraina iseseisvuspäeval hoiab Eesti au sees kõiki neid, kes täpselt kuue kuu eest alanud Venemaa genotsiidisõjas Ukrainas on väsimatult kaitsenud oma riigi enesemääratlemise õigust. „Täna, 31 aastat tagasi sai Ukrainast iseseisev riik. Ukraina rahvas kannab iseseisvuse kaitsel määratuid ohvreid. Venemaa inimsusevastane eesmärk on sõjas Ukraina vastu hävitada Ukraina riiklus ning rahvus,“ ütles välisminister Reinsalu. Reinsalu lisas, et Eesti toetab sügava sõprusega Ukraina riiki ja rahvast ning osutab Ukrainale igakülgset poliitilist toetust ja kaitse- ning humanitaarabi. „Venemaa on rikkunud kõiki rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja kokkuleppeid ning vastutab reparatsioonide eest,“ märkis ta. „Meil on moraalne kohustus võtta vastutusele sõjakurjategijad. Sellest sõltub reeglitel põhineva maailmakorra tõsiseltvõetavus,“ sõnas Reinsalu. Reinsalu lisas, et agressiooni hind tuleb Venemaa jaoks võimalikult kõrgele tõsta. „Jätkame samameelsete riikidega tööd selle nimel, et kaheksas sanktsioonipakett võimalikult kiiresti vastu võtta.“ Eesti soov on, et kaheksandas sanktsioonipaketis oleks laiendatud sanktsioone Venemaa vastu majanduse, energeetika ja kaubanduse valdkondades ning piirangute alla seataks täiendavaid isikuid ja üksusi. Ühtlasi soovib Eesti, et olulisel määral laiendataks piiranguid Venemaa kodanike reisimisele. Sündmuse ja Eesti-Ukraina sõpruse märkimiseks istutavad välisminister ja Ukraina suursaadik Tallinnas Mariana Betsa kell 14.00 Lembitu pargis asuvale Ukraina väljakule vahtrapuu. Sündmusel osalevad Eesti Ukraina heategevusorganisatsioonide esindajad. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

11.12.2006 21:45 (25.9) Ukraina president Viktor JuÅ¡tÅ¡enko saabub Eestisse visiidile [ERR Uudised]

Ukraina president Viktor JuÅ¡tÅ¡enko kinnitas oma teisipÃ¤eval algava Eesti-visiidi eel, et Ukraina vÃ¤lispoliitilisteks prioriteetideks on jÃ¤tkuvalt liitumine Euroopa Liidu ja NATOga.Kahe aasta tagust oranÅ¾i Kiievit meenutavad veel mÃµned telgid keskvÃ¤ljakul. Siin avaldatakse Ã¼htaegu nii meelt, protseti kui ka toetust. Nii Ã¼htede kui ka teiste poliitilistele jÃµududele. KÃµik on autentne ning turistisÃµbralik nagu Ã¼hes korralikus vabaÃµhumuuseumis, vahendas Aktuaalne kaamera.Ukraina poliitika seevastu pulbitseb vastuoludest. President JuÅ¡tÅ¡enkot ei toeta parlament ega valitsus peaminister Viktor JanukovitÅ¡iga eesotsas."Ei ole vaja kÃµike nÃ¤ha ainult JuÅ¡tÅ¡enko ning JanukovitÅ¡i vastuoludena. Meil on vaja vÃµita dialoog meie enda rahva sees, seoses ukraina keele kÃ¼simusega, kiriku ning ajaloo kÃ¼simusega," rÃ¤Ã¤kisÂ Ukraina president. "See pole diskussioon JanukovitÅ¡iga, see on diskussioon miljonite inimestega. Ja ma pean selle vÃµitma."JuÅ¡tÅ¡enko rÃµhutas, et Ukraina seadustes on liitumine NATOga endiselt vÃ¤lispoliitiliseksÂ prioriteediks."Ãœtlen ausalt, et kui kellelgi isegi tekib tahtmine viia Ukraina julgeolekuseadusesse sisse muudatusi, siis panen ma sellele veto," Ã¼tles JuÅ¡tÅ¡enko.Peaministri vÃ¤ljaÃ¼tlemisi BrÃ¼sselis, kus JanukovitÅ¡ teatas, et Ukraina ei soovigi NATOga liituda, selgitas president sisepoliitiliste heitlustega, mille eesmÃ¤rgiks on eelkÃµige nÃ¤o sÃ¤ilitamise vajadus oma valijate ees. JuÅ¡tsenko rÃµhutas, et oma riigi ja rahva nimel tuleb sinistel ja oranÅ¾idel leida Ã¼ksmeel."Kui Ukraina on meile tÃ¤htsam kÃµigest, siis peame me leidma 10-12 prioriteeti, mille nimel Ã¼hineda, mitte teostama Ã¼ksteise hÃ¤vitamise poliitikat," kinnitas president.

03.01.2008 16:30 (25.9) Õppusel kindlust kogunud käsipallikoondis on lahinguks valmis [ERR Sport]

-Sille Annuk/SCANPIX Jaanuari alguses seisab Eesti meeste kÃ¤sipallikoondisel ees 2009. aasta maailmameistrivÃµistluste valikturniir, kus kuulutakse Ã¼hte gruppi Ukraina ja Austriaga. Eesti esimene vastane on 3. jaanuaril ZaporiÅ¾ijas Ukraina, kellega kohtutakse kolm pÃ¤eva hiljem PÃµlvas. 9. jaanuaril mÃ¤ngitakse samuti PÃµlvas Austriaga ning 12. jaanuaril on Bregenzis taas vastaseks Austria. ValiksÃµel saab kindlasti tihe olema, sest edasi play-offi pÃ¤Ã¤seb vaid alagrupi vÃµitja. Eesti koondise peatreener Riho-Bruno Bramanis ei tahtnud ennustada, kas tema hoolealustel jÃ¤rgmisse ringi asja on. â€žAnname endast maksimumi,â€ jÃ¤i endine tippmÃ¤ngija oma vÃ¤ljaÃ¼tlemistes tagasihoidlikuks. â€žKindlasti on Ukraina favoriit, austerlaste kasuks rÃ¤Ã¤gib see, et nemad alustavad turniiri hiljem ja saavad meie esimestest mÃ¤ngudest hea Ã¼levaate.â€ Kuigi asjatundjate vÃ¤itel on kÃ¤sipall Eestis tÃµusuteel, ei hakka Bramanis meestele medaleid kaela riputama. â€žRaske on vÃµrrelda praegust koondist kÃ¼mne aasta tagusega,â€ jÃ¤tab Bramanis edetabelite koostamise teistele. â€žKindlasti oleme muutunud tugevamaks, kuid ka vastased arenevad. Siiski olen veendunud, et kÃ¤sipall on Eestis tÃµusuteel.â€ Ukraina ning Austria mÃ¤ngustiilid erinevad kui Ã¶Ã¶ ja pÃ¤ev Eesti esimene vastane Ukraina on sel aastatuhandel olnud finaalosas tihe kÃ¼laline. NÃ¤iteks 2006. aasta EM-valikturniiril kuulusid Eesti ja Ukraina Ã¼hte valikgruppi. Esimeses mÃ¤ngus kodus vÃµitlesid eestlased vÃ¤lja 27:27 viigi, kuid kaotasid vÃµÃµrsil 29:31. Eesti oli ka ainus, kes ukrainlastelt punkti nÃ¤ppas. Play-offis sai Ukraina kahe mÃ¤ngu kokkuvÃµttes jagu Kreekast, finaalturniiril kaotati aga kÃµik kohtumised ja rahulduti 12. kohaga. Finaalturniirile jÃµuti ka varasematel selle aastatuhande EM-idel, sel aastal Norras toimuvale jÃµuproovile aga ei jÃµutud, kuna play-offis kaotati Slovakkiale. â€žMeil on Ukraina mÃ¤ngudest videod olemas, seega loodame suuremaid Ã¼llatusi vÃ¤ltida,â€ lausus Bramanis. â€žNad on kÃ¼llaltki aeglased, kuid fÃ¼Ã¼siliselt tugevad. Meie trumbiks nende vastu peaks saama kiirus ja kavalus. Kuigi Ukraina on favoriit, ei usu, et kaotame neile vÃµÃµrsil suurelt.â€ Aastaid Euroopa keskmiste sekka kuuluv Austria on end mitmel korral murdnud EM-valiksarjas play-offi, kuid finaalturniirile pole sel aastatuhandel jÃµutud. Eesti ja Austria on Ã¼ksteisele vanad tuttavad, sest sel aastatuhandel on Ã¼ksteisest mÃµÃµtu vÃµetud 2000. ja 2002. aasta valikturniiridel. 2002. aastal vÃµtsid mÃµlemal korral vÃµidu vÃ¤ljakuperemehed - Eesti kodus 38:25 ning Austria omal vÃ¤ljakul 30:23. Kaks aastat varem tehti Eestis 21:21 viik, kuid Austrias pidi Eesti tunnistama vastase 22:29 paremust. Bramanise sÃµnul erinevad Austria ning Ukraina Ã¼ksteisest kui Ã¶Ã¶ ja pÃ¤ev. â€žVastupidiselt Ukrainale mÃ¤ngib Austria aktiivset kaitset ning kiirelt,â€ analÃ¼Ã¼sis Eesti lÃ¤biaegade Ã¼ks parimaid kÃ¤sipallureid. â€žSiiski olen tÃ¶Ã¶tanud ka Austria mÃ¤ngude lintide kallal ja vÃµib Ã¶elda, et oleme lahinguteks valmis.â€ KÃµrgetasemeline turniir Itaalias sÃ¼stis eestlastesse eneseusku Vahetult enne MM-valikmÃ¤nge osales Eesti rahvusvahelisel turniiril Itaalias, kus kaotati vaid Montenegrole. VÃµidud nopiti nii Kreeka, TÃ¼rgi kui Bulgaaria Ã¼le ning see tÃµstis tublisti meeskonna enesekindlust. â€žOleme praegu tugeval joonel,â€ tÃµdes Bramanis. â€žTunne on hea, Ã¼ritame selle nÃ¼Ã¼d realiseerida valikturniiril.â€ Bramanis mainis, et Itaalias nÃ¤itas oma liidriomadusi Mait Patrail, lisaks kÃµigele mÃ¤ngib kogu koondis hingestatult. â€žMeie Ã¼heks suureks trumbiks on tugev sisekliima,â€ rÃµÃµmustas Bramanis. â€žPealegi oleme suutnud vÃ¤ltida vigastusi.â€ Ivo DobkevitschKäsipall

12.02.2008 18:15 (25.9) Vene ja Ukraina jõudsid kokkuleppele gaasivõla tasumises [ERR Uudised]

Moskvas toimunud Ukraina ja Venemaa presidendi Viktor JuÅ¡tÅ¡enko ja Vladimir Putini kohtumisel jÃµuti kokkuleppele, et Ukraina gaasi kinni ei keerata ning Kiiev asub juba Ã¼lehomsest vÃµlga tasuma.Esialgu Ã¤hvardas Gazprom Ukraina gaasitoru juba hommikul kinni keerata, ent lÃ¼kkas president Viktor JuÅ¡tÅ¡enko Moskvasse sÃµidu valguses tÃ¤htaega mÃµned tunnid edasi, vahendas Aktuaalne kaamera.Vene gaasimonopoli Gazpromi ja Ukraina Naftogazi esindajad kohtusid eile mitu tundi, et jÃµuda kokkuleppele Ukraina gaasivÃµla suuruses, kuid tulemuseni ei jÃµutud. Gazprom pidas vÃµla suuruseks 1,5 miljardit dollarit. Ukraina peaminister Julia TÃµmoÅ¡enko tunnistas, et vÃµlg vÃµib ulatuda kuni 1,07 miljardi dollarini. Gazprom eitab sÃ¼Ã¼distust nagu kasutaks Kreml gaasi oma poliitilise kÃ¤epikendusena. Vaatlejad seevastu nÃ¤evad gaasitÃ¼lis Venemaa jÃ¤rjekordset Ã¼ritust suunata Ukraina sise- ja vÃ¤lispoliitikat. Vene pÃ¤evalehe Rossiiskaya Gazeta andmetel arutasid riigijuhid lisaks gaasile veel Ukraina NATO-ga liitumist. Kreml on sellele Ukraina oranÅ¾ide jÃµudude ambitsioonile teravalt vastu ning vÃ¤hendas Kiievi mÃµjutamiseks Ukrainaga tehtavat kaitsekoostÃ¶Ã¶d. Samal ajal Putini ja JuÅ¡tÅ¡enko kohtumisega teatas Vene vÃ¤lisminister Sergei Lavrov, et Venemaa president vÃµtab osa aprillis Bukarestis toimuvast NATO tippkohtumisest.

12.05.2008 20:30 (25.9) Rakveres saab näha tõde Ukraina suurest näljahädast [ERR Uudised]

TÃ¤na avati Rakveres nÃ¤itus 1930-ndate aastate alguses Ukraina rahvast hÃ¤vitanud suurest nÃ¤ljahÃ¤dast.Eesti Ukrainlaste Kongress ja Ukraina suursaatkond mÃ¤lestavad suure nÃ¤ljahÃ¤da ohvreid rÃ¤ndnÃ¤itusega 1932. ja 1933. aastal aset leidnud sÃ¼ndmustest, mille kÃ¤igus kommunistlik reÅ¾iim nÃ¤ljutas surnuks veerand Ukraina rahvast. TÃ¤na avati Rakveres nÃ¤ljahÃ¤dale, mis ukraina keeles kannab nime "Velikii golodomor", pÃ¼hendatud nÃ¤itus, vahendasid "Kultuuriuudised".NÃµukogude ajal oli kÃµik, mis puudutas nÃ¤ljahÃ¤da Ukraina ida- ja lÃµunapiirkondades, tÃ¤ielikult salastatud. LÃ¤Ã¤neriikides saadi sellest teada tÃ¤nu emigratsioonis elavatele ukrainlastele. KakskÃ¼mmend aastat tagasi kuulutas USA kongress stalinliku reÅ¾iimi poolt korraldatud nÃ¤ljahÃ¤da genotsiidiks, 1993. aastal tegi sama riigikogu ning viis aastat tagasi esinesid samasuguse avaldusega ÃœRO 36 liikmesriiki. Ukraina nÃ¤ljahÃ¤da ulatus nÃ¤itab taas kord vajadust vÃµrdsustada kommunismi kuriteod faÅ¡ismi kuritegudega."Praegu tuleb pÃ¤evavalgele Ã¼ha enam dokumente, mida hoiti salajas ja mis nÃ¤itavad, milliseid kuritegusid pandi inimeste ja tervete rahvaste vastu toime. Ma arvan, et inimene, kes sellest aru saab, oskab ka Ãµiged jÃ¤reldused teha," Ã¼tles Ukraina suursaadik Pavlo Kirjakov.Suure nÃ¤ljahÃ¤da ajal suri nÃ¤lga kuni 10 miljonit inimest, see on neljandik Ukraina rahvast ja vaid poole vÃ¤hem, kui oli ohvreid Teises maailmasÃµjas. Inimestelt vÃµeti toit ja keelati kodukohast lahkuda.Rakvere linn kavatseb luua sÃµprussidemed Ã¼he Ukraina linnaga. VÃµimalus kiirendada kommunismi kuritegude hukkamÃµistu on linnal aga vÃ¤ike. "Ma arvan, et Ã¼ks Rakvere-suurune linn saab teadvustada neid kuritegusid," Ã¼tles Rakvere linnapea Andres Jaadla. NÃ¤itusel vÃ¤lja pandud plakatid ja fotod kÃµnelevad nÃ¤ljahÃ¤da ajal juhtunud koledustest ja viitavad kindlale sÃ¼Ã¼dlasele - kommunistlikule terrorireÅ¾iimile, mis pandi Ida- ja LÃµuna-Ukrainas toime nii talupoegade vastupanu murdmiseks kui ka selleks, et tÃ¼hjaks surnud kÃ¼ladesse saaks tuua asunduskoloniste, kellel polnud Ukrainaga midagi Ã¼hist.

06.12.2013 10:30 (25.9) Välisminister Urmas Paet kohtus Kiievis Ukraina Euroopa-suunalist liikumist pooldavate poliitikutega [Välisministeerium]

Nr 401-E Välisminister Urmas Paet kohtus Kiievis koos Soome, Norra, Islandi ja Läti välisministriga Vitali Klitshko ja teiste Ukraina opositsioonijuhtidega. Kohtumisel kõneldi Ukraina Euroopa-suunalistest pürgimustest ning sisepoliitilisest ning majandusolukorrast. ,,Ukrainas tuleb kiiresti taastada dialoog riigi tuleviku üle ning tagada inimeste sõna- ja kogunemisvabadus,“ ütles Urmas Paet. Paeti sõnul on Eesti alati toetanud Ukraina teed Euroopa Liidu suunas ning teeb seda ka edasi. "Ukraina inimesed väärivad demokraatlikku õigusriiki ning sel teel tuleb neid toetada," lisas ta. Klitshko tänas toetuse eest Ukraina reformidele ning palus seda igakülgselt jätkata. Paeti sõnul on oluline, et Ukraina võimud hoiduksid jõu kasutamisest rahumeelsete meeleavaldajate vastu. "Kutsume kõiki osalisi rahumeelsele, konstruktiivsele koostööle Ukraina Euroopa-suunalise liikumise jätkamiseks,“ sõnas välisminister. Paeti sõnult soovib Eesti, et lähitulevikus oleks Ukraina valmis allkirjastama assotsiatsioonilepingu Euroopa Liiduga, mis sisaldaks ka vabakaubandusala loomist. Samuti peab ta oluliseks Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist viisavabadust. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

07.06.2014 15:45 (25.9) Peaminister Rõivas tervitas Ukraina presidenti Petro Porošenkot [Valitsus]

Kiiev, 7. juuni, 2014 - Peaminister Taavi Rõivas tervitas uut Ukraina presidenti Petro Porošenkot ning soovis, et kõik tema plaanid, eeskätt Ukraina terviklikkuse taastamine, saaksid teoks.Peaminister Taavi Rõivas osales Ukraina presidendiks valitud Petro Porošenko pidulikul ametisse seadmise tseremoonial. Peaminister Rõivas soovis Ukraina rahvalt tugeva mandaadi saanud presidendile õnne vastutusrikkas ametis. "Soovin, et kõik teie ametisse asumise kõnes välja öeldud plaanid, eelkõige jõupingutused Ukraina terviklikkuse taastamiseks, õnnestuksid. Eesti toetab teie ja Ukraina rahva püüdlusi," ütles Rõivas Ukraina presidenti tervitades. Ukraina presidendi ametisse nimetamise tseremoonial oli kohal suur hulk kõrgeid külalisi ja nende poolt väljendatud rahvusvaheline toetus Ukrainale oli selge ja tugev. Rõivas vestles ka Ameerika Ühendriikide asepeaminstri Joe Bideni, senaator John McCaini ja Kanada peaministri Stephen Harperiga julgeolekuolukorrast. Peaminister tänas neid toetuse ja panuse eest Euroopa julgeoleku tagamisse, samuti arutati koostöövõimalusi julgeoleku suuremaks kindlustamiseks. Täna kella 16.30 ajal kohtub peaminister Taavi Rõivas Ukraina peaministri Arseni Jatsenjukiga. Kavas on lisaks julgeolekuküsimustele arutada ka OSCE missiooni pantvangide olukorda. Samuti on plaanis rääkida kahepoolsetest suhetest, majandusest, Eesti investeeringutest ja regionaalsetest küsimustest. Fotod: http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#2657-1

09.06.2014 15:35 (25.9) Marko Mihkelson: Eesti vajab koostöömudelit Ukraina edasiseks abistamiseks [Riigikogu]

Riigikogu väliskomisjonis esmaspäeval toimunud elaval Ukraina küsimuse arutelul käis väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson välja tulevikkuvaatava idee Eesti koostöömudelist Ukraina edasiseks abistamiseks. „Eesti riik peab välja töötama mudeli, kuidas minna edasi Ukraina toetamisega. Me peame üle vaatama tegevused, mida me oma väheste ressursside puhul ettevõtete ja riigi rahaga teha saame,“ ütles Mihkelson. Tema sõnul on Eesti arenguabi proportsionaalselt paigast ära, näiteks kui võrrelda praegu Afganistani arenguabi suurust, ei ole see vastavuses Ukrainale antava abiga, arvestades küsimuse olulisust ja mõju Eestile. „Samas ma muidugi nõustun ja on tõsi, et Ukraina saab end vaid ise aidata. Inimesed saavad aru, et riigi toimimise imiteerimine on kriitilise piirini viidud. Kuid me peame meeles pidama, et meie elu siin ei lähe lihtsamaks, kui Ukraina ei suuda Venemaa surve all vastu pidada,“ rääkis Mihkelson. Väliskomisjoni liige Andrus Ansip ütles, et Eesti välisministeerium on tegutsenud väga hästi ning rohkem tuleb kritiseerida seda, kui väga ukrainlased ise tahavad muutusi. „Meie olime valmis vabaduse ja sõltumatuse nimel kartulikoori sööma, nii peavad ukrainlased ka väga tahtma seda pööret. Ukrainas on senised valitsused hoidunud valusate reformide tegemisest,“ oli Ansip kriitiline. Ukrainal jäi möödunud aastal sõlmimata assotsiatsioonileping Euroopa Liiduga, mis põhjustas rahva väljaastumise ja sellele järgnenud olukorra eskaleerumise. Assotsiatsioonileppe sõlmimise tingimustest jäi toona täitmata parlamendi valimisseaduse muutine ja prokuratuuriseaduse muutmine, aga ka ekspeaminister Julia Tõmošenko vabastamise küsimus. Samuti on riigil käsil põhiseadusreform, mis sätib presidendi ja parlamendi tasakaalu. Väliskomisjoni liige Juhan Parts avaldas arvamust, et enne kui Ukraina ei muuda ära senist majandusmudelit ja sõltuvust Venemaast, ei saa riigi majandus end käima ning Ukraina välisinvesteeringuid ligi ei tõmba. Ukrainat on ees ootamas majanduslangus ja sel aastal võivad toimuda ka parlamendivalimised. „Valimised võivad toimuda enne talve, kui gaasi hind on kõrge, vahepeal on tõusnud elektri hind, riigi majandus kukub ja Ida-Ukrainas käib samal ajal sisuliselt sõda,“ vahendas Mihkelson istungi arutelu. Komisjoni istungil toimunud Ukraina arutelul osalesid välisministeeriumi esindaja, Skype’i ühendusega Eesti suursaadik Kiievis Sulev Kannike ja Ukraina Investorite Liidu juht Jaanika Merilo. Vaata fotosid komisjoni istungilt. Martin Vallimäe , 631 6356; 53306009 martin.vallimae@riigikogu.ee

10.01.2017 04:11 (25.9) Kaitseminister Hanso soovib laiendada kaitsekoostööd Ukrainaga [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Hannes Hanso kohtus täna Ukraina kaitseminister armeekindral Stepan Poltorakiga ja kavandas edasist kaitsekoostööd ning osales Ukraina iseseisvuse 25. aastapäeva tähistamisel Kiievis. „,Ukraina on Eesti jaoks nii välis-kui ka julgeolekupoliitiliselt oluline riik. Oleme kaitsealast koostööd viimastel aastatel jõudsalt edasi arendanud “ ütles kaitseminister Hanso. „Aeg on küps viia kaitselane koostöö järgmisele tasemele.“ Kaitseminister Hanso esitas armeekindral Poltorakile ametliku küllakutse ja kutsus ukrainlasi osalema õppustel Eestis. Minister Hanso kõneles võimalusest viia eriväelaste väljaõppekoostöö järgmisele tasemele, arendada kaitseväe meedikute koostööd ning otsida võimalusi küberkaitse alaseks koostööks. Hanso sõnul on kaitsealane koostöö Ukrainaga Eestile kasulik, sest Eesti saab jagada oma teadmisi ja kogemusi ning õppida kogemustest, mida Ukraina saab iga päev lahingutegevuses. Minister Poltorak andis ülevaate julgeolekuolukorrast Donbassis ja Krimmis, mis on jätkuvalt pingeline ning mida Putini režiim üritab järjekindlalt veel enam pingestada. Poltoraki sõnul on okupeeritud Krimmist saanud rohkem kui 60 000 Vene sõjaväelasega militariseeritud piirkond. Poltoraki sõnul provotseerib Venemaa nii Krimmi piirkonnas kui ka Donetski oblastis, kasutades Ukraina vormiriietust ja tulistades ise raskerelvadest separatistide kontrolli all olevaid asulaid selleks, et süüdistada Ukrainat sõjakuritegudes. Kaitseminister Hanso vaatas Ukraina sõjaväeparaadi Kiievi peaväljakul Maidanil ning asetas lilled Maidani meelevaldustes hukkunute, Taevase Sotnja mälestusmärgile. Eesti ja Ukraina sõjaline koostöö paari viimase aasta jooksul kasvanud, Eesti on Ukrainat järjekindlalt toetanud. Eesti eriväelased õpetavad Ukrainas koos Ameerika Ühendriikide eriväelastega välja Ukraina eriväelasi, kes osalevad lahingutegevuses terroritõrje operatsioonil Donetski ja Luhanski oblastites. Seli tervisekeskus on pakkunud taastusravi lahingutegevuses vigastada saanud võitlejatele. Praegu on Selis taastusravil viis ukrainlast. Eesti on välja õpetanud Ukraina kaitseväe meedikuid ning vabatahtlikud hoiavad käigus kampaaniat Ukraina vabatahtlikele meditsiinivarustuse hankimiseks ja väljaõppe korraldmiseks. Eesti pioneerid on osalenud õppustel Ukrainas ja Eesti on ostnud Ukrainast pioneeripataljonile sillamasinad. Kõik uudised Keel EST

10.01.2017 04:21 (25.9) Juhan Parts Eesti-Ukraina majanduskoostööst: vaja on leida uusi partnereid ja võimalusi [Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium]

Kiievis toimunud Eesti majandusseminaril esinenud ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse(EAS) esinduse avanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kutsus nii Eesti kui Ukraina ettevõtjaid otsima ühiseid kokkupuutepunkte, sobivaid partnereid ja häid võimalusi investeeringuteks ning kaubanduseks.„Ukraina turg on suurte võimalustega ja Eestile juba ammu ja ka praegu äärmiselt oluline,“ ütles Juhan Parts. „Üle 400 Eesti kapitalile toetuvat firmat on siia investeerinud ja paljud plaanivad seda teha lähitulevikus,“ lisas ta. Samas kutsus majandusminister Ukraina ärimehi investeerima Eestisse: „Läänemeri ja seda ümbritsevad riigid moodustavad olulise äripiirkonna Euroopas ja meil koos teiega on selles piirkonnas üheskoos äri tegemiseks head võimalused: me tunneme teineteist juba pikka aega, oskame ja suudame suhelda ja pakume omalt poolt vähese bürokraatiaga, mõistlike maksude ja arenenud IT-lahendustega ärikeskkonda.Kohtumisel Ukraina suurettevõtete Liidu presidendi Ukraina parlamendiliikme Anatoliy Kinakhiga räägiti mõlemapoolsest koostöövajadusest väljumisel praegusest kehvast majandusseisust. Vaja on häid transpordiühendusi, mis kulgeksid mitte üksnes Eesti ja Ukraina vahel, vaid Eestist edasi Skandinaaviasse, samuti on senisest veelgi rohkem vajalik arendada otsekontakte firmade vahel, mõlemale poolele omaste tugevuste ärakasutamist ja konkurentsivõimelisi ning ekspordiks sobivaid tooteid ja teenuseid, tõdesid mõlemad osapooled. „Meie IKT- ja logistikasektor ning finantsteenused on tasemel,“ ütles Juhan Parts Eesti äritrumpe loetledes. „Suured võimalused võivad peituda aga ka mujal ning paljud täna siin viibivad Eesti ettevõtted näevadki oma võimalusi just nimelt Ukrainasse investeerides ning siinsel turul tegutsedes,“ lisas ta. Sellel aastal loodud Eesti Äri Assotsiatsioon Ukrainas on oluliseks märgiks, et huvi Ukraina vastu on tõepoolest suur – sarnased ühendused on Eesti ettevõtjate poolt loodud vaid mõnes üksikus riigis ning sellega liituma on oodatud Ukrainas tegutsevad Eesti ettevõtted ja ärimehed. Meie majandusministrit saatnud eri valdkondi esindanud äridelegatsiooni suurus ja esinduslikkus ei jätnud kahtlust selles, et täna Ukrainas oma esindused avanud Baltecole ja Baltikale, ja paljudele teistele Eesti firmadele, hulganisti kasiinosid omavale Olympic Casinole ning eestlaste initsiatiivil ja osalusel kerkinud suurejoonelisele O´Key ostukeskusele on oodata mõjusat järge. Oma panuse sellele annab kindlasti nii Eesti Suursaatkond Kiievis kui ka värskelt avatud EAS-i esindus ja selle esindaja Kiievis Denis Priimägi. Ministri visiidi ajal avati Kiievis kolm suurt Eesti firmade esinduskauplust, kus müüakse Eesti mööblit, ehitusmaterjale ja sanitaartehnikat. Juhan Parts andis Kiievis ajakirjanikele ka pressikonverentsi ja hulgaliselt intervjuusid, millel esitatud küsimused puudutasid nii Eesti ärikeskkonda, majanduskriisist väljatuleku ja Eesti-Ukraina koostöövõimalusi, aga ka siinse visiidi jooksul toimunud kohtumistel kolme Ukraina ministriga räägitut. Kõik uudised Keel EST

02.03.2018 16:36 (25.9) Mikser Ukraina asepeaministrile: Eesti ja Euroopa ei lakka Ukrainat toetamast [Välisministeerium]

Välisminister Sven Mikser kohtus täna Ukraina asepeaministri Ivanna Klympush-Tsintsadzega, kellega arutati Eesti ja Ukraina suhteid, Euroopa julgeolekut ning Ukraina ja ELi suhete hetkeseisu. Mikser kinnitas, et Eesti on Ukraina Euroopa püüdluste kindel toetaja. "Vaatamata keerulisele olukorrale regioonis on Ukraina teinud märkimisväärseid edusamme riigi reformimiseks nii majandus-, rahandus- kui ka energiasektoris," ütles välisminister, rõhutades sealjuures reformidega jätkamise olulisust. „Peale Ukraina ja ELi vahelise assotsiatsioonileppe, sealhulgas kahepoolse vabakaubandusleppe, jõustamist eelmise aasta teises pooles on kahe osapoole majandussuhted elavnemas, kuid ka siinkohal ootame Ukrainalt ärikeskkonna tingimuste parandamist,“ sõnas ta. Mikser tõstatas ka seni lahenduseta olevate Eesti suurinvesteeringute küsimused, märkides et see võib omada mõju Eesti investorite huvil osaleda muuhulgas edasises erastamises Ukrainas. Kohtumisel oli tähelepanu all ka olukord Ukraina idaosas. „On lähenemas Krimmi annekteerimise neljas aastapäev, kuid kahjuks olukord Ida-Ukrainas on jätkuvalt pingeline ning konflikti lahendamises ei ole edusamme tehtud,“ sõnas Mikser ning kinnitas, et Eesti ja Euroopa ei lakka Ukrainat toetamast. Ukraina asepeaminister tänas välisministrit toetuse eest. Mikser märkis, et Euroopa Liidu välisministrid arutavad Ukraina küsimust välisasjade nõukogu kohtumisel 19. märtsil. „Selle arutelule eelnev Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini visiit Ukrainasse ja tutvumine kohapealse olukorraga on kindlasti vajalik,” sõnas välisminister. Lisaks osales Mikser koos asepeaministri Klympush-Tsintsadzega täna Tallinnas toimuval Idapartnerluse aastakonverentsil. Välisminister kinnitas, et idapartnerluse arendamine on Eesti pikaajaline prioriteet, mida Eesti on toetanud nii poliitilisel tasandil kui ka läbi arengukoostöö. „Jõukam ja stabiilsem naabrus suurendab stabiilsust kogu Euroopas ning suurendab nii ELi kui ka idapartnerlusriikide kodanike julgeolekut ja heaolu,“ rõhutas ta. Fotod: www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/72157693266255234 Lisainfo: Sandra Kamilova Välisministeerium Avalike suhete osakond 5667 5362press@mfa.ee Kõik uudised

12.07.2017 05:31 (25.9) Ryanair tõmbas Ukrainas järsult pidurit [trip.ee]

2017. aasta märtsis andis Euroopa suurim odavlennufirma teada plaanidest laieneda Ukrainasse. Alates oktoobri lõpust pidid käivituma lennud nii Kiievi Borispoli kui Lvivi lennuväljalt. Sihtkohtadeks Kiievist olid Eindhoven, London (Stansted), Manchester ja Stockholm Skavsta. Lvivist oli sihtkohti veelgi rohkem, seitse.10. juulil peatas Ryanair piletimüügi nii Kiievisse ja Lvivi ning teatas pressiteates, et loobub liinide avamisest, kuna Kiievi lennuväli ei suuda täita varem kokkulepitud tingimusi. Mis tingimustest täpsemalt jutt käib, Ryanair pressiteates ei täpsusta.Teadupoolest seisab Ryanair oma huvide eest kõikjal Euroopas äärmiselt tõsiselt ja valitsustel ning lennuväljadel on põhimõtteliselt valida, kas minna Ryanairi nõudmistega kaasa või Ryanair kolib lihtsalt mujale. Näiteks sulges Ryanair 2016. aasta sügisel ilma pikemata oma lennubaasi Oslo Rygge lennuväljal, kuna ei pidanud aktsepteeritavaks Norra valitsuse poolt kehtestatud 80 Norra krooni (8,6 euro) suurust keskkonnamaksu kõikidele Norrast lähtuvatele lendudele.Mis siis ikkagi Ukrainas juhtus? Ukraina ajakirjanduse põhjal on teada, et Ryanair esitas lendude avamise eeltingimusena päris korraliku nõudmistepaketi. Näiteks alandas Ukraina valitsus tänu Rynairi nõudmistele reisijatasu kõikidele lennufirmadele 13 dollarilt 7 dollarini. Lisaks soovis Ryanair tasuta lennujuhtimisteenust, tasuta reklaampindu, tasuta pinda reisiterminalis, tasuta maad hotelli ehitamiseks ning iga uue liini avamisel 7,5 dollari suurust lennujaamamaksu 4 aasta jooksul. Vastu pakuti aastas 500 000 reisijat ning 400 uue töökoha loomist.Juuli alguses saatis Kiievi Borispoli lennuvälja juht Pavlo Rjabkin Ryanairile omapoolse lepingu. Mis seal täpselt kirjas oli, pole teada, kuid igal juhul ei vastanud leping päris sellele, mis varem oli kokku lepitud. Seega oli Ukrainas juba teada, et küllalt suure tõenäosusega Ryanair sellist lepingut ei aktsepteeri, aga välja saadeti see sellegipoolest.Üks punkt, kus tõlgendused selgelt lahknesid, oli küsimus uue liini defineerimise kohta. Ryanairi tõlgenduses on uus liin lennujaamast lennujaama, ehk uus liin on lend Kiievist või Lvivist lennujaama, kuhu sealt avamise hetkel otseühendus puudub. Kiievi lennujaamas tõlgendati uue liinina aga lendu linnast linna ehk uue liinina käsitletakse lendu linna, kuhu seni ei lennata. Konkreetsemalt käis vaidlus Kiiev – Londoni liini üle. Pavlo Rjabkini arvates uut liini ei avata, sest Ukraine International Airlines juba lendab Kiievist Londoni Heathrow lennuväljale, Ryanairi nägemuses oli tegemist selgelt uue liiniga, sest sihtkohaks oli Stanstedi lennuväli. Igal juhul kokkulepitud 80%-list soodustust uue liini avamise puhul Ryanair ei saanud.Kuid Ukrainas kahtlustatakse, et Kiievi lennuvälja juhi Pavlo Rjabkini tegevuses ei tasu siiski otsest rumalust otsida. Kiievi Borispoli lennuväli on Ukraine International Airlinesi (UAI) kodulennuväli ja lennufirma suuromanikuks on kohalik oligarh Ihor Kolomoiski. Kuigi Kolomoiski eitab igasuguseid süüdistusi Ryanairi takistamiseks, on teada, et Ryanairi saabumine oli talle kõike muud, kui meeltmööda. Tähendas see ju mitmel liinil UAI-le suurt hinnasurvet. Kuidas müüa lennupileteid Kiievist Londonisse või Stockholmi 300 euroga, kui Ryanair pakub edasi-tagasi lende 30 euroga?Ukraina infrastruktuuri minister Volodymyr Omelyan on Borispoli lennuvälja poolt välja pakutud lepingut nimetanud katastroofiks. Seda see kahtlemata on, sest kogu senine pingutus Ukraina lennuühenduste tihendamiseks Euroopaga lendas vastu taevast. Ryanair lisab vabanenud lennuvõimsuse Saksamaa, Poola ja Iisraeli sihtkohtadesse ning on laienemise Ukrainasse ilmselt pikaks ajaks oma plaanidest välja visanud. Kui Ukraina valitsus just millegi erakordsega välja ei tule.Minister on teinud ettepaneku Kiievi lennuvälja juht ametist vabastada, kuid Ryanairi afääriga tekitatud mainekahju tervele Ukrainale on meeletu. Juhtumit kajastasid väljaanded üle kogu maailma ja info Ukraina ebausaldusväärsusest on jõudnud sadade miljonite inimesteni. Ei juhtu just sageli, kus New York Times kajastab uudist Ryanairi liinivõrgu kohta. See näitab, et küsimus pole liinide avamises või mitteavamises, vaid milleski enamas.Juhtunu mõjutab ka Euroopa Liidu ja Ukraina suhteid. Vastavalt EL ja Ukraina assotsiatsioonilepingule kohustus Ukraina liberaliseerima oma lennundusturgu, kutsudes odavlennufirmasid Ukrainasse. Kui vaadata Ryanairi pressiteadet, siis seal on otsekoheselt välja öeldud, et Kiievis on otsustatud kaitsta kõrgemate hindadega lennufirmasid, tuues eraldi välja Ukraine International Airlinesi. Pole kahtlust, et Ukrainas toimuvat jälgivad tähelepanelikult ka teised lennufirmad ja Ryanairi tagasitõmbumine on kahtlemata võimas signaal.Ryanairi kannapöördel on oht mõjutada ka reisijaid, kes lendavad läbi Kiievi UAI-ga. Kui konkureeriv odavlennufirma on turult tõrjutud, siis puudub otsene hinnasurve soodsamate lendude pakkumiseks. Näeb siis, kuidas see Ukraine Internationali hindu mõjutab (või ei mõjuta).Ukraina valitsus ärgitab Ryanairi kõnelusi liinide avamiseks taastama. Tore initsiatiiv, kuid see näitab ühtlasi, et Ukrainas vist ikka päris hästi ei saada aru, missuguse magnituudiga supi nad kokku keetnud on.

17.09.2018 15:50 (25.9) Ukraina sõjaväelased osalevad Eestis keelekursustel [Kaitsevägi]

Täna saabus kaitseväe ühendatud õppeasutustesse (KVÜÕA) 18 Ukraina sõjaväelast, kes osalevad täiendusõppe keskuses inglise keele kursustel.\"Valisime õppurid keelekursusele väeosast kellega meil on juba tihe kaitsealane koostöö ja kandidaatide seast need, kes vajavad inglise keelt tulevase erialaõppe tarbeks,\" ütles KVÜÕA strateegia ja sõjaajaloo õppetooli ülem kolonel Risto Lumi. \"Tulevikus soovime näha, et inglise keele oskajate hulk Ukraina sõjaväelaste seas on niivõrd kasvanud, et saame neile korraldada ka siin Eestis erialaseid kursusi,\" lisas kolonel Lumi. Pärast Eestis vastava keeletaseme saamist jätkavad Ukraina sõjaväelased oma õpinguid erinevatel NATO kursustel. Tegemist on eelmise aasta pilootprojekti jätkuga, kui KVÜÕAs õppis inglise keelt kaks Ukraina sõjaväelast. Ukraina on võtnud suuna liitumiseks Euroopa Liidu ja NATOga ja see eeldab muuhulgas inglise keele oskajate hulga suurendamist Ukraina relvajõududes. Ukraina sõjaväelaste keeleõpe KVÜÕAs on Eesti ja Ukraina kahepoolne kaitsealane koostööprojekt, mille algatas ja rahastab Eesti kaitseministeerium. Läbirääkimisi Ukraina kindralstaabiga pidas kolonel Risto Lumi, kes oli tollal kaitseatašee Ukrainas. KVÜÕA täiendusõppe keskus korraldab kaitseväele erinevaid täienduskursusi. Täiendusõppe keskuse keelekeskuse ülesandeks on anda õppurile teadmised ja oskused enda korrektseks väljendamiseks nii suulises kui ka kirjalikus vormis.

14.10.2019 16:51 (25.9) Reinsalu EL-i kolleegidele: Euroopa ühtsus Ukraina küsimuses on eelseisvaks Normandia neliku kohtumiseks hädavajalik [Välisministeerium]

Välisminister Urmas Reinsalu ettepanekul kohtusid Euroopa Liidu välisministrid täna Luksemburgis välisasjade nõukogu raames Ukraina kolleegi Vadõm Prõstaikoga. Reinsalu rõhutas, et Euroopa Liidu ühtsus on Ukraina jaoks hädavajalik, eriti loodetavasti peatselt toimuvate Normandia neliku läbirääkimiste valguses. „Ukraina on juba teinud tõsiseid jõupingutusi, et leida rahumeelne lahendus, ning meie roll on neid igakülgselt toetada, mitte suurendada pinget. On ääretult oluline, et Ukraina ei tunneks survet kiireks kompromissiks, vaid seda tajuks oma kuklas ainult tegelik agressor Venemaa,“ sõnas Reinsalu. Välisministri hinnangul tähendavad lääneriikide ühepoolsed järeleandmised Venemaale sisuliselt Ukraina positsiooni nõrgestamist rahuprotsessis ja seda tuleks igal tingimusel vältida. Tema sõnul on tähtis, et Ukraina saaks rahuprotsessis valikuid langetada otsuseid oma tuleviku kohta vabalt, ilma välise surveta kiireteks tulemusteks. “Ukraina rahval on õigus ise oma tulevikku kujundavate küsimuste üle läbirääkimistel otsuseid langetada,” rõhutas ta. Välisministri sõnul toetab Eesti algatusi, mis on suunatud sõja lõpetamisele Donbassis ja okupeeritud alade tagastamisele Ukraina kontrolli alla. „Loodetavasti viib kolmepoolse kontaktgrupi kohtumisel saavutatud kokkulepe* Venemaa sümboolsetest sammudest tõeliste tegudeni – Minski lepingute tingimusteta ja täielikule täitmisele,“ lisas ta. Ühtlasi kutsus Reinsalu Euroopa Liidu riike üles mitte tunnistama Donetskis ja Luganskis lihtsustatud korras välja antud Venemaa passe ning jätkama järjekestvalt Krimmi okupeerimise mittetunnustamispoliitikat. Kohtumisel andis Prõstaiko ministritele ka ülevaate Ukraina ambitsioonika reformikava elluviimisest. *Niinimetatud Steinmeieri vormel Fotod: https://newsroom.consilium.europa.eu/events/20191014-foreign-affairs-cou... Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakond +372 5194 7045britta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

24.02.2022 09:06 (25.9) Välisministeeriumi avaldus Venemaa rünnakutest Ukraina vastu [Välisministeerium]

Välisministeerium mõistab karmilt hukka täna alanud Venemaa laiaulatusliku sõjalise rünnaku Ukraina vastu. Venemaa on otsustanud täielikult eirata rahvusvahelist korda, mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid, heitnud kõrvale võimalused diplomaatilisteks lahendusteks. Selle asemel on Venemaa valinud kõigist võimalikest variantidest kõige kahetsusväärsema tee ning alustanud sõjakäiku Ukraina vastu. Välisministeerium jätkab igakülgset Ukraina abistamist ning toetab Ukraina vankumatult Ukraina suveräänsust ja õigust otsustada oma riigi käekäigu üle ise, mitte naaberriigi pommirahe, raketirünnakute ja nõudmiste käsul. Venemaa ja Valgevene tegevus ei jää vastuseta ning neile kehtestatakse karm ja jõuline sanktsioonide pakett. Täna uuendas välisministeerium ka reisihoiatust Ukraina suhtes. Kõigil Ukrainas viibivatel Eesti kodanikel palume riigist lahkuda esimesel võimalusel ja tagasi pöörduda Eestisse. Neil, kes soovivad alles Ukrainasse reisida, soovitame seda väga tungivalt vältida. Eile sõitis välisminister Eva-Maria Liimets koos Läti ja Leedu välisministritega Kiievisse, et näidata Ukrainale keerulises olukorras toetust. Seoses Venemaa täna alustatud suuremahulise sõjategevusega olid ministrid sunnitud oma visiidi katkestama. Minister ning teda saatnud inimesed on terved ja lahkuvad Kiievist Eesti poole. „Täna öösel algas Venemaa laiaulatuslik sõjaline rünnak Ukraina vastu. Väga paljud inimesed ja riigid on pikka aega pingutanud, et seda ei juhtuks, aga nüüd on selge, et rünnaku vältimine polnud meist kellegi võimuses. Sõja, kannatuste, kaotatud elude ja purustuste eest vastutab ainult see, kes selle valede, ettekäänete, ähvarduste ja provokatsioonide abil esile kutsub. Venemaa tänane rünnak Ukraina vastu on täiesti vastuvõetamatu ning ränk rahvusvahelise õiguse rikkumine. Eesti teeb koos oma liitlastega ja vastutustundliku rahvusvahelise kogukonnaga kõik endast oleneva, et Venemaa agressioon lõppeks võimalikult kiiresti. Selleks peame Venemaale kehtestama võimalikult ranged sanktsioonid, nad poliitiliselt isoleerima ning jätkama igakülgset tuge Ukraina riigile ja rahvale,“ sõnas välisminister Liimets. Kõik uudised

11.02.2022 07:16 (25.9) Eesti toetab Ukraina idaosa rindelähedaste asulate elanikke 351 700 euroga [Välisministeerium]

Välisministeerium eraldab Ukrainale täiendavalt 351 700 eurot vajaduspõhiseks humanitaarabiks. Annetuse eesmärk on toetada Ukraina idaosa kontaktjoone lähedal elavaid inimesi ja aidata Ukrainal valmistuda võimalikuks migratsiooniohuks. Välisminister Eva-Maria Liimets ütles, et kaheksa aastat kestnud relvakonflikt Ida-Ukrainas on süvendanud humanitaarkriisi, mis vajab järjekindlat rahvusvahelist tähelepanu ja toetust. „Konflikt on mõjutanud ligi viie miljoni inimese elu, kellest üle kolme miljoni vajab humanitaarabi – paljudele elanikele on probleem puudulik meditsiiniabi ja kommunaalteenused, nagu elekter, vesi ja küte. Samuti vajavad pikki aastaid pidevas ohuolukorras elanud inimesed emotsionaalset tuge. Need probleemid võimenduvad praeguses keerulises julgeolekuolukorras veelgi, mistõttu otsustasime Ukrainat toetada täiendava humanitaarabiga, et aidata leevendada rindelähedaste asulate elanike kannatusi,“ sõnas Liimets. Välisministeerium eraldab 190 000 eurot täiendavaks toetuseks kontaktjoone lähedal elavatele leibkondadele ja vanuritele. Toetus on mõeldud talvel hakkama saamiseks, näiteks küttepuude, esmatarbevahendite, soojade tekkide või riiete soetamiseks. Majanduskeskkonna halvenemise tõttu võib osutuda vajalikuks ka individuaalne abi: toit, hügieenitarbed ning meditsiiniline ja psühhosotsiaalne toetus rindeäärsete külade elanikele. Kokku 60 000 euroga viivad tegevused ellu Eesti vabaühendused MTÜ Mondo ja MTÜ Eesti Pagulasabi koostöös Ukraina kohalike omavalitsuste, sotsiaaltöötajate ning partneritega, kes teavad kõige paremini elanike abivajadusi ja toetust vajavaid perekondi. Mondol ja Eesti Pagulasabil on pikaajaline kogemus humanitaarabi andmisel Ukraina idaosas ja nad on olnud välisministeeriumi partnerid alates 2014. aasta Ukraina humanitaarkriisist, korraldades ka annetuste kogumise kampaaniat „Ukraina Heaks“. Eesti Punane Rist abistab kohalikke elanikke 30 000 euroga Ukraina Punase Risti seltside vahendusel, pakkudes nii materiaalset abi kui ka psühhosotsiaalset toetust konfliktipiirkonna emotsionaalselt kurnatud elanikele. 100 000 euroga osutab Rahvusvahelise Punase Risti Komitee koos kohalike Punase Risti seltsidega tervishoiuabi kontaktjoone läheduses, kus sõjategevuse tagajärjed on kõige tuntavamad. Samuti toetab Eesti Ukrainat, et aidata valmistuda võimalikuks migratsiooniohuks, vastates koos teiste Euroopa Liidu riikidega Ukraina abipalvele. Koostöös Päästeametiga saadab välisministeerium veebruari jooksul Ukraina Piirivalvele varustust 161 700 euro väärtuses. Saadetis sisaldab kuut telki koos magamiskottide, välivoodite, telgisoojendite, diiselgeneraatorite ja lisatarvikutega, et pakkuda inimestele ajutist peavarju. Annetuse eesmärk on aidata tõsta Ukraina valmisolekut võimalikus hädaolukorras. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

28.09.2022 11:40 (25.9) Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis alustavad õpinguid Ukraina sõjapõgenikest õed [Haridus- ja Teadusministeerium]

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis toimub täna kell 14 aktus – Eestis ajutist kaitset saavatel Ukraina sõjapõgenikest kutseharidustasemega õdedel algab rakenduskõrgharidusõpe õe õppekaval. Kokku alustab õpinguid 23 Ukraina tudengit. Alates sõja puhkemisest on kõrgkoolid koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga otsinud võimalusi ja valmistunud Ukrainast Eestisse saabunud tervishoiutöötajate koolitamiseks ning nende pooleli jäänud tervishoiu- ja meditsiinihariduse jätkamise toetamiseks. Juunis kuulutas Tallinna Tervishoiu Kõrgkool välja rakenduskõrgharidusõppe vastuvõtu Eestis ajutist kaitset saavatele Ukraina sõjapõgenikest kutseharidustasemega õdedele, kes nüüd saavad alustada õpingutega. Ukraina õed saavad õppekava lõpetamise järgselt Euroopa Liidu direktiividele vastava õe hariduse ja bakalaureusekraadi. Õppekava õppeaeg kestab kaks aastat ning pikeneb kuni aasta eesti keele õpingute arvelt. Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal märkis, et ministeerium toetab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli eraldi õppegrupi avamisel Ukraina kutseharidusega õdedele. „Ehkki Ukraina sõjapõgenikest õdedel võib olla rikkalik töökogemus, ei vasta nende riigis saadud haridus Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele,“ ütles Veinthal. „Selleks, et Ukraina õed saaksid Eesti tervishoiusüsteemis võrdväärselt panustada, on neil vaja kõrgharidust. Loodame, et nende sisseelamine Eesti kõrgkooliellu läheb ladusalt ning et neil jätkub püsivust ka eesti keele õppimisel.“ „Alustav õdede õppekava õpperühm ei ole kõrgkooli esimene kokkupuude Ukrainaga. Oleme aastate jooksul koolitanud Ukraina tegevusterapeute ja õdesid. See rühm on väike, aga selle mõte on suur – rahvusvaheline diplom ja oskused annavad uue alguse kas siis Euroopa Liidus või õdede kodumaal,“ ütles Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits. „Meil on hea meel, et Ukraina õed õppima asuvad, et omandada kõigepealt eesti keel ja siis õe kõrgharidus. Olen kindel, et õppeprotsess saab olema kahepoolne ja kerge ei saa see olema, küll aga huvitav,“ ütles Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Ulvi Kõrgemaa. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool on rahvusvaheliselt tunnustatud tervise ja heaolu valdkonnas koolitust pakkuv riiklik rakenduskõrgkool, mille missioon on koolitada innovaatiliselt ja kriitiliselt mõtlevaid tehnoloogiliste pädevustega tervisevaldkonna töötajaid. Kõrgkoolil on struktuuriüksus Kohtla-Järvel ning õppetöö toimub ka teistes regionaalsetes üksustes Pärnus, Kuressaares, Haapsalus jm. Kõik uudised Keel EST

06.04.2022 09:46 (25.9) Välisministeerium on andnud Ukrainale humanitaarabiks üle miljoni euro [Välisministeerium]

Välisministeerium on annetanud Ukrainale humanitaarabiks üle miljoni euro ja Ukraina humanitaarabi staap on kuu aja jooksul saanud enam kui 60 Ukraina abipalvet toiduabi, tervishoiu ning ajutise peavarju vallas. Humanitaarabi staap koordineerib peamiselt riigiasutuste ja ettevõtete suuri abisaadetisi ning korraldab vajadusel neile transpordi. Välisminister Eva-Maria Liimets ütles, et Venemaa sõja tõttu Ukrainas vajab humanitaarabi üle 12 miljoni inimese ja paraku humanitaarkatastroof üha süveneb. „Viie nädalaga on humanitaarabi vajavate inimeste hulk kasvanud peaaegu sama kõrgeks kui kümne aastaga Süürias, kus täna vajab humanitaarabi üle 13 miljoni inimese,“ tõi välisminister välja. „Venemaa rünnakutes tapetakse ja vigastatakse sihilikult süütuid inimesi. Vägivalla eest oma kodudest põgenema sunnitud elanikud peavad hakkama saama ilma peavarju, vee, toidu ja muu eluks hädavajalikuta. On selge, et juba üle kuu aja sõjakoledustes kannatanud rahva humanitaarabivajadus suureneb ja jääb selliseks pikaks ajaks. Seetõttu töötab meie humanitaarabi staap pühendunult edasi, et vajalik abi jõuaks Ukraina inimesteni,“ ütles Liimets. Ta tõi välja, et Eesti inimesed, avalik ja erasektor on olnud Ukraina riigile ja rahvale erakordselt suureks toeks – kokku on humanitaarabiks annetatud üle 12 miljoni euro. Välisministeeriumi osa moodustab sellest üle miljoni euro. Enam kui kuu aja jooksul on Ukraina humanitaarabi staap aidanud koordineerida mitmeid suuri abisaadetisi riigiasutuste, ettevõtete ja MTÜdega, et vastata Ukraina abipalvetele toiduabi, ajutise peavarju ja tervishoiu vallas. Näiteks toiduabiks on välisministeerium koostöös Toidupangaga saatnud Ukrainasse imikutoitu, kaerahelbeid, lihakonserve, suppe ja teisi valmistoite. Suurem osa toiduabist on saadetud otse Ukrainasse, kus on vastuvõtjaks Ukraina Toidupank. Ettevalmistamisel on veel neli veost toiduabi Lvivi ja Tšernihivisse. Koostöös Chemi-Pharmi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega saatis välisministeerium Lvivi regionaalhaiglale vajalikke desinfektsioonivahendeid käte, pindade ja seadmete puhastamiseks nii haiglatele kui ka tavainimestele. Kokku oli desinfektsioonivahendeid üle 13 000 liitri 35 000 euro väärtuses. Ettevalmistamisel on mitu veost mitmesuguste meditsiinitarvikutega esmaabiks Ukrainas. Ajutise peavarju varustuseks saatis välisministeerium Ukrainasse enam kui 5000 tekki, patja ja madratsit. Komplekteerimisel on erinev IT-tehnika, millega vastab välisministeerium Ukraina haridusministeeriumile abipalvele. Vajadusel on staap aidanud ka transpordiga, et kindlustada abisaadetiste jõudmine Ukrainasse või kui see ei ole võimalik, siis vastavatesse Poola vaheladudesse. Selleks, et tutvuda humanitaarolukorraga Poolas, käis välisministeeriumi ja päästeameti delegatsioon Varssavis ning rääkis Poola ametkondadega tööst Ukraina inimeste ja sõjapõgenike abistamisel. Ukraina humanitaarabi staabi tegevusest saab lugeda välisministeeriumi kodulehelt, kus ilmub regulaarselt uuendatud ülevaade Eesti humanitaarabist Ukrainale. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

13.04.2022 12:42 (25.9) Välisminister Liimets Riigikogus: praeguseks on vähemalt iga kolmas Eesti inimene teinud annetuse Ukraina toetuseks [Välisministeerium]

Välisminister Eva-Maria Liimets pidas täna, 12. aprillil Riigikogus kõne, milles ta andis ülevaate Eesti humanitaarabist Ukrainale. Eesti inimesed, avalik ja erasektor on olnud Ukraina riigile ja rahvale suureks toeks – kokku on humanitaarabiks annetatud üle 13 miljoni euro. Humanitaarkriisi ja Ukraina hüppeliselt suurenenud abivajaduste tõttu töötab välisministeeriumis Ukraina humanitaarabi staap. „Enam kui kuu aja jooksul on staap koos Eesti riigiasutuste, ettevõtete ja MTÜdega aidanud koordineerida mitmeid suuri abisaadetisi, et vastata Ukraina abipalvetele toiduabi, ajutise peavarju ja tervishoiu vallas. Vajadusel on staap aidanud ka transpordiga,“ ütles välisminister Eva-Maria Liimets. Välisminister sõnas, et praeguseks on vähemalt iga kolmas Eesti inimene teinud annetuse Ukraina toetuseks, mis teeb erinevate annetuste kogusummaks juba enam kui 13 miljonit eurot. „Eesti on Ukraina toetajate osas maailma esirinnas – meie kaitsealase- ja humanitaarabi kogupanus on praeguseks 235 miljonit eurot. Lisaks sellele on Eesti rahvastiku suhtarvu lõikes Ukraina sõjapõgenike vastuvõtjatest Euroopa riikide seas neljandal kohal,“ lisas minister. Liimets rõhutas, et Venemaa sõja tõttu kannatavate Ukraina inimeste üks peamisi vajadusi on toiduabi. Välisministeerium on korraldanud toiduabi 250 000 euro väärtuses. Koos eraannetajatega on Eesti eraldanud toiduabiks kokku üle viie miljoni euro. Välisminister lisas, et praeguseks on saadetud sadu aluseid toitu, sealhulgas jõudis mitu veost Eesti kartuleid, kalakonserve, kaerahelbeid ja beebitoitu nädalavahetusel Tšernihivisse. Samuti on ettevalmistamisel järgmised toiduabiveosed Lvivi ja Tšernihivisse. „Teine oluline valdkond, mida Eesti humanitaarabi korras toetab, on tervishoid. Eesti on koostöös erasektoriga aidanud juba üle nelja miljoni euroga,“ sõnas minister ja lisas, et välisministeerium on saatmas meditsiiniabi enam kui 150 000 euro väärtuses, näiteks haavaloputusvahendeid ja esmaabikotte. Koostöös Chemi-Pharmi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega saatis välisministeerium Lvivi regionaalhaiglale vajalikke desinfektsioonivahendeid käte, pindade ja seadmete puhastamiseks nii haiglatele kui ka tavainimestele. Ettevalmistamisel on mitmed veosed erinevate meditsiinitarvikutega esmaabiks Ukrainas. Lisaks on töös meditsiinimeeskondade lähetamine ning täiendav meditsiiniaparatuuri ja -tarvikute saatmine. Ajutise peavarju varustuseks saatis välisministeerium Ukrainasse enam kui 5 000 tekki, patja ja madratsit. Välisminister Eva-Maria Liimetsa kõne Riigikogus siin. Ukraina humanitaarabi staabi tegevusest saab lugeda välisministeeriumi kodulehelt, kus ilmub regulaarselt uuendatud ülevaade Eesti humanitaarabist Ukrainale. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

26.01.2023 14:25 (23.31) Zalužnõi: Ukraina hävitas 55-st Ukraina pihta suunatud raketist 47 [ERR Uudised]

Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak teatas neljapäeva hommikul, et Venemaa korraldas Ukraina pihta raketirünnaku. Ukraina kaitsejõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi kinnitas, et Ukraina hävitas 55-st Ukraina pihta suunatud raketist 47. Ukraina asekaitseminister Hanna Maliar teatas, et Bahmuti ja Vuhledari ümbruses käivad endiselt ägedad lahingud. Maliari sõnul proovivad Vene väed järjepidevalt läbi murda Ukraina kaitseliinidest.

20.08.2005 19:45 (23.31) Ukraina lahkub Ühtsest Majandusruumist? /täiendatud/ [ERR Uudised]

Ukraine peami ister Julia TimoÅ¡enko teatas, et majandusministri avaldus Ukraina lahkumisest Ãœhtsest Majandsusruumist on kÃ¤itletav vaid kui soovitus Ukraina juhtkonnale ning pressikonverentsi materjalid ei oma dokumendi jÃµudu. Ukraina majandusminister Sergei Terjohhin teatas eile, et Ukraina kavatseb lahkuda Ãœhtsest Majandusruumist. Sellise avalduse tegi minister pÃ¤rast kohtumist Vene majandusarengu ja kaubandusministri German Grefiga. Ukraina minister teatas, et Kiiev lÃ¤heb Ã¼lem mitmepoolsete majandussuhete mudelilt kahepoolsete majandussuhte arendamisele, et 'mitte teineteist petta'. Uutele suhetele Ã¼leminekuks kavatsetakse moodustada peaministrite juhtimisel majandusprobleemide lahendamise Ã¼hiskomisjon. Ukraina allikate teatel oli Kiievi Majandusruumist lahkumise algatajaks Moskva. Terjohhin teatas, et Grefi kuulutas, et Ãœhtsest Majandusruumist kujuneb Ã¼htsete tariifidega tolliliit. Terjohhin lisas, et pÃµllumajandussaadusi vÃ¤ljavedava ja energiat sissevedava Ukraina majanduse eripÃ¤ra tÃµttu pole Kiievile senine tariifisÃ¼steem mÃµttekas. Ãœhtsesse Majandusruumi kuuluvad Venemaa, Ukraina, Valgevenemaa ja Kasahstan. -Lenta.ru, Gazeta.ru, korrespondent.net, REGNUM

22.08.2005 20:15 (23.31) Ukraina ei lahku Ühtsest Majandusruumist [ERR Uudised]

Ukraina jÃ¤tkab osalemist Ãœhtse Majandusruumi projektis, teatas Ukraina president Viktor JuÅ¡tÅ¡enko. President mÃ¤rkis, et Ukraina majandushuvides on osalemine idasuunal Majandusruumis ja ka lÃ¤Ã¤nesuunal - euroopalikes struktuuride kaudu. JuÅ¡tÅ¡enko teatas, et Ukraina osaleb Majandusruumi eelseisval tippkohtumisel Kaasanis. Ãœhtsesse Majandusruumi kuuluvad Ukraina, Venemaa, Valgevenemaa ja Kasahstan. LÃ¤inud reedel teatas Ukraina majandusminister Sergei Terjohhin, et Ukraina kavatseb Ãœhtsest Majandusruumist lahkuda ning edaspidi arendada nende riikidega kahepoolseid majandussuhteid. Hiljem lÃ¼kkasid peaminister ja vÃ¤lisminister Terjohhini avalduse Ã¼mber, teatatdes, et tegu pole Ukraina lÃµpliku seisukohaga. Terjohhin teatas, et kahepoolsete suhete sisseseadmiseni jÃµuti Venemaa majandusministri German Grefiga Kiievis toimunud kohtumise tulemusel. -Lenta.ru

14.12.2005 19:15 (23.31) Gazprom plaanib tõsta Ukrainale tarnitava gaasi hinda [ERR Uudised]

Vene gaasimonopol Gazprom Ã¤hvardab lÃµpetada gaasitarned Ukrainale, kui viimane ei nÃµustu maksma uuest aastast gaasi eest maailmaturu hinda. Ukrainale tÃ¤hendaks see gaasihinna nelja- kuni viiekordset tÃµusu. Venemaa kavatseb Ã¼le vaadata ka Balti riikidele, Moldovasse ja Gruusiasse tarnitava gaasi hinna. Ukraina on seni saanud gaasi odavalt tÃ¤nu madalale transiiditasule Venemaalt Euroopasse eksporditava gaasi eest. NÃ¼Ã¼d nÃµuab Venemaa viis aastat tagasi sÃµlmitud lepingu uuendamist ja gaasihinna tÃµstmist maailmaturu tasemele. Ukraina oli esialgu pakutud gaasi kolmekordse hinnatÃµusuga ka nÃµus, kuid tingimusel, et hind tÃµuseb jÃ¤rk-jÃ¤rgult. Venemaa lÃ¼kkas selle pakkumise tagasi ja suurendas pressingut veelgi. Viimane pakkumine on juba 220 dollarit tuhande kuupmeetri eest. Gazpromi juhtimiskomitee aseesimees Aleksander Medvedjev arvas, et Ã¼leminek Euroopa Ã¼htsele hinnasÃ¼steemile on turumajandusega riigile nagu Ukraina tÃ¤iesti normaalne. "Meil ei ole mingit mÃµtet sponseerida Ukraina majandust vÃµi kahjustada enda oma ja me jÃ¤tkame edasisi lÃ¤birÃ¤Ã¤kimisi samade reeglite jÃ¤rgi," rÃ¤Ã¤kis Medvedjev. Ukraina majandus on viimase viie aastaga tÃµepoolest kosunud, kuid sellegipoolest nÃ¤hakse seal Venemaa kÃ¤itumist karistusena OranÅ¾i revolutsiooni eest. 80 protsenti Vene gaasiekspordist lÃ¤heb praegu lÃ¤bi Ukraina. Vastukaaluks Venemaa survele vÃµiks Ukraina Venemaa nelja-viiekordistada ka gaasi transiiditasusid. Ukraina seda ilmselt siiski ei tee, kuna gaasi on riigil vaja. Kraanide kinnikeeramine tÃ¤hendaks suuri probleeme riigi terasetÃ¶Ã¶stusele. JÃµudude tasakaal muutub uuesti siis, kui valmib lÃ¤bi LÃ¤Ã¤nemere rajatav Vene-Saksa gaasijuhe. Venemaa vÃµib siis gaasitranspordist lÃ¤bi Ukraina ehk Ã¼ldse loobuda. (Uudistetoimetus, +352 628 4556)

19.12.2005 16:45 (23.31) Ukraina ja Venemaa läbirääkimised gaasihindade üle nurjusid [ERR Uudised]

Venemaa ja Ukraina ei jõudnud läbirääkimistel kokkuleppele gaasiekspordi üle, põhiliseks tüliküsimuseks on üleminekuaeg rahvusvahelistele gaasihindadele. Moskvas kohtusid esmaspäeval Venemaa peaminister Mihhail Fradkov ja Ukraina peaminister Juri Jehhanurov, et leida lahendus tülile, mis ohustab nii Ukraina kui Euroopa gaasivarusid, teatas Reuters. Venemaa gaasimonopol Gazprom nõuab, et Ukraina läheks 2006. aastast üle rahvusvahelistele hindadele, kuid Ukraina rõhutab vajadust üleminekuperioodi järele. Algselt nõudis Gazprom kuupmeetri gaasi eest 160 dollarit (2080 krooni) praeguse 50 dollari asemel, kuid Kiievi keeldumise tõttu vihastudes tõstis hinna 220 dollarile. Kuigi peaministrite kohtumisel hindu ei arutatud, ei jõutud ka mingile kokkuleppele, kuna Ukraina tõrgub rahvusvahelist hinda maksmast. Läbirääkimised Gazpromi ja Ukraina gaasifirma vahel jätkuvad. Gazprom on seni tagasi lükanud mõtte üleminekuperioodist, kuid on soostunud maksma rahvusvahelisi transiiditariife läbi Ukraina Euroopasse pumbatava gaasi eest. (Uudistetoimetus, + 372 6284556, kaisa.kaer @ etv.ee)

01.01.2006 12:45 (23.31) Gazprom keeras Ukraina gaasi kinni (täiendatud) [ERR Uudised]

Venemaa lÃµikas gaasitarned Ukrainale pÃ¼hapÃ¤eval miinimumini, kuna pooled ei jÃµudnud kokkuleppele gaasi hinnatÃµusus. Vene riikliku gaasimonopoli Gazpromi peakorterist saabunud korralduse jÃ¤rgi lÃµigati Ukrainale tarnitava gaasi kogust kolmveerandi vÃµrra nii, et Ukraina saab senise 46 miljoni kuupmeetri asemel Ã¶Ã¶pÃ¤evas 10 miljonit kuupmeetrit gaasi, teatas Vene telekanali NTV reporter Kurski oblastis Ukraina piiri lÃ¤hedal asuvast gaasikompressorjaamast. â€œUkraina keeldumine meie ettepanekust tÃ¤hendab katastroofilisi tagajÃ¤rgi Ukraina majandusele ja kahjuks meie vennasrahvale,â€ Ã¼tles Gazpromi pressiesindaja Sergei Kuprijanov ajakirjanikele veidi enne kella 10 Moskva aja jÃ¤rgi, mil Venemaa oli lubanud gaasi kinni keerata. Ukraina energiatÃ¶Ã¶stuse kÃµrge ametnik teatas aga uudisteagnetuurile Interfaks, et Ukraina tarbijad ei tunne mingit muudatust gaasivarustuses vÃ¤hemalt jaanuari vÃ¤ltel, mil Ukraina katab siseturu vajadused enda gaasitoodangust, Turkmeenia gaasist ja maa-alustest gaasimahutitest. Olukorda on kasvava murega jÃ¤lginud LÃ¤Ã¤ne-Euroopa riigid, kes saavad veerandi tarbitavast gaasist Venemaalt ning lÃµviosa sellest Ukraina kaudu. Gazpromi esindaja teatas keskpÃ¤eval NTV eetris, et pÃ¤rastlÃµunaks saab selgeks, kas osa transiitgaasist ei lÃ¤he Ukrainas kaotsi ebasaeadusliku tarbimise tÃµttu. NTV reporter teatas aga Slovakkias asuvast gaasijaamast, et LÃ¤Ã¤ne-Euroopasse suunduvad gaasikogused on tÃµesti hakanud vÃ¤henema. Ka Washington on vÃ¤ljendanud muret olukorra Ã¼le, mis pingestub pÃ¤eval, kui Moskva vÃµtab Suurbritannialt Ã¼le maailma juhtivate tÃ¶Ã¶stusriikide G8 ajutise eesistujakoha. Ukraina keeldus laupÃ¤eval allkirjastamast president Vladimir Putiniga kooskÃµlastatud gaasitarnete lepingut 2006. aastaks, mille jÃ¤rgi gaasi oleks tarnitud terve esimese kvartali praeguste hindadega eeldusel, et aprillist oleks sÃµlmitud uus leping Euroopa hindadega. See tÃ¤hendaks neljakordset hinnatÃµusu. (Uudistetoimetus, +372 628 4559, aivar.pau@etv.ee, ott.ummelas @ etv.ee)

23.03.2006 16:00 (23.31) Ukraina on valimiste eel endiselt lõhenenud [ERR Uudised]

Pikaaegne lÃµhe rahvusliku LÃ¤Ã¤ne-Ukraina ja venekeelse Ida-Ukraina vahel mÃ¤Ã¤rab oluliselt riigi poliitikat nÃ¤dal enne olulisi parlamendivalimisi.Liberaalsele presidendile Viktor JuÅ¡tÅ¡enkole, kes tuli 2004. aasta lÃµpus vÃµimule pÃ¤rast nn oranÅ¾i revolutsiooni, on visanud kinda kaks poliitilist rivaali, vahendas Reuters. Riigi lÃ¤Ã¤neosas vÃµistleb JuÅ¡tÅ¡enkoga hÃ¤Ã¤lte pÃ¤rast tema endine liitlane Julia TimoÅ¡enko, kelle president tagandas eelmisel aastal peaministritoolilt. Ukraina idaosa on Moskva-meelse Viktor JanukovitÅ¡i pÃ¤rusmaa, keda istuv president vÃµitis dramaatilistel presidendivalimistel kahe aasta eest. EsmaspÃ¤evani Ukrainat kÃ¼lastanud Tartu Ãœlikooli politoloog Heiko PÃ¤Ã¤bo juhtis tÃ¤helepanu sellele, et oranÅ¾ist revolutsioonist on saanud vikerkaarevalimised. Killustunud parteimaastiku tÃµttu osaleb valimistel umbes 100 rÃ¼hmitust. Viimased arvamuskÃ¼sitluste jÃ¤rgi juhib JanukovitÅ¡i juhitud Regioonide Erakond umbes 30 protsendiga. Praeguse riigipea JuÅ¡tÅ¡enko Meie Ukraina saaks umbes 18 protsenti hÃ¤Ã¤lest, edestades napilt TimoÅ¡enko valimisliitu, mis koguks kÃ¼sitluste pÃµhjal 14 protsenti. JanukovitÅ¡i kampaani toetub vÃ¤idetele, et istuv president viib Ukraina pankrotti. Riigijuhid peaksid tema sÃµnul tihendama sidemeid Venemaaga, et lÃ¤bi rÃ¤Ã¤kida soodsama maagaasihinna Ã¼le. JanukovitÅ¡ mÃ¤ngib ka Ida-Ukraina kaevurite hÃ¤Ã¤ltele, lubades neile Ãµigeaegselt makstud palku. TimoÅ¡enko, kes kannab Ã¤ratuntavat Ukraina rahvusromantilist soengut ja rÃ¤Ã¤gib "JanukovitÅ¡i jÃµugu" takistamisest, vÃµib loota toetusele LÃ¤Ã¤ne-Ukrainas. PÃ¤Ã¤bo arvates on TimoÅ¡enko suutnud endale osavalt valitud rahvusliku sÃ¼mboolikaga tekitada arvestatava valijabaasi. Lisaks on karismaatiline poliitik suutnud endisest liitlasest JuÅ¡tÅ¡enkost ja otsest vÃµimust eemaldumisega hoida puhtana oma maine, sest teda ei seostata demokratiseerunud Ukrainat tabanud kasvuraskustega. Ukraina parlamendivalimised toimuvad 26. mÃ¤rtsil.

11.05.2006 15:00 (23.31) Ukraina välisminister: SRÜst lahkumine pole päevakorras [ERR Uudised]

Ukraina vÃ¤lisminister Boriss Tarasjuk kinnitas, et Ukraina vÃ¤ljaastumine SRÃœst pole hetkel pÃ¤evakorras."Tahan kÃµiki ajakirjanikke rahustada. Aitab selle teema ekspluateerimisest. Keegi pole SRÃœst vÃ¤ljaastumise suhtes midagi otsustanud," vahendas veebikÃ¼lg Lenta.ru Tarasjuki intervjuud ajalehele Ukrainskaja Pravda. Ukraina vÃ¤lisministri sÃµnul kÃ¤ivad praegu konsultatsioonid, toimub analÃ¼Ã¼s. "Ukraina tahab SRÃœ tegevuses konstruktiivselt osaleda, kuid kahjuks Ukraina algatused, millel on eelkÃµige SRÃœ maade kodanikele suur tÃ¤htsus, ei leia toetust," Ã¼tles Tarasjuk. Ta lisas, et Ukraina algatuste nÃ¤itel on ilmnenud SRÃœ kui institutsiooni ebaefektiivsus. Ukraina on varem teatanud, et kaalub SRÃœst lahkumist, kuid otsustamine sÃµltub sellest, kuidas tÃ¤idetakse mitmesuguseid SRÃœ raames sÃµlmitud kokkuleppeid. Gruusia vÃ¤lisminister Gela BeÅ¾uaÅ¡vili teatas, et Gruusia konsulteerib Ukrainaga SRÃœsse kuulumise otstarbekuse osas. Ajakirjanduses aga on ilmunud teateid, et Venemaa valitsus on valmis tÃ¼histama kÃµik Gruusia ja Ukraina suhtes kehtivad soodustused, kui need maad otsustavad SRÃœst lahkuda.

25.07.2006 23:45 (23.31) Eesti U-18 koondis kaotas EM-il põnevusmängus tugevale Ukrainale [ERR Sport]

Euroopa U-18 neidude korvpallimeistrivÃµistlustel Itaalia linnas Chietis jÃ¤tkasid kaheksa parema hulka pÃ¤Ã¤senud naiskonnad tÃ¤na mÃ¤nge veerandfinaalgruppides. Eesti esimeseks vastaseks oli pikakasvuline Ukraina, kelle koosseisus mÃ¤ngib ka 200 cm pikk ja 1989. aastal sÃ¼ndinud Oleksandra Prystupa. Alagrupiturniiri parim lauavÃµitleja keskmiselt 10,5 palliga oli aga hoopis Viive Kai Rebane, visatud punktide arvestuses kuulus esikolmikusse ka Kati Rausberg. Eesti naiskonna algviisikusse kuulusid lisaks neile veel Pirgit PÃ¼Ã¼, Sandra Andresson ja Jekaterina Kisseljova. Eesti alustas hÃ¤sti, juhiti 7:4, 9:6 ja 13:8. Paraku ei suudetud viimasel rÃ¼nnakul kuni lÃµpuvileni palli hoida ja hoopis Ukraina vÃµitis veerandaja tÃ¤nu kahele visatud korvile 17:16. Teisel poolajal jÃ¤tkas Ukraina maa-alakaitse mÃ¤ngimist, mis aga Eestile soodne. JÃ¤rjest paremasse viskehoogu lÃ¤ksid Rausberg ja PÃ¼Ã¼ ning poolajaks oli Eesti eduseisus 40:30. Teist poolaega jÃ¤tkas Ukraina vÃ¤ga tugeva mees-mehe kaitsega ja Eestil oli viskele saamisega raskusi. Vahe hakkas vÃ¤henema ja oli veerandaja keskel vaid 42:39. Ootamatult valis Ukraina taas maa-alakaitse ja Eesti oli taas rÃ¼nnakul mÃ¤rksa kindlam. Veerandaja jÃ¤rel oldi eduseisus 52:46, kuid viimase veerandaja neljandal minutil asus juba juhtima Ukraina 57:56. JÃ¤tkus tasavÃ¤gine mÃ¤ng, Ukraina mÃ¤ngis peamiselt kahemeetrise Pristypa peale, kes koguski mÃ¤ngu lÃµpuks 31 punkti. LÃµpp oli tasavÃ¤gine, Eestil oli mitu vÃµimalust, kuid Ãµnn oli seekord siiski tugevamate poolt. Eesti mÃ¤ngis vÃ¤ga hea mÃ¤ngu, kuid pikakasvulise Ukraina tugevust nÃ¤itas kasvÃµi lauavÃµitlus 46-29 nende kasuks. Meie parimad olid Kati Rausberg 27 ja Pirgit PÃ¼Ã¼ 22 punktiga. Vaheturniiril kohtuvad Ã¼hes alagrupis Eesti, Ukraina, Itaalia ja Iisrael, teises â€“ Rumeenia, LÃ¤ti, Bosnia â€“ Hertsegoviina ning Horvaatia. Kummagi alagrupi kaks paremat jÃ¤tkavad nelja parema hulgas. KolmapÃ¤eval on Eesti koondise vastaseks turniiri vÃµÃµrustajamaa Itaalia. ETV SPORTKorvpall

30.10.2006 23:45 (23.31) Ukraina välisminister tunnetab Eesti tuge ELis ja NATOs [ERR Uudised]

EestisÂ vÃ¤lisminister Urmas Paetiga kohtunud Ukraina vÃ¤lisminister Boriss Tarasjuk Ã¼tles, et Ukraina loeb Eestit Ukraina sÃµprade hulka Euroopa Liidus ja NATO-s.OranÅ¾i lipsu kandev Ukraina vÃ¤lisminister Boriss Tarasjuk eristas oma kÃµnes president JuÅ¡tÅ¡enko ehk "meie" meeskonda peaminister JanukovitÅ¡i omast, vahendas Aktuaalne kaamera. 2004. aasta presidendivalimised ja mÃ¤rtsis toimunud parlamendivalimised on Ukraina rahva lÃµhestanud, Ã¼tles Tarasjuk, millest annab tunnistust ka praegune vÃµimukooslus. President JuÅ¡tÅ¡enko eesmÃ¤rk oma vÃµimuperioodil on rahvuslik Ã¼htsus taastada. NATO on Ã¼ks valupunkt sel teel - ukrainlased ei taha NATO-sse, kuid vÃµimudel on plaanis seda arvamust kampaania korras muuta."Ma arvan, et piisava informatsioonikampaaniaga selle kohta, mille taha on ametlikult asunud peaminister JanukovitÅ¡, piisava raha eraldamisega riigieelarvest, vÃµib meil Ãµnnestuda muuta negatiivset tÃ¼Ã¼pmÃµtlemist Ukraina elanike seas," Ã¼tles Tarasjuk.KÃ¼simusele, kas Eesti suhtumine Ukrainasse on muutunud ukrainlaste skepsise ilmnemisel NATO suhtes, vastas Tarasjuk, et loeb Eestit Ukraina suuremate toetajate hulka Euroopa Liidus ja NATOs."Eestlased on suureks abiks mÃµlemas organisatsioonis," rÃ¤Ã¤kis Tarasjuk."Ma arvan, et Eesti kuulub sÃµbralike riikide hulka nii NATOs kui ka Euroopa Liidus ja me oleme selle eest tÃ¤nulikud."Tarasjuk tÃµi sÃµbralike suhete kinnituseks nÃ¤ite, et kaubavahetus Eestiga on Ukrainal nÃ¤iteks suurem kui Kanadaga.Detsembris tuleb Eestisse ametlikule visiidile Ukraina president Viktor JuÅ¡tÅ¡enko.

12.12.2006 16:30 (23.31) JuÅ¡tÅ¡enko kinnitas riigivisiidil Eestisse Ukraina eurosihti [ERR Uudised]

Eesti ja Ukraina presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Viktor JuÅ¡tÅ¡enko keskendusid Ukraina koostÃ¶Ã¶le Euroopa Liidu ja NATOga ning kahe riigi suhetele.JuÅ¡tÅ¡enko toonitas, et Ukraina vÃµtab integreerumist Euroopa Liitu ja NATOsse vÃ¤ga tÃµsiselt ning on vÃ¤ga tÃ¤nulik Eesti abi eest selles protsessis, vahendas Eesti presidendi kantselei.Ukraina peaminister, venemeelseks peetav Viktor JanukovitÅ¡ on olnud Ukraina ELi ja NATOga liitumise osas mÃ¤rksa jahedamalt meelestatud.Ilvese sÃµnul on Eesti valmis jagama Ukrainaga oma lÃ¤birÃ¤Ã¤kimiskogemusi nii Euroopa Liidu kui NATO osas ning samuti ka vabakaubanduslepingute sÃµlmimisel.Ukraina riigipea sÃµnul on Ukraina vÃ¤ga huvitatud Eestiga suhete arendamisest ning tal on hea meel, et selle visiidi kÃ¤igus pÃ¶Ã¶ratakse eriti tÃ¤helepanu majandus- ja haridussuhetele."Meie kahepoolsed suhted on vÃ¤ga head ning arenevad jÃµudsalt. Sellele aitab kindlasti kaasa ka kevadel peaministrite kohtumisel allkirjastatav majanduskoostÃ¶Ã¶ leping," lausus Eesti riigipea.Kohtumisel arutati veel vÃµimalikku koostÃ¶Ã¶d energiavaldkonnas ja kahe riigi omavalitsuste vahel.Peale kohtumist kirjutasid Eesti ja Ukraina presidendid alla Ã¼hisdeklaratsioonile, mille tekstiga on vÃµimalik tutvuda presidendi kodulehekÃ¼ljel.

10.02.2008 10:15 (23.31) Gazprom ähvardas gaasitarneid Ukrainale vähendada [ERR Uudised]

Gazprom hoiatas lÃµppeval nÃ¤dalal, et vÃ¤hendab gaasitarneid Ukrainale teisipÃ¤eval 25%, kui Kiiev ei maksa esmaspÃ¤evaks Ã¤ra 1,5 miljardi dollari suurust vÃµlga.Vene riigi poolt kontrollitava Gazpromi sÃµnul kasvas Ukraina vÃµlg sellele jaanuaris 500 dollari (5,4 miljardi krooni) vÃµrra, vahendasid vÃ¤lisagentuurid. Kui vÃµlga esmaspÃ¤evaks Ã¤ra ei maksta, lÃµpetab Gazprom teisipÃ¤eva hommikul tÃ¤iendavad tarned, mida on transportinud Venemaalt selle tÃµttu, et gaasi eksport Ukrainasse Kesk-Aasiast on sealsest kÃ¼lmast talvest tulenevalt vÃ¤henenud. Gazrpomi kinnitusel Euroopa gaasiga varustamist see ei mÃµjuta. Ukraina riiklik gaasiettevÃµte Naftogaz teatas, et ei ole Gazpromile vÃµlgu. Ukraina peaministri Julia TÃµmoÅ¡enko sÃµnul on Venemaale vÃµlgu RosUkrEnergo, mis vahendab oma kaasomaniku Gazpromi gaasi Ukrainale. TÃµmoÅ¡enko lubas, et probleemi lahendamiseks alustatakse laupÃ¤eval nÃ¤ost-nÃ¤kku ja telefonikÃµnelusi, vahendas RIA Novosti.Ukraina president Viktor JuÅ¡tÅ¡enko Ã¼tles, et Gazpromi kÃ¤itumine on vastus Ukraina kavale tÃµsta gaasitransiidi tollimaksu ja kaotada RosUkrEnergo vahendajaroll, vahendas Unian. TeisipÃ¤eval andis Ukraina valitsus vÃ¤lisministeeriumile ja Naftogazile korralduse alustada kÃµnelusi gaasi saamiseks Venemaalt RosUkrEnergo vahenduseta. RosUkrEnergo, millest 50% kuulub Gazpromile ja 45% Ukraina ettevÃµtjale Dmitro FirtaÅ¡ile, on olnud Ukraina ainus Venemaa ja Kesk-Aasia gaasiga varustaja aastast 2006, mil Moskva ja Kiiev lahendasid gaasitÃ¼li, mis viis ajutise tarnete piiramiseni ning mÃµjutas ka Euroopa varustamist. Ligi 80% Venemaa gaasist Euroopasse transporditakse lÃ¤bi Ukraina.

03.10.2013 16:00 (23.31) Ergma: Ukraina kuulub Euroopasse, integratsiooniks on vaja lahendusi [Riigikogu]

Riigikogu esimees Ene Ergma avaldas Ukraina välisministri Leonid Kozharaga kohtumisel toetust Ukraina sammudele Euroopasse integreerumisel ning avaldas lootust, et Ukraina leiab lähiajal lahendused probleemsetele küsimustele. „Me toetame Ukrainat ja usume, et Ukraina kuulub Euroopasse. Kui töötame koos, ületame takistused ja edeneme. Ukrainal on vaja leida lahendused, sest aega on vähe,“ rääkis Ergma Kozharale. Ukraina välisminister kinnitas, et ta on optimistlik Ukraina Euroopale lähenemise osas ning väljendas kindlat veendumust, et vajalikud seadused võetakse vastu ning novembri lõpus allkirjastatakse Vilniuses vabakaubandusleping EL-i ja Ukraina vahel. Välisminister Kozhara rõhutas kohtumisel häid väljavaateid majandussuhete arendamiseks ning avaldas lootust, et Eesti aitab kaasa vabakaubandusleppe sõlmimisele Euroopa Liiduga. Välisminister tõstis positiivsena esile ka Eesti ja Ukraina parlamentide vahelist suhtlust. Kohtumisel osales Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Fotod kohtumiselt Martin Vallimäe , 6316 356; 53306009 martin.vallimae@riigikogu.ee

15.10.2013 18:35 (23.31) Peaminister Ansip: Ukraina seisab oluliste valikute ees [Valitsus]

Tallinn, Stenbocki maja, 15. oktoober 2013 - Kohtumisel peaminister Andrus Ansipi ja Ukraina presidendi Viktor Janukovõtšiga räägiti Ukraina lõimumisest Euroopa Liiduga, selle mõjust idapartnerlusele ning laiemalt regioonile.President Janukovõtši ja peaminister Ansipi kohtumise peateemaks kujunes Ukraina lõimumine Euroopa Liiduga. President Janukovõtš tänas peaminister Ansipit toetuse eest. Peaminister Ansip kordas oma ootust, et Ukraina ja Euroopa suhted kujunevad tihedamaks, ning avaldas lootust, et assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleping saab Vilniuses sõlmitud. Peaminister oli seisukohal, et Ukraina peaks saama osaks Euroopa Liidu ühisturust, kuid esmalt on vaja leida lahendused siseriiklikele probleemidele, mis kujundavad paratamatult ka Euroopa avalikku arvamust Ukraina suhtes. „Ukraina seisab valikute ristteel,“ ütles ta ning lisas, et Ukrainalt oodatakse konkreetseid lahendusi. President ja peaminister olid ühel meelel, et Euroopa Liidu riikide toetus Ukrainale on praegu tähtsam kui kunagi varem. „Eesti toetab Ukraina Euroopa Liidu suunalisi püüdlusi,“ kinnitas peaminister. Pildid kohtumiselt: http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#2580-1

02.12.2013 15:26 (23.31) Ergma: Ukraina demonstratsioonidel tuleb hoiduda vägivallast [Riigikogu]

Riigikogu esimees Ene Ergma avaldas üle maailma 20 miljonit välisukrainlast ühendava ning demokraatia ja inimõiguste eest seisva Ukrainlaste maailmakongressi presidendi Evgen Tšoliga esmaspäeval Riigikogus kohtudes organisatsiooni tegevusele toetust. Ukraina sündmustest rääkides rõhutas Ergma, et tähtsaim on riigis toimuvatel demonstratsioonidel ära hoida vägivald ja inimohvrid. „Vägivalla kasutamine rahulike meeleavaldajate vastu on vastuvõetamatu! Ukraina võimud peavad viivitamatult alustama dialoogi opositsiooni ja kodanike liikumiste esindajatega olukorra eskaleerumise vältimiseks ja ühiskonnas valitsevate pingete kiireks lahendamiseks,“ ütles Ergma. Kohtumisel puudutati ka hiljuti Vilniuses toimunud Euroopa Liidu Idapartnerluse tippkohtumist. „On tõesti kahju, et Ukraina praegune võim jättis kasutamata võimaluse kirjutada Vilniuses alla leping, mis viinuks Ukraina suhted ja koostöö Euroopa Liiduga põhimõtteliselt uuele tasandile. Ukraina valitsejad loobusid esindamast rõhuva enamuse oma kodanike soove ja vaateid ning otsustasid muude huvide kasuks. Euroopa Liit on alati valmis Ukrainaga kahepoolselt läbi rääkima ja tegema mõistlikke kompromisse. Väljapressimisele sarnanevad nõudmised aga Euroopa läbirääkimiste laua taha ei sobi,“ ütles Ergma. Ergma tõdes samas, et Ukrainal on lahendada mitme tundmatuga võrrand ja see on keeruline. Ukrainlaste maailmakongressi president Evgen Tšoli ja Eesti ukrainlaste kongressi esimees Vira Konõk andsid Ene Ergmale üle tänukirja parlamentaalsel tasemel Ukrainas 1932-1933 toimunud genotsiidi hukka mõistmise eest. Eesti oli esimene riik, kes on ametlikult tunnistanud neil aastatel Ukrainas toimunud näljahäda rahva vastu suunatud genotsiidiks. Riigikogu mõistis 1993. aasta 20. oktoobril vastu võetud avalduses hukka kommunistliku genotsiidipoliitika Ukrainas. Pöördumises ukraina rahva poole seisab: Armsad ukraina sõbrad! Eesti rahvas on solidaarne ukraina rahvaga ning mälestab koos temaga talle 1932. ja 1933. aastal osaks saanud ränga genotsiidi ohvreid. Ukrainlaste maailmakongress koondab organisatsioone kokku 33 riigis, sealhulgas Eestis. Ukrainlasi elab Eestis ligi 28000, mis on suuruselt teine vähemusrahvus. Vaata pilte kohtumiselt Riigikogu pressiteenistus Martin Vallimäe , 6316 356; 53306009 martin.vallimae@riigikogu.ee

11.12.2013 11:25 (23.31) Eesti mõistab hukka Ukraina võimude vägivalla oma kodanike vastu [Välisministeerium]

Nr 408-E Välisminister Urmas Paet mõistis teravalt hukka Ukraina võimude otsuse kasutada Kiievis taas rahumeelsete meeleavaldajate vastu vägivalda. Välisminister Paet rõhutas, et Ukraina valitsus peab lõpetama vägivalla kasutamise oma inimeste vastu. „Rahumeelsete meeleavaldajate öövarjus vägivaldne laialiajamine erivägede poolt on vastuvõetamatu ja see õõnestab sügavalt usaldust. Selline tegutsemine on väga kaugel demokraatia põhimõtetest,“ rõhutas välisminister Paet. Paeti sõnul tuleb Ukraina võimudel edaspidi hoiduda igasugusest vägivallast meeleavaldajate vastu. Eesti välisministri sõnul on Ukrainal poliitilise kriisi lahendamiseks oluline kiiresti taastada dialoog riigi tuleviku üle ning kaasata kõik osalised tekkinud olukorrale lahenduse leidmiseks. „Ukraina valitsusel tuleb riigi tuleviku kujundamisel võtta arvesse oma rahva soove,“ lausus Paet. „ Vaid ühiselt opositsiooni ja valitsuse vahel tegutsedes on võimalik Ukrainale tõelisi ja töötavaid lahendusi leida,“ lisas välisminister Paet. Eesti on Paeti sõnul alati toetanud Ukraina teed Euroopa Liidu suunas ning teeb seda ka edasi. „Ukraina inimesed väärivad demokraatlikku õigusriiki ning sel teel tuleb neid toetada," lisas ta. „Soovime, et lähitulevikus oleks Ukraina valmis allkirjastama assotsiatsioonilepingu Euroopa Liiduga, mis sisaldaks ka vabakaubandusala loomist,“ lisas ta. Samuti peab Paet oluliseks Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist viisavabadust. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee

05.03.2014 17:10 (23.31) Riigikogu avaldus Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks [Riigikogu]

Riigikogu mõistab hukka Vene Föderatsiooni relvajõudude Ukraina-vastase tegevuse, Krimmi okupeerimise ja Venemaa katsed Ukraina ühiskonda lõhestada. Riigikogu nõuab Vene Föderatsiooni okupatsioonivägede viivitamatut lahkumist Ukraina territooriumilt ja kahepoolse sõjaväebaaside lepingu täitmist. Tunnustades G7 riikide ja Euroopa Liidu tegevust, kutsub Riigikogu maailma riikide parlamente ja rahvusvahelisi organisatsioone üles avaldama toetust Ukraina territoriaalse terviklikkuse säilitamisele ning avaldama survet Venemaa agressiivsete sammude lõpetamiseks. Riigikogu taunib Vene Föderatsiooni tegevust, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ÜRO harta, Helsingi lõppakti, Budapesti memorandumi ning Ukraina ja Venemaa vahel sõlmitud kahepoolsete lepingutega. Riigikogu rõhutab 1994. aastal sõlmitud Budapesti memorandumi tähtsust rahvusvahelise julgeoleku tagamisel ning kutsub kõiki osapooli endale võetud kohustusi täitma. Riigikogu tunnustab Ukraina Ülemraadat kui rahva valitud võimuorganit, mille legitiimsuse kahtluse alla seadmine Venemaa poolt on otsene sekkumine Ukraina siseasjadesse. Riigikogu peab vajalikuks rahvusvaheliste organisatsioonide vaatlusmissioonide viivitamatut saatmist Ukrainasse, sealhulgas Krimmi, ning vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks poliitilise dialoogi alustamist. Riigikogu kutsub Euroopa Liitu tegema kõik, et kaasa aidata Ukraina demokraatlikele poliitilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele reformidele, ning astuma samme assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingu kiireks sõlmimiseks. Riigikogu kutsub rahvusvahelist kogukonda osutama Ukrainale kiiret majandusabi. Ene ErgmaRiigikogu esimees Tallinn, 5. märts 2014 Martin Vallimäe , 6316 356; 53306009 martin.vallimae@riigikogu.ee

04.03.2014 14:40 (23.31) Välisminister Urmas Paet ÜRO inimõiguste nõukogus: Ukraina kriis on oht rahvusvahelisele julgeolekule ja inimõigustele [Välisministeerium]

Nr 78-E Välisminister Urmas Paet ütles täna Genfis ÜRO inimõiguste nõukogu kõrgetasemelisel istungil, et kriitiline olukord Ukrainas on ohuks rahvusvahelisele julgeolekule ja inimõiguste olukorrale. ,,Krimmi poolsaarele on sisse tunginud Venemaa sõjavägi - tegemist on rahvusvahelise õiguse rikkumise ja agressiooniga," lausus Paet. ,,Venemaa peab koheselt lõpetama rünnaku suveräänse Ukraina vastu ning taandama oma relvajõud nende tavapärastele positsioonidele," lisas ta. Paet rõhutas, et vägede saatmine teise riigi suveräänsele territooriumile ettekäändega kaitsta oma kodanikke ei kaitse tegelikult kedagi. ,,Ukrainal ja kogu Ukraina rahval, vaatamata nende etnilisele kuuluvusele, religioonile võ poliitilistele vaadetele on õigus stabiilsusele ja rahule," märkis Paet. ,,Selle saavutamiseks on vaja dialoogi ja reforme. Ukraina rahvas on oma otsusekindlusega astunud vastu korruptsioonile, et saavutada õigusriiklus ja demokraatlik riigivalitsemine," rõhutas Paet. Ukrainal on Eesti välisministri sõnul vaja rahvusvahelist toetust - nii sissetungi vastu kui stabiilsuse saavutamiseks. ,,Euroopa Liit, USA, NATO, ÜRO ja Euroopa Nõukogu on üheselt mõstnud hukka Venemaa sammud suveräänse Ukraina vastu," lausus Paet. ,,Samuti on väga oluline sellest rääkida ka siin ÜRO inimõiguste nõukogus, sest rahvusvaheline üldsus peab kasutama kõiki vahendeid Ukraina aitamiseks," rõhutas Eesti välisminister. Välisminister Paeti sõnul saab rahvusvaheline kogukond toetada Ukrainat mitmete konkreetsete sammudega, et tagada riigi territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus ning inimõiguste austamine. ,,Esiteks tuleb leida võimalusi agressiooni lõpetamiseks, teiseks tuleb saata Ukrainasse rahvusvahelised vaatlejad ning vahendajad, kes aitaksid edendada Ukraina ja Venemaa vahelist dialoogi ning kolmandaks tuleb Ukraina majandusliku kokkukukkumise vältimiseks leppida kokku Ukrainale rahalise abi andmise tingimustes," loetles Paet. Eesti välisminister juhtis oma kõnes tähelepanu ka sõna- ja kogunemisvabadusega seotud probleemidele maailmas. ,,Valitsused, kes vastutavad oma elanike hääle vaigistamise eest peavad mõistma, et jätkusuutlik areng saab põhineda vaid sõnavabadusel ja informatsioonile juurdepääsul," rõhutas ta. ,,Tänases digitaliseerunud maailmas on Eesti jaoks väljendusvabaduse austamine sama oluline nii tavapärases kui virtuaalruumis," lisas ta. Eesti on sel aastal internetivabaduse koalitsiooni eesistuja. ,,Seetõttu on meil hea meel korraldada Tallinnas aprilli lõpus rahvusvaheline ja kõrgetasemeline internetivabaduse konverents," ütles Paet. ,,Peame otsima parimaid viise inimõiguste kaitseks virtuaalruumis. Vaba internet mängib olulist rolli ka näiteks nii Ukraina kui Süüria rahutustest adekvaatse pildi saamisel," märkis Paet. Eesti on ÜRO inimõiguste nõukogu liige ajavahemikul 2013–2015. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576418511... VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

29.05.2014 14:30 (23.31) Aaviksoo arutas Jehhanuroviga Ukraina kaitsereforme [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jaak Aaviksoo kohtus Bornholmi saarel oma Ukraina kolleegi Juri Jehhanuroviga, kellega arutati Ukraina kaitsesektori reforme ning sel nädalal Kaitseminister Aaviksoo sõnul on Eesti kogemus näidanud, liitlastega strateegilise usalduse loomiseks tuleb kaitsereformides säilitada järjekindlus ja läbipaistvus. „Reformid on vajalikud, kuid reformiplaanid peavad olema reaalsed ning omama täielikku eelarvekatet,“ sõnas kaitseminister. Samuti arutati kohtumisel Eesti ja Ukraina vahelist kaitsealast koostööd. Eesti kaitseministeerium toetab Ukraina kaitsereforme peamiselt läbi Ukraina ametnike ja ohvitseride koolitamise Balti Kaitsekolledžis ning Ukraina õigusalase, kaitseplaneerimise ja avalike suhete alase nõustamise. „Ukraina on kaitse-alase abi vallas jätkuvalt Eesti üks prioriteetsemaid sihtriike,“ sõnas Aaviksoo. Aaviksoo ja Jehhanurovi kohtumine toimus Taanis Bornholmi saarel toimuvate Balti-Põhjala kaitseministrite iga-aastase kohtumise raames. Homme suunduvad kaitseministrid Taanist edasi Tallinna, kus sel nädalal toimuvad NATO ja Ukraina kaitseministrite kõrgetasemelised konsultatsioonid. Lisainfo: Peeter KuimetKaitseministeeriumi pressiteade Tel. 717 0116 / 56 56 41 88 peeter.kuimet@kmin.ee

29.05.2014 14:30 (23.31) Aaviksoo: liitumiseks NATO-ga vajab Ukraina oma rahva ja poliitikute toetust [Kaitseministeerium]

NATO kaitseministrid kohtusid täna Brüsselis toimuva ministeriaali raames Ukraina kaitseministri Juri Jehhanuroviga, kellega arutati Ukraina liikumist NATO liikmelisuse tegevusplaani (MAP) poole. NATO liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid deklareerisid aprillis toimunud NATO Bukaresti tippkohtumisel, et Ukrainast, nagu ka Gruusiast, saab tulevikus NATO liige ning otsustasid alustada intensiivseid kõnelusi selle suunas liikumiseks. NATO kaitseministrid tunnustasid Ukraina panust NATO operatsioonidesse – esimese NATO partnerriigina on Ukraina valmis panustama NATO reageerimisjõududesse (NRF). Samuti kutsuti Ukrainat ülesse jätkama kaitse- ja julgeolekusektori reforme. Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo kinnitas Eesti toetust Ukraina integratsioonile NATO-sse ning rõhutas vajadust tõsta Ukraina avalikkuse teadlikkust NATO-st. „Eesti teab oma kogemusest, et siseriikliku konsensuse olemasolu omab väga olulist mõju riigi NATO-integratsiooni kiirusele,“ ütles kaitseminister. Samuti kutsus Aaviksoo oma kaitseministritest kolleege 12. ja 13. novembril Tallinnas toimuvatele kõrgetasemelistele NATO-Ukraina kaitsekoostöö konsultatsioonidele, mille korraldab Eesti kaitseministeerium koostöös Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskusega. NATO kaitseministrite kohtumise raames toimus ka Eesti ja Ukraina kaitseministri kahepoolne kohtumine, kus arutati kahe riigi kaitseministeeriumite koostööd ning ettevalmistusi novembrikuiseks kohtumiseks. Eile ja täna toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel arutati ka operatsiooni Afganistanis, sealhulgas toetust Afganistani julgeolekujõudude arendamisele ning NATO tegevust ja julgeolekuolukorda Kosovos. Samuti arutati NATO sõjaliste võimete arendamist ja kaitsealast transformatsiooni, sealhulgas strateegilise õhutranspordivõime arendamist ning missioonipiirkondades helikopterite laialdasemat kasutamist. Lisainfo: Peeter KuimetKaitseministeeriumi pressiesindaja Tel. 717 0116 / 56 56 41 88

29.05.2014 14:30 (23.31) Tallinnas toimusid Ukraina–Eesti poliitilis-militaarsed kõnelused [Kaitseministeerium]

Kõneluste eesmärgiks oli arutada mõlema riigi kaitsepoliitilist olukorda ning kinnitada Eesti jätkuvat toetust Ukraina kaitsereformiprotsessidele. Ukraina on jätkuvalt üks Eesti olulisematest partnerriikidest. Eesti sooviks on kaitsekoostöös Ukrainaga kesEesti panustab Ukraina julgeoleku- ja kaitsereformide läbiviimisesse nii kahepoolselt, Põhjala-Balti formaadis kui ka NATO raames. Samas avaldas Ukraina delegatsiooni juht, asekaitseminister Valeri Ivashcenko arvamust, et Ukrainal on Eestile pakkuda ka oma kogemusi. Ühe potentsiaalse koostöö valdkonnana oli arutluse all strateegiline õhutransport.Teiste teemadena tulid kõne alla osalemine sõjalistel missioonidel ja Ukraina koostöö NATO ja Euroopa Liiduga. Ukraina kolleegid tänasid Eestit, kes toetab 2008. aastal kolme Ukraina õppurit Balti kaitsekolledži kursustel.Visiidi käigus tutvustati Ukraina kolleegidele Kaitseväe Side- ja Infosüsteemide Väljaõppe- ja Arenduskeskust (SIVAK) ning SIVAKi baasil loodavat NATO küberkaitse kompetentsikeskust.Eelmine kohtumine toimus rahvusvahelise koostöö osakonnajuhatajate tasemel 25.-27.10.2006 Kiievis.

29.05.2014 14:31 (23.31) Pressiteade nr 65 Kaitseminister Hanson osales NATO-Ukraina kaitseministrite tasemel toimunud konsultatsioonidel Varssavis [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Margus Hanson osales täna Varssavis toimunud NATO-Ukraina kaitseministrite tasemel toimunud kõrgetasemelistel konsultatsioonidel, kus viibisid kõikide NATO liikmesriikide kaitseministrid või nende esindusdelegatsioonid. Kohtumist juhatas NAKaitseminister Margus Hanson osales täna Varssavis toimunud NATO-Ukraina kaitseministrite tasemel toimunud kõrgetasemelistel konsultatsioonidel, kus viibisid kõikide NATO liikmesriikide kaitseministrid või nende esindusdelegatsioonid. Kohtumist juhatas NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer. Kohtumisel analüüsiti Ukraina edusamme kaitsejõududes läbi viidavate reformide osas ja osalemist alliansi poolt juhitavates rahuvalveoperatsioonides. Kõrgetasemelise kohtumise eesmärk on arendada suhteid Ukrainaga uuele kvalitatiivsele tasandile, pidades selleks poliitilisi, majanduslikke, sõjalisi kõnelusi ning tehes koostööd eelnimetatud valdkondades. Eesti-Ukraina senine koostöö, mis on keskendunud projektidele õhuväes, meditsiini-, salastatud teabe, õigusküsimuste, riigikaitselise planeerimise, kaitsereformide nõustamise ja kaadrikaitseväelaste koolituse valdkonnas on kulgenud konstruktiivses õhkkonnas. “Tähtis on, et ka Eesti kaasabil toimuva ohvitseride koolituse tulemused jõuaksid Ukraina kaitseväe tasandini, mis tähendaks koolituse saanud Ukraina ohvitseride rakendamist võtmepositsioonidel,” ütles Eesti kaitseminister Margus Hanson peale kohtumist. Hansoni sõnul peaksid Balti riigid tulevikus enam tähelepanu pöörama ühendatud koostööle Ukraina kaitsealasel nõustamisel ja abistamisel, mis võimaldaks endas koondada Eesti, Läti ja Leedu parimad kogemused reformide ja üldise kaitsepoliitilise arengu valdkonnas. Tänane kõrgetasemeline kohtumine toimus NATO-Ukraina Komisjoni töö raames, millele pandi alus 1997. aasta suvel Madridis.

23.01.2017 15:46 (23.31) Prime Minister Jüri Ratas confirmed Estonia’s continuing support to Ukraine [Valitsus]

Stenbock House, 23 January 2017 – In a meeting with President Petro Porošenko today, Prime Minister Jüri Ratas confirmed Estonia’s continuing and wide-ranging support to Ukraine. “We absolutely cannot forget and take for granted the fact that, for the third year running, military action is taking place right here in Europe, in which thousands of people have been killed or injured. We must recognise that for Ukraine this means that the country as a whole is unable to develop, but for the rest of Europe this is a threat to overall security and stability,“ Prime Minister Jüri Ratas said to Ukrainian President Petro Porošenko, who is on an official visit to Estonia. According to Prime Minister Jüri Ratas, the European Union’s stance on Russia’s aggression is unequivocal and unanimous – Europe supports the complete restoration of Ukraine’s sovereignty and territorial integrity both through a policy of sanctions as well as through economic support offered to Ukraine. “The ongoing conflict must be resolved quickly and peacefully. It will also be Estonia’s duty to work towards a resolution of the crisis during our presidency of the European Union. I can assure you – Ukraine is not alone,” said Ratas. During the meeting Ratas emphasised that progress with reforms and a successful fight against corruption will not only have a direct impact on Ukraine’s economy, business environment and foreign investments, but also on the country’s societal cohesion and national security. The Prime Minister additionally assured President Porošenko that Ukraine can count on Estonia’s strong support when it comes to the mattes of visa liberalisation and entry into force of the Ukraine-European Union Association Agreement. Photos: https://www.dropbox.com/sh/4qijt0yl67537xe/AAC4n4p6uiDkUirJ1Wo6b4e3a?dl=0 Kõik uudised Keel EST

24.08.2017 15:21 (23.31) Jüri Luik: Kaitstes Ukrainat kaitseme Euroopat [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jüri Luik osales eile ja täna Ukraina 26. iseseisvuse aastapäeva pidustustel Kiievis, sealjuures kohtus Luik president Petro Porošenko ja Ukraina rahvusliku julgeoleku ja riigikaitse nõukogu esimehe Oleksandr Turtšõnoviga. Kohtumisel Oleksandr Turtšõnoviga arutas kaitseminister Ukraina julgeolekuolukorda ning kinnitas, et Eesti jätkab Ukraina toetamist poliitiliselt ning ka praktilises kaitsealases koostöös, muuhulgas eriüksuste koolitamisel ja militaarmeditsiini valdkonnas, samuti jagab Eesti jätkuvalt oma küberteadmisi. “Oleme küll väike riik, kuid oma pakutavat fokusseerides saame ka meie Ukrainat aidata. Usume, et väljaõppealane toetus Ukrainale Eesti ja teiste NATO riikide poolt on ülimalt oluline,” ütles kaitseminister Luik. President Petro Porošenko ütles kohtumisel, et kahjuks käib sõda edasi ja märkimisväärselt on tänavu kasvanud tsiviilisikutest hukkunute arv. Ukraina riik aga tahab rahu, mille saavutamiseks vajatakse oma transatlantilistelt partneritelt jätkuvat solidaarsust ja ühtsust. Lääne ühtsus on pannud Venemaad maksma oma agressiooni eest kõrget hinda. “Eesti toetus Ukrainale on vankumatu ning me mõistame väga selgelt seda tugevat sidet Ukraina võitluse ning meie enda julgeoleku vahel. Eesti toetab Venemaale kehtestatud sanktsioonide püsimist,” ütles kaitseminister Luik. Kaitseminister Luik osales täna ka Ukraina iseseisvuspäeva paraadil. Paraadil osales ka neljaliikmeline Eesti liputoimkond sõjaväepolitsei vahipataljonist. Lipuohvitseriks oli vahipataljoni ülem major Martin Kukk, lippuriks tseremoniaalteenistuse ülem nooremleitnant Sander Karask ning kaks vahipataljoni ohvitseri lipusaaturitena. Eesti toetab Ukrainat eriväelaste väljaõppel ja militaarmeditsiini valdkonnas. Praeguseks on Eestis rehabilitatsiooniravil viibinud 64 Ukraina haavatud sõdurit. Samuti on Ukraina meedikud osalevad Eestis väljaõppel. Fotod Kõik uudised Keel EST

06.10.2017 14:04 (23.31) Ratas arutas Valgevene ja Ukraina asepeaministritega idapartnerlust ning majandussidemeid [Valitsus]

Tallinn, Stenbocki maja, 6. oktoober 2017 – Peaminister Jüri Ratas arutas täna Valgevene esimese asepeaministri Vassili Matjuševski ning Ukraina asepeaministri ja majandusministri Stepan Kubiviga Euroopa Liidu ja idapartnerite digikoostöö arenguvõimalusi, aga ka Eesti majandussidemeid Valgevene ja Ukrainaga. Peaminister Ratase hinnangul on Euroopa Liidu suhted idapartneritega aina viljakamad ning töös on mitmeid inimeste elujärge parandavaid projekte. „Üks ilmekamaid edulugusid on septembris jõustunud Euroopa Liidu ja Ukraina viisavabadus, aga ka ajutine vabakaubanduslepe, tänu millele saab mitmeid Ukraina tööstus- ja põllumajandustooteid eksportida Euroopa Liitu tariifivabalt,“ tõi Ratas näiteks. Idapartnerlus on Eestile üks Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise olulisimatest teemadest. Eesti toetab idapartnerluse riikide demokraatia ja õigusriigi arengut, hea valitsemistava arendamist, inimõiguste tagamist ning kodanikuühiskonna tugevdamist. Eesti majandussidemed nii Valgevene kui ka Ukrainaga on üha tihedamad, kuid peaminister Ratase hinnangul on neis siiski palju arenguruumi. „Eesti ettevõtete huvi Valgevene vastu on suur ning investeeritud on tekstiilitööstusesse, metsandusse, puidutöötlemisse, toiduainete sektorisse. Suur kasutamata ärivõimalus peitub logistika- ja transiidisektoris,“ ütles Ratas. „Suuremale koostööle aitaksid kindlasti kaasa regulaarsed otselennud Tallinna ja Minski vahel.“ Ukrainaga on Eestil eriti head kontaktid digivaldkonnas. „Mul on hea meel, et paljud ukrainlased on avastanud Eesti e-residentsuse. Ukrainlased on innukad e-residentsuse programmi kasutajad: 1200 ukrainlasest e-residenti on loonud Eestis 200 ettevõtet,“ märkis Ratas. Selleks, et Eesti ettevõtjad saaksid rohkem investeerida ning teha paremat koostööd Valgevene ja Ukraina ettevõtjatega, toetab Eesti peaminister Ratase sõnul kõiki Valgevene ja Ukraina valitsuse samme ettevõtluskeskkonnale õiguskindluse ja läbipaistvuse tagamisel. Kohtumisel Ukraina asepeaminister Kubiviga oli lisaks Euroopa Liidu idapartnerlusele, digikoostööle ja majandussuhetele kõne all ka olukord Ida-Ukrainas ja Krimmis. Peaminister Ratas kinnitas, et Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaa vastu on jõus seni, kuni Minski kokkulepped on täielikult ellu viidud ning taastatud Ukraina territoriaalne terviklikkus. Valgevene esimene asepeaminister Vassili Matjuševski ning Ukraina asepeaminister ja majandusminister Stepan Kubiv viibivad Eestis Euroopa Liidu idapartnerluse ministrite kohtumistel. Täpsem teave Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kodulehel www.eu2017.ee. Fotod kohtumiselt Matjuševskiga: https://www.dropbox.com/sh/krnxgjym2gorffe/AADs556HNzYUQOKN1rqDzBGVa?dl=0 Fotod kohtumiselt Kubiviga: https://www.dropbox.com/sh/9claxgy6189sg7z/AAB6ZR7za23c-cZljDPmQseva?dl=0 Kõik uudised Keel EST

12.10.2017 08:16 (23.31) Ukrainlased tänasid toetuse eest [Õhtuleht]

Ukraina Ülemaailmse Kongressi president Eugene Czolij tunnustas Tunne Kelamit, Mari-Ann Kelamit, Tarmo Kruusimäed ja Aivar Kivisivi pikaaegse Ukraina toetamise eest. Tarmo Kruusimäe on kolm aastat järjepidevalt kolmapäeviti korraldanud pikette Vene Föderatsiooni saatkonna ees Ukraina toetuseks. Aivar Kivisiv on samuti aktiivselt osalenud nendel pikettidel. Tunne ja Mari-Ann Kelam on pika aja jooksul toetanud Ukraina püüdlusi Euroopa suunal. Eugene Czolij tänas eilsel kohtumisel Isamaa ja Res Publica Liidu esimeest Helir-Valdor Seederit Ukraina toetamise eest ja ütles, et ta tunneb austust IRL-i liikmete järjekindluse ees, kes on kolm aastat järjest Vene Föderatsiooni saatkonna ees Ukraina agressiooni vastu meelt avaldanud. 50 aastat tegutsenud Ukraina Ülemaailmne Kongress on rahvusvaheline organisatsioon, mis koordineerib Ukraina kogukondade tegevusi ja esindab rohkem kui 20 miljonit ukrainlast väljaspool kodumaad. Ukraina Ülemaailmne Kongress on tunnustatud Üh

27.10.2017 12:47 (23.31) Mikser: Ukraina püsib reformikursil [Välisministeerium]

Välisminister Sven Mikser arutas kohtumisel Ukraina Ülemraada Väliskomisjoni esinaise Hanna Hopkoga Idapartnerluse tippkohtumise ettevalmistusega seonduvaid küsimusi, Ukraina reformiprotsessi edusamme ning kinnitas Eesti ja ELi jätkuvat toetust Ukraina suveräänsusele ning territoriaalsele terviklikkusele. Kohtumisel märkis Mikser, et Eesti toetab Ukraina püüdlusi Ukraina ja Euroopa Liidu vahelise assotsieerimislepingu reformide elluviimisel. „Hiljutised edusammud reformiprotsessi osas, nii tervishoiu- kui pensionivaldkonnas ning otsus luua eraldiseisev korruptsioonivastane kohus näitavad, et Ukraina püsib reformikursil,“ ütles välisminister ning innustas reforme jätkama. Mikser kinnitas kohtumisel ka Eesti ja Euroopa Liidu jätkuvat toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele, märkis Ukraina prioriteetsust Eesti arengukoostöös ja humanitaarabis ning rõhutas rahvusvahelise kogukonna toetuse tähtsust konfliktilahendusel Ida-Ukrainas. „Euroopa Liidu nõukogu eesistujana on Eestile üheks prioriteediks idapartnerlus ning peatselt toimuv tippkohtumine annab meile võimaluse hoida idapartnerlust EL tähelepanu keskmes,“ sõnas välisminister Mikser. „Seda ka kodanikuühiskonna arengu ja ettevõtluse arendamise võtmes,“ lisas ta. Hopko osales täna Tallinnas ELi Nõukogu eesistumise raames toimuval Idapartnerluse kodanikuühiskonna foorumil, mille keskmes on idapartnerlusriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevdamine. Pildid: https://flic.kr/s/aHsm7KwEPb Lisainfo: Liisa Toots Välisministeerium avalike suhete osakonna meedianõunik e-post: liisa.toots@mfa.ee Tel: +372 637 7628 Kõik uudised

16.03.2018 07:31 (23.31) Välisminister Sven Mikseri avaldus: Krimm on Ukraina [Välisministeerium]

Välisministri avaldus läheneva Krimmi annekteerimise aastapäeva puhul Välisminister Sven Mikser: Krimm on Ukraina Täna, 16. märtsil neli aastat tagasi viis Vene Föderatsioon Ukraina territooriumil läbi referendumit kujutava näitemängu, millele järgnes 18. märtsil Krimmi seadusvastane liitmine Venemaa külge. Mõistame hukka neli aastat tagasi toime pandud ebaseadusliku anneksiooni Vene Föderatsiooni poolt, mis eiras Ukraina põhiseadust, Ukraina rahva tahet ning rahvusvaheliselt kokkulepitud reegleid. Krimm on ja jääb osaks Ukrainast. Eesti taunib Venemaa kui okupatsioonijõu poolt tehtud rahvusvahelise õiguse tõsiseid rikkumisi ka pärast anneksiooni: kohalikke elanikke sundvärvatakse sõjaväkke, sunnitakse võtma Venemaa kodakondsust, võõrandatakse vara, piiratakse sõna- ja usuvabadust. Nelja aasta jooksul on kohalike elanike olukord poolsaarel halvenenud, ligi 40 000 elanikku on nii psühholoogilise kui füüsilise terrori tõttu piirkonnast lahkunud. Okupatsioonijõud rikuvad pidevalt inimõigusi ja põhivabadusi, peetakse kinni Ukraina kodanikke, on teateid piinamistest ja väärkohtlemisest, eriti halb on põlisrahvastest krimmitatarlaste olukord. Anneksiooni tõttu on muutunud keerulisemaks hoida senist sidet Krimmis elavate eestlastega. Venemaa jätkab Krimmi majanduslikku ja poliitilist integreerimist. Lisaks astutakse samme poolsaare militariseerimiseks, mis ohustab kogu Musta mere regiooni julgeolekut. Eesti taunib Kertši silla ehitamist, mida tehakse ilma Ukraina loata ning mis hakkab lisaks julgeoleku kahjustamisele piirama kaubalaevade ligipääsu Ukraina sadamalinnadesse. Rahvusvahelise õiguse rikkumisel peavad olema tagajärjed. Eesti toetab jätkuvalt Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Jätkame Krimmi olukorra tõstatamist rahvusvahelisel areenil. Toetame tugevalt Krimmi anneksiooni mittetunnustamispoliitika, sh sanktsioonide jätkamist ja kaasajastamist ning seisame õigusvastaselt vangistatute vabastamise eest. On äärmiselt oluline, et rahvusvahelistele organisatsioonidele oleks tagatud ligipääs Krimmi. Eesti mõistab hukka Krimmis ja Sevastoopolis valimiste korraldamise Vene Föderatsiooni poolt ning ei tunnusta nende tulemusi. Lisainfo: Sandra Kamilova Välisministeerium Avalike suhete osakond 5667 5362press@mfa.ee Kõik uudised

23.05.2018 09:25 (23.31) Eesti kogemus aitab Ukraina kutseharidust reformida [Haridus- ja Teadusministeerium]

22. mail esitleti Ukraina Haridus- ja Teadusministeeriumis kutsehariduse reformimise põhimõtteid, mis on Eesti ja Ukraina Volõõnia oblasti vahelise koostöö tulemus. Arengukoostöö projekti raames valmis mudel, millele toetudes saab viia läbi uuendused Ukraina kutseharidussüsteemis. Kahe aasta jooksul töötasid tihedalt koos Innove, 6 Volõõnia oblasti ja 5 Eesti kutsekooli. Kaasatud olid nii Ukraina kui ka Eesti haridusministeerium ning Euroopa Koolitusfond (ETF). Projekti vältel toimusid mitmeid õppereisid Eestisse ja Ukrainasse, kus Eesti koolid jagasid oma kogemusi Ukraina kolleegidele nii kooli juhtimise, õppekavade uuendamise kui ka õpetajate koolituse osas. Eesmärgiks oli luua õpikeskkond kutsehariduse uuendamiseks nii kooli kui ka oblasti tasandil, kaasates tööandjaid ja ministeeriumi. Lõpptulemusena valmis terviklik lähenemine, mida saab kasutada kogu riigi kutsehariduse reformimiseks. Kavandamisel on ka jätkuprojekt, mis toetab Ukraina kutsehariduse reformimise järgmisi samme. „Me ei kopeeri Eesti kogemust, me otsime oma arenguteed. Tänu meie Eesti kolleegidele saime endale motiveerituid juhte ja õpetajaid, kes on valmis muutusteks ja uuteks väljakutseteks. Oleme tänulikud vahetu kogemuse eest valdkondades nagu kvaliteedi tagamine, elukestev- ja töökohapõhine õpe. Mõistame nüüd paremini, milline peaks olema kaasaegne õpikeskkond, mis vastab nii üksikisiku kui ka ühiskonna nõuetele, “ lausub Zoja Parfenjuk Volõõnia oblasti kutseõppekeskuse direktor. Innove rahvusvahelise koostöö keskuse juht Lea Orro võtab saadud kogemuse kokku järgmiselt: „Projekti käigus toimus palju koolitusi ja arutelusid ning rõõm on tõdeda, et oleme suutnud esile kutsuda mõtteviisi muudatuse volõõnialaste suhtumises õpetamisse, tööturu osapooltega koostöösse ja kooli juhtimisse. Oleme ka ise õppinud, eelkõige seda, kuidas on võimalik õpetada, kui sul on minimaalsed ressursid,“ tõdeb Orro. Sihtasutuse Innove eestvedamisel sai kaks aastat tagasi alguse arengukoostöö projekt „Eesti kogemuse jagamine Ukraina kutsehariduse reformide toetuseks Volõõnia oblastis“, mida rahastas Eesti Vabariigi Välisministeerium. Projekti partneriks valiti Lääne Ukrainas asuv Eesti suurune Volõõnia oblast, kellega koostöös töötati välja kutsehariduse reformimise mudel. Ukraina Haridus- ja Teadusministeeriumis esitleti loodud mudelit, kirjeldades ettevõetud samme ja ka perspektiive, mis võiksid olla aluseks edasiseks kutsehariduse arengu toetamiseks ja planeerimiseks. Sihtasutus Innove edendab üld- ja kutsehariduse valdkonda, pakub üle-eestilise Rajaleidja võrgustiku kaudu karjääri- ja õppenõustamisteenuseid ning vahendab Euroopa Liidu toetusi. Rohkem infot projekti kohta leiab Innove kodulehelt. Lisainfo: Anna Silem Välissuhete peaspetsialist Tel. 735 0656 anna.silem@innove.ee Kõik uudised Keel EST

16.01.2019 10:47 (23.31) Mikser Porošenkole: EL peab toetuse Ukrainale konkreetsete sammude abil kinnistama [Välisministeerium]

Välisminister Sven Mikser kohtus teisipäeva õhtul, 15. jaanuaril koos oma Leedu ja Poola kolleegiga Ukraina president Petro Porošenkoga. Kohtumine keskendus peamiselt Ukraina julgeolekuolukorrale ning Aasovi merel toimuval. Välisministrid kinnitasid president Porošenkole jätkuvat toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. „Aasovi merel toimuv on tahtlik pingete eskaleerimine Venemaa poolt. Venemaa piirab meresõidavabadust, mis on vastuolus nii ÜRO mereõiguse konventsiooni kui ka Ukraina ja Venemaa vahelise Aasovi mere kasutamise lepinguga,” sõnas Mikser. “Rahvusvahelise õiguse jõhker rikkumine peab lõppema. Eile Venemaal toimunud niinimetatud kohtuistung Ukraina laevade meeskonnaliikmete üle oli täiendavaks tagasilöögiks, kutsume Venemaad üles laevad ning nende meeskonnaliikmed tuleb viivitamatult vabastama,“ rõhutas välisminister. Välisministrite sõnul on Aasovi mere sündmused olnud viimastel kuudel Euroopa Liidu arutelude keskmes. “EL seisab Ukraina eest ning oleme ühisel seisukohal, et meil tuleb oma toetust Ukrainale konkreetsete sammude abil kinnistada,” sõnas Mikser. Ühe võimaliku sammuna tõstatati kohtumisel täiendav sanktsioonirežiimi kehtestamine Venemaale vastusammuks Aasovi merel toimuvale. Kohtumisel arutasid välisministrid koos presidendiga ka olukorda Idapartnerlusriikides laiemalt. Lisaks tutvustas president Porošenko välisministritele Ukraina Õigeusukiriku iseseisvusega seonduvat. Ukraina visiidi käigus tunnustas Mikser Ukrainat ka tehtud reformide eest ning avaldas toetust riigi Euroopa Liidu ja NATO suunalisele integratsioonile. “Vaatamata äärmiselt keerulisele olukorrale alates 2014. aastast on Ukraina näidanud edusamme reformide elluviimisel. Oluline on seda joont hoida,“ sõnas välisminister Mikser Dnipros peetud pressikonverentsil. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmx2ozzP Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakond 5667 5362press@mfa.ee Kõik uudised

26.11.2019 15:57 (23.31) Eesti, Leedu, Rootsi ja Ukraina välisminister tegid Tallinnas ühisavalduse [Välisministeerium]

Eesti välisminister Urmas Reinsalu, Leedu välisminister Linas Linkevičius, Rootsi välisminister Ann Linde ja Ukraina välisminister Vadõm Prõstaiko rõhutasid täna Tallinnas tehtud ühisavalduses oma vankumatut toetust Ukraina suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele, ühtsusele ja sõltumatusele riigi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. „Me kutsume Venemaad järgima rahvusvahelist õigust ja selle aluspõhimõtteid ning tühistama samme, mis on nende põhimõtetega vastuolus. Mõistame jõuliselt hukka Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse ilmse rikkumise Vene relvajõudude agressiooniga alates 2014. aasta veebruarist ning Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna ebaseadusliku liidendamise Vene Föderatsiooniga, mida me ei tunnusta. Rakendame järjekindlalt mittetunnustamispoliitikat, sealhulgas piiravate meetmete kaudu,“ ütlesid nelja riigi ministrid ühisavalduses. Eesti, Leedu ja Rootsi välisministrid tunnustasid Ukrainat väsimatute püüete eest lahendada Venemaa jätkuvast agressioonist põhjustatud konflikt Ukraina idaosas rahumeelselt, sest sellest võidaksid nii Ukraina elanikud kui ka laiemalt kogu Euroopa. Nad rõhutasid, kui tähtis on leida konfliktile jätkusuutlik poliitiline lahendus, mis põhineb Minski lepete täielikul rakendamisel ja kutsusid Venemaad selles küsimuses täielikku vastutust võtma. Ministrid rõhutasid taas iga riigi võõrandamatut õigust otsustada oma poliitiliste prioriteetide, sealhulgas oma julgeolekukorralduse üle. Hiljutistel parlamendivalimistel näitasid valijad ülekaalukat toetust Ukraina Euro-Atlandi püüdlustele ja andsid valitsusele tugeva mandaadi ulatuslike reformide jätkamiseks. „Nende reformide edukus on hädavajalik, et panna alus jõukale ja rahumeelsele Ukrainale, millel on kindel koht Euroopa demokraatlike riikide seas ja mis on pühendunud meie ühistele euroopalikele väärtustele, nagu demokraatia, inimõigused, sooline võrdõiguslikkus ja õigusriik. Oleme valmis Ukrainat nendes jõupingutustes toetama, sealhulgas Idapartnerluse raames,“ märkisid ministrid. Välisministrid kinnitasid, et võtavad teadmiseks 2018. aastal Venemaa poolt ebaseaduslikult kinni peetud laevade tagastamise Ukrainale ning kutsusid Venemaad täitma oma rahvusvahelisi kohustusi, kindlustades takistamatu juurdepääsu Ukraina sadamatele Aasovi meres ja tagades meresõiduvabaduse. Loe ministrite ühisavaldust täismahus siit: https://vm.ee/et/eesti-leedu-rootsi-ja-ukraina-valisministrite-avaldus-2... Lisainfo: Fred Püss Meedianõunik Avalike suhete osakond Välisministeerium +372 637 7618www.vm.ee | Islandi väljak 1, Tallinn Kõik uudised

22.04.2021 14:21 (23.31) Eesti toetab poole miljoni euroga arengu- ja humanitaarabi projekte Ukrainas [Välisministeerium]

Eesti eraldab Ukraina sisepõgenike ja konfliktis kannatanute olukorra leevendamiseks pool miljonit eurot. Eesti toetab MTÜ Mondo digipädevuste programmi laiendamist Ukraina kriisipiirkonna koolidele ning psühhosotsiaalse toe pakkumist Luganski oblasti kriisiohvritele. Projekti eesmärk on leevendada kriisipiirkonna koolide hariduslikku mahajäämust ning aidata vähendada Ukraina sisepõgenike ja Luganski oblasti elanike emotsionaalset kurnatust. Toetus on 177 994 eurot. MTÜ Eesti Pagulasabile eraldab Eesti raha Ida-Ukraina rindelähedaste asulate humanitaarabiga toetamiseks. Projekti raames aidatakse vajaduspõhiselt Ida-Ukraina relvakonflikti tõttu kannatanud lapsi koolitarvete ja kooliks valmistumise toetustega ning haavatavatesse gruppidesse kuuluvaid kontaktjoone lähedal elavaid leibkondi talveks valmistumisega ja kevadel põllumajandustoetustega. Samuti toetatakse rindelähedastes asulates elavaid vanureid vajalike hügieenitarvikutega. Eesti eraldab Pagulasabile 175 258 eurot. Kolmas eesmärk, mida Eesti toetab, on Ukraina Kultuurikeskuse projekt hankida Donetski ja Luganski oblastite 16 koolile ja lasteasutusele tänapäevane inventar. Toetus on 150 000 eurot. „Ukraina on 2006. aastast Eesti arengukoostöö üks prioriteetriikidest. Jätkame Ukraina toetamist, et abistada inimesi, kes on juba seitse aastat kestnud konfliktis kõige enam kannatada saanud. Praegu veel keerulisemaks muutunud olukorras on eriti oluline aidata konfliktipiirkondades elavaid lapsi ja haavatavaid inimesi, mistõttu keskenduvad toetuse saanud projektid just sellele,“ ütles välisminister Eva-Maria Liimets. Tänavu on Eestil plaanis Ukrainat toetada kokku 2,4 miljoni euroga, millest 1,4 miljonit on ette nähtud kahepoolseks arengukoostööks ning miljon eurot kahepoolseks humanitaarabiks. Aastateks 2020–2023 on välisministeeriumi eelarves Eesti ja Ukraina arengukoostöö ja humanitaarabi tegevusteks planeeritud 11,6 miljonit eurot. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

07.04.2022 14:56 (23.31) Minister Riisalo Roomas: Euroopa riikidel tuleb praegusel sõja ajal seista jõuliselt laste õiguste eest [Sotsiaalministeerium]

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo osaleb 7. ja 8. aprillil Roomas Euroopa Nõukogu lapse õiguste strateegia kõrgetasemelisel konverentsil, kus annab ülevaate Eesti visioonist lapse õiguste elluviimiseks järgmise kuue aasta jooksul. Eesti eesmärk on suurendada nii laste võrdseid võimalusi kui kaasamist, seda eriti viimaste pandeemia aastate ja praeguse Ukraina sõja taustal. „Nii COVID-19 pandeemia kui Ukraina sõjaga seotud kriisid on näidanud, et peame olema suutelised kiiresti ja paindlikult kohanema, vaid nii saame abivajajaid parimal võimalikul moel aidata,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. “Ukraina linnad on muutunud kuriteopaikadeks, kus lapsed on kaotanud oma kodud, vanemad ja elud. Meie südamed on murtud, kuid meie uksed on avatud lastele ja emadele, kelle isad, vennad ja abikaasad Ukrainas vabaduse ja inimõiguste eest võitlevad.” Riisalo sõnul on Ukraina peaminister pöördunud liikmesriikide, sealhulgas Eesti poole ning avaldanud tänu neile, kes lapsi ja peresid vastu võtavad ning neile vajalikku abi ja tuge pakuvad. „Sõja ajal peab meie missioon olema Ukraina lastele turvalist kasvukeskkonda ja haridustee jätkumist pakkuda, et sõja lõppedes saaksid nad haritute, tervete ning hästi hoituna koju tagasi pöörduda, see on iga lapse õigus.“ Ukraina peaminister on rõhutanud, et sõja olukorras suureneb risk õdede-vendade eraldamiseks ja laste ebaseaduslikuks paigutamiseks võõrastesse peredesse. Seetõttu tuleb teha kõik, et hoida Ukraina perekondi koos, samuti on Ukraina valitsus palunud Ukraina lapsi mitte lapsendada, vaid tagada lastele nt Eestis viibimise ajaks eestkoste. Euroopa Nõukogu laste õiguste strateegias keskendub Eesti lastevastase vägivalla lõpetamisele. Sotsiaalkaitseministri sõnul ei tähenda lastevastase vägivalla vastu võitlemine ainult sotsiaalsfääri panustamist, vaid ka ühistegevust hariduse, tervishoiu ja õiguskaitse valdkonnas, mis muudab integreeritud lastekaitsesüsteemide olemasolu hädavajalikuks. „Kuna elame digiajastul, kujundab meie olevikku ja tulevikku juurdepääs digitehnoloogiatele ja nende ohutu kasutamine, mistõttu on oluline luua turvaline ja tervislik tasakaal digitehnoloogia kasutamise ning vaimse ja füüsilise tervise vahel.“ Eesti on lapse õiguste strateegia raames töötanud välja mitmeid toetusmeetmeid. Laste vaesuse vastu võitlemiseks on Eesti loonud vanemahüvitiste ja -puhkuste süsteemi, mis on üks maailma heldemaid ja paindlikumaid, samuti pakkunud lasterikastele peredele kodulaenu käendust ja kodutoetust. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmiseks oleme välja õpetanud ja toetanud asendushooldusteenuse pakkujaid ning korraldanud kampaaniaid ja teavitustegevusi hooldusperede leidmiseks ja perepõhise asendushoolduse juurutamiseks. Alates 2016. aastast on Eestis laste füüsiline karistamine seadusega keelatud. „Oleme viimastel aastatel koolitanud ja motiveerinud lastekaitsetöötajaid, loonud teavituskanaleid ja infotelefone ning tõstnud teadlikkust laste õigustest kogu ühiskonnas. „Lisaks on Eesti kohandanud ja hakanud pakkuma tõenduspõhist positiivse vanemluse programmi ning järjepidevalt täiustanud teenuseid peresuhete ja vanemate hariduse toetamiseks,“ rääkis Riisalo. Eestit esindavad konverentsil lisaks sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole veel sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov ning laste ja perede osakonna nõunik Joanna Karu. Kõik uudised Keel EST

06.05.2022 16:46 (23.31) Välisminister Liimets Ukrainas: Eesti, Läti ja Leedu toetavad Ukrainat riigi ülesehitamisel [Välisministeerium]

Täna, 6. mail viibis Eesti välisminister Eva-Maria Liimets visiidil Ukrainas koos Läti välisministri Edgars Rinkēvičsi ja Leedu välisministri Gabrielius Landsbergisega, et avaldada Ukraina rahvale ja riigile Baltimaade vankumatut toetust. Välisministrid kohtusid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, parlamendi esimehe Ruslan Stefantšukiga, asepeaminister Olga Stefanišõnaga ja välisminister Dmõtro Kulebaga. Samuti külastasid välisministrid hukkunud sõdurite mälestusseina ja Irpinit, kus pärast vabastamist paljastusid Venemaa sõjakoledused. „Eesti ja terve läänemaailma jaoks on oluline aidata Ukrainal taastada oma suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus ning pakkuda abi sõjas kannatanutele. Seepärast jätkab Eesti igakülgset Ukraina toetamist, sealhulgas vältimatu abi andmisega, mis võimaldab ukrainlastel sõjakahjudega tegeleda ja hakata võidu ootuses riiki taas üles ehitama,“ rõhutas välisminister pärast kohtumist. „Ukraina president tegi üleskutse leida abistamiseks niinimetatud sihtoblastid või -omavalitsused. Eesti on sellest tulenevalt otsustanud vastata Žõtomõri oblasti palvele keskenduda sõjajärgses ülesehitustöös arengu- ja humanitaarabi andmisel just sellele piirkonnale,“ täpsustas minister. Välisminister Liimets selgitas, et seni on välisministeerium andnud 1,9 miljoni euro eest humanitaarabi. Menetluses olevas lisaeelarves on Ukraina toetuseks ette nähtud kolm miljonit eurot. Sellest on kaks miljonit mõeldud meditsiiniliseks ja psühholoogiliseks abiks. „Me näeme neid koletuid kuritegusid, mida Venemaa Ukrainas tsiviilisikute vastu korda saadab. Sealhulgas piinavat vägivalda naiste ja laste vastu. Seepärast on oluline tegelda naiste- ja lastevastase vägivalla tagajärgede leevendamisega ning kodu või kooli kaotanud ukrainlastele peavarju ja muu vajaliku ehitamisega. Taotletud lisaeelarvest ligikaudu 600 000 eurot kulub Ukraina abipalvetest lähtuvalt esmasteks päästetöödeks, näiteks demineerimisele, varingupäästele ja meditsiinirühmadele, ning 400 000 eurot on ette nähtud kiireloomuliseks humanitaarabiks toiduabi ja elatisvõimaluste, tervishoiu, peavarjutarvete ja nende transpordi kuludeks,“ ütles Liimets. Irpin on üks paljudest asulatest, kus pärast vabastamist said ilmsiks tsiviilelanikke vastu toime pandud vägistamised, piinamised ja hukkamised. Selle tegevuse dokumenteerimine on oluline, et süüdlased saaksid oma tegude eest karistused ning hukkunud inimeste lähedaste ja kõigi kannatanute jaoks saaks õiglus jalule seatud. Eesti on nende kuritegude uurimismeeskonda esitanud oma kandidaadid, et toetada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevust. Välisminister toonitas, et Ukraina reformidega käsikäes käiv ülesehitamine viib Ukraina lähemale Euroopa Liidu ja NATO liikmesusele. „Eesti aitab uudsete lahendustega kaasa ka Ukraina digi- ja rohepöördele. Meie eesmärk on teha võimalikult palju koostööd teiste Ukrainat toetavate riikidega, et oma innovatsiooniabi võimendada. NATO liikmena toetab Eesti kindlameelselt NATO avatud uste poliitikat,“ ütles välisminister Liimets. Fotod visiidilt: https://flic.kr/s/aHBqjzNzUu Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

28.09.2022 11:00 (23.31) Ukraina õpilaste vastuvõtmine on riigi, KOV ja koolide koostööõppus [Haridus- ja Teadusministeerium]

Eesti Päevaleht on tänuväärselt avanud Ukrainast tulnud põgenike haridustee jätkamisel kohatud kitsaskohti. Järgnev on vastukaja Eesti Päevalehe 26.09.2022 ilmunud juhtkirjale. Alates sõja algusest veebruarist on Ukrainast Eestisse jõudnud üle 16 tuhande kuni 19-aastast last, kes kõik on pidanud siinses ühiskonnas oma koha leidma. Sellises mahus sõjapõgenike vastuvõtmine ja meie ühiskonda, sealhulgas haridusellu integreerimine ei ole igapäevane tegevus ning see on nõudnud kohanemist ka meie süsteemidel. See on meie riigiasutuste, omavalitsuste ja haridusasutuste ühine väljakutse – koostöö on siinkohal oluline märksõna. Koolipidajad on saanud riigilt iga Ukrainast tulnud õpilase kohta kuus 506 eurot lisaraha, et tagada õpilaste vajalik tugi eestikeelses keskkonnas toimetulekuks. Kindlasti on koolidel võimalik ka õppetööd planeerides lähtuda sellest, kuidas oleks kõige mõistlikum toetada Ukrainast tulnud noorte sisseelamist. Kool saab Ukrainast tulnud õpilastele pakkuda ukraina keele ja kultuuri õpet, kas veebikeskkonnas, ukrainlasest õpetaja toel, koostöös teiste piirkonna koolide, pühapäevakoolidega või muul moel. Tallinnas, kus Ukrainast pärit lapsi on kõige rohkem, on riik loonud Vabaduse Kooli, milles alustas sügisest õpinguid 560 Ukraina noort. Kool on 60% eesti ja 40% ukraina õppekeelega. Avasime kooli juures ka haridusalase nõustamisteenuse, et pered leiaksid lastele sobivaimad õppevõimalused Eestis. Tallinnale on langenud suur koormus põgenikele koolikohtade pakkumisel. Arvestades, et Tallinna koolidesse on registreeritud praegu ligi 43% kõigist põgenikest, siis väljakutse leida igale õpilasele sobiv koolikoht on olnud ja on jätkuvalt suur. Tallinna haridusamet on avanud infoliini, et abivajajaid nõustada. Tänase päeva seisuga ei saa öelda, et sellele infotelefonile ei vastata. Põgenikega igapäevaselt tegelevad inimesed pingutavad kõvasti, et põgenikest lastele sobiv haridustee jätkamise lahendus leida. Praeguses olukorras õpivad kõik. Olukord sõjarindel on pidevas muutumises, paljud siia saabunud pered on kas tagasi läinud või mõnda teise riiki edasi suundunud. Iga põgenikupere lugu on erinev ja sellest tulebki lähtuda. Laste ja noorte huvides on kindlasti see, et nad saaks võimalikult kiiresti omavanuste hulka, rutiinse päevakava ning võimaluse osaleda ka huvitegevuses. Keegi meist kahjuks ei tea, kauaks pered on sunnitud siia jääma, kas kuudeks või aastateks. Kindlasti ei saa nõustuda Eesti Päevalehe juhtkirjas välja toodud mõttega, et õpingute jätkamine ainult Ukraina distantsõppes on lapsele parem variant kui õpingute jätkamine Eesti haridussüsteemis. Esiti võib see ju mugavam tunduda, kuid peame mõtlema pikema aja peale ette. Väga loodame, et Ukraina pered saavad lähikuudel oma kodudesse naasta – sellisel juhul on Eesti koolis õppimine neid rikastanud ühe võõrkeele ja koolikultuuri kogemuse võrra. Kui aga pered peavad siia pikemaks jääma, on kindlasti tulnud kasuks võimalikult kiirelt omandatud kohalik keel. Parim viis keelt omandada on aga selles keelekeskkonnas. Riigikeele oskus võimaldab soovi korral jätkata oma haridusteed Eestis. Kui keel jääb omandamata, võib tulevikus tekkida olukord, kus tööturule jõuavad Ukraina päritolu madala haridustasemega inimesed, kelle motivatsioon edasi õppida on madal ning kes suurendavad sotsiaaltoetuste saajate ridasid. Peame ka sellele mõtlema. Õnneks on muu emakeelega lapsi meie koolidesse tulnud ka varem ning tegelikult on üle Eesti koolidel juba päris häid kogemusi, kuidas muu emakeelega last eestikeelses õppes toetada. Haridus- ja teadusministeerium on koondanud kokku hulgaliselt materjali, sh tõlkinud ära Ukraina õppekava, et koolidel oleks võimalik vajalikku tuge saada. Haridus- ja Noorteamet korraldab õpetajatele ka koolitusi, kuidas õpet korraldada, kui klassis on ka teise emakeelega õppijaid, kes esialgu kohalikku keelt ei mõista. Mööngem, et praegu oleme taas olukorras, kus väga lühikese ajaga on tulnud kohaneda uute oludega. Kui muidu öeldakse, et hariduses võtavad muutused aega ligi 30 aastat, siis viimastel aastatel oleme nii koroonaviiruse kui ka Euroopas toimuva sõja tõttu tõelises arengukiirendis. Kohanemine ja uue õppimine tähendab toimetamist väljaspool oma mugavustsooni. Ka enne suve kohtunud Euroopa riikide üldharidusjuhid tõdesid ühiselt, et kohaliku keele ja kultuuriruumiga kohanemine on Ukraina sõjapõgenike haridustee jätkamisel esmatähtis. Eesti õpetajad teevad meie koolides väga head tööd ning väärivad tunnustust. Praegu omandatavad uued oskused ja meetodid aitavad ka kohalikke õppijaid, sest muu emakeelega õppijate olemasolu korral klassis tuleb ainet selgitada lihtsamalt ning rohkem näitlikustades, luues samas turvalise ja igat edusammu märkava õpikeskkonna. Sellist õppekeskkonda vajavad tegelikult kõik. Autor: Ülle Matsin, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Artikkel ilmus 26.09.2022 Eesti Päevalehes. Kõik uudised Keel EST

28.08.2005 09:30 (20.72) Palmse mõisas tähistatakse Ukraina riigi tähtpäeva [ERR Uudised]

Pühapäeval toimub Palmse mõisas Ukraina Vabariigi aastapäeva tähistamine. Ukraina lipp heistatakse mõisa ees südapäeval. Härratemaja teise korruse fuajees avatakse Annika Haasi fotonäitus "Ukraina, inimesed ja aeg". Samuti on välja pandud Ukraina rahvariideid ja rahvustikandite näiteid. Ukraina rahvusmuusikat esitab muusikakollektiiv Susedki. Külas on Ukraine suursaatkonna töötajad. Mõisaköögis küpsetab vareenikuid ukraina päritolu kokk ja veinikeldris pakutakse kõigile maitsmiseks Ukraina vahuveine.

08.10.2006 08:45 (20.72) Ukraina ei osta Vene gaasi [ERR Uudised]

Ukraina kÃ¼tuse- ja energeetikaminister Juri Boiko teatas, et Ukraina ei osta 2007. aastal Vene gaasi.Minister lisas, et ta ei taha hakata pidama Venemaaga diskussiooni gaasitransiidi hinna Ã¼le, vahendasid Vene uudisteagentuurid.Samal ajal teatas Ukraina peaministrer Viktor JanukovitÅ¡, et Ukraina garanteerib gaasi takistusteta transiidi lÃ¤bi oma terrritooriumi. 4. oktoobril kirjutas Ukraina alla lepingule Usbekistaniga aastas seitsme miljardi kuupmeetri gaasi tarnimise kohta. Kasahstanist saab Ukraina 8,5 miljardit ja TÃ¼rkmenistanist 42 miljardit kuupmeetrit gaasi. Ukraina vajab igal aastal kuni 78 miljardit kuupmeetrit gaasi, tootes ise vaid 20 miljardit kuupmeetrit.

17.01.2023 18:35 (20.72) USA kindral Milley kohtus Poola-Ukraina piiri lähistel Ukraina kindraliga [ERR Uudised]

USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley kohtus Poola-Ukraina piiri lähisteloma Ukraina ametikaaslase Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindral Valeri Zalužnõiga. Päev varem külastas Milley Saksamaal väljaõppes osalevaid Ukraina sõdureid. Reedel toimub Ramsteinis Ukraina kontaktgrupi kohtumine. Ukraina kirdeosaga külgneva Venemaa Belgorodi oblasti juht teatas teisipäeva varahommikul, et piirkonnas oli kuulda plahvatusi. Dnipros Vene raketirünnaku tagajärjel hukkunute arv tõusis 45-ni.

26.01.2023 20:40 (20.72) Õhutõrje hävitas 59-st Ukraina pihta suunatud raketist 47 [ERR Uudised]

Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak teatas neljapäeva hommikul, et Venemaa korraldas Ukraina pihta raketirünnaku. Ukraina peastaap väitis õhtul, et Ukraina hävitas 59-st Ukraina pihta suunatud raketist 47. Ukraina asekaitseminister Hanna Maliar teatas, et Bahmuti ja Vuhledari ümbruses käivad endiselt ägedad lahingud. Maliari sõnul proovivad Vene väed järjepidevalt läbi murda Ukraina kaitseliinidest.

19.08.2005 23:30 (20.72) Ukraina loobub osalusest ühises majandusruumis [ERR Uudised]

Ukraina kavatseb arendada Venemaaga kahepoolseid majandussuhteid, kuid keeldub osalemast ühises majandusruumis, teatas Ukraina majandusminister Sergei Terehhin. Reedel kohtusid Kiievis Ukraina majandusminister Sergei Terehhin ja Vene majandus- ja kaubandusarenguminister German Greff. Kohtumise lõppedes teatas Ukraina minister, et Ukraina läheb suhetes Venemaaga üle kahepoolsetele suhetele. Kavatsetakse luua eriline komitee, kus arutatakse kõiki kahepoolseid probleeme. Pärast sellise komitee loomist kavatseb Ukraina loobuda osalusest ühises majandusruumis. Teeme seda selleks, et mitte teineteist ninapidi vedada. Me oleme ühise majandusruumi projektiga asjatult raisanud umbes aasta selle asemel, et arendada normaalseid suhteid, teatas Terehhin. Asjatundjate hinnangul on Ukraina otsus järjekordne tagasilöök president Putini kavadele arendada endises NSV Liidu ruumis tihedat majanduskoostööd. Gazeta.ru

30.09.2005 12:31 (20.72) Ergma rõhutas Kiievis Ukrainaga koostöö tähtsust [ERR Uudised]

TÃ¤na jÃ¤tkuvad Riigikogu esimehe Ene Ergma kohtumised Ukraina riigi- ja parlamendijuhtidega, mis leiavad aset PÃµhja- ja Baltimaade spiikrite Ukraina Ã¼hiskÃ¼lastuse raames. Kohtumisel Ukraina Ãœlemraada esimehe Volodymyr Lytvyni ning komisjonide jafraktsioonide juhtidega rÃµhutas Ergma, et presidendivalimiste jÃ¤rel on Ukrainakindlalt otsustanud saada demokraatliku riigikorralduse ning Ãµiguskorraga riigiks."See nÃµuab kogu Euro-Atlandi piirkonna tÃ¤it tÃ¤helepanu ning toetust." Ergma sÃµnas, et Ukraina on Ã¼ks Eesti peamisi partnereid Euroopa Naabruspoliitika programmi raames. Lisaks sellele, et Eesti valitsusel on Ukrainaga arvukaid koostÃ¶Ã¶programme, kavandab ka Riigikogu jÃ¤rgmise aasta teisel poolel Ukraina parlamendisaadikute ja kantseleiametnike kÃ¼laskÃ¤iku. Ta tÃµi nÃ¤iteks, et Ukraina poliitikutel ja ametnikel on siis vÃµimalus reaalselt jÃ¤lgida seadusloome protsessi ning kuidas tÃ¶Ã¶tavad Riigikogu komisjonid ja muud parlamendistruktuurid. PÃ¤rastlÃµunal on spiikrite delegatsioonil kavas jutuajamine Ukraina presidendiViktor JuÅ¡tÅ¡enkoga. PÃµhja- ja Baltimaade spiikrite seekordse Ukraina kÃ¼lastuse eesmÃ¤rgiks on toetadasealseid demokraatlikke reforme. Tegemist on juba teise Ã¼hise vÃ¤lisvisiidiga,esimene leidis aset eelmise aasta juunis USAsse Washingtoni AtlandiÃ¼lese suhtluseelavdamise eesmÃ¤rgil.

15.11.2005 12:15 (20.72) Ester Tuiksoo kohtus Ukraina kolleegiga [ERR Uudised]

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo kohtus täna Ukraina agraarpoliitika ministri Oleksandr Baranovskiga. Arutluse all oli eelkõige Ukraina ja Eesti vaheline kalatoodete kaubandus. Samuti räägiti Ukraina liitumisest WTO-ga ja Ukraina maareformi teemal. Temaatilised läbirääkimised jätkuvad täna, neid juhib Eesti poolt Ester Tuiksoo ja Ukraina poolt Ukraina agraarpoliitika ministri asetäitja Viktor Pabat. Arutlusele tuleb jätkuvalt kahepoolne põllumajandustoodete kaubandus. Samuti räägitakse veterinaar- ja fütosanitaartingimustest. Ukraina initsiatiivil arutatakse ka Euroopa Liidu toetuste ja kvootide teemal. Pärastlõunal sõidab Eesti delegatsioon Kiievski oblastisse, kus tutvutakse piimafarmi ja piimatehase tööga. Eesti delegatsioon jõuab Eestisse tagasi homme õhtul.

13.12.2005 19:15 (20.72) Gazprom ähvardab Ukraina gaasita jätta [ERR Uudised]

Vene gaasimonopol Gazprom ei nÃµustunud Ukraina ettepanekuga maagaasi hindade jÃ¤rk-jÃ¤rguliseks tÃµstmiseks ning Ã¤hvardab gaasitarned lÃµpetada, kui lepingut 1. jaanuariks ei sÃµlmita. Gazprom soovib Ukrainale mÃ¼Ã¼dava maagaasi hinda tÃµsta praeguselt 50-60 USA dollarilt tuhande kuupmeetri eest 160 dollarini. LÃ¤Ã¤ne-Euroopasse mÃ¼Ã¼b Venemaa 2006. aastal gaasi hinnaga 255 USA dollarit. Ukraina president Viktor JuÅ¡tÅ¡enko Ã¼tles teisipÃ¤eval, et Ukraina on valmis gaasi eest kÃµrgemat hinda maksma, kui hinnatÃµus toimub jÃ¤rk-jÃ¤rgult, teatas RIA Novosti. Gazpromi juhi Sergei Kuprijanovi hinnangul jÃ¤tab JuÅ¡tÅ¡enko ettepanek vastuseta, millal ja kuidas kompenseeritakse Gazpromile pakutava Ã¼leminekuaja kahjum. "Ettepanekut saab arutada alles pÃ¤rast seda, kui nendele kÃ¼simustele on olemas vastused," Ã¼tles Kuprijanov. Gaasimonopoli juht Ã¼tles, et kui uut lepingut ei sÃµlmita, tarnitakse Vene gaasi lÃ¤bi Ukraina LÃ¤Ã¤ne-Euroopasse edasi tÃ¤ismahus. Gazprom seadis sisse staabi, mis tegeleb Venemaa maagaasi transiidi tagamisega lÃ¤bi Ukraina. Viimane on rÃ¤Ã¤kinud vÃµimalusest tarnete peatumise korral riiki lÃ¤bivast gaasitorust "proove vÃµtta". MÃµned LÃ¤Ã¤ne analÃ¼Ã¼tikud on varem vÃ¤itnud, et odava Vene gaasi kaotus on hind, mida Ukraina peab maksma iseseisvuse eest. Ukraina omakorda on gaasi hinna tÃµusu korral lubanud revideerida Venemaa Musta mere laevastiku Ukrainas viibimise tingimusi. (Uudistetoimetus, +372 628 4556, andres.palm @ etv.ee)

14.06.2006 18:00 (20.72) Hispaania purustas Ukraina meeskonna 4:0 [ERR Sport]

Jalgpalli maailmameistrivÃµistluste finaalturniiril alistas Hispaania H-alagrupi kohtumises Lepizigis 4:0 Ukraina koondise. MÃ¤ng algas hispaanlastele hÃ¤sti. 13. minutil lÃµi kaugelt peale Marcos Senna, palli tÃµrjus Ã¼le pÃµiklati aga Oleksandr Å ovkovski. JÃ¤rgnenud nurgalÃ¶Ã¶gist aga avas skoori Xabi Alonso. 17. minutil teenis Hispaania 25-meetrilt karistuslÃ¶Ã¶gi. David Villa lÃ¶Ã¶k riivas Ukraina mÃ¼Ã¼ri ja lendas sealt rikoÅ¡etiga seisuks 2:0 vÃ¤ravasse. PÃ¤rast kahte vÃ¤ravat vÃµtsid hispaanlased tempo maha ning pÃ¶Ã¶rasid rohkem kaitsemÃ¤ngule. Ukraina aga ei suutnud Hispaania kaitset lahti harutada ja nii mindi puhkama seisul 2:0. Teine poolaeg algas Ukrainale kÃ¼lma duÅ¡iga. 48. minutil pÃ¤Ã¤ses Ã¼ksi lÃ¤bi Fernando Torres. Valentin VaÅ¡tÅ¡uk puudutab kergelt hispaanlast, kelle efektset kukkumist hindas Å¡veitslasest vÃ¤ljakukohtunik Massimo Busacca penalti vÃ¤Ã¤riliselt, lisaks nÃ¤itas ta ukrainlasele punast kaarti. Villa 11-meetri karistuslÃ¶Ã¶gile sai Å ovkovski kÃ¤ed vahele, kuid pall maandus vÃ¤ravas ning Hispaania juhtis 3:0. Ukraina koondise peatreener Oleg Blohhin suure kaotusega ei leppinud, tuues vÃ¤ljakule ridamisi rÃ¼ndajad. Kuigi meeskond suutis lÃ¼Ã¼a paar ohtlikku momenti, tegi skoori hoopiski Hispaania. 81. minutil kombineeriti ladusalt ning Torresel polnud 81. minutil raske lÃ¼Ã¼a seisuks 4:0. Selle tulemusega kohtumine Lepizigi 30-ne kraadises kuumuses ka lÃµppes. Tulemus:Hispaania - Ukraina 4:013. Xabi Alonso 1:017. David Villa 2:048. pen. David Villa 3:081. Fernando Torres 4:0Eemaldamine: 47. Vladislav VaÅ¡tÅ¡uk (Ukraina)Leipzig, pealtvaatajaid: 43 000 Koosseisud: Hispaania: 1-Iker Casillas (c); 15-Sergio Ramos, 22-Pablo, 5-Carles Puyol, 3-Mariano Pernia; 16-Marcos Senna, 14-Xabi Alonso (6-David Albelda (55)), 8-Xavi; 11-Luis Garcia (18-Francesc Fabregas (77)), 21-David Villa (7-Raul (55)), 9-Fernando Torres. Ukraina: 1-Oleksandr Å ovkovski; 2-Andriy NesmatÅ¡nÃµi, 6-Andri Rusol, 17-Vladislav VaÅ¡tÅ¡uk, 5-Volodimir Jezerski; 9-Oleg Gusev (16-Andriy Vorobei (46)), 14-Andriy Husin (8-Oleg Shelayev (46)), 4-Anatoli TimoÅ¡tÅ¡uk, 21-Ruslan Rotan (11-Sergi Rebrov (64)); 10-Andriy Voronin, 7-Andriy Å evtÅ¡enko (c). Kohtunik: Massimo Busacca (Å veits). ETV SPORT

23.06.2006 17:15 (20.72) H-alagrupis on edasipääsus kinni Hispaania ja Ukraina [ERR Sport]

H-alagrupi viimases voorus kohtuvad Ukraina - Tuneesia ja Saudi Araabia - Hispaania. Ukraina kindlustab pÃ¤Ã¤su jÃ¤rgmisse ringi vÃµidu vÃµi ka viigi korral, viimase puhul juhul, kui Saudi Araabia ei alista grupi liidrit Hispaaniat. Neid aitab viik ka siis, kui Saudi Araabia alistab Hispaania ning ukrainlastel on seejÃ¤rel vÃµrdsete punktide juures parem vÃ¤ravate vahe. Tuneesia peab kindlasti mÃ¤ngu Ukraina vastu vÃµitma, et pÃ¤Ã¤seda kaheksandikfinaali. Kui aga samas Saudi Araabia vÃµidab Hispaania, saab Tuneesia ja Saudi Araabia vahel otsustavaks vÃ¤ravate vahe. Hispaania on juba kindlustanud pÃ¤Ã¤su 16 parema sekka ning grupi vÃµitki vÃµib ohtu sattuda ainult kaotuse korral. Saudi Araabia seis on tunduvalt keerulisem. Ãœhe punktiga kahest esimesest mÃ¤ngust on nad hetkel alagrupi viimased ning vajavad kahe hulka kerkimiseks kindlasti vÃµitu. Seejuures tuleb neil loota, et Ukraina ei alista Tuneesiat ning ka siis saab veel otsustavaks vÃ¤ravate vahe. UKRAINA - TUNEESIA seis 0:0 Ukraina algkoosseisus on pÃ¤rast Ã¼hemÃ¤ngulist vÃµistluskeeldu tagasi kaitsetugitala Vladislav VaÅ¡tÅ¡uk, kuid teine kaitsja Volodimir Jeserski on reievigastuse tÃµttu pingil. Tuneesial puudub endiselt vigastusega maadlev Brasiilia pÃ¤ritolu rÃ¼ndaja Francileudo Santos. 9. minutil kukub ukrainlaste karistusalas Tuneesia rÃ¼ndaja Ziad Jaziri, kuid tema tegevust karistab kohtunik nÃ¤itlemisele viidates kollase kaardiga. Peaks Tuneesia jÃµudma 16 hulka, ei saa Jaziri jÃ¤rgmises mÃ¤ngus kaasa teha, kuna see on talle alagrupis juba teine kollane. Koosseisud: Ukraina (3-5-2): 1-Oleksander Å ovkovski; 6-Andri Rusol, 22-VjatÅ¡eslav Sviderski, 2-Andri NesmatÅ¡nÃµi; 9-Oleg Gusev, 4-Anatoli TimoÅ¡tÅ¡uk, 8-Oleg Å elajev, 19-Maksim KalinitÅ¡enko, 11-Serhi Rebrov; 7-Andri Å evtÅ¡enko, 10-Andri Voronin. Tuneesia (4-5-1): 1-Ali Boumnijel; 6-Hatem Trabelsi, 15-Radhi Jaidi, 3-Karim Hagui, 19-Anis Ayari; 20-Hamed Namouchi, 12-Joahar Mnari, 14-Adel Chedli, 8-Medhi Nafti, 13-Riadh Bouazizi; 5-Ziad Jaziri Kohtunik: Carlos Amarilla (Paraguai) SAUDI ARAABIA - HISPAANIA seis 0:0 Hispaanlaste peatreener Luis Aragones on alagrupi viimasesse mÃ¤ngu saatnud vÃµitlusse senised varumehed. Saudi Araabia poolelt alustab esmakordselt algkoosseisus rÃ¼ndaja Sami Al-Jaber. Koosseisud: Saudi Araabia (4-4-2): 21-Mabrouk Zaid; 2-Ahmed Dokhi, 13-Hussein Sulaimani, 4-Hamad Al Montashari, 3-Redha Tuker; 14-Saud Al Khariri, 8-Mohamed Noor, 12-Abdulaziz Al Khathran, 16-Khaled Al Thaker; 9-Sami Al Jaber, 11-Saad Al Harthi. Hispaania (4-3-3): 19-Santiago Canizares; 2-Michel Salgado, 20-Juanito, 4-Carlos Marchena, 12-Antonio Lopez; 6-David Albelda, 13-Andres Iniesta, 18-Cesc Fabregas; 17-Joaquin, 10-Jose Antonio Reyes, 7-Raul. Kohtunik: Coffi Codija (Benin)ETV SPORT

16.01.2007 22:00 (20.72) Eesti ja Ukraina sõlmisid majandus- ja teadusalase leppe [ERR Uudised]

Ukraina peaminister Viktor JanukovitÅ¡ ja Eesti peaminister Andrus Ansip sÃµlmisid teisipÃ¤eval kahe riigi vahelise majandus-, teadus- ja tehnikakoostÃ¶Ã¶ arendamise kokkuleppe.Sisuliselt taaselustati enne Eesti Ã¼hinemist Euroopa Liiduga sÃµlmitud vabakaubandusleping, Ã¼tles JanukovitÅ¡.KoostÃ¶Ã¶d hakkab arendama valitsustevaheline komisjon. Lepinguid kahe riigi vahel juba viiekÃ¼mne ringis, pigem on kÃ¼simus nende teostamises.Peaministri visiidi Ã¼ks Ã¼lesanne oli selgitada Eesti nÃ¤itel, mida vÃµib anda liikmelisus neis organisatsioonides. Samas on Eestile oluline teada, mida mÃµtlevad koostÃ¶Ã¶st Euroopa Liiduga Ukraina valitsuskoalitsiooni juhtpoliitikud, kelle seisukohti on harjutud iseloomustama venemeelsetena.NATO suund teisipÃ¤evasel kohtumisel oluliseks teemaks ei saanud, kÃ¼ll aga on Ukraina igati huvitatud kevadel uuendama partnerlus- ja koostÃ¶Ã¶lepet Euroliiduga.Ukraina valitsusjuht Viktor JanukovitÅ¡ ei soostunud veel rÃ¤Ã¤kima Euroopa Liiduga Ã¼hinemise ajakavast, Ã¶eldes vaid, et pealehakkamine on pool vÃµitu. KoostÃ¶Ã¶leping Euroopa Liiduga on JanukovitÅ¡i sÃµnul kahepoolne asi, andes mÃµista, et ka Ukrainal on omad tingimused.Samas mÃµistab Ukraina juhtkond tema sÃµnul, et vÃ¤ga palju sÃµltub sel teekonnal ka Ukraina enda vÃµimekusest.Eesti Ãµppetunnid on seetÃµttu vÃ¤gagi vÃ¤Ã¤rtuslikud, rÃµhutas JanukovitÅ¡.Peaministri visiit pÃ¼Ã¼ab Ã¼htlasi taaselustada Eesti ja Ukraina valitsuste vahelist koostÃ¶Ã¶d. Viimati kÃ¼lastas Eesti peaministrina Ukrainat Tiit VÃ¤hi 1997. aastal, riigipeade tasemel on kontaktid olnud tihedamad.

04.04.2008 15:45 (20.72) Ansip avaldas heameelt Ukraina edusammude üle NATO suunal [ERR Uudised]

Bukarestis viibiv peaminister Andrus Ansip Ãµnnitles NATO ja Ukraina kohtumisel president Viktor JuÅ¡tÅ¡enkot eile langetatud otsuse Ã¼le, mille kohaseltÂ Ukrainast vÃµib saadaÂ NATO liige.Ansipi sÃµnul sillutab eile Ãµhtul langetatud otsus tee Ukraina tihedamale integratsioonile alliansiga ja Eestil on selle Ã¼le hea meel, teatas valitsuse kommunikatsioonibÃ¼roo. "Me leppisime kokku selles, et Ukraina saab NATO liikmeks ja ma loodan, et Ukraina saab liikmesuse tegevuskava peatselt," Ã¼tles Ansip .Ãœhtlasi tunnustas Ansip Ukraina panust rahvusvahelistel missioonidel. Tema sÃµnul on Ukraina teinud selge otsuse suhete tugevdamiseks NATOga."Oluline on jÃ¤Ã¤da sellele poliitilisele valikule kindlaks," rÃ¤Ã¤kis Ansip. "Meil on hea meel, et pÃ¼Ã¼dlused julgeolekualasteks reformideks Ukrainas jÃ¤tkuvad ja Eesti on jÃ¤tkuvalt valmis teid toetama nende elluviimisel". Peaminister lisas, et eelkÃµige on oluline jÃ¤tkata tÃ¶Ã¶d riigisiseselt toetuse suurendamisel alliansi liikmesuse suhtes.NATO kaitseministrite ja Ukraina kohtumine toimub novembris Tallinnas.

06.06.2008 17:45 (20.72) Medvedev: Ukraina liitumine NATO-ga rikub kahe riigi suhted [ERR Uudised]

Venemaa president Dmitri Medvedev hoiatas tÃ¤na Peterburis oma Ukraina kolleegi Viktor JuÅ¡tÅ¡enkot, et Ukraina liitumine NATO-ga rikub kahe riigi suhted ja teeb sellega Ukrainale suurt kahju.Medvedev teatas, et peagi tÃµuseb Ukrainale mÃ¼Ã¼dava gaasi hind ligi kahekordseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".Peterburi majandusfoorumi ees toimunud mitteametlikul kohtumisel kinnitas Medvedev, et gaasihinna tÃµstmise pÃµhjuseks on Kesk-Aasia riikide Ã¼leminek Euroopa hindadele. JuÅ¡tÅ¡enko kinnitusel tÃµusev gaasihind Ukrainat jalust maha ei lÃ¶Ã¶ ning mida rutem uutele hindadele Ã¼le minnakse, seda kiiremini taastub Ukraina majandus. NATO-st kÃµneldes mainis Medvedev, et Ukraina Ã¼hinemine kaitseorganisatsiooniga tÃ¤hendab Venemaa ja Ukraina sÃµprusleppe automaatset katkemist. Venemaa vÃ¤lisminister Sergei Lavrov Ã¼tles Medvedevi avaldust kommenteerides, et sÃµpruslepe saab kehtida, kuni Ã¼kski pool ei ole Ã¼hinenud teisele poolele ohtliku organisatsiooniga. Erimeelsuste pÃ¼simine NATO osas on hoop neile poliitikavaatlejaile, kes eeldasid Vene-Ukraina suhete soojenemist seoses Venemaa uue presidendi ametisseastumisega. Samas tegi JuÅ¡tÅ¡enko Peterburis oma senise ametiaja suurima jÃ¤releandmise Venemaale, kinnitades, et vene sÃµjalaevastik jÃ¤Ã¤b Sevastoopoli sadamaisse 2017-aastani, nagu varem lepitud ja tÃ¤na lagunenud oranÅ¾is koalitsioonis kÃµlanud ettepanekuid vene sÃµjalaevastiku varasema lahkumise kohta ei vÃµeta arvesse.Pole kindel, kui suur mÃµju Ukraina-Venemaa suhete tulevikule tÃ¤nasel kohtumisel Ã¼ldse on, sest oranÅ¾i koalitsiooni lagunemine ja uue moodustamine vÃµib need suhted hoopis teistele alustele viia. Koalitsiooni ajas lÃµhki kahe saadiku lahkumine ning uut koalitsiooni ilma Regioonide Parteita moodustada ei saa.

22.07.2008 12:30 (20.72) Merkel keeldus Ukraina näljahäda memoriaali külastamast [ERR Uudised]

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel keeldus Ukraina-visiidil kÃ¼lastamast 1932.-33. aasta suure nÃ¤ljahÃ¤da, Golodomori ohvrite memoriaali.Merkel kÃ¼lastas eile Kiievit ning seda visiiti valmistati ette ligi kolm aastat. LÃµplik kokkulepe visiidi kohta saavutati alles tÃ¤navu kevadel, sealjuures tuli Ukraina poolel teha visiidi programmis rida jÃ¤releandmisi, vahendas Kommersant-Ukraina.Muuhulgas tuli Ã¤ra jÃ¤tta Golodomori memoriaali kÃ¼lastamine, mis on harilikult kÃµigi Ukrainat kÃ¼lastavate riigipeade visiitide programmis. Lisaks nÃµudis Merkel, et tema kohtumisel president Viktor JuÅ¡tÅ¡enkoga osaleks ka Ukraina peaminister Julia TÃµmoÅ¡enko.Olgu siinkohal lisatud, et 2006. aastal kuulutas Ukraina Ãœlemraada Golodomori rahvuslikuks genotsiidiks. Ukraina vÃµimud on seisukohal, et nende rahvas kannatas nÃ¤ljahÃ¤da kÃ¤es teistest NÃµukogude Liidu rahvastest enam. Sellele on aga vastu Venemaa, kelle arvates ei kannatanud mitte ainult Ukraina, vaid ka teised NÃµukogude Liidu regioonid.

15.10.2013 18:55 (20.72) Riigikogu esimees Ene Ergma kohtus Ukraina presidendi Viktor Janukovitšiga [Riigikogu]

Riigikogu esimees Ene Ergma avaldas teisipäeval toimunud kohtumisel Ukraina presidendi Viktor Janukovitšiga lootust, et Ukrainal õnnestub astuda vajalikke samme Euroopa Liiduga (EL) assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingu allakirjutamiseks. „Me väga ootame Vilniuse kohtumiselt head resultaati. Loodame, et Ukraina jõuab järelejäänud aja jooksul kõik vajalikud ettevalmistused lõpule viia,“ ütles Ergma. Janukovitš avaldas Ergmale tänu Eesti ja Riigikogu järjekindla ning põhimõttelise toetuse eest Ukraina püüdlustele lõimumisel Euroopa Liiduga. Ukraina president andis Ergmale ülevaate Ukraina Euroopa integratsiooni eelduseks olevatest reformidest. Janukovitši sõnul on Ukraina rahva toetus tihenevale koostööle EL-iga kasvav ning kinnitas, et sel teel tagasiminekut ei toimu. Novembri lõpus toimub Vilniuses tippkohtumine, kus on plaanis sõlmida EL-i ja Ukraina vahel assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleping. Riigikogu pressiteenistus 15. oktoober 2013 Martin Vallimäe , 6316 356; 53306009 martin.vallimae@riigikogu.ee

20.02.2014 20:00 (20.72) Välisminister Urmas Paet: Euroopa Liidu välisministrid otsustasid sanktsioonide kehtestamise Ukraina vägivalla eest vastutavate isikute suhtes [Välisministeerium]

Nr 55-E Välisminister Urmas Paeti sõnul tegid Euroopa Liidu välisministrid täna Brüsselis põhimõttelise otsuse kehtestada sanktsioonid ehk viisakeeld ning varade külmutamine nende isikute suhtes, kes on vastutavad inimõiguste rikkumise, vägivalla ning ülemäärase jõu kasutamise eest Ukrainas. Sanktsioonide ulatus sõltub Ukraina olukorra edasisest arengust. ELi liikmesriigid leppisid kokku ka embargo Ukrainasse selle varustuse tarnimise suhtes, mida võib kasutada repressioonideks. Paeti sõnul on ELi välisministrid seisukohal, et õigusemõistmise ette tuleb viia kõik, kes vastutavad inimõiguste rikkumiste eest Ukrainas. Välisminister Paeti sõnul oli Euroopa Liit sunnitud Ukraina poliitilisele ja institutsionaalsele kriisile lahenduse leidmiseks võtma kasutusele karmid suunatud meetmed, sest konflikt Ukrainas on süvenemas ning Ukraina üksi ei pruugi enam olukorraga toime tulla. ,,Verevalamise viivitamatuks lõpetamiseks ja püsiva lahenduse leidmiseks on oluline alustada sisulise dialoogiga, millel oleks neutraalne vahendaja,“ ütles Paet. „Ka Euroopa Liit peab olema valmis kriisiläbirääkimiste vahendamiseks,“ lisas ta. Paeti sõnul on Eesti andnud abi rünnakutes kannatanutele ning on valmis andma ka täiendavat abi. Eesti välisministri kinnitusel on nii Eesti kui kogu Euroopa Liit seisukohal, et antud konfliktiolukorrale lahenduse leidmiseks ja usalduse taastamiseks on vajalik Ukraina põhiseaduse reform, uue kaasava valitsuse moodustamine ning tingimuste loomine demokraatlike valimiste korraldamiseks. Välisasjade nõukogu kinnitas, et Euroopa Liidu pakkumine Ukrainale poliitiliseks assotsieerumiseks ja majandusintegratsiooniks ning toetuseks reformide läbiviimisel on endiselt jõus. Euroopa Liidu välisasjade nõukogu võttis vastu järeldused Ukraina kohta, milles lisaks sanktsioonide kehtestamisele peetakse õigustamatuks vägivalda, mis mõistetakse karmilt hukka. Nõukogu toonitab järeldustes, et praeguse olukorra ja dialoogi võimaldava esimese sammu astumise eest kannavad peamist vastutust president Janukovitš ja Ukraina ametivõimud. Euroopa Liit kutsub Ukraina valitsust üles täitma rahvusvahelistest inimõigusi käsitlevatest dokumentidest tulenevaid kohustusi. Lähem info: Marika Post Eesti EL-i esinduse pressiesindaja +32 474 981 657 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

28.11.2013 20:00 (20.72) Välisminister Urmas Paet ELi Idapartnerluse kohtumisel Vilniuses: assotsiatsioonilepingud on kasulikud nii partnerriikidele kui ka Euroopa Liidule [Välisministeerium]

Nr 386-E Välisminister Urmas Paet ütles Vilniuses Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel vahetult enne ELi Idapartnerluse tippkohtumist, et nii Euroopa Liidu kui Ukraina loomulik huvi peaks olema suhete tihendamine ning assotsiatsioonilepe, sealhulgas vabakaubandus on selles osas parim loogiline areng. Paet väljendas lootust, et arvestades Ukraina tulevikku, on siiski võimalik assotsiatsioonileppe ja vabakaubandusleppe sõlmimise juurde tagasi tulla. Lepped on välisminister Paeti sõnul eelkõige kasulikud Ukraina rahvale ning riigi arengule, pakkudes parimat võimalust demokraatlike struktuuride ja majanduse kaasajastamiseks ning sellega seonduvalt ka üldise heaolu kasvuks. „Soovime jätkuvalt Ukrainaga partnerlust. Euroopa Liidu ettepanek lepingu sõlmimiseks – kui kõik osapooled on selleks valmis – jääb jõusse,“ märkis ta. Välisminister lisas, et assotsiatsioonileping Ukrainaga on ambitsioonikaim partnerlusleping Euroopa Liidu ajaloos. „Euroopa Liit jätkab dialoogi Ukraina võimude ja opositsiooniga ning ettevõtjate ja tsiviilühiskonna esindajatega, et teavitada kõiki osapooli leppega kaasnevatest võimalustest,“ rõhutas ta. ELi ja Ukraina kahepoolsed suhted tuginevad senini 1998. aastal jõustunud partnerlus- ja koostöölepingule. Läbirääkimised uue Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise assotsieerimislepingu üle algasid 2007. aasta märtsis. Läbirääkimised kuulutati ametlikult lõppenuks ELi ja Ukraina tippkohtumisel 19. detsembril 2011. Euroopa Liidu assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingute heakskiitmine Vilniuses Moldova ja Gruusiaga ning nende riikide lähenemine Euroopa Liidule on Eesti välisministri sõnul äärmiselt positiivne. „Euroopa Liidu idapartnerlus lähtub eeldusest, et kaubandustõkete kaotamine ja vabakaubandusala laienemine, mida toetavad demokraatlikud struktuurid ning läbipaistev õigussüsteem, on kasulik kõigile osapooltele,“ lausus Paet. „Eestile on väga oluline, et vabakaubandusala laieneks Moldovale ja Gruusiale, kes on selle nimel palju pingutanud. Samuti on tähtis liikuda kiiresti edasi viisavabaduse suunas, et inimesed saaksid lihtsamini ühest riigist teise liikuda,“ lisas ta. Samas on Paeti sõnul Vilniuse kohtumise järel oluline, et Moldova ja Gruusiaga heakskiidetud lepped allkirjastatakse võimalikult peatselt. Idapartnerluse tippikohtumisel Vilniuses osalevad 28 Euroopa Liidu liikmesriigi ning samuti idapartnerlusriikide Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova ning Ukraina riigipead ja ministrid. Euroopa Liidu Idapartnerlus sai alguse Prahas toimunud tippkohtumisel 2009. aastal. Teine tippkohtumine toimus Varssavis 2011. aasta septembris. Selle algatuse kaudu toetab Euroopa Liit reforme partnerriikides, mis on suunatud demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja avatud turumajanduse arenguks. Samal ajal annab koostöö võimaluse partnerriikidel integreeruda Euroopa majandusse, tihendada poliitilisi sidemeid ja võimaldada inimestele suuremat liikumisvabadust. Järgmine Idapartnerluse tippkohtumine toimub 2015. aasta esimeses pooles Riias. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7618 533 66 159 press@mfa.ee

14.03.2014 07:25 (20.72) Välisminister Urmas Paet avaldas kohtumisel Ukraina peaministri ja välisministriga toetust Ukraina terviklikkusele [Välisministeerium]

Nr 96-E Kohtumisel ÜRO peakorteris New Yorgis Ukraina peaministri Arseni Jatsenjuki ja välisministri Andrii Deštsõtsaga ütles välisminister Urmas Paet, et Eesti toetab Ukraina valitsuse püüdu konflikt Venemaaga rahumeelselt lahendada lähtudes Ukraina terviklikkusest. "Euroopa Liit peab aitama Ukrainat kriisist väljumisel ning survestama Venemaad konflikti lõpetama. Toetame ka ELi kiiret assotsiatsioonilepingu sõlmimist Ukrainaga," märkis Paet. Ta lisas, et esmaspäeval arutavad EL-i välisministrid Brüsselis taas Ukraina toetamisega seonduvat ning piiravate meetmete kehtestamist Venemaale. Peaminister Jatsenjuki sõnul on rahvusvahelise kogukonna panus Venemaa surve pidurdamiseks Ukrainas väga oluline. Välisminister Deštsõtsa avaldas kohtumisel lootust, et assotsiatsioonilepingu Euroopa Liiduga saab allkirjastada lähiajal. Paeti sõnul on Eesti valmis toetama Ukrainat riigisisese olukorra stabiliseerimisel ning reformide tegemist tugeva õigusriigi ülesehitamiseks. Paet kinnitas, et Eesti ja teised ELi riikide välisministrid on väljendanud selget toetust rahvusvahelisele abipaketile, mis Ukraina koheseid vajadusi suudaks leevendada. Eesti ei tunnusta Krimmis pühapäeval läbiviidavat referendumit liitumiseks Venemaaga, sest see on vastuolus Ukraina konstitutsiooniga ning viiakse läbi olukorras, kus piirkonnas asuvad teise riigi ehk Vene väed. "Samuti tuleb nõuda Vene parlamendi otsuse tühistamist, mis lubab vägede kasutamist Ukrainas," lisas ta. Paeti sõnul on vajalik ka OSCE missiooni kiire käivitamine ja püsiv kohalolek Ukrainas. Foto: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/ VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

03.03.2014 19:00 (20.72) Välisminister Urmas Paet: Euroopa Liit mõistis hukka Ukraina-vastase agressiooni [Välisministeerium]

Nr 77-E Brüsselis erakorralisel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel viibiv välisminister Urmas Paet mõistis koos teiste Euroopa Liidu riikide kolleegidega üheselt hukka Venemaa agressiooni Ukrainas Krimmis, mis on suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine. ,,Venemaa tegevused suveräänse Ukraina suunal on vastuolus ÜRO põhikirjaga ning ohuks Euroopa rahule ja julgeolekule,“ sõnasid ELi välisministrid. Euroopa Liidu välisministrid kutsusid Venemaad üles koheselt taandama oma relvajõud nende tavapärastele positsioonidele. ,,Venemaa peab samuti nõustuma viivitamatult Ukrainaga konsultatsioone pidama vastavalt 1997. aastal sõlmitud kahepoolsele koostöö- ja partnerluskokkuleppele," ütles Eesti välisminister. ELi välisministrid peavad oluliseks ka OSCE vaatlusmissiooni saatmist Ukrainasse. Paeti sõnul otsustas EL Venemaa sissetungi jätkumisel peatada läbirääkimised Venemaaga viisaküsimustes ning uue raamlepingu osas. ,,Kui Venemaa jätkab rahvusvahelise õiguse rikkumist ning rünnakuid suveräänse riigi vastu võtab Euroopa Liit kasutusele edasised meetmed," otsustasid ELi välisministrid. Eesti välisminister rõhutas, et kõige tähtsam on leida kriisile poliitiline lahendus austades Ukraina territoriaalset terviklikkust. Euroopa Liit on valmis vahendama läbirääkimisi, mille eesmärk on jõuda rahumeelse lahenduseni. ,,Eesti on korduvalt väljendanud vajadust saata Krimmi rahvusvaheliste organisatsioonide vaatlejad," märkis Paet. Ukraina abistamine ja majandusliku kokkukukkumise vältimine on Euroopa Liidule väga oluline. „Kuid selle eelduseks on kiired ja tegelikud reformid Ukrainas, mis tõepoolest tugevdavad õigusriiki, vähendavad korruptsiooni, kindlustavad turumajanduse toimimist ja annavad jõudu kodanikuühiskonnale,“ märkis Eesti välisminister. Paet tunnustas ka praeguse Ukraina valitsuse tegevust olukorra stabiliseerimiseks riigis ning valmisolekut edasisteks läbirääkimisteks Euroopa Liiduga. „Vastutusvõimeline valitsus Ukrainas on eelduseks, et riigile saaks näiteks Euroopa Liidu, IMF-i ja teiste struktuuride kaudu rahalist abi osutada,“ lausus Eesti välisminister. Samuti on Paeti kinnitusel EL-Ukraina assotsiatsioonileping jätkuvalt allakirjutamiseks valmis. „Oleme selle peatse sõlmimise poolt ning leiame, et see oleks Ukrainale tulevikkuvaatavalt kasulik. Samas ei ole see leping ELi-Ukraina suhete lõppeesmärk,“ märkis välisminister Paet. Välisminister Paet rõhutas ka, et maikuusse plaanitud Ukraina presidendivalimised peavad olema vabad, demokraatlikud ja läbipaistvad. ,,Samuti peab olema tagatud rahvusvaheliste valimisvaatlejate ligipääs,“ lisas Eesti välisminister. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

14.03.2014 13:22 (20.72) EL-i asjade komisjon soovib Venemaa suhtes karmide sanktsioonide kehtestamist [Riigikogu]

Riigikogu EL-i asjade komisjon on seisukohal, et 16. märtsiks planeeritud referendum Krimmi ühinemiseks Venemaaga on ebaseaduslik ja Krimmi Ülemnõukogu otsused on vastuolus Ukraina põhiseadusega. Samuti peab komisjon oluliseks, et Euroopa Liit kehtestaks Venemaa suhtes sanktsioonid, mille eesmärk on aidata kaasa Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse taastamisele. „Viimase aja arengud on näidanud, et läbirääkimised Venemaaga tulemusi ei anna ja Venemaa suhtes on vaja rakendada karme sanktsioone. Euroopa Liit peab nüüd näitama oma tugevust ja ühtsust sanktsioonide kehtestamisel, sest muidu pole lootustki, et Venemaa oma tegevust muudaks,“ ütles EL-i asjade komisjoni esimees Arto Aas. „Venemaa peab lõpetama sõjalised tegevused ja viima oma üksused viivitamatult tagasi alalistesse paiknemiskohtadesse,“ lisas Aas. Eesti on valmis rakendama lisameetmeid, sealhulgas reisikeelu kehtestamist ja varade külmutamist inimeste suhtes, kes on tekkinud olukorras süüdi. Samuti on Euroopa Liidu – Venemaa tippkohtumise ärajätmine üks võimalikest sammudest. Eesti peab oluliseks saata Ukrainasse EL-i vaatlusmissioon ja lubada Krimmi OSCE vaatlejad. Samuti on oluline pakkuda Ukrainale abi õigusriigi tugevdamiseks, korruptsiooni vähendamiseks, reformide hoogustamiseks, turumajanduse toimimise kindlustamiseks, kodanikuühiskonna tugevdamiseks ja Ukraina EL-i perspektiivi toetamiseks. Eesti soovib Euroopa Liidu assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingute sõlmimist Ukrainaga nii ruttu kui võimalik. Veebruari lõpus hõivasid Venemaa relvajõud Krimmi strateegilised punktid nagu parlamendihoone ja lennuväljad. Ukraina sõjaväeosad on Krimmis sisse piiratud ja Venemaa sõjalised jõud on koondunud Ukraina piirialadele. Ukraina esindajad soovisid alustada Venemaaga läbirääkimisi 1997. aastal sõlmitud kahepoolse koostöö- ja partnerluskokkuleppe alusel, kuid Venemaa ei leidnud selleks põhjust. EL-i üldasjade ja välisasjade nõukogu koguneb Ukraina küsimust arutama 17.-18. märtsil ning Eesti seisukohti esindab seal välisminister Urmas Paet. EL-i asjade komisjon jätkab Ukraina teemalist arutelu ka eesoleva EL-i ülemkogu päevakorra valguses. Riigikogu pressiteenistus Kati Varblane , 631 6353, 51 69152 kati.varblane@riigikogu.ee

14.03.2014 19:05 (20.72) Balti riikide parlamendijuhid tegid Roomas ühisavalduse Ukraina toetuseks [Riigikogu]

Balti riikide parlamendijuhid tegid Roomas ühisavalduse Ukraina toetuseks Eesti, Läti ja Leedu parlamentide esimehed tegid Roomas toimunud Euroopa Liidu spiikrite konverentsil ühisavalduse Ukraina toetuseks. Dokumendile on alla kirjutanud Ene Ergma, Solvita Aboltina ja Loreta Graužinienė. Avalduses tuntakse sügavat muret kriitilise olukorra pärast Ukrainas seoses Venemaa agressiooniga. Avalduses märgitakse, et Vene Föderatsiooni seadusandja luba kasutada Venemaa relvajõudusid Ukraina territooriumil ei ole kooskõlas rahvusvahelise õigusega luues sellega ohtliku pretsedendi. Venemaa tegevus rikub Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning on tõsiseks ohuks rahumeelsele ja demokraatlikule arengule regioonis. Ebaseadusliku referendumi läbiviimise otsus Krimmis Venemaaga liitumiseks ei ole kooskõlas Ukraina põhiseadusega ja on seetõttu lubamatu. Avalduses kutsutakse Euroopa Liidu liikmesriike koos rahvusvahelise kogukonnaga astuma kiireid samme rahu kindlustamiseks ja julgeoleku tagamiseks regioonis. Avalduses mõistetakse otsustavalt hukka Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas ja Krimmi okupeerimine. Balti riikide parlamendijuhid kutsusvad üles tühistama otsused, mis ei ole kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Kolme Balti riigi parlamendi esimehe ühisavalduses väljendatakse täit toetust Ukraina Ülemraadale ja ollakse solidaarsed Ukraina rahvaga. Avalduse tekst: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=178911 Riigikogu pressiteenistus Gunnar Paal , 631 6351 gunnar.paal@riigikogu.ee

17.03.2014 10:55 (20.72) Välisminister Urmas Paet: Ukraina julgeolekuolukord on Krimmi niinimetatud referendumi tõttu veelgi keerulisem [Välisministeerium]

Nr 100-E Välisminister Urmas Paet ütles täna hommikul Euroopa Liidu välisministrite kohtumise eel Brüsselis ELi riikide ja Ukraina välisministrite kohtumisel, et niigi habras julgeolekuolukord Ukrainas on eilse Venemaa poolt läbiviidud Krimmi niinimetatud referendumiga veelgi keerulisemaks muutunud. „Euroopa Liidul ei jää muud üle, kui tänasel välisasjade nõukogu istungil karmistada meetmeid Venemaa suunal, kes rikub järjekindlalt rahvusvahelist õigust ja pole näidanud soovi läbirääkimisteks,“ lisas ta. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Ukraina valitsus keerulises kriisisituatsioonis, püüdes leida konfliktile rahumeelset lahendust, väga tasakaalukalt käitunud. Paraku ei ole Venemaa näidanud dialoogisoovi ega ole piirdunud diplomaatiliste vahenditega. „Eesti ega ka suurem osa rahvusvahelisest kogukonnast ei tunnusta eilset Krimmis läbiviidud niinimetatud referendumit liitumiseks Venemaaga, kuna see on vastuolus Ukraina konstitutsiooniga ning viidud läbi olukorras, kus piirkonnas asuvad teise riigi ehk Vene väed,“ ütles Paet. Euroopa Liidu riikide välisministrid avaldasid lootust, et Euroopa Komisjoni poolt 5. märtsil pakutud toetuspakett aitab kaasa Ukraina ebastabiilse majandusolukorra leevendamiseks. Välisminister Paeti sõnul on kindlasti positiivse mõjuga Ukraina majandus- ja ärikliimale ka 11. märtsil Euroopa Liidu poolt töösse võetud ühepoolsete kaubandusmeetmete määruse eelnõu, mille jõustumisel saab Ukraina koheselt hakata oma kaupade ekspordil Euroopa Liitu kasutama samu soodustariife, mida pakub põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond. Välisminister Paeti sõnul on Eesti jätkuvalt valmis toetama Ukrainat olukorra stabiliseerimisel, jagades oma teadmisi eksperttasandil ning kogemusi nii reformide elluviimisel, mis aitavad üles ehitada õigusriiki, kui ka majandusolukorra parendamisel. 20. veebruaril toimunud Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kinnitas samuti, et Euroopa Liidu pakkumine Ukrainale poliitiliseks assotsieerumiseks ja majandusintegratsiooniks ning toetuseks reformide läbiviimisel on jõus. „Väga oluline on keskenduda võitlusele korruptsiooniga,“ lisas ta. Välisminister Paeti sõnul on Eesti toetanud Ukrainat humanitaarabikorras 85 000 euroga ning valmis võtma Eestisse ravile kümmekond vigastatut, kes on Ukraina meeleavaldustes kannatada saanud. Lähem info: Marika Post Eesti EL-i esinduse pressiesindaja +32 474 981 657 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 press@mfa.ee

17.03.2014 14:51 (20.72) Euroopa Liidu välisministrid otsustasid kehtestada Venemaa suhtes uued piirangud [Välisministeerium]

Nr 103-E Lähtudes Venemaa tegevusest Ukrainas otsustasid Euroopa Liidu riikide välisministrid täna Brüsselis rakendada uusi piiranguid Venemaale. Välisminister Urmas Paeti sõnul kehtestab Euroopa Liit reisikeelu ning varade külmutamise nende isikute suhtes, kes vastutavad tegude eest, mis on ohtlikud Ukraina julgeolekule ning vastuolus Ukraina territoriaalse terviklikkusega. Ta lisas, et Venemaa tegevus Ukrainas on muutnud Euroopa julgeolekuolukorda. „Sanktsioonide nimekirjas olevate isikute loetelu jääb avatuks ehk sinna on võimalik uusi isikuid lisada vastavalt olukorra arengule,“ ütles ta. „Venemaa jätkuva rahvusvahelise õiguse rikkumise ja agressiooni Ukrainas on selgelt hukka mõistnud suur osa rahvusvahelisest kogukonnast. Laupäeval väljendasid seda seisukohta illegaalset nn referendumit Krimmis arutades ka ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed, välja arvatud Venemaa,“ lisas Paet. Euroopa Liidu välisasjade nõukogu võttis täna vastu järeldused Ukraina kohta, milles mõistetakse selgelt hukka eilne Krimmis toimunud ebaseaduslik referendum, mille tulemusi Euroopa Liit ei tunnusta. Järeldustes kinnitatakse üle, et Euroopa Liit on jätkuvalt valmis võimaliku negatiivse arengustsenaariumi vältimiseks dialoogiks kõigi osapooltega. Euroopa Liit on valmis Ukrainat toetama ning lubab anda rahalist tuge, nagu Euroopa Komisjon näeb ette oma Ukraina abipaketis. Samuti on EL valmis uute meetmete kehtestamiseks Venemaa suunal lähitulevikus. Välisminister Urmas Paeti sõnul tuleb tekkinud keerulises välispoliitilises olukorras teha kõikidel osapooltel pingutusi, et konflikt ei süveneks ega halvendaks julgeolekuolukorda mitte ainult Ida-Ukrainas, vaid kogu Euroopas. „Oluline on laiem rahvusvaheline kohaolek kogu Ukrainas,“ ütles välisminister Paet. „Eesti toetab Euroopa Liidu vaatlusmissiooni saatmist Ukrainasse,“ lisas ta. Euroopa Liidu välispoliitikajuhid toetasid ka OSCE erakorralise vaatlusmissiooni kiiret lähetamist Ukrainasse. Eesti välisministri hinnangul on Ukraina edasisel kiiremal poliitilisel ja majanduslikul lõimumisel Euroopa Liiduga oluline, et esimese sammuna allkirjastatakse juba sel nädalal Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel ELi ja Ukraina põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda hõlmava assotsiatsioonilepingu kõik poliitilised peatükid. „Euroopa Liidu assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingud Ukraina, Gruusia ja Moldovaga tuleb sõlmida nii ruttu kui võimalik,“ märkis Paet. Samuti peab välisminister Paet oluliseks ELi poolseks otsuseks kaotada ajutiselt Ukraina Euroopa Liitu suunatud ekspordi puhul tollimaksud. Lähem info: Marika Post Eesti EL-i esinduse pressiesindaja +32 474 981 657 VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 press@mfa.ee

17.04.2014 18:30 (20.72) UKRAINA PÄEVIK: Ukraina võimud kehtestasid ulatuslikud reisipiirangud [Postimees]

Viimase päeva olulisemad teated: Donetski oblastis Mariupolis ründasid venemeelsed omakaitseväelased ööl vastu tänast Ukraina rahvuskaardi pataljoni. Siseministri kt Arsen Avakov teatas Facebooki vahendusel kolmest tapetud ründajast. USA, Venemaa, Ukraina välisministrid ja Euroopa Liidu välispoliitika juht kohtuvad täna Genfis Ukraina kriisikõnelustel. Ukraina välisministri kt Andri Deštšitsa sõnul kavatseb ta Moskvalt nõuda Ida-Ukraina terroristide toetamise lõpetamist ja Vene vägede tagasitõmbamist Ukraina idapiiri tagant. Analüütikute hinnangul tänased kriisikõnelused lahendust kaasa tuua ei tõota. ÜRO kõrge ametnik hoiatas selle eest, et rahutused Ida-Ukrainas võivad kogu riigi olukorda tõsiselt destabiliseerida.

01.05.2014 11:40 (20.72) Marko Mihkelson: Eestil on võimalus ja kohustus toetada Ukrainat reformide läbiviimisel [Riigikogu]

Ukraina valitsus on pöördunud Eesti poole abipalvega Eesti e-riigi kogemuste ja lahenduste kasutuselevõtmise ning reformide läbiviimise toetamiseks. “Usun, et Eestil on mitte ainult võimalus, vaid lähtudes meie alati headest suhetest ja sarnasest ajaloost lausa kohustus aidata Ukrainat e-riigi lahenduste juurutamisel ning reformide läbiviimisel," ütles Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. "Eestil on maailmas ainulaadne kogemus tervikliku e-riigi lahenduste loomisest, mis on saanud osaks meie igapäevasest elust ja mõtlemisviisist, aidanud kiirendada majandusarengut, muutnud tegevuse nii riigi kui inimeste jaoks lihtsamaks ja efektiivsemaks ning oluliselt aidanud vähendada korruptsiooni. Kõik need ülesanded seisavad täna ka Ukraina valitsuse ees,” rõhutas Mihkelson. “Täna on Ukrainas maailmas kõige rohkem erinevaid makse maailmas, mille maksmisele kulub 390 tundi aastas võrreldes Eesti 81 tunniga. Oluline probleem on korruptsioon, mis on kahjuks muutunud igapäevaelu ja äritegevuse tavaliseks osaks,“ kirjeldas Mihkelson Ukrainas valitsevat olukorda. Ta lisas, et Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuki üleminekuvalitsus on seadnud oma prioriteetideks korruptsiooni vähendamise ning äri- ja investeerimiskliima parandamise. Sellega seoses pöördus Eesti kui “e-lahenduste poolest juhtiva riigi” poole Ukraina e-riigi eest vastutav aspeaminister Vladimir Groisman ning palus Eestilt eksperte Ukraina e-riigi strateegia loomiseks, toetava seadusandluse väljatöötamiseks ja võimaluse korral Eesti e-riigi lahenduste juurutamiseks. “Väga tähtis on reageerida palvele kiiresti ning näidata, et Eesti on valmis mitte ainult olema mures Ukraina olukorra pärast, vaid oma sõnu ka tegevustega toetama,” ütles Mihkelson. “Näiteks MTÜ Ukraina Euroopa Integratsiooni Keskus on hetkel koostamas ekspertide gruppi Ukraina seadusandluse väljatöötamise nõustamiseks ning leian, et Eesti riik peaks omalt poolt pakkuma Ukrainale X-tee ning digitaalallkirja, mille juurutamine Ukrainas annaks võimaluse reformidega kiirendatud kujul edasi minna,” rõhutas Mihkelson. Martin Vallimäe , 631 6356; 53306009 martin.vallimae@riigikogu.ee

29.05.2014 14:30 (20.72) Tallinnas algab NATO ja Ukraina kaitseministrite kohtumine [Kaitseministeerium]

Tallinnas toimuvad täna ja homme NATO ja Ukraina kõrgetasemelised konsultatsioonid, kus arutatakse peamiselt Ukraina kaitsereformide arengut ning euro-atlandi regioonis väljakujunenud julgeolekuolukorda. Tegemist on viimase Ukraina praktiliste kaitsereformiarengute vaagimisega enne NATO välisministrite kohtumist detsembris, kus võib tulla arutluse alla ka Ukrainale NATO Liikmelisuse Tegevuskava (Membership Action Plan, MAP) andmine. Lisaks kaitseminister Aaviksoole on Tallinnasse tulemas veel USA, Tšehhi, Läti, Türgi, Ukraina, Taani ja Albaania kaitseministrid. Kolm riiki – Ühendkuningriik, Bulgaaria ja Norra – on esindatud aseministrite tasemel. Üheksa liitlase puhul on kohtumisele oodata antud riigi suursaadikud NATO juures. Ülejäänud riigid on esindatud näiteks kas kantslerite ja asekantslerite tasemel. Konsultatsioone juhib NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer ja kohal on ka NATO Sõjalise Komitee esimees admiral Giampaolo di Paola. Samuti on kohtumisele akrediteerunud üle 70 ajakirjaniku Eestist ja välismaalt. Täna õhtul annab Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves kohtumisel osalejatele õhtusöögi Teaduste Akadeemias. Kohtumine avatakse ametlikult homme hommikul Radisson SAS hotelli konverentsikeskuses, millele järgneb kaks töösessiooni, kus arutatakse euro-atlandi regioonis väljakujunenud julgeolekuolukorda ning Ukraina kaitse- ja julgeolekureformide arenguid. Pärast töösessioonide lõppu toimub konverentsikeskuses ka NATO peasekretäri ning Ukraina ja Eesti kaitseministri pressikonverents. NATO-Ukraina kõrgetasemelised kohtumised toimuvad kord aastas ning siiani on taolisi kohtumisi aset leidnud viiel korral: Berliinis (2002), Washingtonis (2003), Varssavis (2004), Vilniuses (2005) ning Sintras (2006). 2007. aastal ametlikku kohtumist ei olnud ning Tallinnas toimuv on seega järjekorras kuues. Ürituse peakorraldaja on Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus koostöös kaitseministeeriumi ja NATO rahvusvahelise ametkonnaga. Kohtumise avasessiooni ja pressikonverentsi on võimalik jälgida reaalajas interneti vahendusel veebiaadressil: http://www1.neti.tv/kaitse.asx Ülekande vaatamiseks peab arvutisse olema installeeritud Windows Media Player.Lisainfo: Peeter KuimetKaitseministeeriumi pressiesindaja Tel. 717 0116 / 56 56 41 88 peeter.kuimet@kmin.ee

29.05.2014 14:31 (20.72) Pressiteade nr 30 Eesti kaitseminister osaleb NATO-Ukraina konverentsil USAs [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Margus Hanson osaleb 4.-5. mail Washingtonis toimuval NATO ja Ukraina konverentsil, mille läbivaks teemaks on NATO ja Ukraina edasine kahepoolne koostöö ja integratsioon. Kutse konverentsil osalemiseks on saanud kõik alliansi liikmesriikideKaitseminister Margus Hanson osaleb 4.-5. mail Washingtonis toimuval NATO ja Ukraina konverentsil, mille läbivaks teemaks on NATO ja Ukraina edasine kahepoolne koostöö ja integratsioon. Kutse konverentsil osalemiseks on saanud kõik alliansi liikmesriikide ja liitumiskutse saanud riikide kaitseministrid, nende hulgas ka Eesti kaitseminister. Konverentsil vaadeldakse NATO ja Ukraina võimaliku koostöö erinevaid aspekte ning arutletakse, milliseid põhimõttelisi muutusi peaks Ukraina läbi viima oma kaitsestruktuurides olemaks alliansile koostöövõimeline partner tulevikku silmas pidades. Konverentsil esinevad sõnavõttudega mitmed samalaadse reformiperioodi läbinud ja vastavat kogemust omavate NATO liikmesriikide kaitseministrid. Konverentsi avasõnad ütleb NATO peasekretär Lord Robertson. Kohal on ka USA kaitseminister Donald H. Rumsfeld, kes osaleb sõnavõtuga teemaderingis “NATO ja Ukraina panus rahu ning julgeoleku arendamisse”.

07.06.2014 18:56 (20.72) Peaminister Rõivas kohtumisel Jatsenjukiga: Eesti on valmis jagama oma reformikogemusi [Valitsus]

Kiiev, 7. juuni, 2014 – Eesti peaministri Taavi Rõivase ja Ukraina peaministri Arseni Jatsenjuki kohtumise peateemadeks oli Ukraina julgeolek ja majandus. Räägiti suurematest probleemidest ja reformidest, mida Ukraina oma riigi ülesehitamiseks kõige kiiremini vajab.Peaminister Rõivase sõnul seisavad Ukraina valitsuse ees erakordselt suured väljakutsed. Kõige olulisem on Rõivase hinnangul territoriaalse terviklikkuse taastamine ja julgeoleku kindlustamine. Usalduslikus õhkkonnas toimunud kohtumisel räägiti ka koostööst, mis aitaks kaasa riigi taastumisele. „Paljud reformid mis Ukrainal ees seisavad on sarnased nendele, mida Eesti tegi kümne aasta eest enne Euroopa Liiduga liitumist. Reformid ühiskonna ja majanduse muutmiseks andsid meile hindamatu kogemuse, millest võib Ukrainale kasu olla,“ rääkis Rõivas. „Pean meie moraalseks kohuseks saadud õppetunde ukrainlastega jagada,“ lisas ta. Majandussuhetest rääkides kinnitas peaminister, et Eesti ettevõtetel on jätkuv huvi Ukraina vastu. „Eesti on huvitatud, et Ukraina majanduskeskkonda parandavad reformid oleksid edukad ja olukord muutuks stabiilsemaks,“ rääkis Rõivas. Kohtumisel oli teemaks ka vangistatud OSCE vaatlejate olukord. Ukraina peaminister oli olukorraga hästi kursis ja kinnitas, et jagab eestlaste muret. Peaminister Jatsenjuk lubas jätkata jõupingutusi vaatlejate vabastamiseks. Peaminister Rõivas osales täna ennelõunal ka Ukraina presidendiks valitud Petro Porošenko pidulikul ametisse nimetamise tseremoonial ning külastas Maidani. Peaminister naaseb Eestisse täna õhtul. Fotod:http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#2658-1

10.01.2017 04:11 (20.72) Kaitseminister Hanso: Eesti eriväelased on teinud Ukrainas ülihead tööd [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Hannes Hanso külastas Ukrainas Eesti erüksuslasi, kes õpetavad välja Ukraina erivägede rügemendi kaitseväelasi ja tutvus põhjalikult Eesti eriväelaste teenistusega Ukrainas. „Eesti eriüksuslased on teinud Ukrainas ülihead tööd,“ ütles kaitseminister Hanso kohtumisel. „Meie Ukraina partnerid hindavad meie erüksuslaste oskusi ja motivatsiooni väga kõrgelt. Eesti teeb kõik, et Ukrainat rasketel aegadel toetada.“ Minster Hanso sõnul on Eesti ja Ukraina eriväelased loonud väga usaldusliku ja vastastikku kasuliku koostöösuhte. „Eesti antaval väljaõppel on ka teine külg. Meie instruktorid õpivad oma Ukraina kolleegidelt palju, kuna tegemist on reaalse sõjakogemusega sõduritega,“ ütles kaitseminister Hannes Hanso. „Vastase taktika ja tehnika tundma õppimine on väga oluline Eesti eriväelaste ning riigikaitse jaoks tervikuna. Usun, et sellisel, vastastikku kasulikul sõjalisel koostööl, on tulevikku silmas pidades suured võimalused.“ Eesti eriväelastele anti pidulikul rivistusel panuse eest Ukraina eriüksuste arendmisesse üle Ukraina kaitseministri medalid ja Ukraina kindralstaabi medalid. Eesti eriväelased õpetavad Ukrainas koos Ameerika Ühendriikide eriväelastega välja Ukraina eriväelasi, kes osalevad lahingutegevuses terroritõrje operatsioonil Donetski ja Luhanski oblastites. Kõik uudised Keel EST

10.01.2017 04:21 (20.72) Juhan Parts kohtus Ukraina energeetikaministri ning presidendi julgeolekunõunikuga energeetika alal [Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium]

Kohtumisel Ukraina energeetikaministri Yurii Prodaniga oli teemaks kahe riigi ja Euroopa Liidu koostöö ning Eesti ja Ukraina vaheline energeetikakoostöö.„Meil on mitmed ühised koostööpunktid energeetikas,“ kinnitas Juhan Parts kohtumisel kütuse- ja energeetikaminister Yurii Prodaniga, „taastuvenergia, tuule- päikese- ja bioenergia arendamine, võimalik ühtse Euroopa ühtse elektrituru laienemine Ukrainasse, Odessa-Brodõ-(Blotsk-Gdansk) naftajuhtme projekt, võimalik põlevkivialane koostöö“.Ministrid analüüsisid Euroopa gaasituru arenguid ning gaasivarustuse mitmekesistamise võimalusi.Ukraina minister rõhutas riigi gaasivarustussüsteemi töökindlust, aga tõdes vajadust selle moderniseerimiseks. „Nordstreami tuleb suhtuda väga ettevaatlikult,“ ütles Yurii Prodan kohtumisel.“Enne eksisteerivatele gaasivarustussüsteemidele alternatiivprojektide rajamist tuleks teha täpsed majandusarvestused, mis tõestaksid, et selle gaasitrassi rajamine on majanduslikult mõttekas ja ei tõsta gaasi hinda Euroopa tarbijate jaoks.“ Ukraina ministri sõnul on turvalisem ja odavam olemasolevate süsteemide senisest efektiivsem kasutamine ja nende moderniseerimine. Ukraina pool oli huvitatud põlevkivialasest ja taastuvenergia alasest koostööst Eestiga. Yurii Prodan tutvustas ka Ukraina tulevikuplaane aatomienergeetikas, millele arendamist pidas ta vältimatuks.Juhan Parts kohtus ka Ukraina presidendi julgeolekunõunikuga energeetika valdkonnas Bohdan Sokolovskyga, kellega arutati samuti riikidevahelist koostööd energeetikas ning Euroopa energiaharta ja energia varustuskindluse küsimusi.Lisainfo ja kokkulepped otseintervjuudeks Ukrainast:Kalev VapperAvalike suhete osakonna juhatajaMajandus- ja KommunikatsiooniministeeriumTelefon: + 372 50 28 747 Kõik uudised Keel EST

13.09.2017 14:11 (20.72) Mikser Porošenkole: Ukraina lähenemine Euroopa Liidule on meie kõigi huvides [Välisministeerium]

Välisminister Mikser kohtus täna Kiievis Ukraina presidendi Petro Porošenkoga. Kohtumisel kinnitasid välisminister ja president kahe riigi häid suhteid ning arutasid olukorda Ida-Ukrainas, Ukraina reformiprotsessi ja integratsiooni Euroopa Liiduga. Mikser väljendas Eesti jätkuvat toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. „Venemaa agressioon Ida-Ukrainas jätkub, kuid nii Eesti kui ka Euroopa Liit seisavad kindlalt Ukraina eest,“ rõhutas välisminister. „Kuni Ukraina territoriaalset terviklikkust ei ole taastatud, sõjategevus Ida-Ukrainas ja Krimmi ebaseaduslik anneksioon kestab, peab Lääs jätkama ühtse ja põhimõttekindla poliitikaga, sealhulgas Venemaale kehtestatud sanktsioonidega,“ kinnitas ta. Mikseri sõnul on samuti oluline, et OSCE vaatlejate turvaline ligipääs kogu konfliktipiirkonda oleks tagatud. Mikser tervitas Ukraina ja Euroopa Liidu vahelise assotsieerimislepingu äsjast jõustumist, mis näitab tema sõnul ELi kindlat soovi süvendada poliitilist ja majanduskoostööd Ukrainaga. „Ukraina lähenemine Euroopa Liidule on meie kõigi huvides ning oluline on seda rada pidi edasi liikuda,“ ütles välisminister. „Nüüd tuleb keskenduda lepingu elluviimisele, mis tähendab muuhulgas mahukaid reforme, ning kasutada maksimaalselt lepinguga avanevaid võimalusi,“ rõhutas Mikser. Välisminister toonitas esmajoones võitlust korruptsiooniga, ettevõtluskliima parandamist ja kohtusüsteemi töö tõhustamist. Novembris Brüsselis toimuvast Idapartnerluse tippkohtumisest rääkides kinnitas Mikser, et idapartnerlus on Eesti eesistumise prioriteet. „ELi eesistumine annab meile võimaluse hoida idapartnerlust EL poliitilise tähelepanu all. Peame Idapartnerluse tippkohtumist kasutama ühise poliitilise pühendumise kinnitamiseks ning konkreetsete sammude planeerimiseks, mis innustaksid kõiki meie idapartnereid reformidega edasi minema ja seeläbi ka Euroopa Liidule lähenema,“ ütles välisminister. Välisministril on kavas kohtumised ka peaminister Volodõmõr Groismaniga ja välisminister Pavlo Klimkiniga. Samuti esineb ta Idapartnerluse meediakonverentsil, mis on üks neljast Idapartnerluse tippkohtumise kõrvalüritusest Eesti eesistumise ajal. Fotod: flic.kr/s/aHsm2KvjJS Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee 56675362 Kõik uudised

25.01.2018 21:02 (20.72) Mikser Portugali välisministrile: NATO tippkohtumiselt ootame konkreetseid tulemusi Ratas: Eesti tuleb viivitamatult eemaldada Ukraina maksuparadiiside nimekirjast [Valitsus]

Välisminister Sven Mikser kohtus t& Šveits, Davos, 25. jaanuar 2018 – Peaminister Jüri Ratas ütles täna telefonivestluses Ukraina peaminister Volodõmõr Groismanile ja Davosis kohtumisel Ukraina rahandusminister Oleksandr Danõljukile, et Eesti tuleb viivitamatult eemaldada nii-öelda maksuparadiiside nimekirjast. Peaminister Ratase avaldus: „Eesti liigitamine Ukrainas nii-öelda maksuparadiisiks on kahetsusväärne eksitus, mis tuleb koheselt lahendada. Praegune olukord tähendab, et Ukrainas tegutsevatel Eesti ettevõtetel on tekkinud põhjendamatud rahalised lisakohustused ning nad kannavad seetõttu iga päev kahju. See on vastuvõetamatu olukord ning Eesti riigil tuleb oma ettevõtjate eest seista. Saime olukorrast teada aasta alguses ning Eesti esindajad on olnud Ukraina võimudega küsimuse lahendamiseks ühenduses. Eesti ja Ukraina on OECD liikmetena kokku leppinud, et vahetavad omavahel maksu- ja finantsteavet. Seetõttu tulnuks Ukrainal Eesti maksusüsteemi puudutavate küsimuste korral meiega ühendust võtta ja arusaamatused selgeks rääkida. Ükski teine riik maailmas ei näe Eestit maksuparadiisina. Eesti on Euroopa Liidu ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liige ning meie maksupoliitika vastab kõigile rahvusvahelistele nõudmistele ja standarditele, samuti Ukraina seadustele. Ukraina peaminister ja rahandusminister kinnitasid, et tegelevad küsimusega. Rahandusminister lubas olukorra lahendada. Loodan, et võimalikult kiiresti.“ Fotod kohtumiselt Ukraina rahandusministriga: https://www.dropbox.com/sh/as25baw1mssh7l9/AACls118O4veWV-qN_LWW7z2a?dl=0 Kõik uudised Keel EST

25.01.2018 21:22 (20.72) Mikser Portugali välisministrile: NATO tippkohtumiselt ootame konkreetseid tulemusi PARANDATUD! Ratas: Eesti tuleb viivitamatult eemaldada Ukraina maksuparadiiside nimekirjast [Valitsus]

Välisminister Sven Mikser kohtus t& Šveits, Davos, 25. jaanuar 2018 – Peaminister Jüri Ratas ütles täna telefonivestluses Ukraina peaminister Volodõmõr Groismanile ja Davosis kohtumisel Ukraina rahandusminister Oleksandr Danõljukile, et Eesti tuleb viivitamatult eemaldada nii-öelda maksuparadiiside nimekirjast. Peaminister Ratase avaldus: „Eesti liigitamine Ukrainas nii-öelda maksuparadiisiks on kahetsusväärne eksitus, mis tuleb koheselt lahendada. Praegune olukord tähendab, et Ukrainas tegutsevatel Eesti ettevõtetel on tekkinud põhjendamatud rahalised lisakohustused ning nad kannavad seetõttu iga päev kahju. See on vastuvõetamatu olukord ning Eesti riigil tuleb oma ettevõtjate eest seista. Saime olukorrast teada aasta alguses ning Eesti esindajad on olnud Ukraina võimudega küsimuse lahendamiseks ühenduses. Eesti ja Ukraina on kokku leppinud, et vahetavad omavahel maksu- ja finantsteavet. Seetõttu tulnuks Ukrainal Eesti maksusüsteemi puudutavate küsimuste korral meiega ühendust võtta ja arusaamatused selgeks rääkida. Ükski teine riik maailmas ei näe Eestit maksuparadiisina. Eesti on Euroopa Liidu ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liige ning meie maksupoliitika vastab kõigile rahvusvahelistele nõudmistele ja standarditele, samuti Ukraina seadustele. Ukraina peaminister ja rahandusminister kinnitasid, et tegelevad küsimusega. Rahandusminister lubas olukorra lahendada. Loodan, et võimalikult kiiresti.“ Fotod kohtumiselt Ukraina rahandusministriga: https://www.dropbox.com/sh/as25baw1mssh7l9/AACls118O4veWV-qN_LWW7z2a?dl=0 Kõik uudised Keel EST

26.01.2018 09:23 (20.72) Algab konkurss Eesti-Läti keeleauhinnale Ratas: Eesti tuleb viivitamatult eemaldada Ukraina maksuparadiiside nimekirjast [Valitsus]

Eesti ja Läti välisministeeriumid kuulutavad välja iga-aastase konkursi Eesti-Läti keeleauhinnale. Vastavalt keeleauhinna põhikirjale võib konkursile esitada kandidaate, kes on 2017. aastal aidanud oma tegevusega kaasa eesti ja läti keele edendamisele kas tõlke või teadustööga, eesti keele õpetamisega Lätis või läti keele õpetamisega Eestis. Žürii langetab otsuse võitja suhtes 2018. aasta kevadel. Võitja kuulutavad välja Eesti ja Läti välisministrid. Keeleauhinna eesmärk on suurendada teadmisi eesti ja läti keelest ning tunnustada eesti ja läti tõlkijate, keeleteadlaste ja õpetajate saavutusi nende keelte edendamisel. Keeleauhind aitab tugevdada ka Eesti ja Läti kultuurikoostööd, mis on eriti oluline sellel aastal, mil tähistame mõlema riigi sajandat sünnipäeva. Preemia rahaline väärtus on 3000 eurot, millesse panustavad v& Šveits, Davos, 25. jaanuar 2018 – Peaminister Jüri Ratas ütles täna telefonivestluses Ukraina peaminister Volodõmõr Groismanile ja Davosis kohtumisel Ukraina rahandusminister Oleksandr Danõljukile, et Eesti tuleb viivitamatult eemaldada nii-öelda maksuparadiiside nimekirjast. Peaminister Ratase avaldus: „Eesti liigitamine Ukrainas nii-öelda maksuparadiisiks on kahetsusväärne eksitus, mis tuleb koheselt lahendada. Praegune olukord tähendab, et Ukrainas tegutsevatel Eesti ettevõtetel on tekkinud põhjendamatud rahalised lisakohustused ning nad kannavad seetõttu iga päev kahju. See on vastuvõetamatu olukord ning Eesti riigil tuleb oma ettevõtjate eest seista. Saime olukorrast teada aasta alguses ning Eesti esindajad on olnud Ukraina võimudega küsimuse lahendamiseks ühenduses. Eesti ja Ukraina on kokku leppinud, et vahetavad omavahel maksu- ja finantsteavet. Seetõttu tulnuks Ukrainal Eesti maksusüsteemi puudutavate küsimuste korral meiega ühendust võtta ja arusaamatused selgeks rääkida. Ükski teine riik maailmas ei näe Eestit maksuparadiisina. Eesti on Euroopa Liidu ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liige ning meie maksupoliitika vastab kõigile rahvusvahelistele nõudmistele ja standarditele, samuti Ukraina seadustele. Ukraina peaminister ja rahandusminister kinnitasid, et tegelevad küsimusega. Rahandusminister lubas olukorra lahendada. Loodan, et võimalikult kiiresti.“ Fotod kohtumiselt Ukraina rahandusministriga: https://www.dropbox.com/sh/as25baw1mssh7l9/AACls118O4veWV-qN_LWW7z2a?dl=0 Kõik uudised Keel EST

26.01.2018 10:58 (20.72) Välisminister Sven Mikser kohtus Addis Abebas Somaalia välisministri Ahmed Awadiga Ratas: Eesti tuleb viivitamatult eemaldada Ukraina maksuparadiiside nimekirjast [Valitsus]

Šveits, Davos, 25. jaanuar 2018 – Peaminister Jüri Ratas ütles täna telefonivestluses Ukraina peaminister Volodõmõr Groismanile ja Davosis kohtumisel Ukraina rahandusminister Oleksandr Danõljukile, et Eesti tuleb viivitamatult eemaldada nii-öelda maksuparadiiside nimekirjast. Peaminister Ratase avaldus: „Eesti liigitamine Ukrainas nii-öelda maksuparadiisiks on kahetsusväärne eksitus, mis tuleb koheselt lahendada. Praegune olukord tähendab, et Ukrainas tegutsevatel Eesti ettevõtetel on tekkinud põhjendamatud rahalised lisakohustused ning nad kannavad seetõttu iga päev kahju. See on vastuvõetamatu olukord ning Eesti riigil tuleb oma ettevõtjate eest seista. Saime olukorrast teada aasta alguses ning Eesti esindajad on olnud Ukraina võimudega küsimuse lahendamiseks ühenduses. Eesti ja Ukraina on kokku leppinud, et vahetavad omavahel maksu- ja finantsteavet. Seetõttu tulnuks Ukrainal Eesti maksusüsteemi puudutavate küsimuste korral meiega ühendust võtta ja arusaamatused selgeks rääkida. Ükski teine riik maailmas ei näe Eestit maksuparadiisina. Eesti on Euroopa Liidu ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liige ning meie maksupoliitika vastab kõigile rahvusvahelistele nõudmistele ja standarditele, samuti Ukraina seadustele. Ukraina peaminister ja rahandusminister kinnitasid, et tegelevad küsimusega. Rahandusminister lubas olukorra lahendada. Loodan, et võimalikult kiiresti.“ Fotod kohtumiselt Ukraina rahandusministriga: https://www.dropbox.com/sh/as25baw1mssh7l9/AACls118O4veWV-qN_LWW7z2a?dl=0 Kõik uudised Keel EST

26.01.2018 20:38 (20.72) Ratas: Eesti tuleb viivitamatult eemaldada Ukraina maksuparadiiside nimekirjast [Valitsus]

28.01.2018 18:01 (20.72) Välisminister Sven Mikser kohtus Addis Abebas Komooride välisministri Mohamed El Amine Souefiga Ratas: Eesti tuleb viivitamatult eemaldada Ukraina maksuparadiiside nimekirjast [Valitsus]

28.01.2018 14:18 (20.72) Mikser Etioopias: Eesti soovitab Aafrika Liidul luua e-valitsemise koolitusmooduli Ratas: Eesti tuleb viivitamatult eemaldada Ukraina maksuparadiiside nimekirjast [Valitsus]

Välisminister Sven Mikser arutas eile Aafrika Liidu (AL) tippkohtumisel Addis Abebas AL-i taristu- ja energiavoliniku Amani Abou Zeidiga 2017. aasta novembris sõlmitud Eesti ja Aafrika Liidu ühiste kavatsuste memorandumi elluviimist. Mikseri sõnul on Eesti soovitanud Aafrika Liidu komisjoni juurde luua e-valitsemise koolitusmooduli, kus saaks Aafrika riikide otsustajatele jagada parimaid kogemusi e-riigi lahenduste ja võimaluste kohta. „Me loodame, et vastav pakkumine võetakse vastu ka Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu tippkohtumise järgses tegevuskavas,“ ütles välisminister Mikser. Volinik Abou Zeid tegi ettepaneku teha kahepoolset koostööd ka Aafrika IT-liidrite foorumil Smart Africa ning välisminister Mikser kutsus omakorda Aafrika Liidu esindajaid osalema mais toimuvale e-valitsemise konverentsile Tallinnas. Välisministri visiit Etioopiasse jätkub ka täna erinevate kohtumiste ja osalemisega Aafrika Liidu välisministrite avaistungil. Fotod: https://flic.kr/s/aHskv9oAkm Lisainfo: Armo Vask välisministeerium avalike suhete osakonna meedianõunik< Šveits, Davos, 25. jaanuar 2018 – Peaminister Jüri Ratas ütles täna telefonivestluses Ukraina peaminister Volodõmõr Groismanile ja Davosis kohtumisel Ukraina rahandusminister Oleksandr Danõljukile, et Eesti tuleb viivitamatult eemaldada nii-öelda maksuparadiiside nimekirjast. Peaminister Ratase avaldus: „Eesti liigitamine Ukrainas nii-öelda maksuparadiisiks on kahetsusväärne eksitus, mis tuleb koheselt lahendada. Praegune olukord tähendab, et Ukrainas tegutsevatel Eesti ettevõtetel on tekkinud põhjendamatud rahalised lisakohustused ning nad kannavad seetõttu iga päev kahju. See on vastuvõetamatu olukord ning Eesti riigil tuleb oma ettevõtjate eest seista. Saime olukorrast teada aasta alguses ning Eesti esindajad on olnud Ukraina võimudega küsimuse lahendamiseks ühenduses. Eesti ja Ukraina on kokku leppinud, et vahetavad omavahel maksu- ja finantsteavet. Seetõttu tulnuks Ukrainal Eesti maksusüsteemi puudutavate küsimuste korral meiega ühendust võtta ja arusaamatused selgeks rääkida. Ükski teine riik maailmas ei näe Eestit maksuparadiisina. Eesti on Euroopa Liidu ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liige ning meie maksupoliitika vastab kõigile rahvusvahelistele nõudmistele ja standarditele, samuti Ukraina seadustele. Ukraina peaminister ja rahandusminister kinnitasid, et tegelevad küsimusega. Rahandusminister lubas olukorra lahendada. Loodan, et võimalikult kiiresti.“ Fotod kohtumiselt Ukraina rahandusministriga: https://www.dropbox.com/sh/as25baw1mssh7l9/AACls118O4veWV-qN_LWW7z2a?dl=0 Kõik uudised Keel EST

27.06.2018 17:57 (20.72) Mikser: toetame jätkuvaid reforme Ukrainas [Välisministeerium]

Täna osales välisminister Sven Mikser Kopenhaagenis Ukraina reformidele keskendunud konverentsil, mille fookuses oli hea valitsemistava ja majandusareng. Minister Mikser kinnitas konverentsil peetud kõnes Eesti jätkuvat toetust Ukrainale. „Ukraina on teinud märkimisväärseid edusamme reformide elluviimisel, aga need peavad jätkuma. Reformid ja korruptsiooni vastu võitlemine loob paremad võimalused majanduse arenguks ja julgeoleku suurendamiseks,“ sõnas Mikser. „Eesti Idapartnerluse Keskuse kaudu panustame Euroopa Liidu korruptsioonivastasesse algatusse, mille raames koolitame koos taanlastega Ukraina Rahvusliku Korruptsioonitõrje Büroo ametnikke. Samuti toetame koolituste korraldamist ajakirjanikele ja arvamusliidritele, et seeläbi paremini selgitada avalikkusele reformide sisu ja vajalikkust säilitamaks ukrainlaste entusiasmi reformiprotsessidega jätkamiseks,“ tõi Mikser esile Eesti panust Ukraina toetamisel. Konverentsi avasid Taani peaminister Lars Løkke Rasmussen ja Ukraina peaminister Volodymyr Groysman. Konverentsil osalejate seas oli nii Euroopa Liidu, NATO, G7 riikide välisministrid kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide ning Ukraina avaliku ja erasektori ja vabakonna esindajad. Ukraina reformide teemaline konverents toimus teist korda, olles järg eelmisel aastal Londonis toimunud konverentsile. Järgmine Ukraina reformikonverents leiab aset 2019. aastal Kanadas. Fotod: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/72157697941979614 Lisainfo: Sten Otsmaa välisministeerium avalike suhete osakonna meedianõunik e-post: sten-arne.otsmaa@mfa.ee Tel: +372 5326 7157 Kõik uudised

26.02.2020 15:32 (20.72) Välisminister Reinsalu kohtus Ukraina Ülemraada esimehe Dmõtro Razumkoviga [Välisministeerium]

Täna, 26. veebruaril arutas välisminister Reinsalu Ukraina Ülemraada esimehe Dmõtro Razumkoviga pingestunud julgeolekuolukorda Ukraina idaosas, kahepoolset koostööd ja Eesti toetusmeetmeid Ukraina reformiprotsessi edendamisel. „Ukraina ambitsioonid reformide elluviimisel on muljetavaldavad ja parim vastus Vene agressioonile. Korruptsioonivastane võitlus, justiitsreform ja investorite usalduse kasvatamine on siinkohal võtmetähtsusega. Soovime Ukrainale jõudu ja kindlameelsust senise hooga jätkamisel,“ sõnas välisminister Reinsalu ja lisas, et tal on heameel näha Ukraina süvenevat koostööd Euroopa Liiduga. Reinsalu sõnul on Eesti põhimõttekindel ja häälekas Ukraina sõber ülemaailmsel tasandil. Ta tõi näiteks Eesti ettepanekul tehtud Euroopa Liidu riikide ühisavalduse ÜRO Julgeolekunõukogu istungi järel, milles kinnitasid täit toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning mõistsid hukka Venemaa ebaseadusliku anneksiooni Krimmis. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmLCBzKD (välisministeerium ja Riigikogu) Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakond 637 7627 / 5194 7045britta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

27.11.2020 16:41 (20.72) Eesti ja Ukraina peaministrid allkirjastasid kahepoolset koostööd lihtsustava leppe [Valitsus]

Stenbocki maja, 27. november 2020 – Täna toimus peaminister Jüri Ratase videokohtumine Ukraina ametikaaslase Denõs Šmõhaliga, mille käigus allkirjastati ka Eesti ja Ukraina vahelise tehnilise ja finantskoostöö kokkuleppe. See tagab maksuvabastuse Ukrainas ellu viidavatele Eesti-Ukraina tehnilistele koostööprojektidele. „Ukraina peaministri visiit Eestisse pidi toimuma novembris, kuid lükkus koroonaviiruse leviku tõttu edasi. Meie suhted vajavad aga arendamist ka pandeemia ajal,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Eesti teeb Ukrainaga ligi 40 koostööprojekti aastas, mille fookuses on eelkõige demokraatia tugevdamine, sealhulgas e-valitsemise arendamise kaudu, ettevõtluskeskkonna toetamine ja hariduse kvaliteeti tõstmine. Seoses koroonaviiruse levikuga pöörame senisest rohkem tähelepanu ka tervishoiu valdkonnale". Esimese konkreetse projektina hakkame Ukrainas ellu viima piirijärjekordade haldamist kahes Ukraina piiripunktis. See annab võimaluse rakendada Ukrainas Eesti kogemust sarnaste probleemidega toimetulemisel ning edendab nii piiriülest liikumist- kui kaubandust. Eesti ja Ukraina valitsuse juhid arutasid kahepoolseid suhteid ja ühiseid väljakutseid koroonaviiruse vastases võitluses. Eesti on Ukrainat pandeemia ajal aidanud nii maskide, desinfitseerimisvahendite, tekkide kui ka muude vahenditega, mis aitavad kaitsta inimesi viiruse eest ja kiirendada haigete paranemist. Mõlemad riigid proovivad leida tasakaalu tervishoiu ja majanduse vajaduste vahel ning valmistuvad ette hetkeks, millal avaneb võimalus alustada elanikkonna ja eelkõige riskirühmade vaktsineerimisega. Euroopa Liit lubas toetada 500 miljoni euro ulatuses rahvusvahelist riskide maandamise mehhanismi COVAX, mis aitab tagada juurdepääsu vaktsiinidele väikese ja keskmise sissetulekuga riikides, sealhulgas Ukrainas. Ratas kinnitas Šmõhalile, et Eesti toetab tugevalt Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. „Valitud ÜRO Julgeoleku Nõukogu liikmena hoiame relvastatud konflikti Ida-Ukrainas ja ebaseaduslikku Krimmi annekteerimist rahvusvahelise kogukonna pideva tähelepanu all“. Ratase sõnul on Eesti alati valmis jagama Ukrainaga oma kogemusi, mis aitavad Ukrainal reformidega edasi liikuda ja toetavad riigi püüdlusi Euroopa Liidu suunas. Rahvusvahelistest teemadest puudutasid peaministrid veel kolme mere algatust ning üleminekut taastuvale energiale. Fotod: Henri-Kristian Kirsip https://flic.kr/s/aHsmSqjmtg Kõik uudised Keel EST

27.11.2020 17:01 (20.72) Eesti ja Ukraina peaminister allkirjastasid kahepoolset koostööd lihtsustava leppe [Valitsus]

05.12.2020 10:56 (20.72) Eesti koos Ühendkuningriigi ja USA-ga taunib Venemaa katset näidata end ÜRO Julgeolekunõukogus Ukraina konfliktis vahendajana [Välisministeerium]

Sel nädalal korraldas Venemaa Föderatsioon ÜRO Julgeolekunõukogus väidetavalt Minski kokkulepete teemal mitteametliku Arria-formaadis ürituse, kuhu oli kutsutud kõnelejateks separatistlike Donetski ja Luhanski niinimetatud rahvavabariikide esindajad. Arutelul võtsid lisaks Venemaale sõna vaid kaks Julgeolekunõukogu liikmesriiki; mitmed riigid, sealhulgas Eesti ja ka teised Julgeolekunõukogusse kuuluvad Euroopa Liidu riigid, keeldusid üritusel selle kallutatuse tõttu osalemast. Välisminister Reinsalu sõnul näitab vähene osalus sellel kallutatud üritusel, et riigid näevad läbi agressori katseid näidata end hoopis välise vahendajana sisekonfliktis. „Toetame rahumeelset lahendust konfliktile Ukraina idaosas, mis austab täielikult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Venemaa katsed tõde väänata sellele kaasa ei aita,“ sõnas Reinsalu. Eesti, Ühendkuningriik ja USA tegid kohtumise teemal ühisavalduse: „Venemaa korraldas ÜROs kohtumise, kus Venemaa väitel käsitleti Minski kokkulepete rakendamise seisu. See kohtumine oli ilmne katse esitada Ida-Ukraina konflikti kohta väär ja eksitav käsitlus. Lükkame jõuliselt tagasi Venemaa väite, et Venemaa tegutseb sisekonfliktis vahendajana. Venemaa on aktiivne osaleja, kes annab väljaspool Ukraina valitsuse kontrolli asuvatel aladel väljaõpet ja relvi relvastatud üksustele ning juhib neid, saates nendele kolmandate osapoolte vägedele sõjaväelasi ja varustust. Venemaa algatas ja õhutab endiselt konflikti, mis on toonud kaasa umbes 13 000 inimese surma, kohutavaid inimõiguste rikkumisi ning tsiviilelanikkonna halveneva humanitaarolukorra. Kinnitame taas toetust Minski kokkulepetele ning oleme kindlalt pühendunud konflikti rahumeelsele lahendamisele Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust täielikult austades. Tervitame Ukraina valitsuse astutud samme, mille eesmärk on jõuda lähemale konflikti lahendamisele, ja kutsume Venemaad üles samaga vastama. ÜROs jätkame osalemist kõigis algatustes, mis toetavad konstruktiivseid sihte. See üritus, mille ainus eesmärk oli Ida-Ukraina konflikti tegelikkuse moonutamine, teenis üksnes Venemaa huve.“ Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

02.03.2022 20:55 (20.72) Eesti ettevõtted pakuvad Ukraina lastele tasuta digitaalseid hariduslahendusi [Haridus- ja Teadusministeerium]

Eesti haridustehnoloogia ettevõtete esindajad kinnitasid tänasel kohtumisel haridus- ja teadusminister Liina Kersnale valmisolekut pakkuda oma hariduslahendusi Ukraina koolidele ja õpilastele, kelle haridustee on sõja tõttu katkenud. Minister Liina Kersna sõnul on oluline toetada sõja eest Ukrainast Eestisse saabuvaid peresid ja lapsi. „Peame andma siia jõudnud peredele aega kohanemiseks ja toetama nende vaimset tervist. Seejärel saame lapsi tasapisi haridussüsteemi kaasata ning neile jõukohast ja paindlikku tuge pakkuda," rääkis minister. „Olen väga tänulik meie ettevõtetele, kes on oma digitaalseid õpikeskkondi juba ukraina keelde tõlkima hakanud – nii saame kiiremini aidata nii Eestisse tulnud Ukraina õpilasi ja õpetajaid kui ka neid, kes on jäänud kodumaale," sõnas Liina Kersna. Hariduslahendus Edumus, mis pakub koolidele täiendavaid valikaineid, viis oma tasuta lahenduse Ukraina turule juba mullu. „Enne sõja puhkemist õpetasid ligi 20 Edumuse õpetajat Ukraina koolides mitmeid valikaineid. Selleks, et aidata Ukraina õpilasi ja õpetajaid, loome kodumaalt lahkuma sunnitud õpilaste ja õpetajatega "distantsõppe kooli". Nii saame kõige kiiremini taastada õpilastele nende igapäevase õpirutiini ja teha seda nende emakeeles neile tuttava sisuga,” märkis Edumuse asutaja Maria Rahamägi. Praeguseks on haridusinnovatsiooni kogukonna algatusega liitunud juba 17 Eesti haridustehnoloogia ettevõtet, kes on valmis oma lahendused tasuta kättesaadavaks tegema nii Ukrainasse jäänud õpilastele ja õpetajatele kui ka neile, kes on kodumaalt lahkuma sunnitud. Lasteaedade õpikeskkond ELIIS, koolidele valikaineid pakkuv lahendus Edumus, meditsiinitöötajate väljaõppeplatvorm CoNurse, keeleõppekeskkond Lingvist ja vaimset tervist toetav mäng Triumf Health pakuvad oma õppekeskkonda või -teenust Ukrainas ning on tõlkinud oma teenuse ka juba ukraina keelde. Multikey pakub uussisserändajatele eesti keele ja kultuuri kursuseid, mis aitavad soovijatel Eesti kultuuriruumi paremini tundma õppida. Haridustehnoloogia ettevõtete esindusorganisatsiooni MTÜ EdTech Estonia kuulub 34 haridustehnoloogia ettevõtet. Eesti hariduslahendusi kasutatakse maailmas juba enam kui 190 riigis. Ministeerium toetab Eesti haridustehnoloogia ettevõtluskeskkonna ja kogukonna arengut ning avaliku ja erasektori koostöö tugevdamist. Kõik uudised Keel EST

06.10.2021 17:12 (20.72) Töövisiidil Ukrainasse rõhutasid kantslerid Eesti toetust Ukrainale ja tema territoriaalsele terviklikkusele [Välisministeerium]

04.03.2022 22:36 (20.72) Välisminister Liimets: Ukraina vajab meie täielikku toetust, sest ukraina rahvas sõdib kogu Euroopa eest [Välisministeerium]

Välisminister Eva-Maria Liimets osales täna, 4. märtsil Euroopa Liidu välisasjade nõukogu erakorralisel istungil, millega ühinesid USA välisminister Antony Blinken, Kanada välisminister Melanie Joly, Ühendkuningriigi välisminister Elizabeth Truss ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Videokonverentsi teel osales ka Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba. Välisasjade nõukogu kohtumisel koordineeriti Ukraina abistamist ning Venemaale sõjategevuse lõpetamiseks veelgi tugevama rahvusvahelise surve avaldamise võimalusi. „Ukraina vajab meie täielikku toetust, sest ukraina rahvas sõdib kogu Euroopa eest,“ rõhutas välisminister Liimets kohtumisel. „On oluline anda Ukrainale Euroopa Liidu kandidaadi staatus. Tugevaim vastus Venemaa sõjalisele agressioonile on ühtne ja hästi koordineeritud Euroopa Liidu ja NATO tegevus nii sanktsioone kehtestades kui ka sõjas kannatavale Ukrainale tuge ja abi pakkudes.“ Sõja rahastamist takistavaid sanktsioone kehtestades on Euroopa Liit välisminister Liimetsa sõnul tegutsenud väga resoluutselt. „Finantssanktsioonide hulgas on olnud oluline roll Venemaale SWIFT-süsteemile ligipääsu piiramisel. Sellegipoolest arvame, et sanktsioone tuleb laiendada,“ ütles välisminister. „See, et Euroopa Nõukogus jõuti kiiresti otsusele Venemaa liikmelisus organisatsioonis peatada ning ÜRO Peaassamblee hääletas ülekaalukalt Ukraina sõja lõpetamise resolutsiooni poolt näitab, et Venemaa sõjaline rünnak on rahvusvaheliselt hukka mõistetud.“ Välisminister rõhutas, et Eesti toetab Ukrainale selge Euroopa Liiduga liitumise perspektiivi ja kandidaatriigi staatuse andmist ning peab oluliseks lisaks Ukrainale ka teiste partnerite toetamist. „Peame oluliseks, et Euroopa Liit ning partnerid jagaksid oma toetust ka Moldovale, kes on lisaks Venemaa survele kvastu võtmas suurel hulgal sõjapõgenikke Ukrainast,“ ütles välisminister Liimets. Seekordse kohtumise eesmärk oli koordineerida seisukohti olulisemate NATO partnerite – USA, Ühendkuningriigi ja Kanada – välisministritega ning vaadata, mida me veel saame teha Ukraina toetuseks. Euroopa Liidu välisasjade nõukogu toimus samal päeval kui NATO välisministrite kohtumine, kus olid kohal ka Euroopa Liidu esindajad. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

08.03.2022 16:20 (20.72) Ukrainast tulnud lapsed ja noored saavad jätkata õppimist Eestis igal haridustasemel [Haridus- ja Teadusministeerium]

Riik toetab Ukraina sõjapõgenikest laste ja noorte haridustee jätkamist Eestis. Haridus- ja Teadusministeerium on koostanud tegevusplaani, mille kohaselt on Ukrainast tulnud lastel ja noortel võimalus omandada Eestis alg, põhi-, kutse-, kesk- ja kõrgharidust vastavalt õpilase vanusele ja varasemale hariduskäigule. "Oleme Eestis valmis pakkuma sõjapõgenikest Ukraina lastele võimalusi hariduse jätkamiseks nii alus- kui ka üldhariduses, aga ka kõrghariduses. Oluline on leida igale lapsele ja noorele paindlik võimalus hariduses osalemiseks koostöös koolipidajate, koolide ning piirkonna huviharidus- ja noorsootööasutustega. Ühiselt panustades saame luua võimalikult arendava keskkonna lastele ja noortele, kes on pidanud põgenema sõjakoleduste eest oma kodust," sõnas minister Liina Kersna, kelle sõnul palus Ukraina laste toetamist ka Ukraina haridus- ja teadusminister Serhiy Shkarlet eelmisel nädalal toimunud kohtumisel. Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul on oluline mõista, et Ukraina relvakonflikti piirkonnast saabuvate perede hulgas on nii neid, kes tulevad Eestisse vaid sõjategevuse ajaks ja soovivad esimesel võimalusel pöörduda tagasi kodumaale, kui ka neid peresid, kes plaanivad Eestisse jääda pikemaks perioodiks. Ukrainast saabuvate laste ja noorte haridustee jätkamine on seega võimalik lähiaja ja pika plaani alusel. „Lähiaja plaani puhul ei ole selget ootust, et õpilane jätkab püsivalt õpinguid Eestis, kuid selleks luuakse eeldused. Pika plaani eesmärk on lõimida laps tavaõppesse, aidata lapsel kohaneda Eesti koolikultuuriga ja õppida eesti keelt,“ ütles minister Kersna. Minister Liina Kersna kinnitas, et ministeerium kaardistab hetkel koos kohaliku Ukraina kogukonna ja Töötukassaga Ukrainast saabunud õpetajaid, et nad saaksid asuda võimalikult kiiresti tööle Ukraina laste toetamisel. Kõikidele Ukrainast tulevatele koolikohustusega lastele tagatakse koolikoht üldjuhul eesti õppekeelega koolis, õpilase jaoks koostab kool individuaalse õppeplaani. Pärast põhihariduse omandamist on võimalik valida õpe gümnaasiumis üldkeskhariduse omandamiseks või siirduda kutsekeskhariduse õppesse ning omandada koos kutsega ka üldkeskharidus. Keskhariduse omandanud noortel on võimalik jätkata õpinguid kutseõppes või kõrgkoolis. Kui õpilane on alustanud kõrgharidusõpinguid Ukrainas, on võimalik varem õpitu üle kandes jätkata õpingutega mõnes Eesti kõrgkoolis lähedasel õppekaval. Lisateave Ukrainast Eestisse saabuvate laste hariduse jätkamise kohta on kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel, mida täiendatakse pidevalt. Haridus- ja Teadusministeerium on koostanud juhised kohalikele omavalitsustele ja haridusasutustele, mis käsitlevad sõjapõgenikust lapse vastuvõtmist Eesti lasteaeda või kooli ja sellega seotud õppekorraldust. Kolmapäeval, 9. märtsil algusega kell 14 korraldab Haridus- ja Teadusministeerium infotunni kohalikele omavalitsustele ja haridusasutustele, kus tutvustatakse Ukraina laste ja noorte hariduse teemal valminud juhendit ja vastatakse küsimustele. Reedel, 11. märtsil algusega kell 12 toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi pressikonverents, kus tutvustatakse tegevuskava Ukrainast saabunud lastele ja noortele haridustee jätkamise võimalustest. Kõik uudised Keel EST

09.03.2022 11:36 (20.72) Välisministeeriumis alustas tööd Ukraina humanitaarabi staap [Välisministeerium]

Välisministeeriumis alustas tööd Ukraina humanitaarabi staap, mis võtab vastu info Eesti riigiasutuste ja erasektori abipakkumiste kohta ning viib need kokku Ukraina abisoovidega. „Venemaa sõda Ukrainas on põhjustanud tohutuid inimkannatusi – rünnakutes hukkuvad või saavad viga süütud inimesed ning oma kodust lahkuma sunnitud rahvas kannatab vee, toidu, ravimite ja muu hädavajaliku nappust. Seetõttu on olulisem kui kunagi varem, et vajalik abi jõuaks Ukraina inimesteni ja mul on väga hea meel, et saame välisministeeriumis selle jaoks loodud Ukraina humanitaarabi staabiga nüüd veel tõhusamalt abivajajaid toetada,“ ütles välisminister Eva-Maria Liimets. Selleks, et anda ülevaade Ukraina abisoovidest ja võimalus abipakkujatel endast teada anda, on loodud välisministeeriumi veebivorm Humanitaarabi Ukrainale, kus riigiasutused ja ettevõtted saavad oma pakkumised ära märkida. Humanitaarabi ootame praegu kõige olulisemas kolmes vallas: tervishoid, ajutine peavari ning toiduabi. Abipakkumised peaksid olema eelkõige suurpartiid väärtuses 10 000 eurot või rohkem, uued tooted ning pika säilivustähtajaga toidukaup, mis ei vaja säilitamiseks eritingimusi. Väiksemas väärtuses abipakkumistest saab teada anda Aita Ukrainat! | Kriis, kust leiab ka eraisikute abistamise võimalused. Välisministeerium viib sobivad pakkumised kokku Ukraina abisoovidega ning toetab vajadusel logistika ja transpordi korraldamisega Ukrainasse. Lähiajal avaldame välisministeeriumi kodulehel regulaarselt uuendatava ülevaate nii Ukraina abivajadustest kui ka Eesti riigiasutuste ja erasektori antud humanitaarabist Ukrainale. Lisainfo välisministeeriumi kodulehel. Avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

11.03.2022 15:11 (20.72) Eesti välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku, et avaldada hukkamõistu Venemaa jätkuva sõjategevuse ja tsiviilobjektide ründamise vastu Ukrainas [Välisministeerium]

Eesti välisministeerium kutsus täna, 11. märtsil välja Venemaa suursaadiku Eestis, et avaldada karmi hukkamõistu Venemaa relvajõudude poolt tsiviilobjektide pommitamise pärast. Asekantsler Rein Tammsaar märkis, et Ukraina linnade ja asulate lauspommitamisel ning süütute tsiviilisikute, sealhulgas naiste ja laste valimatul tapmisel Venemaa vägede poolt on kõik sõjakuriteo tunnused. Mariupoli sünnitusmaja pommitamine on selle kõige tülgastavam näide. Kõik riigid peaksid austama rahvusvahelist humanitaarõigust ja mitte suunama rünnakuid tsiviilohvrite vastu. On äärmiselt kahetsusväärne, et Venemaa ei ole täies mahus võimaldanud tsiviilisikute evakueerimist ja turvaliste humanitaarkoridoride loomist. Asekantsler Tammsaar juhtis Vene saadiku tähelepanu teravalt ka sellele, et jätkates laiaulatuslikku sõjategevust Ukraina vastu rikub Venemaa kõige räigemal võimalikul viisil nii rahvusvahelist õigust kui ka endale vabatahtlikult võetud rahvusvahelisi kohustusi. Eesti kutsub Venemaad üles täitma ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 2. märtsist 2022 ning lõpetama koheselt sõda Ukraina riigi ja rahva vastu ning viima oma väed Ukrainast välja. Samuti kutsume Venemaad üles lõpetama valeinfo levitamise ja laimukampaania Ukraina, Ukraina juhtkonna ja rahva vastu, aga ka valeväited keemia- ja biorelvade paiknemisest Ukraina territooriumil. Mõistame hukka Venemaa poolt oma valenarratiivi esitamiseks nende rahvusvaheliste foorumite kasutamise, kus Venemaa on veel liige või kus tal on veel sõnaõigus. Asekantsler Rein Tammsaar kinnitas Vene saadikule, et Eesti toetus Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele on vankumatu ja Eesti kasutab ka edaspidi Ukraina toetuseks kõiki Eesti kasutuses olevaid vahendeid. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

30.12.2008 10:00 (18.13) Ukraina ja Venemaa gaasitüli veel lahenduseta [Äripäev Online]

Ukraina ja Venemaa ei jÃµudnud ka eile kokkuleppele Ukraina gaasivÃµla Ã¼le, mis seab 1. jaanuarist ohtu Ukraina kaudu kulgevad gaasitarned Euroopale. Ukraina ei taha maksta, Ã¼tles Venemaa peaminister Vladimir Putin eile pÃ¤rast pikka telefonivestlust Ukraina presidendi Viktor JuÅ¡tÅ¡enkoga. Gazpromi vÃ¤itel vÃµlgneb Ukraina novembri ja detsembri gaasitarnete eest 2,1 miljardit dollarit ning enne kui vÃµla tasumise osas ei ole kokkulepet, ei kavatse firma Ukrainaga uut tarnelepingut sÃµlmida, vahe

06.12.2018 00:10 (18.13) Ukraina vaimulik: kiriku iseseisvus on Ukraina rahvuse ja riigi säilimise küsimus! [Postimees]

Otsus lõpetada Ukraina õigeusu kiriku allumine Moskva patriarhaadile tähendab Ukraina riikluse tegelikku kehtestamist, sest vähendab tunduvalt Kremli võimalusi mõjutada Ukraina ühiskonda, selgitas Ukraina õigeusu kiriku iseseisvuse tähtsust ülempiiskop Evstrati. 41-aastane Ukraina õigeusu kiriku Kiievi patriarhaadi püha sinodi (kirikuvalitsuse) sekretär Evstrati (kodanikunimega Ivan Zorja) on Ukrainas üks menukaimaid vaimulikke.

11.12.2018 11:06 (18.13) Peaminister Jüri Ratase ülevaade valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel, 11.12.18 [Valitsus]

Austatud Riigikogu aseesimees! Väga austatud Riigikogu liikmed! Lugupeetud suursaadikud! Mul on au teha Riigikogule iga-aastane kokkuvõte Eesti Euroopa Liidu poliitika elluviimisest. Terviklik ülevaade aastatest 2015–2019 on parlamendile kirjalikult esitatud ning täiendab tänast ettekannet. Viimased viis aastat on Euroopale kaasa toonud palju keerulisi väljakutseid: majandus- ja võlakriisi järellainetus, agressiooniaktid Euroopas, rändekriis, poliitiline kriis Ühendkuningriigi lahkumise näol ning seda saatev ja võimendav väärtuskriis. Nii pandi korduvalt proovile meie jaoks niivõrd oluline Lääne ühtsus nii hoiakutes kui ka tegudes ning ei ole vist palju öelda, et riskisime korduvalt iseend neisse kriisidesse ära kaotada. On olnud kahtlemata hetki, kui miski ei tundunud enam püha, ning oht lõhestuda, kapselduda ja nii ka tegevusvõime minetada ei ole kindlasti vaibunud. Sestap võikski neid aastaid ilmestada praeguse eesistuja Austria kuulsa poeedi Rainer Maria Rilke sõnadega: „Kes meil siin üldse võidust räägib? Vastu pidamine on kõik.“ Nagu ütleb politoloog Ivan Krastev, siis kriisid näitasid meile märksa paremini kätte kui ükskõik, milline poliitika, et meie, eurooplased, oleme kõik sama poliitilise ühenduse osad ja me sõltume üksteisest. Oleme suutnud ühiste pingutuste toel leida ühisosa ka kõige keerulisematel teemadel ning säilitada Euroopa Liidu ühtsus. Peamine edasiviiv järeldus on, et oleme seni mitte piisavalt palju, vaid just liiga vähe koostööd teinud. Isekus, vitsa võim, vähene kompromissivalmidus ning minevikku põgenemine oleks vaid – Leedu-Poola päritolu nobelisti Czeslaw Miloszi sõnu kasutades – „mineviku omastamine, selle muutmine endale meeldivamaks“. Ent me ju teame, et taevas ei olnud enne sinisem ega ka rohi rohelisem. Koostöö edukuse ainsaks tõeliseks mõõdupuuks on ühtsuse hoidmine, kompromissivalmidus ja enese tõekspidamistele kindlaks jäämine. Meie arenemis-, õppimis- ja kohanemisvõime, aga ka sihikindel valmisoleku loomine järgmiseks ja mitte eelmiseks kriisiks. Seetõttu lubage, et ma siin saalis kordan meie poliitika põhialuste esimest raampõhimõtet, mis on täna sama adekvaatne kui pea neli aastat tagasi: „Euroopa Liidu ühiste väärtuste ja koostöö nurgakivid on usaldus ja solidaarsus, mille edendamisse on Eesti valmis panustama. Euroopa Liidu poliitika 2015–2019 kujundamisel ja elluviimisel lähtub Eesti põhimõttest, et Euroopa Liit peab olema tugev, ta peab olema avatud, arenemisvõimeline ja ühtne. Eesti näeb Euroopa Liitu lahendusena meie ees seisvatele keerulistele ülesannetele ning eelistab poliitika arendamisel edasiminekut aluslepingute raames, haarates sellesse võimalikult suure osa liikmesriike.“ Väga austatud Riigikogu liikmed! Euroopa Liit on maailma ajaloos ainulaadne rahu- ja julgeolekuprojekt, algusest peale poliitiline ettevõtmine ja jääb selleks ka tulevikus. Sel aastal meenutasime verise Esimese maailmasõja lõpu 100. aastapäeva. Selle tuules lagunesid impeeriumid, aga sündisid nii Eesti kui ka paljud teised väikerahvaste riigid, mille omakorda pühkisid kaardilt veel suuremate kannatuste hinnaga võrsunud inimvaenulikud totalitaarsed režiimid. Seda aega meenutab sel aastal Maarjamäel avatud kommunismiohvrite memoriaal, mille sissepääsule on kantud Paul-Eerik Rummo sõnad: „Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere“. Mul ei lähe meelest, kui Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk selle sama luuletuse 2017. aasta juulis Eesti eesistumise alguses Vabaduse väljakul selges, kõlavas ja ilusas eesti keeles ette kandis. Meie ja poolakad teame väga hästi, mida tähendab, kui ühtehoid ja koostöö kaovad. Olen päri nii Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kui ka Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga, et oma elanike kaitse on iga poliitilise liidu esmane ja üks olulisemaid eeldusi ning Euroopa väärib kaitsmist. Teemapüstitus Euroopa kaitsest ja liikmesriikide olulisest panusest on täiesti omal kohal. Mul on erakordselt hea meel, et Eesti panustas sellesse ka eesistumisel ühe prioriteedina ning Eesti kaitsekoostöö Prantsusmaa ja Saksamaaga on märkimisväärselt tugevnenud. Siiski, praegu peab Euroopa esmalt ära tegema oma rehkenduse ja muu hulgas täitma oma liitlaskohustustena võetud lubadused. Euroopa Liidu sammud kaitsekoostöö toetamiseks operatsioonivõime, ühisprojektide, teaduskoostöö, sõjalise liikuvuse, hübriidohtude, strateegilise kommunikatsiooni ja muudes valdkondades on olnud väga julgustavad ning tuleb ka lõpule viia. Euroopa Liidu ja NATO üha lähedasem koostöö aitab luua sünergiat liitlaste pingutustega ning suurendada ühiskonna vastupanuvõimet uute ohtude suhtes. Euroopa Liit saab kindlasti märksa tugevamalt tuua pildile julgeoleku laiapindse käsituse ja panustada sellega veel enam oma kodanike julgeolekusse ja kodanike heaolusse. Ka värskelt Euroopa Komisjoni esitatud ja loodetavasti eelseisval ülemkogu kohtumisel tugevalt toetatav väärinformatsiooni tõkestamise tegevuskava on oluline kild Euroopa väärtuste ja kodanike kaitsmisse, sest vaba meedia on demokraatliku ühiskonna üks peamine alustala. Viimastel aastatel võimendunud valetamis-, vihkamis- ja hirmutamiskampaaniad saevad vaba ja avatud ühiskonna oksa, millel me ühiselt istume. 2019. aasta valimiste järel ametisse asuv Euroopa Komisjon peab pöörama Euroopa julgeolekule kindlasti veel enam tähelepanu, sealhulgas võimalikult lähedase julgeolekusuhte loomisele Ühendkuningriigiga. Ent Euroopa Liidu tegevus on lähiaastatel liitlaste jõupingutusi vaid täiendav. Euroopa julgeolek püsib endiselt tugevatel transatlantilistel liitlassuhetel ning liitlasriikide kaitsevõimel, mille hoidmisse ja arendamisse tuleb järjepidevalt panustada. Austatud Riigikogu! 60 aastat tagasi, 1. jaanuaril 1958, jõustusid Rooma lepingud ja sellega loodi ühisturg. Neljale Euroopa Liidu põhivabadusele tuginev ja Rooma lepingutest välja kasvanud ühtne turg on selle loomisest saati olnud kõige mõjusam kontinendi poliitilise ja majandusliku integratsiooni ja ka inimestevaheliste suhete toetaja. Ka Eesti inimesed tunnevad neid positiivseid muutusi, ennekõike muidugi avardunud ja piirideta liikumisvõimaluste kaudu, aga ka iga päev oma taskus. Eesti jõukuse tase läheneb juba 80%-le Euroopa Liidu keskmisest ning Euroopa Liidu liikmesriigid on Eesti peamised kaubanduspartnerid – ligi kolmveerand meie kaupade ja teenuste ekspordist läheb Euroopa siseturule. Ka selle aasta esimese 9 kuuga kasvas Eesti eksport Euroopa Liitu 7,3%. Euroopa ühine väliskaubanduspoliitika on aidanud Eesti ettevõtjatel kasvatada turuosa ka väljaspool majandusliitu. Eesti kaubaeksport kolmandatesse riikidesse on alates 2004. aastast kasvanud miljardilt eurolt ligi 3,5 miljardini. Euroopa Komisjoni värske hinnangu põhjal on tervelt 22% Eesti töökohtadest otse seotud Euroopa Liidu kaubanduspoliitika loodud võimalustega. On tore tõdeda, et sel aastal on jõuliselt kasvanud meie eksport USA-sse, või et oluliseks kaubanduspartneriks on kujunenud Singapur, kellega Euroopa Liit äsja sõlmis kaubandus- ja investeerimislepingu. Ennekõike on nende konkreetsete arvude taga tublide Eesti ettevõtjate, investorite ja ka töötajate suurepärane töö, kes on loonud tooteid ja teenuseid, mida muu maailm soovib. Euroopa Liidu ühine siseturu- ja kaubanduspoliitika on see, mis on loonud võimalused uutele turgudele sisenemiseks ja seal kindluse andmiseks. Seetõttu on reeglitepõhine ja avatud maailmamajandus Eesti inimeste heaolule elulise tähtsusega. Euroopa Liidu ühine väliskaubanduspoliitika peab ka edaspidi seisma nii selle hoidmise kui ka uute võimaluste loomise eest. Näiteks peavad uue põlvkonna vabakaubanduslepingud looma Euroopa ettevõtetele mittediskrimineeriva ligipääsu kolmandate riikide nii isiku- kui ka isikustamata andmetele, tagades samas võimaluse isikul andmekasutust kontrollida ja kaitstes eraelu. Lugupeetud saadikud! Tugevam ja sügavam siseturg on Eesti huvides ja loob kõigile Euroopa ettevõtetele uusi võimalusi maailmas võrdsetel alustel konkureerimiseks. Seetõttu oleme koos teiste siseturumeelsete liikmesriikidega panustanud märkimisväärselt poliitilist energiat, et siseturg toimiks võimalikult väheste barjääridega ning asjatute bürokraatlike takistusteta nii kodanikele kui ka ettevõtetele. Kahtlemata on kõige enam meie näpujälgi Euroopa Liidu digitaalse siseturu loomisel. See tegevus mõjutab ettevõtete ja kodanike elu ja mugavust kõige esmasemal tasandil: sidekulude ja rändlushindade kukkumine on sellest kõige kiirem ja nähtavam muutus. Aga ka geoblokeeringu lõpetamine ja infosisu kaasaskantavus, digiallkirjade kehtivus kogu Euroopa Liidus, äriühingute asutamise, tehingute tegemise ja vaidluste lahendamise võimalus piiriüleselt ning ühtne digivärav teenustele juurdepääsuks teises liikmesriigis puudutavad väga suurt osa inimestest ja ettevõtetest. Loodetavasti on kevadeks saanud kaante vahel enamik esitatud algatusi– mida oli kokku 29 – ja meil on üldistatult võimalik öelda, et turg on vähemalt õiguslikult digiajastusse viidud. Lihtsalt korrutage see reeglite ja turgude arv nüüd omakorda 28-ga ja te saate tulemuseks niinimetatud digitaalse Galapagose efekti, mille mõju digitaliseeruva majanduse ja ühiskonna arengu potentsiaalile Euroopas oleks olnud ilmselt laastav. Lisaks turgu loovatele algatustele on Euroopa Komisjon digitaalse arengu seadnud uues eelarveettepanekus läbivalt oluliseks teemaks. Seda mitte ainult uues 9,2 miljardi euro suuruses digitaalse Euroopa programmis, aga kõikjal eelarves, sealhulgas eraldades 1,5 miljardit eurot ühise tehisintellekti tegevuskava elluviimiseks. Sellist suunda otsustasid digiarengule näidata septembris 2017. aastal Tallinnas kogunenud riigipead ja valitsusjuhid. Usun, et oleme jõudnud arenguga nüüd selleni, et vähemalt Euroopas ei peaks me alates 2019. aastast enam siseturust ja digitaalsest siseturust eraldi rääkima. Tegemist on sünonüümidega: näiteks ühtse Euroopa andmeruumi loomine kosmose- ja transpordiandmetest terviseandmeteni on kriitiline eeldus teenuste turu kvalitatiivsele hüppele. Kõige olulisemaks möödunud aastatest pean siiski saavutatud mõttemaailma muutust, et digi ei ole asi iseeneses, vaid vahend ühiskondliku heaolu kasvatamiseks, mida loovad koos nii kodanikuühiskond kui ka era- ja avasektor. Tehnoloogiline mahajäämus võrreldes muu maailmaga ei ohustaks ainult meie heaolu, aga muutuks õige kiiresti ka oluliseks julgeolekuprobleemiks. Ma soovin tänada Euroopa Komisjoni presidenti Jean-Claude Junckerit, asepresident Andrus Ansipit ning kõiki ametnikke Eestis ja Euroopas, kes on Euroopa Liidu digiarengusse panustanud. Lugupeetud Riigikogu! Siseturust on võimatu rääkida ilma inimeste heaolu ja ka väärtuseid otseselt puudutava sotsiaal- ja keskkonnapoliitikata, aga ka oluliste võimaldajateta nagu andmed, teadmus ja innovatsioon, pangandus ja kapitaliturg ning energeetika ja ühendused. Senised valitsused on järjepidevalt arendanud Eesti ühendamist Euroopaga infrastruktuuri abil. Mul on hea meel, et piltlikult öeldes on kopp maha löödud nii gaasi- kui ka elektrituru täielikuks õiguslikuks ja füüsiliseks integreerimiseks. Veel hiljuti saatsin kirja komisjoni presidendile, et oluline on lasta turujõududel ja erasektoril ka gaasiturul teha oma osa, nii nagu see praegu elektriturul juba toimib. Euroopa Komisjoni ja Balti riikide juhtide ning süsteemioperaatorite otsuste alusel on sisuliselt kõik võimalused loodud, et järgmise kümnendi keskpaigaks oleksime energeetikas minevikuga lõpparve teinud. Mis puudutab aga transpordiühendusi, siis esmalt toon esile sügisel põhjendamatult varju jäänud kolme Balti riigi avalduse Via Baltica muutmiseks isejuhtivale tehnoloogiale sobilikuks ja 5G võrguga kaetud maanteeks. Isejuhtivus ja elektromobiilsus on üpris kindlasti juba lähiaja küsimus, toetatuna nii digi- kui ka roherevolutsiooni poolt. Kuid kolm Balti riiki jätkavad üheskoos ka väga aktiivset selle nimel, et Rail Balticu raudteeühenduse rajamiseks oleks uues pikaajalises eelarves piisav rahastus. Rahastuse põhialuste suhtes tahaksin juba Euroopa Komisjoni ettepaneku pinnalt olla mõõdukalt optimistlik, kuid loomulikult sõltub rahastus ka projekti arenemise kvaliteedist aga ka kiirusest. Kindlasti peame pingutusi jätkama nii ühisettevõtte kui ka kohalikul tasandil, et püsida projekti ja hangetega ajakavas. Eriti paneb mind selle juures rõõmustama, et aastaid püütud ja sümboolse tähtsusega Soome aktiivne osalus Rail Balticu projektis on muutunud käegakatsutavaks. Sellega koos on elavnenud arutelu Soome põhjasuunalise raudteeühenduse kandmiseks meid ühendavale TEN-T trassikoridorile ning samuti Eesti-Soome raudteetunneli idee. Kolme riigi poolt möödunud aastal Riigikogus lõplikult kinnitatud Rail Balticu rajamise kokkulepe tähendab seda, et see on sisuliselt juba praegu meie haardeulatuses ja see tuleb järgmise kümnendi keskpaigaks valmis ehitada. Rail Baltic on ajalooline võimalus tagada Põhja- ja Baltimaade parem ühendatus muu Euroopaga, aga ka võimalus tihendada nii riiklikke, majanduslikke kui ka inimestevahelisi kontakte äsja saja aasta juubelit tähistanud Soome, Balti riikide ja Poola vahel. Austatud Riigikogu liikmed! Puhta elukeskkonna tagamine on meie kohustus järeltulevate põlvede ees. Möödunud aastate kahtlemata üks peamisi põhimõttelisemaid muutusi oli kokkulepete sõlmimine kliimamuutuste ohjamiseks 2030. aasta perspektiivis. Meenutan, et meie praegune eesmärk on hoida ära maakera kliima soojenemine üle 2 kraadi aastaks 2050. Samas näitas rahvusvahelise kliimamuutuste kolleegiumi äsjane aruanne, et inimkonda ootavad ees suured negatiivsed muutused juba 1,5 kraadi soojenemise korral. Eestis on keskkonna kontekstis väga palju asju, mille üle me kõik põhjusega rõõmu tunneme, nagu erakordselt suur looduslik mitmekesisus, metsarohkus, puhas õhk ja vesi, aga ka loodud pandipakendite süsteem. Paraku on ka suuri „agasid“, mis veenvalt näitavad, et järgnevatel aastatel tuleb muutuda keskkonnasõbralikumaks ning astuda julgeid samme uute võimaluste loomiseks. Eesti energiasüsteem ja transport on Euroopas süsinikuheitelt inimese kohta kahetsusväärselt punase laterna rollis ning ka jäätmete hulga kasv ja kasutus on väga suured murekohad. Eelseisval kümnendil peame seega tõsiselt peeglisse vaatama ning hakkama märksa planeedisõbralikumalt oma igapäevaelu korraldama. Olen tihti kuulnud küsimust, kas rahvusvahelistest jõupingutustest on siin abi? Ma kindlasti usun, et on, ega näe ka muud võimalust kui Euroopa tugevat eest vedavat rolli, et lahendada kogu inimkonda puudutav teema. Meenutan, et tänu 191 riigi poolt 1987. aasta Montreali protokollis kokku lepitud kontrollimeetmetele on osoonikiht Antarktika kohal aeglaselt taastumas. Eelduslikult peaks keskmine ja Arktika piirkonna osoonisisaldus taastuma 2050. aastaks ning Antarktika osooniauk peaks kaduma 2060. ja 2075. aasta vahel. Inimkond peab suutma end kokku võtta ka Pariisi leppe jõustamiseks. Väga austatud Riigikogu! Kuivõrd aasta viimane ülemkogu kohtumine on ukse ees, peatuksin lühidalt ka rände, Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise ning Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse teemal, mis on päevakorras. Mis puudutab rännet, siis mul on hea meel, et oleme sihikindla tööga nii Euroopa Liidus kui ka koostöös kolmandate riikidega saavutanud kontrolli massiliste rändevoogude üle. Kui me räägime niinimetatud varjupaigapaketi läbirääkimistest, siis on selge, et kokkulepet püsivate ja kohustuslike rändekvootide kohta ilma Euroopat lõhestamata ei sünni. Ma toetan Euroopa Komisjoni pakutud mõtet, et parem varblane peos kui tuvi katusel, ning edasi peaksime minema seda teed, et võtma vastu need ettepanekud, mis on praegu hädavajalikud ja teostatavad. Eesti peab endist viisi oluliseks, et abivajajate laiemasse abistamisse peaksid panustama kõik riigid, kuid ümberpaigutamine peab toimuma vabatahtlikult ja olema üks võimalikest meetmetest kriisiolukorras. Teiseks oluliseks teemaks võib ülemkogu kohtumisel kujuneda Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise lepe ning meie tulevikusuhe. Ühendkuningriigi parlamendi alamkoda annab loodetavasti peagi esmase poliitilise hinnangu läbirääkijate viimase kahe aasta töö tulemusele. Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on öelnud, et kellelgi ei ole sellest protsessist võita ning rõõmustada on vaid selle üle, et kokkulepe on loodetavasti olemas. Ja see on parim võimalik kokkulepe, sest jätab meid lähedasteks partneriteks ka edaspidi. Ma väga loodan, et kaine mõistus võidab, ja olen seda meelt, et peame looma aluse tugevaks tulevaseks suhteks lähedase liitlase Ühendkuningriigiga, ning jätma ellu võimaluse, et Brexit on pikas perspektiivis ehk siiski veel kord ümber pööratav. Usun, et paljudel on meelel ka küsimus, et mis juhtub, kui lahkumiskokkulepet ei peaks sündima? Ma jätan Ühendkuningriigi sisepoliitika selgitamise selle poliitikutele, kuid rõhutan, et Euroopa Liit, sealhulgas Eesti on paralleelselt valmistunud ka kokkuleppeta lõpptulemuseks. Loodetavasti jäävad need varuplaanid siiski alumisse lauasahtlisse. Kolmandaks, ka seda aastat lõpetades ei saa kahjuks mööda agressioonist Ukraina vastu. Kahjuks ei ole olukord okupeeritud aladel Ukrainas läinud paremaks ning sanktsioone Venemaa suhtes tuleb pikendada. Mõistan selgelt hukka Venemaa sõjalise rünnaku kolme Ukraina mereväealuse vastu Kertši väinas, mille tulemusena hõivati Ukraina laevad koos meeskonnaliikmetega. Tegemist oli Venemaa-poolse rahvusvahelise õiguse raske rikkumisega ning agressiooniga Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Toetan vankumatult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO edasisi samme Ukraina toetuseks. Eesti on valmis toetama Euroopa Liidu piiravate meetmete täiendamist, laiendamist või tugevdamist Venemaa suhtes. Austatud Riigikogu! Kuivõrd tegemist on selle valitsuse viimase ülevaatega, avaldan tänu nii Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile kui ka väliskomisjonile ja nende töökale meeskondadele viljaka koostöö ning koosmeele eest. Eesti seisukohad sünnivad valitsuse ja Riigikogu koostöös ja üksmeeles. Ma tean, et olete teinud pikalt analüüse ja ettevalmistusi, kuidas Riigikogus tehtavat tööd Euroopa Liidu asjadega viia paremini Eesti inimesteni, ja tänan ka Riigikantselei kaasamise eest. Loodan, et värske rahva mandaadiga Riigikogu saab nende ettepanekutega põhjalikumalt tegeleda. Rõhutan aga, et olen ise valmis ja usun, et ka tulevaste valitsuste juhid ja nende liikmed on alati valmis tulema auväärt Riigikogu või ka komisjonide ette, et arutada Euroopa Liidu poliitika või põletavate teemade üle. Loodan, et Eesti poliitikud selgitavad ka edaspidi aktiivselt nii meie ühiskonnas kui ka laiemalt vajadust Euroopa Liidu ühtsuse, üksteisemõistmise ja kompromisside järele. Tsiteerin lõpetuseks Iiri muusiku ja ansambel U2 solisti Bono kauneid sõnu: „Euroopa väärtused ja püüdlused on märksa enam kui lihtsalt geograafia. Need väärtused ja püüdlused lähevad otse tuumani, kes me oleme inimestena ja kelleks me tahaksime saada. Euroopa idee väärib seda, et kirjutaksime temast laule ja lehvitaksime lippe. Et neil keerulistel aegadel peale jääda, peab Euroopa mõte muutuma ka tundeks.“ Soovin meile kõigile edu selleks tundeküllaseks teekonnaks. Soovin siiralt jõudu Euroopale! Ja jõudu armsale Eestile! Kõik uudised Keel EST

11.12.2018 11:48 (18.13) Peaminister Jüri Ratase ülevaade valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitikast, 11.12.18 [Valitsus]

Austatud Riigikogu aseesimees! Väga austatud Riigikogu liikmed! Lugupeetud suursaadikud! Mul on au teha Riigikogule iga-aastane kokkuvõte Eesti Euroopa Liidu poliitika elluviimisest. Terviklik ülevaade aastatest 2015–2019 on parlamendile kirjalikult esitatud ning täiendab tänast ettekannet. Viimased viis aastat on Euroopale kaasa toonud palju keerulisi väljakutseid: majandus- ja võlakriisi järellainetus, agressiooniaktid Euroopas, rändekriis, poliitiline kriis Ühendkuningriigi lahkumise näol ning seda saatev ja võimendav väärtuskriis. Nii pandi korduvalt proovile meie jaoks niivõrd oluline Lääne ühtsus nii hoiakutes kui ka tegudes ning ei ole vist palju öelda, et riskisime korduvalt iseend neisse kriisidesse ära kaotada. On olnud kahtlemata hetki, kui miski ei tundunud enam püha, ning oht lõhestuda, kapselduda ja nii ka tegevusvõime minetada ei ole kindlasti vaibunud. Sestap võikski neid aastaid ilmestada praeguse eesistuja Austria kuulsa poeedi Rainer Maria Rilke sõnadega: „Kes meil siin üldse võidust räägib? Vastu pidamine on kõik.“ Nagu ütleb politoloog Ivan Krastev, siis kriisid näitasid meile märksa paremini kätte kui ükskõik, milline poliitika, et meie, eurooplased, oleme kõik sama poliitilise ühenduse osad ja me sõltume üksteisest. Oleme suutnud ühiste pingutuste toel leida ühisosa ka kõige keerulisematel teemadel ning säilitada Euroopa Liidu ühtsus. Peamine edasiviiv järeldus on, et oleme seni mitte piisavalt palju, vaid just liiga vähe koostööd teinud. Isekus, vitsa võim, vähene kompromissivalmidus ning minevikku põgenemine oleks vaid – Leedu-Poola päritolu nobelisti Czeslaw Miloszi sõnu kasutades – „mineviku omastamine, selle muutmine endale meeldivamaks“. Ent me ju teame, et taevas ei olnud enne sinisem ega ka rohi rohelisem. Koostöö edukuse ainsaks tõeliseks mõõdupuuks on ühtsuse hoidmine, kompromissivalmidus ja enese tõekspidamistele kindlaks jäämine. Meie arenemis-, õppimis- ja kohanemisvõime, aga ka sihikindel valmisoleku loomine järgmiseks ja mitte eelmiseks kriisiks. Seetõttu lubage, et ma siin saalis kordan meie poliitika põhialuste esimest raampõhimõtet, mis on täna sama adekvaatne kui pea neli aastat tagasi: „Euroopa Liidu ühiste väärtuste ja koostöö nurgakivid on usaldus ja solidaarsus, mille edendamisse on Eesti valmis panustama. Euroopa Liidu poliitika 2015–2019 kujundamisel ja elluviimisel lähtub Eesti põhimõttest, et Euroopa Liit peab olema tugev, ta peab olema avatud, arenemisvõimeline ja ühtne. Eesti näeb Euroopa Liitu lahendusena meie ees seisvatele keerulistele ülesannetele ning eelistab poliitika arendamisel edasiminekut aluslepingute raames, haarates sellesse võimalikult suure osa liikmesriike.“ Väga austatud Riigikogu liikmed! Euroopa Liit on maailma ajaloos ainulaadne rahu- ja julgeolekuprojekt, algusest peale poliitiline ettevõtmine ja jääb selleks ka tulevikus. Sel aastal meenutasime verise Esimese maailmasõja lõpu 100. aastapäeva. Selle tuules lagunesid impeeriumid, aga sündisid nii Eesti kui ka paljud teised väikerahvaste riigid, mille omakorda pühkisid kaardilt veel suuremate kannatuste hinnaga võrsunud inimvaenulikud totalitaarsed režiimid. Seda aega meenutab sel aastal Maarjamäel avatud kommunismiohvrite memoriaal, mille sissepääsule on kantud Paul-Eerik Rummo sõnad: „Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere“. Mul ei lähe meelest, kui Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk selle sama luuletuse 2017. aasta juulis Eesti eesistumise alguses Vabaduse väljakul selges, kõlavas ja ilusas eesti keeles ette kandis. Meie ja poolakad teame väga hästi, mida tähendab, kui ühtehoid ja koostöö kaovad. Olen päri nii Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kui ka Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga, et oma elanike kaitse on iga poliitilise liidu esmane ja üks olulisemaid eeldusi ning Euroopa väärib kaitsmist. Teemapüstitus Euroopa kaitsest ja liikmesriikide olulisest panusest on täiesti omal kohal. Mul on erakordselt hea meel, et Eesti panustas sellesse ka eesistumisel ühe prioriteedina ning Eesti kaitsekoostöö Prantsusmaa ja Saksamaaga on märkimisväärselt tugevnenud. Siiski, praegu peab Euroopa esmalt ära tegema oma rehkenduse ja muu hulgas täitma oma liitlaskohustustena võetud lubadused. Euroopa Liidu sammud kaitsekoostöö toetamiseks operatsioonivõime, ühisprojektide, teaduskoostöö, sõjalise liikuvuse, hübriidohtude, strateegilise kommunikatsiooni ja muudes valdkondades on olnud väga julgustavad ning tuleb ka lõpule viia. Euroopa Liidu ja NATO üha lähedasem koostöö aitab luua sünergiat liitlaste pingutustega ning suurendada ühiskonna vastupanuvõimet uute ohtude suhtes. Euroopa Liit saab kindlasti märksa tugevamalt tuua pildile julgeoleku laiapindse käsituse ja panustada sellega veel enam oma kodanike julgeolekusse ja kodanike heaolusse. Ka värskelt Euroopa Komisjoni esitatud ja loodetavasti eelseisval ülemkogu kohtumisel tugevalt toetatav väärinformatsiooni tõkestamise tegevuskava on oluline kild Euroopa väärtuste ja kodanike kaitsmisse, sest vaba meedia on demokraatliku ühiskonna üks peamine alustala. Viimastel aastatel võimendunud valetamis-, vihkamis- ja hirmutamiskampaaniad saevad vaba ja avatud ühiskonna oksa, millel me ühiselt istume. 2019. aasta valimiste järel ametisse asuv Euroopa Komisjon peab pöörama Euroopa julgeolekule kindlasti veel enam tähelepanu, sealhulgas võimalikult lähedase julgeolekusuhte loomisele Ühendkuningriigiga. Ent Euroopa Liidu tegevus on lähiaastatel liitlaste jõupingutusi vaid täiendav. Euroopa julgeolek püsib endiselt tugevatel transatlantilistel liitlassuhetel ning liitlasriikide kaitsevõimel, mille hoidmisse ja arendamisse tuleb järjepidevalt panustada. Austatud Riigikogu! 60 aastat tagasi, 1. jaanuaril 1958, jõustusid Rooma lepingud ja sellega loodi ühisturg. Neljale Euroopa Liidu põhivabadusele tuginev ja Rooma lepingutest välja kasvanud ühtne turg on selle loomisest saati olnud kõige mõjusam kontinendi poliitilise ja majandusliku integratsiooni ja ka inimestevaheliste suhete toetaja. Ka Eesti inimesed tunnevad neid positiivseid muutusi, ennekõike muidugi avardunud ja piirideta liikumisvõimaluste kaudu, aga ka iga päev oma taskus. Eesti jõukuse tase läheneb juba 80%-le Euroopa Liidu keskmisest ning Euroopa Liidu liikmesriigid on Eesti peamised kaubanduspartnerid – ligi kolmveerand meie kaupade ja teenuste ekspordist läheb Euroopa siseturule. Ka selle aasta esimese 9 kuuga kasvas Eesti eksport Euroopa Liitu 7,3%. Euroopa ühine väliskaubanduspoliitika on aidanud Eesti ettevõtjatel kasvatada turuosa ka väljaspool majandusliitu. Eesti kaubaeksport kolmandatesse riikidesse on alates 2004. aastast kasvanud miljardilt eurolt ligi 3,5 miljardini. Euroopa Komisjoni värske hinnangu põhjal on tervelt 22% Eesti töökohtadest otse seotud Euroopa Liidu kaubanduspoliitika loodud võimalustega. On tore tõdeda, et sel aastal on jõuliselt kasvanud meie eksport USA-sse, või et oluliseks kaubanduspartneriks on kujunenud Singapur, kellega Euroopa Liit äsja sõlmis kaubandus- ja investeerimislepingu. Ennekõike on nende konkreetsete arvude taga tublide Eesti ettevõtjate, investorite ja ka töötajate suurepärane töö, kes on loonud tooteid ja teenuseid, mida muu maailm soovib. Euroopa Liidu ühine siseturu- ja kaubanduspoliitika on see, mis on loonud võimalused uutele turgudele sisenemiseks ja seal kindluse andmiseks. Seetõttu on reeglitepõhine ja avatud maailmamajandus Eesti inimeste heaolule elulise tähtsusega. Euroopa Liidu ühine väliskaubanduspoliitika peab ka edaspidi seisma nii selle hoidmise kui ka uute võimaluste loomise eest. Näiteks peavad uue põlvkonna vabakaubanduslepingud looma Euroopa ettevõtetele mittediskrimineeriva ligipääsu kolmandate riikide nii isiku- kui ka isikustamata andmetele, tagades samas võimaluse isikul andmekasutust kontrollida ja kaitstes eraelu. Lugupeetud saadikud! Tugevam ja sügavam siseturg on Eesti huvides ja loob kõigile Euroopa ettevõtetele uusi võimalusi maailmas võrdsetel alustel konkureerimiseks. Seetõttu oleme koos teiste siseturumeelsete liikmesriikidega panustanud märkimisväärselt poliitilist energiat, et siseturg toimiks võimalikult väheste barjääridega ning asjatute bürokraatlike takistusteta nii kodanikele kui ka ettevõtetele. Kahtlemata on kõige enam meie näpujälgi Euroopa Liidu digitaalse siseturu loomisel. See tegevus mõjutab ettevõtete ja kodanike elu ja mugavust kõige esmasemal tasandil: sidekulude ja rändlushindade kukkumine on sellest kõige kiirem ja nähtavam muutus. Aga ka geoblokeeringu lõpetamine ja infosisu kaasaskantavus, digiallkirjade kehtivus kogu Euroopa Liidus, äriühingute asutamise, tehingute tegemise ja vaidluste lahendamise võimalus piiriüleselt ning ühtne digivärav teenustele juurdepääsuks teises liikmesriigis puudutavad väga suurt osa inimestest ja ettevõtetest. Loodetavasti on kevadeks saanud kaante vahel enamik esitatud algatusi– mida oli kokku 29 – ja meil on üldistatult võimalik öelda, et turg on vähemalt õiguslikult digiajastusse viidud. Lihtsalt korrutage see reeglite ja turgude arv nüüd omakorda 28-ga ja te saate tulemuseks niinimetatud digitaalse Galapagose efekti, mille mõju digitaliseeruva majanduse ja ühiskonna arengu potentsiaalile Euroopas oleks olnud ilmselt laastav. Lisaks turgu loovatele algatustele on Euroopa Komisjon digitaalse arengu seadnud uues eelarveettepanekus läbivalt oluliseks teemaks. Seda mitte ainult uues 9,2 miljardi euro suuruses digitaalse Euroopa programmis, aga kõikjal eelarves, sealhulgas eraldades 1,5 miljardit eurot ühise tehisintellekti tegevuskava elluviimiseks. Sellist suunda otsustasid digiarengule näidata septembris 2017. aastal Tallinnas kogunenud riigipead ja valitsusjuhid. Usun, et oleme jõudnud arenguga nüüd selleni, et vähemalt Euroopas ei peaks me alates 2019. aastast enam siseturust ja digitaalsest siseturust eraldi rääkima. Tegemist on sünonüümidega: näiteks ühtse Euroopa andmeruumi loomine kosmose- ja transpordiandmetest terviseandmeteni on kriitiline eeldus teenuste turu kvalitatiivsele hüppele. Kõige olulisemaks möödunud aastatest pean siiski saavutatud mõttemaailma muutust, et digi ei ole asi iseeneses, vaid vahend ühiskondliku heaolu kasvatamiseks, mida loovad koos nii kodanikuühiskond kui ka era- ja avalik sektor. Tehnoloogiline mahajäämus võrreldes muu maailmaga ei ohustaks ainult meie heaolu, aga muutuks õige kiiresti ka oluliseks julgeolekuprobleemiks. Ma soovin tänada Euroopa Komisjoni presidenti Jean-Claude Junckerit, asepresident Andrus Ansipit ning kõiki ametnikke Eestis ja Euroopas, kes on Euroopa Liidu digiarengusse panustanud. Lugupeetud Riigikogu! Siseturust on võimatu rääkida ilma inimeste heaolu ja ka väärtuseid otseselt puudutava sotsiaal- ja keskkonnapoliitikata, aga ka oluliste võimaldajateta nagu andmed, teadmus ja innovatsioon, pangandus ja kapitaliturg ning energeetika ja ühendused. Senised valitsused on järjepidevalt arendanud Eesti ühendamist Euroopaga infrastruktuuri abil. Mul on hea meel, et piltlikult öeldes on kopp maha löödud nii gaasi- kui ka elektrituru täielikuks õiguslikuks ja füüsiliseks integreerimiseks. Veel hiljuti saatsin kirja komisjoni presidendile, et oluline on lasta turujõududel ja erasektoril ka gaasiturul teha oma osa, nii nagu see praegu elektriturul juba toimib. Euroopa Komisjoni ja Balti riikide juhtide ning süsteemioperaatorite otsuste alusel on sisuliselt kõik võimalused loodud, et järgmise kümnendi keskpaigaks oleksime energeetikas minevikuga lõpparve teinud. Mis puudutab aga transpordiühendusi, siis esmalt toon esile sügisel põhjendamatult varju jäänud kolme Balti riigi avalduse Via Baltica muutmiseks isejuhtivale tehnoloogiale sobilikuks ja 5G võrguga kaetud maanteeks. Isejuhtivus ja elektromobiilsus on üpris kindlasti juba lähiaja küsimus, toetatuna nii digi- kui ka roherevolutsiooni poolt. Kuid kolm Balti riiki jätkavad üheskoos ka väga aktiivset selle nimel, et Rail Balticu raudteeühenduse rajamiseks oleks uues pikaajalises eelarves piisav rahastus. Rahastuse põhialuste suhtes tahaksin juba Euroopa Komisjoni ettepaneku pinnalt olla mõõdukalt optimistlik, kuid loomulikult sõltub rahastus ka projekti arenemise kvaliteedist aga ka kiirusest. Kindlasti peame pingutusi jätkama nii ühisettevõtte kui ka kohalikul tasandil, et püsida projekti ja hangetega ajakavas. Eriti paneb mind selle juures rõõmustama, et aastaid püütud ja sümboolse tähtsusega Soome aktiivne osalus Rail Balticu projektis on muutunud käegakatsutavaks. Sellega koos on elavnenud arutelu Soome põhjasuunalise raudteeühenduse kandmiseks meid ühendavale TEN-T trassikoridorile ning samuti Eesti-Soome raudteetunneli idee. Kolme riigi poolt möödunud aastal Riigikogus lõplikult kinnitatud Rail Balticu rajamise kokkulepe tähendab seda, et see on sisuliselt juba praegu meie haardeulatuses ja see tuleb järgmise kümnendi keskpaigaks valmis ehitada. Rail Baltic on ajalooline võimalus tagada Põhja- ja Baltimaade parem ühendatus muu Euroopaga, aga ka võimalus tihendada nii riiklikke, majanduslikke kui ka inimestevahelisi kontakte äsja saja aasta juubelit tähistanud Soome, Balti riikide ja Poola vahel. Austatud Riigikogu liikmed! Puhta elukeskkonna tagamine on meie kohustus järeltulevate põlvede ees. Möödunud aastate kahtlemata üks peamisi põhimõttelisemaid muutusi oli kokkulepete sõlmimine kliimamuutuste ohjamiseks 2030. aasta perspektiivis. Meenutan, et meie praegune eesmärk on hoida ära maakera kliima soojenemine üle 2 kraadi aastaks 2050. Samas näitas rahvusvahelise kliimamuutuste kolleegiumi äsjane aruanne, et inimkonda ootavad ees suured negatiivsed muutused juba 1,5 kraadi soojenemise korral. Eestis on keskkonna kontekstis väga palju asju, mille üle me kõik põhjusega rõõmu tunneme, nagu erakordselt suur looduslik mitmekesisus, metsarohkus, puhas õhk ja vesi, aga ka loodud pandipakendite süsteem. Paraku on ka suuri „agasid“, mis veenvalt näitavad, et järgnevatel aastatel tuleb muutuda keskkonnasõbralikumaks ning astuda julgeid samme uute võimaluste loomiseks. Eesti energiasüsteem ja transport on Euroopas süsinikuheitelt inimese kohta kahetsusväärselt punase laterna rollis ning ka jäätmete hulga kasv ja kasutus on väga suured murekohad. Eelseisval kümnendil peame seega tõsiselt peeglisse vaatama ning hakkama märksa planeedisõbralikumalt oma igapäevaelu korraldama. Olen tihti kuulnud küsimust, kas rahvusvahelistest jõupingutustest on siin abi? Ma kindlasti usun, et on, ega näe ka muud võimalust kui Euroopa tugevat eest vedavat rolli, et lahendada kogu inimkonda puudutav teema. Meenutan, et tänu 191 riigi poolt 1987. aasta Montreali protokollis kokku lepitud kontrollimeetmetele on osoonikiht Antarktika kohal aeglaselt taastumas. Eelduslikult peaks keskmine ja Arktika piirkonna osoonisisaldus taastuma 2050. aastaks ning Antarktika osooniauk peaks kaduma 2060. ja 2075. aasta vahel. Inimkond peab suutma end kokku võtta ka Pariisi leppe jõustamiseks. Väga austatud Riigikogu! Kuivõrd aasta viimane ülemkogu kohtumine on ukse ees, peatuksin lühidalt ka rände, Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise ning Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse teemal, mis on päevakorras. Mis puudutab rännet, siis mul on hea meel, et oleme sihikindla tööga nii Euroopa Liidus kui ka koostöös kolmandate riikidega saavutanud kontrolli massiliste rändevoogude üle. Kui me räägime niinimetatud varjupaigapaketi läbirääkimistest, siis on selge, et kokkulepet püsivate ja kohustuslike rändekvootide kohta ilma Euroopat lõhestamata ei sünni. Ma toetan Euroopa Komisjoni pakutud mõtet, et parem varblane peos kui tuvi katusel, ning edasi peaksime minema seda teed, et võtma vastu need ettepanekud, mis on praegu hädavajalikud ja teostatavad. Eesti peab endist viisi oluliseks, et abivajajate laiemasse abistamisse peaksid panustama kõik riigid, kuid ümberpaigutamine peab toimuma vabatahtlikult ja olema üks võimalikest meetmetest kriisiolukorras. Teiseks oluliseks teemaks võib ülemkogu kohtumisel kujuneda Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise lepe ning meie tulevikusuhe. Ühendkuningriigi parlamendi alamkoda annab loodetavasti peagi esmase poliitilise hinnangu läbirääkijate viimase kahe aasta töö tulemusele. Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on öelnud, et kellelgi ei ole sellest protsessist võita ning rõõmustada on vaid selle üle, et kokkulepe on loodetavasti olemas. Ja see on parim võimalik kokkulepe, sest jätab meid lähedasteks partneriteks ka edaspidi. Ma väga loodan, et kaine mõistus võidab, ja olen seda meelt, et peame looma aluse tugevaks tulevaseks suhteks lähedase liitlase Ühendkuningriigiga, ning jätma ellu võimaluse, et Brexit on pikas perspektiivis ehk siiski veel kord ümber pööratav. Usun, et paljudel on meelel ka küsimus, et mis juhtub, kui lahkumiskokkulepet ei peaks sündima? Ma jätan Ühendkuningriigi sisepoliitika selgitamise selle poliitikutele, kuid rõhutan, et Euroopa Liit, sealhulgas Eesti on paralleelselt valmistunud ka kokkuleppeta lõpptulemuseks. Loodetavasti jäävad need varuplaanid siiski alumisse lauasahtlisse. Kolmandaks, ka seda aastat lõpetades ei saa kahjuks mööda agressioonist Ukraina vastu. Kahjuks ei ole olukord okupeeritud aladel Ukrainas läinud paremaks ning sanktsioone Venemaa suhtes tuleb pikendada. Mõistan selgelt hukka Venemaa sõjalise rünnaku kolme Ukraina mereväealuse vastu Kertši väinas, mille tulemusena hõivati Ukraina laevad koos meeskonnaliikmetega. Tegemist oli Venemaa-poolse rahvusvahelise õiguse raske rikkumisega ning agressiooniga Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Toetan vankumatult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO edasisi samme Ukraina toetuseks. Eesti on valmis toetama Euroopa Liidu piiravate meetmete täiendamist, laiendamist või tugevdamist Venemaa suhtes. Austatud Riigikogu! Kuivõrd tegemist on selle valitsuse viimase ülevaatega, avaldan tänu nii Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile kui ka väliskomisjonile ja nende töökale meeskondadele viljaka koostöö ning koosmeele eest. Eesti seisukohad sünnivad valitsuse ja Riigikogu koostöös ja üksmeeles. Ma tean, et olete teinud pikalt analüüse ja ettevalmistusi, kuidas Riigikogus tehtavat tööd Euroopa Liidu asjadega viia paremini Eesti inimesteni, ja tänan ka Riigikantselei kaasamise eest. Loodan, et värske rahva mandaadiga Riigikogu saab nende ettepanekutega põhjalikumalt tegeleda. Rõhutan aga, et olen ise valmis ja usun, et ka tulevaste valitsuste juhid ja nende liikmed on alati valmis tulema auväärt Riigikogu või ka komisjonide ette, et arutada Euroopa Liidu poliitika või põletavate teemade üle. Loodan, et Eesti poliitikud selgitavad ka edaspidi aktiivselt nii meie ühiskonnas kui ka laiemalt vajadust Euroopa Liidu ühtsuse, üksteisemõistmise ja kompromisside järele. Tsiteerin lõpetuseks Iiri muusiku ja ansambel U2 solisti Bono kauneid sõnu: „Euroopa väärtused ja püüdlused on märksa enam kui lihtsalt geograafia. Need väärtused ja püüdlused lähevad otse tuumani, kes me oleme inimestena ja kelleks me tahaksime saada. Euroopa idee väärib seda, et kirjutaksime temast laule ja lehvitaksime lippe. Et neil keerulistel aegadel peale jääda, peab Euroopa mõte muutuma ka tundeks.“ Soovin meile kõigile edu selleks tundeküllaseks teekonnaks. Soovin siiralt jõudu Euroopale! Ja jõudu armsale Eestile! Kõik uudised Keel EST

11.12.2018 11:53 (18.13) Peaminister Jüri Ratase ülevaade valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitikas Riigikogus, 11.12.18 [Valitsus]

Austatud Riigikogu aseesimees! Väga austatud Riigikogu liikmed! Lugupeetud suursaadikud! Mul on au teha Riigikogule iga-aastane kokkuvõte Eesti Euroopa Liidu poliitika elluviimisest. Terviklik ülevaade aastatest 2015–2019 on parlamendile kirjalikult esitatud ning täiendab tänast ettekannet. Viimased viis aastat on Euroopale kaasa toonud palju keerulisi väljakutseid: majandus- ja võlakriisi järellainetus, agressiooniaktid Euroopas, rändekriis, poliitiline kriis Ühendkuningriigi lahkumise näol ning seda saatev ja võimendav väärtuskriis. Nii pandi korduvalt proovile meie jaoks niivõrd oluline Lääne ühtsus nii hoiakutes kui ka tegudes ning ei ole vist palju öelda, et riskisime korduvalt iseend neisse kriisidesse ära kaotada. On olnud kahtlemata hetki, kui miski ei tundunud enam püha, ning oht lõhestuda, kapselduda ja nii ka tegevusvõime minetada ei ole kindlasti vaibunud. Sestap võikski neid aastaid ilmestada praeguse eesistuja Austria kuulsa poeedi Rainer Maria Rilke sõnadega: „Kes meil siin üldse võidust räägib? Vastu pidamine on kõik.“ Nagu ütleb politoloog Ivan Krastev, siis kriisid näitasid meile märksa paremini kätte kui ükskõik, milline poliitika, et meie, eurooplased, oleme kõik sama poliitilise ühenduse osad ja me sõltume üksteisest. Oleme suutnud ühiste pingutuste toel leida ühisosa ka kõige keerulisematel teemadel ning säilitada Euroopa Liidu ühtsus. Peamine edasiviiv järeldus on, et oleme seni mitte piisavalt palju, vaid just liiga vähe koostööd teinud. Isekus, vitsa võim, vähene kompromissivalmidus ning minevikku põgenemine oleks vaid – Leedu-Poola päritolu nobelisti Czeslaw Miloszi sõnu kasutades – „mineviku omastamine, selle muutmine endale meeldivamaks“. Ent me ju teame, et taevas ei olnud enne sinisem ega ka rohi rohelisem. Koostöö edukuse ainsaks tõeliseks mõõdupuuks on ühtsuse hoidmine, kompromissivalmidus ja enese tõekspidamistele kindlaks jäämine. Meie arenemis-, õppimis- ja kohanemisvõime, aga ka sihikindel valmisoleku loomine järgmiseks ja mitte eelmiseks kriisiks. Seetõttu lubage, et ma siin saalis kordan meie poliitika põhialuste esimest raampõhimõtet, mis on täna sama adekvaatne kui pea neli aastat tagasi: „Euroopa Liidu ühiste väärtuste ja koostöö nurgakivid on usaldus ja solidaarsus, mille edendamisse on Eesti valmis panustama. Euroopa Liidu poliitika 2015–2019 kujundamisel ja elluviimisel lähtub Eesti põhimõttest, et Euroopa Liit peab olema tugev, ta peab olema avatud, arenemisvõimeline ja ühtne. Eesti näeb Euroopa Liitu lahendusena meie ees seisvatele keerulistele ülesannetele ning eelistab poliitika arendamisel edasiminekut aluslepingute raames, haarates sellesse võimalikult suure osa liikmesriike.“ Väga austatud Riigikogu liikmed! Euroopa Liit on maailma ajaloos ainulaadne rahu- ja julgeolekuprojekt, algusest peale poliitiline ettevõtmine ja jääb selleks ka tulevikus. Sel aastal meenutasime verise Esimese maailmasõja lõpu 100. aastapäeva. Selle tuules lagunesid impeeriumid, aga sündisid nii Eesti kui ka paljud teised väikerahvaste riigid, mille omakorda pühkisid kaardilt veel suuremate kannatuste hinnaga võrsunud inimvaenulikud totalitaarsed režiimid. Seda aega meenutab sel aastal Maarjamäel avatud kommunismiohvrite memoriaal, mille sissepääsule on kantud Paul-Eerik Rummo sõnad: „Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere“. Mul ei lähe meelest, kui Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk selle sama luuletuse 2017. aasta juulis Eesti eesistumise alguses Vabaduse väljakul selges, kõlavas ja ilusas eesti keeles ette kandis. Meie ja poolakad teame väga hästi, mida tähendab, kui ühtehoid ja koostöö kaovad. Olen päri nii Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kui ka Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga, et oma elanike kaitse on iga poliitilise liidu esmane ja üks olulisemaid eeldusi ning Euroopa väärib kaitsmist. Teemapüstitus Euroopa kaitsest ja liikmesriikide olulisest panusest on täiesti omal kohal. Mul on erakordselt hea meel, et Eesti panustas sellesse ka eesistumisel ühe prioriteedina ning Eesti kaitsekoostöö Prantsusmaa ja Saksamaaga on märkimisväärselt tugevnenud. Siiski, praegu peab Euroopa esmalt ära tegema oma rehkenduse ja muu hulgas täitma oma liitlaskohustustena võetud lubadused. Euroopa Liidu sammud kaitsekoostöö toetamiseks operatsioonivõime, ühisprojektide, teaduskoostöö, sõjalise liikuvuse, hübriidohtude, strateegilise kommunikatsiooni ja muudes valdkondades on olnud väga julgustavad ning tuleb ka lõpule viia. Euroopa Liidu ja NATO üha lähedasem koostöö aitab luua sünergiat liitlaste pingutustega ning suurendada ühiskonna vastupanuvõimet uute ohtude suhtes. Euroopa Liit saab kindlasti märksa tugevamalt tuua pildile julgeoleku laiapindse käsituse ja panustada sellega veel enam oma kodanike julgeolekusse ja kodanike heaolusse. Ka värskelt Euroopa Komisjoni esitatud ja loodetavasti eelseisval ülemkogu kohtumisel tugevalt toetatav väärinformatsiooni tõkestamise tegevuskava on oluline kild Euroopa väärtuste ja kodanike kaitsmisse, sest vaba meedia on demokraatliku ühiskonna üks peamine alustala. Viimastel aastatel võimendunud valetamis-, vihkamis- ja hirmutamiskampaaniad saevad vaba ja avatud ühiskonna oksa, millel me ühiselt istume. 2019. aasta valimiste järel ametisse asuv Euroopa Komisjon peab pöörama Euroopa julgeolekule kindlasti veel enam tähelepanu, sealhulgas võimalikult lähedase julgeolekusuhte loomisele Ühendkuningriigiga. Ent Euroopa Liidu tegevus on lähiaastatel liitlaste jõupingutusi vaid täiendav. Euroopa julgeolek püsib endiselt tugevatel transatlantilistel liitlassuhetel ning liitlasriikide kaitsevõimel, mille hoidmisse ja arendamisse tuleb järjepidevalt panustada. Austatud Riigikogu! 60 aastat tagasi, 1. jaanuaril 1958, jõustusid Rooma lepingud ja sellega loodi ühisturg. Neljale Euroopa Liidu põhivabadusele tuginev ja Rooma lepingutest välja kasvanud ühtne turg on selle loomisest saati olnud kõige mõjusam kontinendi poliitilise ja majandusliku integratsiooni ja ka inimestevaheliste suhete toetaja. Ka Eesti inimesed tunnevad neid positiivseid muutusi, ennekõike muidugi avardunud ja piirideta liikumisvõimaluste kaudu, aga ka iga päev oma taskus. Eesti jõukuse tase läheneb juba 80%-le Euroopa Liidu keskmisest ning Euroopa Liidu liikmesriigid on Eesti peamised kaubanduspartnerid – ligi kolmveerand meie kaupade ja teenuste ekspordist läheb Euroopa siseturule. Ka selle aasta esimese 9 kuuga kasvas Eesti eksport Euroopa Liitu 7,3%. Euroopa ühine väliskaubanduspoliitika on aidanud Eesti ettevõtjatel kasvatada turuosa ka väljaspool majandusliitu. Eesti kaubaeksport kolmandatesse riikidesse on alates 2004. aastast kasvanud miljardilt eurolt ligi 3,5 miljardini. Euroopa Komisjoni värske hinnangu põhjal on tervelt 22% Eesti töökohtadest otse seotud Euroopa Liidu kaubanduspoliitika loodud võimalustega. On tore tõdeda, et sel aastal on jõuliselt kasvanud meie eksport USA-sse, või et oluliseks kaubanduspartneriks on kujunenud Singapur, kellega Euroopa Liit äsja sõlmis kaubandus- ja investeerimislepingu. Ennekõike on nende konkreetsete arvude taga tublide Eesti ettevõtjate, investorite ja ka töötajate suurepärane töö, kes on loonud tooteid ja teenuseid, mida muu maailm soovib. Euroopa Liidu ühine siseturu- ja kaubanduspoliitika on see, mis on loonud võimalused uutele turgudele sisenemiseks ja seal kindluse andmiseks. Seetõttu on reeglitepõhine ja avatud maailmamajandus Eesti inimeste heaolule elulise tähtsusega. Euroopa Liidu ühine väliskaubanduspoliitika peab ka edaspidi seisma nii selle hoidmise kui ka uute võimaluste loomise eest. Näiteks peavad uue põlvkonna vabakaubanduslepingud looma Euroopa ettevõtetele mittediskrimineeriva ligipääsu kolmandate riikide nii isiku- kui ka isikustamata andmetele, tagades samas võimaluse isikul andmekasutust kontrollida ja kaitstes eraelu. Lugupeetud saadikud! Tugevam ja sügavam siseturg on Eesti huvides ja loob kõigile Euroopa ettevõtetele uusi võimalusi maailmas võrdsetel alustel konkureerimiseks. Seetõttu oleme koos teiste siseturumeelsete liikmesriikidega panustanud märkimisväärselt poliitilist energiat, et siseturg toimiks võimalikult väheste barjääridega ning asjatute bürokraatlike takistusteta nii kodanikele kui ka ettevõtetele. Kahtlemata on kõige enam meie näpujälgi Euroopa Liidu digitaalse siseturu loomisel. See tegevus mõjutab ettevõtete ja kodanike elu ja mugavust kõige esmasemal tasandil: sidekulude ja rändlushindade kukkumine on sellest kõige kiirem ja nähtavam muutus. Aga ka geoblokeeringu lõpetamine ja infosisu kaasaskantavus, digiallkirjade kehtivus kogu Euroopa Liidus, äriühingute asutamise, tehingute tegemise ja vaidluste lahendamise võimalus piiriüleselt ning ühtne digivärav teenustele juurdepääsuks teises liikmesriigis puudutavad väga suurt osa inimestest ja ettevõtetest. Loodetavasti on kevadeks saanud kaante vahel enamik esitatud algatusi– mida oli kokku 29 – ja meil on üldistatult võimalik öelda, et turg on vähemalt õiguslikult digiajastusse viidud. Lihtsalt korrutage see reeglite ja turgude arv nüüd omakorda 28-ga ja te saate tulemuseks niinimetatud digitaalse Galapagose efekti, mille mõju digitaliseeruva majanduse ja ühiskonna arengu potentsiaalile Euroopas oleks olnud ilmselt laastav. Lisaks turgu loovatele algatustele on Euroopa Komisjon digitaalse arengu seadnud uues eelarveettepanekus läbivalt oluliseks teemaks. Seda mitte ainult uues 9,2 miljardi euro suuruses digitaalse Euroopa programmis, aga kõikjal eelarves, sealhulgas eraldades 1,5 miljardit eurot ühise tehisintellekti tegevuskava elluviimiseks. Sellist suunda otsustasid digiarengule näidata septembris 2017. aastal Tallinnas kogunenud riigipead ja valitsusjuhid. Usun, et oleme jõudnud arenguga nüüd selleni, et vähemalt Euroopas ei peaks me alates 2019. aastast enam siseturust ja digitaalsest siseturust eraldi rääkima. Tegemist on sünonüümidega: näiteks ühtse Euroopa andmeruumi loomine kosmose- ja transpordiandmetest terviseandmeteni on kriitiline eeldus teenuste turu kvalitatiivsele hüppele. Kõige olulisemaks möödunud aastatest pean siiski saavutatud mõttemaailma muutust, et digi ei ole asi iseeneses, vaid vahend ühiskondliku heaolu kasvatamiseks, mida loovad koos nii kodanikuühiskond kui ka era- ja avalik sektor. Tehnoloogiline mahajäämus võrreldes muu maailmaga ei ohustaks ainult meie heaolu, aga muutuks õige kiiresti ka oluliseks julgeolekuprobleemiks. Ma soovin tänada Euroopa Komisjoni presidenti Jean-Claude Junckerit, asepresident Andrus Ansipit ning kõiki ametnikke Eestis ja Euroopas, kes on Euroopa Liidu digiarengusse panustanud. Lugupeetud Riigikogu! Siseturust on võimatu rääkida ilma inimeste heaolu ja ka väärtuseid otseselt puudutava sotsiaal- ja keskkonnapoliitikata, aga ka oluliste võimaldajateta nagu andmed, teadmus ja innovatsioon, pangandus ja kapitaliturg ning energeetika ja ühendused. Senised valitsused on järjepidevalt arendanud Eesti ühendamist Euroopaga infrastruktuuri abil. Mul on hea meel, et piltlikult öeldes on kopp maha löödud nii gaasi- kui ka elektrituru täielikuks õiguslikuks ja füüsiliseks integreerimiseks. Veel hiljuti saatsin kirja komisjoni presidendile, et oluline on lasta turujõududel ja erasektoril ka gaasiturul teha oma osa, nii nagu see praegu elektriturul juba toimib. Euroopa Komisjoni ja Balti riikide juhtide ning süsteemioperaatorite otsuste alusel on sisuliselt kõik võimalused loodud, et järgmise kümnendi keskpaigaks oleksime energeetikas minevikuga lõpparve teinud. Mis puudutab aga transpordiühendusi, siis esmalt toon esile sügisel põhjendamatult varju jäänud kolme Balti riigi avalduse Via Baltica muutmiseks isejuhtivale tehnoloogiale sobilikuks ja 5G võrguga kaetud maanteeks. Isejuhtivus ja elektromobiilsus on üpris kindlasti juba lähiaja küsimus, toetatuna nii digi- kui ka roherevolutsiooni poolt. Kuid kolm Balti riiki jätkavad üheskoos ka väga aktiivset selle nimel, et Rail Balticu raudteeühenduse rajamiseks oleks uues pikaajalises eelarves piisav rahastus. Rahastuse põhialuste suhtes tahaksin juba Euroopa Komisjoni ettepaneku pinnalt olla mõõdukalt optimistlik, kuid loomulikult sõltub rahastus ka projekti arenemise kvaliteedist aga ka kiirusest. Kindlasti peame pingutusi jätkama nii ühisettevõtte kui ka kohalikul tasandil, et püsida projekti ja hangetega ajakavas. Eriti paneb mind selle juures rõõmustama, et aastaid püütud ja sümboolse tähtsusega Soome aktiivne osalus Rail Balticu projektis on muutunud käegakatsutavaks. Sellega koos on elavnenud arutelu Soome põhjasuunalise raudteeühenduse kandmiseks meid ühendavale TEN-T trassikoridorile ning samuti Eesti-Soome raudteetunneli idee. Kolme riigi poolt möödunud aastal Riigikogus lõplikult kinnitatud Rail Balticu rajamise kokkulepe tähendab seda, et see on sisuliselt juba praegu meie haardeulatuses ja see tuleb järgmise kümnendi keskpaigaks valmis ehitada. Rail Baltic on ajalooline võimalus tagada Põhja- ja Baltimaade parem ühendatus muu Euroopaga, aga ka võimalus tihendada nii riiklikke, majanduslikke kui ka inimestevahelisi kontakte äsja saja aasta juubelit tähistanud Soome, Balti riikide ja Poola vahel. Austatud Riigikogu liikmed! Puhta elukeskkonna tagamine on meie kohustus järeltulevate põlvede ees. Möödunud aastate kahtlemata üks peamisi põhimõttelisemaid muutusi oli kokkulepete sõlmimine kliimamuutuste ohjamiseks 2030. aasta perspektiivis. Meenutan, et meie praegune eesmärk on hoida ära maakera kliima soojenemine üle 2 kraadi aastaks 2050. Samas näitas rahvusvahelise kliimamuutuste kolleegiumi äsjane aruanne, et inimkonda ootavad ees suured negatiivsed muutused juba 1,5 kraadi soojenemise korral. Eestis on keskkonna kontekstis väga palju asju, mille üle me kõik põhjusega rõõmu tunneme, nagu erakordselt suur looduslik mitmekesisus, metsarohkus, puhas õhk ja vesi, aga ka loodud pandipakendite süsteem. Paraku on ka suuri „agasid“, mis veenvalt näitavad, et järgnevatel aastatel tuleb muutuda keskkonnasõbralikumaks ning astuda julgeid samme uute võimaluste loomiseks. Eesti energiasüsteem ja transport on Euroopas süsinikuheitelt inimese kohta kahetsusväärselt punase laterna rollis ning ka jäätmete hulga kasv ja kasutus on väga suured murekohad. Eelseisval kümnendil peame seega tõsiselt peeglisse vaatama ning hakkama märksa planeedisõbralikumalt oma igapäevaelu korraldama. Olen tihti kuulnud küsimust, kas rahvusvahelistest jõupingutustest on siin abi? Ma kindlasti usun, et on, ega näe ka muud võimalust kui Euroopa tugevat eest vedavat rolli, et lahendada kogu inimkonda puudutav teema. Meenutan, et tänu 191 riigi poolt 1987. aasta Montreali protokollis kokku lepitud kontrollimeetmetele on osoonikiht Antarktika kohal aeglaselt taastumas. Eelduslikult peaks keskmine ja Arktika piirkonna osoonisisaldus taastuma 2050. aastaks ning Antarktika osooniauk peaks kaduma 2060. ja 2075. aasta vahel. Inimkond peab suutma end kokku võtta ka Pariisi leppe jõustamiseks. Väga austatud Riigikogu! Kuivõrd aasta viimane ülemkogu kohtumine on ukse ees, peatuksin lühidalt ka rände, Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise ning Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse teemal, mis on päevakorras. Mis puudutab rännet, siis mul on hea meel, et oleme sihikindla tööga nii Euroopa Liidus kui ka koostöös kolmandate riikidega saavutanud kontrolli massiliste rändevoogude üle. Kui me räägime niinimetatud varjupaigapaketi läbirääkimistest, siis on selge, et kokkulepet püsivate ja kohustuslike rändekvootide kohta ilma Euroopat lõhestamata ei sünni. Ma toetan Euroopa Komisjoni pakutud mõtet, et parem varblane peos kui tuvi katusel, ning edasi peaksime minema seda teed, et võtma vastu need ettepanekud, mis on praegu hädavajalikud ja teostatavad. Eesti peab endist viisi oluliseks, et abivajajate laiemasse abistamisse peaksid panustama kõik riigid, kuid ümberpaigutamine peab toimuma vabatahtlikult ja olema üks võimalikest meetmetest kriisiolukorras. Teiseks oluliseks teemaks võib ülemkogu kohtumisel kujuneda Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise lepe ning meie tulevikusuhe. Ühendkuningriigi parlamendi alamkoda annab loodetavasti peagi esmase poliitilise hinnangu läbirääkijate viimase kahe aasta töö tulemusele. Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on öelnud, et kellelgi ei ole sellest protsessist võita ning rõõmustada on vaid selle üle, et kokkulepe on loodetavasti olemas. Ja see on parim võimalik kokkulepe, sest jätab meid lähedasteks partneriteks ka edaspidi. Ma väga loodan, et kaine mõistus võidab, ja olen seda meelt, et peame looma aluse tugevaks tulevaseks suhteks lähedase liitlase Ühendkuningriigiga, ning jätma ellu võimaluse, et Brexit on pikas perspektiivis ehk siiski veel kord ümber pööratav. Usun, et paljudel on meelel ka küsimus, et mis juhtub, kui lahkumiskokkulepet ei peaks sündima? Ma jätan Ühendkuningriigi sisepoliitika selgitamise selle poliitikutele, kuid rõhutan, et Euroopa Liit, sealhulgas Eesti on paralleelselt valmistunud ka kokkuleppeta lõpptulemuseks. Loodetavasti jäävad need varuplaanid siiski alumisse lauasahtlisse. Kolmandaks, ka seda aastat lõpetades ei saa kahjuks mööda agressioonist Ukraina vastu. Kahjuks ei ole olukord okupeeritud aladel Ukrainas läinud paremaks ning sanktsioone Venemaa suhtes tuleb pikendada. Mõistan selgelt hukka Venemaa sõjalise rünnaku kolme Ukraina mereväealuse vastu Kertši väinas, mille tulemusena hõivati Ukraina laevad koos meeskonnaliikmetega. Tegemist oli Venemaa-poolse rahvusvahelise õiguse raske rikkumisega ning agressiooniga Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Toetan vankumatult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO edasisi samme Ukraina toetuseks. Eesti on valmis toetama Euroopa Liidu piiravate meetmete täiendamist, laiendamist või tugevdamist Venemaa suhtes. Austatud Riigikogu! Kuivõrd tegemist on selle valitsuse viimase ülevaatega, avaldan tänu nii Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile kui ka väliskomisjonile ja nende töökale meeskondadele viljaka koostöö ning koosmeele eest. Eesti seisukohad sünnivad valitsuse ja Riigikogu koostöös ja üksmeeles. Ma tean, et olete teinud pikalt analüüse ja ettevalmistusi, kuidas Riigikogus tehtavat tööd Euroopa Liidu asjadega viia paremini Eesti inimesteni, ja tänan ka Riigikantselei kaasamise eest. Loodan, et värske rahva mandaadiga Riigikogu saab nende ettepanekutega põhjalikumalt tegeleda. Rõhutan aga, et olen ise valmis ja usun, et ka tulevaste valitsuste juhid ja nende liikmed on alati valmis tulema auväärt Riigikogu või ka komisjonide ette, et arutada Euroopa Liidu poliitika või põletavate teemade üle. Loodan, et Eesti poliitikud selgitavad ka edaspidi aktiivselt nii meie ühiskonnas kui ka laiemalt vajadust Euroopa Liidu ühtsuse, üksteisemõistmise ja kompromisside järele. Tsiteerin lõpetuseks Iiri muusiku ja ansambel U2 solisti Bono kauneid sõnu: „Euroopa väärtused ja püüdlused on märksa enam kui lihtsalt geograafia. Need väärtused ja püüdlused lähevad otse tuumani, kes me oleme inimestena ja kelleks me tahaksime saada. Euroopa idee väärib seda, et kirjutaksime temast laule ja lehvitaksime lippe. Et neil keerulistel aegadel peale jääda, peab Euroopa mõte muutuma ka tundeks.“ Soovin meile kõigile edu selleks tundeküllaseks teekonnaks. Soovin siiralt jõudu Euroopale! Ja jõudu armsale Eestile! Kõik uudised Keel EST

25.02.2022 20:05 (18.13) Reporter: Teine sõjapäev: Ukraina armee hävitas sissetungijate tõrjumiseks silla teel Kiievisse [ELU24]

Ukraina pealinna Kiievi blokaad võib lähiajal alata. Samal ajal katsuvad Vene eriüksuslased tungida Kiievi kesklinna ja anda löök Ukraina valitsusele. Venemaa eesmäriks on tabada ja vangistada Ukraina valitsus ja armee juhid. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et ta ei lahku Kiievist ja seega saab oletada, et seal võib olla ka Ukraina valitsusliikmeid. Võimalik, et osa valitsusest on mujal, et Ukraina ei jääks korraga täiesti juhtideta.

27.03.2022 22:36 (18.13) OTSEBLOGI | Ukraina sõjaväeluure andmeil plaanib Venemaa Ukraina kaheks jagada, Zelenskõi on valmis arutama Ukraina neutraalsust [Õhtuleht]

Venemaa rünnakud Ukraina vastu on kestnud juba üle kuu. Kiiev püsib. Venemaa jätkab raketilöökidega Lääne-Ukraina oblastitesse, kus tabamusi on peamiselt saanud kütusehoidlad. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kordas oma palvet rahvusvahelistele partneritele, et tugevdada Ukraina sõjalist abi. Mariupolis matavad lähedased omakseid juba tänavatele.

28.03.2022 08:12 (18.13) BLOGI | Ukraina sõjaväeluure andmeil plaanib Venemaa Ukraina kaheks jagada, Zelenskõi on valmis arutama Ukraina neutraalsust [Õhtuleht]

02.01.2023 20:20 (18.13) Ülemraada liige: Ukraina vabastas Veliki Potemkinski saare Dnipro jõel [ERR Uudised]

Ukraina Ülemraada rahvasaadiku Oleksi Gonšarenko teatel vabastasid Ukraina väed Dnipro jõel asuva Veliki Potemkinski saare. Ukraina peastaap pole seda väidet veel ametlikult kinnitanud ega ümber lükanud. Kiievi rahvusvahelise sotsioloogia instituudi detsembris läbi viidud küsitlusuuringu kohaselt ei toeta suur enamus Ukraina elanikest rahu nimel Ukraina territooriumite loovutamist. Venemaa korraldas esmaspäeva varahommikul Kiievi pihta droonirünnaku. Vene kaitseministeerium kinnitas, et Donetski oblastis Makijivkas hukkusid Ukraina rünnaku tõttu Vene sõdurid.

17.01.2023 18:40 (18.13) USA kindral Milley kohtus Poola-Ukraina piiri lähistel kindral Zalužnõiga [ERR Uudised]

25.06.2005 12:30 (18.13) NATO valmis Ukraina integreerimiseks [ERR Uudised]

NATO on valmis toetama Ukraina alliansiga integreerimise protsessi, teatas NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer täna Ukraina nädalalehele 'Zerkalo Nedeli' antud usutluses. 'NATO on valmis toetama konsulteerima Ukrainat sellel teel', kinnitas peasekretär ja lisas, et selle protsessi edu sõltub suuresti Ukrainast endast. Peasekretär märkis, et viimasel ajal on Ukraina-NATO suhetes toimunud märgatav edenemine, mille üks paremaid näiteid on Ukraina-NATO ühiskomisjoni tippkohtumine Vilniuses tänavu veebruaris ning 'intensiivistatud dialoogi' alustamine, mis haarab Ukraina poliitilisi, sõjalisi, majanduslikke ja julgeolekualaseid probleeme, mis on seotud riigi NATO-sse pürgimisega. Scheffer teeb visiidi Ukrainasse tuleval nädalal, kus tutvub Ukraina edusammudega NATO-ga integreerumise plaani täitmisel. -Zerkalo Nedeli

20.08.2005 14:00 (18.13) Ukraina lahkub Ühtsest Majandusruumist? [ERR Uudised]

Ukraina majandusminister Sergei Terjohhin teatas, et Ukraina kavatseb lahkuda Ühtsest Majandusruumist. Sellise avalduse tegi minister pärast kohtumist Vene majandusarengu ja kaubandusministri German Grefiga. Ukraina minister teatas, et Kiiev läheb ülem mitmepoolsete majandussuhete mudelilt kahepoolsete majandussuhte arendamisele, et 'mitte teineteist petta'. Uutele suhetele üleminekuks kavatsetakse moodustada peaministrite juhtimisel majandusprobleemide lahendamise ühiskomisjon. Ukraina allikate teatel oli Kiievi Majandusruumist lahkumise algatajaks Moskva. Terjohhin teatas, et Grefi kuulutas, et Ühtsest Majandusruumist kujuneb ühtsete tariifidega tolliliit. Terjohhin lisas, et põllumajandussaadusi väljavedava ja energiat sissevedava Ukraina majanduse eripära tõttu pole Kiievile senine tariifisüsteem mõttekas. Ühtsesse Majandusruumi kuuluvad Venemaa, Ukraina, Valgevenemaa ja Kasahstan. -Lenta.ru, Gazeta.ru, korrespondent.net

02.12.2005 16:30 (18.13) Vabariigi President osales Ukrainas riigipeade foorumil [ERR Uudised]

President Arnold RÃ¼Ã¼tel kohtus Kiievis riigipeade foorumil ka Ukraina presidendi Viktor JuÅ¡tÅ¡enkoga, kellele kinnitas, et Eesti toetab Ukraina liikumist Euroopa Liidu suunal. Lisaks Eesti ja Ukraina presidendile osalesid tÃ¤nasel kohtumisel ka Kreeka, LÃ¤ti, Leedu, Makedoonia, Rumeenia, Sloveenia ja Moldova riigipea. LÃ¤Ã¤nemere, Musta mere ja Kaspia mere piirkonna riigipeade foorumil peetud kÃµnes tÃµdes president RÃ¼Ã¼tel, et riigi Ã¼lim eesmÃ¤rk peaks olema oma rahva huvide kaitse ja heaolu. â€œOlen veendunud, et seda on vÃµimalik saavutada, panustades kodanikuÃ¼hiskonna arengusse, inimÃµiguste ja vabaduste kindlustamisse ning Ãµiguskorda,â€ lausus Eesti riigipea. â€œEesti tunneb suurt rahulolu Ukraina edusammude Ã¼le. Oleme valmis jÃ¤tkuvalt toetama siinseid reformiprotsesse sellises mahus ja viisil, nagu meie kogemust vajatakse ja kuidas see on rakendatav. Oleme valmis kaasa aitama, saavutamaks Ukraina demokraatlikku arengut ja liikumist Euroopa Liiduga suhete kindlustumise suunas. On oluline vaadelda Ukrainat, aga samuti ka Moldovat, Gruusiat vÃµi ka Valgevenet eraldi, iseseisvalt, nende riikide vÃ¤lispoliitilisi valikuid austades, mitte lÃ¤bi Venemaa huvide prisma,â€ lausus Vabariigi President. Kohtumisel Ukraina presidendiga oli kÃµne all kahepoolsete suhete hetkeolukord, mille osas leiti, et huvi kontaktide edasiarendamiseks on mÃµlemapoolne. President RÃ¼Ã¼tel kinnitas Eesti valmisolekut toetada Ukraina reformiprotsessi oma kogemuste tutvustamisega. Uudistetoimetus, +3726284556, ott.laido @ etv.ee)

20.12.2005 15:30 (18.13) Ukraina nõuab Venemaalt Sevastoopoli mereväebaasi eest rohkem raha [ERR Uudised]

Ukraina teatas, et Venemaa peaks Sevastoopoli merevÃ¤ebaasi rentimise eest rohkem maksma, vastates niimoodi Moskva soovile tÃµsta Ukrainale mÃ¼Ã¼dava gaasi hinda. Ukraina president Viktor JuÅ¡tÅ¡enko Ã¼tles teisipÃ¤eval, et kuna Venemaa ja Ukraina kavatsevad omavahelistes majandussuhetes Ã¼le minna Euroopa standarditele, siis kavatseb Kiiev uurida Sevastoopoli merevÃ¤ebaasi Venemaale rentimise majanduslikku mÃµttekust, vahendas Reuters. Venemaa ja Ukraina pole suutnud jÃµuda kokkuleppele maagaasi Ukrainale mÃ¼Ã¼gi tingimustes, kuna Venemaa tahab Ukrainale mÃ¼Ã¼dava gaasi hinna jÃ¤rgmisest aastast neljakordistada, Ukraina soovib aga hinnatÃµusu jaotamist pikema aja peale. SeetÃµttu ongi mitmed Ukraina ametiisikud soovitanud nÃµuda Venemaalt rohkem raha Sevastoopoli merevÃ¤ebaasi Musta mere laevastikule rentimise eest. Praegu maksab Venemaa selle eest iga aasta 98 miljonit dollarit. (Uudistetoimetus, +372 628 4556, vahur.koorits @ etv.ee)

11.03.2006 10:00 (18.13) Paet: Ukraina integratsioon ELiga eeldab refomide jätkamist [ERR Uudised]

VÃ¤lisminister Urmas Paet osales reedel Euroopa Liidu vÃ¤lisministrite mitteametlikul kohtumisel Salzburgis, kus arutati olukorda Ukrainas ja Valgevenes.RÃ¤Ã¤kides Ukrainast, mÃ¤rkisid ELi vÃ¤lisministrid, et vÃ¤ljavaade vabade ja Ãµiglaste valimiste toimumiseks on parem kui kunagi varem. Seejuures toonitati, et vaatamata valimistulemustele tuleb jÃ¤tkata reformimeelsete jÃµudude toetamist, teatas vÃ¤lisministeerium.VÃ¤lisminister Urmas Paeti sÃµnul on ELi ja Ukraina vaheliste sidemete edasine tugevdamine vÃ¤gagi oluline ning selleks tuleb alustada tÃ¶Ã¶d kahe lepinguga. Eesti toetab peatset konsultatsioonide alustamist Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise tÃ¤iustatud suhete aluste lepingu sÃ´lmimiseks, mis asendaks praeguse partnerlus- ja koostÃ¶Ã¶leppe, Ã¼tles Paet. Samuti on tema sÃµnul oluline peale Ukraina Ã¼hinemist WTOga alustada lÃ¤birÃ¤Ã¤kimisi vabakaubanduslepingu Ã¼le.ELi vÃ¤lispoliitikajuhid leidsid, et Ukrainale tuleb senisest enam selgitada EuroopaNaabruspoliitikast tÃµusvat kasu reformide lÃ¤biviimisel. Peame selgelt osutama, et Ukraina sÃ¼vendatud integratsioon Euroopa Liiduga on vÃµimalik Ã¼ksnes siis, kui majandus- ja sotsiaalreforme jÃ¤tkatakse, lausus Paet.Eesti vÃ¤lisminister tÃµdes, et naabruspoliitika tÃ¤htis aspekt on ka kontaktide edendamine naaberriikide inimestega. Loodame, et lÃµpusirgel lÃ¤birÃ¤Ã¤kimised viisalihtsustuse Ã¼le Ukrainaga toovad selles vallas kaasa posiitiivseid arenguid, sÃµnas ta.VÃ¤lisministrid toonitasid, et Euroopa Liidu missioon Moldova-Ukraina piiril peab jÃ¤tkama tÃ¶Ã¶d ning tunnustasid Ukrainat otsustavate sammude eest piirikontrolli tÃµhustamisel. Ukraina otsus asuda Moldovaga tollikokkulepet tÃ¤itma on kiiduvÃ¤Ã¤rt, mÃ¤rkis Paet. NÃ¼Ã¼d peavad pooledjÃ¤tkama hÃ¤sti toimiva piiri- ja tollikontrolli Ã¼lesehitamist, lisas vÃ¤lisminister.Valgevene puhul avaldati muret Ã¼ldise valimiseelse olukorra halvenemise pÃ¤rast. Liikmesriigid kinnitasid ELi edasise abi vajadust Valgevene tsiviilÃ¼hiskonnale ja valitsusvÃ¤listele organisatsioonidele ning jÃ¤tkuvalt kriitilist suhtumist valitsevasse reÅ¾iimi.

30.03.2006 12:45 (18.13) OranÅ¾ koalitsioon avaldas koostÃ¶Ã¶memorandumi [ERR Uudised]

Ukraina parlamendivalimiste lÃµplikud tulemused pole veel selgunud, kuid kolmapÃ¤eva Ãµhtul avaldati nn oranÅ¾i koalitsiooni koostÃ¶Ã¶memorandum.Ukraina demokraatlike jÃµudude koalitsiooni memorandumile on seni allkirja andnud vaid sotsialistliku partei liider Aleksandr Moroz, vahendas teatas ITAR-TASS-i uudist uudisteportaal lenta.ru. Memorandumis tunnistatakse endise peaministri Julia TÃµmoÅ¡enko juhtivat rolli tulevases valitsuses. "Ukraina peaministriks saab koalitsiooni liige, kes koalitsioonis osalejatest sai valimistel kÃµige rohkem hÃ¤Ã¤li ning kellelgi ei ole selle kandidaadi suhtes vetoÃµigust," Ã¶eldakse memorandumis. TÃµmoÅ¡enko blokk kogub umbes 22%, president Viktor JuÅ¡tÅ¡enkot toetav Meie Ukraina ligi 14% ja sotsialistid Ã¼le 5% hÃ¤Ã¤ltest. 450-kohalises parlamendis saab koalitsioon umbes 250 kohta, mis vÃµimaldab moodustada enamusvalitsuse. Memorandumis Ã¶eldakse, et osapooled on kokku leppinud koalitsiooni eesmÃ¤rgid ning ametikohtade jaotuse valitsuses ja kohalikes vÃµimuorganites. Memorandumi autorid rÃµhutavad, et nad ei luba riigi fÃ¶deraliseerimist, mida soovib Viktor JanukovitÅ¡i Regioonide Partei. Koalitsiooni prioriteediks nimetatakse strateegilist kurssi Ukraina integreerimisele Euroopa Liiduga ning heanaaberlikke suhteid Venemaa ja teiste naaberriikidega. Meie Ukraina on esitanud valimised vÃµitnud Regioonide Parteiga koalitsioonilÃ¤birÃ¤Ã¤kimiste alustamisele kolm eeltingimust. JanukovitÅ¡i pooldajad peavad loobuma fÃ¶deraalriigi ideest ja nÃµudest muuta vene keel riigikeeleks ning tunnustama Ukraina kurssi eurointegratsioonile. Samas on sotsialistide liider Aleksandr Moroz kinnitanud, et partei nÃµukogu otsusel ei lÃ¤he sotsid mingil juhul koalitsiooni Regioonide Parteiga.

02.02.2007 13:30 (18.13) Venemaa ja Ukraina kavandavad energiavarade ühendamist [ERR Uudised]

Ukraina peaminister Viktor JanukovitÅ¡ nimetas neljapÃ¤eval paljulubavaks Venemaa presidendi Vladimir Putini pakutud vÃµimalust energiaettevÃµtete Ã¼hendamiseks.Putin Ã¼tles neljapÃ¤eval, et Ukrainale vÃµidakse tagada ligipÃ¤Ã¤s Vene nafta- ja gaasivÃ¤ljadele, kui rajatakse Ã¼hine gaasitranspordi konsortsium, vahendas RIA Novosti. JanukovitÅ¡i sÃµnul peaks Ã¼hendamine toimuma vÃµrdsetel alustel. Ukraina energiaministri Juri Boiko sÃµnul teevad riigid Ukraina algatusel selles vallas juba koostÃ¶Ã¶d. "Me oleme juba valinud mudeli, mida edasi arendatakse ja parandatakse," Ã¼tles ta. Venemaal on suured nafta- ja gaasivarud ja Ukraina kontrollib torujuhtmeid, mille kaudu neid Moskva peamisele kliendile, Euroopa Liidule toimetada.2005. aasta alguses keeras Gazprom Ukraina gaasikraanid kinni, kui Ukraina ei sovinud jÃ¤rsku hinnatÃµusu aktsepteerida. Riikide suhted on siiski paranenud pÃ¤rast seda, kui Ukrainas tuli vÃµimule pragmaatilist idapoliitikat ajava Viktor JanukovitÅ¡i juhitud koalitsioon.

07.04.2007 10:15 (18.13) Välisministeerium: Ukraina ei vaja vahendajate abi [ERR Uudised]

Ukraina vÃ¤lisministeerium teatas reedel, et ei vaja rahvusvaheliste vahendajate abi riigis lahvatanud vÃµimukriisi lahendamisel.Ukraina vÃ¤lisminister Arsen Jatsenjuki avalduse kohaselt on ministeeriumi ametlik seisukoht, et otsust rahvusvaheliste vahendajate appi kutsumiseks Ukraina sisekriisi lahendamiseks pole tehtud, vahendas Ria Novosti.President Viktor JuÅ¡tÅ¡enko liitlane Jatsenjuk Ã¼tles ka neljapÃ¤eval, et kuigi Ukraina hindab rahvusvahelist huvi riigi olukorra Ã¼le, on teise riigi siseasjadesse mittesekkumine Ã¼ks rahvusvahelise seaduse aluspÃµhimÃµtteid.NeljapÃ¤eval Ã¼tles peaminister Viktor JanukovitÅ¡, et ta on riigis lahvatanud vÃµimukriisi lahendamiseks palunud abi Austria kantslerilt Alfred Gusenbauerilt ning teistelt lÃ¤Ã¤ne ametnikelt.JanukovitÅ¡ ei vÃ¤listanud siiski abipalve esitamist Venemaale ja Poolale, mÃµlemad on kinnitanud oma valmidust Kiievile abi osutama.Ukraina presidendi Viktor JuÅ¡tÅ¡enko seadlus parlamendi laialisaatmise kohta, mis Ã¼htlasi mÃ¤rgib uute valimiste tÃ¤htajaks 27. mai,Â jÃµustus teisipÃ¤eva hommikul. Vastasleeri liider, peaminister Viktor JanukovitÅ¡ on seadluse Ukraina konstitutsioonikohtusse kaevanud ja nÃµuab presidendilt selle tÃ¼histamist, et pÃ¤Ã¤sta riik kaosest.

18.04.2007 16:30 (18.13) Ukraina president ja vutijuht kiitsid UEFA otsust [ERR Sport]

Ukraina jalgpalliliidu esimees ja Ukraina president kiitsid UEFA otsust, millega anti Ukrainale ja Poolale Ãµigus korraldada 2012. aasta jalgpalli Euroopa meistrivÃµistluste finaalturniir, kirjutab Postimees Online. Â«Me oleme tÃ¤nulikud kÃµigile UEFA inimestele, kes meile sellise vÃµimaluse andsid,Â» sÃµnas Ukraina jalgpalliliidu esimees Grigori Surkis Ukraina televisioonile. Â«Ma luban, et teeme oma parima ja pÃ¼Ã¼ame turniiri tipptasemel lÃ¤bi viia,Â» lisas ta. Ukraina president Viktor JuÅ¡tÅ¡enko vÃ¤ljendas samuti oma rahulolu. Â«2012. aasta EM on Ukrainale ja Poolale suurepÃ¤raseks vÃµimaluseks ja me saame korralda hiilgava turniiri kÃµigile neile, kes jalgpalli armastavad,Â» sÃµnas ta. Â«Ukraina ja Poola on kindlasti vÃµimelised sellist turniiri hÃ¤sti korraldama.Â» 2012. aasta finaalturniiri soovis korraldada ka Itaalia ning Ã¼hispakkumise tegid ka Horvaatia ja Ungari. 2008. aasta finaalturniir toimub Austrias ja Å veitsis. PM ONLINEJalgpall

11.10.2007 18:15 (18.13) Eestist saadeti välja kaheksa aasta eest varjupaika taotlenu [ERR Uudised]

Eestist saadeti välja 1999. aasta juunis varjupaigataotluse esitanud Ukraina kodanik, kellele kodakondsus- ja migratsiooniamet oli 2001. aastal varjupaiga andmisest keeldunud."Eile anti Ukraina ametivõimudele üle Vladimiri-nimeline meesterahvas," kinnitas keskkriminaalpolitsei pressiesindaja ETV24-le. "Tema maalt väljasaatmine toimus justiitsministri käskkirja alusel."ETV24-le teadaolevalt anti Ukrainale välja 1946. aastal sündinud odessalane Vladimir Buch, kes tuli 1999. aasta juunis salaja üle kagupiiri Eestisse ja taotles varjupaika. Endine miilitsauurija väitis, et teda jälitati poliitiliste veendumuste pärast, kuna ta oli põrandaaluse Ukraina Antikommunistliku Leegioni liige. Buchi sõnul tungisid 1999. aasta märtsis tema korterisse Ukraina julgeolekuteenistuse töötajad, kes tahtsid teda tappa. Ta rääkis, et oli pääsenud üksnes seetõttu, et tal õnnestus kätte saada oma korterisse peidetud revolver, millest tulistades tappis ta ühe teda rünnanud kolmest isikust.Varjupaiga andmisest keeldumise üheks olulisemaks põhjuseks sai asjaolu, et Ukraina Antikommunistliku Leegioni eksisteerimise kohta puudusid igasugused tõendid. Keeldumisotsusele järgnenud kohtusaaga Tallinna haldus- ja seejärel ringkonnakohtus päädis tänavu veebruaris, kui riigikohus ei võtnud Buchi kaebust varjupaiga andmisest keeldumise otsuse tühistamise nõudes menetlusse.Ukraina nõudis tapmises kahtlustatava Buchi väljaandmist. 1999. aastal antud kohtumäärusega peatati Buchi väljaandmine kuni otsuse tegemiseni tema varjupaigataotluse kohta.Buch vaidlustas kohtus ka enda väljaandmise Ukrainale. 26. septembril andis riigikohus määruse Buchi kaebust mitte menetleda."On tavapärane, et riik, kuhu inimene välja antakse, tuleb talle ise vastu, kuid sellel korral palusid Ukraina kolleegid keskkriminaalpolitseilt abi, et väljasaadetav antaks üle Ukrainas. Nii ka tehti," teatas keskkriminaalpolitsei pressiesindaja.

03.12.2007 19:01 (18.13) Blohhin: Ukraina võib EM-ist ilma jääda [Sportnet]

Ukraina vÃµib ilma jÃ¤Ã¤da Euro 2012 finaalturniiri korraldusÃµigusest juhul, kui ei tÃ¤ideta UEFA nÃµuet kaotada Kiievi Olimpiiski spordikompleksi ees paiknev kaubanduskeskus. Selle uudise teatas Ivanovo-Frankovskis ajakirjanikele Ukraina koondise peatreener Oleg Blohhin (pildil). "KÃµik on veel suure kÃ¼simÃ¤rgi all. Kui staadioni lÃ¤histele rajatav Troitski kaubanduskeskus lammutatakse, on veel lootust. Praegu arvan ma, et 80-protsendilise tÃµenÃ¤osusega jÃ¤Ã¤me EM-i finaalturniirist ilma," nentis Blohhin. Euro 2012 finaalturniiri korraldusÃµiguse andis UEFA Ukraina ja Poola Ã¼hisprojektile. TÃ¤navu 12. septembril sai Ukraina jalgpalliliit aga Euroopa jalgpallijuhi Michel Platini allkirjaga kirja, milles teatatakse, et praeguse seisuga ei saaks Kiievi staadionil EM-i mÃ¤nge pidada. UEFA arvates blokeerib kaubanduskeskus juurdepÃ¤Ã¤su staadionile ja rikub sellisel tasemel vÃµistluste korraldamise puhul kehtestatud turvanorme. Ukraina president Viktor JuÅ¡tÅ¡enko andis juba 31. augustil Kiievi linnavÃµimule korralduse tagada kaubanduskeskuse lammutamine ja leida skeem, kuidas maksta investeerijale kompensatsiooni. Seni pole lammutustÃ¶Ã¶dega veel alustatud. 21. novembril kinnitas UEFA sekretariaat taas, et kui rajatist ei lammutada, vÃµib Ukraina pealinn kaotada Ãµiguse finaalturniiri korraldada. SPORTNETFoto: Reuters

08.02.2008 16:15 (18.13) Eesti korraldab NATO ja Ukraina kaitseministrite kohtumise [ERR Uudised]

Eesti korraldab sügisel Tallinnas NATO ja Ukraina kaitseministrite vahelised konsultatsioonid kaitse-ja julgeolekusektori reformi teemal.NATO kaitseministrid arutasid täna Vilniuses oma Ukraina kolleegi Juri Jehhanuroviga Ukraina ja NATO vahelist koostööd ning Ukraina soovi saada aprilli alguses toimuval Bukaresti tippkohtumisel NATO liikmelisuse tegevuskava ehk MAP (Membership Action Plan), teatas kaitseministeerium.NATO riigid tunnustasid Ukrainat aktiivse osaluse eest NATO juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel, rõhutasid kaitsereformide jätkamise ning Ukraina avalikkuse NATO-teadlikkuse tõstmise vajalikkust. Kaitseminister Jaak Aaviksoo kinnitas Eesti toetust Ukraina edasisele euroatlantilisele integratsioonile ning rõhutas vajadust anda Ukrainale MAPi osas julgustav sõnum. NATO kaitseministrid käsitlesid oma kohtumisel ka alliansi kaitsevõimete arendamise ja sõjalise transformatsiooniga seonduvat. Aaviksoo rõhutas oma sõnavõtus NATO kiirreageerimisvägede NRF, kui NATO sõjalise võime olulise komponendi, ning alliansi küberkaitsevõime edasise arendamise vajalikkust. Kaitseministrid kinnitasid kohtumisel dokumendi, mis sätestab NATO küberkaitsepoliitika põhimõtted. Samuti toimus NATO kaitseministrite kohtumine NATO-Vene Nõukogu raames.

21.02.2008 10:16 (18.13) Viru Keemia Grupp sai loa kaevandada Ukraina põlevkivi [ERR Uudised]

Viru Keemia Grupp sai loa uurida ja kaevandada Ukraina pÃµlevkivi, firma juhtide sÃµnul vÃµiks Ukrainas pÃµlevkivikaevanduse ja ÃµlitÃ¶Ã¶stuse avada juba nelja aasta pÃ¤rast, kuid tegelikult kulub selleks veidi rohkem aega.Tallinna tehnikaÃ¼likooli emeriitprofessori Enno Reinsalu sÃµnul on Ukraina BoltÃµÅ¡ki pÃµlevkivimaardla suuruselt kolmas Euroopas, kuid sealset pÃµlevkivi seni ei kasutata, vahendasid Terevisiooni uudised. Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse liige Jaanus Purga Ã¼tles, et kuna majanduslikud tingimused on seal vÃµrreldes Eestiga oluliselt erinevad, siis paraku Eesti kaevanduskogemust sinna Ã¼le kanda ei saa. "KÃ¼ll saab Ã¼le kanda Eesti Ãµlitootmiskogemused," lisas Purga. Praegu uurib Viru Keemia Grupp Ukraina pÃµlevkivi kasutamise majanduslikku kasulikkust. Saksa firma Thyssen-Krupp aga hakkab vÃ¤lja tÃ¶Ã¶tama maardla mudelit. Viru Keemia Grupi jaoks tÃ¤hendab Ukraina pÃµlevkivi vÃµimalust laieneda.Purga Ã¼tles, et Eestis on pÃµlevkivi kasutusele seatud limiidid, mis on mÃµistlik aga see ei tÃ¤henda, et VKG peaks endale limiite seadma tootmise laiendamise osas. Ukraina puhul langevad Purga sÃµnul kokku kaks head asja - esiteks VKG tunneb pÃµlevkivi ja teiseks on seda vÃµimalik siinsete Ãµlitootmistehnoloogiatega tÃ¶Ã¶delda.Oluline on seegi, et Ukraina majanduskliima on euroopalik, erinevalt Hiinast ja LÃ¤his-Idast.

28.02.2008 20:15 (18.13) Gazprom ähvardab jälle gaasitarneid Ukrainale vähendada [ERR Uudised]

Gazprom kinnitas tÃ¤na, et vÃ¤hendab 3. mÃ¤rtsist gaasitarneid Ukrainale 25%, kui see ei maksa Ã¤ra vÃµlga, mis Ukraina ametnike sÃµnul on Ã¤ra makstud.Gazpromi kinnitusel on Ukraina riiklik energiafirma Naftogaz 2007. aasta tarnete eest vÃµlgu 1,5 miljardit dollarit. Ukraina ametnike ja president Viktor JuÅ¡tÅ¡enko sÃµnul on Ukraina riiklik energiafirma Naftogaz vÃµla Ã¤ra maksnud, vahendas Reuters. Gazprom avaldas muret ka selle Ã¼le, et 2008. aastaks leping Naftogaziga puudub. Ligi 80% Venemaa gaasist Euroopasse transporditakse lÃ¤bi Ukraina. Nii Gazpromi kontrolliv Vene riik kui Kiiev on lubanud, et erimeelsused vÃµla osas ei mÃµjuta gaasitarneid Euroopasse. Ukraina peaminister Julia TÃµmoÅ¡enko on Ã¶elnud, et vÃµlgu on RosUkrEnergo, Ã¼ks kahest vahendajast, mille kaudu Gazprom gaasi Naftogazile mÃ¼Ã¼b. Gazprom mÃ¼Ã¼b Ukrainale mÃµeldud gaasi RosUkrEnergole, millest pool kuulub Gazpromile ja pool kahele Ukraina ettevÃµtjale. Gazpromi gaasi mÃ¼Ã¼b Ukrainas UkrGazEnergo, millest pool kuulub RosUkrEnergole ja pool Naftogazile. JuÅ¡tÅ¡enko ja Venemaa president Vladimir Putin leppisid varem sel kuul kokku lahendada vÃµlakÃ¼simus ning kÃµrvaldada vahendajad RosUkrEnergo and UkrGasEnergo.

01.04.2008 12:45 (18.13) Bush toetab kindlalt Ukraina ja Gruusia NATOga ühinemist [ERR Uudised]

USA president George W. Bush kinnitas Ukrainale ja Gruusiale kindlat toetust soovile Ã¼hineda NATOga.Bushi sÃµnul toetab tema administratsioon Ukraina ja Gruusia kaasamist NATO liikmesuse tegevuskavva (MAP), mis on samm alliansi liikmeks saamise suunas. "Minu kindel seisukoht on, et Ukraina ja Gruusia peaksid MAP-i saama ja ei mingit kauplemist," vahendas Reuters Bushi sÃµnu Ã¼hisel pressikonverentsil Ukraina president Viktor JuÅ¡tÅ¡enkoga."Teie riik on teinud julge otsuse ja USA toetab kindlalt teie taotlust," Ã¼tles Bush JuÅ¡tÅ¡enkoga poole pÃ¶Ã¶rdudes. Bush lubas sel nÃ¤dalal Bukarestis jÃ¤tkata Ãœhendriikide positsiooni selgitamist.Bush kinnitas, et Ukraina ja Gruusia NATO-sse pÃ¼rgimine ning Ãœhendriikide plaan paigutada Euroopasse osa raketitÃµrjekilbist pole omavahel seotud.Prantsuse peaminister Francois Filloni vÃ¤ljendas vastuseisu Ukraina pÃ¼Ã¼dlustele NATOga Ã¼hineda. "Prantsusmaa ei kavatse Ukrainale ja Gruusiale rohelist tuld nÃ¤idata,"Â Ã¼tles Filloni tÃ¤na raadiojaamale France Inter antud intervjuus. "Selles kÃ¼simuses on Prantsusmaal teistsugune seisukoht kui Ãœhendriikidel," sÃµnas Filloni.Ukraina ja Gruusia loodavad sel nÃ¤dalal Bukarestis peetaval NATO liidrite tippkohtumisel pÃ¤Ã¤seda alliansi liikmesuse tegevuskavva.

12.07.2008 10:45 (18.13) ÜRO keeldus arutamast Ukraina rahva genotsiidi küsimust [ERR Uudised]

ÃœRO peaassamblee keeldus Venemaa survel 1930ndatel aastatel Ukrainas toimunud genotsiidi, Holodomori kÃ¼simust arutlusele vÃµtmast.Sellega lÃ¼kkas ÃœRO tagasi Ukraina vÃ¤lisministeeriumi palve tunnistada Holodomor Ukraina rahva kallal toime pandud genotsiidiks, vahendas Lenta.ru.Ukraina ettepaneku vastu oli Venemaa, kelle arvates on Ukraina seisukohad genotsiidi suhtes "ajalooliselt ja poliitiliselt ebakorrektsed". Venemaa alaline esindaja ÃœROs Vitali TÅ¡urkin Ã¼tles, et Ukraina nÃµue kuulutada Holodomor vaid Ukraina rahva genotsiidiks "solvab nende sadade tuhandete inimeste mÃ¤lestust, kes hukkusid nÃ¤lja tÃµttu teistes endise NSV Liidu vabariikides ja piirkondades".

13.05.2009 18:00 (18.13) Ukraina jalgpalliametnikud reageerisid UEFA otsustele vapralt [ERR Sport]

2012. aastal jalgpalli Euroopa meistrivÃµistluste finaalturniiri vÃµÃµrustava Ukraina poliitikud ja jalgpalliametnikud reageerisid UEFA tÃ¤itevkomitee tÃ¤nastele avaldustele vapralt. Euroopa jalgpalli katuseorganisatsioon otsustas Bukarestis peetud koosolekul, et valib esialgu vÃ¤lja vaid viis linna, kes korraldavad EM-turniiril mÃ¤nge. Ukrainast osutus esialgu valituks ainult Kiiev. Ka otsustasid UEFA ametnikud, et Kiievile ei saa veel anda finaalmÃ¤ngu korraldamise Ãµigust kuivÃµrd Ukraina pealinna infrastruktuur pole selleks veel valmis. Teistele Ukraina kandidaatlinnadele Lvivile, Donetskile ja Harkovile anti armuaega puuduste parandamiseks kuni 30. novembrini. Poolast osutusid valituks Varssav, Gdansk, Poznan ja Wroclaw. Ukraina peaminister Julia TÃµmoÅ¡enko sÃµnul arvestab riik kindlasti UEFA nÃµudmistega ning kolm eemalejÃ¤Ã¤nud linna saavad oma projektid 30. novembriks nii kaugele, et osutuvad valituks. 2012. aasta EM-i Ukraina poolne koordinaator Illya Å evljaki sÃµnul on oluline, et UEFA president Michel Platini tunnustas Ukraina mÃ¤rkimisvÃ¤Ã¤rset jÃµupingutust finaalturniiriks valmistumisel just viimastel kuudel. "Arvan, et UEFA otsused on meile positiivseks signaaliks ja motiveerivad intensiivistama meid ettevalmistusi," mÃ¤rkis Å evljak. REUTERS/ERR SPORT

26.01.2010 12:15 (18.13) Ukraina jalgpallikoondise peatreeneriks kandideerib kuus meest [ERR Sport]

Ukraina jalgpalliliit otsustab jÃ¤rgmisel nÃ¤dalal, kellest saab riigi jalgpallikoondise uus peatreener. Meeskonna senine loots Oleksi MÃµhhailÃµtÅ¡enko lahkus koondise tÃ¼Ã¼ri juurest eelmise aasta novembris peale MM-valikturniiri lÃµppu. Ukraina jalgpalliliidu asepresidendi Sergei StoroÅ¾enko sÃµnul vaagib jalgpalliliit kuue mehe kandidatuuri. LÃµplik valik langetatakse 1. veebruaril. StoroÅ¾enko nÃµustus kandidaatidena nimetama Juri Kalitvintsevi, Pavel Jakovenko, Mirca LuÄescu, Oleg Blohhini ja Miron MarkevitÅ¡i nime. Lisaks neile on kandideerimas veel Ã¼ks treener, kelle nime asepresident ei soovinud nimetada. Ukraina jalgpallikoondise peatreenerina on nimetatutest varem tÃ¶Ã¶tanud Blohhin, kes juhtis koondise 2006. aasta MM-finaalturniiril veerandfinaali. Hetkel tÃ¶Ã¶tab ta Ukraina kÃµrgliigaklubi Odessa TÅ¡ernomoretsi tegevdirektorina. Samuti Ukraina endine koondise mÃ¤ngija Kalitvintsev treenib hetkel Kiievi Dinamo noori, Jakovenko on Ukraina U-21 koondise peatreener, LuÄescu on UEFA karikavÃµitja Donetski Å ahtari juhendaja ning MarkevitÅ¡ Kharkivi Metallisti peatreener. ERR SPORT/SPORT-EKSPRESS

18.04.2010 19:00 (18.13) Eesti käsipallikoondis sai Klaipedas teise koha [ERR Sport]

Klaipedas toimunud nelja riigi kÃ¤sipalliturniiril sai Eesti teise koha. VÃµitis Ukraina, kolmas oli Leedu ja neljas Valgevene. Eesti alistas viimases voorus 38:30 (24:15) Valgevene ja Ukraina 35:27 (17:13) Leedu. Ukraina, Eesti ja Leedu kogusid vÃµrdselt neli punkti ning lÃµpliku paremusjÃ¤rjestuse mÃ¤Ã¤ras omavaheliste mÃ¤ngude vÃ¤ravate vahe. Ukrainal oli see +5, Eestil +2 ja Leedul -7. Valgevene kaotas turniiril kÃµik kolm kohtumist ja rahuldus neljanda kohaga. Tulemused: 16.04. Ukraina â€“ Valgevene 29:27 (11:16) 16.04. Leedu â€“ Eesti 29:30 (16:19) 17.04. Eesti â€“ Ukraina 29:26 (14:13) 17.04. Leedu â€“ Valgevene 23:18 (9:6) 18.04. Valgevene â€“ Eesti 30:38 (15:24) 18.04. Leedu â€“ Ukraina 27:35 (13:17) LÃµpptabel: 1. Ukraina 4 punkti (omavaheliste mÃ¤ngude vÃ¤ravate vahe +5) 2. Eesti 4 (+2) 3. Leedu 4 (-7) 4. Valgevene 0 EKL-i pressiteenistus

14.10.2013 17:35 (18.13) Täpsustatud: Homme on Eestis visiidil Ukraina president Viktor Janukovõtš [Välisministeerium]

TÄPSUSTATUD KELLAAJAD! Homme, 15. oktoobril on Vabariigi Presidendi kutsel Eestis töövisiidil Ukraina president Viktor Janukovõtš. Kavas on kohtumised president Toomas Hendrik Ilvese, Riigikogu esimehe Ene Ergma ja peaminister Andrus Ansipiga. Kohtumistel arutatakse Eesti ja Ukraina kahepoolseid suhteid, Ukraina lõimumist Euroopa Liiduga ning päevakajalisi rahvusvahelisi teemasid. Ukraina presidenti saadavad visiidil majandusarengu- ja kaubandusminister Ihor Prasolov, taristuminister Volodõmõr Kazak ja sotsiaalminister Natalia Korolevska. Visiidi käigus kirjutavad majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Ukraina taristuminister Volodõmõr Kazak alla koostööprotokollile Läänemere ja Musta mere vahelise transpordikoridori arendamiseks. Allkirjastamine toimub vahetult enne pressikonverentsi Kadriorus. NB! Visiidi kajastamisest huvitatud ajakirjanikud! Visiidi jäädvustamisest huvitatud ajakirjanikel, fotograafidel ja TV-operaatoritel palume end akrediteerida hiljemalt esmaspäeval, 14. oktoobril kella 19.00ks aadressil: http://www.vm.ee/?q=node/18299 Pressi rinnakaardid saab kätte välisministeeriumi külalispääslast aadressil Lauteri 2 esmaspäeval, 14. oktoobril kell 16.00 – 18.00 või teisipäeval, 15. oktoobril alates kella 08.00st. NB! Palume täpsustada, millist konkreetset üritust kajastada soovite. Palume siseruumides kanda sündmusele sobivat riietust. 11.45 Ametlik tervitustseremoonia Kadriorus (A.Weizenbergi 39) Ametlik foto, sissekanne külalisteraamatusse, kohtumise algushetked Fotograafidel ja TV-operaatoritel palume kohal olla hiljemalt 11.10 12.45 Presidentide pressikonverents (A.Weizenbergi 39) Töökeel: eesti ja ukraina Ajakirjanikel palume kohal olla hiljemalt 12.15 15.20 Kohtumine peaminister Andrus Ansipiga (Rahukohtu 3) Tervitamine, kohtumise algushetked Fotograafidel ja TV-operaatoritel palume kohal olla hiljemalt 14.55 16.25 Kohtumine Riigikogu esimehe Ene Ergmaga (Riigikogu, Lossi plats 1a) Foto ja sissekanne külalisteraamatusse kohtumise lõpus Fotograafidel ja TV-operaatoritel palume kohal olla hiljemalt 16.10 VAJALIKUD KONTAKTID lisainfo saamiseks kohtumiste osas Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese, Riigikogu esimehe Ene Ergma ja peaminister Andrus Ansipiga: Toomas Sildam, Vabariigi Presidendi avalike suhete nõunik, tel 6316218, toomas.sildam@vpk.ee Gunnar Paal, Riigikogu pressi-ja infoosakonna pressinõunik, tel 6316 351, gunnar.paal@riigikogu.ee Valitsuse kommunikatsioonibüroo, tel 6935710, press@riik.ee Kalev Vapper, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja, tel +372 50 28 747, kalev.vapper@mkm.ee Akrediteerimisinfo: Kadri Linnas, Välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakond, tel 637 7611, mobiil 56609482, adosek@vm.ee, kadri.linnas@mfa.ee

03.11.2013 10:05 (18.13) Justiitsminister sõidab töövisiidile Ukrainasse [Justiitsministeerium]

Justiitsminister Hanno Pevkur kohtub esmaspäeval, 4. novembril Ukrainas töövisiidil olles Ukraina justiitsminister Olena Luka¹iga, kellega arutatakse muuhulgas korruptsioonivastase võitluse ja Ukraina kohtusüsteemi reformi küsimusi.„Minu jaoks on Ukraina kolleegiga kohtumise juures oluline arutada Ukraina õigussüsteemi demokraatlikkuse ja seal tegutsevate Eesti ettevõtjate õiguste tagamise küsimusi. Nii ettevõtjate kui tavakodanike õigusi aitab parimal viisil tagada demokraatlikule õigusriigile omane õigus- ja kohtusüsteem. Kuna Ukraina on olnud Eesti jaoks oluline partner, oleme huvitatud Ukraina arengutest ning oleme vajadusel valmis jagama Eesti kogemusi kohtusüsteemi arendamisel,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Arutatakse ka toimiva ja sõltumatu kohtusüsteemi tähtsust investeerimist soodustava majanduskliima kontekstis ning tutvustatakse Eesti e-lahendusi, kohtureformi ja samme, mida on tehtud korruptsiooniga võitlemiseks. Eesti ja Ukraina justiitsministeeriumil on koostööleping alates 1996. aastast.

30.05.2010 17:30 (18.13) Raja ja Pahapill põrusid teivashüppes nagu ka mitmed liidrid [ERR Sport]

-Liis Treimann/SCANPIX Austrias GÃ¶tzises toimuval kÃ¼mnevÃµistlusel sai teivashÃ¼ppe jÃ¤rel lÃµplikult selgeks, et isiklikke rekordeid pole eestlastelt seekord loota - Andres Raja piirdus vaid 4.40 ja Mikk Pahapill 4.50-ga. Koguni kuus meest sai vihmases ja tuulises ilmas nulli, nende seas ka teist-kolmandat kohta hoidnud ukrainlane Oleksi Kasjanov ja kuubalane Yordanis Garcia. Kaheksa ala jÃ¤rel juhib 4.60 Ã¼letanud ameeriklane Bryan Clay (7071), jÃ¤rgnevad ameeriklane Jake Arnold (6805) ja prantslane Romain Barras (6799). Raja on kÃ¼mnes (6637) ja Pahapill 11. (6595). 2. PÃ„EV 110 meetri tÃµkkejooks: Raja jooksis teise pÃ¤eva avaala 110 meetri tÃµkkeid ajaga 14,05. See on 17 sajandikku kiiremini kui isikliku rekordi graafikus. KokkuvÃµttes edestab ta nÃ¼Ã¼d graafikut 40 punktiga. Mikk Pahapill sai kirja aja 14,35 (rekordigraafikus 14,14) ja vÃµrreldes isikliku rekordi graafikuga on ta nÃ¼Ã¼d vaid Ã¼he silmaga plussis. Ainsana oli tÃµkkejooksus Rajast parem kuubalane Yordani Garcia, kes lÃ¤bis distantsi 14,02-ga. KokkuvÃµttes juhtis 5414 punktiga ameeriklane Bryan Clay (tÃµkkejooks 14,08), jÃ¤rgnesid ukrainlane Oleksi Kasjanov (14,38; 5389) ja Garcia (5235). Rajal oli 5209 ja Pahapillil 5096 punkti. Kettaheide Raja heitis ketast parimal katsel 41.60 (rekordigraafikus 42.75) ja vÃµrreldes isikliku rekordi graafikuga on ta nÃ¼Ã¼d plussis 16 punktiga. Mikk Pahapill heitis aga pea viis meetrit vÃ¤hem kui rekordit tehes (vastavalt 43.63 ja 48.48) ja ta kaotab nÃ¼Ã¼d oma graafikule juba 99 punktiga. Kettaheites teenis 49.85-ga alavÃµidu Bryan Clay, kes on esimene ka kokkuvÃµttes. Clayl on liidrina 6281 punkti, jÃ¤rgnevad ukrainlane Oleksi Kasjanov (kettaheide 45.95; 6175) ja kuubalane Yordanis Garcia (46.20; 6027). Rajal on seitsmendana 5906 ja Pahapillil 13-ndana 5835 silma. 1. PÃ„EV 100 meetri jooks KÃ¼mnevÃµistluse avaalal 100 m jooksus tegi Mikk Pahapill ajaga 11,05 kÃ¼mnevÃµistluse sees oma uue isikliku rekordi (enne 11,06). Pahapill on staadionisirge lÃ¤binud varem ka 10,95-ga, kuid seda eraldi vÃµistlusel. Andres Raja sai kirja 10,83, mis jÃ¤Ã¤b tema isiklikule rekordile alla 0,14 sekundiga. VÃµistluse liidriks tÃµusis ameeriklane Brian Clay, kes jooksis 100m 10,35-ga, mis on Ã¼he sajandikuga parem tema eelmisest isiklikust rekordist. Teine ameeriklane Trey Hardee lÃ¤bis distantsi 10,39-ga ning kolmanda aja sai kuubalane Yordani Garcia, kes jooksis 10,61. KaugushÃ¼pe GÃ¶tzises jÃ¤tkuval kÃ¼mnevÃµistlusel lÃ¤ks kaugushÃ¼ppes tÃ¤ielikul alt 100m jooksus uue isikliku rekordi pÃ¼stitanud ameeriklane Brian Clay, kes hÃ¼ppas vaid 7.51. Enne viimast katset oli Clayl kirjas vaid 7.13, aga mees suutis ennast kokku vÃµtta, kuid isiklik rekord on mehel nii kÃµva kui 8.06, mistÃµttu maailmarekordiÃ¼ritus jÃ¤Ã¤b GÃ¶tzises ilmselt seekord Ã¤ra. Mikk Pahapill sai kirja enda kohta korraliku 7.47. Selles piirkonnas on mehe kÃ¼mnevÃµistluste sees nÃ¤idatud tulemused olnud ka seni. Andres Raja hÃ¼ppas 7.45, mis jÃ¤Ã¤b tema isiklikust rekordist maha 13 sentimeetriga. KaugushÃ¼ppe vÃµitis Ã¼livÃµimsalt ukrainlane Oleksi Kasjanov viimasel katsel lennatud 7.97-ga, tÃµustes pÃ¤rast kahte ala ka vÃµistluste liidriks. TÅ¡ehh Roman Å eberle sai kauguses kirja pÃ¤eva teise tulemuse 7.65. KuulitÃµuge Raja tÃµukas kuuli parimal katsel 14.76. Teisel ja kolmandal Ã¼ritusel ta tulemust kirja ei saanud. Isiklikku rekordit (8119) tehes sai Raja kirja 14.55 ja seega kasvatas edu vÃµrreldes isikliku rekordiga kolme ala jÃ¤rel 28 punktini. Pahapill tÃµukas GÃ¶tzises avakatsel 15.18, kuid kahel jÃ¤rgneval enam parandada ei suutnud. Kuna isikliku rekordi (8255) graafikus on tal kuulitÃµuke tulemus 14.05, tuli siit tÃµhus punktilisa. Pahapill edestab rekordigraafikut nÃ¼Ã¼d 82 punktiga. KuulitÃµukes teenis alavÃµidu 16.86 tÃµuganud jamaikalane Maurice Smith. KokkuvÃµttes oli 2788 punktiga liider ukrainlane Oleksi Kasjanov, kellele jÃ¤rgnesid ameeriklased Bryan Clay (2761) ja Trey Hardee (2661). Rajal oli seitsmendana 2596 ja Pahapillil kaheksandana 2578 punkti. KÃµrgushÃ¼pe KÃµrgushÃ¼ppes sai Raja kirja 2.03, mida oli nelja sentimeetri vÃµrra rohkem kui isikliku rekordi graafikus (8119) ja kolm sentimeetrit alla isikliku margi. Seega edestab Raja rekordigraafikut 65 punktiga. Mikk Pahapill piirdus vaid 2.00-ga. Seda vÃµib pidada vÃ¤ikeseks pÃµrumiseks, sest tema isiklik tippmark on 2.15 ja rekordigraafikus Ã¼letas ta 2.03. KokkuvÃµttes edestab ta oma graafikut (8255) siiski 54 silmaga. Kolm meest (ameeriklane Bryan Clay, venelane Aleksei Drozdov ja kuubalane Leonel Suarez) Ã¼letasid kÃµrgushÃ¼ppes parimatena 2.06. KokkuvÃµttes oli Clay 3620 punktiga liider, ukrainlane Oleksi Kasjanov 3564 silmaga teine ja ameeriklane Trey Hardee 3437 punktiga kolmas. Raja oli kuues (3427) ja Pahapill 11. (3381). 400 meetri jooks AvapÃ¤eva viimasel alal, meeste 400 meetri jooksus andsid nii Raja kui Pahapill vÃµrreldes isikliku rekordi graafikuga punkte Ã¤ra. Raja jooksis 50,02 (isikliku rekordi pÃ¼stitamisel 49,44) ja on nÃ¼Ã¼d vÃµrreldes graafikuga (8119) 18 punktiga plussis. Pahapill sai kirja 50,65 (kÃ¼mne ala isikliku rekordi pÃ¼stitamisel tuli ka isiklik rekord 50,08) ja on vÃµrreldes graafikuga (8255) 28 punktiga peal. Staadioniringi lÃ¤bimisel oli kÃµige kiirem austerlane Dominik Distelberger (47,25). KokkuvÃµttes oli esimese pÃ¤eva jÃ¤rel juhtimas ukrainlane Oleksi Kasjanov (4463 punkti). JÃ¤rgnesid ameeriklane Bryan Clay 4450 ja kanadalane Massimo Bertocchi 4317 silmaga. Rajal oli kÃ¼mnendana 4241 ja Pahapillil 15ndana 4166 punkti. ERR SPORT

30.05.2010 19:15 (18.13) Pahapill odaviske järel kaheksas, Clay edu üle 300 punkti [ERR Sport]

-Siim Semiskar/ERR SPORT Austrias GÃ¶tzises toimuval kÃ¼mnevÃµistlusel juhib enne viimast ala 1500 meetri jooksu ameeriklane Bryan Clay 7902 punktiga, jÃ¤rgnevad ameeriklane Jake Arnold 7577 ja prantslane Romain Barras 7559 silmaga. Mikk Pahapill viskas oda 62.60 ning tÃµusis 7372 punktiga kaheksandaks, Andres Raja piirdus 57.05-ga ja on 7331 punktiga kÃ¼mnes. MÃµlema eestlase lootused heale punktisummale luhtas ebaÃµnnestumine teivashÃ¼ppes. Odaviskes sai 66.51-ga alavÃµidu sakslane Jan-Felix Knobel, Clay viskas 66.19. 2. PÃ„EV 110 meetri tÃµkkejooks: Raja jooksis teise pÃ¤eva avaala 110 meetri tÃµkkeid ajaga 14,05. See on 17 sajandikku kiiremini kui isikliku rekordi graafikus. KokkuvÃµttes edestab ta nÃ¼Ã¼d graafikut 40 punktiga. Mikk Pahapill sai kirja aja 14,35 (rekordigraafikus 14,14) ja vÃµrreldes isikliku rekordi graafikuga on ta nÃ¼Ã¼d vaid Ã¼he silmaga plussis. Ainsana oli tÃµkkejooksus Rajast parem kuubalane Yordani Garcia, kes lÃ¤bis distantsi 14,02-ga. KokkuvÃµttes juhtis 5414 punktiga ameeriklane Bryan Clay (tÃµkkejooks 14,08), jÃ¤rgnesid ukrainlane Oleksi Kasjanov (14,38; 5389) ja Garcia (5235). Rajal oli 5209 ja Pahapillil 5096 punkti. Kettaheide Raja heitis ketast parimal katsel 41.60 (rekordigraafikus 42.75) ja vÃµrreldes isikliku rekordi graafikuga on ta nÃ¼Ã¼d plussis 16 punktiga. Mikk Pahapill heitis aga pea viis meetrit vÃ¤hem kui rekordit tehes (vastavalt 43.63 ja 48.48) ja ta kaotab nÃ¼Ã¼d oma graafikule juba 99 punktiga. Kettaheites teenis 49.85-ga alavÃµidu Bryan Clay, kes on esimene ka kokkuvÃµttes. Clayl on liidrina 6281 punkti, jÃ¤rgnevad ukrainlane Oleksi Kasjanov (kettaheide 45.95; 6175) ja kuubalane Yordanis Garcia (46.20; 6027). Rajal on seitsmendana 5906 ja Pahapillil 13-ndana 5835 silma. TeivashÃ¼pe TeivashÃ¼ppe jÃ¤rel sai lÃµplikult selgeks, et isiklikke rekordeid pole eestlastelt seekord loota - Andres Raja piirdus vaid 4.40 ja Mikk Pahapill 4.50-ga. Koguni kuus meest sai vihmases ja tuulises ilmas nulli, nende seas ka teist-kolmandat kohta hoidnud ukrainlane Oleksi Kasjanov ja kuubalane Yordanis Garcia. Kaheksa ala jÃ¤rel juhib 4.60 Ã¼letanud ameeriklane Bryan Clay (7071), jÃ¤rgnevad ameeriklane Jake Arnold (6805) ja prantslane Romain Barras (6799). Raja on kÃ¼mnes (6637) ja Pahapill 11. (6595). 1. PÃ„EV 100 meetri jooks KÃ¼mnevÃµistluse avaalal 100 m jooksus tegi Mikk Pahapill ajaga 11,05 kÃ¼mnevÃµistluse sees oma uue isikliku rekordi (enne 11,06). Pahapill on staadionisirge lÃ¤binud varem ka 10,95-ga, kuid seda eraldi vÃµistlusel. Andres Raja sai kirja 10,83, mis jÃ¤Ã¤b tema isiklikule rekordile alla 0,14 sekundiga. VÃµistluse liidriks tÃµusis ameeriklane Brian Clay, kes jooksis 100m 10,35-ga, mis on Ã¼he sajandikuga parem tema eelmisest isiklikust rekordist. Teine ameeriklane Trey Hardee lÃ¤bis distantsi 10,39-ga ning kolmanda aja sai kuubalane Yordani Garcia, kes jooksis 10,61. KaugushÃ¼pe GÃ¶tzises jÃ¤tkuval kÃ¼mnevÃµistlusel lÃ¤ks kaugushÃ¼ppes tÃ¤ielikul alt 100m jooksus uue isikliku rekordi pÃ¼stitanud ameeriklane Brian Clay, kes hÃ¼ppas vaid 7.51. Enne viimast katset oli Clayl kirjas vaid 7.13, aga mees suutis ennast kokku vÃµtta, kuid isiklik rekord on mehel nii kÃµva kui 8.06, mistÃµttu maailmarekordiÃ¼ritus jÃ¤Ã¤b GÃ¶tzises ilmselt seekord Ã¤ra. Mikk Pahapill sai kirja enda kohta korraliku 7.47. Selles piirkonnas on mehe kÃ¼mnevÃµistluste sees nÃ¤idatud tulemused olnud ka seni. Andres Raja hÃ¼ppas 7.45, mis jÃ¤Ã¤b tema isiklikust rekordist maha 13 sentimeetriga. KaugushÃ¼ppe vÃµitis Ã¼livÃµimsalt ukrainlane Oleksi Kasjanov viimasel katsel lennatud 7.97-ga, tÃµustes pÃ¤rast kahte ala ka vÃµistluste liidriks. TÅ¡ehh Roman Å eberle sai kauguses kirja pÃ¤eva teise tulemuse 7.65. KuulitÃµuge Raja tÃµukas kuuli parimal katsel 14.76. Teisel ja kolmandal Ã¼ritusel ta tulemust kirja ei saanud. Isiklikku rekordit (8119) tehes sai Raja kirja 14.55 ja seega kasvatas edu vÃµrreldes isikliku rekordiga kolme ala jÃ¤rel 28 punktini. Pahapill tÃµukas GÃ¶tzises avakatsel 15.18, kuid kahel jÃ¤rgneval enam parandada ei suutnud. Kuna isikliku rekordi (8255) graafikus on tal kuulitÃµuke tulemus 14.05, tuli siit tÃµhus punktilisa. Pahapill edestab rekordigraafikut nÃ¼Ã¼d 82 punktiga. KuulitÃµukes teenis alavÃµidu 16.86 tÃµuganud jamaikalane Maurice Smith. KokkuvÃµttes oli 2788 punktiga liider ukrainlane Oleksi Kasjanov, kellele jÃ¤rgnesid ameeriklased Bryan Clay (2761) ja Trey Hardee (2661). Rajal oli seitsmendana 2596 ja Pahapillil kaheksandana 2578 punkti. KÃµrgushÃ¼pe KÃµrgushÃ¼ppes sai Raja kirja 2.03, mida oli nelja sentimeetri vÃµrra rohkem kui isikliku rekordi graafikus (8119) ja kolm sentimeetrit alla isikliku margi. Seega edestab Raja rekordigraafikut 65 punktiga. Mikk Pahapill piirdus vaid 2.00-ga. Seda vÃµib pidada vÃ¤ikeseks pÃµrumiseks, sest tema isiklik tippmark on 2.15 ja rekordigraafikus Ã¼letas ta 2.03. KokkuvÃµttes edestab ta oma graafikut (8255) siiski 54 silmaga. Kolm meest (ameeriklane Bryan Clay, venelane Aleksei Drozdov ja kuubalane Leonel Suarez) Ã¼letasid kÃµrgushÃ¼ppes parimatena 2.06. KokkuvÃµttes oli Clay 3620 punktiga liider, ukrainlane Oleksi Kasjanov 3564 silmaga teine ja ameeriklane Trey Hardee 3437 punktiga kolmas. Raja oli kuues (3427) ja Pahapill 11. (3381). 400 meetri jooks AvapÃ¤eva viimasel alal, meeste 400 meetri jooksus andsid nii Raja kui Pahapill vÃµrreldes isikliku rekordi graafikuga punkte Ã¤ra. Raja jooksis 50,02 (isikliku rekordi pÃ¼stitamisel 49,44) ja on nÃ¼Ã¼d vÃµrreldes graafikuga (8119) 18 punktiga plussis. Pahapill sai kirja 50,65 (kÃ¼mne ala isikliku rekordi pÃ¼stitamisel tuli ka isiklik rekord 50,08) ja on vÃµrreldes graafikuga (8255) 28 punktiga peal. Staadioniringi lÃ¤bimisel oli kÃµige kiirem austerlane Dominik Distelberger (47,25). KokkuvÃµttes oli esimese pÃ¤eva jÃ¤rel juhtimas ukrainlane Oleksi Kasjanov (4463 punkti). JÃ¤rgnesid ameeriklane Bryan Clay 4450 ja kanadalane Massimo Bertocchi 4317 silmaga. Rajal oli kÃ¼mnendana 4241 ja Pahapillil 15ndana 4166 punkti. ERR SPORT

30.05.2010 20:30 (18.13) Pahapill sai Götzises seitsmenda ja Raja kümnenda koha [ERR Sport]

-Siim Semiskar/ERR SPORT GÃ¶tzises toimunud maineka kÃ¼mnevÃµistluse vÃµitis ameeriklane Bryan Clay 8483 punktiga, Mikk Pahapill oli 8084 punktiga seitsmes ja Raja 8029 silmaga kÃ¼mnes. Vihmane ja tuuline ilm vajutas teise pÃ¤eva tulemustele pitseri. Clay jÃ¤rel sai teise koha prantslane Romain Barras (8297), kolmas oli kuubalane Leonel Suarez (8286). Korraliku avapÃ¤eva teinud eestlaste lootused heale tulemusele luhtas teivashÃ¼pe, kus Raja piirdus 4.40 ja Pahapill 4.50-ga. VÃµidumees Clay Ã¼kskitulemused olid 10,35, 7.51, 15.38, 2.06, 49,66, 14,08, 49.85, 4.60, 66.19 ja 4.56,37. Pahapillil 11,05, 7.47, 15.18, 2.00, 50,65, 14,35, 43.63, 4.50, 62.60, 4.34,95 ning Rajal 10,83, 7.45, 14.76, 2.03, 50,02, 14,05, 41.60, 4.40, 57.05 ja 4.37.28 2. PÃ„EV 110 meetri tÃµkkejooks: Raja jooksis teise pÃ¤eva avaala 110 meetri tÃµkkeid ajaga 14,05. See on 17 sajandikku kiiremini kui isikliku rekordi graafikus. KokkuvÃµttes edestab ta nÃ¼Ã¼d graafikut 40 punktiga. Mikk Pahapill sai kirja aja 14,35 (rekordigraafikus 14,14) ja vÃµrreldes isikliku rekordi graafikuga on ta nÃ¼Ã¼d vaid Ã¼he silmaga plussis. Ainsana oli tÃµkkejooksus Rajast parem kuubalane Yordani Garcia, kes lÃ¤bis distantsi 14,02-ga. KokkuvÃµttes juhtis 5414 punktiga ameeriklane Bryan Clay (tÃµkkejooks 14,08), jÃ¤rgnesid ukrainlane Oleksi Kasjanov (14,38; 5389) ja Garcia (5235). Rajal oli 5209 ja Pahapillil 5096 punkti. Kettaheide Raja heitis ketast parimal katsel 41.60 (rekordigraafikus 42.75) ja vÃµrreldes isikliku rekordi graafikuga on ta nÃ¼Ã¼d plussis 16 punktiga. Mikk Pahapill heitis aga pea viis meetrit vÃ¤hem kui rekordit tehes (vastavalt 43.63 ja 48.48) ja ta kaotab nÃ¼Ã¼d oma graafikule juba 99 punktiga. Kettaheites teenis 49.85-ga alavÃµidu Bryan Clay, kes on esimene ka kokkuvÃµttes. Clayl on liidrina 6281 punkti, jÃ¤rgnevad ukrainlane Oleksi Kasjanov (kettaheide 45.95; 6175) ja kuubalane Yordanis Garcia (46.20; 6027). Rajal on seitsmendana 5906 ja Pahapillil 13-ndana 5835 silma. TeivashÃ¼pe TeivashÃ¼ppe jÃ¤rel sai lÃµplikult selgeks, et isiklikke rekordeid pole eestlastelt seekord loota - Andres Raja piirdus vaid 4.40 ja Mikk Pahapill 4.50-ga. Koguni kuus meest sai vihmases ja tuulises ilmas nulli, nende seas ka teist-kolmandat kohta hoidnud ukrainlane Oleksi Kasjanov ja kuubalane Yordanis Garcia. Kaheksa ala jÃ¤rel juhib 4.60 Ã¼letanud ameeriklane Bryan Clay (7071), jÃ¤rgnevad ameeriklane Jake Arnold (6805) ja prantslane Romain Barras (6799). Raja on kÃ¼mnes (6637) ja Pahapill 11. (6595). Odavise Mikk Pahapill viskas oda 62.60 ning tÃµusis 7372 punktiga kaheksandaks, Andres Raja piirdus 57.05-ga ja on 7331 punktiga kÃ¼mnes. Odaviskes sai 66.51-ga alavÃµidu sakslane Jan-Felix Knobel, Clay viskas 66.19. 1. PÃ„EV 100 meetri jooks KÃ¼mnevÃµistluse avaalal 100 m jooksus tegi Mikk Pahapill ajaga 11,05 kÃ¼mnevÃµistluse sees oma uue isikliku rekordi (enne 11,06). Pahapill on staadionisirge lÃ¤binud varem ka 10,95-ga, kuid seda eraldi vÃµistlusel. Andres Raja sai kirja 10,83, mis jÃ¤Ã¤b tema isiklikule rekordile alla 0,14 sekundiga. VÃµistluse liidriks tÃµusis ameeriklane Brian Clay, kes jooksis 100m 10,35-ga, mis on Ã¼he sajandikuga parem tema eelmisest isiklikust rekordist. Teine ameeriklane Trey Hardee lÃ¤bis distantsi 10,39-ga ning kolmanda aja sai kuubalane Yordani Garcia, kes jooksis 10,61. KaugushÃ¼pe GÃ¶tzises jÃ¤tkuval kÃ¼mnevÃµistlusel lÃ¤ks kaugushÃ¼ppes tÃ¤ielikul alt 100m jooksus uue isikliku rekordi pÃ¼stitanud ameeriklane Brian Clay, kes hÃ¼ppas vaid 7.51. Enne viimast katset oli Clayl kirjas vaid 7.13, aga mees suutis ennast kokku vÃµtta, kuid isiklik rekord on mehel nii kÃµva kui 8.06, mistÃµttu maailmarekordiÃ¼ritus jÃ¤Ã¤b GÃ¶tzises ilmselt seekord Ã¤ra. Mikk Pahapill sai kirja enda kohta korraliku 7.47. Selles piirkonnas on mehe kÃ¼mnevÃµistluste sees nÃ¤idatud tulemused olnud ka seni. Andres Raja hÃ¼ppas 7.45, mis jÃ¤Ã¤b tema isiklikust rekordist maha 13 sentimeetriga. KaugushÃ¼ppe vÃµitis Ã¼livÃµimsalt ukrainlane Oleksi Kasjanov viimasel katsel lennatud 7.97-ga, tÃµustes pÃ¤rast kahte ala ka vÃµistluste liidriks. TÅ¡ehh Roman Å eberle sai kauguses kirja pÃ¤eva teise tulemuse 7.65. KuulitÃµuge Raja tÃµukas kuuli parimal katsel 14.76. Teisel ja kolmandal Ã¼ritusel ta tulemust kirja ei saanud. Isiklikku rekordit (8119) tehes sai Raja kirja 14.55 ja seega kasvatas edu vÃµrreldes isikliku rekordiga kolme ala jÃ¤rel 28 punktini. Pahapill tÃµukas GÃ¶tzises avakatsel 15.18, kuid kahel jÃ¤rgneval enam parandada ei suutnud. Kuna isikliku rekordi (8255) graafikus on tal kuulitÃµuke tulemus 14.05, tuli siit tÃµhus punktilisa. Pahapill edestab rekordigraafikut nÃ¼Ã¼d 82 punktiga. KuulitÃµukes teenis alavÃµidu 16.86 tÃµuganud jamaikalane Maurice Smith. KokkuvÃµttes oli 2788 punktiga liider ukrainlane Oleksi Kasjanov, kellele jÃ¤rgnesid ameeriklased Bryan Clay (2761) ja Trey Hardee (2661). Rajal oli seitsmendana 2596 ja Pahapillil kaheksandana 2578 punkti. KÃµrgushÃ¼pe KÃµrgushÃ¼ppes sai Raja kirja 2.03, mida oli nelja sentimeetri vÃµrra rohkem kui isikliku rekordi graafikus (8119) ja kolm sentimeetrit alla isikliku margi. Seega edestab Raja rekordigraafikut 65 punktiga. Mikk Pahapill piirdus vaid 2.00-ga. Seda vÃµib pidada vÃ¤ikeseks pÃµrumiseks, sest tema isiklik tippmark on 2.15 ja rekordigraafikus Ã¼letas ta 2.03. KokkuvÃµttes edestab ta oma graafikut (8255) siiski 54 silmaga. Kolm meest (ameeriklane Bryan Clay, venelane Aleksei Drozdov ja kuubalane Leonel Suarez) Ã¼letasid kÃµrgushÃ¼ppes parimatena 2.06. KokkuvÃµttes oli Clay 3620 punktiga liider, ukrainlane Oleksi Kasjanov 3564 silmaga teine ja ameeriklane Trey Hardee 3437 punktiga kolmas. Raja oli kuues (3427) ja Pahapill 11. (3381). 400 meetri jooks AvapÃ¤eva viimasel alal, meeste 400 meetri jooksus andsid nii Raja kui Pahapill vÃµrreldes isikliku rekordi graafikuga punkte Ã¤ra. Raja jooksis 50,02 (isikliku rekordi pÃ¼stitamisel 49,44) ja on nÃ¼Ã¼d vÃµrreldes graafikuga (8119) 18 punktiga plussis. Pahapill sai kirja 50,65 (kÃ¼mne ala isikliku rekordi pÃ¼stitamisel tuli ka isiklik rekord 50,08) ja on vÃµrreldes graafikuga (8255) 28 punktiga peal. Staadioniringi lÃ¤bimisel oli kÃµige kiirem austerlane Dominik Distelberger (47,25). KokkuvÃµttes oli esimese pÃ¤eva jÃ¤rel juhtimas ukrainlane Oleksi Kasjanov (4463 punkti). JÃ¤rgnesid ameeriklane Bryan Clay 4450 ja kanadalane Massimo Bertocchi 4317 silmaga. Rajal oli kÃ¼mnendana 4241 ja Pahapillil 15ndana 4166 punkti. ERR SPORT

30.01.2014 16:25 (18.13) Riigikogu väliskomisjoni avaldus demokraatliku Ukraina toetuseks [Riigikogu]

Riigikogu väliskomisjon avaldab kaastunnet Ukraina kokkupõrgetes hukkunute omastele ja kinnitab, et Eesti on alati toetanud Ukraina rahva püüdlusi rahvusliku ühtsuse saavutamise, demokraatliku ning õigusriigi põhimõtteid järgiva ühiskonna ülesehitamise suunas. Riigikogu väliskomisjon avaldab sügavat muret seoses vägivaldseks muutunud meeleavaldustega Kiievis ja mujal Ukrainas. Riigikogu väliskomisjon kutsub kõiki konflikti osapooli hoiduma vägivallast ja lahendama erimeelsused demokraatlikule õigusriigile kohaselt läbirääkimiste ja muude rahumeelsete poliitiliste vahendite abil. Väliskomisjon rõhutab, et Ukraina rahval peab olema vabadus demokraatlikult otsustada oma riigi valikute üle. Euroopa Liit on jätkuvalt avatud koostööläbirääkimistele Ukrainaga, kuid omavahelist koostööd saab rajada vaid Euroopa Liidu alusdokumentides sätestatud väärtustele. Riigikogu väliskomisjon kutsub Euroopa Liitu tegema kõik, et kaasa aidata Ukraina demokraatlikele poliitilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele reformidele. Riigikogu väliskomisjon rõhutab, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peaksid aktiivselt toetama idapartnerluse riikide arengut ning kinnitama nende riikide õigust liituda Euroopa Liiduga juhul, kui nad täidavad Kopenhaageni kriteeriumid. Riigikogu väliskomisjon peab oluliseks Ukrainas kujunenud olukorra arutamist rahvusvahelistes parlamentaarsetes organisatsioonides, eeskätt Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees, et survestada Ukraina võime täitma endale võetud kohustusi oma kodanike õiguste, sealhulgas sõna- ja meediavabaduse tagamiseks. Tunnustades Ukraina kodanike ja ühiskondlike organisatsioonide üleskutset mitte jääda ükskõikseks Ukrainas toimuva suhtes, kutsume üles vajadusel osutama igakülgset abi Ukrainale. Marko MihkelsonRiigikogu väliskomisjoni esimees Tallinn, 30. jaanuar 2014 Martin Vallimäe , 6316 356; 53306009 martin.vallimae@riigikogu.ee

23.02.2014 13:21 (18.13) Mihkelson: Eesti peaks kõigiti toetama Ukraina rahva püüdlusi [Riigikogu]

Maailma silme all toimunud rahvarevolutsioon on avanud Ukrainale uue võimaluse tugevdada demokraatliku õigusriigi kohaselt oma sõltumatust, laiendada kodanikuühiskonna haaret ning edendada konkurentsivõimelist ja korruptsioonivaba majandust, ütles Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson oma tänases avalduses. “Ukrainlased andsid viimasel nädalal kogu maailmale suure õppetunni – vabadus on väärtus, mille nimel vaid julge ja tulevikku uskuv rahvas on valmis trotsima surma. Sellist jõudu on ka kõige verisemal diktaatoril raske maha suruda,” ütles Mihkelson. “Paljuski tänu Poola, Prantsusmaa ja Saksamaa välisministrite kiirele vahendustegevusele ning USA asepresidendi sekkumisele õnnestus vägivald peatada ning Ukraina on pöördumas tagasi demokraatliku protsessi juurde,” ütles Mihkelson ning rõhutas, et “käes on hetk, kus Kiievis oodatakse kiiret poliitilist ja majanduslikku tuge kõigilt nendelt, kes hoolivad ühtsest, iseseisvast ja edukast Ukrainast”. “Eesti peaks suurendama oma aktiivsust Ukraina suunal, laiendades nii kodanikuühiskonda tugevdavaid abiprogramme, kui ka vajadusel andma kiiret meditsiinilist abi meeleavalduste käigus kannatadasaanutele. Koostöös Euroopa Liidu partneritega tuleks kujundada kiirelt ümber poliitika Ukraina suunal, kusjuures Ukraina uuele ja Euroopa-meelsele valitsusele tuleb anda kiiret majanduslikku abi. Samuti peab Euroopa Liit andma Ukrainale selge signaali – Ukrainast võib tulevikus saada Euroopa Liidu liikmesmaa, kui Ukraina seda soovib ning selle nimel ka vajalikud reformid ellu viib,” ütles Mihkelson oma avalduses. Ukraina teema tõusetub kindlasti ka eeloleval neljapäeval, 27. veebruaril Riigikogus toimuval iga-aastasel välispoliitika arutelul. Martin Vallimäe , 6316 356; 53306009 martin.vallimae@riigikogu.ee

02.03.2014 21:20 (18.13) Põhja-Atlandi nõukogu arutas Venemaa sõjalist tegevust Ukraina suunal [Välisministeerium]

Nr 73-E Tänasel Põhja-Atlandi nõukogu ning NATO-Ukraina komisjoni erakorralisel kohtumisel arutati Venemaa sõjalist tegevust Ukraina suunal ning selle mõjusid Euroopale. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Venemaa tegevused ja ähvardused suveräänse Ukraina suunal vastuolus ÜRO hartaga. „Samuti ohustab see Euroopa rahu ja julgeolekut,“ lisas ta. Eesti välisministri sõnul tuleb austada Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust. „Ukraina inimestel on õigus määrata oma riigi tulevikku ilma välise sekkumiseta,“ märkis Paet. Välisminister Paet rõhutas, et kõige tähtsam on leida kriisile poliitiline lahendus. „Vältimaks sündmuste eskaleerumist on vajalikud läbirääkimised,“ lausus Eesti välisminister. Paeti sõnul on Ukraina NATO jaoks hinnatud partner. Homme osaleb Paet Euroopa Liidu välisministrite erakorralisel kohtumisel Brüsselis. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee

03.03.2014 13:30 (18.13) Välisminister Urmas Paet kõneles Ukraina välisministriga [Välisministeerium]

Nr 75-E Välisminister Urmas Paet kõneles täna enne Euroopa Liidu välisministrite erakorralist kohtumist telefoni teel Ukraina välisministri Andrii Deštsõtsaga. Välisminister Deštsõtsa kinnitas, et Ukraina uue valitsuse välispoliitilised prioriteedid on riigi suveräänsuse hoidmine ning lõimumine Euroopaga, sealhulgas assotsiatsioonilepingu allkirjastamine Euroopa Liiduga ja viisalihtsustamise tingimuste täitmine. Ukraina välisminister tänas Eestit tugeva toetuse eest. Välisminister Paet ütles, et EL toetab üheselt Ukraina territoriaalset terviklikkust. Ka EL-Ukraina assotsiatsioonileping on jätkuvalt allakirjutamiseks valmis. „Oleme selle sõlmimise poolt ning leiame, et see oleks Ukrainale tulevikkuvaatavalt kasulik,“ märkis ta. Paet osaleb täna ELi välisministrite erakorralisel kohtumisel Ukraina teemal. VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

06.03.2014 19:50 (18.13) Ansip: EL otsustas rakendada konkreetseid abinõusid kriisi lahendamiseks Ukrainas [Valitsus]

Brüssel, 6. märts 2014 – Peaminister Andrus Ansip ütles täna Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide erakorralisel kohtumisel Brüsselis, et Euroopa Liit otsustas rakendada konkreetsemaid abinõusid kriis lahendamiseks Ukrainas.Ansip osutas, et Venemaa ei ole vaatamata rahvusvahelise üldsuse nõudmistele astunud samme olukorra ennistamiseks Krimmis ning poolsaare okupeerimine Vene sõjaväelaste poolt jätkub. Peaministri sõnade kohaselt Venemaa surve Ukrainale kestab või koguni kasvab, mistõttu tuleb Euroopa Liidul rakendada konkreetsemaid meetmeid.„Avaldustest üksi ei piisa,“ ütles peaminister Ansip. „Venemaa peab mõistma, et tema tegudel on tagajärjed."Eesti valitsusjuht rõhutas, et Venemaa agressioon tuleb peatada ning teisalt tuleb anda Ukrainale igakülgset abi. Ta soovitas kiiremini liikuda viisatingimuste leevendamise suunas Ukrainaga. Samuti tuleks Ansipi sõnul kiiresti sõlmida Ukrainaga assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleping ning anda Ukrainale väljavaateid ühineda Euroopa Liiduga.„Ukraina vajab rahvusvahelise üldsuse, seal hulgas Euroopa Liidu toetust,“ ütles Ansip ülemkogu erakorralisel kohtumisel. „Ukraina uus valitsus väärib konkreetset abi reformide läbiviimiseks riigis. Euroopa Komisjoni pakutud 11 miljardi euro suurune abipakett on samm õiges suunas.“Tänase erakorralise tippkohtumise Ukraina teemal kutsus kokku Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy. Kohtumise alguses osales ka Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk, kes andis Euroopa Liidu riigipeadele ja valitsusjuhtidele ülevaate viimastest arengutest Ukrainas.Jatsenjuk ütles, et Ukraina on valmis assotsiatsioonilepingu Euroopa Liiduga alla kirjutama niipea kui võimalik, olles veendunud, et sellel on ukrainlastele märgatavad positiivsed mõjud. Ta märkis, et Euroopa Liidu abi Ukrainale reformide läbiviimiseks on väga oodatud.Järgnevatel aruteludel mõistsid Euroopa Liidu liidrid üksmeelselt hukka Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumise Venemaa poolt, rõhutades, et kriisi lahendus peab põhinema Ukraina territoriaalsel terviklikkusel, suveräänsusel ja sõltumatusel ning rahvusvaheliste standardite rangel järgimisel.Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide avaldus: http://www.european-council.europa.eu/council-meetings?meeting=2ee114fa-d018-4273-a8ca-fa690f31f297&tab=News&lang=et Fotod erakorraliselt kohtumiselt: http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#2613-1

17.04.2014 12:20 (18.13) UKRAINA PÄEVIK: Šoigu teatel pole Vene eliitüksusi Ukrainas [Postimees]

17.04.2014 14:55 (18.13) UKRAINA PÄEVIK: venemeelsed võtsid Slovjanskis ajakirjaniku kinni [Postimees]

12.03.2014 18:00 (18.13) Välisminister Urmas Paet arutas ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooniga julgeolekuolukorda Euroopas [Välisministeerium]

Nr 95-E Tänasel kohtumisel New Yorgis ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooniga rõhutas välisminister Urmas Paet ÜRO aktiivset rolli Ukraina kriisi lahendamisel ning olukorra edasise pingestumise vähendamisel. Viimati kohtus Paet Ban Ki-mooniga Tallinnas möödunud aasta novembris ÜRO peasekretäri esmakordsel visiidil Eestisse. Venemaa agressioon suveräänse Ukraina vastu on vastuvõetamatu, lausus Paet. ,,Samuti on Venemaa järgmised sammud Ukraina suunal - nii ebaseadusliku referendumi korraldamine Krimmi liitmiseks Venemaaga kui rahvusvaheliste vaatlejate Krimmi mitte lubamine - olukorda üha pingestanud. See omab otsest mõju kogu Euroopa julgeolekule," lisas ta. Paeti sõnul peab ÜRO nõudma Venemaalt rahvusvaheliste vaatlejate lubamist Ukraina eri piirkondadesse. ,,Ainult nii saab kaasa aidata pingete edasise kasvu ärahoidmisele," märkis Paet. Eesti ei tunnusta Paeti kinnitusel Krimmis läbiviidavat referendumit liitumiseks Venemaaga, kuna see on vastuolus Ukraina konstitutsiooniga ning see viiakse läbi olukorras, kus piirkonnas asuvad Vene väed. ,,Ukraina konstitutsioonis on selgelt kirjas, et riigi territooriumi muutmise küsimusi peab otsustama üleriigilisel referendumil," lausus ta. Paeti sõnul tuleb nõuda ka Vene parlamendi otsuse tühistamist, mis lubab vägesid kasutada Ukrainas. Paet juhtis tähelepanu ka ajakirjanike väärkohtlemisele ning meediavabaduse piiramisele Krimmis. ,,Rünnakud ajakirjanike vastu ning meediaväljaannete sulgemine tuleb lõpetada," lisas ta. Eesti on toetanud Ukraina rahutustes kannatanuid seni 85 000 euroga. Kohtumisel räägiti ka arengutest Kesk-Aafrika Vabariigis ja Süürias. ,,Uute konfliktide esilekerkimine ei tohi võtta ära tähelepanu pikemat aega kestnud konfliktidelt," ütles Paet. ,,Eesti on otsustanud panustada Kesk-Aafrika Vabariigi kuni 55 kaitseväelase ja ühe demineerijast tsiviileksperdiga," märkis ta. Täna kolme aasta eest alanud Süüria konfliktist rääkides ütles Paet, et olukord on jätkuvalt äärmiselt murettekitav. Eesti peab Paeti sõnul siiski positiivseks ÜRO julgeolekunõukogus veebruari lõpus vastuvõetud humanitaarresolutsiooni Süüria kriisi leevendamiseks. ,,Nüüd on kõige olulisem resolutsioon ellu rakendada ning osapooled peavad tagama täieliku humanitaarabi ligipääsu kõikidesse Süüria piirkondadesse," lausus välisminister Paet. ,,Väga tähtis on ka stabiilsus Süüriat ümbritsevates riikides," ütles Paet. Välisminister Paet rõhutas, et ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena ja internetivabaduse koalitsiooni asutajariigina seisab Eesti selle eest, et väljendusvabadus, nagu teisedki põhiõigused oleksid tagatud nii avalikus- kui ka virtuaalruumis. „Soovime teha tihedat koostööd teiste riikide ja rahvusvaheliste algatustega, mis seisavad samade väärtuste eest,“ ütles ta. Eesti on praegu ka internetivabaduse koalitsiooni eesistuja ning aprilli lõpus toimub Tallinnas koalitsiooni aastakonverents teemal „Vaba ja turvaline internet kõigile“, kuhu ootame ka kõrgetasemelist ÜRO esindatust. Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/ VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND 637 7654 533 66 159 press@mfa.ee www.vm.ee

12.05.2014 19:15 (18.13) UKRAINA PÄEVIK: Gazprom ähvardab peatada Ukraina gaasitarned [Postimees]

OLULISEMATE UUDISTE KOKKUVÕTE: Gazprom teatas, et kui suure gaasivõlaga Ukraina neile ettemaksu ei tee, peatatakse 3. juunil gaasitarned. Luganski ja Donetski separatistid teatasid, et Ukraina presidendivalimisi nende oblastites ei toimu - tegemist ei ole enam Ukraina osadega. Ukraina separatistide sõnul hääletas Donetskis 89 protsenti valijatest iseseisvuse poolt, Luganski iseseisvumise poolt oli 94-98 protsenti valijaist. Presindent Vladimir Putini esindaja Dmitri Peskov nimetas usutluses ajalehele Kommersant Washingtoni ja Brüsseli süüdistusi, mille kohaselt Venemaa õhutab Ida-Ukraina rahutusi, täielikuks jamaks.

29.05.2014 14:30 (18.13) Eesti korraldab sügisel NATO ja Ukraina kaitseministrite kohtumise [Kaitseministeerium]

NATO kaitseministrid arutasid Vilniuses toimuval kohtumisel oma Ukraina kolleegi Juri Jehhanuroviga Ukraina ja NATO vahelist koostööd ning Ukraina soovi saada aprilli alguses toimuval Bukaresti tippkohtumisel NATO liikmelisuse tegevuskava ehk MAP (MembersNATO riigid tunnustasid Ukrainat aktiivse osaluse eest NATO juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel, rõhutasid kaitsereformide jätkamise ning Ukraina avalikkuse NATO-teadlikkuse tõstmise vajalikkust. Kaitseminister Jaak Aaviksoo kinnitas Eesti toetust Ukraina edasisele euroatlantilisele integratsioonile ning rõhutas vajadust anda Ukrainale MAPi osas julgustav sõnum. Eesti kavatseb jätkata Ukrainale meie liitumiskogemuse jagamist. Samuti informeeris kaitseminister Aaviksoo NATO-t Eesti otsusest korraldada käesoleva aasta sügisel Tallinnas kõrgetasemelised NATO ja Ukraina kaitseministrite vahelised konsultatsioonid kaitse-ja julgeolekusektori reformi teemal. NATO kaitseministrid käsitlesid oma kohtumisel ka alliansi kaitsevõimete arendamise ja sõjalise transformatsiooniga seonduvat. Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo rõhutas oma sõnavõtus NATO kiirreageerimisvägede NRF, kui NATO sõjalise võime olulise komponendi, ning alliansi küberkaitsevõime edasise arendamise vajalikkust. Kaitseministrid kinnitasid kohtumisel dokumendi, mis sätestab NATO küberkaitsepoliitika põhimõtted. Samuti toimus NATO kaitseministrite kohtumine NATO-Vene Nõukogu raames, kus arutati praktilist koostööd ja Euroopa laiemaid julgeolekuprobleeme.

29.05.2014 14:31 (18.13) Täna algasid Portugalis NATO-Ukraina konsultatsioonid [Kaitseministeerium]

Kaitseminister Jürgen Ligi viibib kahepäevasel ametlikul kohtumisel Portugalis, kus toimuvad NATO ja Ukraina konsultatsioonid. Osalevad NATO kaitseministrid ja Ukraina ametlik delegatsioon eesotsas kaitseminister Anatoliy Grytsenkoga. Arutluse all on Ukraina kaitse- ja julgeolekureformid ning NATO liikmesriikide toetus nende läbiviimiseks. Ukraina reformide põhirõhk on tsiviiljuhtimise tõhustamisel, relvajõudude efektiivsuse tõstmisel ja personali sotsiaalse olukorra parandamisel. Kohtumisel allkirjastatakse dokument, mis loob aluse Ukraina ja NATO liikmesriikide valitsusväliste organisatsioonide vaheliseks koostööks julgeolekusektori reformi raames. Oma värvingu arutelule annavad kindlasti teated Kiievist toimunud koalitsiooni lagunemise kohta.Eesti on alati toetanud kaitsereformide jätkumist Ukrainas ja jagab Ukrainaga oma kogemusi euro-atlandi integratsiooniprotsessist. „Meie toetus Ukrainale peab igal juhul jätkuma, võib-olla isegi suurenema. Ukrainat ei saa jätta üksi” ütles Eesti kaitseminister Jürgen Ligi.Eesti ja Ukraina on allkirjastanud koostööprogrammi aastani 2007. Lisaks on Eesti lähetanud oma nõustaja NATO kontaktesindusse Kiievis.

29.08.2014 14:20 (18.13) Eesti, Läti ja Leedu parlamentide väliskomisjonide esimeeste avaldus olukorra kohta Ukrainas [Riigikogu]

EESTI, LÄTI JA LEEDU PARLAMENTIDE VÄLISKOMISJONIDE ESIMEESTE AVALDUS OLUKORRA KOHTA UKRAINAS 29. august 2014 Tallinn, Riia, Vilnius Me mõistame kindlalt hukka Vene Föderatsiooni relvajõudude sissetungi Ukraina territooriumile. Vene Föderatsiooni sihikindel tegevus, mis rikub Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust käsitlevaid kahe- ja mitmepoolseid kokkuleppeid, ning terroristlike sõjaliste üksuste otsene toetamine ohustab lisaks Ukraina ja selle naaberriikide julgeolekule ka ELi ja NATO liikmesriikide julgeolekut ning Euroopa stabiilsust. Me pöördume ELi ja NATO juhtivate poliitikute, ELi ja NATO liikmesriikide parlamentide ja kogu rahvusvahelise kogukonna poole üleskutsega asuda kiiresti tegudele Vene Föderatsiooni poolt Ukraina vastu suunatud tegevuse peatamiseks ning Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja kõigi ELi ja NATO liikmesriikide julgeoleku tagamiseks. Me kutsume 30. augustil 2014 kohtuvat Euroopa Ülemkogu ja 4.–5. septembril 2014 toimuva NATO tippkohtumise osalejaid nõudma Vene Föderatsiooni relvajõudude viivitamatut väljaviimist Ukraina territooriumilt, samuti kutsume neid üles tegema otsuseid edasise tegevuse osas, mis hõlmaks ka sõjalise koostöö tugevdamist Ukrainaga ning ulatuslikemate majanduslike ja poliitiliste sanktsioonide kehtestamist Vene Föderatsiooni suhtes. Me rõhutame iga sõltumatu riigi õigust ja vabadust otsustada ise oma tuleviku üle, valida oma välispoliitilist suunda ja teha otsuseid kõigi rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega liitumise osas ilma igasuguse välise surveta. Me väljendame oma solidaarsust ja toetust Ukraina riigile ja rahvale. Marko MIHKELSONRiigikoguVäliskomisjoni esimees Ojārs Ēriks KALNIŅŠLäti Vabariigi SeimiVäliskomisjoni esimees Benediktas JUODKALeedu Vabariigi SeimiVäliskomisjoni esimees Martin Vallimäe , 631 6356; 53306009 martin.vallimae@riigikogu.ee

14.03.2016 14:00 (18.13) Ukraina meedikud täiendavad Tartus oma oskusi [Kaitsevägi]

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuses täiendavad Ukraina meedikud sel nädalal oma teadmisi taktikalise lahingkannatanu käsitlusest ning pedagoogikast.Kursuse läbiviija kapten Indrek Olveti sõnul on Ukraina kolleegide teadmiste täiendamine heaks kogemuseks ja õppimiskohaks ka õppe läbiviijatele. „Õppuritel on reaalsed lahingukogemused praktiliselt konventsionaalsest sõjast ja see annab meile väga palju infot näiteks sellest, millised on suurimad puudujäägid kannatanute käsitlemisel ja millistest teiste vigadest meie õppida saaksime,“ ütles kapten Olveti. Lisaks lahinguvälja kannatanu käsitlusele ning pedagoogika õppimisele tutvuvad ligi kakskümmend Ukraina meedikut ka Tartu kiirabi ja Maarjamõisa erakorralise meditsiini osakonna tööga. Ukraina meedikud on sõja- ja katastroofimeditsiini keskuses väljaõppel neljandat korda ning kursus kestab 21. märtsini. Lisaks kaitseväe arstidele viivad kursust läbi õppejõud Tallinna kiirabist ja Põhja-Eesti regionaalhaiglast. Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülema kolonelleitnant Ahti Varblase sõnul plaanivad meditsiinikeskuse meedikud sel aastal ka Ukrainasse minna, et seal sarnane traumahaige käsitlemise kursus läbi viia. Erinevus seisneb selles, et kursuse läbiviijateks on Eestis õppinud Ukraina meedikud, kelle pedagoogikavõtteid Eesti kolleegid vaatlevad ja vajadusel täiendavad. Teine sellesse aastasse planeeritud kursus sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuses on praegu läbi viidava kursuse tasemest kõrgem ning mõeldud Ukraina arstidele. Kursus õpetab traumahaige käsitlemist haigla erakorralise meditsiini osakonna tasemel ja traumameeskonna töö juhtimist. Üheks kursuse osaks on rahvusvahelise standardi järgi korraldatav traumahaige käsitlemise kursus edasijõudnutele (ATLS). Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülesanne on kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiini õppe läbiviimine. Eesmärk on võimalikult kaasaegne, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpe tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside ja vigastuste lahendamiseks.

11.02.2016 23:30 (18.13) Kaitseväe juhataja The Times´is: maailm suleb Putini sõja ees silmad [Kaitsevägi]

Venemaa on okupeerinud Ukraina ja ähvardab oma naabreid Artikkel ilmus 11. veebruaril Briti päevalehes The Times Riho TerrasMe kipume unustama, aga Euroopas käib sõda. Üle 380 Ukraina sõduri on hukkunud ja üle 1700 saanud haavata lahingutes pärast Minsk-2 rahulepingu allkirjastamist aasta tagasi. Ainuüksi selle aasta esimese kolme nädalaga hukkus lahingutes 22 Ukraina sõdurit. See teeb ühe hukkunud Ukraina sõduri iga päeva kohta. See ei ole relvarahu, rääkimata rahust. See on sõda. See on sõda, mida Ukraina pole alustanud ega kunagi soovinud. Venemaa oli see, kes tungis Ukrainasse, liitis endaga Krimmi ja lasi seejärel valla sõja Ida-Ukrainas. Kohalike separatistide tegevust juhivad Vene ohvitserid, kes alluvad Venemaa Föderatsiooni lõunakaitseringkonnale. De facto on Venemaa osa Ukrainast okupeerinud. Leedu välisminister on teravmeelselt märkinud, et Putin on parim rahuvalvaja – ta lõhub riigi tükkideks ja valvab, siis rahu. (“Putin is the best peacekeeper — he breaks down the country and keeps the pieces.”) Ukraina pole „kauge riik, millest me midagi ei tea.“ Ukraina on keset Euroopat ja tal on piir NATO liikmesriikide Poola, Slovakkia, Ungari ja Rumeeniaga. Märgina oma kavatsustest on Venemaa loonud 1. tankiarmee, mis koosneb tankidiviisist, tankibrigaadist, mehhaniseeritud jalaväebrigaadist ja suurtükibrigaadist. Ainuüksi sellel formatsioonil on rohkem lahingutanke kui tervel Bundeswehril ja Ühendkuningriigi maaväel ning see ei ole loodud mitte kaitse- vaid ründeoperatsioonideks. Samal ajal on Kreml paigaldanud kaugmaaraketid Krimmi ja Balti riikide lähedusse. Koos Iskander-M ballistiliste rakettide ja tiibrakettidega on nende relvade eesmärk tõrjuda igasugune vastus, mille NATO annab oma liitlaste kaitseks kriisi ajal. Kuus nädalat tagasi deklareeris Putin NATO kui julgeolekuohu. Ta ei püüagi Süüriasse rahu tuua. Tema eesmärk on lüüa kõik Bashar al-Assadi vastased ja hoida teda võimul. Tema strateegia on lihtne: nagu Tšetšeenias kasutab ta ülekaalukat jõudu – ebaproportsionaalseid suurtükiväe lööke, pommitamist, sundides inimesi lahkuma nende elukohtadest ja hukates ilma kohtuprotsessideta need, kes talle ette jäävad, seni kuni opositsiooni enam ei ole. NATO sõjaväelasena on mind alati õpetatud lugu pidama väärtustest, millel allianss põhineb. Need on – austada inimelu ja inimõigusi, õigusriiki ja vabalt ning õiguspäraselt valitud valitsusi. Ma olen veendunud, et neid väärtusi jagavad kõik NATO liikmed. Kui see nii on, siis kuidas saame jääda pealtvaatajaks kui üks režiim lõhub teise riigi tükkideks ja jätab need tükid siis endale, tappes selle käigus tuhandeid inimesi? Kindralleitnant Riho Terras on Eesti kaitseväe juhataja

25.11.2016 13:05 (18.13) Ukraina kaitseväe juhataja: meile on tähtis teada, et me ei ole üksi [Kaitsevägi]

Ukraina kaitseväe juhataja armeekindral Viktor Muzhenko külastab kahepäevase visiidi käigus Eestit, et arutada siinsete kolleegidega edasisi koostöövõimalusi. Armeekindral Muzhenko kohtus kaitseminister Margus Tsahkna, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso, kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase ning erioperatsioonide väejuhatuse ülema kolonel Riho Ühtegiga. „Meile on tähtis teada, et me ei ole üksi ja Eesti on olnud Ukrainale heaks partneriks. Tahan Eesti rahvast selle eest tänada ja loodan, et meie koostöö ja suhe paraneb edaspidigi,“ ütles armeekindral Muzhenko. Kindralleitnant Terrase sõnul on Eesti ja Ukraina kaitsevägede senine koostöö on olnud tulemuslik ning kasulik mõlemale poolele. Eesti jätkab Ukraina toetamist kõigis senistes valdkondades, mis hõlmavad eelkõige Ukraina erivägede väljaõpet ja meditsiinialast koostöö. „Arutasime täna edasise koostöö erinevaid valdkondi. Lisaks senisele uurime võimalusi Ukraina kolleegide toetamiseks küberkaitse alal,“ ütles kindralleitnant Terras. Armeekindral Muzhenko asetas täna hommikul pärja Vabadussõja võidusamba jalamile, külastab enne ärasõitu 1. jalaväebrigaadi ning kohtub Eestis taastusravil olevate Ukraina kaitseväelastega.

10.01.2017 04:11 (18.13) Justiitsminister külastab Ukrainat [Justiitsministeerium]

Justiitsminister Urmas Reinsalu viibib täna ja homme visiidil Ukrainas, kus kohtub Ukraina justiitsministri Pavlo Petrenkoga, et arutada kahepoolset koostööd. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on vaja Ukraina toetamiseks aidata neid nii korruptsioonivastases võitluses kui õigussüsteemi arendamisel. „Ukraina vajab sõprade toetust uue kriitilise Venemaa surve all,“ ütles Reinsalu. Kohtumisel Ukraina kolleegiga keskendutakse sellele, mida Eesti saab Ukraina kohtusüsteemi, korruptsioonivastase võitluse ja e-lahenduste vallas nende abistamiseks teha. Kohtumisel arutatakse ka kahepoolset justiitskoostööd. Eile otsustas Eesti valitsus anda Ukraina võimudele välja Ukrainas toime pandud terrorikuritegudes kahtlustatava Eesti kodaniku. Reinsalu sõnul on see pretsedent, millega teine riik ühemotteliselt hindab nn Luganski Vabariigi tegevust kui terroristliku ühenduse tegevust. Justiitsminister külastab ka Ukraina kõrgeimat majanduskohut ning asetab pärja Holodomori memoriaalile.

10.01.2017 04:31 (18.13) Peaminister Ülemkogu eel: Ukraina assotsiatsioonileping on väga vajalik [Valitsus]

Brüssel, 15.detsember 2016 - Peaminister Jüri Ratas ütles Euroopa Ülemkogu eel, et Ukraina assotsiatsioonileping on nii Ukraina kui Euroopa Liidu jaoks väga vajalik. “Peame leidma võimaluse Ukraina assotsiatsioonilepingu jõustamiseks,” ütles peaminister Ratas. “Leppe eesmärk on toetada Ukraina püüdlusi poliitiliste ja majandusreformide läbiviimisel. Ukraina rahvas on teinud selge valiku oma tuleviku osas, nad on selle nimel võidelnud ja töötanud. Ukraina inimesed väärivad seda võimalust.” Peaministri sõnul on seekordses Ülemkogus arutusel ka seni tagaplaanil olnud konkreetne koostöö julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas. “Rahu ja stabiilsuse tagamine Euroopas on meie kõigi ühine ülesanne. Peame tegema rohkem koostööd. Nii igaüks eraldi kui ka kollektiivselt peame kaitsevaldkonda senisest enam investeerima,” ütles Ratas. “Kinnitan, et mu valitsus jätkab julgeolekusse panustamist isegi rohkemaga kui 2% SKT-st.” Peaminister Ratas rõhutas ka Euroopa Liidu ja NATO igapäevase tõhusa koostöö tähtsust. Fotod Brüsselist (album täieneb jooksvalt): https://www.dropbox.com/sh/wycxb08ygcyoz0g/AABQC0UvZ3wlzTLJLT0qSiHIa?dl=0 Kõik uudised Keel EST

22.01.2017 13:01 (18.13) Peaminister Jüri Ratas kohtub homme Ukraina presidendi Petro Porošenkoga [Valitsus]

Stenbocki maja, 22. jaanuar – Peaminister Jüri Ratas arutab homme Tallinnas Ukraina presidendi Petro Porošenkoga kahe riigi koostööd, Ukraina ja Euroopa Liidu suhteid, olukorda Ida-Ukrainas ning Ukraina reformiprotsessi hetkeseisu. "Ukraina on ja jääb Eestile oluliseks partneriks, kelle käekäik on meile väga oluline ja kelle heaks me panustame oma parimal võimalikul moel. Olgu selleks kahe riigi kaitse- ja majanduskoostöö või Ukraina reformide toetamine ja viisavabaduse jõustumine Euroopa Liiduga," lausus peaminister Jüri Ratas. "Äärmiselt oluline on aga Ida-Ukraina konflikti rahumeelne lahendamine, mille heaks teeb Eesti kõik endast oleneva ka Euroopa Liidu eesistujana." NB! Lugupeetud ajakirjanikud, kohtumine Stenbocki majas algab homme kell 13.00. Fotograafidel ja teleoperaatoritel on võimalus jäädvustada külalise saabumist või sissekannet külalisteraamatusse. Registreerunud ajakirjanikel palume Stenbocki majas kohal olla 15 minutit varem. Kõik uudised Keel EST

23.01.2017 15:46 (18.13) Peaminister Jüri Ratas kinnitas Eesti jätkuvat toetust Ukrainale [Valitsus]

Stenbocki maja, 23. jaanuar – Peaminister Jüri Ratas kinnitas tänasel kohtumisel president Petro Porošenkole Eesti jätkuvat ja igakülgset toetust Ukrainale. “Me ei tohi mingil juhul unustada ja võtta iseenesestmõistetavalt, et siinsamas Euroopas käib juba kolmandat aastat sõjategevus, milles on hukkunud ja viga saanud tuhanded inimesed. Me peame tajuma, et kitsamalt takistab see kogu Ukraina arengut, ent laiemalt on see oht Euroopa julgeolekule ja stabiilsusele,” lausus peaminister Jüri Ratas Eestisse visiidile saabunud Ukraina president Petro Porošenkole. Peaminister Jüri Ratase sõnul on Euroopa Liit olnud oma hoiakutes Venemaa agressiooni suhtes kindel ja ühtne – Euroopa toetab Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse täielikku taastamist nii sanktsioonipoliitika kaudu kui ka toetades Ukrainat majanduslikult. “Konflikt peab leidma võimalikult kiire ja rahumeelse lahenduse. Ka Euroopa Liidu eesistujana on Eestil kohustus selle eest igakülgselt seista. Võin teile kinnitada, et Ukraina ei ole üksi," lausus Ratas. Kohtumisel rõhutas Ratas, et reformide käigul ja korruptsioonivastase võitluse edukusel on otsene mõju mitte ainult majandusele, ärikliimale ja välisinvesteeringutele vaid ka Ukraina ühiskonna sidususele ja riigi julgeolekule. Samuti kinnitas peaminister president Porošenkole, et Ukraina võib arvestada Eesti tugeva toetusega viisavabaduse ning Assotsieerumislepingu jõustumise küsimuses Ukraina ja Euroopa Liidu vahel. Pildid kohtumiselt: https://www.dropbox.com/sh/4qijt0yl67537xe/AAC4n4p6uiDkUirJ1Wo6b4e3a?dl=0 Kõik uudised Keel EST

13.09.2017 14:11 (18.13) Välisminister Mikser sõidab visiidile Ukrainasse [Välisministeerium]

Täna sõidab välisminister Sven Mikser visiidile Ukrainasse, kus ta kohtub Kiievis Ukraina presidendi Petro Porošenko, Ülemraada esimehe Andrei Parubi ja peaministri Volodõmõr Groismaniga. Kohtumine välisminister Pavlo Klimkiniga toimub homme. Kohtumiste peamised teemad on Eesti ja Ukraina suhteid, Ukraina lõimumine Euroopa Liiduga, idapartnerlus, julgeolekuolukord Ida-Ukrainas ja Krimmis. Visiidi eesmärk on kinnitada lähedasi kahepoolseid suhteid ning Eesti kindlat toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Enne novembris toimuvat idapartnerluse tippkohtumist on Eesti huvi arutada Ukraina poolega samme EL-Ukraina suhete ja idapartnerluse tugevdamiseks. Kohtumistel arutatakse ka reformide käekäiku Ukrainas ja viise, kuidas Eesti saaks neid toetada. Ukraina on oluline Eesti kahepoolse arenguabi sihtriik, ning hetkel on käimas ligi 40 erinevat projekti, keskendudes peamiselt heale valitsemisele, sealhulgas IKT lahenduste juurutamisele, hariduse toetamisele ja ettevõtluse arendamisele. Lisaks on 2014. aasta algusest Eesti eraldanud humanitaarabina Ukrainale konfliktist tuleneva olukorra leevendamiseks ligi 2,8 miljonit eurot. Homme, 13. septembril osaleb välisminister Kiievis Idapartnerluse meediakonverentsil, kus ta esineb sõnavõtuga avaarutelus ning võtab osa sellele järgenvast arutelust. Meediakonverents on üks neljast Idapartnerluse tippkohtumise kõrvalüritusest. Konverentsi raames toimub ka pressikonverents välisminister Mikseri osalusel. Rohkem infot konverentsi kohta: http://www.eap-mediaconference.eu/ Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee 56675362 Kõik uudised

31.01.2018 13:04 (18.13) Mikser Etioopias: Eesti soovitab Aafrika Liidul luua e-valitsemise koolitusmooduli Ratas: Ukraina eemaldas Eesti madala maksumäraga riikide nimekirjast [Valitsus]

Välisminister Sven Mikser arutas eile Aafrika Liidu (AL) tippkohtumisel Addis Abebas AL-i taristu- ja energiavoliniku Amani Abou Zeidiga 2017. aasta novembris sõlmitud Eesti ja Aafrika Liidu ühiste kavatsuste memorandumi elluviimist. Mikseri sõnul on Eesti soovitanud Aafrika Liidu komisjoni juurde luua e-valitsemise koolitusmooduli, kus saaks Aafrika riikide otsustajatele jagada parimaid kogemusi e-riigi lahenduste ja võimaluste kohta. „Me loodame, et vastav pakkumine võetakse vastu ka Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu tippkohtumise järgses tegevuskavas,“ ütles välisminister Mikser. Volinik Abou Zeid tegi ettepaneku teha kahepoolset koostööd ka Aafrika IT-liidrite foorumil Smart Africa ning välisminister Mikser kutsus omakorda Aafrika Liidu esindajaid osalema mais toimuvale e-valitsemise konverentsile Tallinnas. Välisministri visiit Etioopiasse jätkub ka täna erinevate kohtumiste ja osalemisega Aafrika Liidu välisministrite avaistungil. Fotod: https://flic.kr/s/aHskv9oAkm Lisainfo: Armo Vask välisministeerium avalike suhete osakonna meedianõunik< Iirimaa, Dublin, 31. jaanuar 2018 – Ukraina peaminister Volodõmõr Groisman kinnitas täna peaminister Jüri Ratasele, et Eesti on kiirkorras eemaldatud madala maksumääraga riikide nimekirjast ning kõik Eesti ja Ukraina vahel aasta algul tekkinud arusaamatused maksuküsimustes on lahendatud. Ratase avaldus: „Mul on väga hea meel kinnitada kõigile Ukrainas tegutsevatele Eesti ettevõtjatele, et Eesti on eemaldatud niinimetatud maksuparadiiside nimekirjast, kuhu sattusime ekslikult aasta alguses. Ütlesin eelmisel nädalal peaminister Groismanile ning Davosis Maailma Majandusfoorumi aastakoosolekul president Petro Porošenkole ja rahandusminister Oleksandr Danõljukile, et Eesti tuleb viivitamatult sellest nimekirjast eemaldada. Mul on hea meel, et Ukraina kolleegid tegutsesid kiiresti. Esmaspäeval selgitasid olukorda ka Eesti ja Ukraina rahandusministeeriumite ametnikud. Juhtum näitab selgelt, et head usalduslikud partnerid räägivad omavahel ning kui oluline on infovahetus ja suhtlemine. Kinnitan, et Eesti ja Ukraina suhted on head ning soovin neile edu vajalike reformide tegemisel. Toetame Ukraina suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ning Euroopa püüdlusi." Kõik uudised Keel EST

31.01.2018 13:09 (18.13) Mikser Etioopias: Eesti soovitab Aafrika Liidul luua e-valitsemise koolitusmooduli Ratas: Ukraina eemaldas Eesti madala maksumääraga riikide nimekirjast [Valitsus]

Välisminister Sven Mikser arutas eile Aafrika Liidu (AL) tippkohtumisel Addis Abebas AL-i taristu- ja energiavoliniku Amani Abou Zeidiga 2017. aasta novembris sõlmitud Eesti ja Aafrika Liidu ühiste kavatsuste memorandumi elluviimist. Mikseri sõnul on Eesti soovitanud Aafrika Liidu komisjoni juurde luua e-valitsemise koolitusmooduli, kus saaks Aafrika riikide otsustajatele jagada parimaid kogemusi e-riigi lahenduste ja võimaluste kohta. „Me loodame, et vastav pakkumine võetakse vastu ka Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu tippkohtumise järgses tegevuskavas,“ ütles välisminister Mikser. Volinik Abou Zeid tegi ettepaneku teha kahepoolset koostööd ka Aafrika IT-liidrite foorumil Smart Africa ning välisminister Mikser kutsus omakorda Aafrika Liidu esindajaid osalema mais toimuvale e-valitsemise konverentsile Tallinnas. Välisministri visiit Etioopiasse jätkub ka täna erinevate kohtumiste ja osalemisega Aafrika Liidu välisministrite avaistungil. Fotod: https://flic.kr/s/aHskv9oAkm Lisainfo: Armo Vask välisministeerium avalike suhete osakonna meedianõunik< Iirimaa, Dublin, 31. jaanuar 2018 – Ukraina peaminister Volodõmõr Groisman kinnitas täna peaminister Jüri Ratasele, et Eesti on kiirkorras eemaldatud madala maksumääraga riikide nimekirjast ning kõik Eesti ja Ukraina vahel aasta algul tekkinud arusaamatused maksuküsimustes on lahendatud. Ratase avaldus: „Mul on väga hea meel kinnitada kõigile Ukrainas tegutsevatele Eesti ettevõtjatele, et Eesti on eemaldatud niinimetatud maksuparadiiside nimekirjast, kuhu sattusime ekslikult aasta alguses. Ütlesin eelmisel nädalal peaminister Groismanile ning Davosis Maailma Majandusfoorumi aastakoosolekul president Petro Porošenkole ja rahandusminister Oleksandr Danõljukile, et Eesti tuleb viivitamatult sellest nimekirjast eemaldada. Mul on hea meel, et Ukraina kolleegid tegutsesid kiiresti. Esmaspäeval selgitasid olukorda ka Eesti ja Ukraina rahandusministeeriumite ametnikud. Juhtum näitab selgelt, et head usalduslikud partnerid räägivad omavahel ning kui oluline on infovahetus ja suhtlemine. Kinnitan, et Eesti ja Ukraina suhted on head ning soovin neile edu vajalike reformide tegemisel. Toetame Ukraina suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ning Euroopa püüdlusi." Kõik uudised Keel EST

31.01.2018 16:03 (18.13) Ratas: Ukraina eemaldas Eesti madala maksumääraga riikide nimekirjast [Valitsus]

Iirimaa, Dublin, 31. jaanuar 2018 – Ukraina peaminister Volodõmõr Groisman kinnitas täna peaminister Jüri Ratasele, et Eesti on kiirkorras eemaldatud madala maksumääraga riikide nimekirjast ning kõik Eesti ja Ukraina vahel aasta algul tekkinud arusaamatused maksuküsimustes on lahendatud. Ratase avaldus: „Mul on väga hea meel kinnitada kõigile Ukrainas tegutsevatele Eesti ettevõtjatele, et Eesti on eemaldatud niinimetatud maksuparadiiside nimekirjast, kuhu sattusime ekslikult aasta alguses. Ütlesin eelmisel nädalal peaminister Groismanile ning Davosis Maailma Majandusfoorumi aastakoosolekul president Petro Porošenkole ja rahandusminister Oleksandr Danõljukile, et Eesti tuleb viivitamatult sellest nimekirjast eemaldada. Mul on hea meel, et Ukraina kolleegid tegutsesid kiiresti. Esmaspäeval selgitasid olukorda ka Eesti ja Ukraina rahandusministeeriumite ametnikud. Juhtum näitab selgelt, et head usalduslikud partnerid räägivad omavahel ning kui oluline on infovahetus ja suhtlemine. Kinnitan, et Eesti ja Ukraina suhted on head ning soovin neile edu vajalike reformide tegemisel. Toetame Ukraina suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ning Euroopa püüdlusi." Kõik uudised Keel EST

14.01.2019 15:07 (18.13) Välisminister Mikser külastab koos oma Balti ja Poola kolleegiga Mariupolit [Välisministeerium]

Välisminister Sven Mikser viibib homme, 15. jaanuaril koos oma Leedu, Läti ja Poola kolleegiga ühisel visiidil Ukrainas, mille raames külastavad nad Ukraina välisministri Pavlo Klimkiniga Ukraina sadamalinna Mariupolit. Välisministrid tutvuvad kohapeal laevade läbipääsuvõimalustega Aasovi mere ääres asuvatesse Ukraina sadamatesse. Lisaks kohtuvad nad Donetski regiooni kuberneri ja Mariupoli linnapeaga ning OSCE vaatlusmissiooni ja rahvusvaheliste abiorganisatsioonide esindajatega. „Julgeoleku- ja majanduslik olukord Ukrainas on halvenemas ning meie soov on jätkata meie sõbra toetamist. Venemaa sõjategevus Ida-Ukrainas ja Krimmi ebaseaduslik anneksioon kestab juba aastaid, sellele on lisandunud ka novembris toimunud rünnak Kertši väina lähistel ja Aasovi merel laevaliikluse tõkestamine,“ sõnas välisminister Mikser. „On oluline, et Euroopa Liidu tähelepanu püsiks Ukraina küsimusel ja liikmeriigid hoiaksid siinkohal ühtsust,“ rõhutas Mikser. „Venemaa tahtlik pingete eskaleerimine, rahvusvahelise õiguse jõhker rikkumine ning agressioon Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu peavad lõppema.“ Välisministri sõnul soovitakse selle külastusega väljendada ühest toetust Ukrainale ning saada paremat ülevaadet julgeoleku- ja majandusolukorrast ja abivajadustest Ukraina idaaladel rõhuasetusega Aasovi mere äärsel piirkonnal. „Ukraina on Eesti arengukoostöö prioriteeriik ning soovime ka omaltpoolt antavat abi paremini suunata,“ kinnitas välisminister. Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakond 5667 5362press@mfa.ee Kõik uudised

18.06.2019 15:06 (18.13) Välisministeerium tunnustas tsiviilmissioonidel teeninud Eesti eksperte [Välisministeerium]

Täna, 18. juunil tänasid Eesti president Kersti Kaljulaid ja välisminister Urmas Reinsalu kaheksa aastat tagasi alguse saanud traditsiooni raames rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel teeninud Eesti eksperte. „Iga tsiviilmissioonil osaleja panus stabiilsuse tagamisse ja demokraatlike väärtuste edendamisse on ühtlasi panus Eesti julgeolekusse. Me teame ja märkame seda. Ja hindame kõrgelt. Samuti hindavad seda meie liitlased ja partnerid, kelle hulgas on kinnistunud arusaam Eestist kui vastutustundlikust rahvusvahelise kogukonna liikmest. Seda vastutust jagame me üheskoos,“ sõnas president Kersti Kaljulaid. Välisminister Reinsalu sõnul võib Eesti olla oma tsiviilmissioonide ekspertide üle uhke. “Meie võimekus panustada tsiviilmissioonidel ja maailma arengutes kaasa rääkida on nii head kui head on meie inimesed. Ja meil on head inimesed. Oleme kuulnud palju positiivset tagasisidet meie ekspertide kohta, mille puhul tuuakse head töösse suhtumist, tugevat ekspertiisija pingetaluvust,” sõnas ta. Reinsalu tänas tsiviilmissioonidel osalejate kohanemisvõimet, vastupidavust keerulistes tingimustes, pühendumust ja koostööd. Tänase päeva seisuga esindavad Eestit tsiviilmissioonidel 11 eksperti Afganistanis, Palestiinas, Kosovos, Moldovas, Ukrainas, Gruusias ja Malis viibides EL, ÜRO, OSCE ja NATO missioonidel. Välisministeerium tunnustas sellel aastal järgmisi eksperte: • Janek Laaneväli, politseinõunik Afganistanis NATO Resolute Support missioonil • Georg-Tomek Triškin, politseinõunik Afganistanis NATO Resolute Support missioonil • Margus Kotter, siseturvalisuse nõunik Euroopa Liidu eriesindaja büroos Afganistanis • Laidi Surva, hea juhtimistava nõunik Euroopa Liidu nõuandemissioonil Ukrainas • Rita Tamm, juriidiline nõunik Euroopa Liidu nõuandemissioonil Ukrainas • Juhan Kahk, piirkondliku teavitustegevuse hindaja Euroopa Liidu nõuandemissioonil Ukrainas • Tiit Matsulevitš, strateegiline kommunikatsiooni nõunik Euroopa Liidu nõuandemissioonil Ukrainas • Miko Oja, koolitusnõunik Euroopa Liidu nõuandemissioonil Ukrainas • Indrek Tibar, politseinõunik Palestiinas EL politseimissioonil EUPOL COPPS • Kaupo Känd, EUMM analüüsi ja raporteerimise osakonna juht Gruusias EL vaatlusmissioonil • Anto Kergand, vaatleja Ukrainas OSCE erivaatlusmissioonil OSCE SMM Välisminister tänas ka siseministeeriumit, Politsei- ja Piirivalveametit, Sisekaitseakadeemiat, justiitsministeeriumi ja keskkonnaministeeriumit hea koostöö ja partnerluse eest. Loe lisaks tsiviilmissioonide kohta: https://vm.ee/et/eesti-osalemine-rahvusvahelistel-tsiviilmissioonidel Galerii: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721577091... Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakond 5667 5362press@mfa.ee Kõik uudised

12.09.2019 11:01 (18.13) Eesti uus suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk andis üle volikirja president Volodõmõr Zelenskõile [Välisministeerium]

Eile, 11. septembril andis Eesti uus suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk Kiievis üle volikirja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõile. Volikirja üleandmisele järgnenud vestluses rõhutas suursaadik Kuusk Ukrainaga suhete tähtsust Eestile. „Eesti jaoks on oluline Ukraina õnnestumine. Demokraatlik, õigusriiki austav Ukraina on Eesti jaoks väärtuslik liitlane,“ ütles suursaadik Kuusk. President Zelenskõi tänas Eestit toetuse eest erinevates valdkondades, reformide edendamisel ja riigi arendamisel, tuues välja hea koostöö IT-valdkonnas, e-riigi arendamisel, meditsiinis ja sotsiaalsfääris. President Zelenskõi kinnitas, et ettevõtjaid toetav seadusandlus on Raada prioriteet. Selles kontekstis on ta ka teadlik, et mitmeid Eesti ärimehi on Ukrainas tabanud probleemid ja lubas, et uus valitsus tegeleb nende lahendamisega. Suursaadik Kuusk rõhutas omalt poolt Eesti IT- ja kõrgtehnoloogiasektori suurt huvi Ukraina vastu, mille realiseerumist on seni pidurdanud puudujäägid kindlustundes. Vestluses puudutati ka Ukraina ida-alade keerulist olukorda ning vajadust visualiseerida sealsetele inimestele elu pärast okupatsiooni lõppu. Suursaadik Kuusk kinnitas Eesti jätkuvat toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. President Zelenskõi tänas Eestit Ukraina okupeeritud aladel jagatavate Vene passide mittetunnustamise eest. Suursaadik Kaimo Kuusk töötas enne välisteenistusega liitumist aastaid Eesti Vabariigi Välisluureametis, olles aastail 1998-2008 osakonna juhataja ning aastail 2008-2019 peadirektori asetäitja. 2019. aastal asus ta tööle välisministeeriumis, töötades Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia büroo lauaülemana. Alates 2019. aasta augustist esindab Kuusk Eestit suursaadikuna Ukrainas. Lisainfo: Kaisa Hanna Parel välisministeerium avalike suhete osakondkaisahanna.parel@mfa.ee 637 7618 / 53323045 Kõik uudised

26.11.2019 08:41 (18.13) Välisminister Reinsalu kohtub täna Rootsi, Leedu ja Ukraina välisministritega [Välisministeerium]

Välisminister Urmas Reinsalu kohtub täna Tallinnas visiidil viibivate Rootsi, Leedu ja Ukraina välisministritega. Ühtlasi võetaks vastu ühisavaldus Ukraina toetuseks. Välisminister Reinsalu sõnas kohtumiste eel, et tegemist on väga olulise päevaga, sest Tallinnasse saabuvad meie head sõbrad ja liitlased, kes üksteist toetavad ja kelle väärtused langevad väga paljus kokku. „Nelja välisministri Ukraina toetuseks tehtav ühisavaldus kinnitab meie lähedaste suhete tugevat alust,“ lisas Reinsalu. Välisminister Urmas Reinsalu kohtub täna hommikul Tallinnas visiidil viibiva Rootsi välisministri Ann Lindega, kus kohtumisel keskenduvad ministrid kahe riigi suhtele, Põhja-Balti koostööle ning aktuaalsetele välis- ja julgeolekupoliitika küsimustele. Seejärel kohtub Eesti välisminister Leedu välisministri Linas Linkevičiusega. Ministrid kõnelevad julgeoleku- ning kaitseteemadel, Eesti-Leedu suhetest ning regionaalsest koostööst. Ühtlasi toimub Eesti ja Leedu välisministeeriumide vaheline seminar, mis keskendub peamiselt Euroopa Liidu ja regionaalsetele teemadele. Lisaks osaleb välisminister Reinsalu Eesti ja Ukraina presidentide kohtumisel ja pidulikul õhtusöögil ning külastab Eesti-Rootsi suhetele pühendatud konverentsi Rootsi suursaatkonnas. Pealelõunat toimub välisministeeriumis Eesti, Leedu ja Ukraina välisministrite ühiskohtumine, kus peamiseks teemaks on olukord Ukrainas. Kohtumisel võetakse vastu ühisavaldus, millest kõnelevad välisministrid pressiga kohtumisel algusega kell 15.15. Lugupeetud ajakirjanikud! Täna toimuvaid välisminister Reinsalul kohtumiste algushetki on võimalik ajakirjanikel jäädvustada. Samuti on võimalik osaleda Eesti, Leedu ja Ukraina välisministrite pressiüritusel, pressiavalduse järgselt on võimalus küsida ka küsimusi. Oma soovist palume teada anda vastates aadressil liisa.toots@mfa.ee Lisainfo: Liisa Toots välisministeerium avalike suhete osakonna meedianõunik e-post: liisa.toots@mfa.ee Tel: +372 637 7628 / +372 53424541 Kõik uudised

21.04.2020 18:19 (18.13) Välisminister Reinsalu: Venemaa püüab koroonakriisi varjus Ukrainat destabiliseerida [Välisministeerium]

Täna, 21. aprillil toimunud videokonverentsil Ukraina kolleegi Dmõtro Kulebaga rõhutas välisminister Urmas Reinsalu, et Venemaa ei ole astunud reaalseid samme sõjalise konflikti rahumeelseks lahendamiseks Ukraina idaosas ning kasutab praegusel keerulisel ajal ära iga võimalust, et Ukrainat destabiliseerida. „Olukord Donbassis, kus suur osa elanikkonnast on eakamad ja seega koroonaviiruse riskigrupis, on äärmiselt murettekitav. Relvarahu Donbassis ei pea. Viiruse ettekäändel ei lase Venemaa mahitatud separatistid Donbassi OSCE missiooni, ÜRO agentuuride ega Punase Risti vaatlejaid. Samuti on väga suuri raskusi humanitaarabi jõudmisel regiooni. See kõik on otseses vastuolus ÜRO peasekretäri esitatud üleilmse relvarahu ja piiranguteta humanitaarabi üleskutsega,“ sõnas Reinsalu. Välisministri sõnul vajab Ukraina praeguses olukorras eriti Euroopa Liidu ühemõttelist ja selget toetust. „Sanktsioonid Venemaale peavad paika jääma. Meie kõigi ühine võitlus koroonaviirusega ei tähenda, et peaksime rahvusvahelise õiguse rämeda rikkumise puhul silma kinni pigistama. Venemaa järjekordne samm Ukraina territoriaalse terviklikkuse õõnestamisel – raudteeühenduse rajamine üle Kertši silla – nõuab Euroopa Liidult konkreetset reaktsiooni,“ rõhutas Reinsalu. Reinsalu tõi välja, et ka ÜRO Julgeolekunõukogus hoiab Eesti Ukraina küsimust tähelepanu all ning korraldas alles eelmisel kuul mitteametliku kohtumise, mille teema oli halvenev inimõiguste olukord Krimmis. Mais on Eesti Julgeolekunõukogu eesistuja ja plaanib selle raames arutada ka julgeolekuohte Euroopas. Reinsalu tunnustas Ukrainat selle eest, et hoolimata lisaressursse nõudva koroonakriisiga tegelemisest pööratakse jätkuvalt tähelepanu demokraatlike protsesside juurutamisele. „Ukraina on oma ambitsioonika reformikavaga näidanud, et tal on tõsi taga. COVID-19 kriis näitab veelgi enam, et reformidega on vaja jätkata. Ühe osana suurema läbipaistvuse ja tõhususe saavutamiseks julgustame Ukrainat kindlasti jätkama ka e-teenuste väljatöötamise ja kasutuselevõtmisega,“ lisas välisminister. Kohtumisel andis Ukraina välisminister ülevaate olukorrast Ukrainast ning arutati võimalusi, kuidas Euroopa Liit saab Ukrainat praegusel ajal toetada. Videokonverentsi korraldas Taani homse Euroopa Liidu välisministrite videokohtumise eel, kus üheks peamiseks teemaks on olukord Ukrainas. Samuti arutatakse idapartnerlust. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee Kõik uudised

18.05.2020 10:54 (18.13) Eesti, Läti, Leedu, Poola, Gruusia ja Ukraina välisministri ühisavaldus krimmitatarlaste küüditamise 76. aastapäeval [Välisministeerium]

76 aastat tagasi, 18. mail 1944 küüditas Nõukogude režiim ebaseaduslikult krimmitatarlased nende ajaloolisest elupaigast Krimmist Usbekistani, Kasahstani ja Venemaa Föderatsiooni kaugetesse piirkondadesse. Ainuüksi esimestel pagulusaastatel surid küüditatud krimmitatarlastest ligi pooled. Kodumaale Krimmi naasmise keeld kehtis 1989. aastani ning sellega kaasnes sihilik keeleline ja kultuuriline assimilatsioon. Krimmitatarlaste tragöödia kordus 2014. aastal, kui Venemaa Föderatsioon vallutas ja üritas ebaseaduslikult annekteerida Krimmi, mis on Ukraina lahutamatu osa. Pole juhus, et Stalini totalitaarset režiimi ülistav Venemaa jätkab selle kuritegelikku poliitikat ka 21. sajandil ajutiselt okupeeritud Krimmis: krimmitatarlaste Medžlisi keelustamine, süsteemsed repressioonid, tagakiusamine ja Ukraina territoriaalsele terviklikkusele korraldatud Venemaa relvastatud kallaletungi vastu olnud krimmitatarlaste õiguste rikkumine. Venemaa sundis tuhandeid krimmitatarlasi – Krimmi põliselanikke – kodust lahkuma ja Mandri-Ukrainasse kolima. Mälestame Stalini korraldatud krimmitatarlaste küüditamise paljusid süütuid ohvreid. Avaldame krimmitatarlastele toetust võitluses nende õiguste eest. Rõhutame Ukraina rikkumatut suveräänsust, territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ja poliitilist sõltumatust. Mõistame hukka Venemaa agressiivse poliitika Ukraina vastu ja uued krimmitatarlaste vastased repressioonid. Kutsume Venemaad üles lõpetama rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtete rikkumise, rakendama täielikult ÜRO Peaassamblee resolutsiooni Krimmi (Ukraina) inimõiguste olukorra kohta ning täitma rahvusvahelise üldsuse nõudmist lõpetada Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna okupeerimine. Ükski Venemaa katse oma okupatsiooni poolsaarel seadustada ei muuda fakti, et Krimm on Ukraina. 18. mai 2020 Kõik uudised

18.05.2020 13:09 (18.13) Eesti, Läti, Leedu, Poola, Gruusia ja Ukraina välisminister mõistsid ühisavalduses hukka krimmitatarlaste tagakiusamise [Välisministeerium]

Krimmitatarlaste massiküüditamise 76. aastapäeval tegid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Gruusia ja Ukraina välisminister ühisavalduse, kus mälestasid kõiki ohvreid ning mõistsid hukka Venemaa jätkuvad repressioonid krimmitatarlaste vastu Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladel Krimmis. Ühtlasi kutsuti avalduses Venemaad üles lõpetama agressiooni Ukrainas. „Kuus aastat pärast Krimmi annekteerimist on olukord poolsaarel sünge, Venemaa rikub läbivalt inimõigusi, eriti vähemusrahvaste omi. Julgeolekunõukogu liikmena tõstatas Eesti küsimuse märtsis eraldi kohtumisega Krimmi inimõiguste teemal, kus arutati ka krimmitatarlaste tagakiusamist. Seisame jätkuvalt selle eest, et Krimmis toimuvat ei unustataks,“ sõnas välisminister Reinsalu. Välisministrid avaldasid krimmitatarlastele toetust jätkuvas võitluses nende õiguste eest ning mõistsid hukka Venemaa agressiivse poliitika Ukraina vastu ja jätkuvad krimmitatarlaste vastased repressioonid. „Kutsume Venemaad üles lõpetama rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtete rikkumise, rakendama täielikult ÜRO Peaassamblee resolutsiooni Krimmi (Ukraina) inimõiguste olukorra kohta ning täitma rahvusvahelise üldsuse nõudmisi lõpetada Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna okupeerimine,“ öeldakse avalduses. Lõpetuseks toonitati ühiselt: ükski Venemaa katse okupatsiooni poolsaarel seadustada ei muuda fakti, et Krimm on Ukraina. Loe avalduse täisteksti siit: https://vm.ee/et/uudised/eesti-lati-leedu-poola-gruusia-ja-ukraina-valis... Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

23.11.2020 14:51 (18.13) Eesti toetab OSCE erivaatlusmissiooni Ukrainas 20 000 euroga [Välisministeerium]

Eesti saadab OSCE erivaatlusmissioonile Ukrainas 20 000 eurot vastusena missiooni juhi abipalvele seoses COVID-19 nakatumise olukorraga. Erivaatlusmissioon on sattunud keerulisse olukorda, sest nakatumisnäitajad Ukrainas on kõrged ning selline olukord võib mõjutada missiooni töövõimekust. Eesti toetus aitab suurendada vaatlejate kaitse- ja testimisvõimekust. Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on vajalik erivaatlusmissiooni Ukrainas toetada. „Erimissiooni töö, mis on konflikti lahendamisel äärmiselt oluline, peab jätkuma katkematult. Seepärast on oluline tagada vaatlejatele vajalik kaitse ja arstiabi,“ selgitas Reinsalu. Erivaatlusmissioon käivitati 2014. aastal ning see koosneb relvastamata tsiviilvaatlejatest, kelle ülesandeks on koguda informatsiooni Ukrainas toimuva kohta, koostada igapäevaseid raporteid olukorrast ja aidata kaasa dialoogile erinevate poolte vahel, et jõuda rahu tagamiseni Ukrainas. Eestist on erimissioonil osalenud üle kümne vaatleja. Enamus neist teevad oma tööd konfliktipiirkonnas Ida-Ukrainas. Praeguse seisuga on vaatlejaid 800 ringis. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

01.12.2021 16:06 (18.13) Välisminister avaldas NATO kohtumisel tugevat toetust Ukrainale ja Gruusiale [Välisministeerium]

Täna, 1. detsembril arutati NATO välisministrite kohtumise teisel päeval Riias koos Ukraina ja Gruusia kolleegidega pinevat olukorda Ukraina piiride lähedal ja Musta mere piirkonnas, samuti käsitleti Afganistani missiooni õppetunde ja olukorda Lääne-Balkanil. Ühisistungil Gruusia ja Ukraina välisministritega avaldasid alliansi liikmed toetust mõlema riigi territoriaalsele terviklikkusele ja tunnustasid nende head koostööd NATOga, sealhulgas osalemist NATO missioonides. Välisminister Liimets kinnitas, et Ukraina ja Gruusia NATO liikmesuse küsimuses kehtib endiselt avatud uste poliitika. „Allianss kinnitas oma suvisel tippkohtumisel, et liidu uks on endiselt avatud. See põhimõte pole muutunud ja ühelgi kolmandal riigil pole nende otsuste juures sõnaõigust ega mõju.“ Kahepoolsel kohtumisel Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga toonitas minister Liimets Eesti tugevat poolehoidu Ukrainale. Samuti kinnitas ta valmisolekut astuda edasisi samme nii kahe riigi vahel kui ka Euroopa Liidu ja NATO tasandil Ukraina abistamiseks ning nende reformiprotsessi toetamiseks. „Hoiame Ukraina ja selle kaudu terve meie regiooni jaoks olulisi teemasid päevakorras nii NATOs, Euroopa Liidus kui ka ÜROs. Toetame ka ukrainlaste soovi saada Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse partneriks.“ Afganistani missiooni õppetundide arutelu kokkuvõttena märgiti, et saadud õpetlike kogemustega tuleb arvestada NATO strateegilise kontseptsiooni koostamisel. Alliansi peamiseks eesmärgiks pärast missiooni lõppu on Afganistanist lähtuva terroriohu maandamine, mida viimaste kümnendite jooksul on just tänu liitlaste tegevusele suudetud ära hoida. Täna arutasid NATO välisministrid ka olukorda Lääne-Balkanil ja võimalusi regiooni stabiilsuse tagamiseks. Kohtumisel Montenegro välisministriga kinnitas minister Liimets meie head koostööd kaitsevaldkonnas ja Eesti toetust Euroopa Liidu laienemisele. Välisminister Liimets kohtus Riias koos Läti ja Leeduga ka oma Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi kolleegidega, keda tänas hea kaitsekoostöö ja tugeva panuse eest meie regiooni julgeolekusse NATO eelpaigutatud vägede koosseisus Tapal. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

23.02.2022 17:11 (18.13) Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina välisminister arutavad Kiievis Venemaa sõjalise survega seonduvaid riske ja kinnitavad toetust Ukrainale [Välisministeerium]

24.–25. veebruaril kohtuvad Eesti välisminister Eva-Maria Liimets, Läti välisminister Edgars Rinkēvičs, Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ja Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba Kiievis, et arutada Balti riikide toetust Ukrainale kasvava Venemaa sõjalise surve taustal. „Ühisvisiidi põhieesmärk on Balti riikide toetusavaldus Ukrainale seoses Venemaa sõjalise survega,“ selgitas visiidile suunduv välisminister Liimets. „Me ei väsi kordamast, et Eesti tunnustab ja toetab igal võimalikul moel Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt kokkulepitud piirides ning Venemaa otsus tunnustada kahe Ukraina regiooni nn iseseisvust on ränk rahvusvahelise õiguse ja Minski lepete rikkumine. Eesti ei tunnusta seda otsust, nagu me ei tunnusta okupeeritud Krimmi inkorporeerimist Venemaa koosseisu.“ Eesti, Läti, Leedu välisministril on Ukraina visiidi ajal plaanis kohtuda ka Ukraina parlamendi esimehe Ruslan Stefantšuki, peaminister Denõs Šmõhali ja kaitseminister Oleksi Reznikoviga. Pärast kohtumist, 25. veebruaril, toimub Kiievis ka Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina välisministri pressikonverents. Lisateave on leitav siit. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

03.03.2022 11:36 (18.13) Maaeluminister Urmas Kruuse pidas eile telefonivestluse Ukraina kolleegiga ja osales Euroopa Liidu põllumajandusministrite videokohtumisel [Põllumajandusministeerium]

Eile, 2. märtsi õhtul toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite erakorralisel videokohtumisel keskendusid ministrid põllumajandusturgude olukorra kujunemisele pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja Ukraina abistamise võimalustele. Maaeluminister Urmas Kruuse läks kohtumisele koos sõnumiga Ukraina põllumajandusminister Roman Leštšenkolt, kellega ta oli eelnevalt olnud telefoniühenduses. „See oli emotsionaalselt väga raske vestlus, sest Ukraina olukorra kirjeldus oli kohutav,“ tunnistas Kruuse. „Humanitaarolukord Ukrainas on Leštšenko sõnul katastroofiline, eriti sõjapiirkondades, kus inimesi hakkab painama näljahäda. Riik vajab kiiresti toiduabi ja seda mitte vahetus sõjapiirkonnas, vaid õige pea juba terves Ukrainas,“ vahendas Kruuse päevase telefonivestluse sisu oma sõnavõtus Euroopa Liidu põllumajandusministritega kohtumisel. Leštšenko sõnul ei pruugi sõjategevuse jätkudes sel aastal Ukrainas märkimisväärset põllumajanduslikku tegevust toimuda. „40% põllumajandusmaale puudub sisuliselt juba praegu juurdepääs, diiselkütus on kogu põllumajandussektorist antud riigikaitsele. Põllumajanduslik infrastruktuur on ulatuslikult kahjustatud ning põllumehed on kas territoriaalkaitse üksustes või juba ka hukkunud,“ tunnistas Roman Leštšenko oma telefonivestluses Kruusele. „Eestis oleme kaardistamas toiduabi saatmise võimalusi. Koostöös põllumajandusorganisatsioonidega selgitame välja Ukrainast tulevate sõjapõgenike vastuvõtuvõimekust põllumajandus- ja toidusektoris, et pakkuda siia saabunuile nii majutust kui vajadusel ka tööd,“ sõnas Kruuse. Arvestades aga Ukraina põllumajanduse suurt panust maailma toidutootmisse, võib ennustada toiduga varustatuse kriisi kogu maailmas. Ukraina moodustab 11% maailma nisuturust, 16% odra, 15% maisi, 16% rapsi, 50% päevalilleseemneõli, 9% päevalilleseemnete ja 61% päevalillekoogi turust. Toidutootmise kõrval on olulised ka muud sisendid. Nii näiteks tuleb 60% väetistest Eesti turule Venemaalt, Ukrainast või Valgevenest, sellest omakorda üle poole otse Venemaalt. „Väetiste hinnad kasvasid meie tootjate jaoks poole võrra juba möödunud aastal. Sel aastal pole enam kõneks üksnes kõrge hind, sest isegi siis, kui põllumehed oleksid valmis 400-500% kallinenud väetist ostma, pole turul nii suures koguses väetisi enam tõenäoliselt saada,“ tõdes Kruuse. Kõik videokohtumisel osalenud ministrid olid nõus, et praeguses kriitilises olukorras on oluline riikidevaheline kiire infovahetus ja paindlik tegutsemine. Oluline on esimeses järjekorras läbi mõelda kõikvõimalikud abipaketid Ukraina jaoks. Kõik uudised Keel EST

16.03.2022 10:41 (18.13) Maaeluminister kutsus kokku kohtumise, arutamaks Ukraina kriisi mõju toidutootmisele [Põllumajandusministeerium]

Maaeluministri Urmas Kruuse kutsus kolmapäeva pärastlõunaks kokku kohtumise, et arutada Ukraina kriisi mõjusid ja võimalikke lahendusi siinsele põllumajandus-, kalandus- ja toidutootmissektorile. „Venemaa sissetung Ukrainasse on pannud suure surve alla ülemaailmse toidutootmise ja selleks vajalike toorainete turu. Toidu varustuskindlus ja tarneahelate toimimine on tänases olukorras oluline osa meie julgeolekust,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „Kriisi mõjud on jõudnud ka meie tootjateni, seda nii hindade kui sisendite kättesaadavuse kaudu.“ Minister lisas, et olukorras, kus Eestis on lähikuudel algamas kevadine põllutööde aeg ja käimas aktiivne kalapüügihooaeg, tuleb ühiselt leida sektorile lahendused Ukraina sõjast tulenevate probleemidega toime tulemiseks ning samuti peab suutma ennetavalt maandada võimalikult palju kriisiga seotud riske. Urmas Kruuse lausus, et kaalumisel on abimeetmed ka ELi tasandil, leevendamaks toidutootjate keerulist olukorda. Kaalumisel on erakorralise toetuse maksmine, eraladustamine sealihale, teatud tootmist piiravate meetmete ülevaatamine ning pindala- ja loomatoetuste ettemaksete tegemine. Ukraina ja Venemaa on maailma teravilja ja õliseemnete turul olulised osalised. Ukraina toodab 11% maailma nisu, 16% odra, 15% maisi, 16% rapsi, 50% päevalilleseemneõli, 9% päevalilleseemnete ja 61% päevalillekoogi toodangust. Venemaa toodab 20% nisu, 16% odra, 2% maisi, 3% rapsiseemnete ja 20% päevalillekoogi toodangust. Ukraina on ELi jaoks oluline kaubanduspartner, sealt tuleb 57% maisi, 42% rapsi, 15% päevalilleseemnete, 47% päevalillekoogi, 30% nisu tarnetest. Venemaalt on siiani tulnud 11% nisu, 50% rapsikoogi, 34% päevalillekoogi ja 35% päevalilleseemnete tarnetest. Venemaa on ELi jaoks olnud ka oluline kütuse-, gaasi- ja väetise tarnija. Lisaks on Ukraina olnud oluline turg meie kalatoodetele. Ümarlauale osalemise kutse saadeti Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Kalaliidu ja Eesti Toiduainetööstuste Liidu ning samuti suuremate tooraine- ja toidutootjate esindajatele. Kõik uudised Keel EST

12.04.2022 15:25 (18.13) Haridusasutustesse on jõudnud ligi kolm tuhat Ukrainast sõja eest pagenud last ning koolides on tööle asunud Ukraina haridustöötajad [Haridus- ja Teadusministeerium]

Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on 11. aprilli seisuga registreeritud kokku 2780 Ukrainast Eestisse jõudnud last ja noort, nädal varem oli neid kirjas 1942. Alushariduses on 589 last, põhihariduses 1980, gümnaasiumis 134 ja kutsehariduses 77 õpilast. Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul on tänaseks Ukraina sõjapõgenikke jõudnud kõikide maakondade lasteaedadesse ja koolidesse. „Palume omavalitsustel kindlasti tutvustada Ukraina lapsevanematele Eesti haridussüsteemi pakutavaid võimalusi. Selleks, et Ukraina sõjakoleduste eest Eestisse jõudvad lapsed ja noored õpiksid võimalikult kiiresti ära eesti keele, on oluline, et lapsed suunataks eelkõige eestikeelsetesse või keelekümblusmetoodikat kasutavatesse haridusasutusse. Eestikeelses keskkonnas omandatakse keelt oluliselt kiiremini,“ selgitab minister Kersna. „Hetkel on eestikeelsetes haridusasutustes 67,4%, keelekümblusmetoodikat rakendavates 11%, vene õppekeelega haridusasutustes 20,9% ning ingliskeelsetes koolides 0,6% õpilastest. Jälgime omalt poolt hoolega neid protsente ja koolikohtade täitumist eri piirkondades. Sinna, kuhu jääb Ukrainast pärit õpilasi püsivalt rohkem ja eestikeelseid koolikohti ei jagu, oleme vajadusel valmis looma täiendavaid õppekohti, nagu äsja Tallinn avas Lilleküla Gümnaasiumi Räägu filiaali, et tagada ukraina lastele põhihariduse omandamise võimalused,“ sõnab minister. EHISe andmetel on enim Ukrainast pärit lapsi haridusasutustesse hetkel registreeritud Harjumaal (1238), Tartumaal (305), Pärnumaal (272) ja Ida-Virumaal (193) ja Lääne-Virumaal (188), kuid Ukraina lapsi on tänaseks kõigis maakondades. Kui nädal tagasi oli näiteks Viljandimaal kirja pandud 23 last, siis tänaseks on seal juba 50, ka Hiiumaa haridusasutustes on 18 Ukrainast pärit last või noort. Lisaks lastele on paljudesse haridusasutustesse jõudnud ka Ukrainast pärit töötajad. Ministeeriumi küsitluse andmetel on 64 kooli asunud tööle 80 Ukraina sõjapõgenikku. Enamus neist töötab õpetaja või õpetaja abi ametikohal, aga on ka psühholooge, tugiisikuid, õppekoordinaatoreid ning ka näiteks neid, kes on tööl kokana sööklas või aitavad koolimaja korras hoida. Täpsema ülevaate Ukrainast pärit lastest ja noortest haridusasutustes maakondade lõikes saab kaardilt. Kõik uudised Keel EST

26.04.2022 14:45 (18.13) Lisaeelarvega toetatakse sõjapõgenike haridustee jätkamist Eestis ja laiendatakse eesti keele õppe võimalusi [Haridus- ja Teadusministeerium]

Haridus- ja Teadusministeeriumile eraldatakse lisaeelarvega kokku 77,2 miljonit eurot. Enamus lisarahast – 76,7 miljonit eurot – on mõeldud sõjapõgenike haridusega seotud kuludeks. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on lisaeelarve toel Ukraina sõjapõgenikele hariduse jätkamise võimaldamine võtmetähtsusega. „Me oleme riigina lubanud pakkuda Ukrainast pärit lastele ja noortele võimalust omandada haridust kõikides haridusastmetes - alates alusharidusest kuni kõrghariduseni. Lisarahaga toetab riik hariduse omandamist, eeldades seejuures ka rohkem eesti keele õpet ja koostööd huvihariduse ja noorsootööga," sõnab minister Kersna ja toob välja, et Eestisse on jäänud 11 887 kuni 19aastast Ukraina sõjapõgenikku, kellest EHISes on alus-, üld- ja kutseharidusasutustesse registreeritud 3729. Alushariduses täiendavate kohtade loomiseks eraldatakse 16,3 miljonit eurot. Ühe lapse koha kogumaksumus kuus on 465 eurot ning rahastamise aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kantud Ukraina sõjapõgenikest laste andmed. Lapsepõhine pearaha sisaldab muuhulgas õpetajate ja teiste töötajate tööjõukulusid ja vajalikke õppevahendeid. Üldhariduse täiendavate koolikohtade jaoks eraldatakse kokku 44,9 miljonit eurot. Ühe õpilaskoha maksumus kuus on 506 eurot ning rahastatakse EHISesse kantud Ukraina sõjapõgenikest õpilaste arvu põhjal. Õpilaskoha maksumus sisaldab õpetajate, direktori ja teiste töötajate tööjõukulusid, õppevahendeid, õppehoone ülalpidamiskulusid, kohanemistasu ja keeleõppe kulusid. Eesti keele õppega seotud tegevusteks, mis hõlmab nii keelekümbluse täiendavaid tegevusi kui erinevaid keeleõppe laagreid, eraldatakse kokku 6,5 miljonit eurot. Kavas on toetada koole ja lasteaedu eestikeelse õppe läbiviimisel. Eesti keele õppele pakuvad tuge ka suveks kavandatud noortelaagrid, mis on mõeldud nii Eesti kui Ukraina noortele. Ühised laagrid aitavad soodustada omavahelisi sõprussuhteid ja arendavad eestikeelset suhtlusjulgust. Kutsehariduse täiendavate koolikohtade jaoks eraldatakse 6,2 miljonit eurot. Ühe koolikoha keskmine arvestuslik maksumus on kuus 353 eurot, mis sisaldab õpetajate jt koolitöötajate tööjõu- ning koolituskulusid, õppevahendeid, õppehoonete halduskulusid, koolilõuna toetust, õppetoetusi ja muude õpet toetavate tegevuste rahastamist. Tegelik rahade eraldamine koolidele arvestab õppekavade maksumust, millele põgenikud õppima asuvad ja muid vajalikke kulusid. Kõrghariduses tekkivate vajaduste rahastamiseks eraldatakse 2,5 miljonit eurot, mille tegevuse kulu on arvestuslikult 5000 eurot aastas ühe üliõpilase kohta. Summa sisaldab tasulise õppe maksumuse hüvitamist ülikoolidele, täiendavate õppekohtade loomist tasuta õppes, riigikeele süvaõppe pakkumist ja vajadusel stipendiumide maksmist. Täiskasvanute eesti keele õpetajate täiendavaks koolitamiseks eraldatakse 0,14 miljonit eurot. Kavandatud on 200 eesti keele õpetaja koolitamine Tartu Ülikoolis ja eesti keele õpetaja mikrokraadi andmine. Keelekliki e-õppe kursuse arendamiseks suunatakse 0,25 miljonit eurot. Arendus näeb ette ukraina keele baasil grammatikate kirjeldamist nii, et need selgitaksid ukraina keele rääkijale eesti keele omapärasid ja aitaksid luua seoseid ning näha erisusi. Luuakse ka uus eestikeelne stsenaarium koos tekstide ja visuaalse lahendusega. Lisaks sõjapõgenike toetamisele on kavandatud julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamisse suunata 0,5 miljonit eurot küberturvalisuse tõstmise tegevusteks. Valitsus kiitis lisaeelarve ja sellega seotud kolm seaduse eelnõu heaks tänasel e-istungil ning saadab need Riigikogule. Kõik uudised Keel EST

18.05.2022 10:21 (18.13) Välisminister Liimets: aitame Ukrainal võidu ootuses oma riiki üles ehitada [Välisministeerium]

Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus eile, 17. mai õhtul Ukraina parlamendi ja Žõtomõri oblasti delegatsiooniga, et arutada Ukraina toetamise võimalusi ja riigi sõjajärgset ülesehitamist. „Eesti on Ukrainat igati aidanud veebruaris alanud laiaulatusliku sõja esimestest päevadest alates ja ka juba enne seda. Rahvastiku suhtarvu kohta oleme Ukraina abistajate seas maailmas esirinnas. Kohtumisel nende parlamendi ja Žõtomõri oblasti esindajatega kinnitasin, et jätkame Ukraina toetamist nii kaua, kui seda on tarvis. Praegu keskendume üha rohkem sellele, et aidata Ukrainal võidu ootuses oma riiki üles ehitada,“ ütles välisminister Liimets. Ta lisas, et Eesti fookus on Žõtomõri oblastil, mille esindajad palusid meie arengu- ja humanitaarabi oma piirkonna sõjajärgsel taastamisel. Eesti vastas Ukraina presidendi üleskutsele leida abistamiseks sihtoblastid või -omavalitsused. Välisminister ütles, et Ukraina edasiseks toetuseks on välisministeeriumile lisaeelarvest ette nähtud kolm miljonit eurot. „Esmajoones tuleb tegeleda naiste- ja lastevastase vägivalla tagajärgede leevendamisega ning peavarjuta jäänud inimestele eluruumide, samuti lasteaedade ja koolide rajamisega. Saame aidata ka esmaste päästetöödega, nagu demineerimine ja varingupääste, ning kiireloomulise humanitaarabiga, näiteks toiduabi, tervishoiu ja peavarjutarvete ning nende transpordi kuludeks,“ tõi Liimets välja. Välisminister märkis, et kokku on Eesti inimesed, riigiasutused, ettevõtted ja MTÜd annetanud Ukrainale humanitaarabiks üle 16 miljoni euro. Ukraina kaitsevõime tõstmist on Eesti toetanud enam kui 230 miljoni euroga. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

27.05.2022 19:46 (18.13) Välisminister Liimets: Eesti innovaatilised ettevõtjad saavad Ukraina ülesehitamist oluliselt toetada [Välisministeerium]

Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus täna, 27. mail välisministeeriumis pea 60 eri valdkonna ettevõtjaga, et arutada järgmisi samme äridiplomaatias, Venemaa Ukraina-vastase sõja mõju ettevõtlusele ja koostööd Ukraina ülesehitamisel. Rääkides äridiplomaatia suundadest kinnitas Liimets, et välisministeerium jätkab esindustes majandusdiplomaatia võimekuse tugevdamist. „Riikides, kus tegutsevad majandusdiplomaadid, on selgelt kasvanud eksport ja investeeringud, mis näitab, et oleme õigel teel. Olulise sammuna rajame Eesti saatkondadesse Soulis ja Singapuris eraldi ettevõtluskeskused, et aidata meie ettevõtetel sujuvamalt Kagu-Aasia turule siseneda ja investeeringuid Eestisse saada,“ ütles Liimets. Ta lisas, et oli väga hea kuulda ettevõtjate positiivset tagasisidet äridiplomaatia tegevustele. Liimets tõi olulisena välja ka tihedama koostöö välisministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning EASi vahel. „Ühendades meie kogemused, oskused, kontaktivõrgustikud ja äridiplomaatia tegevused, saame olla oma ettevõtjatele tõhusamalt toeks ja kindlamalt ühiste eesmärkide poole liikuda,“ ütles ta. Tänasel kohtumisel keskenduti ka Ukraina ülesehitamise plaanidele ja arutati koostöövõimalusi eelkõige Žõtomõri oblastis, mille abipalvele Eesti vastas. „Pikaajalises vaates on Ukraina ülesehitamise toetamisel väga suur roll meie ettevõtjatel, kes saavad oma uuenduslike lahenduste ning mitmekülgsete teadmiste ja kogemustega suureks abiks olla. Väga hea näide on hiljuti valminud Eesti IT-ettevõtete arendatud EL arengukoostöö projektide portaal TEPP, mis viib kokku partnerriikide vajadused ja liikmesriikide pakkumised, et aidata seal, kus on kõige enam tarvis,“ märkis välisminister. Liimets avaldas siirast tänu ettevõtjatele, kes on olnud Ukrainale oluliseks toeks nii igakülgsete annetustega kui ka aidanud kaasa Venemaa-vastaste sanktsioonide tõhusale rakendamisele Eestis. „Praegusel keerulisel ajal teevad riigiasutused ja erasektor väga tihedalt koostööd, et parimal moel vastata Ukraina abivajadustele ja aidata neil sõda võita. Välisministeeriumi humanitaarabi staabis nägime vahetult, kuidas ettevõtjad esimesel võimalusel Ukraina heaks appi tõttasid, näiteks tehes rahalisi annetusi, pakkudes oma kaupu ja teenuseid ning korraldades transporti ja logistikat,“ ütles ta. Välisminister lisas, et Eesti era- ja kolmas sektor on Ukrainale humanitaarabiks kokku annetanud hinnanguliselt 15 miljonit eurot, mis on erakordne toetus. Tänasel kohtumisel osalesid pea 60 ettevõtjat peamiselt ehituse, tehnoloogia ja IT-, põllumajanduse, transpordi ja logistika ning kaitsetööstuse ja taastuvenergia valdkonnast. Samuti ettevõtjad kultuuri, disaini ja õiguse vallast. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

13.06.2022 12:40 (18.13) Reedel on viimane päev taotleda toetust Eesti ja Ukraina noorte lõimumist edendavate laagrite korraldamiseks [Haridus- ja Teadusministeerium]

Veel 17. juunini on avatud taotlusvoor lõimumist ja keeleõpet edendavate laagrite korraldamiseks Eesti ja Ukraina noortele. Taotlusi on oodatud esitama kõik koolid, huvikoolid, noorsootöö- ja huvitegevuse pakkujad ning sõjapõgenike tugiorganisatsioonid. Laagrite eesmärk on soodustada Ukraina noorte kiiremat kohanemist eesti keele ja kultuuriruumiga ning valmidust jätkata haridusteed eestikeelses koolis. Toetatakse ööbimisega laagrite (7–14 ööpäeva) ja päevalaagrite (5–14 päeva) korraldamist. Laagri korraldajal tuleb kaasata laagrisse Ukraina noori ning 30%–50% ulatuses eesti keelt heal suhtlustasemel oskavaid 7–19aastaseid noori. Laagri korraldajad pakuvad laagrites: võimalusi lõimitud ja mänguliseks eesti keele algõppeks ning eestikeelse suhtluskeskkonna loomiseks; tuge Ukraina noore sotsiaalsete suhete loomiseks Eesti eakaaslastega; tuge Ukraina noore lõimumiseks Eesti ühiskonda, tutvustades eesti keelt ja kultuuri; tuge noorte vaimsele tervisele; erinevaid huvitegevusi. Lisaeelarvega eraldab riik suviste noortelaagrite korraldamiseks kuni 2,8 miljonit eurot. Laagritoetuse taotlusi saab esitada kuni 17. juunini taotluskeskkonnas https://toetused.kul.ee/. Toetuse taotlemist puudutavate küsimuste korral palume pöörduda ukraina@harno.ee. Lisainfo: https://www.hm.ee/et/laagritoetus Kõik uudised Keel EST

15.07.2022 07:15 (18.13) Ukraina ja Eesti noortele toimub üle Eesti 280 lõimumise ja keeleõppe laagrivahetust [Haridus- ja Teadusministeerium]

Juuni lõpus algasid esimesed lõimumise ja keeleõppe laagrid Ukraina ja Eesti noortele. Kokku toimub riigi toetusel 280 laagrivahetust, mis loovad noortele võimalusi keeleõppeks, omavaheliseks suhtlemiseks ja pakuvad arendavaid ühistegevusi. Haridus- ja Teadusministeeriumi huvihariduse valdkonna juht Tormi Kotkas usub, et Ukraina noored on Eestis hästi hoitud ning läbi arendavate ja mänguliste tegevuste areneb ka noorte keeleoskus. “Näiteks tehakse laagrites teaduskatseid, sporti, küpsetisi, tegeletakse meisterdamise ja voolimisega ning mängitakse erinevaid Eesti laulu- ja ringmänge. Eesti keele õpe on nende tegevuste ja mängude loomulik osa – laagrikasvatajate juhendamisel õpitakse vastastikku tundma üksteise keelt ja kultuuri. Ööbimisega laagrites lisanduvad huvipõhistele tegevustele vaba aja tegevused ja suhtlus, mis omakorda loob häid võimalusi eesti keele õppeks ning uute sõprade leidmiseks.” “Meie esimene laagrivahetus lõppes 11. juulil ning laagri lõppedes oskasid Ukraina noored eesti keeles tervitada, tänada ning öelda midagi iseenda kohta,” ütles Valgemetsa noortelaagri esindaja Katrin Pree. “Tagasiside põhjal leidsid Ukraina noored omale laagrist sõpru ning vahetati ka sotsiaalmeedia kontakte, et edaspidi suhelda. See näitas, et noortel on huvi teineteisega suhelda, mis omakorda on heaks motivaatoriks keele õppimisel.” Juuni keskpaigas lõppenud taotlusvooru esitati laagrite korraldamiseks kokku 151 taotlust. Positiivse rahastusotsuse sai kokku 138 taotlust, mida riik toetab 1,9 miljoni euroga. Laagritest saab osa kokku enam kui 10 000 Eesti ja Ukraina noort. Kõige rohkem on laagrikorraldajate seas noorte- ja haridusvaldkonna organisatsioone (40%) ning üldhariduskoole (17%). 42 laagrit viiakse läbi ööbimisega projektlaagritena ning ülejäänud päevalaagritena. Ühes laagrivahetuses osaleb minimaalselt kümme noort. Laagrite korraldajate lõplik nimekiri ja kontaktid on saadaval siin. Laagritoetust saab kasutada kuni 30. oktoobrini 2022, mis tähendab, et laagreid saab korraldada nii suvel kui ka sügisvaheajal. Lisaeelarvega toetab riik noortelaagrite korraldamist, et soodustada Ukraina noorte kiiremat kohanemist eesti keele ja kultuuriruumiga ning valmidust jätkata sügisel haridusteed eestikeelses koolis. Lisainfot laagrite toimumise kohta jagavad ja sihtgruppe teavitavad laagreid korraldavad organisatsioonid. Kõik uudised Keel EST

17.08.2022 18:06 (18.13) Reinsalu to the Finnish foreign minister: we must stop entry to the European Union for Russian nationals [Välisministeerium]

Today 17 August, Foreign Minister Urmas Reinsalu is on a visit to Helsinki where he met with his Finnish counterpart Pekka Haavisto to discuss bilateral cooperation, continued support to Ukraine and raising the cost of the aggression for Russia. After the meeting, the foreign minister will visit the Santahamina military base. The foreign minister recognised Finland for its strong support to Ukraine and emphasised we needed to stand behind Ukraine for as long as necessary, and in line with the assistance needs of the country. “Ukraine has been fighting in Russia’s war for 175 days by now, defending its state and people, but also the values and principles cherished by all of Europe. Right now, we need to concentrate on defence assistance and start reconstruction to help Ukraine restore its state and way of life,” Reinsalu said. Speaking about toughening sanctions against Russia, the foreign minister said we needed to stop Russian citizens from entering the European Union for as long as the war in Ukraine continues. “Estonia decided to restrict issuing Estonian visas to Russian citizens and stop admitting Russian nationals with visas issued by Estonia. Next we will propose the EU stops issuing Schengen visas to the citizens of the aggressor state,” Reinsalu said. At the meeting, the foreign minister also emphasised the need to establish a special tribunal to investigate the crimes of aggression committed by Russia and hold perpetrators accountable. “Russia must answer for its genocidal war in Ukraine and Estonia is tirelessly advocating for establishing the special tribunal,” Reinsalu said. Discussing bilateral relations, Reinsalu reaffirmed his Finnish colleague that Estonia strongly supported Finland joining NATO. “The decisions made at the Madrid summit are historic and they will reinforce the security of our region and the whole Alliance. Our Riigikogu was among the first to ratify Finland’s accession to NATO and hopefully this process can be completed as soon as possible,” Reinsalu said. The foreign ministers also talked about the third report on the future cooperation between Estonia and Finland, which was completed this summer. “Our ties are strong and our cooperation is diverse, and this report is a strong basis for more efficient joint action in the areas we consider important. Looking to the future, we must step up cooperation in digital affairs and the green transition,” Reinsalu said. Photos of the visit can be found here. Additional information: Communication Department press@mfa.ee Kõik uudised

03.08.2022 16:56 (18.13) Reinsalu Ukraina presidendile: peame suurendama survet Venemaale [Välisministeerium]

Välisminister Urmas Reinsalu kohtus täna Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi, peaminister Denõss Šmõhali ja Ülemraada esimehe Ruslan Stefantšukiga, et arutada Kremli režiimi julma sõda Ukrainas ja väljendada vankumatut toetust Ukrainale. Kohtumistel president Zelenskõi ja peaminister Šmõhaliga rõhutas välisminister Reinsalu, et hoolimata sellest, et Venemaa jätkab ebainimlikku sõda Ukrainas, tuleb alustada Ukraina ülesehitamisega. „Peame lõpetama lubaduste andmise ja asuma tööle,“ ütles Reinsalu kohtumisel peaminister Šmõhaliga. „Talv on tulemas ja paljudel inimestel puudub Venemaa tekitatud purustuste tõttu peavari. Aeg tööle asuda on praegu.“ Reinsalu lisas, et agressiooni hind tuleb Venemaa jaoks võimalikult kõrgele tõsta. Jätkame ettepanekute tegemist karmimate ja tõhusamate sanktsioonide kehtestamiseks. Ühtlasi peame ühiselt takistama Venemaad sanktsioonidest kõrvale hiilimast. Sanktsioonide rakendamise tõhustamiseks võttis Euroopa Liit juulikuu lõpus vastu 7. sanktsioonipaketi, millega keelati energiakandjate järel Venemaa jaoks tähtsaima ekspordiartikli kulla import. „Seitsmes sanktsioonipakett ei ole piisav. Peame jätkama tööd Venemaa energiakandjatele edasiste sanktsioonide kehtestamise nimel,“ ütles Reinsalu. Ta lisas, et Venemaa peab hüvitama Ukrainas tekitatud kahjud ja selleks tuleks kasutada Venemaa külmutatud varasid. „Venemaa on julma sõjaga Ukrainas rikkunud kõiki rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja kokkuleppeid ning vastutab reparatsioonide eest,“ märkis ta. „Meil on moraalne kohustus võtta vastutusele sõja- ja agressioonikurjategijad. Sellest sõltub reeglitel põhineva maailmakorra tõsiseltvõetavus,“ sõnas Reinsalu. Kohtumistel sõnas Reinsalu, et tervitab Euroopa Liidu juunikuist ajaloolist otsust anda Ukrainale kandidaatriigi staatus. „Minu eesmärk kohtumisel oli välja selgitada, millises valdkonnas ja millist tuge Ukraina ELiga ühinemisel meilt kõige enam vajab,“ ütles ta ja lisas, et Eesti toetab ühtlasi Ukraina teekonda NATOsse. Kokku on Eesti riik ja inimesed andnud Ukrainale humanitaarabi kokku ligi 20 miljoni euro ulatuses ja kaitseabi ligi 245 miljoni euro ulatuses, mis on kolmandik Eesti aastasest kaitse-eelarvest. Ukrainast on Eestisse Venemaa julmuste eest varjunud enam kui 48 000 ukrainlast, mis on ligi 3,7% Eesti rahvaarvust. „Täna nägin Ukraina jõudu. Ukraina ei ole väsinud,“ ütles Reinsalu. „Ka meie ei tohi väsida. Venemaa peab selle sõja kaotama.“ President Zelenskõi tänas Eestit Ukrainale antud abi ja jätkuva toetuse eest. Välisministri visiidi fotod (album täieneb jooksvalt): https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721777203... Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

06.10.2022 08:15 (18.13) Minister Tõnis Lukas on täna ja homme töövisiidil Ukrainas [Haridus- ja Teadusministeerium]

Haridus- ja Teadusminister Tõnis Lukas osaleb koos Läti, Leedu, Poola ja Tšehhi kolleegidega visiidil Ivano-Frankiivskis Ukraina haridus- ja teadusministri Serhiy Shkarleti kutsel. Täna toimuva kohtumise peateema on Ukraina sõjapõgenike laste ja noorte haridustee jätkamine. Eestis on palju Ukraina sõjapõgenikust lapsi ja noori, kelle käekäigust ja senisest haridusteest ning selle jätkumisest pole riigil erinevatel põhjustel täpsemat infot. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on Ukraina sõjapõgenikud meie ühiskonnas hoitud ja meie kohustus on aidata kaasa nende laste ja noorte õpingute jätkumisele Eestis. „See tähendab tegelikult, et nad peavad Eestis koolikohustust täitma. Iga õpilane peaks olema seotud konkreetse kooliga, et saaks loota selle kooli õpetajate ja tugispetsialistide toele. Praegune olukord, kus paljud õpilased õpivad edasi ainult Ukraina e-koolis või kahes koolis korraga kartuses, et nende haridust Ukrainasse naastes ei tunnustata, ei ole hea ega õpilasesõbralik,“ rõhutas Lukas. Tõnis Lukas: „Mõistagi loodan minagi, et Ukraina lapsed saavad varsti oma kodudesse ja koolidesse naasta. Ometi peame olema valmis ka selleks, kui nende haridustee jätkub järgmisel haridustasemel Eestis või soovitakse hiljem meie tööturule jääda. Igal juhul on kõigile sõjapõgenikele vaja kindlustunnet, et nad saavad igal ajal Ukrainasse naasta, pooleli jäänud eluga edasi minna ning õppimisega jätkata. Samas peame meie olema kindlad, et nad on võimelised vajadusel jätkama siinses ühiskonnas ning osalema igapäevases elus, et ei tekiks sotsiaalseid probleeme kogu ühiskonnale. Loodan, et kohtumisel jõuamegi ühisele arusaamale, kuidas olukorda lahendada kõigile osapooltele sobivalt, et saaksime selles suunas kiirelt tegutsema hakata. Mõistagi on oluline tutvuda ka Ukraina haridussüsteemi ja selle hetkeseisuga.“ Lisainfo ja kontakt visiidil: Liisa Ojaveer Haridus- ja Teadusministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö valdkonna nõunik liisa.ojaveer@hm.ee 512 2330 Kõik uudised Keel EST

02.01.2024 09:01 (18.13) UKRAINA MEHED, TULGE KOJU! Oleg Samorodni: lääneriikides on sõjapaos umbes 650 000 Ukraina sõjaväekohustuslast. Kuidas reageerib sellele Eesti? [Õhtuleht]

Detsembri lõpus levitas maailma meedia tsitaati intervjuust Ukraina kaitseministri Rustem Umeroviga, kus ta olevat väitnud, et Ukraina taotleb 25–60-aastaste ukrainlaste tagasisaatmist Saksamaalt, teistest EL-i riikidest ning kaugemaltki. Jutt käis Ukraina kodanikest – sõjaväekohuslastest meestest –, kes kolisid Euroopasse pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukraina vastu. Saksa ajaleht Bildt moonutas veidi Ukraina kaitseministri sõnu, kuid meid huvitab rohkem Eesti ametlike persoonide reaktsioon sellele sõnumile.

11.04.2005 21:00 (15.54) Ukraina loodab Poolale [ERR Uudised]

Ukraina president Viktor Ju?t?enko teatas täna, et Ukraina loodab oma pürgimises Euroopa Liitu Poola toetusele. Ju?t?enko kinnitusel pöördus Ukraina ametlikult Poola presidendi ja Poola riigi poole toetuse saamiseks oma eurointegratsiooni kursile. Poola president Aleksandr Kwasnievski sõnul peab Poola esmalt positiivselt vastama Ukraina ettepanekule lihtsustada viisare?iimi. Kwasniewski toonitas, et Poola kavatseb toetada kõike, mis soodustab Ukraina liikumist Euroopa Liitu. -AK

20.06.2006 00:15 (15.54) Ukraina oli Saudi Araabiast selgelt parem [Postimees]

H-alagrupi teise vooru esimeses mängus kohtusid Ukraina ja Saudi Araabia. Ukraina võitis 4:0. Ukraina avavärava lõi 4. minutil Andrei Rusol. Teise värava lõi 36. minutil Sergei Rebrov. 46. minutil suurendas Ukraina eduseisu Andrei Ševtšenko. 84. minutil lõi Ukraina neljanda värava Maksim Kalinitšenko. loe edasi..

24.10.2006 22:45 (15.54) Ukraina ja EL leppisid kokku isikute tagasivõtu tingimustes [ERR Uudised]

Ukraina ja Euroopa Liit (EL) saavutasid kompromissi isikute tagasivÃµtu ja viisareÅ¾iimi lihtsustamise Ã¼le peetud lÃ¤birÃ¤Ã¤kimistel.Ukraina vÃ¤lisminister Boriss Tarasjuk Ã¼tles ajakirjanikele, et kompromissvariant tÃ¤hendab seda, et ei EL ega Ukraina ei saanud seda, mida tahtsid. Tarasjuk loodab, et need kokkulepped parafeeritakse reedel Helsingis toimuval Ukraina ja ELi kohtumisel., vahendas RIA Novosti.Ukraina taotles lÃ¤birÃ¤Ã¤kimistel tagasivÃµtu kÃ¼simuses ELilt ebaseaduslike immigrantide Ã¼leandmise mehhanismi rakendamiseks kolmeaastast ajapikendust. EL nÃµudis, et see hakkaks toimima tagasivÃµtukokkuleppega Ã¼heaegselt.

05.02.2008 06:15 (15.54) Ukraina saab Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks [ERR Uudised]

TÃ¤na kirjutatakse Genfis Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) peanÃµukogu istungil alla protokoll Ukraina astumise kohta WTO liikmeks.Ukraina peab protokolli ratifitseerima enne 4. juulit, vahendas UNIAN.WTO tÃ¤ieÃµiguslikuks liikmeks saab Ukraina 30 pÃ¤eva pÃ¤rast dokumendi ratifitseerimist.WTO peanÃµukogu istungil kavatseb osaleda UKraina president Viktor JuÅ¡tÅ¡enko.Ukraina alustas WTO-ga Ã¼hinemise protsessi 1993. aastal.

07.07.2009 10:45 (15.54) Kiievi kohus keelustas Ukraina jalgpalli meistriliiga [ERR Sport]

Kiievi linna administratiivne ringkonnakohus võttis vastu otsuse, millega kuulutas Ukraina jalgpalli kõrgliiga ebaseaduslikuks ning keelas sel taolisel kujul eksisteerida. Kohus rahuldas sellega Dnepropetrovski Dnepri klubi direktori Andrei Stetsenko kaebuse, et Ukraina jalgpalli kõrgliiga kui organisatsioon ning selle põhikiri ei vasta Ukraina seadusandlusele. Ukraina jalgpalli kõrgliiga esindajatel on võimalus kohtuotsus kümne päeva jooksul edasi kaevata või registreerida liiga ümber ja teha ta Ukraina seadustele vastavaks. SPORT-EKSPRESS

05.07.2010 20:30 (15.54) Collina asub Ukraina kohtunike tööd reorganiseerima [ERR Sport]

Endine Itaalia jalgpallikohtunik Pierluigi Collina sõlmis kaheaastase lepingu, mille kohaselt on tema ülesandeks reorganiseerida Ukraina kohtunike tööd, mis on viimasel aastal pidevalt skandaalide keskmesse sattunud. "Collina keskendub Ukraina kohtuniksüsteemi ülevaatamisele ja reorganiseerimisele," sõnas Ukraina jalgpalliliidu juht Hrihiroi Surkis. 50-aastane Collina on üks jalgpalliajaloo legendaarseimaid kohtunikke, kelle karjääri tipphetkeks võib pidada 2002. aasta jalgpalli MM-i finaali vilistamist. Ukraina korraldab 2012. aastal koos Poolaga jalgpalli EM-i ning nii Ukraina alaliidu kui UEFA soov on, et selleks ajaks oleks riigi jalgpallielus asjad korras. ERR SPORT

29.05.2014 14:31 (15.54) Ministerial Meeting of the North Atlantic Council Held in Madrid on 3 June 2003, Final Communiqué [Kaitseministeerium]

1. Today, we are advancing the vision set out at our Prague Summit of an Alliance transformed, better able to meet 21st century threats and challenges to the security of our populations, territory and forces, from wherever they may come. 1. Today, we are advancing the vision set out at our Prague Summit of an Alliance transformed, better able to meet 21st century threats and challenges to the security of our populations, territory and forces, from wherever they may come. At Prague, Heads of State and Government committed themselves to transform NATO with new members, new capabilities and new relationships with our partners. The process of transformation is now well underway. The North Atlantic Alliance, founded on the principles of democracy, individual liberty and the rule of law, remains the basis of our collective defence and the essential transatlantic forum for security. 2. The accession of Bulgaria, Estonia, Latvia, Lithuania, Romania, Slovakia and Slovenia to the Alliance will strengthen security for all in the Euro-Atlantic area and reinforce our community of shared values. We are pleased to be joined in Madrid today by our colleagues from these countries. 3. NATO is taking on new operations which meet the common security interests of all Allies. We commend the participation of Allies in the International Security Assistance Force (ISAF) in Kabul, Afghanistan, and the present role of Germany and The Netherlands as lead nations in the mission. From August, NATO will take the leading role by assuming the strategic coordination, command and control of ISAF. ISAF will continue to operate under United Nations mandate. NATO’s enhanced role will strengthen ISAF’s effectiveness and sustainability, and, together with the Provincial Reconstruction Teams being deployed by several Allies and Partners, reinforce the international community’s commitment to building a peaceful and democratic Afghanistan. The decision to use NATO’s assets and capabilities to ensure ISAF’s continuity also demonstrates our readiness to support or lead operations and deploy forces, wherever the Alliance decides, to ensure our common security. 4. The Alliance has just recently ended the deployment of surveillance aircraft, missile defence systems and nuclear, biological and chemical protection to defend Turkey against any possible attack by Iraq. NATO also assisted Turkey in preparing for possible humanitarian emergencies. We consulted regularly during the Iraq crisis, including in keeping with the Alliance’s role under Article 4 of the Washington Treaty. 5. NATO has agreed to Poland’s request for support to the role it is taking on this summer in the stabilisation of Iraq. NATO’s Military Authorities are working with Polish officials so that the Alliance can assist in meeting their requirements. The North Atlantic Council will review NATO’s contribution to the stabilisation efforts on a regular basis. We welcome the adoption of United Nations Security Council Resolution 1483. Allies stand ready and are examining ways to contribute to its implementation. 6. Since Prague, a major landmark has been passed in the establishment of a genuine strategic partnership between NATO and the EU as agreed between our two organisations. The decisions in March to conclude the Berlin Plus arrangements represented the culmination of intensive work since NATO\'s proposals at the Washington Summit. We underscore our commitment to making a reality of our strategic partnership with the EU, starting with our co-operation in the former Yugoslavia, where the concerted efforts of the Alliance and the Union have transformed the prospects for the region. We note with satisfaction the establishment of an EU operation in the former Yugoslav Republic of Macedonia[1][1] with recourse to NATO assets and capabilities under the command of DSACEUR. We underline our commitment to pursue co-operation in the Balkans in a spirit of transparency in pursuit of our shared objectives. 7. NATO and the EU share a common interest in assisting the countries of the Balkans towards their further integration in Euro-Atlantic structures. We expect that the 21 June EU-Balkans summit meeting in Thessaloniki will make a significant contribution to our common efforts in this regard. NATO will continue to play an essential role in regional security through its ongoing operations, PfP programmes, and by working with the EU. NATO and the EU are developing a framework for an enhanced dialogue and a concerted approach on security and stability in the Western Balkans. The development of the partnership between NATO and the EU in the Balkans is increasingly important for the further stabilisation of that region, and future planning should take this into account. 8. Building on our successful cooperation in the Balkans to date, NATO and the EU are exploring ways to further develop our cooperation on questions of common interest relating to security, defence, and crisis management, including in civil emergency planning, capability enhancement and the fight against terrorism. We look forward to working with the EU to further develop NATO-EU relations in the spirit of transparency while respecting the autonomy of the two organisations. 9. NATO’s continuing missions in the strategically important region of the Balkans are evolving, as improvements in stability and security continue. The NATO-led forces in the region are being, and will be, further restructured and reduced in number, as progress allows. Reflecting the significant challenges which remain, we confirm our continued presence in the Balkans, and we stand ready to assist the countries of the region to continue their progress, including in their security and defence sector reform. 10. We reaffirm our support for the territorial integrity and sovereignty of all the countries in the Balkans. They must continue to build enduring multi-ethnic democracies, root out organised crime and corruption and firmly establish the rule of law. They must cooperate regionally, including by implementing the Common Platform agreed at the 22-23 May Ohrid Regional Conference on Border Security and Management. They must also comply fully with international obligations, including by bringing to justice in The Hague all those who are indicted by the International Criminal Tribunal for the former Yugoslavia (ICTY). We remain determined to help build, in close cooperation with the UN, the EU, the OSCE and other international organisations, a peaceful, stable and democratic South East Europe, where all countries in the region assume ownership of the process of reform, and are integrated into Euro-Atlantic structures. 11. Terrorism continues to pose a grave threat to Alliance populations, forces and territory, as well as to international peace and security. It also poses a threat to the development and functioning of democratic institutions, the territorial integrity of states, and to peaceful relations between them. We express our sympathy for the victims of terrorism. We categorically reject and condemn terrorism in all its forms and manifestations, and we reiterate our determination to combat this scourge for as long as necessary. We are implementing a military concept for defence against terrorism, improving civil preparedness, and working closely with our Partner countries in this area. Alliance naval forces continue to patrol the Mediterranean, inter alia to help deter terrorist attack against commercial traffic in the Straits of Gibraltar. To fight terrorism effectively, our response must be multi-faceted and comprehensive. It will require full implementation of the Prague agenda for NATO’s transformation, and continued close cooperation with other international organisations and our Partners. 12. We remain determined to deter, disrupt, defend and protect against any armed attack on us, including terrorist attacks directed from abroad, in accordance with the Washington Treaty and the Charter of the United Nations. Effective, modern military capabilities, contributed by all NATO countries, are essential to enable the Alliance to better carry out the full range of its missions. Recent operations have vividly illustrated the importance of the capability improvements identified as priorities in the Prague Capabilities Commitment (PCC). Progress in developing another Prague initiative, the NATO Response Force (NRF), is on track. At their upcoming meeting, our Defence Colleagues will review the implementation of the PCC and the NRF. They are also expected to agree new, streamlined command arrangements for the Alliance, which will meet the operational requirements for the full range of Alliance missions. 13. We are encouraged by the improvements being made in other important areas, including increased civil preparedness against possible WMD attacks on civilian populations; stronger defence against cyber attacks; and progress in examining options for protecting Alliance territory, forces and population centres against the full range of missile threats in an effective and efficient way through an appropriate mix of political and defence efforts, along with deterrence. Our efforts in this regard will be consistent with the indivisibility of Allied security. 14. The Alliance’s policy of support for arms control, disarmament and non-proliferation will continue to play a major role in the achievement of the Alliance’s security objectives, including preventing the spread and use of WMD and their means of delivery. The Alliance stresses the importance of abiding by and strengthening existing international arms control and disarmament accords and multilateral non-proliferation and export control regimes. In particular, we underline our commitment to reinforcing the Non-Proliferation Treaty, the pre-eminent non-proliferation and disarmament mechanism, and ensuring the full compliance with it by all states party to the Treaty. We will also strengthen our common efforts to safeguard nuclear and radiological material. The role of the WMD Centre, within NATO’s International Staff, is being enhanced to assist the work of the Alliance to tackle threats posed by weapons of mass destruction and their means of delivery. 15. The seven democracies that were invited at Prague to start accession talks with the Alliance are now well on their way to becoming members. We welcome the March 2003 signature of the Accession Protocols, and the progress in the ratification process. We congratulate the invited countries for their contributions to international security, in solidarity with the Alliance. We welcome the reform accomplishments by the seven countries and their timetables for completion of reforms, and encourage them to continue their reform efforts up to and beyond accession in order to enhance their contribution to the Alliance. We look forward to welcoming all seven countries into the Alliance at our Summit in May 2004. 16. This round of enlargement will not be the last. NATO’s door remains open. We commend Albania, the former Yugoslav Republic of Macedonia and Croatia for their continuing reform efforts and their pursuit of regional cooperation. These countries will need to continue to implement the extensive political, economic, defence and other reforms identified through the MAP process, in order to advance their candidacies. We want them to succeed, and will continue to support and assist their reform efforts. The Membership Action Plan will remain the vehicle to keep aspirants’ progress under review, and we encourage each aspirant to take ownership of the reform process and to pursue vigorously their key reform objectives. 17. NATO’s Partnership with countries across Europe, and in the strategically important regions of the Caucasus and Central Asia, has greatly contributed to security and stability throughout the Euro-Atlantic area. Partner contributions in the Balkans and in Afghanistan are vivid proof of this, and will remain important, especially as NATO takes on a greater role in the ISAF mission. With NATO engaged in new operations, strengthened interoperability with Partners will take on added importance. We encourage Partners to work closely with the Alliance in implementing the Partnership Action Plan against Terrorism. 18. Realisation of the objectives of the Comprehensive Review of the Euro-Atlantic Partnership Council/Partnership for Peace is key to further developing our partnership, and we look forward to the report of the Review in the autumn. We encourage Partners to make use of the opportunity to develop Individual Partnership Actions Plans (IPAP) with NATO, and welcome the decision by some Partners already to take advantage of this useful new mechanism. The IPAP will ensure that our Partner’s reform efforts are supported in the most efficient manner. We will ensure that the 2004 Partnership Work Programme is robust and supports the efforts of Partners seeking closer cooperation with the Alliance. 19. We are encouraged by Serbia and Montenegro’s heightened efforts to fight crime, arrest those indicted for war crimes, and combat political extremism, as well as its renewed commitment to defence and military reform. We also welcome the progress that has been made in strengthening state-level defence structures in Bosnia and Herzegovina. We expect Serbia and Montenegro, and Bosnia and Herzegovina, to participate in the PfP and the EAPC in future, once necessary progress is achieved, including full cooperation with the ICTY. 20. The NATO-Russia Council (NRC), in which NATO member states and Russia are working together as equal partners in areas of common interest, continues to make substantial progress, including at a first meeting in Moscow last month. We have developed, inter alia, detailed assessments of the terrorist threat in the Euro-Atlantic area, and made progress in assessing proliferation dangers. We are exploring cooperation in theatre missile defence, and laying the foundations for future peacekeeping cooperation. We are engaged in a broad political dialogue with Russia, which has already included exchanges on areas of common interest. We have launched a far-reaching dialogue on shared challenges in the area of defence reform. We are enhancing cooperation in airspace management and safety, and in the area of civil emergency protection. For the coming year, we have placed emphasis on enhanced military-to-military cooperation, where we have agreed a framework for cooperation in search and rescue at sea, and are looking to a substantial programme of exercises and training. We also look forward to making progress on nuclear confidence-building measures, and on the safe management of nuclear and radiological material. 21. We remain committed to stronger NATO-Ukraine relations under the Charter on a Distinctive Partnership and welcome progress to date in the implementation of the NATO-Ukraine Action Plan and Ukraine’s Annual Target Plan, which have given new substance and impetus to our relationship. Progress by Ukraine in achieving its reform objectives as identified in the Action Plan and the Annual Target Plan will determine the pace of its further integration with NATO. We encourage Ukraine to pursue all reforms necessary to achieve full Euro-Atlantic integration, including democratic reform, strengthening arms export controls, judicial reform, promoting a free and independent media, and implementing defence reforms. We will continue to assist Ukraine in these efforts, particularly in the important area of defence reform, and to consult on political, economic, military and other issues. 22. Security in the Euro-Atlantic region is closely linked to security and stability in the Mediterranean. In that respect, we welcome and value the positive response of our Mediterranean Dialogue Partners to NATO’s decision to upgrade substantially the Dialogue’s political and practical dimensions. We received today a progress report which highlights the range of activities undertaken and progress achieved in the framework of the Dialogue, including on terrorism-related issues. Our efforts will continue to enhance the Mediterranean Dialogue, while complementing and mutually reinforcing other Mediterranean initiatives, including those of the European Union and the Organisation for Security and Cooperation in Europe. 23. We remain committed to the CFE Treaty and reaffirm our attachment to the early entry into force of the Adapted Treaty. The CFE regime provides a fundamental contribution to a more secure and integrated Europe. We welcome the approach of those non-CFE countries, which have stated their intention to request accession to the Adapted CFE Treaty upon its entry into force. Their accession would provide an important additional contribution to European stability and security. We acknowledge Russia’s successful effort to reduce its forces in the Treaty’s Article V area to agreed levels. We urge swift resolution of the outstanding issues between Russia and Georgia as set out in their Istanbul Joint Statement of 17 November 1999. We welcome the important progress Russia has made in the withdrawal of its forces from Moldova since January and look forward to the fulfilment of this commitment by the end of 2003. We will continue, via the OSCE, to assist in this process. Recognising the progress made, we recall that fulfilment of the remaining Istanbul commitments on Georgia and Moldova will create the conditions for Allies and other States Parties to move forward on ratification of the Adapted CFE Treaty. 24. At Prague our Heads of State and Government endorsed a package of measures to improve the efficiency and effectiveness of the headquarters organisation. As part of the follow-up we received today an Action Plan for improving gender balance and diversity in NATO’s International Staff. We attach high priority to this issue and look forward to receiving a progress report on the implementation of the Action Plan at our meeting in December 2003. 25. We are committed to a broad approach to security and to intensify our efforts to promote effective cooperation with other international or regional organisations. NATO remains the essential forum for consultation among the Allies. We shall be guided by a coherent approach to crises affecting the security of the Euro-Atlantic area stemming from a wide variety of military and non-military risks, making full use of partnership, cooperation and dialogue. 26. In the face of 21st century threats and challenges, effective transatlantic security cooperation remains essential. Through its new operations, new capabilities, new members and evolving political relationships, today’s transformed Alliance is demonstrating that Europe and North America are strong and enduring partners in pursuit of our common values, shared security and collective defence. 27. We express our deep appreciation to the Government of Spain for hosting this meeting. [1][1] Turkey recognises the Republic of Macedonia with its constitutional name.

29.05.2014 17:05 (15.54) UKRAINA PÄEVIK: Slovjanski helikopteri allatulistajad on hävitatud [Postimees]

OLULISEMATE UUDISTE KOKKUVÕTE: Slovjanskis lasti alla Ukraina helikopter, hukkus 12 Ukraina sõdurit ja pääses 1. Ukraina Rahvuskaardi sõnul on kopteri allatulistajad hävitatud. Ida-Ukraina separatistidelt on ära võetud Krimmis olnud Ukraina sõdurite relvi. OSCE vaatlejad võivad vabaneda juba reedel, ütlesid Slovjanski separatistid. Välisminister Urmas Paeti sõnul on röövijate isikud kindlaks tehtud.

18.06.2014 15:40 (15.54) UKRAINA PÄEVIK: Ukraina lubab ühepoolset relvarahu [Postimees]

OLULISEMATE UUDISTE KOKKUVÕTE: Ukraina president Petro Porošenko on valmis välja kuulutama ühepoolse relvarahu. Ukraina riigipea esitas ülemraadale ettepaneku kinnitada välisministriks Pavlo Klimkin ning vabastada Andri Deštšõtsa välisministri kohustuste täitmisest. Venemaalt Ukraina kaudu Euroopa klientidele gaasi toimetav torujuhe sai teisipäeval plahvatuses kannatada. Ukraina võimud kahtlustavad terrorirünnakut. Gaasitarned toimuvad.

14.07.2014 18:05 (15.54) UKRAINA PÄEVIK: Ukraina süüdistab Venemaad transpordilennuki tulistamises [Postimees]

OLULISEMATE UUDISTE KOKKUVÕTE: NATO teatel kogub Venemaa taas Ukraina piirile vägesid juurde. Ukraina süüdistab Venemaad sõjaväe transpordilennuki AN-26 allatulistamises. Ukraina sõjalis-poliitiliste uuringute keskuse juhi Dmitri Tõmtšuki sõnul valmistub Venemaa erivägede saatmiseks Rostovi oblastist Ukrainasse ning toimub see ilmselt 15. juulil ehk homme. Ukraina endine president Viktor Janukovõtš andis Euroopa Liidu talle määratud sanktsioonide eest Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

17.07.2014 13:25 (15.54) Ukraina julgeolekunõukogu: Vene lennuk tulistas Ukraina kohal alla Ukraina lennuki [Delfi uudised]

Ukraina rahvuslik julgeoleku- ja kaitsenõukogu teatas, et Venemaa sõjalennuk tulistas kolmapäeval Ukraina territooriumi kohal raketiga alla Ukraina relvajõudude lennuki Su-25.

09.09.2014 14:06 (15.54) Menetlusse võeti Euroopa Liidu idapartnerluse raames sõlmitud lepingute ratifitseerimise eelnõud [Riigikogu]

19.01.2016 10:10 (15.54) Ukraina valitsuse kohaselt on küberrünnakutest saanud igapäevane nähtus [kiip.ee]

Ukraina valitsus teatas, et uue aasta algusest saadik on riigis asuvaid lennu- ning rongijaamasid tabanud küberrünnakute laviin. Valitsuse kohaselt rünnati rünnakute käigus ka Kiievi rahvusvahelist lennujaama. Lennujaama süsteemidest leiti pahavara, millega nakatati mullu detsembris Ukraina energiaettevõtteid. Pahavara oli levinud kuni lennujuhtimiskeskuseni välja. Seoses küberrünnakute suurenenud arvuga hakkab Ukraina valitsus edaspidi küberturvalisusele rohkem tähelepanu pöörama. Ukraina The post Ukraina valitsuse kohaselt on küberrünnakutest saanud igapäevane nähtus appeared first on Kiip.

09.02.2017 14:11 (15.54) Välisminister Sven Mikseri ettekanne riigikogus välispoliitika arutelul [Välisministeerium]

Austatud juhataja Head Riigikogu liikmed Külalised Oma tänast ettekannet meie välispoliitika suundadest ja eesmärkidest ma alustan põhiväärtustest. Tahan teiega jagada üht meenutust enam kui 15 aasta tagant, 2001. aasta septembrist, kui ma noore parlamendisaadikuna olin Ameerikas. Meie külalisprogramm algas 11. septembri hommikul sissejuhatava infotunniga Välisministeeriumis, aga see katkes ainult mõned minutid hiljem, kui terroristide juhitud lennukid rammisid New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse torne ja Pentagoni. Tolle masendava päeva hilisõhtul ma vaatasin oma hotelli toas telerist president Bushi pöördumist vapustatud rahvuskaaslaste poole. Selles lühikeses kõnes ta muu hulgas ütles nii: "Rea tahtlike ja mõrvarlike terroriaktide läbi rünnati täna meie kaaskodanikke, meie eluviisi, meie vabadust. [...] Terrorirünnakud võivad küll raputada meie suurimate hoonete alusmüüre, kuid nad ei suuda liigutada seda vundamenti, millel seisab Ameerika. [...] Ameerika oli selle rünnaku sihtmärgiks, kuna me oleme vabaduse ja võimaluste eredaim majakas kogu maailmas. Ja seda leeki ei suuda keegi kustutada. Täna me nägime kurjust – nägime inimloomuse halvimat külge – ja me vastasime parimaga sellest, mis on Ameerika." Mina muidugi ei räägi siin täna Ameerikast, vaid hoopis Eestist ja Eesti välispoliitilistest eesmärkidest. Kuid ma usun, et me võiksime neid sõnu ja eelkõige nende mõtet meeles hoida ja püüda neist ka juhinduda ajal, mil kõik need väärtused ja ka see eluviis, millele me oma vabadust taastades sihi seadsime, on langenud väga ränga surve alla. Me peaksime mõtlema, mis on see, millele meie truuks jääme ja millest ei ole valmis taganema isegi siis, kui maailm meie ümber hirmutaval moel muutub. Iseseisvuse taastamise järgseil aastail elasime me usus, et demokraatia ja humaansed väärtused ongi võitnud. Aga peagi sai selgeks, et totalitarism, vallutusiha, äärmusideoloogiad ja fundamentalism ei taandu ilma vastupanuta. Ei Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, kus maailmal tuleb võidelda usuäärmuslike terroriorganisatsioonidega, otsides samal ajal lahendusi kodusõdadele ja humanitaarkatastroofidele, ega ka meie idanaabruses, kus autoritaarne eks-supervõim üritab relva jõul taastada oma kaotatud hegemooniat. Välispoliitika väärtuspõhisuse üle on siin saalis palju arutletud. Täna, jälgides uudiseid, mis jõuavad meieni maailma pealinnadest – uudiseid plaanidest taastada surmanuhtlus, legaliseerida perevägivald, võtta ülekuulamistehnikana kasutusele piinamine – me näeme, et küsimus poliitika väärtuspõhisusest ei ole üksnes intellektuaalne dilemma. Me näeme, et selle kimbatusega ei maadle mitte ainult Eesti, vaid ka meie naabrid, partnerid ja liitlased. Ja õiged vastused ei ole enam sugugi nii ilmsed, kui me arvasime. Siiski tahan ma kinnitada, et parim viis kaitsta meie põhiseaduse preambulisse kätketud rahvuslikke huve, on jääda truuks oma väärtustele nii sise- kui välispoliitikas. Liitlassuhe demokraatiat, õigusriiklust ja humaanseid väärtusi austavate riikide ja rahvaste vahel ning rahvusvahelisel õigusel ja reeglitel põhinev maailmakord pakuvad meie iseolemisele ja vabadusele parimat kaitset. See väärtuste ja huvide ühisosa juhtigu meid keeruliste valikute teel. Aeg eelmisest välispoliitika arutelust möödunud aasta jooksul on olnud dramaatiline ja sündmusterohke nii rahvusvaheliselt kui ka siseriiklikult. Ka välisministri portfell on selle aja jooksul kahel korral omanikku vahetanud, seega lubage mul tavapärase aruandekõne asemel heita geograafiline panoraampilk praegusele ja ka lähima tuleviku välispoliitika eesmärkidele. Kõigepealt transatlantilistest suhetest. Liitlassuhe Euroopa ja Põhja-Ameerika vahe on aastakümneid olnud ja jääb ka edaspidi rahvusvahelise julgeoleku arhitektuuri selgrooks. See suhe rajaneb ühistel väärtustel ja ka kultuurilisel ühtekuuluvustundel ning strateegiliste huvide ühtelangevusel. Euroopa, sealhulgas Eesti, on alati olnud ja on ka edaspidi huvitatud sellest, et Ameerika oleks tasakaalukas, majanduslikult, poliitiliselt ja sõjaliselt tugev. Samuti on meie jaoks oluline Ameerika Ühendriikide pühendumine liitlaskohustustele, sealhulgas osalemisele Euroopa julgeoleku tagamisel sõjaliste ohtude vastu. Soovides näha ameeriklaste jätkuvat pühendumust liitlaskohustustele Euroopa ees, on meie kohustuseks mõista ka Ameerika muresid ja ootusi. Soov, et Euroopa riigid kannaksid õiglast osa julgeoleku tagamise koormast, on mõistetav ja loomulik. Ühena vähestest NATO liitlastest, kes täidab endale kaitsekulutuste osas võetud kohustusi, toetab Eesti põhimõtet, et sama peaksid tegema kõik liitlasriigid. Me oleme seisnud liitlastena ameeriklaste kõrval Afganistanis, Iraagis ja mitmes muus kriisikoldes ja nii jääb see ka edaspidi. Eesti jääb alati USA kindlaks liitlaseks ja meie töötame selle nimel, et ka USA jääks meie kindlaks liitlaseks, kelle toele võime loota ja kindlad olla. Täna, vahetult pärast uue administratsiooni ametisse astumist on meie esmaseks ülesandeks luua toimivad suhtluskanalid USA valitsusasutustega ning hoida ja tihendada kontakte Kongressi mõlema koja, USA arvukate mõttekodade ja Ameerika eestlaskonnaga. Nende eesmärkide elluviimine on lähiaastatel Välisministeeriumi üks sihtidest meie välispoliitika tugevdamisel. Uue administratsiooni vaade sellele, kuidas minna edasi läbirääkimistega vabakaubanduslepinguga üle Euroopaga, on praegu alles kujunemisjärgus. Vabakaubanduse põhimõttelise toetajana soovib Eesti selle protsessi jätkumist, ent sõltumata lähiaja arenguist vabakaubanduse vallas on Eesti ja USA kaubandussuhetes küllalt arenguruumi ja Ameerika turu võimaluste kasutamine on Eesti huvides. Nüüd Euroopa ees seisvatest ülesannetest. Euroopa Liit on aastakümneid liikunud laienemise ja integratsiooni süvenemise suunas. Brexiti referendumil see suundumus murti. Ei Briti poliitikakujundajad ega ka Mandri-Euroopa juhid ei osanud valdavalt ette näha, et brittide otsus Euroopa Liidus jätkamise kohta tuleb eitav. Ka mina ei taha teeselda, nagu oleksin seda lootnud või oodanud. Ent Eesti austab täielikult oma lähedase liitlase demokraatlikult langetatud otsust. Peatselt algavatel lahkumisläbirääkimistel soovib Eesti hoida 27 liikmesriigi ühtsust. Meil ei ole täna põhjust spekuleerida, milliseks kujunevad kõneluste lõpptulemused. Ent meie huvides on resultaat, mis ei kahjusta Euroopa Liidu ühtsust ja säilitab ka võimaluse Euroopa Liidu tihedaks koostööks liidust lahkunud Suurbritanniaga. Oluline osa läbirääkimistest leiab aset ajal, mil Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. See seab meile suure vastutuse selle protsessi kulgemise eest, ehkki läbirääkimistel on Euroopa-poolne köieots komisjoni käes. Meie eesistumise ülesandeks on tagada protsessi sujuv kulg ja informatsiooni liikumine liikmesriikide ja liidu institutsioonide vahel. Vaatamata Suurbritannia lahkumisele Euroopa Liidust on ja jääb Ühendkuningriik Eesti üheks tähtsamaks kahepoolseks koostööpartneriks. Samuti jääb meile oluliseks Põhja-Balti regionaalne koostöö brittidega. Ma tahan eraldi rõhutada Suurbritannia valmisolekut mängida ka edaspidi aktiivset rolli Euroopa julgeolekus. See on meile oluline, kuna just Suurbritannia lähetab raamriigina oma üksused Eestis paikneva NATO kontingendi koosseisu. Head kuulajad! Rändekriis ei tundu praegu ehk nii teravana kui aasta eest, sest selle numbrilised näitajad on mullusega vähenenud pea kolm korda. Ent rände algpõhjused Lähis-Idas ja Aafrikas ei ole kadunud, nii püsib ka surve sunnitud rändeks ja majandusimmigratsiooniks Euroopasse. Euroopa rändepoliitika sise- ja välismõõde on tihedalt seotud. Rände välismõõtme puhul tegutseb Euroopa Liit kolmes valdkonnas, millest igaühte annab ka Eesti oma panuse. Esiteks, Euroopa Liidu ja Türgi rändekokkuleppe elluviimine, teiseks, liidu välispiiride kaitse ja kolmandaks rände algpõhjuste lahendamine. Neist viimase puhul on kriitilise tähtsusega ka koostöö Aafrika riikidega. Rände sisemõõtmega tegelemine aga eeldab Euroopa Liidu liikmete vahelise konsensuse leidmist ja hoidmist ning nõuab kõigilt oma kohustuste täitmist. Üks tõsisemaid julgeolekuohte Euroopas seondub terrorismiga. Ehkki terrorioht Eestis ei ole meie ohuhinnangute kohaselt suurenenud, ei jäta terrorismiga seonduv meidki vahetult puudutamata. Meenutame, et mulluses terrorirünnakus Nice'is kaotasid elu ka kaks Eesti kodanikku. Radikaliseerumise ja terrorismi vastu ei ole kiiret imerohtu, ei ole selliseks võluravimiks ka Euroopa sisepiiride sulgemine. Eurooplastena oleme meiegi juba hakanud euroopalikke vabadusi, sealhulgas isikute vaba liikumist, endastmõistetavaks pidama ja ei hoomagi enam igapäevaselt, millise hoobi annaks nende vabaduste kadumine meie igapäevasele elule, aga ka majanduslikule heaolule. Eestile on Schengeni ruumi säilimine ja kestlikkus eluliselt tähtsad. Terrorirünnakute ennetamine aga on võimalik vaid partnerite ja liitlaste ühistöös. Selleks tuleb parandada koostööd terrorismi ennetamiseks, plaanitavate rünnakute tõkestamiseks, ohuteadlikkuse tõstmiseks ja ühiskondade kriisivalmiduse parandamiseks. Kõige sellega tuleb tegelda ka siseriiklikult. Head kuulajad! Peagi möödub 60 aastat Rooma lepingu sõlmimisest. Selle aastapäeva lävel leiavad paljud eurooplased, et kogu Euroopa idee on jõudnud kriisi. Lisaks Brexiti kõnelustele ja rändekriisile ja vajadusele ümber mõtestada transatlantiliste suhete olemus, näeme me mitmes Euroopa riigis Euroopa suhtes kriitiliste meeleolude tõusu ja neid õhutavate poliitiliste jõudude populaarsuse kasvu. Hoidmaks meie julgeoleku tagamiseks hädavajalikku Euroopa ühtsust, ei peaks me praegu kavandama Euroopa Liidu aluspõhimõtete lennukaid reforme, vaid eelkõige keskenduma aastakümnete jooksul saavutatu kindlustamisele. Samuti peame oluliselt paremini läbi mõtlema suhtluse omaenda kodanikega, kellest paljud tajuvad liitu, olgu siis põhjendatult või põhjendamatult, eliidi projektina. Euroopa tulevikudebattide põhiteemad – julgeoleku kindlustamine ja majanduskasv – on ka Eesti arengu kesksed küsimused. Nagu meie julgeolek, nii sõltub ka Eesti majanduslik edu Euroopa arengutest ja suundumustest. See, et Eesti ettevõtete toetamine välisturgudel on kõigi meie välisesinduste üks keskseid ülesandeid, on Välisministeeriumi jaoks niivõrd iseenesestmõistetav, et vahel unustame seda isegi eraldi mainida. Jah, väikese, avatud ja ekspordile orienteeritud majandusega Eestil on võimalusest eksportturgudel vabalt kaubelda üksnes võimalik võita. Seetõttu oleme alati toetanud Euroopa Liidu alusvabadusi ehk kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist. Nende nelja vabaduse kõrval on meie uuendusmeelse e-riigi jaoks oluline ka viienda vabaduse – andmete vaba liikumise juurutamine. Protektsionism ei ole lahendus maailmale ega majanduskasvule. Austatud rahvaesindajad! Mullu valminud Euroopa Liidu globaalstrateegias on sõnastatud need valdkonnad, kus julgeoleku tagamine eeldab liidu liikmetelt tõhusamat koostööd. Märgin ära meie ühiskondade vastupanuvõime hübriidohtude vastu ning kriitilise taristu toimepidevuse parandamise, aga ka sõjalised ühishanked, kaitsealase, teadus- ja tehnoloogiakoostöö ning Euroopa Liidu ja NATO ühistegutsemise. Globaalstrateegias juhitakse tähelepanu vajadusele sidustada paremini Euroopa Liidu sise- ja välistegevusi ning suurendada geograafilist paindlikkust ida- ja lõunasuunaliste tegevuste vahel. Need põhimõtted kõlavad väga hästi kokku Eesti arusaamadega ressursside mõistlikust kasutamisest ja julgeoleku jagamatusest. Head kuulajad! Tänavu aasta teisel poolel saab meist esmakordselt Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Selles rollis on meie nähtavus ja mõjukus suurem kui kunagi varem, alates ühinemisest liiduga 2004. aastal. Jaanuaris kinnitas Vabariigi Valitsus eesistumise prioriteedid, lõplik eesistumise programm kujuneb alles juuni lõpuks, mil Eesti võtab teatepulga Maltalt üle. Kuid juba praegu võin öelda, et see keskendub uuendusmeelse, turvalise, digitaalse ning kaasava Euroopa arendamisele. Välisministeeriumi jaoks on erilise tähendusega mõistagi digitaalarengu tegevuskava ning idapartnerluse temaatika. Me oleme idapartnerluspoliitika veendunumaid eestkõnelejaid Euroopas. Euroopa tähelepanu sellele piirkonnale ja idapartnerite suveräänsete otsuste ja territoriaalse terviklikkuse toetamine on Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse huvides. On oluline, et nii idapartnerite kui ka liidu kodanikud tajuksid, et partnerluspoliitikast tõuseb käegakatsutavat kasu. Märgilise tähtsusega küsimus on viisavaba reisimise võimalus, mille suhtes oleme nii Gruusia kui Ukraina puhul jõudnud pika protsessi lõpusirgele. Kesksed teemad Euroopa Liidu ja idapartnerite koostöö edendamisel on majandus, avalik haldus, haridus, aga ka inimestevaheliste kontaktide loomine ja hoidmine. On oluline, et suund Euroopale innustaks idapartnereid jätkuvalt oma riike ja ühiskondi reformima. Samas peame saavutama selle, et idapartnerlust ei tajutaks vaid Kesk- ja Ida-Euroopa nišihuvina, vaid et see oleks kõigi liikmesriikide ühine asi. Just selles kontekstis on oluline kasutada parimal viisil Eesti eesistumise ajal novembris Brüsselis toimuvat idapartnerluse tippkohtumist, mis võtab kokku saavutatu ja määrab kindlaks tulevased sihid. Siirdudes nüüd Euroopa Liidust idas toimuvate julgeolekuarengute juurde, ei saa mõistagi mööda vaadata Venemaast, kelle poliitiline juhtkond ei ole loobunud püüdlusest Euroopa julgeolekukorraldust sõja jõul ja rahvusvahelist õigust eirates muuta. Krimmi ebaseaduslikust annekteerimisest möödub peagi kolm aastat. See on piisavalt pikk aeg paraku, et Ukraina-vastase agressiooni teema jõuaks hakata maailma avalikkuse tähelepanu keskmest ja ka ajakirjanduse esikülgedelt tagaplaanile vajuma. Meie ülesandeks on seda nii kahepoolses välissuhtluses kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides päevakorral hoida ning mitte lasta maailmal ja agressoril unustada, et tekitatud ülekohus on heastamata, et Ukraina territoriaalset terviklikkust ei ole taastatud, et Krimm on endiselt okupeeritud ja ebaseaduslikult annekteeritud ja et sõjategevus Ida-Ukrainas kestab ning on viimastel nädalatel eskaleerunud, kusjuures pannakse toime jõhkraid rünnakuid ka tsiviilelanike vastu. Rõhutan, kuni Venemaa jätkab rahvusvahelise õiguse normide rikkumist ega täida endale võetud kohustusi, ei saa juttu olla ka usalduse taastumisest või naasmisest tavapärase läbikäimise juurde. Ma nõustun USA Senati vabariikliku enamuse liidri Mitch McConnelli paari nädala eest Politicole antud intervjuus väljendatud seisukohtadega, kus senaator McConnell meenutas, et Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidel on konkreetne põhjus ja selleks on Venemaa käitumine Krimmis ning Ida-Ukrainas ja Ameerika puhul ka püüded sekkuda valimistesse. Kui maailmas on riik, mis ei vääri sanktsioonide leevendamist, siis on see Venemaa, ütles McConnell. Ka Eesti positsioon on selge: sanktsioonid peavad kehtima, kuni Minski lepped on täielikult täidetud. Sanktsioonide kehtivust ei tohi kunstlikult siduda muude teemadega, nende leevendamise vältimatuks eelduseks peab jääma Venemaa naasmine rahvusvahelise õiguse põhimõtete juurde ja võetud kohustuste täitmine. Ja vastupidi, Venemaa kaugenemise korral nende kohustuste täitmisest peame olema valmis sanktsioone karmistama. Lisaks poliitilisele ja moraalsele toetusele vajab Ukraina aga ka praktilist abi ja toetust. Riigi põhimõtteline reformimine nõuab pingutust igal ajal. Ukraina viib läbi keerulisi reforme, võideldes samal ajal oma iseseisvuse ja terviklikkuse eest. Ma võin kinnitada, et Eesti jätkab Ukraina ja teiste idapartnerluse riikide toetamist läbi arengukoostöö, aitamaks neid riike ja ühiskondi reformide läbiviimisel ning suurendamaks nende vastupanuvõimet. Austatud kuulajad! Konfliktid ja humanitaarkriisid Euroopa Liidu lõunanaabruses võivad näida meile kaugetena, kuid need puudutavad ka meid otseselt. Süüria, Iraak, Jeemen, Liibüa ja Saheli piirkonna riigid on vaid mõned näited kriisikolletest Euroopa lõunanaabruses. Just nendest konfliktipiirkondadest saab alguse suur osa Euroopa suunas liikuvatest põgenike- ja rändevoogudest. Me mõistame rahvusvahelise julgeoleku jagamatust ja vajadust olla solidaarne oma liitlastega ning mõista nende julgeolekumuresid. Lisaks osalemisele rahvusvahelistel sõjalistel ja rahuvalvemissioonidel tegeleme koos partneritega ka rändekriisi ja rahvusvahelise terrorismi algpõhjuste lahendamisega. Parim viis selleks on aidata kriisi sattunud riike oma struktuuride tugevdamisel ja nende toimepidevuse parandamisel. Nii loome eeldusi, et inimesed ei oleks sunnitud turvalise ja väärika elu otsinguil oma kodudest lahkuma. Me oleme jaganud ja jagame ka edaspidi oma kogemusi IKT ja e-valitsemise, küberjulgeoleku, aga ka naiste ja laste õiguste edendamise vallas. Samuti toetame Euroopa kaubanduspoliitika arendamist, nii et see aitaks lõunanaabritel kasutada omaenda majanduslikku potentsiaali oma inimeste heaolu ja toimetuleku tagamisel. Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal novembris toimub Abidjanis Euroopa Liidu ja Aafrika tippkohtumine, mis keskendub just majandusarengu ühele võtmeteemale – noorte tulevikuvõimaluste loomisele. Mõistagi ei saa Euroopa Liidu lähinaabruse konfliktidest rääkides jätta peatumata Süüria kodusõjal, mis on toonud kaasa ühe lähiaja rängima humanitaarkatastroofi. Süüria kriisi kestlik lahendus vajab poliitilist protsessi ja rahvusvahelisel konsensusel põhinevat kokkulepet. Nii toetab Eesti neid algatusi, mis toovad sõjast ja vägivallast räsitud riigile rahu ja stabiilsuse, aga samuti toetame Süüria sõjapõgenikke, osaledes nende ümberpaigutamises ja andes rahalise panuse humanitaarabifondidesse ja -projektidesse. Poliitiline lahendus aga ei tähenda ega tohi tähendada seda, et need, kes on pannud toime koletuid kuritegusid Süüria rahva vastu võiksid jääda karistuseta. Head rahvaesindajad! Eelmine, 2016. aasta oli välispoliitikas dramaatiline ja sündmusterohke. Aga ei ole mingit põhjust oodata, et alanud aasta oleks lihtsam. "What´s past is prologue," ütleb Antonio William Shakespeare'i "Tormis". Meie välis- ja julgeolekupoliitiline horisont ei ole täna kaugeltki pilvitu, aga ma olen veendunud, et meie riigilaev on disainitud seilama ka tormistel vetel ja et meie seni tehtud töö ja selle käigus saadud kogemused ning loodud liitlassuhted on meid tulevaste tormidega toimetulekuks piisavalt hästi ette valmistanud. Ma tänan teid tähelepanu eest ja vastan meeleldi teie küsimustele! Kõik uudised

09.02.2017 16:11 (15.54) Välisminister Sven Mikseri ettekanne riigikogus välispoliitika arutelul (ettekantud versioon) [Välisministeerium]

Austatud juhataja Head Riigikogu liikmed Külalised Oma tänast ettekannet meie välispoliitika suundadest ja eesmärkidest alustan ma põhiväärtustest. Tahan teiega jagada üht meenutust enam kui 15 aasta tagant, 2001. aasta septembrist, kui ma noore parlamendisaadikuna olin Ameerikas. Meie külalisprogramm algas 11. septembri hommikul sissejuhatava infotunniga Välisministeeriumis, aga see katkes ainult mõned minutid hiljem, kui terroristide juhitud lennukid rammisid New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse torne ja Pentagoni. Tolle masendava päeva hilisõhtul ma vaatasin oma hotelli toas telerist president Bushi pöördumist vapustatud rahvuskaaslaste poole. Selles lühikeses kõnes ta muu hulgas ütles nii: "Rea tahtlike ja mõrvarlike terroriaktide läbi rünnati täna meie kaaskodanikke, meie eluviisi, meie vabadust. [...] Terrorirünnakud võivad küll raputada meie suurimate hoonete alusmüüre, kuid nad ei suuda liigutada seda vundamenti, millel seisab Ameerika. [...] Ameerika oli selle rünnaku sihtmärgiks, kuna me oleme vabaduse ja võimaluste eredaim majakas kogu maailmas. Ja seda leeki ei suuda keegi kustutada. Täna me nägime kurjust – nägime inimloomuse halvimat külge – ja me vastasime parimaga sellest, mis on Ameerika." Muidugi ei räägi mina siin täna Ameerikast, vaid hoopis Eestist ja Eesti välispoliitilistest eesmärkidest. Kuid ma usun, et me võiksime neid sõnu ja eelkõige nende mõtet meeles hoida ja püüda neist ka juhinduda ajal, mil kõik need väärtused ja ka see eluviis, millele me oma vabadust taastades sihi seadsime, on langenud väga ränga surve alla. Me peaksime mõtlema, mis on see, millele meie truuks jääme ja millest ei ole valmis taganema isegi siis, kui maailm meie ümber hirmutaval moel muutub. Iseseisvuse taastamise järgseil aastail elasime me usus, et demokraatia ja humaansed väärtused ongi võitnud. Aga peagi sai selgeks, et totalitarism, vallutusiha, äärmusideoloogiad ja fundamentalism ei taandu ilma vastupanuta. Ei Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, kus maailmal tuleb võidelda usuäärmuslike terroriorganisatsioonidega, otsides samal ajal lahendusi kodusõdadele ja humanitaarkatastroofidele, ega ka meie idanaabruses, kus autoritaarne eks-supervõim üritab relva jõul taastada oma kaotatud hegemooniat. Välispoliitika väärtuspõhisuse üle on siin saalis palju arutletud. Täna, jälgides uudiseid, mis jõuavad meieni maailma pealinnadest – uudiseid plaanidest taastada surmanuhtlus, legaliseerida perevägivald, võtta ülekuulamistehnikana kasutusele piinamine – me näeme, et küsimus poliitika väärtuspõhisusest ei ole üksnes intellektuaalne dilemma. Me näeme, et selle kimbatusega ei maadle mitte ainult Eesti, vaid ka meie naabrid, partnerid ja liitlased. Ja õiged vastused ei ole enam sugugi nii ilmsed, kui me arvasime. Siiski tahan ma kinnitada, et parim viis kaitsta meie põhiseaduse preambulisse kätketud rahvuslikke huve, on jääda truuks oma väärtustele nii sise- kui välispoliitikas. Liitlassuhe demokraatiat, õigusriiklust ja humaanseid väärtusi austavate riikide ja rahvaste vahel ning rahvusvahelisel õigusel ja reeglitel põhinev maailmakord pakuvad meie iseolemisele ja vabadusele parimat kaitset. See väärtuste ja huvide ühisosa juhtigu meid keeruliste valikute teel. Aeg eelmisest välispoliitika arutelust möödunud aasta jooksul on olnud dramaatiline ja sündmusterohke nii rahvusvaheliselt kui ka siseriiklikult. Ka välisministri portfell on selle aja jooksul kahel korral omanikku vahetanud, seega lubage mul tavapärase aruandekõne asemel heita geograafiline panoraampilk praegusele ja ka lähima tuleviku välispoliitika eesmärkidele. Kõigepealt transatlantilistest suhetest. Liitlassuhe Euroopa ja Põhja-Ameerika vahe on aastakümneid olnud ja jääb ka edaspidi rahvusvahelise julgeoleku arhitektuuri selgrooks. See suhe rajaneb ühistel väärtustel ja ka kultuurilisel ühtekuuluvustundel ning strateegiliste huvide ühtelangevusel. Euroopa, sealhulgas Eesti, on alati olnud ja on ka edaspidi huvitatud sellest, et Ameerika oleks tasakaalukas, majanduslikult, poliitiliselt ja sõjaliselt tugev. Samuti on meie jaoks oluline Ameerika Ühendriikide pühendumine liitlaskohustustele, sealhulgas osalemisele Euroopa julgeoleku tagamisel sõjaliste ohtude vastu. Soovides näha ameeriklaste jätkuvat pühendumust liitlaskohustustele Euroopa ees, on meie kohustuseks mõista ka Ameerika muresid ja ootusi. Soov, et Euroopa riigid kannaksid õiglast osa julgeoleku tagamise koormast, on mõistetav ja loomulik. Ühena vähestest NATO liitlastest, kes täidab endale kaitsekulutuste osas võetud kohustusi, toetab Eesti põhimõtet, et sama peaksid tegema kõik liitlasriigid. Me oleme seisnud liitlastena ameeriklaste kõrval Afganistanis, Iraagis ja mitmes muus kriisikoldes ja nii jääb see ka edaspidi. Eesti jääb alati USA kindlaks liitlaseks ja meie töötame selle nimel, et ka USA jääks meie kindlaks liitlaseks, kelle toele võime loota ja kindlad olla. Täna, vahetult pärast uue administratsiooni ametisse astumist on meie esmaseks ülesandeks luua toimivad suhtluskanalid USA valitsusasutustega ning hoida ja tihendada kontakte Kongressi mõlema koja, USA arvukate mõttekodade ja Ameerika eestlaskonnaga. Nende eesmärkide elluviimine on lähiaastatel Välisministeeriumi üks sihtidest meie välispoliitika tugevdamisel. Uue administratsiooni vaade sellele, kuidas minna edasi läbirääkimistega vabakaubanduslepinguga üle Euroopaga, on praegu alles kujunemisjärgus. Vabakaubanduse põhimõttelise toetajana soovib Eesti selle protsessi jätkumist, ent sõltumata lähiaja arenguist vabakaubanduse vallas on Eesti ja USA kaubandussuhetes küllalt arenguruumi ja Ameerika turu võimaluste kasutamine on Eesti huvides. Nüüd Euroopa ees seisvatest ülesannetest. Euroopa Liit on aastakümneid liikunud laienemise ja integratsiooni süvenemise suunas. Brexiti referendumil see suundumus murti. Ei Briti poliitikakujundajad ega ka Mandri-Euroopa juhid ei osanud valdavalt ette näha, et brittide otsus Euroopa Liidus jätkamise kohta tuleb eitav. Ka mina ei taha teeselda, nagu oleksin seda lootnud või oodanud. Ent Eesti austab täielikult oma lähedase liitlase demokraatlikult langetatud otsust. Peatselt algavatel lahkumisläbirääkimistel soovib Eesti hoida 27 liikmesriigi ühtsust. Meil ei ole täna põhjust spekuleerida, milliseks kujunevad kõneluste lõpptulemused. Ent meie huvides on resultaat, mis ei kahjusta Euroopa Liidu ühtsust ja säilitab ka võimaluse Euroopa Liidu tihedaks koostööks liidust lahkunud Suurbritanniaga. Oluline osa läbirääkimistest leiab aset ajal, mil Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. See seab meile suure vastutuse selle protsessi kulgemise eest, ehkki läbirääkimistel on Euroopa-poolne köieots komisjoni käes. Meie eesistumise ülesandeks on tagada protsessi sujuv kulg ja informatsiooni liikumine liikmesriikide ja liidu institutsioonide vahel. Vaatamata Suurbritannia lahkumisele Euroopa Liidust on ja jääb Ühendkuningriik Eesti üheks tähtsamaks kahepoolseks koostööpartneriks. Samuti jääb meile oluliseks Põhja-Balti regionaalne koostöö brittidega. Ma tahan eraldi rõhutada Suurbritannia valmisolekut mängida ka edaspidi aktiivset rolli Euroopa julgeolekus. See on meile oluline, kuna just Suurbritannia lähetab raamriigina oma üksused Eestis paikneva NATO kontingendi koosseisu. Head kuulajad! Rändekriis ei tundu praegu ehk nii teravana kui aasta eest, sest selle numbrilised näitajad on mullusega vähenenud pea kolm korda. Ent rände algpõhjused Lähis-Idas ja Aafrikas ei ole kadunud, nii püsib ka surve sunnitud rändeks ja majandusimmigratsiooniks Euroopasse. Euroopa rändepoliitika sise- ja välismõõde on tihedalt seotud. Rände välismõõtme puhul tegutseb Euroopa Liit kolmes valdkonnas, millest igaühte annab ka Eesti oma panuse. Esiteks, Euroopa Liidu ja Türgi rändekokkuleppe elluviimine, teiseks, liidu välispiiride kaitse ja kolmandaks rände algpõhjuste lahendamine. Neist viimase puhul on kriitilise tähtsusega ka koostöö Aafrika riikidega. Rände sisemõõtmega tegelemine aga eeldab Euroopa Liidu liikmete vahelise konsensuse leidmist ja hoidmist ning nõuab kõigilt oma kohustuste täitmist. Üks tõsisemaid julgeolekuohte Euroopas seondub terrorismiga. Ehkki terrorioht Eestis ei ole meie ohuhinnangute kohaselt suurenenud, ei jäta terrorismiga seonduv meidki vahetult puudutamata. Meenutame, et mulluses terrorirünnakus Nice'is kaotasid elu ka kaks Eesti kodanikku. Radikaliseerumise ja terrorismi vastu ei ole kiiret imerohtu, ei ole selliseks võluravimiks ka Euroopa sisepiiride sulgemine. Eurooplastena oleme meiegi juba hakanud euroopalikke vabadusi, sealhulgas isikute vaba liikumist, endastmõistetavaks pidama ja ei hoomagi enam igapäevaselt, millise hoobi annaks nende vabaduste kadumine meie igapäevasele elule, aga ka majanduslikule heaolule. Eestile on Schengeni ruumi säilimine ja kestlikkus eluliselt tähtsad. Terrorirünnakute ennetamine aga on võimalik vaid partnerite ja liitlaste ühistöös. Selleks tuleb parandada koostööd terrorismi ennetamiseks, plaanitavate rünnakute tõkestamiseks, ohuteadlikkuse tõstmiseks ja ühiskondade kriisivalmiduse parandamiseks. Kõige sellega tuleb tegelda ka siseriiklikult. Head kuulajad! Peagi möödub 60 aastat Rooma lepingu sõlmimisest. Selle aastapäeva lävel leiavad paljud eurooplased, et kogu Euroopa idee on jõudnud kriisi. Lisaks Brexiti kõnelustele ja rändekriisile ja vajadusele ümber mõtestada transatlantiliste suhete olemus, näeme me mitmes Euroopa riigis Euroopa suhtes kriitiliste meeleolude tõusu ja neid õhutavate poliitiliste jõudude populaarsuse kasvu. Hoidmaks meie julgeoleku tagamiseks hädavajalikku Euroopa ühtsust, ei peaks me praegu kavandama Euroopa Liidu aluspõhimõtete lennukaid reforme, vaid eelkõige keskenduma aastakümnete jooksul saavutatu kindlustamisele. Samuti peame oluliselt paremini läbi mõtlema suhtluse omaenda kodanikega, kellest paljud tajuvad liitu, olgu siis põhjendatult või põhjendamatult, eliidi projektina. Euroopa tulevikudebattide põhiteemad – julgeoleku kindlustamine ja majanduskasv – on ka Eesti arengu kesksed küsimused. Nagu meie julgeolek, nii sõltub ka Eesti majanduslik edu Euroopa arengutest ja suundumustest. See, et Eesti ettevõtete toetamine välisturgudel on kõigi meie välisesinduste üks keskseid ülesandeid, on Välisministeeriumi jaoks niivõrd iseenesestmõistetav, et vahel unustame seda isegi eraldi mainida. Jah, väikese, avatud ja ekspordile orienteeritud majandusega Eestil on võimalusest eksportturgudel vabalt kaubelda üksnes võimalik võita. Seetõttu oleme alati toetanud Euroopa Liidu alusvabadusi ehk kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist. Nende nelja vabaduse kõrval on meie uuendusmeelse e-riigi jaoks oluline ka viienda vabaduse – andmete vaba liikumise juurutamine. Protektsionism ei ole lahendus maailmale ega majanduskasvule. Austatud rahvaesindajad! Mullu valminud Euroopa Liidu globaalstrateegias on sõnastatud need valdkonnad, kus julgeoleku tagamine eeldab liidu liikmetelt tõhusamat koostööd. Märgin ära meie ühiskondade vastupanuvõime hübriidohtude vastu ning kriitilise taristu toimepidevuse parandamise, aga ka sõjalised ühishanked, kaitsealase, teadus- ja tehnoloogiakoostöö ning Euroopa Liidu ja NATO ühistegutsemise. Globaalstrateegias juhitakse tähelepanu vajadusele sidustada paremini Euroopa Liidu sise- ja välistegevusi ning suurendada geograafilist paindlikkust ida- ja lõunasuunaliste tegevuste vahel. Need põhimõtted kõlavad väga hästi kokku Eesti arusaamadega ressursside mõistlikust kasutamisest ja julgeoleku jagamatusest. Head kuulajad! Tänavu aasta teisel poolel saab meist esmakordselt Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Selles rollis on meie nähtavus ja mõjukus suurem kui kunagi varem, alates ühinemisest liiduga 2004. aastal. Jaanuaris kinnitas Vabariigi Valitsus eesistumise prioriteedid, lõplik eesistumise programm kujuneb alles juuni lõpuks, mil Eesti võtab teatepulga Maltalt üle. Kuid juba praegu võin öelda, et see keskendub uuendusmeelse, turvalise, digitaalse ning kaasava Euroopa arendamisele. Välisministeeriumi jaoks on erilise tähendusega mõistagi digitaalarengu tegevuskava ning idapartnerluse temaatika. Me oleme idapartnerluspoliitika veendunumaid eestkõnelejaid Euroopas. Euroopa tähelepanu sellele piirkonnale ja idapartnerite suveräänsete otsuste ja territoriaalse terviklikkuse toetamine on Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse huvides. On oluline, et nii idapartnerite kui ka liidu kodanikud tajuksid, et partnerluspoliitikast tõuseb käegakatsutavat kasu. Märgilise tähtsusega küsimus on viisavaba reisimise võimalus, mille suhtes oleme nii Gruusia kui Ukraina puhul jõudnud pika protsessi lõpusirgele. Kesksed teemad Euroopa Liidu ja idapartnerite koostöö edendamisel on majandus, avalik haldus, haridus, aga ka inimestevaheliste kontaktide loomine ja hoidmine. On oluline, et suund Euroopale innustaks idapartnereid jätkuvalt oma riike ja ühiskondi reformima. Samas peame saavutama selle, et idapartnerlust ei tajutaks vaid Kesk- ja Ida-Euroopa nišihuvina, vaid et see oleks kõigi liikmesriikide ühine asi. Just selles kontekstis on oluline kasutada parimal viisil Eesti eesistumise ajal novembris Brüsselis toimuvat idapartnerluse tippkohtumist, mis võtab kokku saavutatu ja määrab kindlaks tulevased sihid. Siirdudes nüüd Euroopa Liidust idas toimuvate julgeolekuarengute juurde, ei saa mõistagi mööda vaadata Venemaast, kelle poliitiline juhtkond ei ole loobunud püüdlusest Euroopa julgeolekukorraldust sõja jõul ja rahvusvahelist õigust eirates muuta. Krimmi ebaseaduslikust annekteerimisest möödub peagi kolm aastat. See on piisavalt pikk aeg paraku, et Ukraina-vastase agressiooni teema jõuaks hakata maailma avalikkuse tähelepanu keskmest ja ka ajakirjanduse esikülgedelt tagaplaanile vajuma. Meie ülesandeks on seda nii kahepoolses välissuhtluses kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides päevakorral hoida ning mitte lasta maailmal ja agressoril unustada, et tekitatud ülekohus on heastamata, et Ukraina territoriaalset terviklikkust ei ole taastatud, et Krimm on endiselt okupeeritud ja ebaseaduslikult annekteeritud ja et sõjategevus Ida-Ukrainas kestab ning on viimastel nädalatel eskaleerunud, kusjuures pannakse toime jõhkraid rünnakuid ka tsiviilelanike vastu. Rõhutan, kuni Venemaa jätkab rahvusvahelise õiguse normide rikkumist ega täida endale võetud kohustusi, ei saa juttu olla ka usalduse taastumisest või naasmisest tavapärase läbikäimise juurde. Ma nõustun USA Senati vabariikliku enamuse liidri Mitch McConnelli paari nädala eest Politicole antud intervjuus väljendatud seisukohtadega, kus senaator McConnell meenutas, et Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidel on konkreetne põhjus ja selleks on Venemaa käitumine Krimmis ning Ida-Ukrainas ja Ameerika puhul ka püüded sekkuda valimistesse. Kui maailmas on riik, mis ei vääri sanktsioonide leevendamist, siis on see Venemaa, ütles McConnell. Ka Eesti positsioon on selge: sanktsioonid peavad kehtima, kuni Minski lepped on täielikult täidetud. Sanktsioonide kehtivust ei tohi kunstlikult siduda muude teemadega, nende leevendamise vältimatuks eelduseks peab jääma Venemaa naasmine rahvusvahelise õiguse põhimõtete juurde ja võetud kohustuste täitmine. Ja vastupidi, Venemaa kaugenemise korral nende kohustuste täitmisest peame olema valmis sanktsioone karmistama. Lisaks poliitilisele ja moraalsele toetusele vajab Ukraina aga ka praktilist abi ja toetust. Riigi põhimõtteline reformimine nõuab pingutust igal ajal. Ukraina viib läbi keerulisi reforme, võideldes samal ajal oma iseseisvuse ja terviklikkuse eest. Ma võin kinnitada, et Eesti jätkab Ukraina ja teiste idapartnerluse riikide toetamist läbi arengukoostöö, aitamaks neid riike ja ühiskondi reformide läbiviimisel ning suurendamaks nende vastupanuvõimet. Austatud kuulajad! Konfliktid ja humanitaarkriisid Euroopa Liidu lõunanaabruses võivad näida meile kaugetena, kuid need puudutavad ka meid otseselt. Süüria, Iraak, Jeemen, Liibüa ja Saheli piirkonna riigid on vaid mõned näited kriisikolletest Euroopa lõunanaabruses. Just nendest konfliktipiirkondadest saab alguse suur osa Euroopa suunas liikuvatest põgenike- ja rändevoogudest. Me mõistame rahvusvahelise julgeoleku jagamatust ja vajadust olla solidaarne oma liitlastega ning mõista nende julgeolekumuresid. Lisaks osalemisele rahvusvahelistel sõjalistel ja rahuvalvemissioonidel tegeleme koos partneritega ka rändekriisi ja rahvusvahelise terrorismi algpõhjuste lahendamisega. Parim viis selleks on aidata kriisi sattunud riike oma struktuuride tugevdamisel ja nende toimepidevuse parandamisel. Nii loome eeldusi, et inimesed ei oleks sunnitud turvalise ja väärika elu otsinguil oma kodudest lahkuma. Me oleme jaganud ja jagame ka edaspidi oma kogemusi IT ja e-valitsemise, küberjulgeoleku, aga ka naiste ja laste õiguste edendamise vallas. Samuti toetame Euroopa kaubanduspoliitika arendamist, nii et see aitaks lõunanaabritel kasutada omaenda majanduslikku potentsiaali oma inimeste heaolu ja toimetuleku tagamisel. Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal novembris toimub Abidjanis Euroopa Liidu ja Aafrika tippkohtumine, mis keskendub just majandusarengu ühele võtmeteemale – noorte tulevikuvõimaluste loomisele. Mõistagi ei saa Euroopa Liidu lähinaabruse konfliktidest rääkides jätta peatumata Süüria kodusõjal, mis on toonud kaasa ühe lähiaja rängima humanitaarkatastroofi. Süüria kriisi kestlik lahendus vajab poliitilist protsessi ja rahvusvahelisel konsensusel põhinevat kokkulepet. Nii toetab Eesti neid algatusi, mis toovad sõjast ja vägivallast räsitud riigile rahu ja stabiilsuse, aga samuti toetame Süüria sõjapõgenikke, osaledes nende ümberpaigutamises ja andes rahalise panuse humanitaarabifondidesse ja -projektidesse. Poliitiline lahendus aga ei tähenda ega tohi tähendada seda, et need, kes on pannud toime koletuid kuritegusid Süüria rahva vastu võiksid jääda karistuseta. Head rahvaesindajad! Eelmine, 2016. aasta oli välispoliitikas dramaatiline ja sündmusterohke. Ei ole mingit põhjust oodata, et alanud aasta oleks lihtsam. "What´s past is prologue," ütleb Antonio William Shakespeare'i "Tormis". Meie välis- ja julgeolekupoliitiline horisont ei ole täna kaugeltki pilvitu, aga ma olen veendunud, et meie riigilaev on disainitud seilama ka tormistel vetel ja et meie seni tehtud töö ja selle käigus saadud kogemused ning loodud liitlassuhted on meid tulevaste tormidega toimetulekuks piisavalt hästi ette valmistanud. Ma tänan teid tähelepanu eest ja vastan meeleldi teie küsimustele! Kõik uudised

26.11.2018 05:26 (15.54) Konflikt Aasovi merel: Vene laev rammis Ukraina mereväe alust ja hõivas kolm laeva [Delfi uudised]

Vene piirivalvelaev Don rammis pühapäeval „agressiivselt“ Mustal merel Krimmi ranniku lähedal Ukraina sõjalaevastiku puksiirlaeva. Õhtul teatati, et venelased ei lase enam Ukraina laevu Kertši väinast läbi, avati Ukraina mereväelaevastiku pihta tuli ning hõivati kolm Ukraina laeva. Ukraina president kutsus erakorraliselt kokku sõjaväe nõukogu.

26.11.2018 05:46 (15.54) Konflikt Aasovi merel: Vene eriüksis rammis Ukraina mereväe alust ja hõivas kolm laeva [Delfi uudised]

26.11.2018 08:25 (15.54) OTSEBLOGI | Konflikt Aasovi merel: Vene eriüksis rammis Ukraina mereväe alust ja hõivas kolm laeva [Delfi uudised]

26.11.2018 11:35 (15.54) OTSEBLOGI | Konflikt Aasovi merel: Vene eriüksus rammis Ukraina mereväe alust ja hõivas kolm laeva [Delfi uudised]

28.11.2018 14:10 (15.54) KAART | Ukraina: Venemaa eiras Ukraina sõjalaevade puutumatust rahvusvahelistes vetes [Delfi uudised]

Ukraina ajutiselt okupeeritud alade ministeerium teatas täna, et Venemaa ründas Ukraina sõjalaevu Musta mere rahvusvahelistes vetes väljaspool Ukraina merepiiri, mis ei ole ajutiselt Ukraina kontrolli all Krimmi Autonoomse Vabariigi okupeerimise tõttu.

04.01.2022 00:17 (15.54) Mariana Betsa: Ukraina ja Eesti sõprus on tugevam kui kunagi varem [Postimees]

4. jaanuaril 2022 tähistame Ukraina ja Eesti diplomaatiliste suhete sõlmimise 30. aastapäeva. Ukraina ja Eesti suhted on kindlamad kui kunagi varem. Teeme koostööd Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse tagamiseks ning kujundame Ukraina euroatlantilist tulevikku, kirjutab Ukraina suursaadik Eestis Mariana Betsa.

02.03.2022 00:16 (15.54) Eesti kodanikud võivad Ukraina eest sõdida, kuid kaitsejõud seda ei soovita [Postimees]

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus üles kõiki, kes soovivad Venemaa agressiooni vastu võidelda, liituma Ukraina kaitsejõududega, ning loodi ka Ukraina rahvusvaheline leegion, kuhu on Ukraina sõnul tulnud tuhandeid liitumisavaldusi.Eesti kodanikel pole juriidiliselt ühtegi takistust eraisikuna Ukraina eest sõdima minna, kuid meie kaitsejõudude hinnangul poleks see ei vajalik ega kasulik.

05.03.2022 23:16 (15.54) Ukraina meedia: SBU tappis Ukraina delegatsiooni läbirääkija [Postimees]

Ukraina ja Venemaa meedia andmetel tappis Ukraina julgeolekuteenistus SBU pankuri Denis Kirejevi, kes oli selle nädala alguses Ukraina ja Venemaa vahel toimunud läbirääkimiste Ukraina delegatsiooni liige.

10.03.2022 19:11 (15.54) Tartu Elektriteater korraldab Ukraina filmide nädalalõpu Ukraina heaks [Postimees]

18.–20. märtsini on Tartu Elektriteatris Ukraina filmide nädalavahetus. Kogu piletitulu annetatakse Ukraina heaks. Linastuvad nii Ukraina režissööride kui ka Ukraina-teemalised filmid. Näitamisele tulevad nii dokumentaal- kui mängufilmid. On tõsiseid draamasid kui ka meelelahutuslikemaid linateoseid.

27.03.2022 14:26 (15.54) OTSEBLOGI | Venemaa on Ukrainast sunniviisiliselt välja viinud 40 000 inimest, rünnakud tsiviilpiirkondade vastu jätkuvad, Ukraina sõjaväeluure andmeil plaanib Venemaa Ukraina kaheks lüüa [Õhtuleht]

27.03.2022 15:41 (15.54) OTSEBLOGI | Venemaa on Ukrainast sunniviisiliselt välja viinud 40 000 inimest, Ukraina sõjaväeluure andmeil plaanib Venemaa Ukraina kaheks , Mariupoli tänavad on muutunud surnuaiaks [Õhtuleht]

27.03.2022 15:51 (15.54) OTSEBLOGI | Venemaa on Ukrainast sunniviisiliselt välja viinud 40 000 inimest, Ukraina sõjaväeluure andmeil plaanib Venemaa Ukraina kaheks jagada, Mariupoli tänavad on muutunud surnuaiaks [Õhtuleht]

27.03.2022 19:46 (15.54) OTSEBLOGI | Ukraina sõjaväeluure andmeil plaanib Venemaa Ukraina kaheks jagada, Mariupoli tänavad on muutunud surnuaiaks, läbirääkimised jätkuvad esmaspäeval [Õhtuleht]

27.03.2022 22:31 (15.54) OTSEBLOGI | Ukraina sõjaväeluure andmeil plaanib Venemaa Ukraina kaheks jagada, Mariupoli tänavad on muutunud surnuaiaks [Õhtuleht]

29.03.2022 17:01 (15.54) Kirjanike Maja musta laega saalis toimub reedel heategevusmüük Ukraina heaks [Postimees]

1. aprillil kell 16–20 toimub Tallinna Kirjanike Maja Musta laega saalis heategevusmüük Ukraina heaks. Heategevusmüügi tarvis tühjendavad (raamatu)riiuleid ja kappe Rein Raud, Asko Künnap, Kätlin Kaldmaa, Indrek ja Eva Koff, Veronika Kivisilla, Jaanus Vaiksoo, Øyvind Rangøy, Jelena Skulskaja, Katrin Johanson jt. Eeskava. Lisaks eesti kirjanike tekstidele kõlab ukraina luule Katya Novaki esituses. Müügil on Ukraina Kultuurikeskuse postkaardid; meened, kohv, tee, vein. Õhtu jooksul kogutud raha annetatakse Ukraina toetuseks Ukraina Kultuurikeskusele. Ostjatel palutakse kaasa varuda sularaha.

17.09.2022 13:06 (15.54) PIIRSALU JA KOTJUH UKRAINAS ⟩ Ukraina kindral: edu tuleb veel ja Venemaale ootamatust suunast [Postimees]

Praegune Ukraina armee edu rinnetel on hea proloog suuremaks vastupealetungiks järgmisel aastal, ütles Postimehele antud intervjuus Ukraina dessantvägede endine ülem ja enne seda Ukraina ühe kuulsaima, 95. õhudessantväebrigaadi ülem kindralleitnant ning Ukraina kangelane Mõhhailo Zabrodskõi (49). Zabordskõi on praegu Ukraina parlamendi kaitsekomisjoni aseesimees.

02.11.2022 06:10 (15.54) Sõja 251. päev: Putini sõnul rünnati Ukraina taristut kättemaksuks [ERR Uudised]

Venemaa president Vladimir Putin teatas esmaspäeval, et sama päeva hommikul toimunud suurrünnak Ukraina elektritaristule oli vastus Ukraina droonirünnakule Vene laevastiku vastu. Venemaa ründas Ukraina elektritaristut ka enne seda. Ukrainas on Ukraina valitsuse kutsel IAEA inspektorid kontrollimas Ukraina tuumarajatisi. Venemaa teatas, et ei saa Musta mere viljakoridori turvalisust tagada.

30.11.2022 16:46 (15.54) Eesti-Ukraina parlamendirühm viibis visiidil Ukrainas ja allkirjastas ühisavalduse [Riigikogu]

Eesti-Ukraina parlamendirühma delegatsioon naaseb täna Ukraina visiidilt, mille käigus kohtus Ukraina ametiisikutega, tähistas Holodomori mälestuspäeva ning koostas Ukraina toetuseks ühisavalduse. Link uudisele: Eesti-Ukraina parlamendirühm viibis visiidil Ukrainas ja allkirjastas ühisavalduse

25.04.2023 06:00 (15.54) Sõja 425. päev: Budanov: aasta lõpuks Ukraina piirideni jõuda on realistlik [ERR Uudised]

Vene võimude teatel tõrjuti Sevastopolis Ukraina droonirünnak, samuti ründas Ukraina okupatsioonidevõimude naftabaasi Luhanski oblastis. Ukraina sõjaväeluure ülema Kõrõlo Budanovi kinnitusel on Ukraina vägedel realistlik suruda Vene väed sel aastal kuni Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud piirideni.

24.08.2023 11:21 (15.54) GALERII | Ukraina iseseisvuspäeva puhul heisati Kadriorus lipp. Karis: inimlik soov rahu vahendada ei tohi kaasa tuua Ukraina huvide mahamüümist [Õhtuleht]

Täna hommikul kell 9 heisati Ukraina iseseisvuspäeva puhul Kadriorus presidendi kantselei ees Ukraina lipp. Tervituskõnega esines president Alar Karis. Kohal olid Ukraina kogukonna liikmed ja Ukraina saatkonna diplomaadid.

29.08.2023 12:52 (15.54) Ukraina mereväe erukapten avas Ukraina meredroonide taktikat ja sõja kulgu Mustal merel [Postimees]

Paljude sõjaanalüütikute sõnul on Ukraina sõjaliste operatsioonide areenil viimastel kuudel toimunud tektoonilised nihked lahingu- ja luuredroonide kasutamises. Ukraina Stuudio saatejuht rääkis neist muudatustest Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescuga. Kiievist oli stuudioga otsekontaktis Ukraina mereväe endine 1. järgu kapten Andri Rõženko, kes töötas aastatel 2004–2020 Ukraina mereväe staabiülema asetäitjana.

08.04.2005 11:40 (15.54) Taavi Rähn tahab treeneri usalduse tagasi võita [ERR Sport]

Eesti jalgpallikoondise PÃ¤rnust pÃ¤rit poolkaitsja Taavi RÃ¤hn loodab, et pÃ¤rast Eesti viigimÃ¤ngu Venemaaga pÃ¤Ã¤seb ta Ukraina liigas jÃ¤lle Lutski VolÃµni pÃµhikoosseisu, kust treener ta Eesti koondise esindamise eest hiljuti pingile taandas, kirjutab PÃ¤rnu Postimees. â€œOlen klubiga rahul,â€ Ã¼tles vutimees PÃ¤rnu Postimehele antud intervjuus. â€œSaaks mÃ¤nguaja ka tagasi, oleks kÃµik vÃ¤ga hÃ¤sti.â€ Kuidas olete rahul oma mÃ¤nguga Venemaa vastu? MÃ¤ng oli normaalne ja tulemus oli vÃ¤ga hea. Venelased alustasid suure survega ja suhteliselt raske oli mÃ¤ngida. Tasapisi sai mÃ¤ngurÃ¼tmi kÃ¤tte ja midagi hullu ei olnud. Enda esitusega jÃ¤in igatahes rahule. Kuidas teil lÃ¤heb Ukrainas Lutski VolÃµni meeskonnas? Sel aastal pole mul eriti hÃ¤sti lÃ¤inud. Esimesest neljast kohtumisest olen kahes platsile pÃ¤Ã¤senud. Eelmisel aastal mÃ¤ngisin kÃµikides mÃ¤ngudes. Mul tekkis treeneriga vÃ¤ike konflikt veebruarikuise Venezuela reisi pÃ¤rast. Mind kutsuti Eesti koondise juurde, aga tema tahtis, et jÃ¤Ã¤ksin ettevalmistuslaagrisse. Pingile jÃ¤tmine on karistus koondise juurde mineku eest. Kui pikalt sellised karistused tavaliselt kestavad? Ma ei oska Ã¶elda. Viimane mÃ¤ng (enne Eesti koondise viimaseid MM-valiktsÃ¼kli kohtumisi â€“ toim) olin jÃ¤lle pÃµhikoosseisus. Loodan, et nÃ¼Ã¼d lÃ¤heb asi paremuse poole. VolÃµnil lÃ¤heb Ukraina meistrivÃµistluste pÃ¤ris hÃ¤sti. Olete kahe suure, Kiievi Dinamo ja Donetski Å ahtari jÃ¤rel heitlemas kolmandast kuuenda kohani. Milline on teie klubi tÃ¤navune eesmÃ¤rk? EesmÃ¤rk on jÃµuda nelja hulka, et pÃ¤Ã¤seda eurosarja. Praeguse seisuga on see reaalne. VolÃµnis mÃ¤ngib palju vÃ¤lismaalasi. Kellega klubis kÃµige rohkem lÃ¤bi kÃ¤ite? Meil on klubis ukrainlaste kÃµrval viis musta meest ja kuus serblast, sellepÃ¤rast ei saa vahepeal arugi, kas olen Ukrainas, Serbias vÃµi Aafrikas. Ma saan kÃµige paremini lÃ¤bi aafrika poistega, sest nemad rÃ¤Ã¤givad inglise keelt, milles on kÃµige lihtsam suhelda. Kas Ukrainas veedetud aastaga on kohalik keel ka kÃ¼lge jÃ¤Ã¤nud? Oskan ukraina keeles ainult paari sÃµna. Saan vene keelega hakkama, kuigi see mul eriti hea pole. Meil on palju vÃ¤lismaalasi ja keegi ei hakka norima, kui ei oska midagi Ãµigesti Ã¶elda. Mis keeles treeningud toimuvad? Treeningud on vene keeles, sellest saavad enam-vÃ¤hem kÃµik aru. Talvel rÃ¤Ã¤giti teie vÃµimalikust liitumisest Bulgaaria klubiga Sofia CSKA. Kui konkreetne see pakkumine oli? Jutu tasemele see jÃ¤igi, Ã¼leminekuga tekkisid mingisugused kÃ¼simused. Olete praeguse klubiga rahul vÃµi soovinuks mujale siirduda? Klubiga olen tÃ¤itsa rahul. Saaks mÃ¤nguaja ka tagasi, oleks kÃµik vÃ¤ga hÃ¤sti. Tegelikult on Bulgaaria liiga natuke nÃµrgem kui Ukraina oma. Euroopa liigades mÃ¤ngivad kaks Ukraina meeskonda pÃ¤ris hÃ¤sti, Bulgaaria klubidel nii hÃ¤sti pole lÃ¤inud. Ometi, kui ma oleks Bulgaaria tippmeeskonda CSKAsse pÃ¤Ã¤senud, poleks tingimused seal ilmselt kehvemad olnud. Elate Lutskis juba Ã¼le aasta. Kuidas olete ennast sisse seadnud? Elan korteris. Lutsk on suhteliselt ilus vÃ¤ike linnake. Ãœhest kohast teise ei ole raske liikuda. Suur osa ajast kulub jalgpallile. Vaba aega palju ei olegi ja ega linnaski vaba aja veetmise vÃµimalusi eriti ole. Mais korraldatakse Ukraina pealinnas Kiievis Eurovisiooni lauluvÃµistlus. Kas lÃ¤hete sinna eestlasi toetama? Kiiev jÃ¤Ã¤b natuke kaugele, 500 kilomeetrit, ja ma ei tea, kuidas mul aega on. Tavaliselt, kui pikemad pausid tekivad, on koondise mÃ¤ngud ja ma pean Eestisse tulema. Vaatan lauluvÃµistlust vist telekast. Eurovisioonil osaleb kaks Eesti ansamblit. Kellele teie pÃ¶ialt hoiate? Ma olen ikka selle poolt, kes Eestit esindab. Paljud Eesti vutifÃ¤nnid rÃ¤Ã¤givad siiani teie Ãµnnetust omavÃ¤ravast LillekÃ¼las Hollandi vastu. Sellest on sÃ¼ndinud isegi vÃ¤ljend â€œrÃ¤hni tegemaâ€. Kas see hÃ¤irib teid? See on oli juba nii ammu ja olen selle unustanud. Eksivad palju suuremadki mÃ¤ngijad kui mina. Las fÃ¤nnid rÃ¤Ã¤givad, mis tahavad.Jalgpall

14.04.2005 15:10 (15.54) Ukraina saab kutse NATOsse nädala pärast? [ERR Uudised]

Tuleval neljapäeval saab Ukraina ametliku kutse NATO-ga liitumiseks ning võtab selle ilmselt ka vastu, teatas täna Leedu välisminister Antanas Valionis BBC-le antud usutluses. Valionise sõnul saabub ametlik kutse Kiievisse veel sel kuul. On oodata, et NATO riikide välisministrite kohtumisel 21. aprillil Vilniuses kinnitab Ukraina-NTO komisjon Kiievi NATO-ga liitumise konkreetse kava. Istungil tuleb kindlasti arutamisele ka Gruusia väljavaated NATO-ga liitumiseks. Liitumiskutse tehakse siiski ainult Ukrainale, teatas Valionis. Valionis lisas, et NATO peasekretär on talle teinud ülesandeks Vilniuse kohtumisel esitada alliandsi uut idapoliitikat, nn 'lahtiste uste' poliitikat ehk: kõik NATO-ga liituda soovijad on seal oodatud. Ta ei selgitanud, misk Gruusia seekord kutset ei saa. Ukraina peamiseks takistuseks on olnud Ukrainale kuuluva Krimmi sadamais asuvad Vene sõjaväebaasid, mis on siiani välja viimata. Baaside leping kestab veel 12 aastat. Venemaa on aga teatanud, et lepingu ennetähtaegne lõpetamine ei tule kõne allagi. Ukraina liitumist on tugevalt toetanud Poola juhtkond eesotsas president Aleksander Kwasnievskiga, kes äsja rääkis Varssaavist külastanud president Vladimis Ju?t?enkole, et Ukraina saab NATO ja EL liikmeks kõige lähemal ajal. -BBC News

30.06.2005 13:20 (15.54) Eesti ja Ukraina kultuurikoostöö [ERR Uudised]

Kultuuriminister Raivo Palmaru ja Ukraina kultuuriminister Oksana Bilozir allkirjastasid täna Eesti ja Ukraina kultuurikoostöö programmi aastateks 2005-2008. Eesti ja Ukraina edendavad koostööd ja otsekontakte muusika-, teatri- ja muude kultuuriasutuste, loomeliitude ja kultuuritöötajate vahel, ning soodustavad teise riigi esindajate osavõttu rahvusvahelistest konkurssidest, festivalidest, konverentsidest, sümpoosionidest ja seminaridest. Mõlemad riigid toetavad Ukrainas elavate eestlaste ja Eestis elavate ukrainlaste kultuuriseltside tegevust. Edendatakse otsekontakte raamatukogude, eeskätt Eesti Rahvusraamatukogu ja Ukraina V. Vernadski nim. Rahvusraamatukogu vahel, samuti korraldatakse ekspertide ja teadurite vahetust osalemaks raamatukogundusalastel teaduskonverentsidel. Programmi raames vahetavad pooled raamatunäitusi, lähetades Eesti raamatunäituse Ukrainasse, Ukraina näituse aga Eestisse. Pooled soodustavad ooperi- ning balletiartistide, lavastajate ja dirigentide vahetust, samuti professionaalsete kunstikollektiivide osavõttu mõlemal maal toimuvatest festivalidest. Vahetatakse moodsa kunsti, samuti dekoratiiv-, tarbe- ja rahvakunstinäitusi. Näituste vahetuse tingimused määratakse igal konkreetsel juhul kindlaks otseste korraldajate vaheliste protokollidega. Tehakse koostööd kummagi riigi filmiala institutsioonide ja organisatsioonide, produtsentide, kinoliitude ja filmiarhiivide vahel, organiseeritakse filmide vahetust kommerts- ja mittekommertsalusel, filmide ja nende autorite, samuti ekspertide osalemist kummaski riigis toimuvatel rahvuslikel ja rahvusvahelistel filmifestivalidel kooskõlas nende festivalide statuudiga. Samuti uuritakse programmi jõusoleku ajal võimalusi koostööfilmide tegemiseks. .

08.12.2005 16:45 (15.54) Putin: Ukraina peab gaasi eest rohkem maksma [ERR Uudised]

Vene president Vladimir Putin teatas, et Venemaa ei kavatse Ukrainat gaasitarnetega subsideerida. Putini kriitika jÃ¤rgnes Ukraina keeldumisele aktsepteerida kolm korda kÃµrgemat gaasihinda. Tema sÃµnul kaotaks gaasikontsern Gazprom hindu tÃµstmata jÃ¤rgmisel aastal 3,6 miljardit dollarit, kirjutab Reuters. "Ukraina enda toodang on 18 miljardit kuupmeetrit aastas, millest piisab vabalt eratarbijate vajaduste rahuldamiseks. Kui tÃ¶Ã¶stus vajab subsideerimist, siis tuleks seda teha Ukraina riigieelarvest," lisas Putin. Ukraina nÃµuab, et Venemaa jÃ¤rgiks kokkulepet, mille kohaselt varustab Moskva ukrainlasi odava gaasiga vastutasuks Euroopasse mineva gaasi Ukrainat lÃ¤biva transiidi eest. LÃ¤birÃ¤Ã¤kimised gaasi hinna Ã¼le on jÃµudnud ummikusse, kuna Venemaa nÃµuab praeguse hinna, milleks 50 dollarit tuhande kuupmeetri eest, kolmekordistamist. Putin mainis, et LÃ¤Ã¤ne-Euroopa riigid maksavad sama koguse gaasi eest eest 250 dollarit. PÃ¤ev varem arutas Putin telefoni teel probleemi Ukraina presidendi Viktor JuÅ¡tÅ¡enkoga. Kremli pressiteate kohaselt oli Putin rahul ukrainlaste pÃµhimÃµttelise valmisolekuga liberaliseerida hinnad ja transiiditasud. Putin Ã¼tles hiljuti ilmselgelt Ukrainale vihjates, et Venemaa peab mitmekesistama oma energiaekspordi teid, et lÃµpetada naabrite "parasiitlus" vene majanduse kulul. (Uudistetoimetus, +372 628 4556, vahur.koorits @ etv.ee)

01.01.2006 15:00 (15.54) Ekspert: Vene-Ukraina gaasiprobleemi lahendaks majandusliit [ERR Uudised]

Venemaa ja Ukraina gaasikonflikti lahendaks vaid Ã¼hise majandusruumi loomine, Ã¼tles pÃ¼hapÃ¤eval autoriteetne Vene politoloog Sergei Markov. "See oleks ainus normaalne valem selle konflikti lahendamiseks," tsiteeris uudisteagentuur Interfaks Poliitiliste Uuringute instituudi direktorit Markovi. "Normaalne otsus oleks Ã¼hise transpordi-gaasi konsortsiumi loomine, Ukraina liitumine Ã¼hise majandusruumiga, tema keeldumine avantÃ¼ristlikust astumisest NATOsse ja Ukraina-Venemaa koostÃ¶Ã¶sÃ¼steemi loomine energiamajanduses," Ã¼tles Markov. Samas peaks Venemaa Markovi sÃµnul ootama karmide sanktsioonide rakendamisega kuni Ukraina mÃ¤rtsikuised parlamendivalimised on mÃ¶Ã¶das, et mitte lubada president JuÅ¡tÅ¡enkol "valimiskampaaniat pÃµhja lasta." Venemaa lÃµikas gaasitarned Ukrainale pÃ¼hapÃ¤eval miinimumini, kuna pooled ei jÃµudnud kokkuleppele gaasi hinnatÃµusus. Ukraina lÃ¼kkas laupÃ¤eval tagasi Venemaa pakkumise kÃ¼lmutada hinnad esimeseks kvartaliks, misjÃ¤rel hinnad tÃµusnuks neljakordselt. Markovi arvamusega Ã¼hines ka Interfaksile intervjuu andnud Vene riigduuma "Rodina" fraktsiooni esimees Sergei Glazjev. Tema sÃµnul aitaks vaid Ã¼htse majandusruumiga liitumine Ukrainal sÃ¤ilitada olemasolevat hinnakujundusmehhanismi nii gaasi kui muude energiaallikate puhul. (Uudistetoimetus, +3726284556, ott.ummelas @ etv.ee)

09.01.2006 18:15 (15.54) Eksperdid: Vene-Ukraina gaasitüli tuli Eestile kasuks [ERR Uudised]

Vene-Ukraina gaasitüli oli Eestile ja tervele Euroopa Liidule kasulik õppetund nii gaasienergiast sõltuvuses kui ka ühisrinde moodustamises, arvavad Eesti energeetikaeksperdid.Euroopa Parlamendi energeetikakomisjoni liige Andres Tarand ütles ETV saatele "Aeg Luubis", et Euroopa Liidu tagauksepoliitika Venemaale surve avaldamisel oli edukas, ja samas peaks konflikt tema hinnangul sundima Eesti liidreid kainemalt hindama gaasienergeetika kasvuväljavaateid. "Kuna asjal on ilmselge poliitiline värving , siis see õppetund peaks olema ka meile kasulik, Eestile ja meie energeetikajuhtidele, kes suhteliselt enesekindlalt ja laiemat perspektiivi nägemata on soovinud gaasienergeetikat juurde kasvatada," ütles Tarand. "Kui see oli nüüd peaproov, et kuidas gaasiga välispoliitikat teha ja kuidas ebameeldivaid partnereid alistada, siis see mingiks ajaks peaks lakkama, aga ma ei ole väga kindel, kas see aeg on väga pikk," lisas ta. Venemaa Gazprom ja Ukraina Naftogaz jõudsid kolmapäeval lõpuks kokkuleppele Venemaa gaasitarnetes Ukrainasse järgnevaks viieks aastaks, kui Ukraina nõustus enam kui neljakordse hinnatõusuga. Samal päeval kohtusid Brüsselis Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad, et arutada kriiside mõjusid energiaturu stabiilsusele ja võimalikke viise tulevaste ohtude vältimiseks. Konflikt gaasihindade pärast tipnes nädal tagasi, kui Gazprom lõpetas gaasitarned Ukrainale, kuna Ukraina keeldus väidetavalt gaasi ostmisest maailmaturu hinnaga. Olukord tekitas ärevust ka Lääneriikides, kelle gaasiimpordist neljandik tuleb Venemaalt, millest omakorda lõviosa tarnitakse Ukraina kaudu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kütuse ja energiaturu talituse juhataja Ando Leppiman oli Tarandiga nõus kriisi kasulikkuses. "Kriis või olukord oli tegelikult hea Euroopa Liidule, liikmesriikidele, hoopis teisest seisukohast lähtuvalt, sest oli täiesti selgelt näha, et Euroopa Komisjon suutis ennast väga kiiresti aktiveerida ja tegelikult kõik liikmesriigid tulid sellega kaasa," ütles Leppiman.

10.01.2006 21:02 (15.54) JuÅ¡tÅ¡enko:Ukraina valitsus jÃ¤Ã¤b ametisse mÃ¤rtsivalimisteni [ERR Uudised]

Ukraina valitsus jÃ¤Ã¤b ametisse kuni mÃ¤rtsikuiste parlamendivalimisteni hoolimata parlamendi umbusaldusavaldusest, teatas president JuÅ¡tÅ¡enko teisipÃ¤eval."Praegune kabinet tÃ¶Ã¶tab kuni (26.mÃ¤rtsil toimuvate) Ukraina parlamendivalimisteni,"Â tsiteeris JuÅ¡tÅ¡enko pressiteenistus Ukraina presidenti tema ametlikul netilehekÃ¼ljel www.president.gov.ua. "Tahan rÃµhutada, et nad ei jÃ¤Ã¤Â pelgalt kohusetÃ¤itjateks , vaid tÃ¶Ã¶tavad peaministri ja ministritena edasi. Olukord Ukrainas pole muutunud ei poliitiliselt ega Ãµiguslikult," Ã¼tles JuÅ¡tÅ¡enko. Ukraina parlament tagandas teisipÃ¤eval valitsuse seoses Vene gaasileppega, mille jÃ¤rgi Ukraina peab hakkama gaasi eest mitmekordselt rohkem maksma.

08.02.2006 15:45 (15.54) Ukraina on nõus gaasilepingu Venemaaga ümber vaatama [ERR Uudised]

Ukraina peaminister Juri Jehhanurov teatas kolmapÃ¤eval, et on valmis vaatama uuesti lÃ¤bi gaasitarnete lepingu Venemaaga.Jehhanurov esines valitsusistungil pÃ¤ev pÃ¤rast seda, kui Venemaa president Vladimir Putin oli viidanud lepingu kÃ¼sitavatele osadele."Ukraina poolelt on ettepanek Venemaale selline, et me oleme valmis Ã¼tlema lahti kÃµikidest kokkulepetest vÃµi spetsiifilistest punktidest ning visandama uued, kui need ei sobi kellelegi Vene poolel," teatas Jehhanurov.Lahkarvamused gaasi Ã¼le on pÃµhjustanud Ukrainas pÃµhiseadusliku kriisi, pingestanud riigi niigi pinevaid suhteid Venemaaga ja rÃµhutanud Euroopa energiasÃµltuvust Venemaast.Aastavahetus sÃµlmitud leppe kohaselt maksab Ukraina jÃ¤rgmise viie aasta jooksul 1000 kuupmeetri gaasi eest senise 50 asemel 95 dollarit.JÃ¤rsu hinnatÃµusu tÃµttu vallandas Ukraina parlament pÃµhjendusega, et see tehing kahjustab riiklikke huve. President Viktor JuÅ¡tÅ¡enko nimetas parlamendi umbusaldushÃ¤Ã¤letust ebaseaduslikuks ja keeldus seda tunnistamast.AnalÃ¼Ã¼tikute hinnangul on ebatÃµenÃ¤oline, et valitsuse liikmed on nÃµus lepingust loobuma, eriti seetÃµttu, et Venemaa soovis algset 1000 kuupmeetri eest saada kuni 230 dollarit.MÃ¶Ã¶dunud nÃ¤dalal allkirjastasid Venemaa gaasimonopol Gazprom ja Ukraina riigiettevÃµte Naftogaz lisalepingu, millega asutatakse Ã¼hisettevÃµte Ukrainasse gaasi tarnimiseks.

06.04.2006 09:45 (15.54) JuÅ¡tÅ¡enko partei liitub Ukraina oranÅ¾i koalitsiooniga [ERR Uudised]

Ukraina presidendi Viktor JuÅ¡tÅ¡enko partei nÃµustus oodatult moodustama koalitsioonivalitsust teiste nn OranÅ¾i Revolutsiooni parteidega.Meie Ukraina partei eestseisus nÃµustus koostÃ¶Ã¶ks sotsialistliku partei ja endise peaministri Julia TÃµmoÅ¡enko blokiga, vahendas Reuters partei pressiesindaja sÃµnu.Varem oli Meie Ukraina esitanud valimised vÃµitnud Moskva-meelse Regioonide Parteiga koalitsioonilÃ¤birÃ¤Ã¤kimiste alustamisele kolm eeltingimust. JanukovitÅ¡i pooldajad pidid loobuma fÃ¶deraalriigi ideest ja nÃµudest muuta vene keel riigikeeleks ning tunnustama Ukraina kurssi eurointegratsioonile.TÃµmoÅ¡enko blokk kogus umbes 22%, Meie Ukraina ligi 14% ja sotsialistid Ã¼le 5% hÃ¤Ã¤ltest. 450-kohalises parlamendis saab koalitsioonÂ 243 kohta, mis vÃµimaldab moodustada enamusvalitsuse. Viktor JanukovitÅ¡i juhitud Regioonide partei sai 32% hÃ¤Ã¤ltest ja 186 kohta.

19.06.2006 12:45 (15.54) Hispaania võib kindlustada koha kaheksandikfinaalis [ERR Sport]

-AFP/SCANPIX Å VEITS â€“ TOGOG-alagrupp â€“ Dortmund 19. juuni kell 16.00Kohtunik: Carlos Amarilla (Paraguay)ETV Ã¼lekande algus: kell 15.45 Togo ja Å veits pole varem pallimurul omavahel kohtunud. Sel aastal kaheksast mÃ¤ngus kaks vÃµitnud ning kuus kaotanud Togo on 1:0 alistanud Ghana ja Liechtensteini, MM-finaalturniiri avavoorus jÃ¤Ã¤di 1:2 alla LÃµuna-Koreale. Kui palliplatsil pole MM-i debÃ¼tant Togo midagi mÃ¤rkimisvÃ¤Ã¤rset korda saatnud, siis skandaalid Ã¼mbritsevad meeskonda juba nÃ¤dalaid. KÃµigepealt nÃµudsid mÃ¤ngijad kohalikult alaliidult suuri preemiasummasid, mille tagajÃ¤rjel astus ametist tagasi hiljem siiski naasnud Otto Pfister. NÃ¼Ã¼d aga ei lÃ¤inud meeskond kokkulepitud ajaks treeningkeskusest lennukile, et jÃµuda Dortmundi mÃ¤nguks Å veitsi vastu. Avakohtumises Prantsusmaaga 0:0 viigi teinud Å¡veitslastele oli see esimeseks mÃ¤nguks MM-finaalturniiridel, kus oma puur suudeti puhtana hoida. Seni oli vÃ¤hemalt Ã¼ks vÃ¤rav lastud lÃ¼Ã¼a igas 22-s kohtumises, mis on MM-ide rekord. Lisaks pole Å veits suutnud viimases kolmes finaalturniiri mÃ¤ngus vastast alistada. Seevastu pole meeskond aga tÃ¤navu veel kaotusekibedust tundnud. Togo peab Ã¼lejÃ¤Ã¤nud kohtumistes lÃ¤bi ajama LÃµuna-Korea vastu jalavigastuse saanud Ludovic Assemoassata, Å veits aga vÃ¤hemalt mÃ¤ngus Togoga kaitsja Valon Behramita. Kaartide tÃµttu tuleb pingil istuda Togo mÃ¤ngijal Jean Paul Abalo Dossehil. Eeldatavad algkoosseisud: Togo (4-4-2): 16-Kossi Agassa (50-0); 2-Dare Nibombe (17-0), 23-Assimiou Toure (2-0), 5-Massamasso Tchangai (66-1) 8-Kuami Agboh (4-0); 9-Thomas Dossevi (10-1), 10-Cherif Toure-Maman (40-17), 15-Alaixys Romao (12-0), 17-Mohamed Kader Coubadja (47-14); 13-Richmond Forson (9-0), 4-Emmanuel Adebayor (30-12). Å veits (4-4-2): 1-Pascal ZuberbÃ¼hler (41-0); 3-Ludovic Magnin (31-2), 4-Philippe Senderos (13-2), 20-Patrick MÃ¼ller (65-3), 23-Philipp Degen (16-0); 8-Raphael Wicky (68-1), 6-Johann Vogel (86-2), 7-Ricardo Cabanas (38-4), 16-Tranquillo Barnetta (14-2); 9-Alex Frei (46-25), 11-Marco Streller (11-3). UKRAINA â€“ SAUDI-ARAABIAH-alagrupp â€“ Hamburg, 19. juuni kell 19.00Kohtunik: Graham Poll (Inglismaa)ETV Ã¼lekande algus: kell 18.45 Saudi Araabia ja Ukraina omavahel varem kohtunud ei ole. Viimasel neljal MM-finaalturniiril osalenud Saudi Araabia tegi tÃ¤navu avamÃ¤ngus 2:2 viigi Tuneesiaga. Siiski pole Saudi Araabia finaalturniiridel suutnud vÃµitu vÃµtta Ã¼heksas kohtumises jÃ¤rjest. Ukraina hÃ¤vis avamÃ¤ngus 0:4 Hispaaniale. Sama suure kaotuse on ukrainlased kogu oma ajaloo vÃ¤ltel saanud vaid korra, kui 1995. aastal jÃ¤Ã¤di samuti 0:4 alla Horvaatiale. Saudi Araabial vaevles kerge vigastuse kÃ¼Ã¼sis Tuneesia vastu vÃ¤rava lÃ¶Ã¶nud Sami Al Jaber, kuid Ukrainaga kohtumises peaks mees vÃ¤ljakule tulema. MÃ¤ngust jÃ¤Ã¤b eemale aga Hispaania vastu trauma saanud ukrainlane Oleg Gussev. Lisaks ei pÃ¤Ã¤se platsile avakohtumises eemaldatud teine Ukraina mees Vladislav VaÅ¡tÅ¡uk. Eeldatavad algkoosseisud: Saudi Araabia (4-4-2): 21-Mabrouk Zaid (34-0); 2-Ahmed Dokhi (69-4), 13-Hussein Sulaimani (98-3), 6-Omar Al Ghamdi (39-5), 4-Hamad Al Montashari (33-6); 14-Saud Al Khariri (35-12), 8-Mohammed Noor (64-22), 18-Nawaf Al Temyat (57-13), 16-Khaled Al Thaker (15-2); 9-Sami Al Jaber (161-44), 20-Yassir Al Qahtani (44-33). Ukraina (4-4-2): 1-Oleksandr Å ovkovski (69-0); 5-Volodimir Jezerski (25-1), 6-Andri Rusol (24-1), 13-Dmitro TÅ¡igrinski (0-0), 2-Andri NesmatÅ¡nÃµi (50-0); 14-Andri Husin (65-9), 4-Anatoli TimoÅ¡tÅ¡uk (56-1), 8-Oleg Å elajev (20-0), 21-Ruslan Rotan (20-3); 7-Andriy Å evtÅ¡enko (65-29), 10-Andri Voronin (33-4). HISPAANIA â€“ TUNEESIAH-alagrupp â€“ Stuttgart, 19. juuni kell 22.00Kohtunik: Carlos Simon (Brasiilia)ETV Ã¼lekande algus: kell 21.45 AvamÃ¤ngus 4:0 Ukraina purustanud Hispaania kindlustab vÃµidu korral koha kaheksandikfinaalis. Nagu ka teistes esmaspÃ¤evastes paarides, pole Hispaania ja Tuneesia omavahel veel kohtunud. Hispaanlased on MM-finaalturniiridel aafriklastega mÃ¤nginud kolmel korral. 1986. aastal vÃµideti 3:0 AlÅ¾eeria ning 2002. aastal 3:2 LÃµuna-Aafrika Vabariik, 1998. aastal aga jÃ¤Ã¤di 2:3 alla Nigeeriale. Hispaania on viimased 23 mÃ¤ngu pÃ¼sinud kaotuseta, viimati kapituleeruti 2004. aasta EM-finaalturniiril 0:1 Portugalile. MM-idel pole kaotusekibedust tuntud aga kaheksas mÃ¤ngus jÃ¤rjepanu. Neljandat korda MM-finaalturniirile jÃµudnud Tuneesia oli kÃ¼ll esimene Aafrika riik kes vÃµidurÃµÃµmu maitses, alistades 1978. aastal 3:1 Mehhiko, kuid nÃ¼Ã¼d pole vastastest jagu saadud Ã¼heksas kohtumises jÃ¤rjest. TÃ¤helepanuvÃ¤Ã¤rne on ka asjaolu, et Tuneesia peatreeneril Roger Lemerrel pole MM-idelt veel Ã¼htegi vÃµitu. 2002. aastal tegi tema juhitud Prantsusmaa viigi Uruguayga, kaotused tuli vastu vÃµtta aga Senegalilt ja Taanilt. KÃ¤imasoleva turniiri avaringis rahulduti 2:2 viigiga Saudi Araabia vastu. Kummalgi meeskonnal mÃ¤ngukeelu all olevaid mÃ¤ngijaid ei ole. Hispaanlastel pole keegi ka vigastatud, Tuneesial ei saa ilmselt jÃ¤llegi kaasa lÃ¼Ã¼a jalavigastusest paranev rÃ¼ndaja Francileudo dos Santos. Eeldatavad algkoosseisud: Hispaania (4-3-3): 1-Iker Casillas (59-0); 15-Sergio Ramos (12-2), 5-Carles Puyol (48-1), 22-Pablo Ibanez (12-0), 3-Mariano Pernia (2-1); 16-Marcos Senna (4-0), 14-Xabi Alonso (27-1), 8-Xavi (37-1); 11-Luis Garcia (11-3), 9-Fernando Torres (31-11), 21-David Villa (9-4). Tuneesia (4-4-2): 1-Ali Boumnijel (49-0); 6-Hatem Trabelsi (57-0), 15-Radhi Jaidi (90-6), 3-Karim Hagui (27-4), 18-David Jemmali (3-0); 20-Hamed Namouchi (15-1), 12-Joahar Mnari (38-1), 14-Adel Chedli (39-4), 13-Riadh Bouazizi (86-4); 5-Ziad Jaziri (62-14), 9-Yassine Chikhaoui (2-0). ETV SPORT

23.06.2006 12:00 (15.54) Reedel selguvad viimased pääsejad 16 parema hulka [ERR Sport]

UKRAINA - TUNEESIAH-alagrupp â€“ Kaiserslautern, 23. juuni kell 17.00Kohtunik: ETV Ã¼lekande algus: kell 16.45 Ukraina kindlustab pÃ¤Ã¤su jÃ¤rgmisse ringi vÃµidu vÃµi viigi puhul, seda juhul, kui Saudi Araabia ei alista grupi liidrit Hispaaniat. Neid aitab ka viik, juhul kui Saudi Araabia alistab Hispaania ning ukrainlastel on seejÃ¤rel vÃµrdsete punktide juures parem vÃ¤ravate vahe. Tuneesia peab kindlasti mÃ¤ngu Ukraina vastu vÃµitma, et pÃ¤Ã¤seda kaheksandikfinaali. Kui aga samas Saudi Araabia vÃµidab Hispaania, saab Tuneesia ja Saudi Araabia vahel otsustavaks vÃ¤ravate vahe. PÃ¤rast Ã¼hemÃ¤ngulist vÃµistluskeeldu on ukrainlastel tagasi kaitsetugitala Vladislav VaÅ¡tÅ¡uk, kuid teise kaitsja Volodimir Jeserski osalemine on kahtlane, kuna teda vaevab reievigastus, mis jÃ¤ttis ta eemale ka kohtumisest Saudi Araabiaga. Tuneesia tunneb eelkÃµige puudust rÃ¼ndajast Francileudo Santosest. Brasiilia pÃ¤ritolu mÃ¤ngija jÃ¤i eemale ka meeskonna kahest esimesest alagrupimÃ¤ngumÃ¤ngust ning tema naasmine kohtumiseks Ukrainaga on kaheldav. Ukraina ja Tuneesia koondised varem ametlikke maavÃµistlusi pidanud ei ole Eeldatavad algkoosseisud: Ukraina (3-5-2): 1-Oleksander Å ovkovski (70-0); 6-Andri Rusol (25-2), 17-Vladislav VaÅ¡tÅ¡uk (59-1), 2-Andri NesmatÅ¡nÃµi (51-0); 9-Oleg Gusev (27-1), 4-Anatoli TimoÅ¡tÅ¡uk (57-1), 8-Oleg Å elajev (21-0), 19-Maksim KalinitÅ¡enko (22-4), 11-Serhi Rebrov (72-15); 7-Andri Å evtÅ¡enko (66-30), 10-Andri Voronin (34-4). Tuneesia (4-5-1): 1-Ali Boumnijel (50-0); 6-Hatem Trabelsi (58-1), 15-Radhi Jaidi (91-6), 3-Karim Hagui (29-4), 19-Anis Ayari (26-1); 20-Hamed Namouchi (16-1), 12-Joahar Mnari (41-2), 14-Adel Chedli (42-4), 8-Medhi Nafti (31-1), 13-Riadh Bouazizi (91-4); 5-Ziad Jaziri (63-14). HISPAANIA â€“ SAUDI ARAABIAH-alagrupp â€“ Berliin, 23. juuni kell 17.00Kohtunik: ETV Ã¼lekannet pole Hispaania on juba kindlustanud pÃ¤Ã¤su 16 parema sekka ning grupi vÃµitugi vÃµib ohtu sattuda ainult kaotuse korral. Saudi Araabia seis on tunduvalt keerulisem. Ãœhe punktiga kahest esimesest mÃ¤ngust on nad hetkel alagrupi viimased ning vajavad kahe hulka kerkimiseks kindlasti vÃµitu. Seejuures tuleb neil loota, et Ukraina ei alista Tuneesiat ning ka siis saab veel otsustavaks vÃ¤ravate vahe. Araablastel alustab tÃµenÃ¤oliselt algkoosseisus kogenud Sami Al-Jaber, kes moodustab rÃ¼ndepaari noore Yasser Al-Qahtaniga. Hispaanlased vÃµtavad viimast alagrupimÃ¤ngu rahulikult ning teevad algkoosseisus tÃµenÃ¤oliselt palju muudatusi, et anda puhkust pÃµhimeestele. Nii jÃ¤Ã¤b oletatavasti pingile nende turniiri suurim vÃ¤ravakÃ¼tt Fernando Torres ja vÃ¤ravasuul vÃµtab Iker Casillase asemel koha sisse Santiago Canizares. Samuti astub saudide vastu vÃ¤ljakule senisest erinev kaitseliin. Hispaania ja Saudi Araabia omavahel seni kohtunud ei ole. Eeldatavad algkoosseisud: Hispaania (4-3-3): 23-Pepe Reina (3-0); 2-Michel Salgado (50-0), 20-Juanito (15-1), 4-Carlos Marchena (27-1), 12-Antonio Lopez (10-1); 6-David Albelda (34-0), 13-Andres Iniesta (3-0), 18-Cesc Fabregas (6-0); 17-Joaquin (39-4), 10-Jose Antonio Reyes (19-4); 7-Raul (97-44) Saudi Araabia (4-5-1): 1-Mohamed Al Deayea (181-0); 2-Ahmed Dokhi (70-4), 13-Hussein Sulaimani (99-3), 4-Hamad Al Montashari (34-6), 3-Redha Tuker (39-6); 14-Saud Al Khariri (36-12), 6-Omar Al Ghamdi (40-5), 8-Mohamed Noor (65-22), 9-Sami Al Jaber (162-44), 16-Khaled Al Thaker (16-2); 20-Yassir Al Qahtani (45-33). TOGO - PRANTSUSMAAG-alagrupp â€“ KÃ¶ln, 23. juuni kell 22.00Kohtunik: ETV Ã¼lekande algus: kell 21.45 Kui Togo on kaotustega LÃµuna-Koreale (1:2) ja Å veitsile (0:2) edasipÃ¤Ã¤sulootused minetanud, siis Prantsusmaa vajab sellest mÃ¤ngust kindlasti kahevÃ¤ravalist vÃµitu. ÃœhevÃ¤ravaline vÃµit ei pruugi kahte punkti omavale Prantsusmaale olla piisav, kui LÃµuna-Korea viigistab teises kohtumises Å veitsiga. Kui juhtub aga olukord, kus kolm meeskonda lÃµpetavad viie punkti peal ning selgust ei too ka vÃ¤ravate vahe ning lÃ¶Ã¶dud vÃ¤ravate arv, selgitab edasipÃ¤Ã¤seja loos. Prantslased peavad aafriklaste vastu lÃ¤bi ajama ilma mÃ¤ngukeelu all oleva Zinedine Zidane'ita, kedas asendab tÃµenÃ¤oliselt Franck Ribery. Samuti jÃ¤Ã¤b kaartide tÃµttu eemale vasakkaitsja Eric Abidal, kelle asemel tuleb vÃ¤ljakule Mikael Silvestre. RÃ¼nnakule vÃµib peatreener Raymond Domenech lisada Thierry Henry kÃµrvale David Trezeguet' vÃµi Louis Saha. Togo koondist tugevdab Å veitsi vastu punase kaardi tÃµttu mitte mÃ¤nginud kaitsja Jean-Paul Abalo. Prantsusmaa ja Togo koondised seni omavahel kohtunud ei ole. Eeldatavad algkoosseisud: Togo (4-4-2): 16-Kossi Agassa (51-0); 2-Dare Nibombe (18-0), 3-Jean Paul Yaovi Abalo Dosseh (66-1), 5-Massamesso Tchangai (36-2), 8-Kuami Agboh (5-0); 9-Thomas Dossevi (11-1), 10-Cherif Toure Mamam (41-7), 6-Yao Aziawanou (33-1), 17-Mohamed Kader Coubadja (48-14); 13-Richmond Forson (10-0), 4-Emmanuel Adebayor (31-12). Prantsusmaa (4-4-2): 16-Fabien Barthez (82-0); 19-Willy Sagnol (40-0), 15-Lilian Thuram (116-2), 5-William Gallas (42-1), 13-Mikael Silvestre (39-2); 22-Franck Ribery (5-0), 4-Patrick Vieira (89-4), 6-Claude Makelele (45-0), 7-Florent Malouda (14-2); 20-David Trezeguet (64-32), 12-Thierry Henry (80-34). Å VEITS â€“ LÃ•UNA-KOREAG-alagrupp â€“ Hannover, 23. juuni kell 22.00Kohtunik: ETV Ã¼lekande algus (videolt): kell 00.00 Nelja punktiga alagruppi juhtivad Å veits ja LÃµuna-Korea pÃ¤Ã¤sevad mÃµlemad jÃ¤rgmisse ringi, kui Prantsusmaa ei saa jagu Togost. Viik viib kindlasti 16 parema sekka Å veitsi meeskonna, sest neil on LÃµuna-Koreast parem vÃ¤ravate vahe. Asiaadid peavad sel juhul aga lootma, et Prantsusmaa ei vÃµida Togot enam kui Ã¼he vÃ¤ravaga ning ka siis saab mÃ¤Ã¤ravaks see, kumb meeskond on lÃ¶Ã¶nud rohkem vÃ¤ravaid. Å veits vÃµib kaheksandikfinaalist eemale jÃ¤Ã¤da ainult juhul, kui kaotatakse korealastele ning Prantsusmaa vÃµidab Togot. Eurooplased peavad lÃ¤bi ajama ilma vigastatud poolkaitsja Daniel Gygaxita ning teda oodatakse asendama Hakan Yakinit. LÃµuna-Koreal vigastatud mÃ¤ngijaid ei ole, kuid avalikkus ootab peatreener Dick Advocaatilt rÃ¼ndjaa Ahn Jung-Hwani kaasamist, kes lÃµi vahetusest tulles vÃ¤rava Togole. Omavahel meeskonnad seni kohtunud ei ole ning Å¡veitslastele on see Ã¼ldse esimene kord MM-finaalturniiril mÃ¤ngida Aasia meeskonnaga. LÃµuna-Korea on kohtunud eurooplastega aga tervelt 17 korda, millest vÃµidetud siiski vaid kolm mÃ¤ngu. Eeldatavad algkoosseisud: Å veits (4-4-2): 1-Pascal Zuberbuehler (42-0); 3-Ludovic Magnin (32-2), 4-Philippe Senderos (14-2), 20-Patrick Mueller (66-3), 23-Philipp Degen (17-0); 8-Raphael Wicky (69-1), 6-Johann Vogel (87-2), 7-Ricardo Cabanas (39-4), 16-Tranquillo Barnetta (15-3); 9-Alex Frei (47-26), 11-Marco Streller (12-3). LÃµuna-Korea (3-4-3): 1-Lee Woon-jae (99-0); 4-Choi Jin-cheul (64-4), 2-Kim Young-chul (14-1), 3-Kim Dong-jin (36-2); 22-Song Chong-gug (53-3), 5-Kim Nam-il (68-2), 17-Lee Ho (13-0), 12-Lee Young-pyo (87-5); 7-Park Ji-sung (62-6), 19-Cho Jae-jin (23-5), 11-Seol Ki-hyeon (68-13).ETV SPORT / BBC SPORT / REUTERS

15.08.2006 22:30 (15.54) Ukrania peaminister sõitis visiidile Venemaale [ERR Uudised]

VÃ¤rskelt ametisse astunud Ukraina peaminister Viktor JanukovitÅ¡ sÃµitis teisipÃ¤eval Venemaale arutama Ukraina-Vene suhete edasist arengut ja Venemaa gaasitarneid Ukrainale.JanukovitÅ¡ kohtub Venemaa presidendi Vladimir Putini ja teiste juhtpoliitikutega SotÅ¡is, vahendas Aktuaalne kaamera. Venemaad on teinud rahutuks muidu venemeelseks peetava JanukovitÅ¡ viimased avaldused. Nimelt on ta avaldanud arvamust, et Ukraina venelaste lapsed peavad Ãµppima korralikku ukraina keelt, kutsunud Ukrainat NATOsse pÃ¼rgimisega tÃµsisemalt tegelema ja seadnud ka eesmÃ¤rgiks Ukraina Ã¼hinemise Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. JanukovitÅ¡i kinnitusel jÃ¤Ã¤vad Venemaa ja Ukraina alati majanduskonkurentideks samade turgude pÃ¤rast, samas vÃµiksid kahe riigi suhted siiski praegusest soojemad olla.

27.08.2006 17:00 (15.54) Eesti paarisaeruline neljapaat kordas Etonis eelmise aasta MM-pronksi [ERR Sport]

- www.soudeliit.ee Eesti paarisaeruline neljapaat koosseisus Andrei JÃ¤msÃ¤, TÃµnu Endrekson, Igor Kuzmin ja Allar Raja sai Etonis sÃµudmise MM-il kolmanda koha. Nagu poolfinaalis, alustati ka finaalis rahulikult, olles 500 meetri peal Ukraina, Venemaa ja Poola jÃ¤rel neljandal kohal. SeejÃ¤rel kaotas vÃµrdlemisi tugevas laines rÃ¼tmi Ukraina ning Eesti tÃµusis poole maa peal kolmandaks. Distantsi teisel poolel suutis Ukraina end uuesti leida ja Eestist mÃ¶Ã¶duda, kuid Venemaa langes omakorda kindlalt meie taha ning lÃµpetas alles kuuendana. FiniÅ¡ispurdis ei suutnud Eesti enam tÃµusta ning kindlalt vÃµitnud Poola ja Ukraina jÃ¤rel korrati eelmise aasta pronksmedaleid. Poolfinaalist pÃ¤Ã¤ses eesti paarisaeruline neljapaat A-finaali mÃµlema sÃµidu peale parima ajaga 5.56,39. Nelik oli 500 meetri peal neljas-viies. Sama seis oli ka poolel distantsil, ent siis algas tÃµus, mis pÃ¤Ã¤dis sellega, et eestlased mÃ¶Ã¶dusid ka vÃµimsalt alustanud venelastest. EelsÃµitudes nÃ¤itas paatkond samuti parimat aega. Allar Raja, Igor Kuzmin, TÃµnu Endrekson ja Andrei JÃ¤msÃ¤ vÃµitsid kolmanda eelsÃµidu ajaga 5.43,15. Eesti nelik oli 500 meetri vaheajapunktis veel Ukraina jÃ¤rel teine, kuid haaras siis liidriohjad, mida enam ei loovutatud. Etonis meeste paarisaerulisel kahepaadil said Vladimir Latin ja Leonid Gulov 24 osaleja seas 20. koha.Tulemused: 1. Poola 5.38,992. Ukraina 5.40,473. Eesti 5.41,234. Itaalia 5.42,665. TÅ¡ehhi 5.46,616. Venemaa 5.46,70 ETV SPORTSõudmine

12.09.2006 18:30 (15.54) Eesti suursaadik Ukrainas andis üle volikirja [ERR Uudised]

TeisipÃ¤eval andis Eesti Vabariigi suursaadik Ukrainas Jaan Hein president Viktor JuÅ¡tÅ¡enkole Ã¼le oma volikirja.Volikirja Ã¼leandmisele jÃ¤rgnenud tseremoonial rÃ¤Ã¤giti Eesti ja Ukraina headest kahepoolsetest suhetest ja arutleti Euroopa Liidu teemadel, teatas vÃ¤lisministeerium. Suursaadik Jaan Heina sÃµnul loodab Eesti, et Ukraina uus valitsus eesotsas Viktor JanukovitÅ¡iga tagab riigi stabiilse arengu ja jÃ¤tkab poliitiliste ja majanduslike reformide elluviimist. Samuti on Eesti tema sÃµnul jÃ¤tkuvalt valmis jagama oma ELi ja NATOga liitumisel omandatud kogemusi, sest Ukraina on Eesti vÃ¤lispoliitika ning arengukoostÃ¶Ã¶ prioriteetne sihtriik. President JuÅ¡tÅ¡enko sÃµnul on Ukraina oma teed valides saanud endale unikaalsed partnerid, nii suured kui vÃ¤ikesed, kellest Ã¼ks tÃ¤htsamaid on kindlasti Eesti. President JuÅ¡tÅ¡enko rÃµhutas, et Ukrainale on iga Eesti nÃµuanne ja kogemuse saamine vÃ¤ga tÃ¤htis. Samuti tÃ¤nas Ukraina president eestlasi vÃ¤ga hea ja mÃµistva ning toetava suhtumise eest Ukraina kogukonda Eestis. Jaan Hein on diplomaatilisel tÃ¶Ã¶l alates 1992. aastast. Kuni suursaadikuks mÃ¤Ã¤ramiseni Ukrainas tÃ¶Ã¶tas Hein poliitikaosakonna Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia bÃ¼roo direktorina.

17.01.2007 04:15 (15.54) Ukraina peaminister: oranÅ¾id olid ebapÃ¤devad [ERR Uudised]

Eksklusiivintervjuus kinnitab Ukraina kunagisest presidendikandidaadist valitsusjuht Viktor JanukovitÅ¡, et tema riik pole Euroopa Liidu ja NATO kursist kraadigi kÃµrvale kaldunud.Kaks aastat tagasi toimusid Ukrainas sÃ¼ndmused, mida tunneme oranÅ¾i revolutsiooni nime all. NÃ¼Ã¼d olete tagasi peaministri kabinetis ja endisest suuremate volitustega, vÃµtsite revanÅ¡i. Kas olete rahul, kÃ¼sis Postimees.SÃµna "revanÅ¡" siia ei sobi. Oleks see mÃµni vÃµitluskunstide vÃµistlus, kus mina seisnuks vastamisi kellegagi teisega, vÃµiks ehk niiviisi Ã¶elda. Jutt kÃ¤ib Ukraina rahvast, kes vÃµttis osa nii 2004. aasta presidendi- kui 2006. aasta parlamendivalimistest.Ãœldiselt Ã¶eldes jagunes Ukraina kaheks. Nii toona kui parlamendivalimistel oli tarvis mÃµista, mille poolt inimesed Ãµigupoolest hÃ¤Ã¤letasid. Kui lÃ¤heneda asjale sedaviisi, siis selgub, et inimesed Ukraina kummaski otsas hÃ¤Ã¤letasid Ã¼htede ja samade demokraatlike vÃ¤Ã¤rtuste poolt. Nad soovisid Ãµiglust, nad soovisid vabadust, nad soovisid, et vÃµim oleks efektiivsem ja lÃ¤bipaistvam.Aeg on nÃ¤idanud, et inimesed panid suuri lootusi Ã¼leriiklikele muutustele. Riik kÃ¼pses kogu iseseisvusaja ning 2004. aastal purskus soov muudatuste jÃ¤rele emotsioonidena vÃ¤lja.Valimistele lÃ¤ksid ju kÃµik need, kes on kogu iseseisvusajal tÃ¶Ã¶tanud sellesama vÃµimu sees. Kui vaadata poliitiliste jÃµudude liidreid vÃµi kandidaate, on need kÃµik selle vÃµimu esindajad, mis on 15 aastat Ukrainas olnud. Valimiskampaania finiÅ¡isse jÃµudis kaks presidendikandidaati, mÃµlemad endised Ukraina peaministrid.Minu arusaamise jÃ¤rgi, mida jagab ilmselt enamik ukrainlastest, ei toimunud 2006. aasta valimistel midagi ootamatut. Miks langes nii madalale tegutseva vÃµimu ehk niinimetatud oranÅ¾ide jÃµudude toetus? SeetÃµttu, et nad ei demonstreerinud inimestele oma asjatundlikust, vaid vastupidi, ebakompetentsust, vÃµimu ebaefektiivsust ja vÃµimetust kÃ¼simuste lahendamisel.See polnud mitte revanÅ¡, vaid ukrainlaste hinnang nendele poliitilistele jÃµududele ja liidritele, mis neid jÃµude juhtisid.

22.03.2007 22:30 (15.54) Fääri saarte ja Ukraina kohtumine toimub nagu plaanitud [ERR Sport]

FÃ¤Ã¤ri saarte ja Ukraina vaheline jalgpalli EM-valikmÃ¤ng laupÃ¤eval toimub nagu algselt planeeritud. "UEFA esindajad otsustasid, et kohtumine FÃ¤Ã¤ri saarte ja Ukraina vahel toimub 24. mÃ¤rtsil nagu planeeritud," seisis Ukraina Jalgpalliliidu pressiteates. Ukraina koondis sÃµidab saartele reedel. KÃ¼lalismeeskonna peatreener Oleg Blohhin soovis, et mÃ¤ng lÃ¼kataks edasi augustisse, kuna platsi muru oli rohke lumesaju tÃµttu kehvas olukorras. Ukraina meeskond, kes asub valikgrupis neljandal kohal, kohtub kolmapÃ¤eval veel Leeduga. Valikgrupi liidriteks on Å otimaa, Prantsusmaa ja Itaalia ning FÃ¤Ã¤ri saared asuvad viimasel kohal. REUTERSJalgpall

29.03.2007 18:30 (15.54) Ukraina president võib parlamendi laiali saata [ERR Uudised]

Ukraina presidendi Viktor JuÅ¡tÅ¡enko sekretariaat on koostanud mÃ¤Ã¤ruse eelnÃµu Ã¼lemraada viienda koosseisu laialisaatmise kohta.Presidendi sekretariaadi juures piketeerinud Meie Ukraina aktivistid nÃµudsid mÃ¤Ã¤rusele allakirjutamist. JuÅ¡tÅ¡enko ise oli sÃµitnud Luganskisse kohtuma kaevuritega, vahendasid uudisteagentuur UNIAN ja netisait newsru.com.Ukraina parlament kogunes erakorralisele istungile, mille algul Ã¼lemraada esimese asetÃ¤itja Adam MartÃµnjuk tsiteeris presidendi mÃ¤Ã¤ruse projekti 27. mail ennetÃ¤htaegsete parlamendivalimiste korraldamise kohta.JuÅ¡tÅ¡enko Ã¼tles Luganskis, et kui valitsuskoalitsioon ei moodusta parlamendis enamust fraktsioonilisel alusel, nagu nÃ¤eb ette pÃµhiseadus, peab ta Ã¼lemraada volitused ennetÃ¤htaegselt lÃµpetama.Viimastel nÃ¤dalatel on mÃµned JuÅ¡tÅ¡enko pooldajad Ã¼lemraadas lÃ¤inud Ã¼le koalitsiooni poolele, mis presidendi sÃµnul tÃ¤hendab 2006. aasta parlamendivalimiste poliitiliste tulemuste revideerimist. Peaminister Viktor JanukovitÅ¡i sÃµnul on tal 450kohalises parlamendis 260 saadiku toetus ning tema partei on lubanud lÃ¤hikuudel saavutada 300hÃ¤Ã¤lelise toetuse, millest piisab presidendi veto tÃ¼histamiseks."Kui mingid poliitilised jÃµud arvavad, et nad pretendeerivad 300 hÃ¤Ã¤lele parlamendis, siis tuleb vastu vÃµtta poliitiline otsus ja lÃ¤bi viia ennetÃ¤htaegsed parlamendivalimised," Ã¼tles JuÅ¡tÅ¡enko.PÃµhiseaduse kohaselt peavad parlamendifraktsioonid moodustama koalitsiooni kuu aja jooksul pÃ¤rast esimest istungit, kuid nÃ¼Ã¼d on sellest mÃ¶Ã¶dunud juba kaheksa kuud.Opositsioon plaanib korraldadaÂ laupÃ¤eval Kiievis suure miitingu ning samal pÃ¤eval toimub seal ka partei Meie Ukraina neljas kongress. Regioonide partei on teatanud, et organiseerib koos oma noorteorganisatsiooniga Kiievis neljapÃ¤evast teisipÃ¤evani kestma rahvusliku Ã¼htsuse foorumi, millel osaleb 250 000 inimest. Ukraina miilits on seatud kÃµrgendatud valmisolekusse ning kÃµigis Kiievisse saabuvates autobussides ja rongides hakatakse kontrollima, kas poliitilistele aktsioonidele saabujatel ei ole kaasas relvi ega muid keelatud esemeid.

03.04.2007 21:30 (15.54) Kiievis avaldavad meelt tuhanded vastasleeride toetajad [ERR Uudised]

Tuhanded meeleavaldajad kogunesid juba neljandat pÃ¤eva jÃ¤rjest Kiievi tÃ¤navatele, kui president JuÅ¡tÅ¡enko ja peaminister JanukovitÅ¡i vastasseis on vÃµtnud oranÅ¾i revolutsiooni mÃµÃµtmed.Ukraina presidendi Viktor JuÅ¡tÅ¡enko seadlus parlamendi laialisaatmise kohta, mis Ã¼htlasi mÃ¤rgib uute valimiste tÃ¤htajaks 27. mai,Â jÃµustus teisipÃ¤eva hommikul, vahendas Aktuaalne kaamera.Vastasleeri liider, peaminister Viktor JanukovitÅ¡ on seadluse Ukraina konstitutsioonikohtusse kaevanud ja nÃµuab presidendilt selle tÃ¼histamist, et pÃ¤Ã¤sta riik kaosest.Erinevalt oranÅ¾i revolutsiooni pÃ¤evist pÃ¼stitasid Ukraina Ã¼lemraada juurde seekord telklaagri peaminister JanukovitÅ¡i pooldajad, kes peavad raada laialisaatmist fataalseks veaks."Me teeme kÃµik, et veenda presidenti seda seadlust tÃ¼histama," Ã¼tles JanukovitÅ¡. "Kui ta seda ei tee, on minu arvates vÃ¤ltimatud mitte ainult uued parlamendivalimised, vaid ka presidendivalimised."President JuÅ¡tÅ¡enko toetajate miiting kogunes Kiievi Vabaduse vÃ¤ljakul. JuÅ¡tÅ¡enko sÃ¼Ã¼distab JanukovitÅ¡it Ã¼ksikute opositsioonisaadikute Ã¼lemeelitamises koalitsiooni, mis on vastuolus Ukraina pÃµhiseadusega. Vaatlejate sÃµnul vÃµivad ennetÃ¤htaegsed valimised JuÅ¡tÅ¡enko rolli Ukraina poliitikas veelgi marginaliseerida. Kui valimised toimuksid tÃ¤na, saavutaks JuÅ¡tÅ¡enko partei Meie Ukraina arvamuskÃ¼sitluste jÃ¤rgi alles tagasihoidliku kolmanda tulemuse peaminister JanukovitÅ¡i ja opositsioonilise Julia TimoÅ¡enko erakondade jÃ¤rel.

05.04.2007 13:00 (15.54) JuÅ¡tÅ¡enko esindaja kohtub Euroopa NÃµukogu liidritega [ERR Uudised]

Ukraina presidendi Viktor JuÅ¡tÅ¡enko erisaadik ja sekretariaadi asejuht Oleksandr Chaly kohtub neljapÃ¤eva pÃ¤rastlÃµunal Euroopa NÃµukogu esindajate Terry Davise ja Mateo Sorinasega Strasbourgis.Presidendi pressiteenistus Ã¼tles Interfaxile, et Chaly tutvustab Euroopa NÃµukogu liidritetele Ukraina siseolukorda ning Viktor JuÅ¡tÅ¡enko ettepanekuid kriisi lahendamiseks.JuÅ¡tÅ¡enko sÃµnas neljapÃ¤eval, et isikute vastu, kes ei jÃ¤rgi tema otsust parlament laiali saata, algatatakse seaduslikud meetmed ning neid vÃµib Ã¤hvardada kohtu alla andmine.Samal ajal on Ukraina pealinna kogunenud veel tuhandeid inimesi, nii peaminister Viktor JanukovitÅ¡i kui president JuÅ¡tÅ¡enko pooldajaid. Erinevalt oranÅ¾i revolutsiooni pÃ¤evist pÃ¼stitasid Ukraina Ã¼lemraada juurde seekord telklaagri peaminister JanukovitÅ¡i pooldajad, kes protestivad parlamendi laialisaatmise vastu.Ukraina presidendi Viktor JuÅ¡tÅ¡enko seadlus parlamendi laialisaatmise kohta, mis Ã¼htlasi mÃ¤rgib uute valimiste tÃ¤htajaks 27. mai,Â jÃµustus teisipÃ¤eva hommikul. Vastasleeri liider, peaminister Viktor JanukovitÅ¡ on seadluse Ukraina konstitutsioonikohtusse kaevanud ja nÃµuab presidendilt selle tÃ¼histamist, et pÃ¤Ã¤sta riik kaosest.

06.04.2007 11:45 (15.54) Vene duuma toetab Ukraina parlamenti [ERR Uudised]

Ukraina president Viktor JuÅ¡tÅ¡enko otsus parlament laiali saata tekitab riigis vaid lisapingeid, mÃ¤rkis Venemaa riigiduuma reedel tehtud avalduses."Riigiduuma saadikud jagavad Ukraina seadusandjate ja pÃµhiseaduse ekspertide arvamust," vahendas Interfax duuma avaldust."See (JuÅ¡tÅ¡enko seadlus parlament laiali saata) on Ukraina pÃµhiseaduse teatud punktidega vastuolus, kuid riigipea eelistab selle koha pealt vaikida," seisis duuma avalduses.Ukraina presidendi Viktor JuÅ¡tÅ¡enko seadlus parlamendi laialisaatmise kohta, mis Ã¼htlasi mÃ¤rgib uute valimiste tÃ¤htajaks 27. mai,Â jÃµustus teisipÃ¤eva hommikul. Vastasleeri liider, peaminister Viktor JanukovitÅ¡ on seadluse Ukraina konstitutsioonikohtusse kaevanud ja nÃµuab presidendilt selle tÃ¼histamist, et pÃ¤Ã¤sta riik kaosest.

01.05.2007 18:00 (15.54) Taani ja Valgevene jätsid Ukraina ning Austria väljakukkumismängudele [ERR Sport]

JÃ¤Ã¤hoki maailmameistrivÃµistlustel Moskvas pÃ¤Ã¤sesid vahegruppi Taani ja Valgevene koondised, jÃ¤ttes Ukraina ning Austria vÃ¤ljakukkumismÃ¤ngudele. D-alagrupi otsustavas kolmandas voorus oli Taani 4:3 (3:2, 1:0, 0:1) parem Ukrainast. Taanlased panid oma paremuse maksma avakolmandikul, sest kui mÃ¤ngitud oli 13.13 juhtisid nad 3:1. Seejuures suutis Oleksandr Fjodorov Ukraina puurisuul esimesel perioodil tÃµrjuda vaid kolm viset ja vaheajal vahetatigi ta Vadim Seliverstovi vastu. Taani parimad olid lÃµpuks Kim Staal kahe tabamusega ning Peter Regin kolme resultatiivse sÃ¶Ã¶duga. Seega pÃ¤Ã¤ses Venemaa ning Soome kÃµrval alagrupist kolmandana edasi Taani, Ukraina peab oma kÃµrgliigakÃ¼psust tÃµestama vÃ¤ljakukkumismÃ¤ngudel. Ã•htu teises kohtumises ongi vastamisi seni mÃµlemad vastased alistanud Venemaa ja Soome. B-alagrupis olid vastamisi ka seni punktita olevad meeskonnad. Valgevene aga ei jÃ¤tnud Austriale erilist lootust ja vÃµitis 5:2 (2:1, 2:1, 1:0). Teise kolmandiku 8. minut algas veel 2:2 viigiseisul, kuid valgevenelased viskasid jÃ¤rgneva kuue minutiga kaks vÃ¤ravat ning vÃµtsid sellega pinged maha. Valgevene jÃ¤tkab nÃ¼Ã¼d heitlust vahegrupis, uustulnuk Austria aga vÃ¤ljakukkumismÃ¤ngudel. Teises B-alagrupi kohtumises on veel teisipÃ¤eval vastamisi tÃ¤iseduga jÃ¤tkavad TÅ¡ehhi ja USA. Tulemused:B-alagrupp:Valgevene - Austria 5:2 (2:1, 2:1, 1:0) 3.06 1:0 Andrei Glebov (Aleksei Ugarov, Viktor KostjutÅ¡enok) aÃ¼17.48 2:0 Dmitri Dudik 18.40 2:1 Andre Lakos (Oliver Setzinger) aÃ¼24.26 2:2 Andre Lakos aÃ¼27.10 3:2 Aleksei Ugarov (Oleg Antonenko, Sergei Zadeljonov) 33.14 4:2 Oleg Antonenko (Sergei Zadeljonov, Viktor KostjutÅ¡enok) aÃ¼54.43 5:2 Aleksandr Kulakov (Jevgeni Kurilin) D-alagrupp:Taani - Ukraina 4:3 (3:2, 1:0, 0:1)1.25 1:0 Kirill Starkov (Peter Regin, Frans Nielsen)7.36 1:1 Oleksandr Materuhhin (Oleg Safarenko)10.31 2:1 Rasmus Pander (Peter Regin)13.13 3:1 Kim Staal (Peter Regin)13.39 3:2 Oleksandr MatvitÅ¡uk (Vasil Bobrovnikov)30.46 4:2 Kim Staal (Morten Green, Jesper Damgaard) aÃ¼,52.43 VjatÅ¡eslav Zavalnjuk (Valentin Oletski, Dmitri TsÃµrul) Tabeliseisud:B-alagrupp:1. TÅ¡ehhi 2 2 0 0 0 14: 3 6 2. USA 2 2 0 0 0 11: 3 6 3. Valgevene 3 1 0 0 2 8:15 3 4. Austria 3 0 0 0 3 5:17 0 D-alagrupp:1. Venemaa 2 2 0 0 0 17: 2 6 2. Soome 2 2 0 0 0 11: 2 6 3. Taani 3 1 0 0 2 7:18 3 4. Ukraina 3 0 0 0 3 4:17 0 ETV SPORTJäähoki

17.06.2007 01:45 (15.54) Ukraina opositsioon lÃ¤heks koalitsiooni vaid TÃµmoÅ¡enkoga [ERR Uudised]

Presidendimeelne opositsioonipartei Meie Ukraina on nÃµus tulevases parlamendis koalitsiooni astuma vaid Julia TÃµmoÅ¡enko blokiga, teatas partei liider."PÃ¤rast valimisi moodustame koalitsiooni, kuid ainult Julia TÃµmoÅ¡enko blokiga ning mitte Ã¼hegagi nendest jÃµududest, mis praegu osalevad "kriisivastases" koalitsioonis," vahendas Ria Novosti Meie Ukraina esindaja ViatÅ¡eskav KÃµrÃµllenko sÃµnu.Ukraina opositsiooniliider TÃµmoÅ¡enko loobus neljapÃ¤eval oma raadasaadiku staatusest. Varem oli Ukraina president, peaminister ja spiiker mÃ¤Ã¤ranud kokkuleppega ennetÃ¤htaegsete parlamendivalimiste tÃ¤htaja 30. septembrile, otsus eeldas kÃµigi parlamendisaadikute ametlikku tagasiastumist.Siiani on 105 raadasaadikut teatanud oma fraktsioonist vÃ¤ljaastumisest, sealhulgas 50 Julia TÃµmoÅ¡enko bloki ja 29 presidendimeelse Meie Ukraina liiget. Kokku peab 450-liikmelisest seadusandlikust kogust lahkuma Ã¼le 150 saadiku, et see kaotaks oma seaduslikkuse ning hoiaks Ã¤ra laialiminemast tÃµrkuva koalitsiooni edasitÃ¶Ã¶tamise.President Viktor JuÅ¡tÅ¡enko ja peaminister Viktor JanukovitÅ¡ jÃµudsid 27. mail Ã¼ksmeelele korraldada ennetÃ¤htaegsed valimised, kuna poliitiline kriis Ukrainas Ã¤hvardas muutuda vÃ¤givaldseks.

18.06.2007 16:15 (15.54) EL ja Ukraina sÃµlmivad viisareÅ¾iimi lihtsustamise lepingu [ERR Uudised]

Ukraina ja Euroopa Liit (EL) allkirjastavad isikute tagasivÃµtu ja viisareÅ¾iimi lihtsustamise lepingud, EL loodab nende jÃµustumist aasta lÃµpus."EL ja Ukraina saavad pÃ¼rgida oma suhetes kvalitatiivselt kÃµrgemale tasemele ja need lepingud on sellest vaatenurgast eriti olulised: inimestevaheliste kontaktide hÃµlbustamine saab aidata kaasa vastastikuse mÃµistmise kasvatamisele ja meie suhete parandamisele kÃµigis valdkondades," Ã¼tles Euroopa Komisjoni asepresident Franco Frattini ELi pressiteenistuse vahendusel. ViisareÅ¾iimi lihtsustamise lepinguga leevendatakse lÃ¼hiajalise viisa saamiseks vajalike dokumentide nÃµudeid ning kohustatakse andma lÃ¼hiajalise viisa taotlusele vastuse Ã¼ldjuhul kÃ¼mne pÃ¤eva jooksul. Schengeni liikmesriikides Ukraina kodanikele vÃ¤ljastatud viisadele kehtestatakse Ã¼htne tasu 35 eurot (550 krooni). Paljude inimrÃ¼hmade, nÃ¤iteks lÃ¤hedaste sugulaste, Ãµpilaste, puudega inimeste, ajakirjanike ja pensionÃ¤ride jaoks kaotatakse viisatasud ning leevendatakse leevendatakse mitmekordse riiki sisenemise viisa saamise nÃµudeid. Isikute tagasivÃµtu leping sÃ¤testab Ukraina ja ELi liikmesriikide kohustused seoses nende ebaseaduslikult teise riigi maa-alal viibivate elanike tagasivÃµtmisega. ELi ja Ukraina elanikest kolmandate riikide kodanike ning kodakondsuseta isikute tagasivÃµtmise osas jÃµustub leping pÃ¤rast kaheaastat Ã¼leminekuperioodi.Lepingute Ã¼leminekuperioodita osad jÃµustuvad, kui mÃµlemad osapooled on need ratifitseerinud.

01.10.2007 08:00 (15.54) Ukraina parlamendivalimistel juhib Julia TÃµmoÅ¡enko blokk [ERR Uudised]

Julia TÃµmoÅ¡enko blokk juhib Ukraina parlamendivalimistel 33,5 protsendise toetusega, kui loetud on 24 protsenti hÃ¤Ã¤ltest, teatas Ukraina keskvalimiskomisjon oma veebilehel.Peaminister JanukovitÅ¡i Regioonide partei on teine 29,7 protsendise toetusega ja president JuÅ¡tÅ¡enko Meie Ukraina kolmas 16,1 protsendise toetusega, vahendasid Terevisiooni uudised.ValimisjÃ¤rgsed kÃ¼sitlused ennustasid vÃµitu peaminister JanukovitÅ¡i Regioonide parteile, ometi ei pruugi vÃµidust piisata valitsuse moodustamiseks.Peaminister Viktor JanukovitÅ¡i Regioonide Partei kogus vÃ¤ljumiskÃ¼sitluste jÃ¤rgi 35,5 protsenti toetusest, mis on umbes 10 protsenti vÃ¤hem, kui oranÅ¾i revolutsiooni liitlased Julia TÃµmoÅ¡enko Blokk ja president JuÅ¡tÅ¡enko erakond kahepeale kokku. TÃµmoÅ¡enko usub, et vÃµimu vÃµtab oranÅ¾i revolutsiooni aegne TÃµmoÅ¡enko-JuÅ¡tÅ¡enko liit, mis mullu seesmiste tÃ¼lide pÃ¤rast koost lagunes."Ma usun, et me oleme vÃµimelised nÃ¤itama kÃµrget klassi, et luua parlamendis demokraatlike jÃµudude koalitsioon. See tÃ¤hendab, et nÃ¤dal vÃµi paar pÃ¤rast ametlike valimistulemuste kinnitamist on koalitsioon moodustatud," Ã¼tles TÃµmoshenko.Kolme protsendise parlamendikÃ¼nnise Ã¼letasid napilt veel Ukraina kommunistid 5,1 protsendise toetusega ja endise spiikri Volodimir Litvin partei 3,7 protsendi hÃ¤Ã¤ltega, selgub vÃ¤ljumiskÃ¼sitlustest.Nende vÃ¤ikeparteidega liitu lootev JanukovitÅ¡ ei tunnista kaotust oranÅ¾i revolutsiooni liitlastele."Meie oleme nende valimiste vÃµitjad. Ma olen meie vÃµidus veendunud. NÃ¼Ã¼d on meil Ãµigus valitsuskoalitsioon moodustada," Ã¼tles JanukovitÅ¡.Ukraina keskvalimiskomisjoniandmetel kÃ¤is eile valimas 60 protsenti hÃ¤Ã¤leÃµiguslikest kodanikest.

01.10.2007 15:00 (15.54) Ukrainas kardetakse valimistulemuste võltsimist [ERR Uudised]

Ukraina presidendi sekretariaadi esindaja hoiatas valimistulemuste vÃµimaliku vÃµltsimise eest; sama tegi Ukraina valimisi vaatlev riigikogu liige Silver Meikar.Ukraina presidendi sekretariaadi juhataja asetÃ¤itja, presidendi esindaja konstitutsioonikohtus ja keskvalimiskomisjonis Marina StavniitÅ¡uki sÃµnul on praktika nÃ¤idanud, et valimisjÃ¤rgse pÃ¤eva hommikuks on tavaliselt loetud 80-90% valimissedelitest, kuid seekord oli hommikul kella 10ks loetud Ã¼ksnes 48% hÃ¤Ã¤lteest. Selles kontekstis kutsuvad tema sÃµnul erilist rahutust esile Ukraina idapiirkonnad - nÃ¤iteks Luganski oblastis oli see protsent kÃµigest 32, vahendas UNIAN."See on ebanormaalne," Ã¼tles StavniitÅ¡uk ja tuletas meelde, et seadus nÃ¤eb valimistulemuste vÃµltsimise eest ette kriminaalvastutuse.Silver Meikar hoiatas valimistulemuste hindamisega kiirustamast, sest seni on loetud peamiselt oranÅ¾i revolutsiooni-meelsete piirkondade hÃ¤Ã¤led ning see vÃµib ahvatleda osasid Ida-Ukraina piirkondi tulemusi kallutama peaminister Viktor JanukovitÅ¡ile soodsas suunas.PÃ¤rastlÃµunaks on suurem osa loetud hÃ¤Ã¤ltest tulnud just LÃ¤Ã¤ne- ja Kesk-Ukrainast, kus populaarsuskÃ¼sitlused kalduvad Julia TÃµmoÅ¡enko ja president Viktor JuÅ¡tÅ¡enko blokkide poole. Meikari sÃµnul annab see aga vastastele teadmise, kui palju tuleks tulemusi kallutada, et lÃµpptulemus vastupidiseks osutuks.Â "Ma loomulikult loodan vÃ¤ga, et Ukraina valimised jÃ¤Ã¤vad lÃµpuni ausateks. Kuid valimiste demokraatlikult Ãµnnestumine vÃµib sattuda ohtu, kui keegi peaks JanukovitÅ¡i-meelsetes piirkondades kaasa minema ahvatlusega kallutada tulemusi nÃ¤iteks vajaliku 1000 hÃ¤Ã¤le vÃµrra," hoiatas Meikar.Kell 14.27, kui loetud oli 71,25% valimissedelitest, oli Julia TÃµmoÅ¡enko Blokil 32,49% ja Regioonide Parteil 31,77% hÃ¤Ã¤ltest.

07.11.2007 17:47 (15.54) Eesti neiud Ida-Euroopas teised [Sportnet]

KolmapÃ¤eval Poolas Wladislawowos lÃµppenud naisjuunioride Ida-Euroopa meistrivÃµistlustel saavutas Eesti koondis teise koha. Viimases mÃ¤ngus alistati vÃµitsid raskusteta LÃ¤ti 3:0 (25:18, 25:17, 25:13). Meie vÃµistkonna lÃµppkoha otsustas Poola - Venemaa vaheline mÃ¤ng, mille vÃµitsid poolatarid 3:1 (25:15, 25:20, 21:25, 25:18) ning nii kuulus vÃµÃµrustajatele ka esikoht. Poolale kaotanud Eesti neiud said teise ja Venemaa kolmanda koha.Eesti neidude koondis mÃ¤ngis Poolas koosseisus Kaisa Orav, Anu Ennok, Egle PÃ¼vi ja Erle PÃ¼vi Viljandist, Julija MÃµnnakmÃ¤e, Dorit Heinastu ja Reelika Raap PÃ¤rnust, Pille Vahtra ja Heidi Luks Tallinnast, Aleksandra Ossipovskaja ja Anna Kajalina Narvast ja Kaisa Ã•unpuu Saaremaalt. Vanemtreener oli Peeter Vahtra ja treener Rein MÃµnnakmÃ¤e, kohtunikuna tegutses turniiril Aivar Esna. Mullu detsembris Kohilas toimunud samade sÃ¼nniaastatega EEVZA noorte meistrivÃµistlustel saavutati Venemaa ja Poola jÃ¤rel kolmas koht. LÃ•PPJÃ„RJESTUS 1. Poola 5/0 15:2 2. Eesti 4/1 13:5 3. Venemaa 3/2 12:6 4. Ukraina 2/3 6:9 5. LÃ¤ti 1/4 3:12 6. Leedu 0/5 0:15 Tulemused: Poola - LÃ¤ti 3:0 (25:18, 25:13, 25:20), Venemaa - Ukraina 3:0 (25:12, 25:14, 25:13), LÃ¤ti - Leedu 3:0 (25:19, 25:17, 25:16), Venemaa - Eesti 2:3 (23:25, 25:20, 20:25, 25:20, 7:15), Eesti - Leedu 3:0 (25:15, 25:7, 25:11), Poola - Ukraina 3:0 (25:16, 25:19, 25:16), Poola â€“ Leedu 3:0 (25:14, 25:17, 25:12), Ukraina - Eesti 0:3 (20:25, 19:25, 22:25), Leedu - Venemaa 0:3 (12:25, 6:25, 17:25), Ukraina â€“ LÃ¤ti 3:0 (25:21, 25:19, 25:23), LÃ¤ti - Venemaa 0:3 (17:25, 23:25, 15:25), Poola - Eesti 3:1 (21:25, 25:20, 26:24, 25:21), Eesti - LÃ¤ti 3:0 (25:18, 25:17, 25:13), Leedu â€“ Ukraina 0:3 (18:25, 22:25, 13:25), Poola - Venemaa 3:1 (25:15, 25:20, 21:25, 25:18). HENN VALLIMÃ„E,Eesti VÃµrkpalli Liidu peasekretÃ¤r

05.12.2007 10:30 (15.54) Gazprom: Ukraina nõustus maksma gaasi eest 38% rohkem [ERR Uudised]

Gazpromi sÃµnul nÃµustus Ukraina maksma gaasi eest tuleval aastal 38% rohkem kui tÃ¤navu ehk 179,5 dollarit (1916 krooni) tuhande kuupmeetri eest.Vene ettevÃµte Gazprom saavutas kokkuleppe kohtumisel Ukraina energiaministri Juri Boikoga, kes kuulub valitsuskabinetti, mis toimunud parlamendivalimiste tÃµttu peagi vahetub. VÃµimalik uus peaminister Julia TÃµmoÅ¡enko mÃµistis kokkuleppe hukka. "See on absoluutselt mÃµttetu poliitika, milles RosUkrEnergot kasutati vahendajana, tulemus," vahendas Reuters tema sÃµnu. AnalÃ¼Ã¼tik Tim Ash Londonist aga Ã¼tles, et TÃµmoÅ¡enkol pole vÃµimalik saada paremat tehingut ning seetÃµttu ta ilmselt ei pÃ¼Ã¼a vÃµimule saanuna kokkulepet muuta. Ashi sÃµnul ka see, et Boiko kohtus enne Gazpromiga lÃ¤bi rÃ¤Ã¤kima minekut president Viktor JuÅ¡tÅ¡enkoga nÃ¤itab, et kokkuleppele on kÃµrgemalt poolt heakskiit. Ukraina tuleva aasta riigieelarves on eeldatud gaasi hinda 160 dollarit ning majandusminister Anatoli Kinahhi sÃµnul oleks kÃµrgemal hinnal majandusele Ã¤Ã¤rmiselt negatiivne mÃµju.AnalÃ¼Ã¼tik Ash arvas, et Ukraina suudab gaasi hinna tÃµusuga toime tulla, kui Ukraina peamise eksportkauba â€“ metallide â€“ hinnad pÃ¼sivad kÃµrged.

26.02.2008 11:15 (15.54) Ukraina parlamendis loodi Eesti sõprusrühm [ERR Uudised]

13 Ukraina parlamendisaadikut moodustasid mÃ¶Ã¶dunud neljapÃ¤eval Eesti-Ukraina sÃµprusrÃ¼hma, mille juhiks sai Julia TÃµmoÅ¡enko blokki kuuluv Andri Å evtÅ¡enko.SÃµprusrÃ¼hma kuuluvad ka Meie Ukraina bloki ja Regioonide partei esindajad, teatas riigikogu Reformierakonna fraktsioon. "SÃµprusrÃ¼hma loomine muudab niigi toimiva koostÃ¶Ã¶ ametlikuks," Ã¼tles Eesti-Ukraina parlamendirÃ¼hma esimees Silver Meikar. "Kindlasti kavatsen Andryiga arutada Ukraina kolleegide visiiti Eestisse," lisas peagi Ukrainasse sÃµitev Meikar.Tema sÃµnul juhtis Å evtÅ¡enko enne Verhovna Radasse kandideerimist telekanalit Kanal 5, mis enne oranÅ¾i revolutsiooni oli ainuke sÃµltumatu telekanal. Praegu on Å evtÅ¡enko Meikari kinnitusel Ukrainas meediavabaduse eestkÃµnelejaks, kuid ka peaminister TÃµmoÅ¡enko Ã¼ks lÃ¤hedasemaid nÃµuandjaid.ParlamendirÃ¼hmi luuakse, et tÃµhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega.

16.05.2008 13:15 (15.54) Ukraina sai WTO liikmeks [ERR Uudised]

Ukraina sai tÃ¤ieÃµiguslikuks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks, olles tÃ¤itnud kÃµik vajalikud protseduurid.WTO 152. liikmeks saanud Ukraina kirjutas liitumislepingule alla 5. veebruaril Genfis ning riigi parlament ja president Viktor JuÅ¡tÅ¡enko ratifitseerisid selle aprillis, vahendas Lenta.ru.Ukraina Ã¼ritas WTO liikmeks saada juba 1990. aastatel. Spetsialistide arvates tegi riik organisatsiooniga liitumiseks oma kaubanduspartneritele mitmeid jÃ¤releandmisi.NÃ¼Ã¼dseks on Ukraina edestanud Venemaad, kellel siiamaani ei ole Ãµnnestunud WTO liikmeks saada. Organisatsiooni reeglite kohaselt peab Venemaa nÃ¼Ã¼d pidama kahepoolseid lÃ¤birÃ¤Ã¤kimisi ka Ukrainaga. See vÃµib aga Venemaa liikmekssaamist tunduvalt raskendada, ehkki ukraina ametnikud on rÃµhutanud, et ei hakka Venemaa liitumise kÃ¼simust kasutama kahe riigi vahelistes suhetes.Ukrainas loodetakse, et WTOsse astumisega tekib riigil vÃµimalus eksportida kohalikke kaupu Euroopa turule. Teisalt aga oli Kiiev sunnitud tÃ¼histama rida kvoote, mis seni kaitsesid kohalikke tootjaid. WTO peamiseks eesmÃ¤rgiks on kaubavahetuse suurendamine eri riikide vahel. SellepÃ¤rast nÃµuab organisatsioon kaubandust piiravate tÃµkete ning tollide tÃ¼histamist.

Tweets by @w3uudised