W3 uudised

Otsing 'tartu*' andis enam kui 300 tulemust! Väljastatakse esimesed 300.
» Järjesta tulemused kuupäeva järgi

10.01.2017 04:01 (147.04) Üliõpilaste teadustööde konkursi tulemused 2010 [Haridus- ja Teadusministeerium]

10.03.2008 17:30 (54.46) Noorte liigades osaleb ligi 5500 mängijat [ERR Sport]

10.03.2008 17:45 (54.46) Noorte liigades osaleb ligi 5500 mängijat [Sportnet]

01.11.2017 23:08 (52.64) Tartu lennujaama suurepärastest lennuühendustest. [trip.ee]

Foto: http://www.tartu-airport.ee/ Viimasel nädalal on tartlaste kriitika alla sattunud Finnairi talvine lennuplaan Tartu ja Helsingi vahel. Nimelt väljuvad enamikel nädalapäevadel lennud Tartust Helsingisse alles pärast kella kümmet õhtul, mis kindlasti ei soosi mugavat ümberistumist Euroopa lendudele Helsingis. Lenuplaan kehtivusega vahemikus 29.10-24.03: Tartu - Helsingi Helsingi - Tartu E, K, P kell 22:20 - 23:05 E, K, P 21:10 - 21:55 T, N, L kell 12:10 - 12:55 T, N, L kell 10:55 - 11:45 R kell 22:00 - 22:45 R kell 20:50 - 21:35 Kriitikaks on ka põhjust, kuna statistika näitab Tartu lennujaama kasutavate reisijate vähenemist 14,2% augustis ning 15% septembris aastases võrdluses. Lendude täituvus Tartu lennujaama andmetel oli 2016. aasta juulis 71% ning 60% 2017. aasta märtsis. Statistikat lendude täituvuse kohta 2017 suve kohta lennujaama kodulehelt leida ei õnnestunud. Sellegipoolest... Kuigi ärireisija, kes vajab kiired ühendusi Euroopa linnadega, on tihti sunnitud kasutama Tallinna lennujaama, võib Aasiasse või Ameerika Ühendriikidesse lendaja Tartu lennujaama enda huvides päris mugavalt ära kasutada. Aasia suunal reisija võib rõõmu tunda Qatar Airways'i hiljutise uudise üle lennuliikluse tihenemisest Helsingi ja Doha vahel (uudist vaata siit). Lendude lisamine kindlasti muudab lihtsamaks mugavate lennukombinatsioonide leidmise algusega Tartust (sh näiteks ka populaarsetesse puhkusesihtkohadesse Taisse ning Bali saarele). Samuti klapivad ilusti Finnairi lennud Tartust Singapuri (väljumine Helsingist 23:55). Hinnatase Tallinna ja Tartu väljumiste vahel on minimaalne, Qatar Airwaysi lendude puhul puudub see hoopis. Järgnevalt toome välja laia valiku mugavate ümberistumistega kauglende algusega Tartust: Tartu- New York- Tartu al 359€ 23.01-29.01 Tartu- Bali- Tartu al 509€ 11.01-22.01 Tartu - Bangkok- Tartu al 490€ 11.01-29.01 Tartu- Peking- Tartu al 482€ 03.03-11.03 Tartu- Shanghai- Tartu al 460€ 03.03-11.03 Tartu- Hongkong- Tartu al 447€ 08.03-16.03 Tartu- Singapur- Tartu al 579€ 15.01-24.01 Tartu- New Delhi- Tartu al 407€ 03.02-18.02 Tartu- Okinawa- Tartu al 540€ 25.01-05.02 Tartu- Tokyo- Tartu al 541€ 25.01-05.02

12.05.2008 12:30 (47.2) Sel nädalal selgub Kadrioru staadionil Eesti karikavõitja [ERR Sport]

10.01.2017 04:10 (47.2) Parimad teadustööd kirjutanud üliõpilased said preemiat [Haridus- ja Teadusministeerium]

Konkursi auhinnafond oli 225 000 krooni. Peemiate suuruseks oli esimese koha võitnutele 7500, teise koha võitnutele 4500 ja kolmanda koha võitnutele 3000 krooni. Lisaks rahalistele preemiatele anti välja ka 34 diplomit.Preemiad matemaatika, astronoomia, füüsika, keemia valdkonnas võitsid:rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe tasemekategoorias 1. Ksenja Kisseljova, Tartu Ülikool 2. Karin Kipper, Tartu Ülikool 2. Vaiki Randala, Tartu Ülikool 3. Alar Ainla, Tartu Ülikool 3. Piret Puusemp, Tallinna Ülikoolmagistriõppe kategoorias1. Kädi Salumäe, Tallinna Ülikool2. Kristin Raudla Tallinna Tehnikaülikool 3. Maarja Mäe Tallinna Tehnikaülikooldoktoriõppe kategoorias2. Aleksei Krasnikov, Tartu Ülikool3. Anti Liivat, Tartu Ülikool/ Uppsala ÜlikoolPreemiad bioloogia, keskkonna- ja arstiteaduste valdkonnas võitsid:rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe tasemekategoorias 1. Hanna Tulmin, Tartu Ülikool 2. Liina Saar, Tartu Ülikool 3. Elve Kalda, Tartu Meditsiinikoolmagistriõppe kategoorias1. Tsipe Aavik, Tartu Ülikool2. Liina Nagimaja, Tartu Ülikool3. Merlin Haljak, Eesti Maaülikooldoktoriõppe kategoorias1. Helje Pärnaste, Tartu Ülikool2. Tiia Anmann, Tallinna Tehnikaülikool3. Aveliina Helm, Tartu ÜlikoolPreemiad inseneri-, majandus- ja põllumajandusteaduste valdkonnas võitsid:rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe tasemekategoorias 1. Madis Paalo, Tartu Ülikool 2. Raul Maripuu, Tallinna Tehnikaülikool 3. Ingrit Künnapas, Eesti Maaülikool 3. Ruslan Mahhov, Tallinna Tehnikaülikoolmagistriõppe kategoorias1. Ina Melnikova, Eesti Maaülikool2. Janika Sander, Eesti Maaülikool3. Veljo Otsason, Tartu Ülikooldoktoriõppe kategoorias1. Raul Savimaa, Tallinna Tehnikaülikool 2. Ulvi Moor, Eesti MaaülikoolPreemiad sotsiaalteaduste valdkonnas võitsid:rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe tasemekategoorias 2. Ivan Kuznetsov, Tartu Ülikool 3. Hetti Meltsas, Tallinna Ülikool 3. Heigo Plotnik, Tallinna Ülikoolmagistriõppe kategoorias1. Maie Kiisel, Tartu Ülikool1. Pilleriin Sikka, Tallinna Ülikool2. Katrin Oja, Tartu Ülikool3. Kadri Leetmaa, Tartu Ülikool3. Rein Riisalu, Tallinna Tehnikaülikooldoktoriõppe kategoorias3. Kai Pata, Tartu Ülikool/Turu Ülikool3. Endel Põder, Tallinna Ülikool3. Ülle Rannut, Tallinna ÜlikoolPreemiad humanitaarteaduste valdkonnas võitsid: rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe tasemekategoorias 1. Helena Metslang, Tartu Ülikool 2. Mari Lõhmus, Tartu Ülikool 3. Kreeta Sipelgas, Eesti Maaülikool 3. Sven Vabar, Tartu Ülikool 3. Marit Vesiaid, Tallinna Ülikoolmagistriõppe kategoorias1. Üllar Peterson, Tartu Ülikool2. Reelike Raja (Tükk), Tallinna Ülikool 3. Kai Krashevski, Tartu Ülikool 3. Eva Näripea, Eesti Kunstiakadeemia 3. Elli Feldberg, Tallinna Ülikooldoktoriõppe kategoorias3. Petar Kehayov, Tartu ÜlikoolKonkursile laekus 265 tööd kokku 21 üli- ja kõrgkoolist, neist 172 bakalaureuse-, 77 magistri- ja 16 doktoriõppe kategoorias. Lisainfo:Margus HarakTeadus- ja HaridusministeeriumMargus.harak@hm.ee7350 214Terje TuiskSihtasutus Archimedesterje@archimedes.ee7300 333Aire KoikHaridus- ja Teadusministeeriumi teabekorralduse osakonna konsultant7350 155 Kõik uudised Keel EST

21.04.2008 12:30 (41.75) Meistriliigas kohtuvad omavahel Tallinna Levadia ja Narva Trans [ERR Sport]

11.08.2008 19:30 (41.75) Sel nädalal peetakse Eesti meistrivõistluste järjekordne voor [ERR Sport]

25.09.2013 15:40 (39.94) Uus Tartu loodusmaja kerkib Lõuna-Eesti keskkonnahariduskeskuseks [Keskkonnaharidus]

Postimees 24.09.2013Tartu uus loodusmaja on arhidektuuriliselt huvitav ja samas ka energiatõhus.Tartu loodusmaja uutes avarates ruumides saab igaüks tegeleda just teda huvitavate keskkonnateemadega. Oli viimane aeg kolida loodusesõbrad tänapäevasesse hoonesse. Aktiivse tegevusega silma paistvas keskkonnahariduskeskuses toimuvad erinevad konkursid, tehakse uurimistöid ning korraldatakse filmiõhtuid ja laatu. Juba septembri lõpul toimub näiteks jalgrattahommik väikelastega peredele. Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juhataja Janika Ruusmaa ning Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna projektijuhi Kaspar Alevi sõnul on Tartus loodusharidust jagatud juba 1953. aastast. Tollal alustas tegevust praeguse huvikooli Tartu loodusmaja eelkäija noorte naturalistide jaam. 2002. aastal loodi sihtasutus Tartu Keskkonnahariduse Keskus, mille loomisel oli eesmärgiks jätkata loodusalase süvaõppega Tartu loodusmajas ning jagada keskkonnainfot ja -haridust ka täiskasvanutele. 11 tegevusaasta jooksul seni kasutatud kokku ca 700 m² suurune pind Tartu erinevates hoonetes ei võimaldanud siiski rahuldada kogu huvi ja killustas huviringide tööd. Nüüd saab kõik toimuvad tegevused ja üritused koondada ühe katuse alla ning anda juurde pinda uute tegevuste ja huviringide alustamiseks. Hoonet ümbritseval alal saab aga tundma õppida linnaloodust. «Täpsemalt on tegu projektiga «Uue Tartu loodusmaja rajamine», mille käigus ehitati Tartusse Karlova linnaosa ja kesklinna piirile keskkonnahariduse jagamiseks Lõuna-Eesti suurim keskus Tartu loodusmaja. Projekti raames lammutati väike vana puumaja, mida kasutati õppevahendite laona ning kus 60 aastat tagasi alustas tegevust Tartu linna noorte naturalistide jaam (hilisem huvikool Tartu noorte loodusmaja) ja sai alguse süsteemne loodushariduse andmine Tartu linnas. Asemele rajati uus energiatõhus loodusmaja ning korrastati seda ümbritsev pargiala,» selgitavad Ruusmaa ja Alev. Toetus aitas unistuse ellu viia Alev kinnitab, et toetuse osatähtsus oli projekti täideviimisel väga suur. Projekti maksumusest – 3,12 miljonit eurot – kattis 90 protsenti Euroopa Regionaalarengu Fond. Omaosalus kanti Tartu linna eelarvest. «Summa eest on lammutatud vana Tartu loodusmaja, tekkinud ehitusjäägid sorteeriti enne utiliseerimist ning taaskasutamiseks sobiv ehitusmaterjal vundamendikivide ja vana maja palkide näol läks Säästva Renoveerimise Infokeskuse Tartu piirkonna hoone restaureerimiseks. On rajatud ja täielikult sisustatud uus Tartu loodusmaja suurusega ca 1500 m². Korrastatud on Tartu loodusmaja ja Tartu loomemajanduskeskust ühendav pargiala. Park on kujundatud keskkonnahariduse jagamise vajaduse järgi, kuid võimaldab ka vabaõhuürituste korraldamist ja lihtsalt meeldivat vaba aja veetmist linnalooduses. Iga atraktsioon pargialal täidab loodushariduslikku eesmärki. Siin on taimede istutusalad, rändkivirada, koprapesa, tasakaalurada, saarma liurada, pajutunnel, kolme liiva liivakast, veesilm, vaateplatvorm ja liivakell. On ka tarbeaed koos marjapõõsaste ja viljapuudega ning peenrad toidu-, ravim- ja maitsetaimedele. Uus Tartu loodusmaja on rajatud koos kasvuhoonega, kuhu on taimed valitud selle järgi, et lastele ja külastajatele saaks tutvustada erinevaid eksootilisi tarbetaimi. Näiteks kasvavad siin sisalagaav, vanill, aaloe, pipar, banaan, ananass jms. Tartu loodusmajas on ruumi nii laste ja noorte huvihariduseks, täiskasvanute täiendusõppeks kui ka keskkonnainfo jagamiseks,» selgitab Janika Ruusmaa. Uus hoone kutsub tutvuma Ruusmaa sõnul on lõpptulemus väga ilus ja arhitektuuriliselt huvitav. Hoone sobitub hästi maastikku ning tõstab esile selle põnevat reljeefi ja loodusväärtusi. Samas on tegu energiatõhusa avaliku hoonega, kus on vihmaveekogumise süsteem kasvuhoone ja aia kastmiseks, automaatika ruumide kütte- ja ventilatsioonisüsteemide reguleerimiseks, soojustagastusega ventilatsioonisüsteem ning valmisolek päikesepaneelide kasutuselevõtuks. Siseviimistluses on kasutatud naturaalseid materjale: puitu, betooni, savikrohvi. Hoone energiatõhusust saab küll hinnata alles pärast esimese talve möödumist, kuid kõik tegevused, mis selles majas toimuvad, sh kooli- ja kontoritöö, on korraldatud keskkonnasäästlikult. Majas on rakendatud jäätmete liigiti kogumist ja korraldatud ressursisäästlik kontoritöö. Kasvuhoones ja pargialal vajalikud taimede hooldustööd on planeeritud teha koos kogukonnaga, kaasates ka lapsi, et arendada looduse eest hoolitsemise ja vastutamise võimet. Kaspar Alev lisab, et kindlasti on projekti tulemusena Tartu linnarahva kasutusse antud looduslikult väga rikas ja põnev paik. Selline hoone ja pargiala väärtustavad keskkonda ning teevad keskkonnahariduse kättesaadavaks ja huvitavaks. Foto: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

10.01.2017 10:01 (39.94) Pullerits: Tohoh! Kas Tartu maraton jääb tänavu ära? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

30.09.2010 10:45 (38.12) Klubi Tartu Maratoni võistlused tõid rekordarvu lõpetajaid [ERR Sport]

Sel aastal Ã¼letas Klubi Tartu Maratoni poolt korraldatavatel spordisÃ¼ndmustel finiÅ¡ijoone rekordiliselt 27 272 suurt ja vÃ¤ikest spordisÃµpra. Eelmisel aastal suusatas, jooksis, sÃµitis kahel korral rattaga ja rulluisutas Ã¼le finiÅ¡ijoone 23 680 inimest. Klubi Tartu Maratoni projektijuht Kunnar Karu sÃµnul paneb Ã¼ha kasvav spordihuviliste hulk korraldajaid kaaluma uusi vÃµimalusi radade tÃ¤iustamiseks ja korraldusliku poole arendamiseks. â€žTervisesport ja hea tujuga vÃ¤rskes Ãµhus liikumine toob aktiivset eluviisi nautima Ã¼ha enam inimesi. Uuel hooajal ootab korraldajaid ambitsioonikas vÃ¤ljakutse muuta meie spordisÃ¼ndmustel osalemine veelgi paremaks kogemuseks ja tulla vastu vajalikele muudatustega,â€œ kommenteerib Karu edukat hooaega. Ãœhtlasi jÃµudis lÃµpule SEB Tartu NelikÃ¼ritus 2010 hooaeg ja selgusid tublimad sportlased. SEB Tartu NelikÃ¼ritus 2010 parimaks tunnistati Rait Pallo, kes edestas eelmise aasta vÃµitjat Raul Ollet ja lÃ¤tlast Janis Teterist. Parimate naistena pÃ¤rjatakse Signe Parm, Tea PÃ¤rnik ja Mare Ulp. NelikÃ¼rituse hooaja lÃ¤bijad on sel aastal osalenud 39. Tartu Maratonil, SEB 28. Tartu Jooksumaratonil, SEB 29. Tartu Rattarallil ja SEB 13. Tartu Rattamaratonil. SEB Tartu NelikÃ¼ritus 2010 kÃµikidel etappidel on kokku osalenud 761 (2009.aastal 691 spordisÃµpra), pikkadel distantsidel pani end proovile 528 spordisÃµpra, neist 36 naist. KÃµige noorematele on mÃµeldud Tartu MINI NelikÃ¼ritus, mis aasta aastalt kogub Ã¼ha enam osalejaid. Sel aastal suusatas, jooksis ja sÃµitis kahel sÃ¼ndmusel rattaga kokku rekordiliselt 417 vÃ¤ikest spordisÃµpra. Eelmisel aastal oli osalejatearvuks 252. Parimaks nelikÃ¼rituse lÃ¤binud firmaks on Saint-Gobain Glass Eesti AS, mis edestab SG Weberit ja G4S Eestit. Parima klubi tiitli pÃ¤lvis Areal Team, millele jÃ¤rgnevad Haanja Rattaklubi I ja Suusahullud. KÃµiki SEB Tartu NelikÃ¼ritus 2010 ja Tartu MINI NelikÃ¼rituse lÃµpetajaid ootavad korraldajad vÃ¤Ã¤rikalt hooajale punkti panema sel laupÃ¤eval klubisse Atlantis. SEB Tartu NelikÃ¼ritus 2011 lÃ¤bimiseks saab oma nime kÃµige soodsamalt kirja panna kuni 11.12.2010. Rohkem infot leiab www.tartumaraton.ee. Rekordiaasta 2010. aasta tÃµi tervisespordiradadele palju uusi huvilisi. Kasvutendentsi on nÃ¤idanud pea kÃµik Klubi Tartu Maratoni poolt korraldatavad spordisÃ¼ndmused. 39. Tartu Maraton osutus sel aastal nii populaarseks, et pea nÃ¤dal enne starti olid vÃ¤lja mÃ¼Ã¼dud kÃµik stardinumbrid. Kokku Ã¼letas pÃµhidistantsidel, Avatud Rajal ja lastesÃµitudel finiÅ¡ijoone 8038 inimest, neist lapsi 1269. MÃ¶Ã¶dunud aastal oli suusamaratoni lÃµpetajate arv 7927. SEB 28. Tartu Jooksumaraton tÃµi LÃµuna-Eesti maastikuradadele erinevatele distantsidele jooksma ja kepikÃµndi harrastama kokku 5326 meest ja naist, neist lapsi 2018. Eelmisel hooajal oli lÃµpetajaid kokku 4136. SEB 29. Tartu Rattaralli ajal jÃµudsid finiÅ¡isse 6184 ratturit, neist lapsi 2517. Aastal 2009 lÃµpetas 5375 spordisÃµpra. SEB 4. Tartu Rulluisumaraton ei kuulu SEB Tartu NelikÃ¼rituse programmi, kuid osalejaid jagub sinnagi. FiniÅ¡isse jÃµudsid Ã¼likuumas suvepÃ¤evas 1306 rullitajat, neist 302 last. 2009.a oli lÃµpetajad 1528. Hooajale pani punkti SEB 13. Tartu Rattamaraton, mis oma populaarsuselt jÃµuab jÃ¤rele suusamaratonile. Vihma ja muda trotsides finiÅ¡eerusid 6418 ratturit, neist lapsi 1796. MÃ¶Ã¶dunud aastal oli lÃµpetajaid 6289. ERR SPORT

15.09.2008 19:45 (36.31) Meistriliigas peetaks sel nädalal kaks vooru [ERR Sport]

20.02.2018 21:06 (36.31) Pullerits: Kuidas sõeluda välja need, kes tohivad üldse Tartu maratoni sõita? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Olümpiale ei pääse võistlema igaüks. Selleks tuleb läbida väga tihe sõel. Muidugi pole Tartu maraton mingi olümpia, vaid rahvaspordiüritus, kuid pühapäeval seal oma elu jätnud Tartu Ülikooli professor Rein Ahas (fotol vasakul) paneb paratamatult mõtlema, kas ka Tartu maratonile ei peaks eelnema valikusõel.Küsimus ei ole siin selles, kas mingi sõela olemasolu oleks aidanud ära hoida prof Ahase surma. Seda me ei tea ega saakski kunagi teada. Samuti on selle üle arutleda hilja. Küll aga, olgu rõhutatud, on see, mida saame siin tema mälestuseks teha, temaga juhtunu valguses ühiselt mõelda, mida saaks ja võiks ette võtta, et edaspidi võimalike surmajuhtumite riski vähendada. Kui me selle üle siin ühiselt asjalikult mõtiskleme, siis on see meist parim ja õilsaim, mida me saame professor Ahast tabanud valusa saatuse taustal teha. Usun, et teadlasena, silmapaistva teadlasena, tunneks ta sealpoolsusest veidi isegi rahulolu, et tema lahkumine aitab vähemasti edaspidi temale halvasti lõppenud spordiüritust teistele valutumaks muuta.Jah, minu seisukoht on: Tartu maraton vajab valikusõela. Esitan selle kohta 2800-tähemärgilise põhjenduse kolmapäevase Postimehe arvamusküljel. Teil veab, saate seda lugeda juba täna siit! Loomulikult saanuks argumente valikusõela kasuks tuua veelgi, aga lehelool on omad piirid. Näiteks võiks minu suusateatemeeskonna hiljutine kaaslane Silver Eensaar teile ilmselt pikalt-laialt rääkida, millised normid on vaja täita ja kuidas ennast tõestada selleks, et teid seiklusspordi tiitlivõistlustel üldse stardijoonele lubataks. Näiteks võiks maratonijooksjad teile samuti pajatada, kuidas Pariisi maratonil startimiseks tuleb esitada arstitõend. Ja isegi Eesti meistrivõistlustel suusatamises, olgu või vaid 10 km distantsil, rattaspordis ja ilmselt ka enamikul muudel aladel ei saa te ilma starti, kui olete soetanud litsentsi, milleks tuleb omakorda täita teatud nõuded ja tingimused. Igasugustel eesrindlikel pikkade distantsidega spordiüritustel on saamas heaks tavaks, et igaüks, kes tahab seal kaasa teha, peab korraldajatele tõestama oma võimekust, et saab hakkama ja peab vastu ning on varem kogenud seesuguse pikk pingutuse mõju oma organismile.Kui Tartu maraton tahab olla eesrindlik spordiüritus, mis väärtustab osalejate tervist ja positiivseid elamusi, ei ole Tartu maratonil pääsu, et peab ka kehtestama süsteemi, mis sõeluks välja need, kes võiks seal üldse osaleda. Praegu kehtib Tartu maratonil paraku monetaristlik-darvinistlik süsteem, et igaüks, kes stardiraha ära maksnud, juhul kui ta just piltlikult öeldes imik pole, võib tulla starti ning ennast seal surnuks pingutada – korraldaja paneb pärast lihtsalt aknale küünla ja arvab, et sellega on patud lunastatud ja hing puhastatud. Aga ei ole see asi nii lihtne.Võib ju öelda, et igaüks teab, mida ise teeb, ja vastutagu enda eest ise. Paraku väga paljud ei tea, mida nad teevad. Ekstreemseim näide on Tartu Ekspressi ajakirjanik Kaur Paves, kes otsustas viis aastat tagasi läbida Tartu maratoni purjus peaga. Aga sellest leidub terve hulk n-ö pehmemaid, ent sama ohtlikke näiteid. Näiteks need, kes tulevad Tartu maratoni starti kõigest kahekohalise suusakilometraažiga või lausa nulliga. (Ka neist on mu kirjutises juttu.) Vaadakem tõele näkku: paljudel puudub ettekujutus, mida Tartu maratoni 5-6 tundi kestev pingutus ikkagi tähendab, ja samuti puudub arusaam ning oskus arvestada, mida selline pingutus – isegi kui püüda sõita pingevabalt, on tegu pingutusega, eriti 5-6 tunniga sõitjate puhul! – kehale tekitab.Veel kord: minu ettepanek Postimehes Tartu maratonil osalejate enesehinnangu adekvaatsemaks muutmiseks ning Tartu maratoni ohutustamiseks on üks võimalikest ettepanekutest. Teised võivad teha teisi ettepanekuid. Minu kirjutis ongi mõeldud teema üle arutelu algatamiseks. Ja täiesti võimalik, et lõpuks jääb kehtima senine, monetaristlik-darvinistlik süsteem, et maksa, sõida, kannata, sure. Kui selline on enamiku tahtmine, siis demokraatlikus riigis tuleb sellele alluda. Aga sel juhul ei maksa edaspidi ka lokku lüüa, kui mõni Tartu maratonil eluga hüvasti jätab.Siiras kaastunne Rein Ahase perekonnale! Kõigile teistele: parim, mis me siin tema mälestuseks teha saame, on mõelda sügavalt selle üle, mis juhtus, ning teha endast kõik olenev, et edaspidi Tartu maratonil eluohtlikke olukordi ette ei tuleks.Foto 1: Tartu Ülikooli professor Rein AhasTartu Ülikooli peahoone ees 2013. aasta septembris. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/ScanpixFoto 2: Avo Kirsipuu (kampsunis) startimas tänavusele Tartu maratonile. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 3: Klubi Tartu Maraton juhataja Indrek Kelk tänavuse Tartu maratoni stardi eel. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix

19.12.2007 21:15 (34.49) Tartu Kalevis treenivate õpilaste arv kasvab enam kui kahekordseks [Sportnet]

Tartu Spordiseltsi Kalev juhatuse esimees Neinar Seli sÃµlmis tÃ¤na lepingu nelja Tartu linnas tegutseva spordiklubiga, kes on otsustanud Ã¼hineda Tartu Kaleviga. Neinar Seli Ã¼tles raadiole Sun FM, et hetkel tegeleb Tartu Spordiseltsi Kalev juures sportliku treeninguga 475 noort. TÃ¤na sÃµlmitud lepingu tulemusena kasvab nende arv 2008. aastal 1100-ni.Seni kuulusid seltsi Tartu Kalevi kergejÃµustikukool ja Tartu Kalevi spordikool. Spordiseltsi uued liikmed on korvpalliklubi Taba 89, vÃµrkpalliklubi Panter, Tartu Akadeemiline Maleselts ja vehklemisklubi Escrime. Nende klubide poolt andsid Spordimuuseumis toimunud tseremoonial Ã¼hinemislepingule allkirja vastavalt TÃµnu Lust, Riina Kuusk, Aksel Rei ja Viktor Kirpu. Neinar Seli kinnitusel on Tartu Kalevi puhul Ã¼hinemislepingu tulemusel tegemist linna suurima noortega tegeleva spordiklubiga. Seli mÃ¤rkis, et Tartu Kalevi missioon on propageerida aktiivset ja tervislikku eluviisi ning arendada sportlikku tegevust, valmistada ette spordi jÃ¤relkasvu laste ja noorte seas ning arendada saavutussporti. Tartu Kalev loeb enda ajalugu alates 1901. aastast, kui loodi Tartu raskejÃµustikuring, mis kujunes Ã¼heks tugevamaks spordiseltsiks Eestis. 1940. aastal nÃµukogude okupatsiooniga katkenud tegevus jÃ¤tkus sÃµja-aastatel. Tartu Kalevi kodulehel on kirjas, et NÃµukogude okupatsiooniga tuli ka uus, nÃµukogulik ENSV AmetiÃ¼hingute SpordiÃ¼hing Kalev ning moodustati Tartu territoriaalnÃµukogu. Eesti taasiseseisvumine tÃµi kaasa vÃµimaluse taastada 26. septembril 1991 Kalevi KesknÃµukogu varemetele Eesti Spordiselts Kalev. Tartu spordiselts Kalev kuulutati raskejÃµustikuringi ÃµigusjÃ¤rglaseks 1995. aastal. Viimase 100 aasta jooksul on Tartu Kalev jÃ¤tkuvalt olnud Ã¼heks kohaliku spordielu peamiseks edendajaks. Tartu Kalev on aidanud spordi juurde tuua mitmeid tippsportlasi ning suurvÃµistluste medaliste. Nendest tuntuimad on Johannes Kotkas, Rein Aun, Jaak UudmÃ¤e, Aleksei Tammiste, Jaanus Teppan, Jaan Klaasepp ja Rein LindmÃ¤e. Praegustest tippudest on Tartu Kalevi kasvandikud Kristina Å migun, Mirjam Liimask, Kaspar Kokk, Aleksander Tammert ja Kaire Leibak. Legendaarsed Tartu Kalevi treenerid olid Ilmar Kullam, Fred Kudu, Erna ja Herbert Abel. AGO PÃ„RTELPOEG,raadio Sun FM uudistetoimetaja

28.04.2008 23:41 (34.49) Meistriliigas kohtuvad Tallinna FC TVMK ja Tallinna FC Levadia [ERR Sport]

09.07.2014 14:15 (34.49) Teaduslinn kutsub Toomemäele uurima ja avastama [Keskkonnaharidus]

Tartu Hansapäevade ajal, 12.-13. juulil avab Toomemäe roheluses juba neljandat korda oma väravad Teaduslinn. Arvukate töötubade, eriprogrammide, ekskursioonide ja esitluste kaudu on kõikidel huvilistel võimalus astuda teadusmaailma. Teaduslinn alustab mõlemal päeval kell 11.00. 12. juulil lõppevad tegevused kell 20.00, 13. juulil kell 17.00. Hilistel õhtutundidel on kõik oodatud Toome varemetes asuvasse öökinosse. Hansapäevade teemaks on sel korral „Ajastumürgel“ - Teaduslinna koonduvad mitmed muuseumid ja teadusasutused, mis pakuvad võimalust heita pilk nii minevikumaailma kui toovad külastajate ette tänapäevased teadusaavutused ja innovaatilised ideed tulevikuks. Ka sel aastal on Teaduslinnal kaks keset –ajalooline toomkirik ning Tartu tähetorn. Toomkiriku juures saab testida oma värvitaju, meisterdada roboteid, traktoreid ja vormeleid, tutvuda konservaatorite tööga, valmistada 60 sekundiga jäätist, vaadata Hullu Teadlase eksperimente, jalutada huvitavatel ekskursioonidel ning palju muud põnevat. Meeleolu aitab luua toomkiriku varemete vahele kerkiv Toomelava, kus külastajad saavad nautida erinevaid muusikalisi etteasteid ja öökino. Tartu tähetornis saab näha raketimootori katsetamist, valmistada komeete ning uurida Päikese pinda, tutvuda eluga vees ja maal, elada kaasa tigude võidujooksule ja osaleda Toomemäel orienteerumismängus. Laupäeval saab kuulata Tove Janssoni lugu „Sabatäht tuleb“ ja joonistada selleteemalisi pilte. Kõik Teaduslinnas toimuvad programmid ja töötoad on tasuta. Piletiga on võimalik külastada Tartu Ülikooli muuseumi, toomkiriku torne ja Tartu tähetorni. Kel läheb kõht tühjaks või janu hakkab vaevama, siis selleks ei pea Teaduslinnast lahkuma - kohapealt on võimalik osta nii süüa-juua kui jahutada ennast külma jäätisega. Toomele tasub sammud seada ka juba päev varem, sest 11. juulil kell 22 avab Toomelava Klaaspärlimängu festivali raames toimuv Stary Olsa kontsert (tasuline), millele järgneb südaööl esimene öökinoseanss. Teaduslinna kava: http://www.muuseum.ut.ee/1192767 Teaduslinna viivad läbi: Tartu Ülikooli muuseum, Tartu tähetorn, Tartu Ülikooli kunstimuuseum, AS Tere, Eesti Konservaatorite Ühing, Eesti Maanteemuuseum, Eesti Maaülikooli Elus Teaduse noorteadlased, Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse AS, Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Spordimuuseum, Krautmani Massaaži- ja Terviseakadeemia, MTÜ Eesti Vabaerakonna Algatusrühm, MTÜ Robootika, Psühhobuss, Tartu Elektriteater, Tartu Linnamuuseum, Tartu Loodusmaja, Tartu Tähetorni Astronoomiaring, Tartu Ülikooli Füüsika Instituut, Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi kiletehnoloogia labor, Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi röntgenspektroskoopia labor, Tartu Ülikooli Ideelabori Molekulaargastronoomia meeskond, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zooloogia huviringi õpilased ning Teadusteater „TIPP JA PAUK“. Teaduslinna toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Kultuurkapital. Lisainfo: Urmet Paloveer, tel 737 5677, 5665 7006, urmet.paloveer@ut.ee

03.01.2017 18:05 (34.49) Pullerits: Kas Tartu maraton toimub või mitte? Pulleritsu maratonireegel! [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

23.02.2017 23:55 (34.49) Pullerits: Kuidas ma ikkagi Tartu maratoni stardinimekirja pääsesin? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Selle talve positiivseim suusauudis sadadele Eesti suusaharrastajatele on ilmselt, küllap ja usutavasti see, et üha sügavamalt juurdunud kartus, nagu tuleks Tartu alternatiivsel suusamaratonil piirduda ja rahulduda ainult iseendaga võidu sõitmisega, sai välja juuritud. Vaevalt on kedagi, kui räägime ikka tõsistest suusameestest, keda kurvastaks teade, et hoolimata kõigist mu ette veeretatud takistustest olen siiski pääsenud Tartu maratoni starti.Ja seda, pange tähele, minu esitatud tingimustel. Sammugi taganemata.Aga ma ei kavatse selle võidu üle siin kõvasti lokku lüüa. Eelmine lõik jääb ainsaks, kus väljendan veidi toretsevat võidurõõmu. Edasi jään meelega vaoshoituks, lasen suuremeelselt kõnelda vaid faktidel, kuigi, mis seal salata, mu ettevõetud manöövrid olid efektsed ja mänguilu lummav.Selle nädala teisipäeval, kaks päeva pärast minu suusahooaja tähtsaimat võistlust, 5 km sõitu Otepää MK-etapil (fotol vasakul ja ülal vasakul), helistas mulle mees, kes oli mind esmaspäeval viinud suure Ameerika autoga Tallinna ja toonud sealt koju tagasi, ja teatas, et üks teine mees, keda me mõlemad väga hästi teame, nii isiklikult kui töist liini pidi – ja kes on mind samuti sõidutanud omal ajal Tallinna ja Tartu vahet –, ei lähe Tartu lühendatud maratonile, sest on haige, ning lisas, et on valmis oma koha ja numbri mulle loovutama. Kas olen sellele mõelnud, küsis Ameerika auto mees.Võtsin mõtlemisaja. Olin Tartu maratoni oma plaanidest ju maha tõmmanud. Õigemini, selle oli maha tõmmanud üks teine mees minu asemel. Teate küll, kes.Helistasin haiguse tõttu loobunud mehele. Ta kinnitas, et ei lähe kindlasti starti ning on valmis oma numbri mulle loovutama ning ei soovi selle eest sentigi. Ütles, et tema poolest võin tema nime ja osaluse endale nimele ümberregistreerida.Vajasin ka sõbralikku, usaldusväärset ja erapooletut nõustamist. Tegin veel ühe telefonikõne. Selle ühele päris kõvale klassikasõitjale, harrastajale. Küsisin, kuidas see kõrvalt paistaks, kui nüüd ümber otsustaksin. Ta ütles mulle, et vaata, sa ei ole ju mitte kunagi mitte kusagil öelnud, et Tartu maraton on nõme ja mõttetu üritus ja et sina sinna mitte kunagi mitte mingil juhul enam ei lähe. Sedasi, kinnitas ta, ei lähe ma ka millegi varem öelduga vastuollu, ehkki pahatahtlikke, kes pröökama ja kiunuma hakkavad, leidub alati, aga noid võib külma kõhuga ignoreerida.See kõlas aruka ja mõistliku jutuna. Lugesin enne, kui asusin teisipäeval ümberregistreerima, põhjalikult Tartu maratoni juhendit, kuid põrkasin mitmele probleemile (seoses olukorra muutumisega rääkisid Klubi Tartu Maraton kodulehel eri paigus punktid üksteisele vastu või külvasid segadust), misjärel saatsin klubi esindajale kirja.«Tere! Ei suuda Klubi Tartu Maraton koduleheküljel kuidagi leida ümberregistreerimise linki - palun aidata! Näen rohelist registreerimise linki, aga selle kaudu küll ümberregistreerimise lingini ei jõudnud. Kas Tartu maratoni pikal distantsil ümberregistreerimise teeb isik, kes loovutab numbri, või isik, kes saab endale loovutatud numbri? Kuulsin eile raadiost, et täna ümberregistreerides ümberregistreerimise tasu ei võeta - on see nii? Kas täna ümberregistreerides, nagu oma aruga juhendist aru saan, saan maratoniks oma tasemele vastava stardigrupi (301-500), mitte ei pea leppima numbri loovutanud isiku stardigrupiga?»Helistasin klubi esindajale, kes lubas vastust lähiajal, kuid mitu tundi hiljem, kella nelja ajal pärastlõunal, polnud midagi laekunud.«Eeldatavalt kratsivad kukalt, sest kindlasti tuli neile selline käik üllatusena,» pakkus üks mu usaldusmehi.«See on nüüd nagu male ja hakkab tekkima mängu ilu,» vastasin talle omalt poolt.Helistasin maratoni korraldusklubi esindajale. Tuletasin meelde oma saadetud kirja. Kuulsin vastuseks, et saan põhjaliku vastuse ilmselt tunni jooksul. «Ju siis nuputasid mingi vastukäigu välja,» laususin usaldusisikule asja vaagides.«Kui juba lubati põhjalik vastus saata,» märkis usaldusisik, «siis tavaloogika ütleb, et päris libeda suusaga asi ei edene. Sest jah-sõna poleks ju vaja põhjendada. Elame-näeme.»Aga aeg jooksis. Vahepeal jõudsin end registreerida isegi kevadisele Jõgeva rattarallile, aga Tartu maraton oli endiselt ooterežiimil. Valitses vaikus. Seetõttu saatsin klubile ka ametliku avalduse.«Tere. Kuna ei leidnud koduleheküljel ümberregistreerimise nuppu, siis esitan siinkohal avalduse kirjalikult. Palun ümber registreerida XYZ'i (sünd 19**) koht Tartu maratoni pikemal distantsil (34 km) Priit Pulleritsu nimele (sünd 1965, Tartu) ning paigutada mind vastavalt senistele Tartu maratoni tulemustele pühapäeval kell 9 startivale võistlusele. XYZ loobus oma kohast minu kasuks. Te koduleht ei ütle, kas loobuja peab esitama ka sellekohase avalduse. Kui peab, siis, palun, andke mulle sellest teada ning palun XYZ’il saata oma loobumisavaldus minu kasuks teile.»Teisipäeva õhtupoolikul kell pool kuus sain lõpuks klubist vastuse. Seal ei olnud juttu muust kui sellest, mis moodi niivõrd vähe aega enne maratoni algust kiiresti ümberregistreerida.Lasin numbri loovutajal asjaga algust teha ning viisin selle ise siis lõpule. See ei läinud mulle maksma eurotki, sest korraldusklubi selgitas: «Erandlike olude tõttu pikendasime tasuta ümberregistreerimise aega 23. veebruarini – st inimesed ei pea maksma 10€ ümberregistreerimistasu.»Ümberregistreerimine teostatud, kirjutasin klubile:«Suur aitäh abi eest!Kas eliitgrupi starti arvestatakse mind automaatselt või pean tulenevalt tänasest kirjapanekust esitama selleks avalduse või end kuskil veebis end registreerima?»Sain kuue minuti pärast kirjaliku vastuse:«Ei, rohkem ei pea Te midagi tegema. Kui ümberregistreerimise korrektselt ära tegite, siis edasi tegeleb Teie eliitgruppi paigutamisega meie sekretariaat.»Klubi Tartu Maraton kodulehekülg teatas peagi, et olen paigutatud kolmandasse stardigruppi. Täna, neljapäeval, teatab sama lehekülg, et mu stardinumber on 307.Kokku minu kulud: null eurot.Kui nüüd korraldajad Tehvandi laskumise ja tõusu (fotol paremal) ning Püksisääre tõusu ja laskumise ka vähemalt ühel ringil plaani kaasaks - vaadake sellel videol, kui äge see oleks! -, oleks saavutatud maksimum. Aga sellest, karta on, jääb puudu, nagu alati.Foto 1: Priit Pullerits rõõmustamas Otepää MK-etapil raske, pehmel rajal ja sulalumel ning kerges vihmasajus peetud 5 km klassikasõidu lõpetamise järel. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/ScanpixFoto 2: Priit Pullerits Otepää MK-etapil jõudmas Tehvandi tõusu otsa. Foto autor: Riho LüüsFoto 3: Kunimäe tõus Tehvandi suusastaadioni kõrval. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/Scanpix Foto 4: Tartu maratoni stardisirge Tehvandi staadionil eelmise nädala teisipäeva hommikul. Foto autor: Priit PulleritsFoto 5: Kunimäe tõus Tehvandi suusastaadioni kõrval. Ees olevale pudelikaelale peavad Tartu maratoni rajaskeemi kohaselt ära mahtuma vasakul tõusule minejad ja paremal laskujad. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/Scanpix Foto 6: Tartu maratoni stardisirge nähtuna Tehvandi staadionilt. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/Scanpix Foto 7: Vaade Kunimäele ja Tehvandi staadionile. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/Scanpix Foto 8: Laskumine Kunimäelt Tehvandi staadionile. Foto autor: Priit PulleritsFoto 9: Tehvandi suusakeskus. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/Scanpix Foto 10: Tehvandi suusahüppemägi. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/Scanpix Foto 11: Priit Pullerits Otepää MK-etapil jõudmas Tehvandi tõusu otsa. Foto autor: Riho Lüüs

29.09.2008 20:15 (32.67) Sel nädalal peetakse Eesti Meistriliigas kahe vooru kohtumised [ERR Sport]

12.02.2007 11:45 (32.67) Põlvas lõppes noorte saalijalgpalliturniir Lootos CUP 2007 [ERR Sport]

PÃ¼hapÃ¤eval lÃµppes PÃµlvas kolm pÃ¤eva kestnud noorte saalijalgpalliturniir Lootos CUP 2007. VÃµitjad selgitati vÃ¤lja kuues vanuseklassis. Poisid B-7 (sÃ¼ndinud 2000) SKANSKA karikatele LÃ•PPJÃ„RJESTUS1. Tartu JK Maag/Tammeka2. Tartu JK Merkuur-juunior3. Jelgava FK Viola4. Tartu JK Merkuur-juunior II5. Tartu JK Maag/Tammeka II6. PÃµlva FC Lootos/Incad7. Tartu JK Maag/Tammeka III8. PÃµlva FC Lootos/Incad II TÃ¼drukud G-16 (sÃ¼nd.1991) HANSAPANK karikatele LÃ•PPJÃ„RJESTUS1. Tallinna FC Flora2. PÃµlva FC Lootos/Allegro3. EVL LÃ¤Ã¤nemaa4. PÃ¤rnu JK5. FB Gulbene/Kristine6. Adavere SK Tervis7. Tartu JK Maag/Tammeka8. FCL VÃ¤rska9. FFC Valmiera10. Jelgava FK Viola Parim mÃ¤ngija:Ulrika TÃ¼lp (EVL LÃ¤Ã¤nemaa)Parim vÃ¤ravavaht:Lisanne Lerg (PÃ¤rnu JK)Fair PlaY vÃµistkond:Jelgava FK Viola Poisid B-12 (sÃ¼nd. 1995) KWH PIPE karikatele LÃ•PPJÃ„RJESTUS1. FCE Tartu OlÃ¼mpia2. PÃµlva FC Lootos3. Tartu SK-10 Premium4. PÃµltsamaa SK Tervis5. Viljandi JK Tulevik6. Tartu JK Maag/Tammeka7. K.-JÃ¤rve JK Alko8. FK Aizkraukle (LÃ¤ti)9. PÃµlva FC Lootos II10. Tartu SK-10 Premium11. JSK Suntazi (LÃ¤ti)12. PÃµlva FC Lootos III Parim mÃ¤ngija:Geir-Kristjan Suurpere (FCE Tartu OlÃ¼mpia)Parim vÃ¤ravavaht:MiÅ¡a VaznÃµi (FC Lootos)Fair Play meeskond:JSK Suntazi TÃ¼drukud G-14 (sÃ¼nd.1993) RT Auhinnad karikatele LÃ•PPJÃ„RJESTUS1. JSK Suntazi (LÃ¤ti)2. Tallinna FC Flora3. EVL Kohila4. Kalnciema FK Lideris (LÃ¤ti)5. PÃµlva FC Lootos/Allegro6. Adavere SK Tervis7. FCL Kanepi8. Ahja SK Sipelgas Parim mÃ¤ngija:Kadre PÃ¤ri (EVL Kohila)Parim vÃ¤ravavaht:Kadi Pajusaar (FC Flora)Fair Play vÃµistkond:FCL Kanepi Poisid B-9 (sÃ¼nd.1998) UMBRO karikatele LÃ•PPJÃ„RJESTUS1. FK Supernova Riga2. Tartu JK Merkuur-juunior3. Tallinna FC Tiigrid4. FCE Tartu OlÃ¼mpia5. Tartu JK Maag/Tammeka6. FK Smiltene7. FK Smiltene 998. Tartu SK-10 Premium9. Tallinna FC Tiigrid II10. PÃµlva FC Lootos Parim mÃ¤ngija:Magnar VainumÃ¤e (FC Tiigrid)Parim vÃ¤ravavaht:Egor Anissimov (JK Merkuur -juunior)Fair Play:FK Smiltene 99 Poisid B-11 (sÃ¼nd.1996) TARTAL GRUPP karikatele LÃ•PPJÃ„RJESTUS1. Tallinna SK Legion2. PÃµlva FC Lootos3. Tartu JK Maag Tammeka4. Tartu SK-10 Premium5. Tartu Operi JK6. JK Alko K.-JÃ¤rve7. Tabasalu PK8. FK 71. VSK Riia9. PÃµltsamaa JK Sport10. Valga FC Warrior Parim mÃ¤ngija:Mark Holodilov (SK Legion)Parim vÃ¤ravavaht:Miko Saarniit (FC Lootos)Fair PlayFK 71. VSK ETV SPORTJalgpall

18.01.2017 17:55 (32.67) Hahaa!! BIG FAT BLOG HACK! [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Tere kutid*, ja sa arvasid, et me, mehed-Idas, vaid tungida American mail-süsteemid ja rikud Demokraatide? Ei, me hoolime kogu maailmas. Meie allikad Eestis ütle meile, et hiilguses korral oma kõige füüsiliselt võimeline mehi, Tartu suusatamine maraton on sattunud suures hädas. Meil oli seda vaadata ja avastasin, et seal on palju rohkem. Me avastasime, et korraldajad Tartu maraton on tühjaks ja blokeerides osalemine maratoni ühe oma tuntuima amatöör sportlased nimega Priit Pullerits. Nii et me kaevanud isegi edasisi ja olid üllatunud, et teada saada, samas tungimist posti kontode Priit Pullerits ja Indrek Kelk, mis läks valesti nende vahel. Me arvame, et te, eestlased, tuleb ausalt teavitada. Nii saab tutvuda!Teema: Kaebus Postimehe pealeKuupäev: Wed, 8 Jun 2016 13:02:48 +0300Saatja: Priit Pullerits <priit.pullerits@postimees.ee>Vastamise aadress: priit.pullerits@postimees.eeSaaja: Indrek Kelk <indrek@tartumaraton.ee>Tere.Olen kursis Sinu kaebusega Postimehe ja minu loo vastu. Pean siinkohal vajalikuks kinnitada, et mina ei osalenud oma kirjutise "Alfaisaste verepulm" juurde piltide valimisel.Priit PulleritsPostimeesTeema: Priit Pulleritsult küsimusKuupäev: Mon, 4 Jul 2016 12:09:08 +0300Saatja: Priit Pullerits <priit.pullerits@postimees.ee>Vastamise aadress: priit.pullerits@postimees.eeSaaja: Indrek Kelk <indrek@tartumaraton.ee>Tere!Mu kõrva jõudnud info, et sa minuga enam ei räägi, seetõttu saadan küsimuse kirjalikult. Nimelt tegemisel on lugu, et Eestis on maanteesõitudel osalejate hulk aastate jooksul vähenenud, ja vähenenud oluliselt. Filtri sarja eestvedaja Mihkel Reile rääkis, et peamine tegur siin on inimeste hirm kukkumiste ees, ja seetõttu on ta asunud kasutusele võtma abinõusid (lühemal võistlusmaal), et muuta sõite ohutumaks, sest muidu juhtub nii, et ei olegi enam kellelegi võistlusi korraldada. Vändra ralli juba pidavat järgmisel aastal ära jääma (uurin korraldajalt täpsemalt) ja Valgete ööde sõit ka jäi ju ära.Minu küsimuses selle teema kontekstis: Kas Klubi Tartu Maraton plaanib edaspidi võtta kasutusele uuendusi, et muuta rattarallit ohutumaks, ja kui, siis milliseid ja millal? Sest TRRi pika maa lõpetajate arv on ka viimasel viiel aastal muudkui vähenenud: 2012 – 1894; 2013 – 1874; 2014– 1758; 2015 - 1696; 2016 - 1535. Filtri sarjas on osalejate vähenemine vähemalt sama drastiline, kui ehk drastilisemgi, pean statistikat veel koguma.Palun, et saadaksid omapoole nägemuse asjast täna pärastlõunal kella kolmeks, ei oleks ju hea, kui sõna saavad teised, kes räägivad, mida nemad teevad, et oleks osalejail ohutum, aga KTM loost puudub.Tervitades,Priit PulleritsTeema: Tartu Rattamaratonil osalemineKuupäev: Thu, 15 Sep 2016 16:23:57 +0300Saatja: Indrek Kelk <indrek@tartumaraton.ee>Saaja: priit.pullerits@postimees.eeLp. Priit Pullerits,Kahetsusega märkasime, et olete avaldanud soovi registreeruda Tartu Rattamaratoni lühikesele distantsile kasutades ära Klubi Tartu Maraton poolt Postimehele, kui heal koostööpartnerile eraldatud stardikohti. Käesolevaga teatan, et Klubi Tartu Maraton keeldub Priit Pulleritsu registreerima meie poolse vastutulekuna meie koostööpartneritele eraldatud stardikohtadele. Sellest tulenevalt oleme Teid tänaseks kustutanud Tartu Rattamaratoni 40km distantsi registreerunute hulgast.Antud otsus on vastu võetud tulenevalt sellest, et olete meie tegevust kajastunud järjepidevalt äärmiselt halvustavas toonis, teatud juhtudel ka otseselt eirates head ajakirjandustava ja sellest tulenevalt eksitanud lugejat. Leiame, et taoline hoiak meie suhtes ei anna meile mingit põhjust teile osalemist kinkida. P.S. Oleme antud otsusest teavitanud ka Postimehe sisekommunikatsiooni osakonda.Indrek KelkMTÜ Klubi Tartu MaratonFrom: priitp [mailto:priitp@mail.postimees.ee] Sent: Friday, September 16, 2016 7:44 AMTo: Indrek KelkSubject: Re: Tartu Rattamaratonil osalemineLp. Indrek Kelk,Kahetsusega sai AS Postimees teada, et olete kustutanud minu, Priit Pulleritsu Tartu rattamaratoni 40 km sõidu registreerunute hulgast.Nagu seejärel reageeris kohe Postimehe [name withheld] oma Teile saadetud kirjas, siis vastavalt MTÜ Klubi Tartu Maraton ja [name withheld] vahelisele koostöölepingule kohustub MTÜ Klubi Tartu Maraton andma Postimehele [blacked out] Tartu Maratoni meediapartneri staatuse ja võimaldama [information withheld]. [Name withheld] juhtis tähelepanu, et poolte vahel puudub kokkulepe mittesoovitud osalejate osas ning ka Tartu Maratoni üldjuhendis puuduvad sellekohased piirangud.Nagu Te teate, siis seoses eeltooduga kinnitas [names withheld] oma soovi registreerida tänavuse Tartu rattamaratoni lühikesele, 40 km distantsile Priit Pullerits.Käesolevaga avaldan lähtudes eelnevast soovi ja esitan avalduse, et Klubi Tartu Maraton ennistaks minu stardikoha tänavuse Tartu rattamaratoni lühikesel, 40 km distantsil ning selle esimeses stardigrupis, nagu olin registreeritud enne minu nime kustutamist Teie poolt.Lugupidamisega,Priit PulleritsPostimeesSa eestlased, käituvad palju autoritaarsem viis kui juhid suur hirmutav idanaaber. Võimulolijad tundub võtma vastu otsuseid, mis ei austa tavaline inimene. Tavaline inimene ei näi võimalust võitlevad tagasi ja oma õigusi kaitsta. Sa kiidelda Eestis, et sul on seadusi järgides ühiskonnas, et te kinni lepingutest, kuid tundub nagu rohkem seadusetu Metsik Lääs, kus saab tulistama väike poissi ilma karistuse või tagajärgi. See on kurb vaadata lagunemise oma ühiskonnas ja kuidas võimulolijad kergesti üle sõidetakse teised.*Kutid, me kasutasime google tõlkida panna see kõik eesti keelde teile.

07.02.2017 07:50 (32.67) Pullerits: Siin see on - täiesti tasuta turundusnõu Indrek Kelgule! [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Ain-Alar Juhanson (fotol paremal) on šõule küll hilja tulnud, aga mõnest vanast šõutajast juba mööda läinud. (Okei, see sai veidi rohmakas kohandus ingliskeelsest väljendist «Late for the Show, but Ready to Go!».) Möödunud näiteks Indrek Kelgust. Selleks on Eestis professionaalsed meediamonitoorijad, kes mõõdavad, kui palju on ühte või teist tegelast või üritust ajakirjanduses mainitud, ja ma ei hakka siin nende eest leiba ära sööma, kuid ühte võib päris kindlalt monitoorimatagi väita: Juhansoni korraldatav Otepää Ironmani triatlon on viimastel aastatel palju rohkem avalikes teabekanalites figureerinud kui Kelgu korraldatav Otepäält algav Tartu maraton. Ja seda vaatamata tõsiasjale, et triatlon (olgugi, et antud juhul poolpikk) on palju raskem ja ka rohkem varustust nõudev ala, kui on klassikaline suusatamine.Juhansoni trikk ja edu pant on väga lihtne: ta on värvanud oma üritusele tuntud näod. Eelmisel hooajal olid nendeks muusik Tanel Padar (fotol vasakul) ja spordireporter Kalev Kruus, tänavu on nendeks näitlejad Raivo E. Tamm ja Märt Avandi. Juhansoni turundus oli nii massiivne ja jõuline – tal oli selle tegemiseks eraldi mees –, et suvel haaras see mindki, ehkki ma ei ole ju mingi triatleet ega kavatsegi triatloni proovida (ei taha põlvedega joostes enam riskida, nagu kõik teavad, ning ujumine on mulle vastunäidustatud juba ainuüksi lähtudes tõsiasjast, et olen Lõvi tähtkujust, mida ka siin küllaga küllap tunda olete saanud). Juhansoni esindaja võttis mullu suvel minuga ühendust ning soovis korraldada minu ja Padari rattasõitu, millega ma olnuks nõus – mõelge ise, kiivrile kinnitatud GoPro kaameraga oleks saanud sellest ju hea videoreportaaži! –, kui üks kurv Valgas ei oleks mind sadulast visanud. Edasine on Eesti eelmise spordiaasta üks kurbi suursündmusi.Niisiis, meil on praegu veebruari algus, mingist triatlonist kui meie kliimavööndis suvealast ei maksa veel unistadagi, aga juba on Juhanson oma Ironmaniga olnud palju-palju rohkem sõnas ja pildil kui Kelk oma Tartu maratoniga, mis on puhas taliala ning milleni on jäänud veel vähem kui kolm nädalat. Kas teile ei tundu see imelik? Kas teile ei näi, et miski on kuskil viltu ja puudu?Jah, me teame, et Kelgu juhitav Klubi Tartu Maraton on saanud aastaiks 2017-2019 Euroopa regionaalarengu fondilt 200 000 eurot, et teha välisturundust, mille eesmärk on Tartu maratoni ja sihtkoha tutvustamine välisriikides ning potentsiaalsetes väliskülalistes reisimotivatsiooni tekitamine. Aga miks on kodutanumal jäetud asjad unarusse? Miks kuuleme siin Tartu maratonist nii vähe? Ja sedagi üksnes kontekstis, et toimub, ei toimu...Aga sellepärast, et võistlust ei tee suureks Kelk, võistlust ei tee suureks isegi mitte Juha Mieto ega Thomas Wassberg, kui nad hooliks siia tulekust. Võistluse teevad suureks meie oma eesti inimesed – ja neid inimesi Tartu maratonil ei ole. Tõsi, on siiski mingid arvud, ja mitte väga väiksed: pikale distantsile oli mõni aeg tagasi kirja pannud 2967 osalejat ja lühikesele 629. No ja siis? Kas te näete mõnda neist inimestest? (Ma ei räägi teist.) Kuna ei näe, siis pole ka kellestki kirjutada ega kedagi näidata. Samal ajal kui Juhanson laseb näidata Tamme ja Avandit ning rääkida neist. Ja tänu massiivjõulisele turundusele võib ta kergitada Otepää triatloni osalustasu ligi 250 euroni ning keegi ei pahanda, kõik maksavad rõõmuga, samas kui Kelgu üritusi saadab viimastel aastatel üha häälekamalt pahameel, miks nendel osalemise eest tuleb nii kõva hinda tasuda, olgugi et Juhansoni võistlusega võrreldes maksavad need kaks ja rohkemgi korda vähem.Ma ei pea siin pikemalt seletama – te saate isegi asjast aru. Tartu maraton on loorberitele (või pigem lumehangedele? või rohelisele murule??) puhkama jäänud, samal ajal kui uued tulijad, nagu Juhansoni Ironman, on agressiivselt ja innovaatiliselt turule murdnud. Ja turgu vallutanud. Ironmani osalejaskond muudkui suureneb, Tartu maratonil ja ka teistel Klubi Tartu Maraton üritustel mitte.Pikki aastaid ja pikka aega, eelmise kümnendi teisest poolest, oli Tartu maratonil siiski vähemalt üks vähegi avalik nägu. See oli, nagu te just õigesti oletasite, minu nägu. Aastaid sai tehtud ennastsalgavat tööd, kirjutatud enne maratoni arvutul hulgal lugusid nii siin blogis, Postimehes kui Postimehe Maratoni-lisas, räägitud Tartu maratonist raadios, kutsutud kord enda juhitud saatesse ka Indrek Kelk jne. Alles hiljuti rääkis üks Tartu kõva suusamees, et oli alati huvitav jälgida minu treeninguid maratoniks ja elada kaasa ning vaadata, milliste tulemusteni jõuan. Pole saladus, et sadadele oli üheks olulisemaks küsimuseks, millise koha ja ajaga ma lõpetan ning kuidas suhestub nende resultaat minu tulemusse. See, pole liialdus väita, läks paljudele rohkem korda kui see, kes tuli Tartu maratonil näiteks kolmandaks või kuuendaks. See oli kolossaalne töö, mis sai pikkade aastate jooksul vabast tahtest ära tehtud. Ja tänutäheks selle eest, nagu ameeriklased ütlevad, ei olnud isegi mitte üksainus närune t-särk. Tänutäheks selle hiiglasliku vabatahtliku turundustöö eest on, nagu te nüüd isegi teate...Art Soonets ütleb sellistel puhkudel tabavalt: ükski heategu ei jää karistamata.Aga mina, näete, jagan siin taas Kelgule head nõu, ja ikka ja jälle täiesti tasuta: kus on Tartu maratoni avalikud näod ja kes on Tartu maratoni kuulsad nimed? Ma ei näe neid. Ma ei kuule neid. Miks? Millal ilmuvad? Jajah, on plakatil Raul Olle (fotol vasakul), kes kutsub kirjutama Tartu maratonil oma lugu, aga kui paljud võimalikud suusahuvilised samastavad end Raul Ollega, Vasaloppeti ning kolme Tartu maratoni võitjaga? Olle on suusatajana tavainimestega võrreldes ikkagi teiselt planeedilt. Aga kes on eeskjuju ja innustaja viie ja rohkem tunniga sõitjale?Foto 1: Ain-Alar Juhanson 2012. aastal Otepää MK-etapil tähtede sõidul. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/ScanpixFoto 2: Tanel Padar 2006. aastal Tallinnas Vabaduse platsil suusatamas. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/ScanpixFoto 3: Ain-Alar Juhanson võitmas tunamullu Otepää MK-etapil VIPide suusasprinti Raio Piiroja ees. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/ScanpixFoto 4: Ain-Alar Juhanson kõrgumas tunamullu Otepää MK-etapil VIPide suusasprindi finišis võitjana üle konkurentide peade. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/ScanpixFoto 5: Priit Pullerits 2010. aasta Tartu maratoni finišis. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/ScanpixFoto 6: Raul Olle eelmiste jõulude eel Otepääl suusavõistlustel. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix

17.05.2005 08:00 (30.86) Tartu esisportlaste ponnistusi saadab kinnisidee pääseda Pekingi olümpiale [ERR Sport]

Uhkusega premeeris Tartu linn Ateena olÃ¼mpiapronksi Aleksander Tammertit kui tartlast 200 000 krooniga, kuigi mees treenis ja tÃ¶Ã¶tas juba ammu Tallinnas, vahendab Tartu Postimees. Huvitav, kui palju peaks Tartu Pekingi olÃ¼mpiaks preemiaraha koguma? Uskuge vÃµi mitte, kuid mullustel Ateena olÃ¼mpiamÃ¤ngudel osalenud jalgratturid Jaan Kirsipuu ja Andrus Aug ning kergejÃµustiklased Aleksander Tammert ja Tarmo Jallai on kÃµik Tartu linna hingekirjas ehk siinses elanike registris. Kedagi neist ei nÃ¤e aga Tartus kuigi sageli. PÃ¤rast preemia mÃ¤Ã¤ramist Ateenas kettaheitepronksi teeninud Tammertile olid Tartu sporditegelased hÃ¤mmelduses â€“ kust linn siis nÃ¼Ã¼d Ã¤kki leidis, et vÃ¤gilane on just tartlane. Kus on treeningutingimused, et temasugused tegijad ei peaks Tartust Ã¤ra minema, laiutasid nad kÃ¤si. Selle vastu, et Tammert boonusraha saab, polnud loomulikult kellelgi midagi. Ennast tartlaseks pidav jalgrattur Andrus Aug, kes teenib leiba Itaalia profitiimis Fassa Bortolo, nendib: moraalselt annaks palju juurde see, kui linn sind ka ette kuidagi meeles peaks ja nÃ¤itaks, et sa oled linnale vajalik, mitte ainult tagantjÃ¤rele. Â«Ateena olÃ¼mpial oli pÃ¤rast meie pÃµrumist palju nÃ¤puga nÃ¤itajaid, kuid ega me olnud ju midagi saanud ka,Â» kÃµrgendab Aug tartlaseks oleku plusse-miinuseid vaagides hÃ¤Ã¤lt. Â«Rattamaailmas teatakse Ã¼ha enam ka seda, et oleme Tartust, mitte ainult Eestist.Â» Eesti Ã¼ks vehklemislootusi Olga Aleksejeva on rohkem kui Ã¼ks kord valitud Tartu parimaks sportlaseks. 2003. aasta maailmameistrivÃµistlustel pÃ¤lvis ta Eesti naiskonnaga neljanda koha, mullustel Euroopa meistrivÃµistlustel oli 11. Pekingis pÃ¤Ã¤seb tÃµenÃ¤oliselt vÃµistlema maailma 16 paremat individuaalvehklejat, Olga Aleksejeva on praegu maailma edetabelis ehk reitingus 120. kohast tagapool. Aleksejeva treenerit Anatoli Jasnovi teeb kurvaks, et kui aasta-paar tagasi tulid tema hoolealuselt tulemused, oldi varmad rÃ¤Ã¤kima sellest, et tegemist on Tartu sportlasega. Â«Praegu tulemust aga pole ja keegi ei teagi, et Olga olemas on,Â» peab Jasnov tÃµdema. Kes on kandidaadid? Miks kirjutab Tartu Postimees just praegu olÃ¼mpialastest? Aga seepÃ¤rast, et Ateena olÃ¼mpiamÃ¤ngudest tÃ¤naseni on osa spordialade esindajail lÃ¤bi saanud talvine hooaeg, teisi ootab eest tegus suvine aeg. Pekingi mÃ¤ngudeni on aega Ã¼le kolme aasta, kriteeriumid, mille alusel sinna pÃ¤Ã¤seb, pole kaugeltki kÃµigil aladel paigas ja mitmed noored sportlased ehk alles tÃµusevad lÃ¤hiaastail 2008. aasta olÃ¼mpiakandidaatideks. SeepÃ¤rast vÃµttis Tartu Postimees valiku tegemisel arvesse veel kaht lisakriteeriumi. Esiteks: Tartu vÃµi Tartumaa hingekirjas olev sportlane peab olema viimase kahe aasta jooksul tÃ¤itnud tÃ¤iskasvanute tiitlivÃµistluse â€“ Euroopa vÃµi maailmameistrivÃµistlused, olÃ¼mpiamÃ¤ngud â€“ normi. Teiseks: kui olÃ¼mpiale pÃ¤Ã¤seb maailma reitingu alusel (nagu rannavolle, sulgpall, vehklemine), siis peab sportlane hetkel mahtuma Pekingi eeldatavale reitingutasemele (kas siis nÃ¤iteks esimese 16, 24 vÃµi 50 sekka). Ja nii jÃ¤igi sÃµelale tosin kandidaati. Pea kÃµigilt neilt Ãµnnestus ka kinnitus saada, et nende siht on tÃµepoolest Pekingi olÃ¼mpiamÃ¤ngud. Linn paotagu rahakotti Lisaks sellele, et Tartu Postimehe kandidaatsportlased kÃµik kui Ã¼hest suust Pekingit oma sihina nimetavad, tunnistavad nad ka â€“ nagu Andrus Aug juba mainis â€“, et kas vÃµi paari tuhande krooni (summa suurus on siinkohal vaid hÃ¼poteetiline) suurune kuutoetus kuluks marjaks Ã¤ra. TÃµepoolest, mÃ¤rgib olÃ¼mpialase Tarmo Jallai treener Jaanus Kriisk, Tartu-suurusel linnal poleks tosinale sportlasele aastas 288 000 krooni vÃ¤lja kÃ¤ia Ã¼letamatu koormus. Pekingi olÃ¼mpiani teeks see ju kokku vÃ¤hem kui miljon krooni. Rannavollemees, Ateena olÃ¼mpialt napilt eemale jÃ¤Ã¤nud Kristjan Kais Ã¼tleb otse, et Ã¼kski rahasumma pole kunagi mÃµttetult vÃ¤ike, ka paarist tuhandest kroonist oleks abi. Â«Sellega linn nÃ¤itaks, et just see olÃ¼mpiakandidaat on linnale oluline. Praegu ma isiklikult vÃ¤ga seda oluliseks pidamise tunnet ei taju,Â» mÃ¶Ã¶nab Kais. Â«Kui linn tunneb uhkust oma sportlase Ã¼le, siis tunneb ka sportlane uhkust oma linna Ã¼le ega otsi nii kergelt mujale kolimise vÃµimalusi.Â» Ateena olÃ¼mpiamÃ¤ngudelt kÃ¼ll eemale jÃ¤Ã¤nud, ent mullustel Euroopa meistrivÃµistlustel kreeka-rooma maadluses kÃ¼mnenda koha teeninud lÃ¤htelase Toomas Prooveli treener Eestis Jakob Proovel arvutab, et kuu kaupa vÃµttes oleks 2000 krooni kÃ¼ll sÃ¼mboolne, ent aastas teeks see 24 000. See lubaks Toomas Proovelil, kes oli tÃ¤navu Saksamaa kÃµige tugevamas liigas oma sealse koduklubi Tus-Adenhausiga kuues, teha kaasa kahel maailmakarikaetapil ja hankida sealt vÃµistluskogemusi. Mullustel Euroopa meistrivÃµistlustel paarisaerulisel koos Peeter Beckeriga viienda koha pÃ¤lvinud aerutaja Tarmo Tootsi tunnistab samuti, et 2000 krooni kuus oleks neile ikka vÃ¤ga suur raha. Â«Tartu kindlustab noorte pearahaga kuni 19-aastased sportlased, kuid siis lÃ¤heb ju veel kolm-neli aastat, enne kui tÃ¤iskasvanute hulgas ehk lÃ¤bi lÃ¶Ã¶d ja olÃ¼mpiakomitee sind toetama hakkab,Â» nendib Jakob Proovel. Eesti olÃ¼mpiakomitee peasekretÃ¤r Toomas TÃµnise teatab resoluutselt, et olÃ¼mpiamÃ¤ngudele minejate rahastamise pÃµhiraskus peab lasuma vastaval alaliidul ja seda ei tohiks kohe kuidagi omavalitsustele veeretada. VÃ¤itele, et igasugune toetus on sportlasele vajalik, ta siiski vastu ei vaidle. Â«Lisaks rahalisele toetusele saaks omavalitsus kaasa aidata ka sportlase identifitseerimisele kohaliku kangelasena,Â» mÃ¤rgib TÃµnise. Â«Ja kÃµige olulisem oleks sportlasi toetada vanuses, kus vÃ¤ljalangevus on suurim â€“ 19â€“23-aastasi.Â» Ãœle kÃ¼mne aasta Prantsusmaal profiratturi karmi teed kÃ¤inud Jaan Kirsipuu, kes mÃµtlikult oma elukoha Ã¼le arutleb (Â«Olen vist jah veel Tartu elanike registrisÂ»), on eelkÃµnelejatega vÃµrreldes pisut teist meelt. Tema meelest peaks kohalik omavalitsus toetama noori. Tippsportlaste aitamine pole sotsiaalabi ja tippu jÃµuda soovijad peaksid ikka ise hakkama saama ning ennast tÃµestama. TÃ¤navu Euroopa sisemeistrivÃµistlustel 60 meetri tÃµkkejooksus osalenud Mirjam Liimaski treener Mehis Viru Ã¼tleb, et nÃ¤iteks Mirjamil ei jÃ¤Ã¤ Pekingisse jÃµudmine kindlasti tema vÃµimete taha. Et aga professionaalselt tÃ¶Ã¶tada, olÃ¼mpiaks valmistuda ja kavandatu ellu viia, on vaja finantstoetust. Â«Linnavalitsus vÃµiks mÃµista, et ka Tartus treenivad kÃµrgel tasemel kergejÃµustiklased, kes vajavad oma tegevuseks toetust ning normaalseid talviseid treeningutingimusi,Â» on Mehis Viru konkreetne. Â«HÃ¤bi on mÃµelda, et sel ajal, kui vÃ¤iksemates linnades mitmel pool Eestis kerkivad hallid, ei suuda Tartu juba aastaid midagi ette vÃµtta.Â» Tulebki vÃ¤lismaale minna Tarmo Jallai lÃµpetab tÃ¤navu Ameerika Ãœhendriikides A & M Kingsville University kehakultuuriteaduskonna. Treener Jaanus Kriisk loodab hinge kinni pidades, et Jallail Ãµnnestuks saada seal magistrantuuri â€“ seelÃ¤bi saaks noormees Ãœhendriikides olla veel kaks-kolm aastat. Kriisk ei tee mingit saladust, et saatis oma hoolealuse Ameerika Ãœhendriikidesse vaid Ã¼hel pÃµhjusel: jÃ¤Ã¤nuks Tarmo Jallai Eestisse, olnuks tema kui sprinteri karjÃ¤Ã¤ril kriips peal. Sellest, et Tartus pole vÃµimalik talvel sees kergejÃµustikku harjutada, ei hakka Kriisk Ã¼ldse rÃ¤Ã¤kimagi. Nii ta rÃ¤Ã¤gibki hoopis sprinterite esimesest tingimusest â€“ et oleks soe. Selleks, et oleks soe (tÃ¤psemalt: et oleks liiva), veedab suurema osa suvest vÃ¤ljaspool Eestit ka Kristjan Kais, kes praegu on koos oma pÃ¤rnakast paarimehe Rivo Vesikuga maailma reitingus 16. kohal. OlÃ¼mpiale pÃ¤Ã¤seb 22 esimest paari. VahemÃ¤rkusena mÃ¶Ã¶ngem, et sooja asjus ei saa Eesti Vabariik, olÃ¼mpiakomitee ega Tartu linnavalitsus rannavollemehi Eestis kuigivÃµrd aidata. Kaisi kinnitusel ongi tal plaani vÃµetud veeta pea terve 2007. aasta liival, kas siis Austraalias, Ameerika Ãœhendriikides Californias vÃµi Brasiilias. Seal kÃ¤ivat ka teised maailma tipp-paarid ja nii saaksidki Kais-Vesik vahetult enne olÃ¼mpiat harjutada tugevate vastastega. Maailma esimese 40 naissulgpalluri hulka kuuluv Kati Tolmoff ei lÃ¤inud 2001. aastal Taani sulgpalli Ãµppima ega ole seal tÃ¤naseni teps mitte seepÃ¤rast, et Tartus vÃµi Eestis pole saali (tÃµsi, Tartus â€“ erinevalt Tallinnast â€“ spetsiaalset sulgpallihalli ei ole), vaid seetÃµttu, et siin pole sellisel tasemel treenerit ega treeningupartnereid. Tolmoffi treener on Taani sulgpalliakadeemia juht Michael Kjeldsen, kes on aastakÃ¼mneid maailma tippsulgpallis keerelnud. Nii teab ta tÃ¤pselt, kuidas millise vastasega mÃ¤ngida ja kuidas Katit arendada. Â«AinuÃ¼ksi Pekingisse jÃµudmine oleks mulle suur asi, sest Ã¼kski Eesti sulgpallur pole ju varem olÃ¼mpiamÃ¤ngudel osalenud,Â» ei salga Kati Tolmoff, et kÃµige kÃµrgemaid kohti ta suurvÃµistluselt vÃ¤ga ei looda. Â«Samas on olÃ¼mpia nÃ¤rvide mÃ¤ng, rolli mÃ¤ngib ettevalmistus, taktikalised oskused jne.Â» KergejÃµustikutreener, tÃ¤navu esmakordselt oma 400 meetri jooksjast 17-aastase tÃ¼tre Marisega Portugalis soojamaalaagris harjutamas kÃ¤inud Anne MÃ¤gi nendib, et kuigi sihid on seatud Pekingi olÃ¼mpiale, on plaanid veel pikaajalisemad. Â«Loodame, et Maris venib veel paar sentimeetrit pikkust â€“ siiani on see nii lÃ¤inud ja seepÃ¤rast pole me temaga vÃ¤ga fÃ¼Ã¼silist teinudki,Â» mÃ¤rgib Anne MÃ¤gi. Â«Kui seitse aastat tagasi trenni tegema hakkasime, seadsime sihte hoopis 2012. aasta olÃ¼mpiamÃ¤ngudeks.Â»Varia

10.12.2015 13:10 (30.86) Pullerits: Miks Tartu maratoni korraldajad kaardid sassi lõid? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

See on selgem, et Eesti harrastussuusatajate seas on lõhkenud pomm. Klubi Tartu Maraton, Eesti kõige olulisema massispordiürituse korraldaja teatas, et juba veidi rohkem kui kahe kuu pärast toimuval Tartu maratonil on kavas fikseerida võistlejate netoaeg. Ehk igaühe aeg läheb käima siis, kui ta sõidab üle stardijoone, ja kinni siis, kui ta ületab finišijoone. Mis näiteks tähendab, et need kümme meest, kellele viimasel kilomeetril selga näitate, võivad protokollis saada teist ikkagi parema koha. Juhul, kui nad ületasid stardijoone teist omajagu hiljem. Ja pidage silmas, et Tartu maratoni korraldajad koostavad vaid ühe protokolli, netoaegade põhjal, mitte ei tee kahte protokolli, erinevalt mõnede jooksuvõistluste korraldajaist, kes fikseerivad nii jooksva kui netoaja.See on tõeliselt suur uudis, sest see mõjutab tuhandete inimeste elu ja eesmärke, mitte see, mis saab Ieva Kupcest, kes on viimastel päevadel ajakirjanduses võimu justkui enda kätte saanud.Kuna Klubi Tartu Maraton koduleht uuendust päris üksikasjalikult ei valgusta, palusin seda oma blogi lugejaile teha klubi juhil Indrek Kelgul. (Et siin keegi ei kobiseks, et ma lihtinimeste huve ei arvesta.)Kelk seletas, et netoaja, mida võiks selguse mõttes nimetada minu arvates pigem isiklikuks või individuaalseks ajaks, saavad esialgsete plaanide kohaselt Tartu maratonil kõik, kes ei stardi kahes esimeses grupis ehk numbritega 1-200. (Olgu rõhutatud, et tegemist on veel plaaniga, mitte lõplikult kinnitatud variandiga.) Kahe esimese grupi startijate aeg käivitub kõigile ühiselt stardipaugust. Põhjus on Kelgu sõnul selles, et lõpus ei tekiks olukorda, kus näiteks kolmandana lõpetanud mees osutub tegelikult neljandaks.Aga just siit, esimese kahesaja mittenetoajast kerkib probleem, mis näiteks teise stardigrupi mehi (101-200) närvi võib ajada. Sest see tähendab, et kolmanda grupi esimestest ridadest startijad saavad nondega võrreldes kohe väikse edumaa. Seletan: numbriga 101-200 startijate aeg läheb käima paugust, aga numbriga 201 ja sealt edasi alles siis, kui nad sõidavad üle stardijoone. Ma ei tea, kui palju neil kulub aega stardijooneni jõudmiseks. Kelk pakkus ajaliseks vaheks 5-7 sekundit.Uurisin Kelgult, mis saab siis, kui näiteks kolmandast grupist tuleb suusataja, kes lõpetab näiteks 37. kohal (või 13. kohal – põhimõttelist vahet siin pole; kohe seletan), aga saab pärast ajajärjestuse koostamist 11. ehk auhinnalise koha. Kelk ei pidanud seda kuigi tõenäoliseks, ent tunnistas, et kirjeldatud probleem võib tekkida siiski 10.-12. kohale sõitvate meeste seas, eriti juhul, kui nad kuuluvad lõpuheitluses suuremasse punti. Kui seal pundis on suurema numbriga sõitja, näiteks 201, on ta saanud ju teistega, kelle number on 1-200, teatava edumaa, mis tähendab, et hoolimata sellest, et ta lõpetab 13ndana või tagapool, saab ta netoaja põhjal näiteks 10. või 11. koha. Need on teatavasti auhinnalised kohad. «Me ei ole päris lõplikult kivisse raiunud, kuidas sel juhul käitume,» tunnistas mulle Kelk. «Tõenäoliselt tuleb käituda nii, et kumbki pool ei kannataks.» Teisisõnu tähendab see Kelgu räägitut vahendades, et lõpuprotokoll moodustub küll netoaegade järgi, aga see, kes on mass-stardist saanud auhinnaväärilise koha esimese 12 seas, ei jää pärast aegade arvutamist väljavõideldud kohast ilma. Kelgu sõnul tähendab see, et korraldajad võtavad endale riski, et peavad mõne koha eest andma välja kaks auhinda. Ehk veel kord ümber sõnastades: 12 parema autasustamisel võib seista näiteks 13 meest (või ka 14 või 15), kui mõni koht läheb kahasse.Ent see, mööngem, on siiski küsimus, mis puudutab väga väheseid. Siinseist lugejaist vaevalt kedagi.Põhiprobleem on ikkagi selles, et uue ajavõtusüsteemi järgi puudub rajal sõites ülevaade, et kas see mees, kelle kõrval, kannul või ees sa sõidad, on uue süsteemi järgi sinust tegelikult ees või maas. (Ja seda ei ole võimalik konkurendi rinnanumbrit vaadates tuvastada, sest sama stardigrupi numbrite 301 ja 500 vahe võib olla rohkem kui kümme sekundit – ja seda sugugi mitte numbri 500 kasuks, vaid võib olla ka täiesti vastupidi.) Näiteks pingutad viimasel kümnel kilomeetril vere ninast välja, et kahele konkurendile kandu näidata, aga finišis selgub, et kõik oli asjatu – need mehed, kes jäid küll lõpuks sinust ligi sada meetrit maha, ilutsevad protokollis eespool. Idiootne olukord, kas pole?Kelk seletas, et netoaja arvestamise eesmärk on «rahustada ürituse kulgemisvoogusid», sest rabistamist ja rapsimist on stardis ja selle järel omajagu. Algul oli tal järgmiseks Tartu maratoniks plaan rakendada ühekordseid ajavõtukiipe, mida ei pea pärast ära andma, ent need ei osutunud lumeoludes piisavalt töökindlaks. Sedapuhku lähevad kasutusele jalale kinnitatavad ja tagastatavad kiibid, mille elektronmagnetväli on varasemate kiipidega võrreldes Kelgu väitel oluliselt täpsem ning mille kasutamiseks (aja fikseerimise nimel) ei ole vaja matte, nagu seni, vaid piisab lume alla paigaldatavast traadist, millest saab ka rajatraktor üle sõita ning mida saab panna 30 meetri laiuselt, nii et see kataks servast servani kogu stardiala. Ja siit, tunnistas Kelk, tuligi mõte, et niiviisi saab fikseerida igaühe individuaalset aega. Ta avaldas lootust, et selline ajavõtt vähendab Tartu maratonil stardialas rüselemist, varustuse lõhkumist ja üksteisele ebameeldivuste tekitamist.Tõepoolest, enam pole vajadust pool tundi enne starti oma stardikoridoris esimesse ritta jooksmise võitlusel osaleda. Ent Kelk möönis, et vaevalt vähendab netoaja süsteem troppe ja ummikuid esimeste kilomeetrite järel, kui rada läheb kitsamaks.Uurisin Kelgult, mida ta ütleb selle võimaluse kohta, et lõpetad maratoni näiteks 350ndana, aga lõpus leiad end kaugemalt kui 500. kohalt. Ta pidas seda pigem teoreetiliseks mureks ning avaldas arvamust, et lõpuprotokollis, kui rääkida esimesest viiesajast, ei kujune aja põhjal tehtav korrektsioon lõpukohas suuremaks kui 5-10 protsenti.Olgu, arvestame siis 10 protsendiga. See tähendab aga, et 410ndana lõpetanu peab olema valmis leppima kohaga 451 – ja siin on ikka suur erinevus, kas pole?Kelk kinnitas, et Tartu maratonil jääb siiski kehtima põhimõte, et võimalikult samasuguse tasemega sõitjad kuuluksid samasse stardigruppi, nii et liiga suuri korrektsioone ei tohiks tulla, ehkki, lisas Kelk, võib alati juhtuda erandeid.Kuid tühja sest suusatamisest, sest talve ei paista niipea ning tormised ilmaolud, eeskätt nende jätkumine, suurendavad vaid tõenäosust, et talv tulebki heitlik ning suusatamiseks vähekõlblik. Olulisem on küsimus, kas netoajavõtt võib tulla kasutusele ka Tartu rattarallil ja rattamaratonil – need on ikkagi tõusva trendiga alad.Kelk ütles, et enne järgmiste otsuste tegemist tuleb vaadata, kuidas suusamaratonil uus ajavõtusüteem toimis, milline on sellele vastukaja ning millised kitsaskohad ilmnesid. Ta märkis, et olemuselt on Tartu rattamaraton Tartu maratonile kõige lähedasem üritus, aga Tartu rattarallil, lisas ta, «arvan, et täpselt sama skeemi rakendada ei saa, sest see muudaks olemuslikult rattaralli põhimõtet». Teisisõnu: seal läheks lahti sõit aja peale ning seal on tõesti suur võimalus, et tagantpoolt startija võib saada parema netoaja kui paljud eespoolt startijad. Näiteks stardite grupist 200+, liitute peagrupiga, nagu seda tegin tunamullusel rattarallil, peate lõpuni vastu (ei, ma ei räägi siin enam endast) ja kuigi finišisse tulete suures pundis 54ndana, osutute tegelikult võidumeheks. Palju õnne!«See tekitaks palju segadust,» tunnistas Kelk.Kelk kinnitas, et esimesed vastukajad netoaja süsteemile on tema hinnangul pigem pooldavad, ja lisas, et paar tuttavat on saatnud talle sõnumi, et netoaeg on hea mõte, mis sunnib osalejaid võtma võistlust rahulikumalt.On ka nii või? Olete nõus, mehed? Kas nii selle kõik jätategi?******The lower section of Little Wild Horse Canyon, San Rafael Swell, Utah, 1. mai 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Fotod 1 ja 2: Tänavuse Tartu maratoni start. Fotode autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/Scanpix Fotod 3 ja 4: Kolmanda ja neljanda stardigrupi mehed heitlemas tänavusel Tartu maratonil. Fotode autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/Scanpix Foto 5: Rüselus enne tänavuse Tartu maratoni starti Tehvandi suusastaadioni ümbruses. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/Scanpix Foto 6: Tänavuse Tartu maratoni osalejad kogunevad Tehvandi suusastaadionil oma stardialasse. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/Scanpix

09.02.2014 17:55 (30.86) Tartu alistas võõrsil Selveri 3:1 [Postimees]

Täna olid võrkpalli Eesti-Läti ühisliigas vastamisi põhiturniiri kaks paremat meeskonda, kui Tallinna Selver võõrustas Kalevi Spordihallis Tartu Bigbanka. Tartu kaotas avageimi 21:25, ent võitis kolm järgmist vastavalt 26:24, 25:19 ja 25:19. Mängu käik: 4. geim: Tartu läheb juhtima 7:4. 13:7 Täht toob järjekordse punkti ja Tartu liigub võidu poole. Teppanilt võimas rünnak ja Tartu ees 17:10. Orav servib auti ja Tartu ees 21:12. Selver jõuab kolme punkti kaugusele 19:22, ent Tartu võtab siiski geimivõidu 25:19. 3. geim: Tartlased alustavad taas hästi, minnes 6:3 juhtima. Teppan ründab ja Tartu ees 12:8. 17:11 Pulk ründab blokki ja Tartu edu suurenab aina. Rannar blokis Selver teenib punkti, ent siiski ollakse 15:20 kaotusseisus. Jaani kolmesest blokist auti ja Tartu ees 22:18. Tartu võidab kolmanda geimi 25:19. 2. geim: Teine geim on alanud Tartu vedamisel -- 7:4. Treial servib võrku ja Tartu edu üks punkt - 9:8. Seejärel saab hoo sisse Selver ja asub 19:15 juhtima. 20:17 eduseisul võtab Selveri peatreener Avo Keel minutilise mõtlemisaja. Teppani blokipunkt ja Tartu taga 20:21. Selveri kahene blokk viib Selveri juhtima 23:22. Robert Täht viigistab. Pulk blokist auti ja seis 24:23. Täht viigistab taas 24:24. Taas ründab Täht võimsalt ja Tartu ees 25:24. Karl Jaani paneb teisele geimile punkti - 26:24 Tartule. 1. geim: Tundub, et Selver on eilsest 0:3 kaotusest Pärnule toibunud ja asub avageimi 7:2 juhtima. Renee Teppani rünnakust on seis 11:6 Selverile. Martti Rosenblatt ründab edukalt ja Selver on juhtimas 14:8. Tartu jõuab kolme punkti kaugusele, ent seejärel lööb palli tartlaste poolele maha Selveri diagonaalründaja Hindrek Pulk - 17:13. Henri Treialilt serviäss ja seis 16:17. Pulk - 20:18. 25:21 avageim Selverile.

05.12.2018 15:27 (30.86) Pullerits. Kas Tartu maratoni uus sõit saab normaalse nime, palun? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Mis üritus see nüüd tuleb: Tartu Maraton Vintage?! Kas eesti keel tõesti ei kehti enam meie armsal isa- ja kodumaal? Kas Tartu maraton – õige on kirjutada väikese tähega, nagu tarbetekstis kirjutatakse Priidu sünnipäev jms nimetused -, mis kümnendeid olnud Eesti rahvaspordi stamm- ja vimpliüritus, läheb nüüd tõesti koos globalismiga kadakasaksluse teed?Helistasin esmalt Keeleinspektsiooni. Seal mind konsulteerinud järelevalvejuht-peainspektor ütles, et alates 1. jaanuarist kehtib uus «Õigekeelsussõnaraamat», mis sätestab kirjakeele normi, ning seal on vintage tõepoolest kirjas. Nii on:vintage [vintidž] ingl hrl XX sajandist pärit väärtustatud ese v esemed. Vintage’i-+laat. Vintage-+kleit, vintage-+mööbelKuid vaatame seda hoolega. ÕS annab sõna vintage kursiivis ehk kaldkirjas, mis Keeleinspektsiooni töötaja sõnul tähendab, et korrektne oleks ka Tartu maratoni uue võistlusliigi nimetuses panna see sõna kursiivi. Seega Tartu maraton vintage.Kuna teema on intrigeeriv, helistas mulle mõni minut hiljem tagasi Keeleinspektsioni peadirektor Ilmar Tomusk, tunnistades, et peab uuest ÕSist lähtudes käed püsti tõstma ning möönma sõna vintage lubatavust. Ka tema lisas, et teoreetilises plaanis oleks õige panna see sõna kursiivi, ent lisas, et «see ei tee sellest veel eestikeelset sõna». Kuid Tomusk soovitas mul helistada Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldajale Peeter Pällile ning küsida temalt, kuidas inimesed peaks sõnast vintage Tartu maratoni kontekstis aru saama, liiati arvestades, et seletav sõnaraamat vintage’i tähendust eesti keeles ei anna. Tomuski sõnul keeleseadusega vintage’i kasutamise kallale minna pole võimalik.EKI peakeelekorraldaja Päll ütles kohe, et Tartu maraton vintage kõlab kui «imelik segu erinevatest keeltest». Eesti ja inglise keele segamise kohta tunnistas ta, et see käib talle vastukarva.Kui mainisin talle, et ÕS pakub, et sõna vintage kasutatakse esemete puhul, aga Tartu maraton pole ju ese, lausus ta, et «ÕSi seletus ei pruugi olla ammendav».Päll valgustas mind, et sõna vintage on küll ingliskeelne, kuid tuleb prantsuse keelest, kus see tähistab viinamarjakorjet, ja et vintage-vein tähendab aastakäiguveini. Seega, laiemalt, märkis Päll, võiks see tähistada aastakäigutoodet, antud teema puhul siis aastakäigumaratoni, mis aga sugugi ei kõla.Küsisin, miks mitte asendada nimetus Tartu maraton vintage nimetusega Tartu vanakoolimaraton. «Väga hea!» hüüatas Päll. «See kõlaks päris usutavalt.» Ta täpsustas üle, et vanakoolimaraton tuleks tingimata kirjutada kokku.Teise võimalusena tuli meil võõrapärase vintage’i asendamisel jutuks sõna retro – seega, Tartu retromaraton. Pälli hinnangul tuleks see variant ka kõne alla, kuigi erineks subjektiivselt vaadates sõnast vintage ehk selle poolest, et sõna retro on nostalgiahõnguline, vintage aga tähistab millegi väärtustamist.Kui nimepanijate mõtteid lugeda püüdsin ja sõnasin, et ilmselt on nimetus Tartu maraton vintage pandud seetõttu, et Tartu maraton on rahvusvaheline üritus ning seda arvestades ongi ilmselt pandud nimi, mis oleks ka välismaalastele koheselt arusaadav, möönis Päll, et kuigi rahvusvaheliselt võib ehk sellise nime panna, siis eesti inimestele võiks ikka arusaadavama nime tekitada.Kokkuvõtteks lausus Päll, et Tartu maraton vintage on «natuke õnnetu valik».Omalt poolt lisan, et mõelge ka sõnade järjekorrale: Tartu maraton vintage. See kõlab nagu Tartu ülikool riiklik või Tallinna ülikool tehnika või Eesti ülikool maa.Kas korraldajatel jätkub nii palju mehisust ja pealehakkamist, et pärast minu siinset kriitikat ja konstruktiivset ettepanekut Tartu maratoni vanakoolisõidu nimetus eesti inimestele arusaadavaks ja eesti keelele sobivamaks muuta? Vanakoolimaratoniks või retromaratoniks.Ja millised on teie vastuargumendid mulle enne, kui teemale suurema kõlapinna tekitan?Foto 1: Vanakoolisuusataja Tšehhis Böömimaal. Foto autor: Reuters/ScanpixFotod 2-5: Suusatajate nostalgiasõit Saksamaal Neuastenbergis. Foto autor: Reuters/Scanpix

17.09.2007 18:01 (29.04) TÜ/Rock võõrustab Tartu Ülikooli 375. aastapäeva turniiri [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... NeljapÃ¤eval 20. septembril algab Tartu Ãœlikooli spordihoones (Ujula 4) nelja meeskonna osavÃµtul Tartu Ãœlikooli juubeliturniir. Kolme pÃ¤eva jooksul vÃµtavad omavahel mÃµÃµtu 4 meeskonda: Tartu Fausto, Namika Lahti (Soome), Liepajas Lauvas (LÃ¤ti) ja Tartu Ãœlikool Rock. Ãœhtlasi on see hooaja esimene Tartu Rocki etteaste kodupubliku ees. TÃœ/Rocki manager Meelis Pastaku sÃµnul mÃ¤ngitakse kodus parimas koosseisu, kaasa lÃ¶Ã¶vad kÃµik uued mehed: Janar Talts, Brian Cusworth, Kestutis Å estokas ja Erik Dorbek, lisaks vanad tegijad nn Gert KullamÃ¤e, Tanel Tein, Georgi Tsintsadze jt. Koduse turniiri eesmÃ¤rk on kinnistada meeskonnatÃ¶Ã¶d ning proovida erinevaid taktikalisi lahendusi peatselt algavaks hooajaks. Tartu Ãœlikooli Akadeemilise Spordiklubi juhatuse liikme Harry Lembergi sÃµnul on pealtvaatajatele kÃµik turniiri mÃ¤ngud seoses Tartu Ãœlikooli 375. aastapÃ¤evaga tasuta. Tahame anda korvpallisÃµpradele positiivse laengu enne Ã¼lipÃµnevat korvpallihooaega. Uuenenud on nii spordihoone kui ka korvpallimeeskond â€“ kÃµik on teretulnud sportimisvÃµimalustega tutvuma ja mÃ¤nge nautima. Tartu Ãœlikooli 375. aastapÃ¤eva turniiri ajakava NeljapÃ¤ev 20 Sept17.00 Tartu Fausto vs Liepajas Lauvas19.15 Tartu Ãœlikool/Rock vs Namika Lahti Reede 21 Sept17.00 Namika Lahti vs Tartu Fausto19.15 Tartu Ãœlikool/Rock vs Liepajas Lauvas LaupÃ¤ev 22 Sept12.00 Liepajas Lauvas vs Namika Lahti14.15 Tartu Ãœlikool/Rock vs Tartu Fausto TARTU ÃœLIKOOLI AKADEEMILINE SPORDIKLUBI

08.12.2009 17:00 (29.04) Tartu Maratoni mälestusmärgiks saab rajaprofiil [ERR Sport]

Tartu Maratoni mÃ¤lestusmÃ¤rgina kerkib ideevÃµistluse Å¾Ã¼rii otsusel Tartusse EmajÃµe Ã¤Ã¤rde tÃ¶Ã¶ nimega â€žRuttâ€œ, mille autoriteks on Rait Siska, Lembit-Kaur StÃ¶Ã¶r, Ãœlo-Tarmo StÃ¶Ã¶r ja Risto Tali. VÃµistlustÃ¶Ã¶ kujutab endast Tartu Maratoni praegust rajatrajektoori ja nÃ¤itab, milliseks on muutunud 50 aastaga eestlaste poolt armastatud ning maailmas tuntuima Eesti spordisÃ¼nduse rajaprofiil. Tartu linnaarhitekt Tiit Sild sÃµnab, et vÃµidutÃ¶Ã¶ annab Tartu Maratoni mÃµtteid vÃ¤ga kujundlikult ja lihtsalt edasi. â€žTartu Maraton saab vÃ¤Ã¤rilise mÃ¤lestusmÃ¤rgi, mis on pÃµnev nii skulptuurina kui linnaruumi ja keskkonna osana,â€œ kommenteerib Sild. Ta lisab, et skulptuuri olemus vÃµimaldab selle juures korraldada ka erinevaid Tartu Maratoniga seotud sÃ¼ndmusi, tÃ¤histada aastapÃ¤evi vÃµi pidada kasvÃµi koosolekut. Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimees ja Å¾Ã¼riiliige Indrek Kelk usub, et vÃ¤ljavalitud tÃ¶Ã¶ sobib Tartu linnapilti ja on sobiv sÃ¼mbol Tartu Maratoni mÃ¤lestust jÃ¤Ã¤dvustama. â€žLoodame, et saame mÃ¤lestusmÃ¤rgi avada aastal 2011, kui antakse Tartu Maratoni 40. start. Plaanime Ãµige pea arutada vÃµidutÃ¶Ã¶ autoritega, mida saaksime ette vÃµtta, et tÃ¤histada vÃ¤Ã¤rikalt poole sajandi mÃ¶Ã¶dumist suusamaratoni esimesest stardist 16. jaanuaril, vÃµibolla ootab kÃ¼lastajaid miniatuurne skulptuurâ€œ rÃ¤Ã¤gib Kelk ja tÃ¤nab kÃµiki konkursist osavÃµtjaid. Tartu Maratoni mÃ¤lestusmÃ¤rgi ideekonkursile esitati 38 kavandit, mille seast valis oma lemmiku ka publik. Nii Å¾Ã¼rii kui publiku hulgast pÃ¤lvisid vÃµrdse toetuse nii konkursi vÃµitja â€žRuttâ€œ kui ka â€žLummâ€œ (autorid Elo Liiv ja Katrin Koov), mistÃµttu tehti vÃµitja vÃ¤ljaselgitamiseks nende kahe vahel veel tÃ¤iendav voor. Viimase vÃµitis â€žRuttâ€œ. Publikulemmiku tiitlit jagama jÃ¤Ã¤nud tÃ¶Ã¶de autorid pÃ¤lvisid kÃµik Klubi Tartu Maratonilt sÃ¼mboolse autasuna priipÃ¤Ã¤smed 39. Tartu Maratonile. IdeevÃµistluse korraldaja oli MTÃœ Klubi Tartu Maraton, rohkem infot leiabwww.tartumaraton.ee ja www.tartu.ee. ERR SPORT / Klubi Tartu Maraton

05.08.2013 10:45 (29.04) Tartu Loodusmaja pargiala avamine [Keskkonnaharidus]

8. augustil kell 17 avatakse Tartu Loodusmaja ja Tartu Loomemajanduskeskuse vahel olev põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud pargiala. Pidulikule avamisele eelnevad parki tutvustavad ringkäigud, mis algavad kell 15 ja 16 loodusmaja eest (Lille 10). Samal ajal on lapsed oodatud pargimängudele. Avamisele järgneb kell 17.30 Wrupk Urei kontsert, mis juhatab sisse algava Tartu muusikanädala.Pargi avamisel saavad sõna Tartu linnapea Urmas Kruuse, Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juhataja Janika Ruusmaa, Tartu Loomemajanduskeskuse juht Raul Oreškin ja Tartu muusikanädala peakorraldaja Helen Sildna.Tartu loomemajanduskeskuse ja septembris avatava Tartu loodusmaja vahelisel alal korrastati umbes 9000 ruutmeetrit põneva reljeefiga pargiala, kuhu rajati loodusliku kattega jalgteed, valgustus ja rohkelt erinevaid väikeehitisi. Pargis on lastele liivakastid, kiiged, tasakaalurada, koprapesa ja liurada. Kasvamas on pajutunnel ning rajatud on kompostialad. Pargis on rändkivirada, päikesekell, vaateplatvorm, veesilm ja välilava, kus esimesena leiavad aset mitmed 8.-10. augustini toimuva Tartu muusikanädala kontserdid."Iga atraktsioon ja ehitis uues pargis kannab loodushariduslikku eesmärki," kinnitas Tartu keskkonnahariduse keskuse juhataja Janika Ruusmaa. "Pargis saab tundma õppida nii taimi, loomi kui kive, kuid samas pakub park ka silmailu ja võimalust puhata. See on väga inspireeriv koht."Pargi avamisega antakse avalöök Tartu muusikanädalale, mille mitmed kontserdid toimuvad vastses pargis asuval välilaval. Loomemajanduskeskuses (Kalevi 13) asub ka festivali infopunkt, kus saab kuulda kontserdisoovitusi ja soetada pileteid, samas toimub ka bändikoolitus muusika-asjaajamisest. Laupäeval, 10. augustil on avatud disainiturg. Muusikanädala kohta loe lähemalt siit.Pargiala projekti autor on Karisma Arhitektid ja haljastusprojekti tegi TajuRuum OÜ. Pargi rajamine läks maksma 313 450 eurot, millest Tartu linna omafinantseering on 10%, ja see on osa Tartu Loodusmaja ehitamise projektist, mida rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu Euroopa Regionaalarengu fond. Töid tegi AS Merko Tartu.

30.09.2016 16:50 (29.04) Pullerits: Millega lõppes «Alfaisaste verepulm»? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Veidi rohkem kui nädal pärast tänavust Tartu rattarallit, 6. juunil, esitas MTÜ Klubi Tartu Maraton (KTM) minu vastu pretensiooni. Mis siis, et mina polnud sellega seotud. Pretensioon, millele on alla kirjutanud rattaralli direktor ja KTMi juhatuse esimees Indrek Kelk, käis Postimehe Arteris ilmunud materjali «Alfaisaste verepulm» kohta. Pretensiooni esitaja on nimetanud seda arvamuslooks, tegelikult on siiski tegemist reportaažiga. Aga selles polegi küsimus. Küsimus on loo illustratsioonis.«Loo illustratsiooniks on kasutatud ebameeldivat ja võigast pilti, kus jalgratturi jalgu mööda voolavad alla verenired,» seisab pretensioonis. «Kogu lugu ja pilti vaadates jääb lugejal selge mulje, et antud foto on pildistatud 29. mail toimunud Tartu [r]attarallil ja selline verepulm ongi see, mis kõiki 3500 ratturit seal ees ootas. Kahjuks aga ei ole illustreeriv pilt kuidagi seotud Tartu [r]attaralliga – foto on pärit 2011. [a] Tour de France’[i]lt ja pildil on hollandi rattur Johnny Hoogerland (fotol ülal paremal; foto autor: AP - P.P.), kellele sõitis otsa (just) ajakirjanike auto, mille tagajärjel rattur lendas teelt välja ja okastraataeda. /--/ Paraku ei ole antud foto kuidagi seotud tavapärase kukkumisega rattavõistlustel, rääkimata seostest Tartu [r]attaralli suguse rahvasõiduga.»Pretensiooni esitaja süüdistab Postimeest ja mind Eesti ajakirjanduseetika koodeksi rikkumises, et ilmunud on ebatäpne ja eksitav informatsioon, sest fotot on kasutatud originaalist erinevas kontekstis ning selle kohta puudub asjakohane märge.Pretensiooni esitaja kirjutab, et Postimees ja ajakirjanik Pullerits on «arusaamatu pahatahtlikkusega moonutanud tegelikkust, edastanud valeinfot ja kahjutanud avalikkuse ees 35aastase ajalooga Tartu [r]attaralli mainet».Oma taotluses ütleb pretensiooni esitaja: «Soovime, et Postimees avaldaks trükiväljaandes vabanduse seoses 4. juuni Arteris ja Postimehe veebiväljaandes esitatud loo «Alfaisaste verepulm» lugejaid eksitanud kontekstivälise pildi kasutamisega.»Kohe pärast pretensiooniga tutvumist, 8. juunil, saatsin Indrek Kelgule järgmise kirja:Tere. Olen kursis Sinu kaebusega Postimehe ja minu loo vastu. Pean siinkohal vajalikuks kinnitada, et mina ei osalenud oma kirjutise «Alfaisaste verepulm» juurde piltide valimisel. Priit Pullerits PostimeesSee on tõsi. Toimetus palus mul kirjutada minuga rattarallil juhtunud õnnetusest, mida ma ka tegin. Kuna loo juurde on alati vaja pilti, käisin seda fotograaf Kristjan Teedemaga pärast Tartu rattarallit tegemas kohas, kus olin kukkunud (foto ülal paremal). Kuid toimetajad Tallinnas, kes lehe kokku panevad, otsustasid teise, Scanpixi varamust leitud pildi kasuks.Indrek Kelk minu läkitatud teatele, et mina ei ole pildi valikuga kuidagi seotud, ei reageerinud.Nagu kaebaja oli taotlenud, avaldas Postimees 14. juunil täpsustuse:Postimehe Arteris (4.06) ilmus loo «Alfaisaste verepulm» juures illustreeriv foto, mis ei olnud seotud Tartu Rattaralliga. Foto pärineb 2011. aasta Tour de France'lt ja pildil on Hollandi rattur Johnny Hoogerland. Talle sõitis otsa ajakirjanike auto ja rattur lendas teelt välja okastraataeda.Olen kursis Postimehe vastusega pretensiooni esitajale ehk kaebajale, kuid ei oma õigust seda siin tsiteerida. Ent nii palju võin küllap üldjoontes refereerida, et materjali antud kujul avaldamine on õigustatud, sest juhib kaebaja tähelepanu võistluste korralduslikele puudustele, mille tagajärjeks on osalejate kukkumised, neist mitmed eluliselt ohtlikud. (Fotol paremal kukkumine mullusel Tartu rattarallil Kuremaal, foto autor Kalev Saar, Postimees/Scanpix.) Selle tõestuseks oli vastulauses lisatud hulk konkreetseid viiteid hoiatavatele materjalidele nii Postimehes kui muudes meediakanalites. Ehk lühidalt, omapoolse kommentaarina: tänavusel Tartu rattarallil murdsid kaheksa osalejat rangluu ja üks murdis kolm kaelalüli; kindlasti oleks olnud õigem ja parem, kui hollandi veriste säärtega ratturi pildi asemel illustreerinuks mu lugu üheksa pilti Tartu rattarallil luid murdnud ratturitest; siit siis õppetund tulevikuks.27. septembril langetas Pressinõukogu «Alfaisaste verepulma» asjus otsuse, et Postimees ei ole rikkunud head ajakirjandustava. Tsiteerin:Arteris ilmus Tartu Rattaralliga seotud lugu, mille juures oli foto veriste säärtega jalgratturist. Foto juures on kirjas: «Postimehe ajakirjanik oli Tartu rattarallil näinud seni vaid teiste valusaid õnnetusi. Nüüd, eelmisel nädalavahetusel, sattus ka tema veriste sündmuste keskmesse.»MTÜ Klubi Tartu Rattamaraton kaebas Pressinõukogule, et lugu ja pilti vaadates jääb mulje, et foto on tehtud 29. mail toimunud Tartu [r]attarallil, kuigi tegelikult on pilt tehtud 2011. aasta Tour de France´il ja pildil on hollandi rattur. Kaebaja märgib, et foto juures ei ole ühtegi selgitust, kus ja millise ürituse fotoga on tegu. Postimees vastas, et avaldas 14. juunil täpsustuse pildi kohta nii paberlehes kui ka veebis ja lootis, et kaebaja jääb sellega rahule. Postimees soovis artikliga juhtida tähelepanu võistluste korralduslikelepuudustele, mille tagajärjeks olid osalejate kukkumised, mis on eluliselt ohtlikud.Pressinõukogu otsustas, et fotole ei ole küll lisatud selgitavat pildiallkirja, et pilt ei ole tehtud Tartu [r]attarallil, kuid toimetus tunnistas eksimust ja avaldas selgituse. Kuna tegemist ei ole suure ega ka konkreetset isikut personaalselt puudutava veaga, siis ei ole head ajakirjandustava rikutud.Case closed. I win. You lose. Next, please!

13.11.2006 16:45 (27.23) Jalgpallimeistrivõistlustel võimutsesid Levadia meeskonnad [ERR Sport]

-Toomas Huik/SCANPIX PÃ¼hapÃ¤eval, 12. novembril lÃµppesid 2006. aasta Eesti jalgpallimeistrivÃµistlused. Kuldmedalid riputati neljandat korda Tallinna Levadia mÃ¤ngijate kaela, teise koha sai Narva Trans ja kolmanda Tallinna Flora. 2005. aasta meister Tallinna TVMK jÃ¤eti neljandaks. Aastase vaheaja jÃ¤rel kerkis Meistriliigasse FC Kuressaare, pÃ¤rast II MaailmasÃµda jÃµudis esmakordselt nii kÃµrgele Tallinna Kalev. Esiliigasse langesid Viljandi Tulevik ning Valga Warrior. Tuleviku nime kandnud meeskond oli Eesti Meistriliigas pÃ¼sinud alates 1997. aastast, Valga aga 2003. aastast. Tallinna Levadia vÃµttis oma Kogu lÃµppenud hooaeg kulges juba kevadel favoriidiks kuulutatud Levadia taktikepi all. Kuigi tallinlased vÃµitsid meistrivÃµistlustel kaheksa esimest kohtumist, kerkisid nad tabelijuhiks alles 23. aprillil. PÃµhjus oli lihtne, sest liidriohje hoidis mullune meister Tallinna TVMK, kes alustas meistrivÃµistlusi peakonkurentidest varem. Kui TVMK taandus aasta keskpaigas neljandaks, ega rohkem sealt tÃµusnudki, siis Levadia hoidis esikohta lÃµpuni. Klubi ajaloo parima hooaja tegi aga Narva Trans. Juuni lÃµpus hoiti turniiritabelis veel neljandat kohta, kuid siis saadi 14-st mÃ¤ngust 13 vÃµitu ja Ã¼ks kaotus. Kuigi 34. voorus alistuti veel Florale, vÃµeti lÃµpuks siiski esmakordselt hÃµbemedalid. Piirilinna palluritele pakkus tÃµsist konkurentsi Tallinna Flora, ent seitsmekordne Eesti meister pidi rahulduma siiski pronksmedalitega. Viienda ja kuuenda koha eest vÃµitlesid kogu hooaja vÃ¤ltel Tartu meeskonnad Maag ja Tammeka, lÃµpuks tÃµmbas pikema kÃµrre neist esimene. Samas tasub lisada, et kui mullu oli Viljandi Tulevik ainus, kes vÃµttis kÃµigilt punkte, kuid ka loovutas neid kÃµigile, siis tÃ¤navu oli selliseks meeskonnaks Maag. Eduka debÃ¼Ã¼di Meistriliigas tegi aga PÃ¤rnu Vaprus. PÃ¤rnakad hÃµivasid turniiritabelis seitsmenda positsiooni juba 2. aprillil, ega loovutanud seda enam kordagi. Aastaga vÃµib rahule jÃ¤Ã¤da ka teine uustulnuk LasnamÃ¤e Ajax. Pealinlased pÃ¤Ã¤sesid tabeli kaheksandale reale 16. aprillil, andsid selle 14. mail nÃ¤dalaks Viljandi Tulevikule, kuid vÃµitlesid positsiooni tagasi ning sÃ¤ilitasid koha Meistriliigas ka 2007. aastaks. Suurima allakÃ¤igu tegi Florast Ã¼le jÃ¤Ã¤nud mÃ¤ngijatest koostatud Viljandi Tulevik. Kui mullu saadi 5. koht, siis tÃ¤navu hoiti pea kogu aasta 9. kohta. LÃµpuks langetigi Ã¼leminekumÃ¤ngudele, kus alistuti Tallinna Kalevile. TÃ¤ielik peksupoiss oli aga Valga Warrior. 16. aprillil hÃµivati turniiritabelis viimane koht ning sealt ei Ãµnnestunudki meeskonnal enam vÃ¤lja rabeleda. Valga lÃµi ka kÃµige vÃ¤hem vÃ¤ravad ning lasi endale kÃµige rohkem lÃ¼Ã¼a. KokkuvÃµttes kujunes meeskonna vÃ¤ravate vaheks 16:110 ehk siis balansiks kujunes -94. Esiliigast kerkisid tulevaks hooajaks kÃµrgeimale tasemele Kuressaare ja Tallinna Kalev. Saarlastest on aga kujunenud Eestis jalgpallis tÃµeline yo-yo tiim. Nimelt kukkusid nad 2001. aastal Meistriliigast vÃ¤lja, kerkisid aasta hiljem sinna tagasi, kuid pudenesid taas Esiliigasse. Samasugune trend kestab meeskonnal paraku tÃ¤nase pÃ¤evani. Kalev aga marssis Esiliigasse alles mullu, kus sai kohe 4. koha. Aasta hiljem lunastati koht juba pÃ¤ikese all. Flora juhib seitmse meistritiitliga Neljandat korda krooniti Eesti meistriks Levadia. Varsemad tiitlid pÃ¤rinesid aastatest 1999, 2000 ja 2004. Tasub mainida, et Floral on seitse (1993/94., 1994/95., 1997/98., 1998., 2001., 2002., 2003.), Tallinna Normal kaks (1992., 1992/93.), Tallinna Lantanal samuti kaks (1995/96., 1996/97.) ning TVMK-l Ã¼ks (2005.) meistritiitel. Seega on pÃ¤rast vabariigi taasiseseisvumist kÃµik esikohad jÃ¤Ã¤nud pealinna. Sama tendents valitses ka enne II MaailmasÃµda. Ainsana suutis vÃ¤ljastpoolt pealinna tiitli hÃµivata 1940. aastal Tartu OlÃ¼mp. SÃµja ajal ning nÃµukogude okupatsiooni perioodil on Ã¼ksikud tiitlid rÃ¤nnanud peale Tallinna veel Tartusse, Narva, JÃµhvi ja PÃ¤rnusse. Levadia domineeris Meistriliigat kogu hooaja vÃ¤ltel, esimese Eesti klubina jÃµuti ka UEFA-karikasarjas 1. ringi, kus tuli tunnistada Newcastle Unitedi paremust. MeistrivÃµistlustel lÃµi Levadia kÃµige rohkem ja lasi endale kÃµige vÃ¤hem vÃ¤ravaid (114:29). Meeskond sai ka kÃµige rohkem vÃµite (30) ning kÃµige vÃ¤hem kaotuseid (2). Alla tuli vanduda vaid 10. septembril 2:4 Maagile ja nÃ¤dal hiljem 0:1 Florale. Seejuures tulid mÃµlemad kaotused vÃµÃµrsil. Enne seda oli Levadia vÃµitnud 15 mÃ¤ngu jÃ¤rjest ning pÃ¼sinud Ã¼ldse hooaja algusest saati kaotuseta 25 kohtumist. Tabeli teises otsas aga ei suutnud Warrior lÃ¼Ã¼a mÃ¤rtsis-aprillis seitsmes jÃ¤rjestikkuses kohtumises Ã¼htegi vÃ¤ravat. Ãœldse saadi tabamus kirja vaid 12-nes mÃ¤ngus 36-st. Levadia pani oma edule aluse hooaja esimese poolega, vÃµites selle Transi ees 11 punktiga. Seevastu teisel poolel koguti vÃµrdselt punkte koos Flora ja Transiga. Levadia osutus parimaks meeskonnaks ka kodus ning vÃµÃµrsil mÃ¤ngides. MÃµlemas tabelis oli nÃµrgim tÃ¤navuse hooaja punane latern Warrior. Levadia oli Ajaxile ebamugav vastane 2006. aasta suurimad vÃµidud osutusid kaheksa vÃ¤ravalisteks ja kÃµigis neis oli kaotajaks pooleks Ajax. LasnamÃ¤e klubi hÃ¤vis Levadiale 3:11 ning sai 0:8 kaotused veel kahel korral Levadialt ja korra ka TVMK-lt. Ãœldse peeti tÃ¤navu 180 kohtumist, millest 84 vÃµitsid koduvÃ¤ljakul mÃ¤nginud meeskonnad, 68 aga vastasele kÃ¼lla sÃµitnud klubid. Fikseeriti 28 viiki, neist kuus andsid tulemuse 0:0. KÃµige populaarsemateks skoorideks olid kodumeeskonna poolt vaadatuna 2:0, 1:1 ja 1:2. Sellise seisuga lÃµppes 15 kohtumist. MeistrivÃµistlustel lÃ¶Ã¶di kokku 635 (vÃµÃµrustajad 352, kÃ¼lalised 283) vÃ¤ravat ehk keskmiselt 3,53 mÃ¤ngu kohta (mullu oli vastav nÃ¤itaja 3,72). KÃµige suureskoorilisemaks osutus 14 vÃ¤ravaga kohtumine Levadia â€“ Ajax (11:3), oma puur suudeti puhtana hoida 93 korda. Levadia resultatiivseim mÃ¤ngija oli 21 tabamusega Indrek Zelinski, mis andis vÃ¤ravakÃ¼ttide edetabelis neljanda koha. Eespool olid narvalased Maksim Gruznov 31 ja Dmitri Lipartov 27 ning Flora edurivimees VjatÅ¡eslav Zahhovaiko 25 vÃ¤ravaga. Zelinski oli Lipartovi ja Zahhovaiko kÃµrval kolmas, kes suutis teha kaks kÃ¼baratrikki. Endine Eesti koondislane lÃµi kolm vÃ¤ravat hooaja esimesel poolel Flora ning Ajaxi vÃµrku. Levadia teenis kÃµige rohkem penalteid, 13, millest 11 realiseeriti. Enim nullimÃ¤nge, 17, kogunes aga Florale, kÃµige vÃ¤hem, kolmel korral, suutis puuri puhtana hoida Warrior. Distsipliiniga oli suurimaid probleeme Ajaxil LÃ¤inud hooaja kÃµige distsiplineeritum meeskond oli Ajax. Nimelt teenisid lasnamÃ¤elased kaheksa punast ja 78 kollast kaarti. Ohjes ei suutnud end kuigi hÃ¤sti hoida ka florakad viie punase ning Tuleviku mÃ¤ngijad 63 kollase kaardiga. MÃ¤ngijatest eemaldati kolmel korral Vapruse Maksim PedÃµk. Ajaxi Sergei Bragin ning Levadia Aleksandr Dmitrijev saadeti vÃ¤ljakult Ã¤ra kahel korral. Ãœheksal korral nÃ¤gid kollast kaarti enda ees TVMK Jevgenijs Kacanovs, Ajaxi Aleksei Titov ning Flora Enver JÃ¤Ã¤ger. Vaid kahe punase kaardiga piirdusid Trans, TVMK ja Warrior, kolmel korral eemaldati Levadia mÃ¤ngija. 41 kollast kaarti nÃ¤idati Levadia ning Transi jalgpalluritele. Vilemeestest mÃµistis 22 mÃ¤ngus Ãµigust Kristo Tohver, kes mÃ¤Ã¤ras ka kÃµige rohkem penalteid â€“ Ã¼heksa. Kaartidega toimetas kÃµige tihedamini Margus Kotter. Punast kaarti nÃ¤itas ta kÃ¼mme ja kollast 85 korda. Samas ei kergitanud Eiko Saar (vilistas 15 kohtumist) ning Jaan Roos (9) taskust punast kaarti kordagi. Ainsana mÃ¤ngis kÃµik 36 kohtumist algusest lÃµpuni kaasa ehk viibis vÃ¤ljakul 3240 minutit Transi puurivaht Martin Kaalma. Igas kohtumises osalenud Maagi Andrei Tjunin mÃ¤ngis kokku 3176 minutit ning 35 kohtumisega said 3150 minutit kirja Tuleviku Rene Kaas ja Tammeka Kait-Kaarel Vaino. Esiliigas domineeris Tallinna Levadia II Esiliigas ei saanud keegi vastu meistriks kroonitud Tallinna Levadia duubelrivistusele. Levadia II haaras liidriohjad 29. aprillil ega loovutanud neid kordagi. Seejuures saadi vahepeal 17 vÃµitu jÃ¤rjepanu ja sel perioodil hoiti ka 14 mÃ¤ngu jÃ¤rjest oma puur puhtana. Ãœldse lÃµi Levadia II 132 vÃ¤ravat ning lasi endale lÃ¼Ã¼a 24, mis oli konkurentsitult parim tulemus. KÃµige ebastabiilsemalt tegutses 6. koha saanud Tallinna TVMK II, kes vÃµttis punkte kÃµigilt ning loovutas neid ka kÃµigile. Esiliiga punane latern oli kindlalt FC Elva, kellel oli ka kindlalt kÃµige kehvem vÃ¤ravate vahe 20:100. TÃµelise vÃ¤hikÃ¤igu tegi veel 2005. aastal Meistriliigas osalenud Tallinna DÃ¼namo, jÃ¤Ã¤des eelviimasele kohale. Seevastu teine vÃ¤ljalangeja Kuressaare kerkis taas Meistriliigasse, kuna vÃµitja Levadia II ametikÃµrgendust ei saa. Saarlaste elu tegi kergemaks nendega 2. koha eest vÃµidelnud Kalevi ebastabiilne mÃ¤ng. Tallinlased olid kÃ¼mne vooru jÃ¤rel kÃµigest seitsmendad, kuid kerkisid siis teisele kohale. Perioodil september-oktoober saadi aga seitsmest mÃ¤ngust viigi kÃµrvale kuus kaotust ning Kuressaare lÃ¤ks oma teed. Siiski pÃ¤Ã¤ses Kalev tÃ¤nu Ã¼leminekumÃ¤ngudel saadud paremusele Tuleviku vastu Meistriliigasse. Seega peab Esiliigas mÃ¤nginud Tulevik II tulevat hooaega alustama 2. liigas. Esiliiga 180-nes kohtumises olid kodumeeskonnad vÃµidukad 86, vÃµÃµrsil mÃ¤nginud klubid aga 68 korda. Viiki jÃ¤id 26 mÃ¤ngu, neist kuues vÃ¤ravaid ei lÃ¶Ã¶dud. KÃµige tavalisemaks skooriks osutus 2:1, mis fikseeriti 17-nel korral. Ãœldse lÃ¶Ã¶di 665 (kodumeeskonnad 363, kÃ¼lalised 302) vÃ¤ravat, mis teeb keskmiselt 3,69 vÃ¤ravat mÃ¤ngu kohta (mullu oli see nÃ¤itaja 3,73). KÃµige rohkem lÃ¶Ã¶di Ã¼hes kohtumises 12 vÃ¤ravat (Flora II â€“ NÃµmme Kalju 10:2), oma puuri suutsid meeskonnad puhtana hoida 96 korda (Levadia II 20 korda). Suurim vÃµit oligi Flora II 10:2 paremus Kalju Ã¼le. MeistrivÃµistluste resultatiivseim mÃ¤ngija oli 37 tabamusega Kaimar Saag Levadia II meeskonnast. Kahel korral suutis Ã¼hes kohtumises neli vÃ¤ravat lÃ¼Ã¼a nÃµmmekas Andrus Mitt, kes hooaja peale oli tÃ¤pne 35 korda. KÃµige rohkem punaseid kaarte, neli, nÃ¤gid enda ees Kohtla-JÃ¤rve Lootuse, Kalevi ja TVMK II mÃ¤ngijad. Kollaseid kaarte kogunes Elvale 70. Seevastu Flora II ning Tulevik II ei saanud Ã¼htegi punast kaarti, kÃµige vÃ¤hem, 23 kollast kaarti nÃ¤idati Levadia II mÃ¤ngijatele. Kahe eemaldamisega oli kÃµige distsiplineeritum mÃ¤ngija Kuressaare veteran Viktor Alonen. Antud teksti koostamisel on kasutatud Eesti Jalgpalli Liidu poolt laiali saadetud mitteametlikku mÃ¤ngustatistikat. Meistriliiga 2006LÃµplik tabel 1. Levadia Tallinn (2)* 36 30 4 2 114:29 85 94 2. Trans Narva (3) 36 25 8 3 106:36 70 83 3. Flora Tallinn (4) 36 26 4 6 93:34 59 82 4. TVMK Tallinn (1) 36 22 6 8 83:37 46 72 5. Maag Tartu (6) 36 13 9 14 65:68 -3 48 6. Tammeka Tartu (7) 36 12 7 17 45:57 -12 43 7. Vaprus PÃ¤rnu (9)** 36 10 4 22 49:86 -37 34 8. Ajax LasnamÃ¤e (10)** 36 6 7 23 35:104 -69 25 9. Tulevik Viljandi (5) 36 5 5 26 29:74 -45 2010. Warrior Valga (8) 36 3 2 31 16:110 -94 11 Kodus 1. Levadia Tallinn (2) 18 15 3 0 66:15 51 48 2. Trans Narva (3) 18 14 3 1 56:19 37 45 3. Flora Tallinn (4) 18 14 2 2 50:12 38 44 4. TVMK Tallinn (1) 18 13 3 2 48:16 32 42 5. Maag Tartu (6) 18 7 5 6 39:34 5 26 6. Tammeka Tartu (7) 18 6 3 9 23:28 -5 21 7. Ajax LasnamÃ¤e (10)** 18 5 3 10 22:42 -20 18 8. Vaprus PÃ¤rnu (9)** 18 5 2 11 23:37 -14 17 9. Tulevik Viljandi (5) 18 3 2 13 16:35 -19 1110. Warrior Valga (8) 18 2 2 14 9:45 -36 8 VÃµÃµrsil 1. Levadia Tallinn (2) 18 15 1 2 48:14 34 46 2. Flora Tallinn (4) 18 12 2 4 43:22 21 38 3. Trans Narva (3) 18 11 5 2 50:17 33 38 4. TVMK Tallinn (1) 18 9 3 6 35:21 14 30 5. Tammeka Tartu (7) 18 6 4 8 22:29 -7 22 6. Maag Tartu (6) 18 6 4 8 26:34 -8 22 7. Vaprus PÃ¤rnu (9)** 18 5 2 11 26:49 -23 17 8. Tulevik Viljandi (5) 18 2 3 13 13:39 -26 9 9. Ajax LasnamÃ¤e (10)** 18 1 4 13 13:62 -49 710. Warrior Valga (8) 18 1 0 17 7:65 -58 3 Hooaja esimene pool 1. Levadia Tallinn (2) 18 16 2 0 55:9 46 50 2. Trans Narva (3) 18 11 6 1 50:18 32 39 3. Flora Tallinn (4) 18 12 2 4 41:18 23 38 4. TVMK Tallinn (1) 18 11 2 5 45:16 29 35 5. Maag Tartu (6) 18 7 5 6 31:28 3 26 6. Tammeka Tartu (7) 18 7 3 8 23:27 -4 24 7. Vaprus PÃ¤rnu (9)** 18 6 1 11 26:43 -17 19 8. Ajax LasnamÃ¤e (10)** 18 4 1 13 19:56 -37 13 9. Tulevik Viljandi (5) 18 2 3 13 13:39 -26 910. Warrior Valga (8) 18 1 1 16 7:56 -49 4 Hooaja teine pool 1. Flora Tallinn (4) 18 14 2 2 52:16 36 44 2. Levadia Tallinn (2) 18 14 2 2 59:20 39 44 3. Trans Narva (3) 18 14 2 2 56:18 38 44 4. TVMK Tallinn (1) 18 11 4 3 38:21 17 37 5. Maag Tartu (6) 18 6 4 8 34:40 -6 22 6. Tammeka Tartu (7) 18 5 4 9 22:30 -8 19 7. Vaprus PÃ¤rnu (9)** 18 4 3 11 23:43 -20 15 8. Ajax LasnamÃ¤e (10)** 18 2 6 10 16:48 -32 12 9. Tulevik Viljandi (5) 18 3 2 13 16:35 -19 1110. Warrior Valga (8) 18 2 1 15 9:54 -45 7 VÃ¤ravakÃ¼tid2006 Maksim Gruznov Trans Narva 312005 Tarmo Neemelo TVMK Tallinn 412004 VjatÅ¡eslav Zahhovaiko Flora Tallinn 282003 Tor Henning Hamre Flora Tallinn 392002 Andrei KrÃµlov TVMK Tallinn 37 Levadia Tallinn2006 ML 1 36 30 4 2 114:29 942005 ML 2 36 28 5 3 97:25 892004 ML 1 28 21 6 1 82:14 692003 ML 3 28 15 4 9 54:30 492002 ML 2 28 18 8 2 70:25 62 Trans Narva2006 ML 2 36 25 8 3 106:36 832005 ML 3 36 23 6 7 99:34 752004 ML 4 28 15 2 11 43:39 472003 ML 4 28 14 5 9 58:43 472002 ML 4 28 14 5 9 54:49 47 Flora Tallinn2006 ML 3 36 26 4 6 93:34 822005 ML 4 36 21 6 9 81:36 692004 ML 3 28 18 4 6 83:25 582003 ML 1 28 24 4 0 105:21 762002 ML 1 28 20 4 4 79:25 64 TVMK Tallinn2006 ML 4 36 22 6 8 83:37 722005 ML 1 36 30 5 1 138:21 952004 ML 2 28 19 6 3 89:29 632003 ML 2 28 20 5 3 82:26 652002 ML 3 28 16 5 7 90:35 53 Maag Tartu2006 ML 5 36 13 9 14 65:68 482005 ML 6 36 11 7 18 52:86 402004 ML 5 28 10 5 13 47:58 352003 EL 6 28 7 8 13 37:66 252002 EL 5 28 10 3 15 47:73 33 Tammeka Tartu2006 ML 6 36 12 7 17 45:57 432005 ML 7 36 8 5 23 50:88 292004 EL 1 28 17 7 4 74:34 582003 EL 7 28 3 5 20 44:99 142002 EL 6 28 9 6 13 47:66 33 Vaprus PÃ¤rnu2006 ML 7 36 10 4 22 49:86 342005 EL 1 36 26 6 4 92:39 842004 2L L/L 1 28 24 4 0 157:21 762003 EL 8 28 5 7 16 42:71 222002 2L L/L 5 20 7 2 11 25:39 23 Ajax LasnamÃ¤e2006 ML 8 36 6 7 23 35:104 252005 EL 3 36 23 8 5 111:30 772004 EL 6 28 10 2 16 66:66 322003 EL 4 28 13 5 10 69:45 442002 2L P/I 1 20 20 0 0 118:12 60 Tulevik Viljandi2006 ML 9 36 5 5 26 29:74 202005 ML 5 36 12 11 13 46:48 472004 ML 6 28 6 7 15 30:53 252003 ML 5 28 8 6 14 44:56 302002 ML 5 28 10 6 12 51:52 36 Warrior Valga2006 ML 10 36 3 2 31 16:110 112005 ML 8 36 8 4 24 38:78 282004 ML 7 28 5 2 21 30:80 172003 ML 7 28 3 8 17 25:63 172002 EL 1 28 26 1 1 86:20 79 Meistriliiga kÃµigi aegade tabel (1992-2006) 1. Flora Tallinn 404 270 76 58 1061:326 735 886 2. TVMK Tallinn 404 227 77 100 936:449 487 758 3. Narva Trans 404 198 80 126 808:541 267 674 4. Levadia Tallinn 240 174 43 23 654:190 464 565 5. Viljandi Tulevik 309 97 66 146 430:565 -135 357 6. Tallinna Sadam 132 67 19 46 271:168 103 220 7. Lantana Tallinn 114 56 29 29 205:136 69 197 8. EP JÃµhvi 162 50 40 72 224:276 -52 190 9. Norma Tallinn 78 49 7 22 226:111 115 15410. Merkuur Tartu 153 41 28 84 204:404 -200 15111. Lelle SK 126 27 24 75 122:259 -137 10512. Vigri Tallinn 54 31 11 12 151:64 87 10413. Valga 156 21 18 117 120:425 -305 8114. Levadia Tallinn II 84 20 14 50 106:211 -105 7415. Tammeka Tartu 72 20 12 40 95:145 -50 7216. Lootus Alutaguse 112 16 17 79 82:291 -209 6517. DÃ¼namo Tallinn 89 16 11 62 92:277 -185 5918. Kuressaare 120 15 13 92 94:399 -305 5819. Tartu Kalev 68 16 9 43 85:202 -117 5720. Keemik Kohtla-JÃ¤rve 31 10 6 15 41:72 -31 3621. Vaprus PÃ¤rnu 36 10 4 22 49:86 -37 3422. SillamÃ¤e Kalev 53 7 4 42 37:178 -141 2523. Ajax LasnamÃ¤e 36 6 7 23 35:104 -69 2524. PÃ¤rnu JK 38 5 5 28 36:120 -84 2025. Levadia PÃ¤rnu 28 1 5 22 19:96 -77 826. Vall Tallinn 14 0 1 13 9:44 -35 127. Maardu FK 9 0 0 9 6:59 -53 0 Meistrid (1992-2006)1992 Norma Tallinn1992/93 Norma Tallinn1993/94 Flora Tallinn1994/95 Flora Tallinn1995/96 Lantana Tallinn1996/97 Lantana Tallinn1997/98 Flora Tallinn1998 Flora Tallinn1999 Levadia Maardu2000 Levadia Maardu2001 Flora Tallinn2002 Flora Tallinn2003 Flora Tallinn2004 Levadia Tallinn 2005 TVMK Tallinn2006 Levadia Tallinn Esiliiga 2006LÃµplik tabel 1. Levadia II Tallinn (3) 36 28 4 4 132:24 108 88 2. Kuressaare (1)*** 36 22 5 9 64:44 20 71 3. Tallinna Kalev (4) 36 20 6 10 84:63 21 66 4. Flora II Tallinn (5) 36 19 3 14 81:56 25 60 5. NÃµmme Kalju (9)** 36 18 5 13 76:80 -4 59 6. TVMK II Tallinn (6) 36 17 4 15 66:63 3 55 7. Tulevik Viljandi II (8) 36 9 11 16 53:52 1 38 8. Lootus Alutaguse (10)** 36 10 3 23 46:98 -52 33 9. DÃ¼namo Tallinn (2)*** 36 7 8 21 43:85 -42 2910. Elva (7) 36 4 3 29 20:100 -80 15 Kodus 1. Levadia II Tallinn (3) 18 15 0 3 64:11 53 45 2. Tallinna Kalev (4) 18 12 3 3 52:29 23 39 3. Kuressaare (1)*** 18 12 3 3 40:21 19 39 4. Flora II Tallinn (5) 18 12 1 5 54:26 28 37 5. NÃµmme Kalju (9)** 18 9 1 8 32:39 -7 28 6. TVMK II Tallinn (6) 18 8 3 7 32:36 -4 27 7. Tulevik Viljandi II (8) 18 5 6 7 28:20 8 21 8. DÃ¼namo Tallinn (2)*** 18 5 6 7 25:30 -5 21 9. Lootus Alutaguse (10)** 18 6 2 10 26:48 -22 2010. Elva (7) 18 2 1 15 10:42 -32 7 VÃµÃµrsil 1. Levadia II Tallinn (3) 18 13 4 1 68:13 55 43 2. Kuressaare (1)*** 18 10 2 6 24:23 1 32 3. NÃµmme Kalju (9)** 18 9 4 5 44:41 3 31 4. TVMK II Tallinn (6) 18 9 1 8 34:27 7 28 5. Tallinna Kalev (4) 18 8 3 7 32:34 -2 27 6. Flora II Tallinn (5) 18 7 2 9 27:30 -3 23 7. Tulevik Viljandi II (8) 18 4 5 9 25:32 -7 17 8. Lootus Alutaguse (10)** 18 4 1 13 20:50 -30 13 9. DÃ¼namo Tallinn (2)*** 18 2 2 14 18:55 -37 810. Elva (7) 18 2 2 14 10:58 -48 8 Hooaja esimene pool 1. Levadia II Tallinn (3) 18 15 2 1 65:6 59 47 2. NÃµmme Kalju (9)** 18 11 1 6 32:32 0 34 3. Kuressaare (1)*** 18 10 2 6 27:23 4 32 4. Tallinna Kalev (4) 18 9 5 4 34:26 8 32 5. TVMK II Tallinn (6) 18 7 3 8 28:28 0 24 6. Flora II Tallinn (5) 18 7 2 9 26:28 -2 23 7. Lootus Alutaguse (10)** 18 6 1 11 25:39 -14 19 8. Tulevik Viljandi II (8) 18 4 7 7 22:24 -2 19 9. DÃ¼namo Tallinn (2)*** 18 3 5 10 13:36 -23 1410. Elva (7) 18 3 2 13 15:45 -30 11 Hooaja teine pool 1. Levadia II Tallinn (3) 18 13 2 3 67:18 49 41 2. Kuressaare (1)*** 18 12 3 3 37:21 16 39 3. Flora II Tallinn (5) 18 12 1 5 55:28 27 37 4. Tallinna Kalev (4) 18 11 1 6 50:37 13 34 5. TVMK II Tallinn (6) 18 10 1 7 38:35 3 31 6. NÃµmme Kalju (9)** 18 7 4 7 44:48 -4 25 7. Tulevik Viljandi II (8) 18 5 4 9 31:28 3 19 8. DÃ¼namo Tallinn (2)*** 18 4 3 11 30:49 -19 15 9. Lootus Alutaguse (10)** 18 4 2 12 21:59 -38 1410. Elva (7) 18 1 1 16 5:55 -50 4 * - sulgudes koht eelmisel hooajal.** - uustulnukad.*** - liiga madalamale langenud klubid. Ivo DobkevitschJalgpall

09.06.2008 20:30 (27.23) Eestis on nädala tippsündmuseks Levadia - Flora kohtumine [ERR Sport]

22.09.2020 16:56 (27.23) Pullerits: Kogu tõde sellest, kuidas tuli Tartu rattamaratonil elu parim tulemus [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

LISATUD VIDEO SÕIDUST! Ükskõik kui rahulikuks ja külmavereliseks ma end ei sunni, ikka juhtub rattavõistlustel, et mõnikord läheb mul n-ö katus sõitma. Mõned ütleks, et adrenaliin lööb üle pea. Targemad ütleks, et excitement lööb välja ja võtab võimust, nagu defineerib seda Bashar, maaväline multidimensionaalne olend, kelle sõnumeid tulnuktsivilisatsioonist kanaldab mees nimega Darryl Anka. Mis iganes seletust ja tõlgendust siin kasutada, juhtus Tartu rattamaratonil pärast Ande TP-d, umbes 25. kilomeetril nii, et tõmbasin oma ligikaudu tosinaliikmelisel grupil eest minema. (Seda ja minu muud sõitu näete minu ratta leistangilt salvestatud videos!) Seda hoolimata endaga vaikimisi sõlmitud kokkuleppest, et ma ei tee atrõõve ega üleüldse musta, enda tulemust silmas pidades tarbetut tööd, vaid püüan sõita võimalikult säästlikult. Sest mäletan, kuidas Allan Oras, Tartu rattamaratoni võitja 2009, mulle kunagi seletas, et tuleb sõita ökonoomitades, säästes jõudu vändapöörde kaupa kord siin, kord seal, kord kolmandas kohas jne.Aga kõik need õpetused lendavad peast välja, kui jaksu jagub, minek tundub hea, ilm on ilus, oma grupi tempo sugugi mitte maksimaalne ning näed eespool neid, keda püüda. Noid püütavaid oli silma järgi hinnates vähemalt kaks tosinat. Võib-olla rohkemgi. Vahe nondega vähemalt 150, kui mitte 200 meetrit. Ja kruusatee – see võimaldab vunkida, ei pea mudas puude vahel nikerdama.Niisiis, toetasin käsivarred leistangile, et võtta madalam asend, ja sõitsin oma grupi eest lihtsalt ära. Atrõõv! Ise teadsin, andsin endale aru, et see pole kogu võistlust silmas pidades just kõige arukam manööver. Aga! Kas sellel on siis rohkem mõtet, et kulged turvaliselt teiste selja taga lõpuni ning pärast ei olegi midagi, mida meenutada? Ei, sellisel sõidul, kus sa midagi eristuvat korda ei saada, pole erilist iva. Vähemasti mitte minu silmis.Ei, ma ei saanud toda gruppi kätte. Lähemale sain küll, kärpisin vahe umbes sajale meetrile, aga siis nägin taha piiludes, et ka minu äsjane grupp oli jalad tööle pannud ning hakkas mulle aegamisi lähemale jõudma. Võtsin vasakule, lasin tagant kolm-neli meest mööda ning siis haakisin end rivvi. Mõni minut hiljem, seal, kus rada keerab paremale, et laskuda diagonaalis üle heinamaa metsasalu äärde, jõudsime kõik koos eespool liikunud grupile järele. Et siis üheskoos tempo nullini lasta, sest kivide taha tekkis tropp. Enamik oli sunnitud ratast üle kivide käe kõrval lükkama. Mina ka.Seni olin tegutsenud igati targalt. Ei olnud terve nädala trenni teinud, et lasta jalgadel värskust koguda. Ei käinud ka eelmisel pühapäeval avatud raja sõidul, sest viimaste aastate kogemus hakkas näitama, kuidas see röövib võistluspäevaks ikkagi mõningase särtsu ja jõu. Reedel tegin nn soojenduseks 13 km ja oligi kõik.Juba stardist panustasin peaga sõitmisele. Eelluure ütles, et stardijärgse heinamaa parem serv on pehme ja vesine, mistõttu sättisin end stardikoridoris aia äärde vasakule. Ja saingi sealt oma stardigrupist 501-700 hooga minema. Söandan pakkuda, et vana lasketiiru järsku tõusu alla jõudes olin vähemalt sada kohta ettepoole saanud.Jätkasin peaga sõitmist. Olin endaga teinud kokkuleppe, et tõusudel punnima ei hakka. See oleks rumalus, mis maksaks pikapeale valusalt kätte. Väsimus ju koguneb. Sedasi on tõusudel rohkem kaotada, kui võita. Pöörasin tähelepanu sellele, et saaks tõusudest kerge käiguga kerides üles, ning siledatel ja kergetel laskumistel püüdsin rakendada eessõitjate tuulekotti. See kokku ongi üks osa ökonoomitamisest, nagu oli õpetanud Oras.Hoolimata sellest, et hinnanguliselt sõitsin juba eespool 400. kohta, tundsin end suurepäraselt, ja enamgi veel: tundsin, et olen jaksu poolest enamikust teistest ümberkondsetest üle. See oli seda üllatavam, et järjest hakkas selg ees vastu tulema ka seljanumbriga sõitjaid. Seljanumbri said teatavasti ainult esimesed kolmsada parimat osalejat (lisaks mõned naised). Vahetult enne Matu TP-d jäi ette koguni number 195, kelles tundsin ära Haanja rattaklubi kõva sõitja Olavi Mõtsa, kellega ma ei ole eales end samasse «masinaklassi» kuuluvana tundnud. Panin talle tervituseks käe õlale, et ehk saab ta sellest hoogu juurde. Ega vist. Pärast sain teada, et olin Matu TP-ks kerkinud juba 332. kohale. Kaotust liidrile oli vähe, kõigest 4.55.Harimäe tõusul täheldasin, et kuulun taas pigem nende kilda, kes teistest rohkem jõuavad. Ent hoidusin, et ei tekiks – kui tsiteerida Leninit – peapööritust edusammudest. Enamik võistlusmaast oli ju veel ees.Puka TP-sse jõudsin suures pundis. Pakun, et sinna kuulus ligi 40 sõitjat. Terve tee ühest servast teiseni oli neid täis. Mõneks ajaks lasti tempo alla. Kuid seekord säilitasin külma pea. Ehkki tundsin tahtmist, et liiguks korra ette ja aitaks tempo üles vedada, ei asunud ma seda soovi ellu viima, sest mõned aastad tagasi oli just too, kergelt vastumäge ja pahatihti ka vastutuulega lõik see, kus eesmist gruppi püüdes end niimoodi läbi põletasin, et distantsi teiseks pooleks sai jaks tuntavalt otsa. Tuletasin meelde kokkulepet iseendaga: ei mingit lolli rabamist!Sedasi läks ka Meegaste mäele jõudmine kergelt. Täheldasin koguni, et tõusu lõpuosas olin üks võimekamaid. Aga kiiret polnud, sest ega sa järgneval kiirel laskumisel kellelgi eest ju sõida. Veidi hiljem metsavahelistel veoautotee lõikudel tikkus me grupp küll pikaks ja tükkideks rebenema, ent Astuvere TP-ks sai enamik uuesti kokku. Seal pigistasin suhu ka kolmanda SiS-i geeli, mille olin eelmisel päeval ostnud võistluskeskusest kõigest 50 sendi eest. Astuvere TP-sse jõudsin juba 288. kohal.Küsite, kuidas sain hakkama metsaalustel mudastel lõikudel. Vastan: ettevaatlikult. Lähtusin põhimõttest, et pigem karta, kui kahetseda. Mulle ei meeldi kukkuda. Ja selleks et kukkumisi vältida, tuleb riskida minimaalselt. Ühes laias, lageraiutud kohas vajusingi paremas servas juba peaaegu külili, aga keegi jäi paremal ette; arvasin, et nüüd lükkan tema ka pikali, aga ta sai jala maha ja toetama ning mina sain omakorda toetuda talle. Jäin püsti. Vabandasin tekitatud olukorra pärast ja tänasin teda mind aitamast. Mulle jäi selge arusaamine, et too sõitja suhtus juhtunusse igati rahulikult ja mõistvalt. Ameeriklased ütelnuks: we are in this shit together. Ehk: olime selles pasas ju kõik üheskoos.Too oli mulle ka kõige ohtlikum olukord. Korra ühel metsaalusel lõigul, kus ees laius üüratu mudaauk, pidin samuti jala maha panema, sest sattusin sellest mööduma valelt poolelt, vasakult, kus, nagu selgus, oli muda palju rohkem kui paremal. Lisaks kividega metsatukka sisenemise kohale jalutasin ratast ka raja kõige järsemal, ehkki lühikesel tõusul. Kunagi ei tea, mis seisus seal pinnas on, kas äkki liiga pehme, nii et ratas hakkab all ringi käima ja siis prantsatad külili; sedasi on targem kohe nõlva all sadulast tulla, sest, nagu ilmnes, ega võrreldes ülespressijatega niiviisi aega eriti kaota, küll aga säästab märkimisväärselt jõudu; lisaks saab reie- ja säärelihaseid venitada.Üks mulle sageli kriitiliseks osutuvaid kohti on umbes 55. km-l, seal, kus mõnda aega kiiret kruusasõitu võimaldav rada pöörab nõlvast alla vasakule ning läbib madala veega kraavi. Pärast kraavi ületust, kui tuleb tugeva teekattega lõik, olen pahatihti endalegi arusaamatul põhjusel sattunud raskustesse. Seetõttu olin tolleks kohaks eriti valmis – ent ikkagi pean tunnistama, et tuli üksjagu pingutada, püsimaks rivis. Järgneval kivisel ja uhteteedega tõusul liikusin paremalt tasapisi ettepoole, aga kui tasasele osale jõudsin, märkasin, et minu ees pedaalija oli esimese seitsme-kaheksa mehega mitmemeetrise vahe sisse lasknud. Tõmbasin ülejäänute seas kõige ette ning üritasin noid eesmisi järgmise kilomeetri jooksul, kuni Palu TP poole viivale kruusateele pööramiseni üksinda püüda, ent tulutult. Jäin sedasi pooleks läinud suure grupi kahe osa vahele. Midagi polnud parata: pikal laskumisel Palu TP-sse ootasin tagant tulijad järele. Pärast Palu TP-d, kuhu jõudsin 294. kohal, läks moodustunud punt taas tükkideks. Metsaalustel teedel sõitsin enamiku ajast üksinda. Õnneks hakkas tasapisi teisi mu ümber kogunema. Ja kui lõpuks metsaalustest välja sai, läks enesetunne paremaks ja enesekindlus suuremaks. 14. kilomeetril, veidi pärast Elva jõe sillakese ületamist, kihutasin järgnevaid vedades hooga mööda isegi eksproff Rene Mandrist (nr 42), kes oli poolel maal sõitnud veel teise saja alguses, aga vähese treenituse ning eelmise päeva pingeliste asjaajamiste tõttu energiat tühjaks jooksnud. Hellenurme TP-sse jõudsin 295. kohal. Sealne teadustaja oletas, et vaevalt ma laua pealt süüa-juua võtan. Jah, süüa ei võtnud ma kusagilt, küll aga haarasin peaaegu igas TP-s jõujoogiga pudeli.Viimaseks kümneks kilomeetriks moodustus väike, silma järgi pakkudes seitsme-kaheksaliikmeline punt, kus hoidsin teist-kolmandat positsiooni. Tõusudel viis-kuus kilomeetrit enne lõppu hargnes see aga laiali. Püüdsin leida neid, kellega kampa lüüa. Neli kilomeetrit enne lõppu, kui tuleb laskumine Elva jõe äärde, saingi kaks kaaslast. Haakisin nende taha kolmandaks. Kõrv fikseeris, et minu taga võis olla veel üks-kaks sõitjat.Pärast RC Cola joogipunkti tabasin ära, kui üks me seast teistest veidi lahti sai, ning pärast kahte sõõmu jooki, millest osa loksus topsist välja ja kleepus näole, tõmbasin talle kohemaid järele. Ta läks hea hooga. Võttis üksinda vedades eestpoolt paar meest kinni ja jättis selja tahagi. Siis andis küünarnukiga märku, et teised ka vedama läheks. Keegi ei tahtnud minna. Tõmbasin talle kõrvale ja ütlesin, et kui jaksab, lasku aga ees edasi, ning lubasin, et mina teda finišis tagant ründama ei hakka, sest see poleks aumehelik. Ta lasi ees vapralt edasi.Aga minu antud lubadus käis ainult minu kohta. Paraku mitmed teised, kes meil sabas istusid, samamoodi ei arvanud. Vaid hakkasid kilomeeter enne lõppu tagant ründama. Nende õigus ja vabadus, ega keegi seda neile keelata või neid takistada saa. Ent kõrvalt vaatasin, et ilus see pole, eriti arvestades, et ega mäng käinud ju võidu peale. Võrdluseks: kui endine jalgpallikoondislane Marek Lemsalu, kes sedakorda lõpetas minust üle 21 minuti hiljem, sõitis aastaid tagasi viimased tosin kilomeetrit pidevalt minu tuules, oleks ta võinud, nagu hiljem piltidelt nägin, minust lõpusirgel vabalt mööduda, kuid ei teinud seda, ja kui küsisin, miks, siis vastas ta, et see olnuks ülbe ja kohatu.Lõpetasin kuueses pundis Ilmar Vähi, Margus Nermani, Ott Pärna ja Mihkel Arro järel ning Janek Trepi ees oma kõigi aegade parima, 284. kohaga. Aega kulus 3:13.59. Omas, M55 vanuseklassis sain kuuenda koha. Selja taha jäi mitmeid nimekaid sõidumehi. (Videot minu sõidust näete, kui vajutate sellele lingile!)Foto 1: Priit Pullerits kolmveerand tundi enne Tartu rattamaratoni starti Tehvandi staadioni taga. Foto Priit Pulleritsu erakogustFoto 2: Ratturid tänavusel Tartu rattamaratonil. Foto autor: Adam Illingworth / Klubi Tartu MaratonFoto 3: Priit Pullerits veerand tundi enne Tartu rattamaratoni lähet stardigrupi 501-700 värava taga. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/ScanpixFoto 4: Tartu rattamaratoni algus. Foto autor: Ardo Säks / Klubi Tartu MaratonFoto 5: Tartu rattamaratoni stardigrupp 501-700. Foto autor: Priit PulleritsFoto 6: Tartu rattamaratonil osalejad lähenemas vanale lasketiirule. Foto autor: Ardo Säks / Klubi Tartu MaratonFoto 7: Scanpixi agentuuri Baltimaade juht Art Soonets Matu TP-s. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/ScanpixFoto 8-10 ja 12: Ratturid Matu TP-s. Fotode autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix Fotod 11 ja 13: Priit Pullerits 21 km enne finišit pärast Palu TP-d. Fotode autor: Aiki LillFoto 14: Tartu rattamaratoni liidrid on alustanud lõpuspurti. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/ScanpixFoto 15: Alo Jakin võidab Tartu rattamaratoni, kolmandana lõpetab Peeter Tarvis. Foto autor: Ervin Kaljola / Ardo Säks / Klubi Tartu Maraton

23.04.2005 13:10 (27.23) Laupäeval algavad naiste jalgpallimeistrivõistlused [ERR Sport]

17.11.2006 19:45 (27.23) Tartu Maratonile on juba registreerunud 16 riigi suusatajad [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... 37. Tartu Maratoni ja Tartu Neliküritus 2007 hooaja soodusregistreerimise lõpuni on jäänud 15 päeva, kirjutab www.tartumaraton.ee. Ainult enne 1.detsembrit registreerunuil võetakse stardinumbri andmisel arvesse ka 2006. aastal väljasõidetud tulemus. Uudsena on 2007. aastal osavõtt Klubi Tartu Maraton üritustest kuni 18-aastastele poole hinnaga. Tartu Neliküritus 2007 aladele on lisandunud Tartu Jooksumaratoni 23 km kepikõnd. 37. Tartu Maraton on Worldloppeti maratonidele põhinev FIS Marathon Cupi osavõistlus. Oma osavõtust on teatanud Itaalia koondis, sarja eelmise aasta neli paremat Marco Cattaneo, Pier Luigi Costantin, Roberto De Zolt ja Tullio Grandelis. 37. Tartu Maratonile tuleb Itaalia koondisega ka Salt Lake City olümpiavõitja Gabriella Paruzzi. Norrast on starti tulemas 2003. aasta Tartu Maratoni võitja Jörgen Aukland koos Anders Hallingstadiga. Eestlaste au hoiab kõrgel Raul Olle. 37. Tartu Maratonile on juba registreerunud 16 riigi suusatajad. Esmakordselt on maratonile tulemas sõitjad Islandilt. Eelmine, 36. Tartu Maraton ületas viimase 19 aasta osavõturekordi. Kokku lõpetas põhisõidud 4063 suusatajat. Tartu Neliküritus 2006 startis kõikidel aladel kokku üle 17 000 osaleja. 37. Tartu Maratoni osavõtumaks on kuni 1. detsembrini põhisõidule 63 km 400 krooni ja lühemale rajale 250 krooni. Tartu Neliküritus 2007 sooduspakett maksab 1. detsembrini 1000 krooni. Ragistreerida saab Klubis Tartu Maraton ja www.tartumaraton.ee. SPORTNET

05.06.2007 14:00 (27.23) Tartu Nelikürituse liider on Rait Pallo [ERR Sport]

Peale kolme ala on SEB Ãœhispanga Tartu NelikÃ¼rituse 2007 pingerea tipus eelmise aasta vÃµitja Rait Pallo. Peale suusa- ja jooksumaratoni oli Pallo 6. kohal, kuid vÃ¤ga hea esinemine 26. Tartu Rattarallil tÃµstis ta liidriks. Teisel positsioonil on hetkel parim vÃ¤lismaine vÃµistleja Jani Peltotalo Soomest, kes kaotab esimesele kohale minimaalselt. Kolmandaks on praeguse seisuga platseerunud tuntud rattasÃµitja Allan Oras, kes saavutas SEB Ãœhispanga 26. Tartu Rattarallil tunnustust vÃ¤Ã¤riva 13. koha. Parima naisena on Tartu NelikÃ¼rituse jooksvas paremustabelis liider Katrin Mauring, kes hoiab Ã¼ldarvestuses 61. positsiooni. Sama sportlane oli teistest Ã¼le ka 2006 aasta lÃµpparvestuses. VÃµistlusteseeria peakorraldaja Indrek Kelk avaldab rahulolu, et vÃµrreldes eelmise aastaga on osavÃµtjate hulk tublisti suurenenud. â€ž2006 lÃµpetas Tartu NelikÃ¼rituse kokku 378 sportlast, praegu on vÃµitlustules 472 registreerunud vaprat. Kokku on sellel aastal kÃµigil kolmel alal osalenud 682 vÃµistlejat,â€ loetleb Kelk. Tema hinnangul vÃ¤Ã¤rivad kÃµik neli etappi edukalt lÃ¤binud inimesed suurt tunnustust oma visaduse ja mitmekÃ¼lgsuse tÃµttu. SEB Ãœhispanga Tartu NelikÃ¼ritus 2007 viimane etapp on maastikul sÃµidetav 10. Tartu Rattamaraton, mis toimub 16. septembril LÃµuna-Eesti metsade vahel. Seal pannakse ka paika, kas eelmise aasta tÅ¡empion Rait Pallo suudab oma tiitlit kaitsta vÃµi vÃµtab Jani Peltotalo esimese vÃ¤lismaalasena sarja Ã¼ldvÃµidu. Kindlasti ei maksa alahinnata ka eelmisel aastal poodiumile jÃµudnud Allan Orase jÃµudu rattarajal. Tartu mitmikÃ¼ritust korraldatakse alates aastast 1983 ning selle eesmÃ¤rgiks on motiveerida inimesi tegelema spordiga aastaringselt. Alguses oli sarja nimeks Tartu KolmikÃ¼ritus, mille alla kuulusid Tartu Maraton, Tartu SÃ¼gisjooks (alates 2000. aastast Tartu Jooksumaraton) ja Tartu Rattaralli. NelikÃ¼rituseks muutus see peale Tartu Rattamaratoni Ã¼hinemist aastal 2000. Eelmisel aastal lÃµpetas selle 378 osalejat ning parimaks krooniti Rait Pallo. ETV SPORTVaria

25.05.2010 12:45 (27.23) Jaan Kirsipuu peab Tallinn-Tartu GP favoriidiks Erki Pütsepa [ERR Sport]

Sel nÃ¤dalavahetusel sÃµidetakse Estonian Cycling Weekendi raames Tallinn-Tartu GP 2010 ja SEB Tartu GP 2010, mis toovad Eesti teedele 12 eliitratturite meeskonda. Ligi 100 meest neljast kontinentaaltiimist ja kaheksast rahvusmeeskonnast paneb end lisaks UCI esimese kategooria sÃµitudele proovile ka pÃ¼hapÃ¤evasel SEB 29. Tartu Rattarallil. CKT TMI-Champion System sÃ¤rgis kÃµigil kolmel pÃ¤eval starti asuv Jaan Kirsipuu hindab Estonian Cycling Weekendi vÃµistluste korralduse taset heaks ja hÃ¤sti lÃ¤bimÃµelduks. â€žOsalen nendel vÃµistlustel niikaua, kui end sportlaseks pean. Nende profisÃµitude vÃµitja peab ikka kÃµva mees olema,â€œ sÃµnab Kirsipuu, kes loodab oma tiimile head sÃµitu. Ãœhe vÃµidupretendendina nimetab ta nÃ¤iteks Eesti Rahvuskoondise sÃ¤rgis rajal asuvat Erki PÃ¼tsepa, kuid toob vÃ¤lja ka nÃ¤iteks Tanel Kangerti olulisuse meeskonnale. Kirsipuu kontole kuuluvad Tartu GP (endise nimega Tartu TÃ¤navasÃµit) kolme algusaasta esikohad, ta on seisnud poodiumil Tallinn-Tartu GP-l ning kolmel korral vÃµtnud Tartu Rattaralli esikoha. Erki PÃ¼tsep on tulnud Tallinn-Tartu GP-l esimeseks Ã¼hel korral ja vÃµtnud ka Tartu Rattaralli vÃµidu. Eesti ratturitest asuvad vÃµistluspÃ¤evadel stardijoonele ka nÃ¤iteks Mart Ojavee, Caspar Austa, Indrek Rannama ning eelmisel nÃ¤dalavahetusel napilt kriteeriumsÃµidu Eesti meistritiitlist ilma jÃ¤Ã¤nud ja mÃ¶Ã¶dunud aastal maastikurattamaratoni EM-il kuldmedali vÃµitnud Allan Oras. Tugevat sÃµitu vÃµib oodata lisaks CKT TMI-Champion Systemile ka ISD Continental Teamâ€™ilt ning Eesti, LÃ¤ti ja Leedu rahvuskoondistelt. Tallinn-Tartu GP raames lÃ¤bivad tippratturid reedel 180 km algusega Tallinnas, Ãœlemiste hotelli juures. FiniÅ¡isirge on seekord toodud Tartus Narva mnt-lt Ã¼le uue silla Vabaduse puiesteele, mis lubab kiiret lÃµpuspurti. LaupÃ¤eval juba 10. korda toimuva juubelihÃµngulise SEB Tartu GP raames sÃµidetakse Tartu linnas ringe tehes kokku 187 km. Tallinn-Tartu GP 2010 ja SEB Tartu GP 2010 raames asuvad vÃµistlustulle kokku 15 riigi sportlased. ERR SPORT

22.06.2007 13:15 (27.23) Tartu Ülikool valis 13 professorit [ERR Uudised]

24.11.2008 11:30 (27.23) TÜ kehakultuuriteaduskond ja TÜASK tähistasid aastapäeva [ERR Sport]

22. novembril tÃ¤histasid Tartu Ãœlikooli kehakultuuriteaduskond 80. ja Tartu Ãœlikooli akadeemiline spordiklubi 100. aastapÃ¤eva konverentsi, nÃ¤ituse ja juubelialbumi esitlusega. Tartu Ãœlikooli aulas austati olÃ¼mpiamÃ¤ngudel osalenud sportlasi, anti tÃ¤nukirjad teenekatele spordipedagoogidele ja Ã¼likooli sporditegevusele kaasaaitajatele. Tartu Ãœlikooli akadeemilise spordiklubi tÃ¤htsus Eesti spordi arengus seisneb eelkÃ¤tt Ã¼liÃµpilasspordi traditsioonide algatamises, Ã¼liÃµpilassaavutusspordi ja harrastusspordi arendamises. ÃœliÃµpilaste saavutussport tÃ¤napÃ¤evases tÃ¤henduses sai Eestis alguse 1908. aastal, kui Ã¼liÃµpilaste initsiatiivil asutati Tartu Ãœlikoolis Ã¼liÃµpilaste selts Sport, mille ÃµigusjÃ¤rglane on MTÃœ Tartu Ãœlikooli Akadeemiline Spordiklubi. Konverentsil â€žKehakultuurihariduse hetkeseis ja tulevikusuunadâ€ analÃ¼Ã¼siti liikumis- ja sporditeaduste, fÃ¼sioteraapiahariduse ja Ãµpetaja- ning treenerikoolituse probleeme. Kehakultuuriteaduskonna dekaan Mati PÃ¤Ã¤suke Ã¼tles, et hea meel oli konverentsil tekkinud diskussiooni Ã¼le, mille eesmÃ¤rk oligi leida kehakultuurihariduse pidepunkte ning heita pilk tulevikku. NÃ¤ituse ja juubelialbumi esitlusel sÃµnas spordiklubi juhatuse esimees Riho Illak, et lÃµpuks on Tartu Ãœlikooli akadeemilise spordiklubi pikk ja kuulsusrikas ajalugu saanud vÃ¤Ã¤rika vÃ¤ljenduse, et kanda Ã¼likooli spordiideed edasi tulevastele pÃµlvedele ning innustada noorsportlasi pÃ¼stitama sama kÃµrgeid eesmÃ¤rke kui nende eelkÃ¤ijad. Aktusel Tartu Ãœlikooli aulas rÃµhutasid nii rektor Alar Karis kui ka kehakultuuriteaduskonna dekaan Mati PÃ¤Ã¤suke kehakultuuri ja kehalise aktiivsuse tÃ¤htsust tÃ¤napÃ¤eva Ã¼hiskonnas. Rektor rÃµhutas, et Tartu Ãœlikooli Ã¼liÃµpilastel ja tÃ¶Ã¶tajatel on spordiklubi nÃ¤ol tegemist vÃ¤ga heade sportimistingimustega, mis lisab vÃ¤Ã¤rtust Ã¼likoolile tervikuna. Tervitustega esinesid haridus-ja teadusminister TÃµnis Lukas, Tartu linnapea Urmas Kruuse, Kultuuriministeeriumi asekantsler TÃµnu Seil ja Tartu Ãœlikooli ÃœliÃµpilasesinduse esimees Gilber Kask. Rektor Alar Karis andis Tartu Ãœlikooli aumÃ¤rgid teenekatele spordipedagoogidele, lektor Priit EelmÃ¤ele, vÃµimlemise ÃµppejÃµule Kaja Hermlinile ja spordiklubi juhatuse liikmele Harry Lembergile. Samuti nimetas rektor vÃ¤ljapaistvate teenete eest Tartu Ãœlikooli sporditegevuse arendamisel spordiklubi auliikmeteks Jaak Aaviksoo, Jaan Loko, Ants Nurmekivi ja Peeter Tulviste. Tartu Ãœlikooli rektor Alar Karis ja spordiklubi juhatuse esimees Riho Illak andsid Ã¼le tÃ¤nukirjad Pekingi olÃ¼mpiamÃ¤ngudel vÃµistelnud Tartu Ãœlikooli spordiklubi sportlastele â€“ Pavel Loskutovile, Taavi Peetrele, Anna IljuÅ¡tÅ¡enkole, Tiidrek Nurmele, Kati Tolmoffile, Grete Treierile, Kristjan Kaisile ja Kaire Leibakule. Samuti said rektorilt tÃ¤nukirjad pikaajalise ja tulemusiliku tÃ¶Ã¶ eest spordiklubi juhatuse liige Anneli EnnomÃ¤e ja spordiklubi tÃ¶Ã¶taja Rein Vilt. Haridus-ja teadusministeeriumi tÃ¤nukirjad said spordipedagoogid Tiina Torop, KajaHermlin, Rein Aule, Enn TÃµnisson, Arne Laos ja Milvi Visnapuu. ERR SPORTVaria

12.05.2015 15:25 (27.23) Tartu Ülikooli muuseumide öös on muusikat [Keskkonnaharidus]

16. mail toimub taaskord üle-eestiline Muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja „Öös on muusikat“. Muusikast inspireeritud programmidega avavad tasuta oma uksed ka Tartu tähetorn, Tartu Ülikooli muuseum ajaloolises toomkirikus, Tartu Ülikooli kunstimuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Tartu tähetornis (Lossi 40) avatakse Muuseumiööl näitus „Päikesevarjutuse lummuses“, mis tutvustab päikesevarjutuste olemust ja vaatlemist. Kell 18-21 saavad väiksemad astronoomiahuvilised oma oskused proovile panna meisterdamistubades ning kuna päikesevarjutuse puhul võib ikka olla mõni draakon mängus, siis ei puudu aaretejaht ekspositsioonis. Kell 18 on kõik oodatud kuulama päikesevarjutuseturistide muljeid ja reisikogemusi ning kell 19 eesti keeles ja kell 20 inglise keeles saab osaleda kuraatori ringkäigul uuel näituse. Selge ilma korral toimub alates kell 22 teleskoobivaatlus, pilves ilma korral toimuvad kell 21 ja 22 planetaariumietendused. Tartu tähetorn on Muuseumiööl avatud kell 18-23. Tartu Ülikooli muuseum ajaloolises toomkirikus Toomemäel (Lossi 25) kutsub Muuseumiööl seiklema muusikateemalises orienteerumismängus, nautima Vanemuise Seltsi segakoori kevadisi laule ja rootsiaegseid tantse Saltatriculi toomkiriku varemetes ning panema proovile oma muusikalised oskused kitarrimängu õpitoas. Ka sel korral avatakse Muuseumiööl ühe öö näitus, mis sel aastal on pühendatud Tartu Ülikooli muusikaõpetaja Friedrich Brenneri 200. sünniaastapäevale. Kell 19.30 on kõik teadushuvilised oodatud vaatama Hullu Teadlase eksperimenti ning kell 18 ja 20 toimuvad Hullu Teadlase meisterdamistoad, kus saab ise valmis teha heli tekitamise vahendeid. Meisterdamistubades osalemine on tasuline (2 €) ning osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine muuseumi kodulehel. Muuseumiöö ajal kell 18-23 on kõigile külastajatele avatud näitus „PEA ASI: maailm õlgadel“ ja valge saal ning toomkiriku tornid. Tartu Ülikooli kunstimuuseum (Ülikooli 18) kutsub Muuseumiööl kell 18-23 avastama ikoonikunsti ja sellega seotud traditsiooni. Kõik huvilised saavad tutvuda näitusega „Ikoonide inimlik ja jumalik maailm“ ning kell 18 ja 20 viib näituse kuraator Külli Valk läbi eesti keelsed ringkäigud, kell 19 ja 21 saab näitusega tutvuda vene keeles. Kell 18-21 toimuvas töötoas (osalustasu 2€) saab kätt proovida ikoonimaalis ja tutvust teha selle värvisümboolikaga. Samal ajal saab küsimusi esitada ka ikoonimaalijale ja tutvuda tõelise ikoonimaali tehnikaga. Tartu Ülikooli loodusmuuseumis (Vanemuise 46) saab Muuseumiööl kell 18-23 õppida kuulama helisid meie ümber: milliseid helisid kuuleb linnas, kuidas laulavad linnud, kes on looduse parimad interpreedid? Kell 18-22 on loodusmuuseumis avatud lastenurk, kus saab kuulata ja mõistatada loodushelisid, värvida looduspilte ning meisterdada ja mängida. Kell 18.30 saab kuulata Veljo Runneli ettekannet „Muusika looduses“. Kella 19.30-23 on avatud õpituba „Hingab ja heliseb“, kus saab õppida kuulama muusikat ja loodushelisid, tunnetada külma ja kuuma muusikat ning nautida looduse talente. Kell 19 ja kell 21 on kõik oodatud õpituppa „Sõbraks eksootiliste loomadega“, kus saab tutvust teha madude, ämblike, prussakate ja tarakanidega. Kell 19.30 algaval linnulauluretkel saab kuulata Külli Kalamees-Pani eestvedamisel linnulaulu ja looduse helisid linnas. Retkeliste kogunemiskohaks on Vanemuise 46 maja esine. NB! Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi ekspositsioon on renoveerimistööde tõttu suletud.Tartu Ülikooli botaanikaia kasvuhooned (Lai 38) on Muuseumiööl avatud kell 18-22. Kell 20-22 saab nautida ekskursiooni, kus tutvustatakse nii õues kui kasvuhoones kasvavaid taimi. Ekskursioon algab botaanikaaia kasvuhoonete ees.Muuseumiööd Tartu Ülikooli muuseumis toetab Tartu Kultuurkapital.

10.06.2022 11:31 (27.23) Pullerits: Kuidas mu häirekella löömine Eesti ohtlikema spordivõistluse üle viimaks vilja kandis [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Huvitav on mõnikord pöörata pilk läbiminevikku, sest sealt vaatab otsa tõdemus, et ei või eales näha ette tulevikku. Kes oleks osanud arvata, kui lugeda ajakirjast Ma Olen Jalgrattur mu väitlust Tartu rattaralli peakorraldaja Indrek Kelguga kuus aastat tagasi, et rattaralli ohutumaks tegemise teema, millest olin tolleks ajaks juba aastaid rääkinud, jõuab alles pika vinnaga, tänavu selleni, et see tehakse ohutumaks. Ehk teisisõnu: mul oli õigus, kui teema üles tõstsin ja seda ajasin.Rattaajakirja peatoimetaja Vahur Kalmre juhitud väitluses ütles Kelk, et kui rattasõidul on 4000 osalejat, siis 7-8 rangluumurdu on «normaalne tulemus. Isegi hea tulemus».Mina väitsin, et tõenäoliselt on Tartu rattaralli Eesti kõige mõrvarlikum spordiüritus. Mitte küll selle sõna otseses mõttes, täpsustasin, vaid tervist ohustavas, kahjustavas ja lõhkuvas mõttes. Sest pole ühtki teist üritust, kus juhtub nii palju luumurde, lisaks pöördumisi meditsiiniteemistuse poole marrastuste ja sinikate pärast. Kelk ütles mulle vastu, et olen aastaid tegelenud tõhusa hirmutamistaktikaga ja tulemuslikult. Seal väitluses tuli juttu ka sellest, mida ette võtta. Kelk mainis grupistarti, aga ütles, et see ei anna midagi muud, kui vaid veidike ohutumad esimesed kilomeetrid. «Ja see oleks ka kõik,» sõnas ta. Samuti väitis Kelk, et kui ta paneks osalejad startima grupiviisi, siis tegelikult see suurendaks liiklusõnnetuse ohtu, sest kümme kahesajalist gruppi ei suuda keegi liiklujses turvata. Ja nägite nüüd: tänavu olid meil grupistardid ja paljud-paljud grupid. Sellepärast, et 7-8 rangluumurdu ei ole ju tegelikult normaalne. Sest ega muidu oleks Klubi Tartu Maraton väljastanud pärast rattarallit pressiteadet pealkirjaga «Lainestardid aitasid muuta Tartu Rattaralli ohutumaks», kus nentis, et väiksemates gruppides startimine vähendas oluliselt kukkumiste ja vigastuste arvu.Rattaralli meditsiiniteenistuse juht Tiit Piiskoppel ütles, et «kukkumisi oli, kuid vaid üks inimene viidi haiglasse eliitratturite grupikukkumisest. Ülejäänud pöördumised polnud midagi hullu: marrastused, väiksemad haavad, põrutused jms, millele esmaabi anti kohapeal».Ka Kelk, kes minuga kuus aastat tagasi väideldes ei väljendanud gruppides startimisele poolehoidu ega näinud selles erilist mõtet, tõdes nüüd, et lainestartide kasutamine tasus end ära. «Lainestartidega rattaralli oli igati õige otsus,» ütles ta. «Rahvasport peaks olema võimalikult ohutu ning /--/ väiksemates gruppides startimine maandab oluliselt kukkumiste riski.»Nii et 7-8 rangluumurdu, mis tema sõnul oli veel kuus aastat tagasi igati normaalne, ei ole nüüd enam asi, millega rahule jääda? Et peab saavutama palju väiksema vigastuste arvu, mille eest oma ammustes sõnavõttudes pidevalt võitlesin ja rattaralli korraldajaid nende leige suhtumise tõttu kukumistesse ja traumadesse ka kritiseerisin?Hea, et Tartu rattaralli korraldajad mu häirekella löömist viimaks kuulda võtsid ja midagi ette võtsid. Parem hilja, kui mitte kunagi.Foto 1: Tänavune Tartu rattaralli. Foto autor: Mikk Otsar / Klubi Tartu MaratonFoto 2: Tänavuse Tartu rattaralli stardi ootel. Foto autor: Adam Illingworth / Klubi Tartu MaratonFoto 3: Tänavuse Tartu rattaralli järjekordse laine start. Foto autor: Adam Illingworth / Klubi Tartu MaratonFoto 4: Romet Pajur võidab Turu tänaval tänavuse Tartu rattaralli. Foto autor: Aldis Toome / Klubi Tartu MaratonFoto 5: Naiste esikuuik tänavusel Tartu rattarallil. Foto autor: Aldis Toome / Klubi Tartu Maraton

06.07.2022 20:10 (27.23) Pullerits: Kes lubas Venemaa sportlased Eestisse võistlema? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Tunne oli selline, nagu oleks koduhoovis noaga selga löödud. (Miks, sellest kirjutasin kiretult ka Postimehes.)Juba alates kõige esimesest päevast, mil Venemaa tungis kallale Ukrainale, olen oma avalikes sõnavõttudes võidelnud selle eest, et Venemaa ja tema sõdimist toetava Valgevene sportlased ei pääseks teistesse riikidesse võistlema. Kui algul jäid paljud rahvusvahelised spordialaliidud ses küsimuses äraootavale positsioonile, siis peagi andis Rahvusvaheline Olümpiakomitee neile soovituse, et Venemaa ja Valgevene sportlastel ärgu olgu enam rahvusvahelistele võistlustele asja. Enamik alaliite, v.a rahvusvaheline tennise- ja autospordiliit, on seda soovitust ka kuulda võtnud ja järginud.Olin kindel, et ühelgi spordivõistluste korraldajal Eestis ei tule mõttessegi, et võiks meie külje alla ning meid ajast aega ähvardanud, ohustanud ja okupeerinud Venemaa esindajaid starti lubada. Kuidas ma eksisin!Eestis populaarseid ja rahvarohkeid spordivõistlusi, sh Tartu suusamaratoni korraldava Klubi Tartu Maraton maikuu lõpus peetud Tartu rattaralli protokollist leiab kolm tulemust, mille omanikud on pärit Venemaalt.Championchipi küljel, kuhu tulemused laekusid (ekraanipilt paremal), on 128 kilomeetri distantsil 213. koha saanud Mikhail Petrochenko (sünd. 1988) ja 60 kilomeetri sõidus 917. koha saanud Marat Kadyrmaev (sünd. 1960) märkinud end Venemaa esindajateks.Sportose tulemuste arhiivist näeb, et Petrochenko on Tartu rattarallil osalenud ka kolmel eelneval korral ning seal on ta oma klubiks märkinud FreeCyclists Saint-Petersburg.Marat Kadyrmaev, kes on rattarallidel ja -maratonidel ning triatlonidel Eestis osalenud palju aastaid, töötab Peterburi transpordifirmas juhtival kohal.Rattaralli 60 kilomeetri distantsil (ekraanipilt paremal) sai 164. koha Venemaa esindaja Oleg Novikov (sünd. 1963), kes on märkinud oma klubiks Pskov Road Race, eesti keeles Pihkva Maanteesõit. Ta on sama klubi liikmena osalenud ka neljal eelmisel Tartu rattarallil.Klubi Tartu Maraton teise kevadise suurürituse, 8. mail peetud Tartu maastikumaratoni protokolli süüvides tuli sealgi välja kaks osalejat, kes teatavad, et nende päritoluriik on Venemaa. 42 kilomeetri distantsil (ekraanipilt paremal) sai 108. koha Iurii Rogov (sünd. 1975), kes on esindatavaks klubiks märkinud Tallinna Tehnikaülikooli, aga esindatavaks riigiks Venemaa. Sportose arhiivis on see ainuke tulemus tema nimel.Maastikumaratoni 24 kilomeetri distantsil (ekraanipilt paremal) sai 501. koha Aleksei Mamchits (sünd. 1974), kes on oma elukohaks märkinud Pihkva. Ta on löönud kaasa ka kuue aasta tagusel Tallinna maratonil. Aprilli keskel, kui kirjutasin spordisanktsioonide teemal kolumni vastupidavusalade ajakirja Jooksja, kinnitasid mulle Mati Lilliallik ja Ain-Alar Juhanson, kes on tuntud Tallinna maratoni ja Tallinna Ironmani korraldajatena, et pärast Venemaa alustatud sõda Ukrainas venemaalastel nende võistlustele enam asja ei ole. «Nulltolerants,» ütles Lilliallik Venemaa inimeste võimaliku osalemise kohta. «Teist varianti ei tohi ollagi.» Ning lisas: «Ei tahaks kedagi sealt [Venemaalt ja Valgevenest] näha.»Juhanson ütles, et oli üks esimesi võistluste korraldajaid Eestis, kes Venemaa esindajate kaasalöömisele käe ette pani. Ta lisas, et Venemaa esindajatel ei maksa isegi pettuse teel starti trügida, näiteks pannes end kirja Läti või Leedu esindajana, sest võistlusmaterjalide kättesaamiseks tuleb esitada isikut tõendav dokument.Küsisin Venemaalt pärit inimeste starti lubamise kohta ka Klubilt Tartu Maraton, kelle pressiesindaja vastas, et ei näe võimalust mulle selle kohta kommentaare jagada.Polegi kommentaare vaja, sest sõnade asemel räägivad faktid. Need said just eelnevates lõikudes esitatud. Mis oli kui noahoop selga kahes mõttes. Esiteks, olen Klubi Tartu Maraton üritustel osalenud kümneid kordi ja lugenud neid alati aasta oodatumate sündmuste sekka. Teiseks, samal ajal kui olen suunanud paljude kirjutiste fookuse Venemaa sportlaste isoleerimisele suures spordis – näiteks viimati pühendusin sellele, et hoida silm peal, kas siseministeerium ikkagi kehtestab Rally Estonia ajaks Eestisse sissesõidukeelu Venemaa parimale rallipaarile Nikolai Grjazin ja Konstantin Aleksandrov (jah, kehtestas) –, on mu kodulinnas tegutsev MTÜ andnud silmagi pilgutamata rohelise tule agressorriigi Venemaa esindajatele oma üritustel.Saatsin eelmise nädala reede hommikul Klubi Tartu Maraton mitmele aadressile küsimuse, millega klubi põhjendab ja õigustab Venemaa esindajate osalema lubamist oma võistlustele, ning palusin vastust esmaspäevaks. Vastuseks tuli pressiesindaja lühike kiri, et klubi kollektiiv on suvepuhkusel 1. augustini.Mu süda, hing ja aju tõrguvad mõistmast, kuidas sai võimalikuks, et sellal kui teised võistluste korraldajad nii Eestis kui välismaal Venemaa esindajaid starti ei luba, saavad nad Eesti hinnatud ja populaarsetel spordiüritustel osaleda, nagu poleks maailmas meie kõrval midagi muutunud. Kui lugeda, kuulata, vaadata kas või üksainus kord, kuidas Venemaa hävitab Ukraina linnu ja külasid ning tapab sealseid inimesi, siis mis moodi saab anda kohutava sõja vallapäästnud Venemaa esindajatele loa ja võimaluse, et tulge aga pealegi Eestisse võistlema? Ma ei mõista, kuidas kellegi südametunnistus saab seda lubada. Praegu paistab, et samamoodi läheb edasi. Septembrikuisele Tartu rattamaratonile registreerunute nimekirjast (ekraanipilt paremal) leiab Dmitry Lebedinsky (sünd. 1977, varem kohtab protokollidest ka nimekuju Dmitrii Lebedinskii), kes on ülesandmislehel jätnud riigi nime märkimata, kuid esindatava meeskonnana on pannud kirja Pskov Ski Team, Pihkva Suusaklubi.Nii et tere tulemast Eestisse, Ukrainas tapatalgusid korraldava Venemaa esindaja?... Sel juhul teatan, et mina Tartu rattamaratonil ei osale. See oleks moraalselt vastuvõetamatu.Foto 1: Tartu tänavuse rattaralli lõpusirge. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 2: Rattur Tartu tänavuse rattaralli stardi ootel. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 3: Klubi Tartu Maraton juht Indrek Kelk. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix

05.05.2023 08:36 (27.23) Pullerits: Jalgrattaliidu šokeeriv otsus paneb Tartu rattaralli korraldajad valiku ette [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Eile langes siis rahvusvaheline jalgrattaliit. UCI lubab vastavalt rahvusvahelise olümpiakomitee juhistele Venemaa ja Valgevene sportlased neutraalse lipu all tagasi võistlustele. Ma ei saa aru, kas neil otsustajatel rattaliidus ja teistes alaliitudes, kes venelasi tagasi lubavad, on tõesti moraalne kompass puudu. Kas nad sõjauudiseid üldse ei jälgi? Kas nad ei tea, mida Venemaa ja venelased Ukrainas teevad? Kuidas saab moraalselt nii üdini laostunud otsuseid langetada?Siin tekib paar väga-väga olulist küsimust seoses mai lõpus toimuva Tartu rattaralliga.Esiteks, rattaralli kuulub UCI Gran Fondo sarja. Teiseks, rattaralli korraldatakse vastavalt UCI määrustele. Niisiis, kuna Tartu rattaralli on seotud kahes olulises aspektis venelasi tagasi lubava ehk moraalselt süüdimatu UCI-ga, siis on vajalik, et Tartu rattaralli korraldajad teeks minimaalselt – minimaalselt, rõhutan – poliitilise avalduse, kus nad väljendavad oma seisukohta UCI äsjase otsuse teemal, et osalejad, kes ei ole moraalselt värdjad, vaid toetavad Ukrainat ja on vastu Venemaa agressioonile, saaks rattarallil osaleda ilma, et nad peaks tundma süümepiinu või kas või ainult kõhklusi, et on seotud venelasi aktsepteeriva ühendusega.Sellise avalduse tegemine on seda enam vajalik, et eelmisel aastal, nagu mullu suvel paljastasin, lubas rattarallit korraldav Klubi Tartu Maraton starti ka mitu Venemaalt pärit võistlejat – ja mitte ainult rattarallile, vaid ka mai alguse jooksumaratonile –, kuigi sõda oli selleks ajaks kestnud juba üle kolme kuu ning enamik spordivõistluste korraldajaid kogu maailmas oli seks ajaks Venemaa sportlaste osalemise välistanud ja keelustanud. Eesti spordiavalikkus, spordisõbrad ja -harrastajad vajavad rattaralli korraldajailt kinnitust, et nad ei satu kuidagi vaikimisi Venemaa agressiooni kas või kaudseks toetajaks, milline oht on tekkinud praegu seoses UCI otsusega.Samuti, olen kindel, soovivad rattarallil osalejad saada korraldajailt kinnitust, et UCI otsus ei too kaasa seda, et Tartu rattarallile saabuvad osalema Venemaa esindajad, mis on nüüd ju täiesti võimalik, kuna rattaralli, olgu meelde tuletatud, toimub ju ikkagi lähtudes UCI määrustest. Rattarallil kaasa tegijail peab olema selge informatsioon selle kohta, kas nad võivad sattuda sõitma külg külje kõrval agressiivse Venemaa inimestega, mida, olen kindel, enamik mitte mingil juhul ei soovi.Klubil Tartu Maraton on võimalus teha väike, kui äärmiselt kaalukas avaldus, millega ta saaks rehabiliteerida oma mulluse fopaa, kui lubas oma kahel võistlusel osalema mitu Venemaa inimest, ning võtta süümepiinakoorem osalejailt, kel võib tekkida kahtlus, kas nende kaasa löömine agressiivse Venemaa sportlasi taas starti lubava UCI määruste järgi peetaval ja UCI-ga koostööd tegeval üritusel pole mitte Ukraina vabaduse eest võitlejate ja Eesti julgeolekuhuvide reetmine.Foto 1: 2019. aasta Tartu rattaralli. Foto autor: Adam Illingworth / Klubi Tartu MaratonFotod 2 ja 4: 2022. aasta Tartu rattaralli. Fotode autor: Adam Illingworth / Klubi Tartu MaratonFoto 3: 2022. aasta Tartu rattaralli start. Foto autor: Aldis Toome / Klubi Tartu MaratonFoto 5: 2019. aasta Tartu rattaralli. Foto autor: Kiur Kaasik / Klubi Tartu Maraton

17.02.2013 20:45 (25.41) Pullerits: Miks Tartu maraton lõppes meditsiinipunktis? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Umbes poolel maal kadusid jalad ühtäkki alt. Radade vahel käis tihe sõelumine, et leida kurvides lühimat trajektoori, ja ühel hetkel haihtus tasakaal. Prantsatasin kahe raja vahel külili. Esimese asjana mõtlesin, et koristan kiiresti suusad ja kepid teistel eest, eks siis näis, mida edasi saab. Jäin mõnusast viie-kuue-liikmelisest grupist maha.See oli siiski tühi asi võrreldes sellega, mis juhtus mu Rootsis arstina töötava vennaga juba esimesel laskumisel. Tal jäi vasak jalg kusagile kinni ning ta lendas samuti pikali. Aga ohh hullu: kui ta end püsti ajas, ei lasknud vasak jalg ennast ette liigutadagi. Kuradi palju on veel sõita jäänud, käis vennal kergelt ahastav mõte läbi pea. Lisaks läks tal süda pahaks – kukkumise sagedane kaasnähe. Aga ta üritas ikka jätkata. Proovis tasapisi, mis liigutusi jalaga teha annab. Mõnikord lõi nagu noaga vigastatud reielihasesse. Alles 10. kilomeetril sai enam-vähem normaalselt liikuma hakata.Mul vedas rohkem. Viimasena möödus minust, kui end püsti ajasin, Tartu Suusaklubi vormis sõitja, number 220. Sain ta peagi kätte. Tutvustasin ennast ja küsisin, et Tartu mees ju, kes ta on. Selgus, et Mathias Juust. «Oi, siis oled küll kõva sõitja!» hüüdsin heameelest. Kuid ta lisas kohemaid, et lõpetas aasta tagasi tippspordi. Sellegipoolest küpses mul kiiresti plaan: sain tema liikumisest aru, et ega ta seda maratoni surmtõsiselt ja elu eest võta. Niisiis tegin ettepaneku, kas ta aitaks mind tasapisi gruppi tagasi vedada. Ta oli lahkelt nõus. Võtsin talle sappa ja reguleersin tagant kiirust: nii, nüüd on paras... nüüd võiks natuke juurde panna. Selline maraton hakkas juba päris meeldivaks muutuma. Umbes kahe-kolme kilomeetriga saime eessõitjad kätte. Kahjuks astus ta seejärel kõrvalrajale ja lasi tempo alla. «Vaatan, mis tagapool toimub,» põhjendas ta.Suur aitäh, Mathias Juust!Siit kõigile minu ettepanek: kui keegi teid aitas, miks mitte talle siin avalikult tänu avaldada? See tuleb sportliku õlg-õla-kõrval-tunde arendamisele üksnes kasuks.Juba ammu enne starti oli selge, et tuleb tihe võistlus. Läksin viis minutit enne stardikoridoride avamist 301-500 väravasse – ja sain sealt suurest summast koha alles kolmandasse ritta. Kui kaks minutit enne starti koridoride vahelt võrgud eest võeti, jäin vöökoti kallal kohmitsema, kui teised ettepoole liikusid, ja kohe põikas üks mullu minust rohkem kui sada kohta tagapool lõpetanud mees tagant kõrvalrajalt minu ette. Järeldasin: selge, täna armu ei anta.Minu arust keerati isegi kolmandas stardigrupis gaas koheselt põhja. Hea märk oli see, et määrdemees Jaanus Kunts Suusavendade meeskonnast oli valmistanud ette igati eeskujulikud suusad: tundus, et enamiku omadest libisevad need paremini, ja mis samuti tähtis – pidasid ideaalselt.Seda, et algtempo oli kõva, tõestab kas või tõsiasi, et Matu ajavõtupunktis kaotasin liidrile kõigest viis ja pool minutit, samas kui nädal tagasi teatemaratonil venis kaotus üle seitsme minuti. Nüüd jõudsin klassikastiilis Matuni minut ja veerand kiiremini kui teatemaratonil uisutehnikas, ja tookord olin seal lõpetades omadega üksjagu kustunud.Harimäele lähenedes sõitsin mööda ühest teise stardigrupi mehest, kes tegi kohutavat häält. Ähkis ja puhkis nagu künnihobune. «Nagu Šarapova!» pakkusin tema valjude häälitsuste peale võrdluse. Ta ei kostnud musta ega valget, ähkis hirmuäratava häälega edasi.Tunamulluste mälestuste ajel pelgasin pisut Harimäe tõusu. Tookord tikkus selleks ajaks pidamismääre juba kaduma. Ent seekord toimisid suusad ideaalselt. Siiski hoidsin tagasi, sest meelde tuli seegi, kuidas mullu oli Eesti suusakoondise endine arst Tarvo Kiudma seal minust möödunud ja pärast lausunud, et jätsin üpris koomas mulje. Ega ta eksinud. Nõnda siis proovisin seekord säästlikumalt sõita.Millegipärast tundus Harimäelt laskumine sedapuhku eriti pikk – ei lõppenud ega lõppenud. Kuigi algul sattusin ebasoodsasse jälge, sest libedaim rada oli hõivatud, ei kogunenud kaotust võrreldes teistega peaaegu üldse. Veelkordne märk Suusavendade meeskonna heast tööst. Kummatigi üllatas tõsiasi, et üksjagu tihti tuli tagantpoolt minu stardinumbrist palju suuremate numbritega mehi, kes sõitsid muudkui mööda. Mul puudus igasugune ettekujutus, millisel kohal ma liigun, sest infoga, kui palju ma kaotan liidrile, mida paaris kohas öeldi, ei ole nii taga küll midagi peale hakata.Distantsi keskel hakkas aga piinavalt tunda andma probleem, mis on varemgi teravalt häirinud. Vasaku käe ranna jäi hoolimata spetsiaalsest toest üha valusamaks. Valu oli koguni nii lõikav, et lõi randmest õlga. Esimest korda suusavõistluste jooksul soovisin, et tuleks rohkem tõuse, mida enamik üldiselt ei armasta – arusaadav, need ju kurnavad. Aga tõusudel sai sõita vahelduvate tõugetega ning töötada tugevamini jalgadega, mis tähendab, et ranne võis puhata. Proovisin survet vasaku käega vähendada ja töötada rohkem paremaga, aga ega sest eriti abi olnud – iga tõuge tekitas ikkagi valu.Ja mis eriti halb: ajapikku hakkas valu tegema ka parem ranne.Kummalisel kombel, mida rohkem randmed valutasid, seda paremini tundis end organism. Ei tea, kas seepärast, et pidin alateadlikult tempot veidi alandama? Kentsakas oli see, et kui tulid kilomeetrimärgid, et lõpuni jääb pisut üle 20 km, tundsin hoolimata tuikavatest randmetest, et pagana kahju, et see sõit peagi läbi saab. Sest enesetunne oli fantastiline. Ausõna, tundsin, et mootori poolest võiks sõita 70 või 80 km vähemalt.Kui aastaid tagasi rõõmustasin Palu TP-s, et raja raskem osa on läbi ja nüüd saab hakata paaristõugetega lükkama, siis nüüd ei teinud Palu TP järgsed lauged lõigud põrmugi heameelt. Iga kepitõuge oli valus, vastikult valus. Nägin enda ees vähem kui saja meetri kaugusel vähemalt 30-40-liikmelist gruppi, mida aastaid tagasi oleksin neil lõikudel üritanud kindlasti püüda, kuid nüüd polnud selleks mingit lootust. Hämmastav, et too grupp mul suurt kaugemale eest ei liikunud.Palu TP järgsed lõigud olid ka esimesed, kus suusatajate kett viimaks tükkideks lagunes. Seni oli kogu võistlus kulgenud hanereas, ja sageli koguni kõrvuti haneridades. Ühtviisi tegi vahede kärisemine olukorra rahulikumaks, sest möödujaid jäi vähemaks, teisalt kadus aga konkurentide tiivustav mõju.Endale üllatuseks leidsin pärast viimast, Hellenurme TP-d endas kasutamata reserve. Proovisin randmevalu unustada ja hakkasin kiirust lisama. Sain ridamisi meestest mööda, eriti just tõusudel. Sellegipoolest säilis kerge tunne. Kui fotograaf 5 km enne lõppu raja ääres kiitis, et tubli, Priit – ja üleüldse suur-suur tänu kõigile kümnetele inimestele [üksvahe mõtlesin – ja ärge pidage, palun, seda uhkustamiseks –, et ega vist rajal polnud palju neid, keda minust rohkem nimeliselt oleks tiivustatud], kes mind raja ääres ergutasid (nimeliselt tean tänada telereporter Tarmo Tiislerit Kuutse TP-s), see andis palju jõudu (ja ilmselt motiveeris ka teisi, kes said teada, et mina olen nende kõrval [no see sai küll viimaste aegade keerulisim lause, aga näitab, et ega maraton vaimu krussi ole keeranud]) –, siis jõudsin fotograafiga talle tänutäheks kiituse eest isegi patsi lüüa.Seda, et jõudu jätkub ja suusad peavad suurepäraselt – kuigi Kunts oli avaldanud kahtlust, et ega need päris lõpuni äkki kesta –, näitas kohvipunkti eelne tõus, kust sain rahulikult jäljes üles ja ega see mind hingetuks võtnud. Kohvi jätsin seekord rüüpamata, sest olin keskendunud pikale lõpukiirendusele. Mitu meest oli mulle sappa haakinud, kasutades mind vedurina. Kui kolm neist 2 km enne lõppu mööda hakkasid minema, arendasin nendega isegi sõbralikku vestlust – jah, jaksu jagus. Küsisin naerdes, et noh, kas nüüd hakkate paugutama. Püüdsin omakorda neile sappa haakida. Kiire pilk üle õla reetis, et järgmised on ligi poolsada meetrit tagapool, mis näitas, et ega mu tulemus suurt enam kannatada tohiks saada.Aga mis juhtus järgnevalt! Sadakond meetrit enne s-kurvi sisenemist nägin kümmekond meetrit eespool ajaloolast Pärtel Piirimäed, kes oli koos endise Eesti suusakoondislase Peip Reedi ja paljude teistega möödunud minust umbes Peebu TP kandis (kui õigesti mäletan). Loomulikult andis Piirimäe nägemine lisaindu, nagu ilmselt annab minu nägemine lisaindu kümnetele teistele. (Piirimäe tunnistas hiljem, et talle küll andis.) Nüüd tuli oma šanssi targalt kasutada, sest viimastel aastatel kõva arenguhüppe teinud Piirimäed ei ole enamikul kerge alistada.Edasine käis nii. Kuna Piirimäe liikus minust parempoolsel rajal ja s-kurv keerab kõigepealt vasakule, tuli rünnata täpselt enne kurvi sisenemist, et hoida teda väljaspool ja saavutada sellega edumaa. Nii ka toimisin. Sain mööda ja tõukasin mäest alla. Kuna mäe all järgneb pööre paremale, tuli all, oletatavasti suurima kiiruse peal, rada vahetada. Ma ei näinud, kui kaugel minu taga on Piirimäe, ja sööstsin üle radade vasakule. Järsku kuulsin, kuidas Piirimäe hüüdis, et «Priit, nii ei tehta!». Pärast väitis ta, et olin oma suuskade tagumiste otstega läinud üle tema suuskade esiotste.Kuid tõusul sai ta mulle kõrvale. Niisiis jäi arvete klaarimine lõpusirgele. Teadsin, et oluline on väiksel laskumisel saada üles võimalikult suur hoog, sest siis on finišisirgel kiirust kergem hoida. See plaan töötas. Õnnestus Piirimäed edestada pooleteise sekundiga.Piirimäe oli pärast mu peale pahane, et see võis küll olla minu taktika, aga olin oma suuskade tagaotstega sõitnud ikkagi üle tema suusaninade, ja ütles, et kui blogis vabandust ei järgne, siis...Palun vabandust, Pärtel! Aga see oli selles mulle füüsiliselt valusas sõidus üks väheseid kirkaid võimalusi ja mitte ei saanud seda kasutamata jätta. Kinnitan, et ei arva, et olen tänu sellele võidule sinust parem suusataja. Ei ole!Pärast küsisin Reeedilt, kas ta suusatamise reegleid tunneb. Ta ütles, et mingil määral. Kirjeldasin talle olukorda. Küsisin, kas rikkusin reegleid. Reedi avaldas arvamust, et mitte. (Jah, ma olin ju eespool, ja eespool sõitjal ei pea olema silmi kuklas.)Veel kord: tunnistan, et mu manööver võis tunduda pisut jõuline, aga see toimus ikkagi finišiheitluses, kus käib tulemuse viimistlemine, ja jääb kehtivate reeglite raamesse. Distantsil, usun, ei ole küll kellelgi mu vastu kaebusi, sest enamikul kordadel, kui rada vahetasin, püüdsin kiigata üle õla või anda käega oma rajavahetuse suunast märku.Kartsin, et kokkuvõttes saan košmaarse koha, sest rajal leidus oi kui palju 500st ja isegi 700st suuremate numbritega mehi, kes minust mööda tuiskasid. Seda suurem oli üllatus, kui võistluskeskuse printeris trükitud diplomil oli kohaks 380.Jah, see on mu viimaste aastate kõige kehvem koht. Kõigest paar aastat tagasi sõitsin kahel korral teise saja keskpaika. Nüüd on konkurents nii tihe ja terav, et enam ei maksa sellest unistadagi. Kuid aeg oli elu parim, 3:24.28,7. Tervelt kaheksa ja pool minutit kiirem kui mullu (3:33.05, 326. koht)! See on seda hinnatavam, et tänavune võitja sõitis rohkem kui poolteist minutit aeglasemalt kui aastatagune võitja. Ja ei maksa unustada, et veel aasta lõpus ei maksnud mul Tartu martonil asjalikust sõidust üldse unistadagi – parem põlv oli ju värskelt opereeritud ja selle kõhres haigutab siiamaani ning jääbki sinna haigutama suur auk. Vähemalt nn ühejalgsete sõitjate konkurentsis tegin küllap üsna arvestatava tulemuse.Ilmselt tuleb väike mõru pill alla neelata dr Holdeni ehk Ain-Ivar Tupi fännklubil, kes lootis, et nende lemmik näitab mulle Tartu maratonil koha kätte. Kuigi dr Holden tunnistas finišis, et oli saanud rajal pidevalt infot, kui kaugel ma olen – ja mitte kaugel, nii umbes 45 sekundit –, siis järele ta mulle siiski ei jõudnud. Minut ja pisut üle 15 sekundi jäi meie vahele (tema koht: 415.). Loomulikult vabandab seda allajäämist tema võistluspäevaeelne suur töö suuskade määrijana. Kuid ärgem unustagem minu opereeritud põlve ja hirmsalt valu tegevaid randmeid, mille tõttu seadsin kohe pärast lõpetamist sammud meditsiiniteenistusse. Lootsin, et ehk saan sealt leevendust, teevad süsti või kasutavad mõnda muud imevahendit. Paraku tunnistasid nad, et nii hullu trauma vastu neil abivahendeid pole.Üldse tundub, et konkurentsi teravnemine toimub paljude tervise arvelt. Veikko Täär pidi tervise tõttu katkestama. Minu teatevõistkonnakaaslane tunnistas, et pool võistlusmaad olid tal käelihased pööraselt valusad. Scanpixi siinne boss Art Soonets sai sootuks maksakrambi. Üks mees, kes minust 2 km enne lõppu möödus, tunnistas, et tal teeb küünarnukk kõva valu.Tore võistlus oli, aga konkurentsi tihenemine ei too kaasa liiga suuri ohvreid?******Slickrock Bike Trail, Sand Flats Recreation Area, Moab, Utah. 19. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Priit Pullerits umbes 50 minutit enne Tartu maratoni starti Tehvandi staadioni serval. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 2: Tartu maraton käib täie hooga. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/ScanpixFoto 3: Tartu maratoni start on antud, keskel laskumisasendis sinises võitlusdressis, musta mütsi ja hallide suusasaabastega Priit Pullerits. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/ScanpixFoto 4: Tartu maratoni liidrite grupp. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 5: Tartu maratoni suusatajate massi esimene ots. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix Foto 6: Tartu maraton käib täie hooga. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/ScanpixFoto 7: Hetk maratonirajalt. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/ScanpixFoto 8: Hetk maratonirajalt, keskel kollases liidrisärgis Eveli Saue. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/ScanpixFoto 9: Priit Pullerits ja Pärtel Piirimäe arutavad pärast Tartu maratoni lõpetamist Pulleritsu möödumismanöövrit finišieelses s-kurvis. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 10: Priit Pullerits on kutsunud pärast Tartu maratoni lõpetamist lepituse märgiks Pärtel Piirimäe ühispildile. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 11: Priit Pullerits lõpetab naerusuiselt Tartu maratoni. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix

02.02.2019 14:46 (25.41) Välisminister Sven Mikseri kõne Tartu rahu 99. aastapäeval Estonia kontserdisaalis [Välisministeerium]

Daamid ja härrad! Meenutades täna Vabadussõda ja selle lõpetanud Tartu rahulepingut, lubage mul vaadata tagasi minevikku, aga peatuda põgusalt ka tänasel hetkel ning pöörata pilk ees ootava suunas. On sümboolne, et Eesti riikluse sajanda sünnipäeva tähistamine, mis algas juba tunamullu sügisel, saab punkti aasta pärast, mil täitub sajand Tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Eesti riiklus ei sündinud hetkega ja valmis kujul. Teekond 1917. aasta novembrist 1920. aasta veebruarini – autonoomia-taotlusest kuni teostunud iseseisvuseni – oli erakordselt väljakutsete- ja katsumusterohke ning selle kogu keerukust on tänaseid pidupäevakõnesid pidades isegi raske hoomata. Ka selle tee lõpptulemus, mis kaugelt ajadistantsilt vaadates tundub ilmselge ja ainuvõimalik, polnud toona veel teada, ammugi siis iseenesestmõistetav. On oluline mõista toona toimunu globaalset konteksti ning seda, et maailma-ajaloo teistsuguste käänakute korral võinuks omariikluse kätte võitmine osutudagi saavutamatuks unistuseks. Kui imperiaalsed Saksamaa ja Venemaa oleksid Esimesest ilmasõjast väljunud võitjatena, ei oleks iseseisvusele püüdlevad rahvad nende impeeriumide äärealadel pruukinud vähemalt tol ajahetkel suuta oma enesemääramisõigust teostada ega sellele rahvusvahelist tunnustust võita. Ometi ei oleks miski ajaloolisest tõest kaugemal kui arvamus, et vabadus langes Eestile impeeriumite kokku varisedes kingitusena sülle. Eesti iseseisvuse idee vormus päriselt iseseisvaks ja enesesse uskuvaks riigiks siiski Vabadussõja lahingutes. Selle muutsid unistusest tegelikkuseks Eesti toonaste juhtide tarkus ja Vabadussõja sangarite valatud veri. Vabadussõja saatus võinuks kujuneda teistsuguseks ka juhul, kui me olnuks selle kriitilistel tundidel päris üksi ja liitlasteta. Otsustaval hetkel Tallinna reidile ilmunud Briti kuningliku sõjalaevastiku eskaader ning meie kangelastega õlg-õla kõrval võidelnud Soome, Taani ja Rootsi vabatahtlikud süstisid meie võitlejatesse enesekindlust ja võitlusvaimu. Ka neile kuulub eesti rahva igavene tänu nende vapruse ja paljude puhul ka Eesti iseseisvuse eest toodud ülima ohvri eest. Ent rääkides Tartu rahulepingust kui noore Eesti diplomaatia ajaloolisest suurvõidust on oluline meeles pidada, et Eesti riiklik iseseisvus ja selle rahvusvaheline tunnustamine saavutati navigeerides suurvõimude vastuoluliste huvide keerises. Eduks oli vaja näidata diplomaatilise pilotaaži absoluutset tipptaset. Jaan Poska, Jaan Tõnissoni, Ants Piibu ja teiste kompromissitu tegevus Eesti välisdelegatsiooni liikmetena välisriikide pealinnades, manööverdamine Esimese ilmasõja osaliste ning valgekaartliku ja bolševistliku Venemaa vahel, aga nõtke tegutsemine Pariisi rahukonverentsi kuluaarides kuuluvad kahtlemata meie diplomaatia ajaloo kõrgklassi. Seda diplomaatilist võitlust Eesti iseseisva riikluse kindlustamiseks on Ants Piip hiljem tabavalt kirjeldanud kui „hiirekest“, kes „näris läbi [I Maailmasõja] liitlaste lõvidepoliitika võrgu“. Suurest "päralejõudmisest" - rahulepingu sõlmimisest Eesti ja Venemaa vahel - möödub täna 99 aastat. See noore Eesti riigi esimene käegakatsutav diplomaatiline võit, mida me täna tänutundega tähistame, pani aluse mõistagi mitte üksnes Eesti suhetele Nõukogude Venemaaga, vaid avas tee Eesti rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina ja Rahvasteliidu liikmena. Nii on täna igati paslik meenutada ja imetleda Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja Eesti diplomaatiliste esindajate professionaalseid vilumusi ja isikuomadusi. Aga ka tõdeda, et rahvuslikust ärkamisest võrsunud, Esimese maailmasõja ja Vene revolutsiooni oludes kujunenud ning Vabadussõjas karastunud noore Eesti poliitilise ja sõjalise võimekuse olemasolu ja püsimajäämine sai kindla kinnituse just 99 aastat tagasi sõlmitud rahulepinguga. Eesti, mis populaarse uskumuse kohaselt sai geograafilise mõistena kaardile paigutatud Araabia kartograafi al-Idrissi poolt juba 12. sajandil, leidis iseseisva riigina oma väärika koha maailma poliitilisel kaardil just Tartu rahulepinguga. Eesti toonased diplomaadid, Tartu Rahu loojad, andsid endale selgesti aru, et Nõukogude Venemaa käsitleb lepingut Lenini sõnade kohaselt „järeleandmisena, mida ei ole tehtud igaveseks“. Jaan Poska nentis peatselt pärast lepingu sõlmimist, et niipea, kui Saksamaa ja Venemaa Maailmasõja ja revolutsiooni šokist toibuvad, võivad asjad jälle muutuda ja et rahu tegemisele vaatamata ei kao „vajadus valmiduseks sõjariistad jälle kätte võtta“. Hoiatus, et helged ajad võivad peagi taas asenduda tormistega, osutus, nagu me teame, prohvetlikuks. Paraku võis Eesti kaks aastakümmet hiljem, Teise ilmasõja eelõhtul, toetuda ikkagi vaid neutraliteedile, millest suurjõud ei avalikult ega ammugi siis oma salapaktides vähimalgi määral ei pidanud. Nii viis mõjusfääride poliitika aktsepteerimine ja liitlaste puudumine iseseisvuse kaotamiseni. Järgnenud aastakümnete jooksul võõra okupatsioonivõimu all hoidsid vabaduse aated ometi meie rahva vaimu tugevana. Teisel pool Raudset eesriiet aga kandsid iseseisva Eesti riigi järjepidevust edasi meie diplomaadid, tänu kellele ei tunnustanud suur osa demokraatlikust maailmast kunagi meile osaks saanud ebaõiglust ega Eesti illegaalset okupeerimist ja liidendamist Nõukogude impeeriumi poolt. Tänu oskusele õppida nii oma varasemast edust kui ka eksimustest teadsime me oma vabadust taastades hoopis selgemini, mida sellega peale hakata ja kuidas selle habrast taime tulevaste tormide vastu kaitsta. Esmajoones mõistsime, et priiuse põlistamine ei saa rajaneda alalisel neutraliteedil ja et üksi tõmbetuulde jäädes ei saa Eesti suuruse ja asukohaga riik end kunagi kindlalt tunda. Meie ajalooline kogemus andis meie püüdlustele selge ja ainumõeldava suuna. Selleks oli poliitiline, majanduslik ja sõjaline liit nende rahvaste ja riikidega, kes sarnaselt meile usuvad demokraatiasse ja vabadusse, kes austavad rahvusvahelist õigust ja soovivad arendada ja tugevdada kokkulepitud reeglite järgimisel põhinevat rahvusvaheliste suhete süsteemi. Ühinemine Euroopa Liidu ja NATOga ei tulenenud meie hetkehuvidest, see oli meie eksistentsiaalne valik. Täna võime tõdeda, et NATO liikmena oleme sõjaliselt paremini kaitstud kui iial varem oma riikluse ajaloos. Selleni jõudmine on diplomaatilise jõupingutusena võrreldav Poska ja tema kaaslaste tööga Tartu rahulepingu sõlmimise eel. Nagu Vabadussõda näitas, eeldab edukas diplomaatia lisaks ideedele ja veenmisjõule ka piisava sõjalise võime olemasolu. Nii on meie kaitsevõime sihiteadlik ülesehitamine NATO liitlasriigile kohase võitlusvõimelise väeni olnud iseseisvuse taastamise järel sama tähtis kui meie diplomaatiline töö Brüsselis või Washingtonis. Eesti taastas oma sõltumatuse küma sõja lõpul. Müürid langesid, Raudne eesriie löödi põrmuks ja hetkeks näis, et vabadus, liberaalne demokraatia ja totalitaarse ikke all elanud rahvaste õigus ise oma elu korraldada ja oma saatust määrata ongi lõplikult võitnud. Aga ehkki Eesti rajas oma riigi taasülesehitamise just neile liberaalsetele väärtustele ja reeglitepõhisele maailmakorrale, ei vajunud me rahulolevasse nõidusunne, vaid jätkasime tööd selleks, et olla tulevikuohtudeks riigi ja ühiskonnana paremini valmis, et olla ka keerulistes ja muutlikes oludes vastupidavad ja toimepidevad. Ja õigesti tegime, sest täna on väärtustel ja reeglitel rajaneva rahvusvahelise korra tugisambad küll endiselt tugevad, kuid see kord tervikuna on muutunud hapramaks ja haavatavamaks ning need, kes soovivad selle korra kummuli keerata, on muutunud julgemaks ja jultunumaks. Me peame mõistma, et kui rahvusvahelistes suhetes ei ole reeglid enam kõigile võrdselt kohustuslikud, siis rebenevad ka kokkulepetel põhineva maailmakorra lõimed. See omakorda kahjustab rahvusvahelise kogukonna tugevust konflikte ennetada ja neid rahumeelselt lahendada. Samuti peame mõistma, et kui me ise hakkame kahtlema vabaduse, õigusriikluse ja demokraatia ülimuslikkuses, siis õõnestame oma liitlaste veendumust, et meie iseseisvus on seda väärt, et teda ühiselt kaitsta. Me oleme valmis oma vabadust ja riiklikku iseseisvust hoidma ja kaitsma. Meie eelkäijate ohverdus kohustab meid selleks ja nende tarkus ja kogemus õpetavad meid seda tegema. Ma olen veendunud, et kahekümnenda sajandi õppetunnid ning demokraatia ja väärtuspõhise koostöö tugevusvaru tänases maailmas on piisavad, et aidata meil hoida kõike seda ilusat, mida meie rahvas on sajandi jooksul oma vapruse, tarkuse ja töökusega loonud - kõigi raskuste, sõdade ja võõraste võimude kiuste. Hoida kõike seda ilusat, mis kokku ongi iseseisev Eesti Vabariik. Aga lubage mul lõpuks naasta Tartu rahulepingu juurde. Selle dokumendi üle on möödunud 99 aasta jooksul arutletud ja vaieldud nii poliitilisest, ajaloolisest kui mõistagi ka õiguslikust seisukohast. Usun, et see debatt jätkub ja loodetavasti isegi elavneb leppe sõlmise sajanda aastapäeva lähenedes. Aga lepingu kirjatähe ja paragrahvi kõrval ei tohi me unustada Tartu selle vaimule ja märgilist tähendust nii Eesti kui maailma jaoks. Väärib mäletamist, et Eesti rahuleping Nõukogude Venemaaga oli esimene rahvusvaheline akt, kus kasutati sõnaselgelt väikeriigi enesemääramise mõistet. Tartu rahulepingu teksti kasutati hiljem pretsedendina Venemaa ja tema teiste läänenaabritega sõlmitud rahulepingute puhul. Seeläbi astuti suur samm enesemääramisõiguse saamisel rahvusvahelise õiguse osaks, mis on samuti Tartu rahulepingu laiemalt tunnustatud väärtus. Ka meie endi jaoks pole Tartu rahuleping üksnes tunnistus meie eelkäijate vaprusest ja tarkusest. Tartu rahu oli ja on meie rahvale inspireerivaks orientiiriks, mille vaimust peaksime saama innustust ka tulevikus, iseäranis muutlikel ja keerulistel aegadel. Meenutades üheskoos sada aastat tagasi oma riigi loomiseni viinud sündmusi, elustame me neid oma ühises mälus rahvana. See aitab meil iseennast ja oma riiklust paremini mõista ja selles valguses annaTartu rahu, mille sõlmimise 100.aastapäeva tähistamine järgmisel aastal võtab sümboolselt kokku Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva pidustused, anda värskema tähenduse ka Eesti järgmisele sajandile. Soovin teile head Tartu rahu 99.aastapäeva! Kõik uudised

02.02.2020 16:27 (25.41) Välisminister Urmas Reinsalu pöördumine Tartu rahu 100 pidulikul aktusel Vanemuise kontserdimajas 2. veebruaril 2020 [Välisministeerium]

Vabariigi President, põhiseaduslikud ametikandjad, vabadusvõitlejad, armas Eesti rahvas! 4. detsembril 1919 hinnati rahuväljavaateid järgmiselt: „Kas midagi välja tuleb – teadmata. Kindel, et enamlased tahavad rahu, aga niisamuti, et nad tahavad rahu mitte rahu pärast, vaid mõne teise eesmärgi kättesaamiseks. Kui need tingimused, mis meie ette paneme ja millest me loobuda ei saa, nende eesmärkide kättesaamist ei võimalda, siis näib, et läbirääkimistest ühtegi välja ei tule. Meile aga rahu on hädasti tarvis tema enese pärast.“ Nii kirjutas Jaan Poska avameelselt oma tütrele Xeniale. Kuid meie sõdurite vaprus, rahva vabadusetahe ja läbirääkijate kindlameelsus viisid sihile. 100 aastat tagasi lõpetas Eesti ja Nõukogude Venemaa sõlmitud rahuleping 431 päeva kestnud Vabadussõja. Mälestame täna kõiki neid, kes 1918. aasta veebruaris väljakuulutatud riigi meile kindlustasid. Oleme üle aegade tänulikud neile riikidele ja välismaa vabatahtlikele, kes Eestile Vabadussõjas appi tulid – otsustaval ajal Tallinna reidile saabunud Briti kuningliku sõjalaevastiku eskaadrile ning Soome, Taani ja Rootsi vabatahtlikele. Niisamuti Läti kaitsevägi, Vene valgekaartlased ja ingerisoomlased võitlesid meiega õlg-õla kõrval Rahulepingule andsid Eesti poolt allkirja Jaan Poska, Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman ja Jaan Soots. Palun teid tõusta ning austada vaikusehetkega Vabadussõjas võidelnute ja rahulepingu sõlminud Eesti riigimeeste mälestust. Tartu rahuleping lõpetas sõja ning andis Eesti rahvale aegumatu enesemääramisõiguse rahvusvahelise õiguse subjektina. Rahuleping oli aluseks laialdasele Eesti tunnustamisele iseseisva riigina. Tartu rahulepingul oli teedrajav tähendus maailma rahvusvahelise õiguse süsteemis, sest tegemist on esimese rahvusvahelise aktiga kogu maailmas, kus kasutati sõnaselgelt rahvuse enesemääramisõiguse mõistet. Nii Tartu rahuleping kui ka selle eeskujul sõnastatud lepingud Venemaa ning tema naabrite Leedu, Läti, Soome ja Poolaga kujutasid olulist sammu rahvaste enesemääramisõiguse saamisel rahvusvahelise õiguse osaks. Mul on heameel täna tervitada siin saalis meie rahvast tänasel suurpäeval austavaid Soome, Läti ja Poola välisministreid. Tartu rahuleping ei ole lihtsalt 100 aastat tagasi sõlmitud rahuleping, see on meie riikluse lähtepunkt. Loen ette Tartu rahulepingu artikkel kahe: „ARTIKKEL II. Minnes välja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi poolt kuulutatud kõigi rahvaste vabast, kuni täieliku lahtilöömiseni riigist, mille hulka nad kuuluvad, enesemääramise õigusest, tunnustab Venemaa ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad. Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi külge kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu.“ Tsitaadi lõpp. 30. jaanuaril tegi Venemaa Föderatsiooni välisministeerium ametliku avalduse, milles osundati: „Eesti kui riik, mis eksisteeris perioodil 1918–1940, kaotas rahvusvahelise õiguse subjekti staatuse NSVL-i koosseisu astumise tõttu ja Tartu leping kaotas jõu, sest mõlemad pooled, sellele allakirjutanud, osutusid rahvusvahelise õiguse ühe subjekti – NSVL-i – koosseisus olevaks.“ Ning see avaldus jätkub, tsiteerin: „Erinevalt Vene Föderatsioonist (NSVL-i järglasest) on tänane Eesti uus riik, mis moodustus Nõukogude Liidu lagunemise tõttu, olles üks selle õigusjärglastest ja tunnustatud rahvusvahelise kogukonna poolt just sellisena.“ Tsitaadi lõpp. Iga sõna selles seisukohas on vale. Eesti Vabariigi positsioon on olnud ja jääb selgeks: Tartu rahuleping kehtib ja seda ei muuda meie riikluse jaoks tõsisasi, et seda rikkus Vene Föderatsiooni õiguseellane kommunistlik Nõukogude Liit Eesti Vabariigi õigusvastase anneksiooniga 1940. aastal. Teiseks, Eesti Vabariik, mis taastas oma iseseisvuse 1991. aastal, on õiguslikult samane Eesti Vabariigiga, mille lõi meie rahvas enesemääramisõiguse alusel 1918. aastal. Eesti okupeerimine kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsliku Saksamaa poolt Molotovi-Ribbentropi pakti salaleppe järelmina tähendas viiendiku meie rahva kaotust. Eesti Vabariik peab oma rahvusvahelis-õiguslikes sammudes silmas õigusliku järjepidevuse põhimõtet ning lükkab tagasi selle vastase käsitluse. Eesti Vabariik peab oma rahvusvahelis-õiguslikes sammudes silmas õigusliku järjepidevuse põhimõtet ning lükkab tagasi selle vastase käsitluse. Lugupeetud kuulajad! 100 aastat tagasi võeti teade rahu saavutamisest Eestis vastu suure rõõmuga, kuid rahulikult. „See keskööl sündinud rahu ei ole juubeldamise rahu, vaid rahu ausa ja raske töö järele, ta on töömehe rahu,“ on öelnud Ants Piip. Eesti usub, et riikidevaheline stabiilsus tugineb kokkulepetele, millest osapooled kinni peavad. See eeldab rahvusvahelisele õiguse üleüldist austamist ja esiplaanile seadmist kõigi rahvaste poolt, sõltumata nende ajaloost, suurusest või tugevusest. Meil kui anneksiooni üle elanud rahval on ühistel reeglitel ja rahvusvahelisel õigusel põhineva maailmakorraga lähedasem ja isiklikum suhe kui mitmel teisel riigil, ning meie jaoks on selle suhte keskmes Tartu rahu. Seepärast on reeglitele tugineva maailmakorra kaitsmine ka meie lipukiri ÜRO Julgeolekunõukogus, mis on sellise maailmakorra kõige autoriteetsem tagatis ja kuhu Eesti kuulub valitud liikmena järgmised kaks aastat. Nagu Vabadussõjas, ei saa me ka nüüd jääda üksi. Ainult koos liitlastega saame kaitsta oma vabadust ja väärtusi, mida kalliks peame. Rahulepingu tutvustamise lõppsõnas ütles Jaan Poska: „Nüüd, kus rahuleping veel mitte täidetud ei ole ja kus sõda ümberringi möllab, nüüd ei pea meie mitte üksi oma sõjariistade võimu katsuma hoida, vaid meie peame kõik selleks tegema, et seda võimu suurendada. Sest ei kindel või olla oma iseseisvuses riik, kes seisab niisuguste kardetavate naabrite läheduses, ta peab igal ajal valvel olema. Seepärast ma usun, et mina ei eksi, kui ütlen: maitskem küll rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu.“ Tsitaadi lõpp. Need olid Poska viimased sõnad 100 aastat tagasi peetud ettekandes. Saatku need sõnad meid ka edaspidi, kui seisame silmitsi oma tulevikuga. Täna, Tartu rahu suurpäeval, seame sisse uue traditsiooni ning austame Jaan Poska tänumedaliga inimesi, kes on seisnud Tartu rahu põhimõtete eest maailmas. Olen annetanud esimesed Jaan Poska medalid kahele mehele, kes kehastavad meie rahva vabaduseiha ja vaprust: Mart Niklus ja Enn Tarto. Olgu nende meeste vaprus ja üleelamised meile kinnituseks, et me ei reeda Tartu rahu põhimõtteid. Mehed, kes ei leppinud Tartu rahulepingu rikkumisega Nõukogude Liidu poolt ning võitlesid okupatsiooniaastail oma vaimujõuga meie esmasünniõiguse ja tõe eest. 1979. aastal olid nad Balti Apelli allakirjutanute seas. Selles toonasele ÜRO peasekretärile esitatud dokumendis nõuti Balti riikide annekteerimise lõpetamist ning tuletati meelde 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingut ja selle artikkel kahte. Ainult jumaliku ettehoolduse ja visa vaimu tõttu ei jätnud nad oma elu nõukogude koonduslaagritesse ja on täna meiega. Ajaloo irooniana kuulas justiitsroimar Erich Vallimäe meie vabadusvõitlejaid represseerides üle raugaeas Vjatšeslav Molotovi, et saada poliitilises kohtuasjas selgust Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide olemasolu kohta. Ma palun auhinda vastu võtma Enn Tarto ja Mart Nikluse. Andku taevad meile jõudu! Tänan teid! Kõik uudised

10.10.2006 16:30 (25.41) Ramon Rask võitis kohtus Tartu ülikooli [ERR Uudised]

Tartu halduskohus rahuldas Ramon Raski kaebuse kohustamaks Tartu ülikooli väljastama talle bakalaureuse kraad kiitusega ehk cum laude.Kohus tuvastas Tartu ülikoolis kasutusele võetud cum laude omistamise tõlgenduspraktika õigusvastasuse, teatas Tartu kohtute pressiesindaja. Kohus jättis aga rahuldamata Raski taotluse ülikoolile rahatrahvi määramiseks halduskohtu esialgse õiguskaitse määruses antud kohtu korralduse täitmata jätmise eest. Ramon Raski kohtule esitatud kaebuse järgi omistati talle selle aasta mais Tartu ülikooli õigusteaduskonnas baccalaureus artiumi kraad ilma kiituseta. Kaebaja arvates vastas ta aga haridusministri 1999. aasta määrusega kehtestatud cum laude diplomi omistamise kriteeriumidele, kuna täitis bakalaureuse õppekava täies mahus, sooritas kõik eksamid hinnetele A, B ja C, lõpetas keskmise hindega 4,63 ning kaitses lõputöö hindele A. Tartu ülikool oli seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna Rask ei täitnud cum laude diplomi saamise tingimusi ning ülikooli cum laude diplomite andmise kord on õiguspärane. Kaebuse esitaja sooritas eelmise aasta jaanuaris eksami aines "Õiguse üldteooria" hindele F ("puudulik") ja sama aasta märtsis eksami samas aines hindele A ("suurepärane"). Tartu ülikooli õppeosakonna kehtestatud cum laude diplomi andmise põhimõtetest lähtudes oli Raski aritmeetiline keskmine hinne üle kõigi õppetulemuste 4,53 ning ta ei vastanud cum laude diplomi saamise tingimustele. Kohus leidis, et Tartu ülikooli ning kõigi teiste Eesti avalik-õiguslike ülikoolide tegevust reguleerib ülikooliseadus. Tartu ülikooli tegevuse aluste ja korralduse erisused teiste ülikoolidega võrreldes sätestab Tartu ülikooli seadus, mis aga ei sätesta erisusi diplomite andmisel võrreldes teiste ülikoolidega. Seega tuleb Tartu ülikoolil nagu teistelgi ülikoolidel lähtuda selles küsimuses ülikooliseadusest ja selle alusel antud õigusaktidest. Ülikooliseaduse järgi on volitatud cum laude diplomi andmise tingimused kehtestama haridus- ja teadusminister. Haridusministri 9. veebruari 1999 määruse "Diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimuste kinnitamine" kohaselt antakse cum laude diplom üliõpilasele, kelle keskmine hinne õpingute vältel oli vähemalt 4,60. Asja kohtulikul uurimisel selgus, et Tartu ülikoolis tõlgendatakse ja rakendatakse haridusministri kehtestatud cum laude andmise tingimusi teisiti, kui teistes Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides. Samuti selgus, et kuni selle aasta kevadeni ei tõlgendatud ja rakendatud mitte kõigis Tartu ülikooli teaduskondades cum laude andmise tingimusi ühetaoliselt. Kohus ei rahuldanud Ramon Raski taotlust ülikoolile rahatrahvi määramiseks, kuna ülikool jättis halduskohtu määruse alusel väljastamata esialgse õiguskaitse korras cum laude diplomi ülikooli lõpuaktusel 16. juunil. Kohus leidis, et käesolevaks ajaks on Raskile cum laude diplom väljastatud. Samuti ei ole kaebuse esitaja avaldanud, et talle on cum laude diplomi hilisema väljastamise tõttu tekkinud kahju. Menetlusosalised saavad halduskohtu otsusele esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul.

08.02.2007 15:00 (25.41) Selgusid Tartu kultuuri aasta aunimetuste nominendid [ERR Uudised]

Tartu linnavalitsus avalikustas Tartu linna kultuuri aasta aunimetuste nominendid, kes valiti välja mullu silmapaistvaid tulemusi saavutanud kultuuritegijate hulgast.Tartu linna kultuuri aasta aunimetusi valitakse kaheksas kategoorias. Vastavalt tartlaste tehtud ettepanekutele valis Tartu linna kultuuri aasta aunimetuste komisjon välja iga kategooria kolm nominenti:Aasta kultuurisündmus: filmifestival tARTuFF, Tartu Kunstikuu 2006 ja XV üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus.Kutselise kooslus: SA Eesti Teatri Festival, Tartu Kõrgem Kunstikool ja Vanemuise sümfooniaorkester.Harrastuslik kooslus: Genialistide klubi, puhkpilliorkester Tartu ja Tartu üliõpilasteater.Looja või esitaja: Mart Kivastik, Mart Siilivask ja Rutt Hinrikus.Rahvakultuurikandja: Ants Johanson, Raivo Adlas ja Triin Koch.Noor kultuurikandja: Diana Leesalu, Kaisa Eiche ja Riivo Kallasmaa.Produtsent: Andres Dvinjaninov, Mare Tommingas ning meeskonnana Margus Kasterpalu ja Kaarel Oja.Kultuurikajastaja: Krista Leipsig, Liis Raidmaa ja Raimu Hanson.Kes nominentidest valitakse Tartu linna kultuuri aasta laureaatideks, selgub 28. veebruaril Vanemuise kontserdimajas toimuval Tartu linna kultuuri aasta aunimetuste tseremoonial.Aunimetuste tseremoonia publik saab kohapeal kõikide nominentide hulgast valida ka oma lemmiku, kellele antakse üle publikupreemia.Tartu linna kultuuri aasta aunimetuse laureaadid saavad vastavalt kategooriale 8000 kuni 20 000 krooni suuruse stipendiumi ning rändauhinna "Kultuuri kandja" ja aunimetuste laureaatide nimed kantakse Tartu linna kultuuri auraamatusse. Tseremoonial antakse üle ka Tartu Kultuurkapitali aastapreemiad, loomingulised stipendiumid ning allfondidestipendiumid.

05.06.2007 10:15 (25.41) Nelikürituse liider on Rait Pallo [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... Peale kolme ala on SEB Ãœhispanga Tartu NelikÃ¼rituse 2007 pingerea tipus eelmise aasta vÃµitja Rait Pallo. Peale suusa- ja jooksumaratoni oli Pallo 6. kohal, kuid vÃ¤ga hea esinemine 26. Tartu Rattarallil tÃµstis ta liidriks. Teisel positsioonil on hetkel parim vÃ¤lismaine vÃµistleja Jani Peltotalo Soomest, kes kaotab esimesele kohale minimaalselt. Kolmandaks on praeguse seisuga platseerunud tuntud rattasÃµitja Allan Oras, kes saavutas SEB Ãœhispanga 26. Tartu Rattarallil tunnustust vÃ¤Ã¤riva 13.koha. Parima naisena on Tartu NelikÃ¼rituse jooksvas paremustabelis liider Katrin Mauring, kes hoiab Ã¼ldarvestuses 61. positsiooni. Sama sportlane oli teistest Ã¼le ka 2006 aasta lÃµpparvestuses. VÃµistlusteseeria peakorraldaja Indrek Kelk avaldab rahulolu, et vÃµrreldes eelmise aastaga on osavÃµtjate hulk tublisti suurenenud. â€ž2006 lÃµpetas Tartu NelikÃ¼rituse kokku 378 sportlast, praegu on vÃµitlustules 472 registreerunud vaprat. Kokku on sellel aastal kÃµigil kolmel alal osalenud 682 vÃµistlejat," loetleb Kelk. Tema hinnangul vÃ¤Ã¤rivad kÃµik neli etappi edukalt lÃ¤binud inimesed suurt tunnustust oma visaduse ja mitmekÃ¼lgsuse tÃµttu. SEB Ãœhispanga Tartu NelikÃ¼ritus 2007 viimane etapp on maastikul sÃµidetav 10. Tartu Rattamaraton, mis toimub 16. septembril LÃµuna-Eesti metsade vahel. Seal pannakse ka paika, kas eelmise aasta tÅ¡empion Rait Pallo suudab oma tiitlit kaitsta vÃµi vÃµtab Jani Peltotalo esimese vÃ¤lismaalasena sarja Ã¼ldvÃµidu. Kindlasti ei maksa alahinnata ka eelmisel aastal poodiumile jÃµudnud Allan Orase jÃµudu rattarajal. Tartu mitmikÃ¼ritust korraldatakse alates aastast 1983 ning selle eesmÃ¤rgiks on motiveerida inimesi tegelema spordiga aastaringselt. Alguses oli sarja nimeks Tartu KolmikÃ¼ritus, mille alla kuulusid Tartu Maraton, Tartu SÃ¼gisjooks (alates 2000. aastast Tartu Jooksumaraton) ja Tartu Rattaralli. NelikÃ¼rituseks muutus see peale Tartu Rattamaratoni Ã¼hinemist aastal 2000. Eelmisel aastal lÃµpetas selle 378 osalejat ning parimaks krooniti Rait Pallo. Lisainfot paremusjÃ¤rjestuse ja osavÃµistluste kohta leiab aadressilt www.tartumaraton.ee UKO URB

17.09.2007 19:45 (25.41) TÜ/Rock võõrustab Tartu Ülikooli 375. aastapäeva turniiri [ERR Sport]

NeljapÃ¤eval 20. septembril algab Tartu Ãœlikooli spordihoones (Ujula 4) nelja meeskonna osavÃµtul Tartu Ãœlikooli juubeliturniir. Kolme pÃ¤eva jooksul vÃµtavad omavahel mÃµÃµtu 4 meeskonda: Tartu Fausto, Namika Lahti (Soome), Liepajas Lauvas (LÃ¤ti) ja Tartu Ãœlikool Rock. Ãœhtlasi on see hooaja esimene Tartu Rocki etteaste kodupubliku ees. TÃœ/Rocki manager Meelis Pastaku sÃµnul mÃ¤ngitakse kodus parimas koosseisu, kaasa lÃ¶Ã¶vad kÃµik uued mehed: Janar Talts, Brian Cusworth, Kestutis Å estokas ja Erik Dorbek, lisaks vanad tegijad nn Gert KullamÃ¤e, Tanel Tein, Georgi Tsintsadze jt. Koduse turniiri eesmÃ¤rk on kinnistada meeskonnatÃ¶Ã¶d ning proovida erinevaid taktikalisi lahendusi peatselt algavaks hooajaks. Tartu Ãœlikooli Akadeemilise Spordiklubi juhatuse liikme Harry Lembergi sÃµnul on pealtvaatajatele kÃµik turniiri mÃ¤ngud seoses Tartu Ãœlikooli 375. aastapÃ¤evaga tasuta. Tahame anda korvpallisÃµpradele positiivse laengu enne Ã¼lipÃµnevat korvpallihooaega. Uuenenud on nii spordihoone kui ka korvpallimeeskond â€“ kÃµik on teretulnud sportimisvÃµimalustega tutvuma ja mÃ¤nge nautima. Ajakava: 20. september17.00 Tartu Fausto vs Liepajas Lauvas19.15 Tartu Ãœlikool/Rock vs Namika Lahti 21. september17.00 Namika Lahti vs Tartu Fausto19.15 Tartu Ãœlikool/Rock vs Liepajas Lauvas 22. september12.00 Liepajas Lauvas vs Namika Lahti14.15 Tartu Ãœlikool/Rock vs Tartu Fausto ETV SPORTKorvpall

27.02.2006 13:15 (25.41) Tudengite talijalgpalliturniir on lähenemas lõpule [ERR Sport]

Tudengite meistrivÃµistlused talijalgpallis on jÃµudnud otsustavate mÃ¤ngudeni. Enne viimast vooru on Tallinna piirkonnas seis Ã¼lipingeline, sest VI voor ei selgitanud Ã¼htegi kindlat edasipÃ¤Ã¤sejat. VI vooru esimeses mÃ¤ngus Ãµnnestus Eesti Mereakadeemial minna kiirest vÃ¤ravast 1:0 juhtima, kuid jÃ¤rgneva kÃ¼mnekonna minutiga suutis favoriit Audentese Ãœlikool lÃ¼Ã¼a neli vastuseta vÃ¤ravat ning vÃµita poolaja 4:1. Turvalist eduseisu enam kÃ¤est ei antud ning saavutati lÃµpuks 6:3 vÃµit, Tarmo Saks ja Kert KÃ¼ttis lÃµid kumbki vÃµitjate kasuks 2 vÃ¤ravat. Kohtumises Sisekaitseakadeemia ning Tallinna TehnikaÃ¼likooli Metsikute Inglite vahel lÃ¶Ã¶di hoolimata mitmetest headest vÃµimalustest kÃµigest Ã¼ks vÃ¤rav, 3 mÃ¤nguminutil oli tÃ¤pne Eduard Kuiv ning seega Ã¼lioluline vÃµit Sisekaitseakadeemiale. Taas kord ei Ãµnnestunud meeskonda kokku saada Tallinna TehnikaÃ¼likooli Majandusmagistril ning nii sai Infotehnoloogia KolledÅ¾ turniiritabelisse kirja +/- vÃµidu. Vooru keskses mÃ¤ngus kohtusid varasemad meistrid Tallinna Ãœlikool (meister 2004) ning tiitlikaitsja Sotsiaal-Humanitaarinstituut. Teise jÃ¤rjestikuse kaotuse pidi vastu vÃµtma Tallinna Ãœlikool ning seekord tulemusega 0:4. SHI poolt olid tÃ¤psed Erik Steinberg, Ilja KrivoÅ¡ein ning Andrei KovaltÅ¡uk 2 vÃ¤ravaga. Ãœhtlasi tÃ¤hendas Tallinna Ãœlikooli kaotus, et isegi kui ollakse viimases voorus vÃµidukad, jÃ¤Ã¤b Ã¼ksnes teoreetiline vÃµimalus pÃ¤Ã¤seda 3. mÃ¤rtsil toimuvale finaalturniirile. ÃœlejÃ¤Ã¤nud kolm meeskonda, kes pretendeerivad kahele edasipÃ¤Ã¤sukohale on Audentese Ãœlikool, Sotsiaal-Humanitaarinstituut ning Sisekaisteakadeemia. TeisipÃ¤eval, 28.veebruaril peetavas viimases voorus kohtuvad kell 19.00 Kalevi staadioni kunstmurul omavahel tabeli kaks esimest meeskonda Sotsiaal-Humanitaarinstituut (15 punkti) ja Sisekaitseakadeemia (13 punkti) ning selgitavad isekeskis vÃ¤hemalt Ã¼he finalisti. Audentese Ãœlikool (13 punkti) kohtub tabeli punaselaterna TTÃœ Majandusmagistriga (0 punkti). Eeldades, et kohtumine suudetakse vÃµita, tagataks endale kindel edasipÃ¤Ã¤s finaalturniirile. Tallinna Ãœlikool (12 punkti) kohtub Eesti Mereakadeemiaga (5 punkti) ning TTÃœ Metsikud Inglid (7 punkti) Infotehnoloogia KolledÅ¾iga (4 punkti). Tartu piirkonnas said edasipÃ¤Ã¤sejad lÃµplikult selgeks VI vooruga. Seni veel teoreetilist edasipÃ¤Ã¤sulootust hellitanud Tartu Ãœlikool Fauna Funding II kaotas suurelt lÃ¤hikonkurent Tartu Ãœlikool Lambisatsile 2:10, kusjuures esimese poolaja viimaste sekunditeni pÃ¼sisid tablool minimaalsed kaotusnumbrid 2:3. Timo Teniste lÃµi vÃµitjatele 4 vÃ¤ravat. Teine edasipÃ¤Ã¤su taganud meeskond Tartu Ãœlikool Fauna Funding oli samuti vÃµidukas, tulemusega 4:1 alistati Tartu LennukolledÅ¾. Veiko Viisileht lÃµi kohtumise resultatiivsemana 2 vÃ¤ravat. Suureskoorilise vÃµidu sai tabelisse Eesti MaaÃ¼likool, kes vÃµitis 7:0 Tartu Ãœlikool Tibisid, Rainar Laesilt kÃ¼baratrikk. Sama, 7:0 tulemusega lÃµppes ka kohtumine KÃµrgema SÃµjakooli ning Tartu Ãœlikool Sotsiaal vahel, Vadim Ternitski lÃµi SÃµjakooli eest 4 vÃ¤ravat. Viimase vooru otsustada jÃ¤Ã¤b Ã¼ksnes Tartu piirkonna lÃµplik paremusjÃ¤rjestus. Finaalturniirile pÃ¤Ã¤senud ning seni kaotuseta pÃ¼sivad Tartu Ãœlikool Fauna Funding (18 punkti) ja Tartu Ãœlikool Lambisats (18 punkti) kohtuvad omavahel. ÃœlejÃ¤Ã¤nutes mÃ¤ngudes on vastamisi KÃµrgem SÃµjakool (7 punkti) ja Eesti MaaÃ¼likool (7 punkti), Tartu LennukolledÅ¾ (7 punkti) Tartu Ãœlikool Sotsiaal (3 punkti) ning Tartu Ãœlikool Tibid (0 punkti) Tartu Ãœlikool Fauna Funding II (10 punkti). Turniiritabelid ning vÃ¤ravalÃ¶Ã¶jad http://www.easl.ee/tulemused/102.xls ETV SPORTJalgpall

19.05.2008 14:15 (25.41) 27. Tartu Rattaralli tuleb osavõtjaterohke [ERR Sport]

PÃ¼hapÃ¤eval, 25. mail sÃµidetavale Tartu Rattarallile on registreerunud juba 3212 spordisÃµpra 11 riigist. Eelmisel aastal jÃµudis stardiks vastav number 3394-ni. Baltikumi suurima rattasÃ¼ndmuse juurdekasvuks vÃµrreldes eelmise aastaga prognoosib Klubi Tartu Maraton ca 10%. VÃµistluste peakorraldaja Indrek Kelgu sÃµnul on Tartu Rattaralli unikaalne sÃ¼ndmus. â€žPikemale distantsile lÃ¤hevad koos nii profiratturid kui ka harrastajad. Usun, et vÃµimalust nii paljude nimekate ratturitega samal rajal vÃµidu kihutada vÃ¤ga tihti ei teki,â€œ lisab Kelk. Starti on tema sÃµnul asumas nÃ¤iteks Jaan Kirsipuu, Erki PÃ¼tsep, Janek Tombak ja Rein TaaramÃ¤e. Kohal on ka Eesti naiste paremik eesotsas Grete Treieri ja Laura Lepasaluga. Lisaks on oodata ka professionaalseid sÃµitjaid vÃ¤lisriikidest. 27. Tartu Rattaralli lÃ¤htepaik on sarnaselt eelmisele aastale Tartus, Turu tÃ¤naval. Kell 11.00 stardivad vÃµistlejad 133 km rajale ning kell 13.00 69 km distantsile. MÃµlemad trassid kulgevad samadel teedel kui 2006. aastal. TÃ¤na on Ã¼htlasi viimane vÃµimalus registreerida ennast Tartu Rattarallile soodustingimustel. Selleks tasub pÃ¶Ã¶rduda Klubi Tartu Maratoni veebi www.tartumaraton.ee vÃµi minna klubi kontorisse aadressil Laulupeo pst. 25, Tartu. Alternatiivina saab oma nime Ã¼les anda ka Hawaii Expressi kauplustes. 27. Tartu Rattaralli toimub kolmepÃ¤evase Estonian Cycling Weekendi raames. Populaarsele rahvaspordiÃ¼ritusele eelnevad reedel, 23. mail Tallinn - Tartu GP ning laupÃ¤eval, 24. mail Tartu GP, mis on mÃµlemad vaid profiratturitele mÃµeldud vÃµistlused. Rohkem infot 27. Tartu Rattaralli, Tallinn - Tartu GP ja Tartu GP kohta leiab aadressilt www.tartumaraton.ee. ETV SPORTJalgrattasport

06.09.2007 10:30 (25.41) Elva meistriks mägirattakrossis tuli Gabriel Leppik [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... Elva SuvemÃ¤ngude raames toimusid lahtised Elva meistrivÃµistlused mÃ¤girattakrossis. Juunioride distantsiks pikkuseks oli 6 ringi, 14,1 km. Kohe alguses sÃµitsid teistel eest Ã¤ra Urmo Utar (TÃœ ASK Tartu/Audentes) ja Gabriel Leppik (TÃœ ASK Elva). TÃ¤nu paremale krossisÃµidu vilumusele oma kodurajal tuli kindlalt vÃµitjaks Leppik ajaga 29.35. Utari aeg oli 30.29. Kolmandana lÃµpetas Urmo noorem vend Ardy Utar (TÃœ ASK Tartu), tema aeg 31.50. Alles alanud uuest Ãµppeaastast Ãµpib ka Ardy OtepÃ¤Ã¤l Audentese SpordigÃ¼mnaasiumis. Juunioridega koos sÃµitsid ka mehed,kuid sedakorda pidid nad noorematele alla vanduma. Meeste vÃµitja Gert VÃ¤insalu (TÃœ ASK Elva) oli Ã¼ldjÃ¤rjestuses kolmas ajaga 30.53. Teise koha sai Illar Lood (TÃœ ASK Elva) ajaga 31.42. Rattarikke tÃµttu oli sunnitud kolmanda kohaga leppima Riho Alaru (TÃœ ASK Tartu) ajaga 34.20. N-12 klassis vÃµitis Sirje Lepik (TÃœ ASK Tartu) ajaga 7.25. Teise koha sai Margot Oinus (TÃœ ASK Tartu) 7.45. Napilt jÃ¤i kolmandaks Laura-Brit Mekk (TÃœ ASK Tartu) ajaga 7.46. Nende distantsiks oli Ã¼ks ring, 2,6 km. M-12 poisid sÃµitsid sama pika distantsi kui nende eakaaslased tÃ¼drukud, jÃ¤Ã¤des neile sÃµidu poolest isegi alla. VÃµitis Kaarel Redi (TÃœ ASK Tartu) ajaga 7.52. Teisena lÃµpetas Raigo Toming (TÃœ ASK Elva) ajaga 8.03. Kolmandana lÃµpetas Karl-Gabriel Hiie (TÃœ ASK Elva) ajaga 11.04. M-14 klassis sÃµitis kaks ringi, 4,9 km. Teistest oli peajagu Ã¼le ja vÃµidutses Henry Rebane (TÃœ ASK Elva) ajaga 11.51. Teisena lÃµpetas Maikel Kuusmaa (TÃœ ASK) ajaga 12.04. Kolmanda koha sai Raido Tobozi (TÃœ ASK Elva) ajaga 15.52. N-16 klassi neidudel kÃ¤is finiÅ¡iheitluses tihe rebimine Katrin KÃ¼tti (TÃœ ASK Tartu) ja Hanna Karolina Aruse (TÃœ ASK Tartu) vahel. Arus suutis siiski veel sekundiga edestada KÃ¼tti. Ajad vastavalt Arusel 13.31 ja KÃ¼ttil 13.32. Distantsiks oli neilgi 4,9 km. Seeniorid 3 klassis sÃµitis Anti Oot (Extreme Sport Tartu) ajaks 13.12..Temagi distants oli 4,9 km. M-16 klassis sÃµideti neli ringi ehk 9,5 km Sedakorda tuli sÃµidu vÃµitjaks Rauno Miilmann (TÃœ ASK Elva) ajaga 21.11. Teisena lÃµpetas Ivar Vaab (Tallinna Kalevi Jalgrattakool) ajaga 22.01, kes Ã¼htlasi Ãµpib momendil Audentese SpordigÃ¼mnaasiumis OtepÃ¤Ã¤l.Talle jÃ¤rgnes Meelis Raba (PÃ¤rnu Kalev) ajaga 22.38.Temagi Ãµpib OtepÃ¤Ã¤l Audentese SpordigÃ¼mnaasiumis. Naiste â€“ Eliidis oli parim Laura Lepasalu (TÃœ ASK Tartu) ajaga 23.04, jÃ¤ttes teiseks Greta Reisalu (TÃœ ASK Tartu) ajaga 26.32. Nemadki lÃ¤bisid nelja ringiga 9,5 km. Seenioride 2 klassis vÃµidutses Aimur Uuk (Hawaii Express Tartu) ajaga 22.00. Teisena lÃµpetas Aivar Veri (Penthlatlon Tartu) 22.02. Kolmanda koha pÃ¤rast kÃ¤is pingeline finiÅ¡iponnistus vendade JÃ¤rveojade (TÃœ ASK Elva) vahel. Kuigi aeg mÃ¤rgiti mÃµlemale vÃµrdne 22.37,oli siiski silmaga eraldatavalt pisut ees sedakorda noorem vend Jaanus. Distantsiks oli neilgi 9,5 km. JÃœRI KALMUS

13.11.2009 15:15 (25.41) Tartu Maratoni mälestusmärk valitakse 38 kavandi seast [ERR Sport]

TÃ¤na keskpÃ¤eval esitati viimased vÃµistlustÃ¶Ã¶d Tartu Maratoni mÃ¤lestusmÃ¤rgi ideekonkursile, lÃµplik valik tehakse 38 kavandi vahel. Ideekonkurss on ellu kutsutud loomaks vÃ¤Ã¤riline mÃ¤lestusmÃ¤rk 50 aasta mÃ¶Ã¶dumise tÃ¤histamiseks Eesti Ã¼he suurima osavÃµtuga ja rahvusvaheliselt kÃµige tuntuma spordiÃ¼rituse Tartu suusamaratoni esimesest stardist. Pool sajandit mÃ¶Ã¶dub esmakordsest stardipaugust 16. jaanuaril 2010. Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimehe Indrek Kelgu sÃµnul oodatakse huviga konkursi tulemusi, sest koostÃ¶Ã¶d teevad skulptorid ja maastikuarhidektid ju Ã¼htlasi Tartu EmajÃµe Ã¤Ã¤rse linnaruumi kujundamiseks. â€žPraeguseks laekunud tÃ¶id kommenteerida me veel ei saa, kuna kinnised Ã¼mbrikud avatakse alles esmaspÃ¤eval Å¾Ã¼riiliikmete valvsa pilgu all,â€œ jÃ¤tab Kelk ees ootava veel saladusse. Kelgu sÃµnul on korraldajatel vÃ¤ga hea meel, et niipaljud skulptorid, maastikuarhidektid ja ala tudeerivad Ã¼liÃµpilased peavad spordirahvast ja â€“sÃ¼ndmustest lugu. â€žVÃµistlustÃ¶Ã¶de nii suur arv Ã¼llatas vÃ¤ga positiivselt,â€œ tÃµdeb Kelk. Å½Ã¼riiliikmed eesotsas Tartu abilinnapea JÃ¼ri Sasiga kogunevad laekunud tÃ¶id hindama 16. novembril. Tartu Maratoni mÃ¤lestusmÃ¤rgi olemus selgub 17. novembril, mil Klubi Tartu Maratoni ja Tartu Linnavalitsuse koostÃ¶Ã¶na kuulutatakse vÃ¤lja kolm parimat tÃ¶Ã¶d. Tartu Maratoni mÃ¤lestusmÃ¤rgi tulevaseks asukohaks on roheala Vabaduse pst. ja EmajÃµe vahel, ligikaudu restoran-Ã¶Ã¶klubi Atlantis vastas. Alates teisipÃ¤evast, 17. novembrist saab ideekonkursi makettidega tutvuda Tartu Laululava ruumides (Laulupeo pst 25, Tartu). TÃ¤psemat infot leiab vÃµistluse korraldaja MTÃœ Klubi Tartu Maratoni kodulehel www.tartumaraton.ee ja www.tartu.ee.ERR SPORT

11.01.2010 14:45 (25.41) Tartu Maratoni juubeliraamatu esitlus [ERR Sport]

LaupÃ¤eval mÃ¶Ã¶dub pool sajandit Tartu suusamaratoni esimesest stardist. Sellele vÃ¤Ã¤rikale sÃ¼ndmusele on pÃ¼hendatud raamat â€žPool sajandit Tartu Maratoni 1960-2010â€œ, mille autoriks on Epp Paal. KolmapÃ¤eval, 13. jaanuaril kell 15:00 oodatakse kÃµiki huvilisi Rahva Raamatu kauplusesse Tartus Tasku Keskuses, kus toimub teose esmaesitlus. Esitlusel on kohal raamatu autor Epp Paal ja Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimees Indrek Kelk, kes rÃ¤Ã¤givad lÃ¤hemalt raamatu sÃ¼nniloost ja vastavad kÃ¼simustele. Kohapealt on vÃµimalik soetada trÃ¼kisoe teos ka endale. Raamatu autor Epp Paal usub, et teos pakub suusasÃµpradele ja maratoniga seotud isikutele Ã¤ratundmisrÃµÃµmu. â€žKoostamisel oli eriti huvitav kohtuda vanade korraldajatega, kes ettevÃµtmisesse vÃ¤ga suure toetusega suhtusid. Teema on ju aukartust tekitav, sest Tartu maratonist on igal suusasÃµbral ettekujutus ja isiklik mÃ¤lestus, mille jÃ¤Ã¤dvustamiseks esialgselt plaanitud 200 lehekÃ¼ljest jÃ¤i vÃ¤heks,â€œ kommenteerib Paal raamatu kaheaastast valmimislugu. 16. jaanuaril 1960 startisid spordisÃµbrad esmakordselt Tartu sÃ¼dalinnas EmajÃµe jÃ¤Ã¤l Tartu-KÃ¤Ã¤riku suusamatkale. SÃµpruskonna eestvedamisel toimunud esimesest sÃµidust saigi alguse tÃ¤nane Eesti tuntuim rahvaspordisÃ¼ndmus Tartu Maraton, mille tulemused on mÃ¶Ã¶dunud aja jooksul kirja saadud 135 731 korral. Raamat annab Ã¼levaate maratoni arengust, selle ajaloost ja korraldusest nii lÃ¤bi korraldajate endi kui ka maratonil osalenute silme lÃ¤bi. Huvilised leiavad sealt ka maratoniraja kulgemise kaardid. Tartu Maratoni juubeliaasta sÃ¼ndmused jÃ¤tkuvad laupÃ¤eval, 16. jaanuaril kell 9:00, mil esmalt korratakse esimest starti EmajÃµe promenaadile rajatava Tartu Maratoni mÃ¤lestusmÃ¤rgi tulevases asukohas. SeejÃ¤rel proovib grupp suusaentusiaste korrata esimese maratoni teekonda KÃ¤Ã¤rikule. Samal pÃ¤eval toimub ka Tartu Maratoni raja alguses OtepÃ¤Ã¤l Tehvandil retrosÃµit â€ž50 aastat Tartu Maratoniâ€œ. Ã•htu lÃµpetab OtepÃ¤Ã¤ kultuurikeskuses toimuv Tartu Maratoni retropidu â€žSeitsmekÃ¼mnendad suusabaasisâ€œ. Tartu Maratoni juubeliÃ¼rituste programmiga saab lÃ¤hemalt tutvuda www.tartumaraton.ee. ERR SPORT

31.05.2010 17:30 (25.41) Tartu Rattarallit nautis rekordarv spordisõpru [ERR Sport]

PÃ¼hapÃ¤eval toimunud SEB 29. Tartu Rattaralli radadele registreeris end sel aastal rekordarv spordisÃµpru. 133km distantsile pani oma nime kirja 2048 spordihuvilist, kellest finiÅ¡ijoone Ã¼letas esialgsetel andmetel 1827. 71km rajale registreerus 1999, kellest lÃµpetas 1840. Kokku andis end Ã¼les 4047 ratturit ja nendest 3667 Ã¼letas ka edukalt lÃµpujoone. Aastal 2009 lÃµpetas Tartu Rattaralli 3458 inimest. SEB 29. Tartu Rattaralli vÃµistluste peakorraldaja Indrek Kelk sÃµnab, et suursÃ¼ndmuse korraldamine laabus hÃ¤sti. "Ãœhes suusa- ja jooksumaratoniga on mÃ¤rkimisvÃ¤Ã¤rselt kasvanud ka Tartu Rattaralli. Seda tÃµestab enam kui 4000 inimese osalemine pÃµhidistantsidel, mis koos lastega teeb kokku osalejatearvuks Ã¼le 6000. Seega saame rÃ¤Ã¤kida endiselt sportlike eluviiside populaarsuse kasvust ja seda on hea nentida," sÃµnab Kelk. Ta tÃ¤nab kÃµiki spordisÃµpru, korraldajaid ja koostÃ¶Ã¶partnereid osalemast ja omapoolset panust andmast. Lisaks suurematele ratturitele tÃµid lastele mÃµeldud TILLUsÃµit ja MINIralli Tartu tÃ¤navatele rekordilised 2517 vÃ¤ikest sportlast, kes tundsid ilusast pÃ¤evast rÃµÃµmu nii kahe-, kolme- kui neljarattaliste seljas nii iseseisvalt kui vanemate toel sÃµites. MÃ¶Ã¶dunud aastal osales lastesÃµitudel 1917 noort ratturit. Kokku nautis SEB 29. Tartu Rattarallil osalemist ja finiÅ¡ijoone Ã¼letamist rekordarv ehk 6184 suurt ja vÃ¤ikest spordisÃµpra 14-st riigist. MÃ¶Ã¶dunud aastal osales sÃ¼ndmustel 5375 inimest. SEB 29. Tartu Rattaralli sÃµideti 30. mail Tartus ja LÃµuna-Eesti teedel ja see oli Ã¼htlasi SEB Tartu NelikÃ¼ritus 2010 kolmandaks etapiks. Sel aastal sÃµidetakse Ã¼rituse raames veel septembris toimuv SEB 13. Tartu Rattamaraton. SEB 29. Tartu Rattaralli kuulus Estonian Cycling Weekendi programmi koos profiratturitele mÃµeldud vÃµistlustega Tallinn-Tartu Grand Prix 2010 ja SEB Tartu Grand Prix 2010. Rohkem infot sÃ¼ndmuste ja tulemuste kohta leiab korraldaja Klubi Tartu Maratoni veebilehelt www.tartumaraton.ee. ERR SPORT

01.04.2022 20:35 (25.41) Minister Kersna: Tartu aitab sõjapõgenikest lastel hästi kohaneda [Haridus- ja Teadusministeerium]

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning Tartu haridusjuhid arutasid täna Ukraina sõjapõgenike haridustee jätkamise küsimusi, leides, et keelekümblusmeetod pakub kohanemisel head tuge. Tartu linna haridusasutused on praeguseks vastu võtnud rohkem kui 200 Ukrainast tulnud sõjapõgenikust last ja noort, paljud neist on koha leidnud keelekümblusrühmades. Minister Liina Kersna sõnul peaksid Ukrainast tulnud sõjapõgenike lapsed minema eelkõige eestikeelsetesse haridusasutustesse, et nad siinse elu ja keelekeskkonnaga sujuvalt kohaneksid. “Kui märtsi alguses nägime, et lausa pooled Eestisse saabunud õpilastest olid registreeritud venekeelsetesse koolidesse ja lasteaedadesse, siis tänaseks on trend muutunud. Vaid 18% meie haridussüsteemi registreeritud lastest ja noortest õpib vene keeles. Ka keelekümblus on tõhus meetod, et aidata Ukraina lastel ja noortel võimalikult kiiresti eestikeelse keskkonnaga kohaneda.” Tartusse on Tallinna järel kõige rohkem sõjapõgenikke saabunud. Tartu linna neljateistkümnes üldhariduskoolis on praegu kokku 152 Ukraina sõjapõgenikku, kellest 73 on saanud koha Tartu Annelinna Gümnaasiumis, kus on aastaid rakendatud keelekümblusmeetodit. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna külastas täna nii Tartu Annelinna Gümnaasiumi kui ka Annikese lasteaeda. Mõlemas haridusasutuses on Tartu koolidest ja lasteaedadest kõige rohkem Ukrainast tulnud lapsi ja noori. “Nägin nii koolis kui ka lasteaias, et Ukrainast tulnud lapsed ja noored on Tartus hästi vastu võetud. Neile on pakutud rahulikku ja turvalist keskkonda, mida sõjakoleduste eest siia jõudnud lapsed hetkel kõige rohkem vajavad,” selgitas minister Kersna. “Pakume Ukraina õpilastele kuni kooliaasta lõpuni kohanemisaega uute oludega ning peame esmatähtsaks, et lapsed ja noored ei jääks isolatsiooni.” Tartu linnas viiakse sel õppeaastal eesti keele keelekümblusel põhinevat õpet läbi kahes üldhariduskoolis – Tartu Annelinna Gümnaasiumis ja Tartu Aleksander Puškini Koolis. Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpilastest õpib eesti keele keelekümbluse õppes 962st õpilasest 960 ning Tartu Aleksander Puškini Kooli 432st õpilasest 360 õpilast. Märtsi lõpu seisuga on Eesti hariduse infosüsteemi järgi Tartu linna üldhariduskoolidesse ja lasteaedadesse kokku registreeritud 201 Ukraina sõjapõgenikku, mis moodustab 13% kõigist registreeritud Ukraina lastest ja noortest (Tallinnas 26%, Pärnus 8%). Kokku oli märtsi lõpuks hariduse infosüsteemis registreeritud 1590 sõjapõgenikust last. Alushariduses on kokku 271 (17%), põhihariduses 1181 (74%), gümnaasiumis 95 (6%) ja kutsehariduses 43 (3%) Ukrainast tulnud last ja noort. Õppekeele järgi jagunevad õppijad järgmiselt: eestikeelsetes klassides on 1051 (66%); keelekümblusklassides 244 (15%) ja venekeelsetes klassides 284 (18%). 11 last ja noort õpib inglise keeles (0,7%). Fotod ministri külaskäigust Tartu Annelinna Gümnaasiumisse ja Annikese lasteaeda. Kõik uudised Keel EST

02.02.2014 14:40 (25.41) Ergma rõhutas Tartu rahulepingu tähtsust Eesti riigi vundamendikivina [Riigikogu]

Estonia kontserdisaalis Tartu rahu 94. aastapäevale pühendatud aktusel tõi Riigikogu esimees Ene Ergma oma kõnes esile Tartu rahulepingu kui Eesti diplomaatia algusaja suurima saavutuse ja kui Eesti riigi ühe tähtsama vundamendikivi. Ergma meenutas, et Tartu rahuleping ei sündinud üleöö. Eelläbirääkimised algasid juba 1919. aasta sügisel Pihkvas. Eesti vajas hädasti sõjategevuse lõppemist, ometi ei võinud eestlased sugugi kindlad olla, et venelaste tahe rahulepinguni jõuda ja sellest kinni pidada on püsiv. Venemaal olid Eesti suhtes omad kahtlused. Tolleaegsed Eesti poliitikud teadsid väga hästi Nõukogude Venemaaga rahu tegemise riske – mõnede suurriikide esindajad panid pahaks eestlaste rahumõtteid ja soovi kõrvale astuda ühisest tegevusest enamluse hävitamisel, oli suur oht kaotada lääneriikide toetus. Üheks tõsiseks arutelukohaks oli tulevane riigipiir. Mõlemad pooled alustasid läbirääkimisi ebareaalsete piirikavadega, soovides vastaspoolt kombata ning jätta endale ulatuslik taganemisruum. Piiriküsimuste läbirääkimistel ei saavutanud Eesti diplomaadid tollal täielikult oma tahtmist, tuli teha kompromisse. Kahjuks viis 1940. aastal Nõukogude Liidu okupatsioon selleni, et Tartu rahuleppega fikseeritud piir muutus. Tulles tänasesse päeva, kus Riigikogul seisab ees piirileppe ratifitseerimine, ütles Ergma, et Eesti on alates 1994. aastast taotlenud riigipiiri õiguslikku määratlemist Venemaaga. „Just siis, kui peaminister Andres Tarandi valitsuse ajal algasid läbirääkimised, otsustati, et Eesti on nõus loobuma Tartu rahu järgse piiri nõudmisest, kuid ei loobu õigusliku järjepidevuse põhimõttest,“ märkis Ergma. Seda välispoliitilist joont on hoitud tänaseni. Eesti - Vene piirilepped said sisuliselt valmis juba 1990ndate aastate lõpul, kuid allkirjastamiseni jõuti 2005. aasta mais, kui Eesti oli juba saanud Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigiks. Ergma meenutas, et Riigikogu toetas piirilepet, kuid lisas õiguskantsler Allar Jõksi soovitusel leppe teksti pahatahtliku tõlgendamisvõimaluse välistamiseks ratifitseerimisseadusele õigusliku järjepidevuse tähtsust rõhutava deklaratsiooni ehk preambuli. Venemaa valuline reaktsioon näitas, et Riigikogu samm oli õigustatud. Uued piirikonsultatsioonid algasid 2012. aasta oktoobris, kui Riigikogu andis valitsusele mandaadi kõneluste pidamiseks Venemaaga. „Tänaseks oleme jõudnud kompromissile, mis arvestab Riigikogus esindatud erakondade ühise seisukohaga, et juba lepingute sissejuhatav tekst peab kaitsma õigusliku järjepidevuse põhimõtet, mistõttu pole lepete ratifitseerimisel tarvidust enam täiendavat deklaratsiooni lisada. Lepingud on valmis allakirjutamiseks,“ ütles Riigikogu esimees. Ergma märkis, et seoses Eesti-Vene piirilepingutega on küsitud, kas edaspidi ikka jäävad kehtima Tartu rahu põhimõtted. Õiguskantsler Indrek Teder on kinnitanud, et Eesti-Vene riigipiiri lepingu sõlmimine kujul, nagu mõlema riigi valitsused on selle praegu heaks kiitnud, ei mõjuta Tartu rahulepingu kehtivust Eesti riikluse olulise alusena ja Eesti Vabariigi järjepidevuse kandjana. „Eesti järjepidevuse sümboliks ja sünnitunnistuseks olev Tartu rahuleping ei erine õigusliku jõu poolest teistest põhiseaduse § 122 lõikes 1 nimetatud riikidevahelistest piirilepingutest. See tähendab, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise riigipiiri kulgemist on võimalik määrata lisaks Tartu rahulepingule ka teiste, sealhulgas Tartu rahulepingut muutvate piirilepingutega,“ ütles Ergma. Õiguskantsler on rõhutanud, et kui Eesti ja Venemaa vahel sõlmitakse eelnõus väljapakutud kujul uus riigipiiri leping, mis muudab senise Tartu rahulepingu üksnes riigipiiri määratlevas osas, siis muus osas jääb Tartu rahuleping kehtima. „See tähendab, et kaitstud on meie põhiseaduse preambulist tulenev riikliku järjepidevuse põhimõte – väärtus, mida Tartu rahuleping kannab ja samas ka Eesti põhiseadus kaitseb,“ toonitas Ergma. Konsultatsioonide käigus piirileppesse lisatud klausel, et leping puudutab eranditult riigipiiriga seonduvat, seisab õiguskantsleri hinnangul vastu ohule, et sõlmitavat lepingut tõlgendatakse Eesti Vabariigi tahte ja ühtlasi Eesti Vabariigi põhiseaduse vastaselt. „Piirilepete lõplik jõustamine ei too põhimõttelist muutust kahe riigi suhetesse, kuid annab võimaluse liikuda edasi heanaaberlike suhete arendamisel,“ ütles Ergma. Riigikogu pressiteenistus Gunnar Paal , 631 6351 gunnar.paal@riigikogu.ee

18.12.2015 09:55 (25.41) Pullerits: Millele panustada algaval talvel? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

07.06.2016 09:00 (25.41) Pullerits: Miks naiste tulemused kedagi ei huvita? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Pärast Tartu rattarallit küsis soomlanna Iina Lumiaho, kes tuli naiste arvestuses kolmandaks ning üldarvestuses 299. kohale, miks ei pälvinud naiste paremad võrreldes meestega mingit tähelepanu. Konkreetselt, mäletate, viitas ta minu blogile, kus oli pilte meeste autasustamisest, aga puudusid pildid naiste autasustamisest.Vastus sellele küsimusele – lisaks sellele, et Postimehe fotograaf ei jäädvustanud naiste autasustamist – peitub reljeefselt alljärgnevas. Minu kokkukogutud ja esile toodud statistikast näeb, et rattarallil on naiste tase võrreldes teiste Tartu kuubiku võistlustega üks nigelamaid. Vaadake ise! (Ürituse nime järel on kirjas naiste esikolmiku kohad. Olen vaadelnud vaid põhivõistluse ehk pikema maa protokolle, sest ega näiteks Tartu rattaralli lühema maa esikolmik pälvinud ka mitte kusagil mitte mingit tähelepanu.)Tartu rattaralli: 41., 216., 299.; esi-500s 6 naist, esi-1000s 31 naistTartu jooksumaraton: 44., 61., 93.; esi-500s 49 naist, esi-1000s 173 naistTartu linnamaraton: 21., 28., 53.; esi-500s 93 naist, esi-1000s 110 naist (546 lõpetajat)Tartu rattamaraton: 127., 146., 178.; esi-500s 9 naist, esi-1000s 27 naistTartu rulluisumaraton: 17., 29., 49.; esi-500s 108 naist, esi-1000s 139 naist (570 lõpetajat)Tartu suusamaraton: 58., 88., 111.; esi-500s 7 naist, esi-1000s 21 naistNagu näete, siis mitte ühelgi teisel Tartu kuubiku alal ei pääsenud esikolmikusse nii kehva kohaga, nagu Lumiaho 299. koht rattarallil. Näiteks rulluisumaratonil tuli pjedestaalile jõudmiseks saada üldarvestuses koht koguni esi-50 sees. (Veelkordne kinnitus minu ammusele väitele, et rulluisutamine on naiste ala.) Nagu näete, siis mitte ühelgi teisel Tartu kuubiku alal ei leidu esimese 500 lõpetaja seas nii vähe naisi, nagu rattarallil, kõigest kuus. Tõsi, kui vaatame Tartu kuubiku alade esimest tuhandet lõpetajat, siis rattamaratonil ja suusamaratonil oli nende hulgas naisi (resp. 27 ja 21) veel vähem kui rattarallil (31). Aga see-eest oli neil aladel naiste esikolmik, millele ju Lumiaho oma küsimusega keskendus, üldkonkurentsis palju tugevam kui rattarallil.Niisiis, lühidalt ja kokkuvõtteks. Nagu kirjutasin laupäevases Postimehe Arteris, on rattaralli alfaisaste ala, kus naistel on peaaegu olematu sõnaõigus. Seni kui naised ei suuda rattarallil sekkuda konkurentsi nii arvukalt ja nii tugevasti, nagu näiteks Tartu linnamaratonil ja jooksumaratonil või rulluisumaratonil, pole mitte midagi parata, et nii üldsuse kui ajakirjanduse huvi nende saavutuste ja tegemiste vastu on sedavõrd tagasihoidlik. Olgu rõhutatud, et kõik, mis ma eelnevalt kirjutasin, tugineb faktidele. Ja kui hakkate vastu argumenteerima, siis loodan näha samuti faktilist argumentatsiooni, mitte tühipaljast feministlikku ega tont teab mis -istlikku lahmimist.Foto 1: Tartu rattaralli esikolmik (vasakult): Mihkel Räim (2.), võitja Matti Manninen (Soome) ja Silver Mäoma (3.) Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 2: Klubi Tartu Maraton juhataja Indrek Kelk autasustamas mulluse Tartu rattaralli naiste paremaid. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/ScanpixFoto 3: Tüdrukud ergutamas mulluse Tartu rattaralli osalejaid. Kus on trummipoisid? Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix

21.02.2019 15:51 (25.41) Pullerits: Mida teha Alutaguse maratoniga? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Pärast Tartu maratoni oli küsimus: mida veel? Laupäevane Alutaguse maraton ei tundunud just ahvatlev, sest:- hooaja kaks põhivõistlust, Tartu teatemarton ja maraton – just selles järjekorras – on läbi;- küünarnukid ja randmed olid Tartu maratonil paaristõugete raiumisest valusad, vajasid ravi;- nädalavahetused kuluvad muudkui kodunt eemal võisteldes, puhkamisaega ei jäägi, aga kevad läheneb, vaim tuleb suurteks seiklusteks valmis panna;- Tartu Ülikoolis algas eelmisel nädalal õppetöö, mu kursusel osaleb 80 tudengit, nende koduste ja kontrolltööde parandamine nõuab nädalavahetustel niigi mitu head pikka töötundi;- maratonil osalemine läheb maksma vähemalt sada eurot, mille teenimine ei lähe sugugi nii kiirelt ja kergelt, nagu selle kulutamine;- äkki tuleb pärast nädala alguse sula ja nädala keskel saabunud külmalainet Tamsalus liiga kiire ja jäine rada, mis on palju ohtlikum kui Tartu maratoni rada, kus jagub ruumi märgatavalt rohkem;- kui tulevad samasugused ilmastiku- ja rajaolud nagu Tartu maratonil, on viimaseks tosinaks kilomeetriks Alutagusel kliistri pidamismääre samuti alt kadunud ja läheb tõusudel kangutamiseks.Ainus osalemist soodustav tõsiasi on see, et Vahur Teppani suusapaar V.T. 18 (kahel alumisel fotol vasakus käes) on nüüd minu oma. Kui Teppan on koos Hiina suusatajatega Seefeldis MMil, on ju soodne aeg tema varustusepargis inventuur teha, kas pole nii? Selles mõttes, et tal mõtted nagunii mujal ja vaevalt ta eemalt väga süüvida jõuab, mille ta ära annab.Niisiis, plusse sai vähe. Seepärast helistasin Alutaguse maratoni peakorraldajale Robert Peetsile.Peets kirjeldas, et lund on Alutagusel küll ja prognoosi järgi tuleb juurdegi, ilmselt ka võistluseelsel ööl ja hommikul. Aga sellest ei maksa end heituda lasta, sest kui rajad ongi hommikuks lund täis sadanud, läheb teele mootorsaan ning selle taga paar suusatajat, kes värsked jäljed sisse veavad. Lund on sealkandis, muide, lausa nii palju, et kui rajalt kõrvale pehmele metsaalusele pinnasele astuda, vajub Peetsi sõnul põlvini lumme. Ühtlasi märkis ta, et nädala alguse vihmasajud ei suutnud Alutaguse radadele isegi lompe tekitada. Peets kinnitas, et kuigi õhutemperatuur püsib ilmselt laupäevani miinuspoolel, ei tule kohe kindlasti Alutagusel sellist jäärada nagu Tartu maratonil.Kuna Tartu maratonil põhjustasid kurvid ja laskumised erakordselt palju kukkumisi, uurisin Peetsilt ka nende kohta. Ta ütles, et esimene tähelepanu nõudev laskumine saabub 2,5 km kandis, kus rada kergelt pöörab, ent vähegi vilunud sõitjad sahatama küll ei pea. Teine nõudlikum laskumine on tema kirjelduse järgi 27. km-l liivakarjääri tagaotsas, kus algul kulgeb rada otse, siis keerab paremale ja läheb vastu tõusu. «Muu on lihtne,» lisas ta.Tartu maratonil põhjustas palju pingelisi olukordi ka tõsiasi, et jäljed olid mitmel pool tõmmatud kurvidesse. Peets rääkis mulle, et Alutagusel on aastaid tegutsenud üks ja sama rajameister, kes tunneb nii suusatamist kui kohalikke olusid. Ühtlasi märkis Peets, et kavatseb raja koos võistluste juhataja Tiit Pekiga enne maratoni läbi sõita veendumaks, et kõik on korrektne ja ohutu. Ta kinnitas, et kurvides ei saa klassikajälge olema. Nagu ei tule rajale tema väitel ka ohtlikke laskumisi.Niisiis, mis suusaüldsus arvab ja soovib, kas tasub mul Alutaguse maratonil starti minna?Foto 1: Siga stardib Tartu maratonile. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 2: Priit Pullerits pärast Tartu maratoni lõpetamist Vahur Teppani suuskadega, millel kliistrijäänused veel all. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 3: Priit Pullerits pühib pärast Tartu maratoni lõpetamist suu ümbruse kohvi ja geeli jääkidest puhtaks. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFotod 4 ja 5: Priit Pullerits enne Tartu maratoni enda Atomicu ja Vahur Teppani Fischeri võistlussuuskadega Tehvandi suusastaadioni taustal. Fotode autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 6. Priit Pullerits pärast Tartu maratoni lõppu diplomi järel. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix

21.12.2021 09:56 (25.41) Pullerits. Miks ma ennast Tartu maratoniks kirja pole pannud? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Mõned on utsitanud, et paneksin end kirja Tartu maratonile. Ma ei ole seda teinud. Põhjusi on mitmeid, üks huvitavam kui teine.Pulleritsu reegli järgi toimub Tartu maraton suure tõenäosusega siis, kui enne jõule on saanud Tartus looduslikul lumel suusatada. Viimati, kui kontrollisin, kehtis see reegel kümnel juhul üheteistkümnest (eks igast reeglist ole ju erand, aga ainult väike). Seega peaks tänavu toimuma Tartu maraton eriti kindlalt. Aga nagu ütles juba ammu Andrus Ansip, kellega mul ilmub peagi raju intervjuu, siis olukord on muutunud. Ja mitte vähe.See, kui suusatada sai juba detsembri algusest, lõi, kui klišeega öelda, kaardid sassi. See jätab mulje, et väidetavalt globaalne väidetavalt inimtekkeline väidetav kliimasoojenemine, nüüdisaja kõigi hädade väidetav allikas, meie laiuskraadil ei toimi. Pigem on asjad vastupidi. Alati, nagu olen rõhutanud, tuleb vaadata suurt pilti. See, et detsembri esimeses pooles on väljas karm tali, ei tähenda, et samasugune ilm valitseb ka veebruaris. Nägite ju ise: piisas kahest veidi soojemast ja vihmasemast päevast, kui looduslik lumi, mida näis nii palju, sai täiega hävitatud. Sama võib juhtuda jaanuaris ja veebruaris. Tõenäoliselt juhtubki, sest ilmaolude suur kõikumine on uutes tingimustes saanud tavapäraseks. Mis tähendab, et Tartu maratoni toimumise tõenäosus hoolimata sellest, et nüüd paistab talv taas võimust võtvat, on ei vähem ega rohkem kui 50 protsenti. «Olla või mitte olla, selles on küsimus,» ütleks ja ütleski William Shakespeare, kelle kuulsa monoloogi inglise keeles peast esitamise Eesti kiirusrekord kuulub 1983. aastast minu nimele 18 sekundiga.Ilmselt õnnestub häda korral maraton korraldada Tehvandi kunstlumeringil, kuid see tekitab kaks küsimust. Esiteks, ega ringil peetav maraton ole mingi õige maraton. Mäletan viimasest korrast väga hästi, kui kõvematelt ringi sisse sain ja staadionil neile ette jäin ning vaid taganttulija leplik ja kannatlik meel päästis mind suurest sõimust. Mis, st sõim olnuks tegelikult ebaõiglane, sest ega mul pea kuklas silmi olema, et näha, mis selja taga toimub. See on ikka taganttulija vastutada, et ta mulle sisse ei kihuta.Teiseks, ega kunstlumi iseenesest teki. Selle tootmiseks kulub energiat. Mis on aga praegu energiahinnad, seda ei pea kellelegi ütlema – sest keegi seda ei teagi, kuna energiahinnad kõiguvad börsil suurtes kõrgustes, et enam pole vahetki, kas mingi ühik maksab 300 või 500 eurot. Igatahes tuleb lume tootmine üüratult kallis ning liiati, kui tuletate meelde siinkirjutatu algust, ei jäta lume valmistamiseks energia tootmine keskkonnale mõju avaldamata ja jälge jätmata; veelgi halvemal juhul täidab see sõjaka Venemaa rahakotti. Teisisõnu – ja see on siin väga mõtlemapanev tõdemus: suures pildis panustab kunstlume tootmine sellesse, et Tartu maratoni toimumine looduslikul lumel muutub tulevikus järjest vähem tõenäoliseks. Mõelge sellele, kas tahate niisugust arengut soosida ja toetada!Ma ei hakka siin teie aega rohkem kulutama, aga kui veel tegureid ritta laoksin – näiteks võimalus, et valitsus kehtestab koroonapandeemiast tulenevalt uued piirangud, või võimalus, et kiirelt leviva omikrontüve tõttu tabavad sind enne maratoni sind külmetushaiguse sümptomid, millega starti minek oleks hiiglaslik lollus –, saaks põhjusi, miks Tartu maratonist pigem mitte osa võtta, sedavõrd palju, et maratoniks registreerimine võrduks lotopileti ostuga: annad raha ära, aga midagi vastu ei saa. On palju tulusamaid rahapaigutamise võimalusi. Sügisel ostsin Enefit Greeni 300 aktsiat, tänaseks olen juba 285 euroga plussis. Hiljuti ostsin 35 TextMagicu aktsiat (rohkem kahjuks ei antud) ning nüüdseks olen 144 euroga plussis. Ja ma pigem ei hakka teile rääkima, mida on teinud pärast esmaemissiooni LHV Groupi aktsia.Aga mis puudutab veebruaris Tartu maratoni, siis tuletades veel kord meelde Ansipit: olukord võib muutuda.Foto 1: Üksik suusataja eelmise nädala teisipäeva hommikul Tartus Tähtvere spordipargi 1 km pikkusel nn Lauri ringil lõigutrenni tegemas. Foto autor: Priit PulleritsFoto 2: Tänavuse, 2021. aasta Tartu maratoni start Tehvandi staadionil. Foto autor: Ardo Säks, Klubi Tartu maratonFotod 3 ja 5: Kõvemad suusatajad tänavusel Tartu maratonil. Fotode autor: Adam Illingworth, Klubi Tartu MaratonFoto 4 ja 6: Suusatajad tänavusel Tartu maratonil. Fotode autor: Kiur kaasik, Klubi Tartu Maraton

02.06.2008 21:59 (23.6) Alanud jalgpallinädalat kroonib Eesti ja Fääri saarte maavõistlus [ERR Sport]

24.09.2014 10:05 (23.6) Pullerits: Suur küsimus rattaspordis – mis saab maastikusõidu võistlussarjadest? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

30.05.2015 00:00 (23.6) Pullerits: Mis raskused ootavad Tartu rattaralli viimasel kolmandikul? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Täna pärastlõunal, kui käisin Tartu rattaralli stardinumbrit välja võtmas, kohtasin Pelotoni klubi sõitjat Peip Reedit, omaaegset kõva suusameest. Ta ütles ühe lihtsa lause, miks ta seekord ei osale - lause, mis pani sügavalt mõtlema: "Kui sõita jõuad, on ikka kuradi raske." Tõepoolest: neil, kes sõita ei jõua, on lihtne; eriti raske on sõita jõudjail küljetuules, lisas Reedi. Aga pühapäevaks prognoosib EMHI just küljetuult.Milleks siis tuleb valmis olla Tartu rattaralli tagasiteel, raja viimasel kolmandikul, alates Luuast? Kohe näitan ja kirjeldan. Kahe esimese kolmandiku kirjelduse leiate kahes eelmises sissekandes.Kui olete keeranud Luual paremale, järgneb kohe laskumine (fotol ülal; selle ja järgmiste piltide autor Priit Pullerits; pildistatud sõidu ajal rattasadulast), mis kõigepealt läheb soojatrassi alt läbi.Luua laskumise lõpus, olge valmis, tuleb tüürida vasakule (fotol ülal). Kiirus läheb suureks, üksinda saab seal kergelt 50 km/h kätte. Usun, et grupp läheb vähemalt 60 km/h. Kui te kurvi välja ei võta, maandute paremal veekogus nagu Ott Tänak.Umbes poole kilomeetri jagu pärast Luua laskumist kulgeb võrdlemisi kitsas, kuid normaalse kattega asfalttee puude vahel usjalt vääneldes (fotol ülal). Mu varasemad kogemused näitavad, et kiirus püsib siin kerge vaevaga suur, nii et olge valmis hästi nobedaks sõiduks. Tõenäoliselt läheb siin suisa kihutamiseks.Sirge tee suundub aedlinna meenutava elurajooni vahelt läbi (fotol ülal).Pärast nn aedlinna järgneb metsa all veidi rohkem kui pool kilomeetrit õrnade kurvidega teed (fotol ülal), kuid pange end valmis ootamatult saabuvaks vasakpöördeks kõrvalteele - vaadake, et sellest hooga mööda ei põruta, sest pöördekoht on võrdlemisi märkamatu. Pöörde järel tuleb tilluke laskumine, mille järel olge valmis ligi kilomeetriseks hüpitava kattega ehk pisut muhkliku asfaldiga lõiguks.Pärast hüpitava asfaldiga lõiku järgneb ligi kahekilomeetrine laugelt kulgev tõus (fotol ülal). Tõus iseenesest ei ole põrmugi raske, aga kogu aeg tuleb tööd teha, lisaks läheb tee vägagi kitsaks, mis tähendab, et rivi venib pikaks ning küljetuulega võib raskegi hakata. See on Tartu rattaralli üks tuultele avatumaid pikki lõike.Pärast Luua teelt vasakule pööramist algav tee (fotol ülal) kuni Kaiavereni on 7 km pikk. See on Tartu rattaralli raja kõige kitsam teelõik.Kaiaveres, kus vasakut kätt jääb vaatetorn, ootab ees Tartu rattaralli teravaim pööre. Ülal näidatud pildil tulete selle parempoolsest alumisest servast. Näete enne ristmikku paremal üksikut puud?Teil tuleb pöörata ümber üksiku puu paremale ehk teha teravnurkne pööre (fotol ülal; taamal vaatetorn). Pöördele järgneb sajameetrine tõus ning seejärel......olge pärast laskumist (fotol ülal), kus saate sisse hoo vähemalt 50 km/h, valmis sööstma kruusakattega teele üle soo. Olge ettevaatlik kohas, kus asfalt lõpeb ja kruus algab - seal on mitmeid auke!Kruusalõik kestab 850 meetrit. Kruusakate on sile, aga selles on palju tillukesi auke, mis põrutavad (fotol ülal). Autod on enamiku pinnasest tugevasti kinni pressinud, tillukesi kive seal kartma ei pea, kuid tuleb arvestada, et grupis võib tekkida ettearvamatuid manöövreid, kui eessõitjad hakkavad otsima paslikumat ehk vähem põrutavat trajektoori.Pärast kruusalõiku keerab tee laugelt ja kergelt vastumäge vasakule, et siseneda siis vähem kui kilomeetri pärast Elistverre (fotol ülal), kus saab sajakonnaks meetriks rataste alla siledat asfalti, misjärel jätkub taas krobeline asfalt. Elistverest sõidate otse läbi. Arvestage, et Elistverest väljudes tuleb vaevumärgatav, kuid küllap siiski lihastes tunda andev umbes kilomeetrine, ligi pooleprotsendise kaldega tõus. Samuti jõuate avatud väljale, mis on tuultele valla.Kui olete jõudnud vaevumärgatava tõusu tippu, järgneb kerge laskumine Juula külla ja sellest läbi (fotol ülal), kus kiirus kerkib ilmselt taas üle 50 km/h. Juula külas hoidke silmad lahti, seal on keset teed asfaldis mõned teravad augud.Vähem kui 2 km pärast Juula küla, kui tee jõuab metsa vahele ja teeb kerge parempöördega laskumise, algab Tartu rattaralli tagasitee kõige raskem tõus (fotol ülal). Olge hoiatatud - see on pikk ligi kilomeeter. Üleval esitatud fotol näete alles tõusu esimest nukki.Pärast seda, kui olete tõusu esimesest nukist üles pressinud, jätkub tõus lühidalt veidi laugemalt, et siis paremale keerates uuesti järsemaks muutuda (fotol ülal). Lisaks te ei näe, mis järgneb nurga taga, nii et pange oma vaim parem aegsasti valmis. Sest kui olete ülal fotol paistva nuki otsa jõudnud, järgneb lauget tõusu veel umbes 300 meetrit.Pikale tõusule järgneb tõenäoliselt Tartu rattaralli kõige kiirem laskumine (fotol ülal). Üksinda saab siin kerge vaevaga kätte kiiruse 60 km/h, kuid oletan, et grupis võivad mõned laskuda ka kiirusega 70 km/h. Sealt kiiremini võib juba minna ohtlikuks, sest laskumise all on pikk paremkurv Saadjärve äärde.Ja oletegi jõudnud Saadjärve kaldale (fotol ülal). Kui on ilus ilm, võib parkla olla autosid täis, nii et hoidke silmad lahti, et keegi teile ootamatult ette ei keeraks ega jookseks, sest kiirus püsib eelnevast laskumisest jätkuvalt suur.Pärast Saadjärve-äärset parklat, enne Kukulinnat keerab marsruut vasakule, kus poole kilomeetri kaugusel vaatab vastu vähemalt 250-meetrine tõus. Pange vaim valmis tolle ründamiseks, sest oletada võib, et siinkandis hakkab tasapisi sündmusi arenema. Seda soosivad väikesed tõusud ja laskumised, nagu ülal pildil nähtav terav laskumine läbi tillukese oru, kus tuleb ära kasutada inertsi, et järgnevast tõusust täishooga üles saada. Sellele orule järgneb umbes 4 km enam-vähem lauget sõitu kuni Veduni.Vedul tuleb pärast laskumist keerata paremale Tartu suunas (fotol ülal). Tee, millele keerate, on lai Tartu-Jõhvi maantee, nii et ilmselt saab kurvi suure hooga võtta.Keeranud Tartu peale, järgneb pool kilomeetrit kerget ülesmäge sõitu, misjärel tuleb keerata enne vasakul paistvat kõrget killustikumäge vasakule, kus algab sajakonna meetri järel pikk ja kiire laskumine (fotol ülal), kus saab ilmselt korraliku hoo järgnevaks kaheks kilomeetriks. Viis kilomeetrit kergelt tõusva-langeva profiiliga ning krobelise asfaldiga teed viib nii üle põldude kui metsade vahelt läbi Tartu-Kallaste maanteele. Selleks, et tollele maanteele jõuda, tuleb ligi pool kilomeetrit sõita paremale pööraval teel ülesmäge. Tõenäoliselt tuleb seal tagumik sadulast püsti ajada. Ristuval maanteel pöörata paremale.Kallaste maanteel saab kilomeetri jagu kergelt allamäge kiirust arendada ja ka puhata (fotol ülal), et siis, pärast Väägverre jõudmist, hakata umbes 2-3-protsendisest mäest üles pressima. Tõus kestab umbes pool kilomeetrit. Kui üles saate, hakkab tee mõne aja pärast laskuma - seal saab sisse hea hoo, usutavasti 60 km/h. Et minna kilomeetri pärast vastu viimasele raskele tõusule.Poolekilomeetrine tõus Aoverre (fotol ülal) kujuneb ilmselt päris vastikuks, eriti vastutuules, ja arvestades, et paljud on juba väsinud.Aovere tõus on ka salakaval, muutudes lõpus pisut järsemaks (fotol ülal). Ärge seda tõusu algul liiga ulja hooga rünnake! Mäe otsas hoidke vasakule, et keerata Räpina maantee ja Luunja suunas.Umbes tosin kilomeetrit Aoverest Räpina maanteele kulgevad mööda uut, laudsiledat asfalti (fotol ülal). Tõuse sel lõigul sisuliselt pole, laskumisi ka mitte. Jõudes ristumisele Räpina maanteega, pöörake vasakule, Tartust eemale. Järgneb kilomeetrine, lauge laskumisega lõik, misjärel valmistuge pöördeks paremale (fotol ülal), Luunja suunas.Rattaralli rada kulgeb piki Luunja mõisa pargi äärt (fotol ülal).Umbes kilomeeter pärast Luunjat, kui ees paistab, et rada läheb otse, tuleb ootamatu pööre vasakule kõrvalteele (fotol ülal), Kabina suunas.Kabinast läbi ja edasi Ihaste suunas (fotol ülal) viib tillukeste tõusude-languste ja mõne lauge kurviga võrdlemisi kitsas tee. Kuid ei maksa hakata rapsima, oma kohta on aega parandada veel küll ja küll, sel lõigul on liiga vara rünnata.Kui olete Ihastesse jõudnud, pange end valmis pisut ootamatuks vasakpöördeks (fotol ülal), justkui suunduksite mingile tähtsusetule pisitänavale. Nii see tegelikult ongi.Kitsas tee läbi Ihaste (fotol ülal)......läheb üha kitsamaks ja ka käänulisemaks, kuid ei kesta õnneks oluliselt üle kilomeetri.Ihastest väljunud, keerab marsruut ristuval teel paremale. See on nürinurkne keerak heale asfaldile, mida saab ilmselt suurel kiirusel võtta. 300-400 meetrit heal asfaldil sõitnud, valmistuge pöördeks vasakule, Emajõe uue silla suunas. Sellele osutab ka ülal esitatud fotol paistev teetahvel. Skeem näitab ringteed, kuid ma ei usu, et korraldajad suunavad rattarallil osalejad ringteele ringi tegema, sest ringtee on kaherealine ning ridade vahel on neid eraldavad kivid, millest üle sõitmine tekitaks suure tõenäosusega kukkumisi. Seetõttu arvan, et korraldajad lubavad ringil liikuda vastupäeva, ringi n-ö lõigates.Ringteelt mahasõit, suund uuele sillale (fotol ülal).Lähenemine uuele sillale (fotol ülal).Sillale ikka lähemale ja lähemale (fotol ülal). See on pikk lõik, siin on ilmselgelt liiga vara lõpuspurdi tegemisele mõelda. Nagu näete, on uus sild kitsas, kõigest kaherealine (fotol ülal). Mõlemas servas seisavad piirded, mis on küll head küljetuule eest kaitsjad, kuid ei jäta kõrvale põikamiseks mingit ruumi, kui ees peaks midagi juhtuma. Ka pole mul infot, kas korraldajad sulgevad rattaralliks kogu silla või ainult ühe sõidusuuna.Laskumine Emajõe uuelt sillalt (fotol ülal). Viimane laskumine Tartu rattarallil. Arvata võib, et siin läheb kihutamiseks.Ringtee vangla juures pärast sillalt laskumist (fotol ülal). Siin keerake paremale, nagu seda teeb pildil Steve Astok.Varasematest rattarallidest tuttav tee finiši suunas. Siit jääb lõpuni kolm kilomeetrit (fotol ülal).Kui ees paistab Sõpruse sild (fotol ülal), jääb finišini kilomeeter.Siit, olles Sõpruse silla alt läbi sõitnud, algab Turu tänava finišisirge. Palun olge ettevaatlik, sest ülal pildil nähtavate tööstushoonete kõrval on asfaldis palju sügavaid kaevukaasi, eriti parempoolses reas. Ärge nüüd enam lollusi tehke!Nael kummi kõigile!

31.12.2005 00:01 (23.6) Aastalõputurniiri saalijalgpallis võitis Narva Trans [ERR Sport]

Aastalõputurniiri saalijalgpallis võitis Meistriliiga meeskondade seas Narva Trans, kes kogus kaheksa võitu ja ühe viigi. Teisel päeval võitis Trans kõik kohtumised, sealjuures üheks peakonkurendiks tõusnud Tartu Merkuur alistati viimase sekundi väravast 1:0. Teise koha sai turniiril Tallinna Levadia, kes edestas Tartu Merkuuri tänu paremusele omavahelises kohtumises. Turniiri parim väravakütt oli Vitali Gussev Tartu Merkuurist seitsme tabamusega. Tulemused (2. päev): 15:00 FC Kuressaare - JK Tammeka Tartu 0:2 (2.17 Jürgenson, 10.28 Tiirik) 15.20 JK Dünamo Tallinn - FC Valga 0:0 15.40 FC Flora Tallinn - FC Levadia Tallinn 1:6 (5.50 Tükk - 1.43 Saag, 3.58 S. Puri, 9.45, 11.49 N. Andrejev, 14.06 Taijo Teniste, 15.01 H. Rüütli ov) 16.00 JK Tulevik Viljandi - FC TVMK Tallinn 0:2 (7.50, 14.25 Kisseljov) 16.20 FC Valga - FC Kuressaare 2:2 (5.32 Sillaste, 16.07 Martinson - 8.26 Svets, 9.35 Pukk) 16.40 JK Trans Narva - FC Flora Tallinn 3:1 (4.30 Tarassenkov, 7.05 Kazakov, 14.27 Kulatsenko - 8.07 Tarvis) 17.00 FC TVMK Tallinn - JK Merkuur Tartu 0:1 (16.25 Mamontov) 17.20 FC Levadia Tallinn - JK Tulevik Viljandi 1:0 (2.03 Suurjärv ov) 17.40 JK Dünamo Tallinn - FC Kuressaare 1:1 (13.36 Krivosein - 3.05 Pukk) 18.00 JK Tammeka Tartu - FC TVMK Tallinn 4:0 (2.15, 10.32, 16.23 Tiirik, 14.33 Hausenberg) 18.20 JK Tulevik Viljandi - JK Trans Narva 1:5 (15.56 Antonov - 4.50 Kulatsenko, 6.35, 11.40 Popov, 9.40 Lipartov, 16.52 Tarassenkov) 18.40 JK Merkuur Tartu - FC Levadia Tallinn 1:2 (16.25 Russakov - 0.53 N. Andrejev, 6.22 V. Leitan) 19.00 FC Flora Tallinn - JK Dünamo Tallinn 1:3 (5.35 Kasterpalu - 12.32 Butajev, 13.57 Krivosein, 15.57 Bozko) 19.20 FC Kuressaare - FC TVMK Tallinn 1:3 (9.14 Pukk - 2.21 Vladislav Gussev, 7.47 Kuslap, 11.28 Kisseljov) 19.40 FC Levadia Tallinn - JK Tammeka Tartu 0:0 20.00 JK Trans Narva - JK Merkuur Tartu 1:0 (16.59 Kulatsenko) 20.20 FC Flora Tallinn - JK Tulevik Viljandi 1:2 (15.47 Margusonov - 11.28 Laasberg, 16.26 Savotskin) 20.40 FC TVMK Tallinn - FC Valga 0:0 21.00 JK Tammeka Tartu - JK Trans Narva 0:2 (9.32 Pomazan, 16.16 Ametov) 21.20 JK Merkuur Tartu - FC Flora Tallinn 3:0 (2.05, 11.32, 16.46 Vitali Gussev) 21.40 FC Valga - FC Levadia Tallinn 0:0 22.00 JK Tulevik Viljandi - JK Dünamo Tallinn 2:2 (5.28 Talimaa, 9.05 Laasberg - 3.50 Harutjunjan, 16.31 Bozko)Lõpptabel: 1. JK Trans Narva 9 8 1 0 23:4 25 2. FC Levadia Tallinn 9 5 4 0 15:3 19 3. JK Merkuur Tartu 9 6 1 2 20:5 19 4. JK Tammeka Tartu 9 3 4 2 15:9 13 5. FC TVMK Tallinn 9 3 2 3 9:11 12 6. JK Tulevik Viljandi 9 3 2 4 12:15 11 7. FC Valga 9 1 4 3 9:18 8 8. JK Dünamo Tallinn 9 1 4 4 9:16 7 9. FC Kuressaare 9 1 2 6 10:24 510. FC Flora Tallinn 9 0 2 7 12:27 2Jalgpall

21.02.2006 13:30 (23.6) Jätkusid tudengite jalgpallimeistrivõistlused [ERR Sport]

PÃ¤rast pea kahekuulist pausi pandi taas pall mÃ¤ngu tudengite talijalgpallimeistrivÃµistlustel. V vooru keskses kohtumises olid Tallinnas vastamisi tabeli esimene, vaid vÃµite tunnistanud Tallinna Ãœlikool ning seni suhteliselt tagasihoidlikult mÃ¤nginud Audentese Ãœlikool. Oodatud pÃµnevuslahing jÃ¤i Ã¤ra, sest Audentese Ãœlikool Ã¼letas vastaseid igas elemendis ning sai veenva 7:0 vÃµidu, endine koondislane Dmitri Kulikov sai hakkama kÃ¼baratrikiga. Eelmise aasta meister Sotsiaal-Humanitaarinstituut sai samuti kirja suureskoorilise vÃµidu, 5:0 alistati Tallinna TehnikaÃ¼likooli Metsikud Inglid. Kohtumine Eesti Mereakadeemia ja Infotehnoloogia KolledÅ¾i vahel lÃµppes vÃµitlusliku 1:1 viigiga. Vooru viimases kohtumises oleksid pidanud kohtuma Sisekaitseakadeemia ja Tallinna TehnikaÃ¼likooli Majandusmagister, kuid viimased jÃ¤id kohale tulemata ning seega sai Sisekaitseakadeemia tabelisse +/- vÃµidu. Tartu piirkonnas kohtus Tartu Ãœlikool Lambisats Eesti MaaÃ¼likooliga. Kuigi vahepeal tundus, et TÃœ Lambisats saab kirja jÃ¤rjekordse kerge vÃµidu, siis MaaÃ¼likooli mÃ¤ngumehed arvasid teisiti. JÃ¤Ã¤des alguses 1:5 kaotusseisu, suudeti 3 vÃ¤ravat tagasi lÃ¼Ã¼a, kuid sellest jÃ¤i vÃ¤heseks, seega kaotati 4:5. Tartu Ãœlikool Fauna Funding kohtus oma teise meeskonnaga ning teise poolaja kolme vÃ¤rava abil saavutati tabelisse jÃ¤rjekordsed 3 punkti. Pingeline matÅ¡ toimus KÃµrgema SÃµjakooli ja Tartu LennukolledÅ¾i vahel, mis lÃµppes hoolimata arvukatest vÃµimalustest 1:1 viigiga. Vooru viimases kohtumises kohtusid senised kaks vÃµiduta vÃµistkonda â€“ Tartu Ãœlikool Sotsiaal avas 4:1 tulemusega Tartu Ãœlikool Tibide Ã¼le oma vÃµiduarve. V vooru jÃ¤rel juhivad Tartus vÃµrdselt 15 punktiga Tartu Ãœlikool Fauna Funding ning Tartu Ãœlikool Lambisats, 10 punkti on Tartu Ãœlikool Fauna Funding II ning 7 punkti Tartu LennukolledÅ¾il. Tallinnas on tabelitipp veelgi pÃµnevam: nii Tallinna Ãœlikool kui Sotsiaal-Humanitaarinstituut on kogunud 12 punkti, 10 punkti on tabelis Audentese Ãœlikoolil ning Sisekaitseakadeemial. Eelviimases, VI voorus kohtuvad tÃ¤na, teisipÃ¤eval 21. veebruaril kell 19.00 Tallinna Kalevi staadioni kunstmurul keskses kohtumises Sisekaitseakadeemia ja Sotsiaal-Humanitaarinstituut. Et pÃ¤Ã¤seda 3. mÃ¤rtsil toimuvale finaalturniirile, ei tohi kumbki meeskond endale kaotust lubada. Kell 19.45 algavas mÃ¤ngus Tartu Tamme staadioni kunstmurul sÃ¤ilib Tartu Ãœlikool Fauna Funding II vÃµidu korral Tartu Ãœlikool Lambisatsi Ã¼le teoreetiline vÃµimalus edasipÃ¤Ã¤suks. ETV SPORTJalgpall

02.09.2007 00:30 (23.6) Algasid Tartu linna meistrivõistlused [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... Laupäeval algasid tänavused Tartu linna lahtised meistrivõistlused jalgratturite maanteesõidus. Esimesel päeval sõideti Aovere - Räpina maanteel 10 km pikkune eraldistardiga individuaalne temposõit. Päeva parima tulemuse sai juunioride klassis alles nädalajagu päevi tagasi Läti juunioride velotuuril kaks etapivõitu saanud Urmo Utar (Tartu ÜASK). Tema aeg oli 13.45, mis teeb keskmiseks kiiruseks 43,64 km/h. Samas klassis sai teise tulemuse Reijo Puhm (SK Tamme) ajaga 14.22 ning kolmanda tulemuse sõitis välja Urmo klubikaaslane Artur Schotter, tema aeg 14.26. Päeva teine tulemus sõideti U-23 klassis, kus Mihkel Jüri (SK Tamme) sai ajaks 13.51 (keskmine kiirus 43,32 km/h), mis jääb juunioride klassi võitjale Urmo Utarile alla. Teise koha sai Rainer Põvvat (Tartu ÜASK) 14.23 ja kolmanda alles hiljuti kaitseväeteenistusest vabanenud Martin Sööt (Tartu ÜASK) 15.57-ga. Naistest sai kindla võidu Laura Lepasalu (Tartu ÜASK) ajaga 15.57 (37,62 km/h). Ka teise ja kolmanda koha hõivasid Laura klubikaaslased, vastavalt Greta Reisalu 17.10 ja Maarja Kuuskvere 17.37-ga. Naisjuunioridest võitis sõidu Kristel Kübar (SK Tamme) ajaga 17.25 (34,45 km/h). Teine oli tema klubikaaslane Reili Põvvat 17.38 ja kolmas Ivika Lainevee (Vooremaa-Centrum) 18.31-ga. M-16 klassis sai võidu Joonas Jõgi (CFR) ajaga 14.58 (40,08 km/h). Järgnesid Martti Välk (Viljandi Rattaklubi) 15.13 ja Lauri Lehtmaa (Tartu ÜASK) 15.32-ga. N-16 klassis said kaksikvõidu Tartu ASK neiud Hanna Karoline Arus 17.34 (34,16 km/h) ja Katrin Kütt 19.30-ga. Kolmas oli Janelle Uibokand (SK Tamme) 20.27. M-14 klassis võitis võistlust korraldava SK Velo klubi esindaja Sergei Aida ajaga 16.54 (35,50 km/h). Järgmised kaks kohta hõivasid SK Tamme noored. Teine oli Verner Vahtra 17.17 ja kolmas Sander Sepa 17.23-ga. M-12 klassi poistest võitis SK Tamme rattur Norman Vahtra 18.34-ga (32,23 km/h). Teise koha sai Kaarel Redi (Tartu ÜASK) 19.11-ga. Samaealiste tüdrukute klassis hõivasid kogu poodiumi Tartu ÜASK tütarlapsed Margot Oinus 18.51, Laura-Brit Mekk 19.33 ja Sirje Lepik 19.36-ga. Võitja kiiruseks oli 31,83 km/h. Meeste eliitklassis võitis SK Tamme rattur Oskari Kargu ajaga 14.22 (41,76 km/h). Teist tulemust (14.31) näitas tema klubikaaslane Vahur Valvas. Seenioride esimesed klassis sai päeva parima tulemuse Priit Kasenõmm (Tartu ÜASK) 14.29-ga (41,43 km/h). Seenioride teises klassis võidutses Urmas Utar 14.49-ga (40,49 km/h). Järgnesid Tõiv Tamm 15.06 ja Allan Toom (kõik Tartu ÜASK) 16.14-ga. Seenioride kolmandas klassis läbis Kaljo Kaert (Ratas) võistlusmaa ajaga 15.28 (43,32 km/h). Teine oli Nikolai Fjodorov (SK Velo) 16.38 ja kolmas Aapo Rammo (Tartu ÜASK) 17.41. JÜRI KALMUS

20.09.2007 22:30 (23.6) Rock alustas juubeliturniiri võimsa võiduga [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... TÃœ/Rocki korvpallimeeskond alustas vÃµimsa 86:57 vÃµiduga Soome klubi Lahti Namika Ã¼le Tartu Ãœlikooli spordihoones nelja meeskonna osavÃµtul toimuvat Tartu Ãœlikooli juubeliturniiri. Kolme pÃ¤eva jooksul vÃµtavad omavahel mÃµÃµtu neli meeskonda: Tartu Fausto, Lahti Namika (Soome), Liepajas Lauvas (LÃ¤ti) ja TÃœ/Rock. Tartu Ãœlikooli Akadeemilise Spordiklubi juhatuse liikme Harry Lembergi sÃµnul on pealtvaatajatele kÃµik turniiri mÃ¤ngud seoses Tartu Ãœlikooli 375. aastapÃ¤evaga tasuta. Tahame anda korvpallisÃµpradele positiivse laengu enne Ã¼lipÃµnevat korvpallihooaega. Uuenenud on nii spordihoone kui ka korvpallimeeskond â€“ kÃµik on teretulnud sportimisvÃµimalustega tutvuma ja mÃ¤nge nautima. Tartu Ãœlikooli 375. aastapÃ¤eva turniiri ajakava NeljapÃ¤ev 20. Sept17.00 Tartu Fausto vs Liepajas Lauvas19.15 Tartu Ãœlikool/Rock vs Lahti Namika Reede 21. Sept17.00 Lahti Namika vs Tartu Fausto19.15 Tartu Ãœlikool/Rock vs Liepajas Lauvas LaupÃ¤ev 22. Sept12.00 Liepajas Lauvas vs Lahti Namika 14.15 Tartu Ãœlikool/Rock vs Tartu Fausto SPORTNET/TARTU ÃœLIKOOLI AKADEEMILINE SPORDIKLUBI

14.12.2005 11:01 (23.6) Tudengite talijalgpalli meister kaotas viimasel minutil [ERR Sport]

Tudengite talijalgpalli neljas mÃ¤ngudevoor pakkus Ã¼lipÃµnevaid mÃ¤nge nii Tartus kui Tallinnas. Tartu piirkonna keskses kohtumises olid vastamisi Tartu Ãœlikool Fauna ja KÃµrgem SÃµjakool. Veiko Viisileht viis juba 15 sekundilise mÃ¤ngu jÃ¤rel faunakad suurepÃ¤rasest lÃ¶Ã¶gist juhtima. Kuigi kolm minutit hiljem Ãµnnestus SÃµjakoolil viigistada, ilutsesid esimese poolaja lÃµpuks tablool 4:1 edunumbrid Faunale. Teine poolaeg algas marulise SÃµjakooli survega ning see tÃµi edu â€“ esmalt teenitud penalti ning seejÃ¤rel veel kaks tabamust ning tablool sÃ¤rasid taas viiginumbrid. Viimane sÃµna jÃ¤i taas Veiko Viisilehele, kes oma kolmanda vÃ¤ravaga selles mÃ¤ngus tÃµi Ã¼liolulise 5:4 vÃµidu Tartu Ãœlikool Faunale. Eesti PÃµllumajandusÃ¼likooli ja Tartu Ãœlikool Fauna II mÃ¤ng lÃµppes vÃ¤ga vÃµitlusliku viigiga 3:3, kusjuures Fauna II tuli kahel korral vÃ¤lja kahevÃ¤ravalisest kaotusseisust. Oma vÃ¤ravatearve avas ja tegi Ã¼htlasi turniiril oma senise parima mÃ¤ngu Tartu Ãœlikool Sotsiaal, kuid sellest ei piisanud Tartu Ãœlikool Lambisatsi alistamiseks, Lambisats vÃµitis kohtumise 4:3. Viimases kohtumises oli Tartu LennukolledÅ¾ suurelt 9:0 Ã¼le Tartu Ãœlikool Tibidest. Tallina piirkonna esimeses kohtumises ei suutnud eelmise aasta teine meeskond Sisekaitseakadeemia enamat 1:1 viigist Eesti Mereakadeemia vastu. Tallinna TehnikaÃ¼likooli meeskondade omavahelises kohtumises oli TTÃœ Metsikud Inglid suurelt 8:1 parem TTÃœ Majandusmagistrist. Tallinna Ãœlikool sai tabelisse neljanda vÃµidu kui viimaste minutiteni pingeliselt kulgenud kohtumises alistati 4:2 Infotehnoloogia KolledÅ¾, seejuures neljanda vÃ¤rava TLÃœ-le lÃµi Indrek Siska viimasel minutil. Tudengijalgpalli valitsev meister Sotsiaal-Humanitaarinstituut kohtus neljandas voorus seni mitte kÃµige edukamalt mÃ¤nginud Audentese Ãœlikooliga, kes selleks kohtumiseks oli kokku saanud tÃµelise raskekahurvÃ¤e. Kohtumine oli Ã¤Ã¤rmiselt pingeline juba esimestest minutitest alates. 5. minutil pÃ¤Ã¤ses lÃ¶Ã¶gile Tarmo Saks, kelle lÃ¶Ã¶k oli tÃ¤pne ja tugev lÃ¶Ã¶k ning SHI vÃ¤ravavahil polnud vÃ¤himatki vÃµimalust oma meeskonda pÃ¤Ã¤sta. 1:0 tulemusega esimene poolaeg lÃµppeski. Teise poolaja alguses SHI mÃ¤ng elavnes ning suudetigi kiiresti viigivÃ¤rav saavutada. TÃ¤pse lÃ¶Ã¶gi sooritas turniiri resultatiivseim mÃ¤ngija Erik.Steinberg 23. minutil. Juba jÃ¤rgmisel rÃ¼nnakul eksis vÃ¤ljajooksuga Audentese vÃ¤ravavaht ning Andrei Suvorovi tsenderdus maandus kaunilt vÃ¤ravalati all. Neli minutit hiljem teenis Suvorov ise kollase kaardi, sest polnud rahul kohtuniku otsusega, mis tÃ¤hendas, et meeskonnal tuli mÃ¤ngida kaks minutit vÃ¤hemuses. Ja ka jÃ¤rgmine kord sai statistikasse kirjutada Suvorovi nime, kes teenis oma teise kollase kaardi mÃ¤ngu 34. minutil, mille seekord arvulises Ã¼lekaalus olev Audentese Ãœlikool Ã¤ra kasutas, viigistajaks oli Dmitri Kulikov. 37. minutil oli ebameeldiv olukord taas kord Audentese vÃ¤rava all, vÃ¤ravahi suhtes ohtlikult mÃ¤nginud ning pÃ¤rast vilet palli minema lÃ¶Ã¶nud Erik Steinberg teenis kollase ning arveid klaarima lÃ¤inud Autentese vÃ¤ravavaht Kert KÃ¼ttis punase kaardi! MÃ¤ngu lÃµpplahendus sÃ¼ndis viimasel minutil, kui mÃ¤ngu kangelaseks tÃµusis Eesti koondiseski mÃ¤nginud Dmitri Kulikov, kes imetÃ¤pse lÃ¶Ã¶giga kindlustas 3:2 vÃµidu Audentse Ãœlikoolile. Nelja vooru jÃ¤rel jÃ¤tkavad Tartu piirkonnas 12 punkti ja kaotuseta veel kaks meeskonda â€“ Tartu Ãœlikool Fauna ja Tartu Ãœlikool Lambisats. 10 punkti on kogunud Tartu Ãœlikool Fauna II, jÃ¤rgneb Tartu LennukolledÅ¾ 6 ja Eesti PÃµllumajandusÃ¼likool 4 puktiga. Tallinna piirkonnas muutus tabeliseis vÃ¤ga pingeliseks. Juhib tÃ¤isedu 12 punktiga Tallinna Ãœlikool, jÃ¤rgneb Sotsiaal-Humanitaarinstituut 9 punktiga. Audentese Ãœlikool, TTÃœ Metsikud Inglid ja Sisekaitseakadeemia on kÃµik kogunud vÃµrdselt 7 punkti. Lisainfo www.easl.ee/tulemused/102.xls.Jalgpall

02.10.2009 14:45 (23.6) Klubi Tartu Maratoni vÃµistlustel 23 680 finiÅ¡eerujat [ERR Sport]

Sel aastal Ã¼letas finiÅ¡ijoone Klubi Tartu Maratoni poolt korraldatavatel spordisÃ¼ndmustel rekordilised 23 680 spordisÃµpra. PÃµhidistantsidel suusatas, jooksis, sÃµitis rattaga ja rulluisutas kokku 16 900, lasteÃ¼ritustel 6244 ja muudel sÃ¼ndmustel (Tartu Maratoni Avatud Rada, Estonian Cycling Weekend) 536 osalejat. SEB Tartu NelikÃ¼rituse distantsidel finiÅ¡eerus sel aastal 21 615 suurt ja vÃ¤iksemat spordisÃµpra. SEB Tartu NelikÃ¼ritus koondab enda alla neli Klubi Tartu Maratoni poolt korraldatavat spordisÃ¼ndmust, mis toovad rajale nii profisportlased kui harrastajad. TÃ¤navu said SEB Tartu NelikÃ¼rituse arvestuses nime kirja spordihuvilised, kes lÃ¤bisid 38. Tartu Maratoni, SEB 27. Tartu Jooksumaratoni, SEB 28. Tartu Rattaralli ja SEB 12. TartuRattamaratoni. Sarja vÃµidu vÃµttis Raul Olle, kellele jÃ¤rgnesid Allan Oras ja Rait Pallo. "NelikÃ¼rituse vÃµit annab mulle hea tunde, et olen aastaringselt suutnud pÃ¼sida heas sportlikus vormis. KÃµik osavÃµistlused on andnud positiivse emotsiooni ning tehtud pingutuste edukust nÃ¤itab ka saadud koht," rÃ¤Ã¤gib Olle. JÃ¤rgmise aasta plaanidest kÃµneldes sÃµnab ta, et kui treenitus on piisav ja tÃ¶Ã¶ vÃµimaldab, on plaanis taas nelikÃ¼ritusel osaleda. "VÃµita on kergem, kui tiitlit kaitsta," tÃµdeb Raul Olle. Naiste arvestuses olid parimad Signe Parm, Tea PÃ¤rnik ja Mare Ulp. Kokku osales punktiarvestuses 480 harrastussportlast ja kÃµigist sarja etappidest vÃµttis osa 691 spordisÃµpra. Klubide paremusjÃ¤rjestuses oli esimene Haanja Rattaklubi ja teine Korp Sakala. Firmade arvestuses oli parim G4S Eesti, jÃ¤rgnes Maxit. Klubi Tartu Maratoni poolt korraldatavad spordisÃ¼ndmused on traditsiooniliselt mÃµeldud kogu perele. Sestap on populaarne ka Tartu MINI NelikÃ¼ritus, kus sel aastal osales 248 last, kes lustisid sarnaselt vanematele nii suuskadel, ratastel kui joostes. Eelmisel aastal oliosalejaid 147, seega vÃµib kasvuks mÃ¤rkida 40%. Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimees Indrek Kelku rÃµÃµmustab, et spordirajad leiab Ã¼les Ã¼ha enam inimesi. "JÃ¤Ã¤b Ã¼le ainult soovida peatsete toredate kohtumisteni uuel hooajal!"Â” sÃµnab Kelk. ERR SPORT

30.12.2005 09:15 (23.6) Meistriliiga turniiri juhivad Merkuur ja Trans [ERR Sport]

Tallinnas toimuval aastalÃµputurniiril saalijalgpallis juhivad Meistriliiga meeskondade osavÃµtul toimuvat turniiri avapÃ¤eva jÃ¤rel 13 punktiga Tartu Merkuur ja Narva Trans. Tulemused:MÃ¤nguaeg 1 x 17 minutit 15:00 FC TVMK Tallinn - JK DÃ¼namo Tallinn 1:1 (15.16 Maksimov - 1.35 Butajev) 15.20 FC Levadia Tallinn - FC Kuressaare 3:0 (9.23 Voskoboinikov, 13.45 Andrejev, 16.57 Teniste) 15.40 JK Trans Narva - FC Valga 3:1 (9.02 Lipartov, 13.47 Tarassenkov, 16.40 Ametov - 16.03 Kaukvere) 16.00 FC Flora Tallinn - JK Tammeka Tartu 1:1 (4.16 Kasterpalu - 16.03 Tomson) 16.20 JK Tulevik Viljandi - JK Merkuur Tartu 0:1 (11.26 Vitali Gussev) 16.40 FC Kuressaare - JK Trans Narva 0:2 (3.48, 13.07 Kulik) 17.00 FC TVMK Tallinn - FC Levadia Tallinn 0:0 17.20 JK DÃ¼namo Tallinn - JK Merkuur Tartu 0:2 (12.22 Ossipov, 16.51 Ivanov) 17.40 JK Tammeka Tartu - JK Tulevik Viljandi 1:1 (15.18 Tomson - 8.21 Laasberg) 18.00 FC Valga - FC Flora Tallinn 3:3 (0.22 Valejev, 2.57 Akerta, 8.05 Kaukvere - 4.59 TÃ¼kk, 9.23 Tarvis, 14.45 Kasterpalu) 18.20 JK Trans Narva - FC TVMK Tallinn 3:0 (2.30 Kulik, 5.25 Kazakov, 14.32 Lipartov) 18.40 FC Levadia Tallinn - JK DÃ¼namo Tallinn 2:0 (0.17 Aristov, 14.57 Zelinski) 19.00 JK Merkuur Tartu - JK Tammeka Tartu 1:1 (9.32 J. Sirel - 2.25 Roops) 19.20 FC Flora Tallinn - FC Kuressaare 3:4 (4.57 Frolov, 7.45, 16.45 Kasterpalu - 5.22 Pukk, 10.37 Meet, 15.25 Shvets, 16.53 Reiska) 19.40 JK Tulevik Viljandi - FC Valga 2:1 (6.29 Antonov, 16.08 Talimaa - 12.38 Valejev) 20.00 FC Levadia Tallinn - JK Trans Narva 1:1 (9.23 V. Leitan - 12.30 Lipartov) 20.20 JK DÃ¼namo Tallinn - JK Tammeka Tartu 2:5 (10.07 KrivoÅ¡ein, 13.38 Butajev - 2.40, 16.34 Konsa, 3.50 Tiirik, 15.09 Roops, 16.52 Anniste) 20.40 FC Kuressaare - JK Tulevik Viljandi 1:4 (13.28 Shvets - 5.20 MazurkevitÅ¡, 7.10 M. Hurt, 10.24 Stern, 16.39 Kudu) 21.00 FC Valga - JK Merkuur Tartu 0:7 (2.51, 12.08 Usmanov, 3.20, 13.10, 16.28 Vitali Gussev, 7.00 Ivanov, 9.03 OttÅ¡ik) 21.20 FC TVMK Tallinn - FC Flora Tallinn 3:1 (2.14 Kuslap, 4.05 D. Ratnikov, 14.30 Vladislav Gussev - 3.28 Kasterpalu) 21.40 JK Trans Narva - JK DÃ¼namo Tallinn 3:0 (0.42 Ametov, 14.16 Lipartov, 15.45 KulatÅ¡enko) 22.00 JK Tammeka Tartu - FC Valga 1:2 (10.58 Konsa - 1.48, 6.22 Kaukvere) 22.20 JK Merkuur Tartu - FC Kuressaare 4:1 (5.28 Bazjukin, 7.30 Russakov, 12.56 Mamontov, 13.37 N. LÃµsanov - 10.35 Pukk) Tabeliseis: 1. JK Merkuur 5 4 1 0 15:2 13 2. JK Trans 5 4 1 0 12:2 13 3. FC Levadia 4 2 2 0 6:1 8 4. JK Tulevik 4 2 1 1 7:4 7 5. JK Tammeka 5 1 3 1 9:7 6 6. FC TVMK 4 1 2 1 4:5 5 7. FC Valga 5 1 1 3 7:16 4 8. FC Kuressaare 5 1 0 4 6:16 3 9. FC Flora 4 0 2 2 8:11 210. JK DÃ¼namo 5 0 1 4 3:13 1 Koosseisud:1. FC TVMK Tallinn (Rubtsov, Boskin, Trifonovs, VerestÅ¡agin, V. Smirnov, MakarevitÅ¡, D. Ratnikov, Kornilov, Å undikov, Maksimov, Kuslap, Gabov, Vladislav Gussev, Kostin, Paitsev, Kisseljov, Borissov, M. Haavistu) 2. FC Levadia (Kotenko, Stonis, Å iÅ¡ov, Aristov, Nahk, N. Andrejev, Zelinski, Tammo, E. Puri, RÃµÅ¾kevitÅ¡, Saag, A. Purje, Marmor, S. Puri, Voskoboinikov, V. Leitan, Taijo Teniste) 3. JK Trans Narva (Ussoltsev, MaliÅ¡auskas, Kulik, Dobrovolski, Pruss, GorÅ¡kov, Kazakov, Kitto, Tarassenkov, KulatÅ¡enko, Lipartov, Popov, Ametov, Zahharenkov, Maslenikov, Pomazan) 4. FC Flora Tallinn (Veber, Ventsel, Jevdokimov, VÃµtti, Sillaste, KÃ¶Ã¶p, Frolov, Margusonov, H. RÃ¼Ã¼tli, TÃ¼kk, Raal, Naris, Tarvis, Kasterpalu) 5. JK Tulevik Viljandi (Kaas, JÃ¤rvesoo, MazurkevitÅ¡, Talimaa, SavotÅ¡kin, Antonov, Kudu, Laurimaa, Savitski, P. Sirel, Oja, Laasberg, Henn, KiigemÃ¤gi, Stern, Kaju, M. Hurt, SuurjÃ¤rv) 6. JK Merkuur Tartu (DjatÅ¡enko, Usmanov, N. LÃµsanov, Ivanov, Tjunin, Mamontov, Russakov, OttÅ¡ik, Ossipov, Bazjukin, J. Sirel, Vitali Gussev, Starovoitov, Sereda, A. LÃµsanov, Apalinski, DubÃµkin) 7. JK Tammeka Tartu (K. KÃ¼tt, Koser, Å kunov, Anniste, Tomson, Konsa, Roops, Timo Teniste, Meerits, Vellemaa, JÃ¼rgenson, Tamm, Tiirik, Hausenberg) 8. FC Valga (Reelo, Martinson, Kaukvere, Sillaste, Varendi, RÃµngelep, Akerta, Arge, MÃ¼Ã¼r, Kooser, Kriska, Paavo, Valejev) 9. FC Kuressaare (Alonen, Azarov, Kaljuste, Karlson, Kluge, KoplimÃ¤e, Kulikov, R. KÃ¼tt, Meet, Pukk, Raamat, Reiska, Orgla, Å vets, Tasane) 10. JK DÃ¼namo Tallinn (Lissenkov, OÅ¡omkov, M. Zidkov, J. Hepner, M. Andrejev, KrivoÅ¡ein, Kirsipuu, Steinberg, Butajev, Harutjunjan, Semko, A. Gussev, Bozko, D. Zidkov).Jalgpall

08.10.2007 14:30 (23.6) Eesti jalgrattakrosside karikavõistlustel pidada veel kaks etappi [Sportnet]

17.09.2010 11:30 (23.6) Tuline jÃµukatsumine Tartu Rattamaratonil â€“ kes keda? [ERR Sport]

TÃ¤na hommikuks on SEB 13. Tartu Rattamaratonile registreerunud rekordilised 5270 ratturit. Starti asuvad nii eliitratturid kui harrastajad 12 riigist lisaks Eestile. Eelmise aasta vÃµitja ja Ã¼htlasi maastikurattamaratoni Euroopa Meistri tiitliga pÃ¤rjatud Allan Oras on kÃ¼ll profiratturi karjÃ¤Ã¤ri lÃµpetanud, kuid pÃ¼hapÃ¤eval kindlalt stardis. â€žSÃµit tuleb kindlasti vÃ¤ga kiire, rajal on mitmeid sportlasi, kes on vÃ¤ga heas hoos, kuid kellel ei ole veel ette nÃ¤idata Tartu Rattamaratoni vÃµitu. Samas on vÃµidu ihkajaid palju, sest Tartu Rattamaraton on sÃµitude sÃµit, kÃµige prestiiÅ¾sem ja nÃ¤rvesÃ¶Ã¶vam vÃµistlus, milles peab ka head Ãµnne olema,â€œ sÃµnas Oras. Ta kommenteerib, et rajale lÃ¤heb ta pingevabalt ja ilma ootusteta, kuna nimi on ajalooÃ¼rikutes juba kirjas. FÃ¼Ã¼silise vormi poolest vÃµib ta olla aga tugevam kui kunagi varem. Stardis vÃµtavad koha sisse teiste seas nÃ¤iteks kahekordne Tallinn-Tartu Grand Prix vÃµitja ja SEB Tartu Grand Prix vÃµitja Erki PÃ¼tsep, kel Tartu Rattamaratoni vÃµit veel kontolt puudub. Ãœks favoriitidest on kindlasti SEB Tartu Grand Prix 2010 vÃµidu vÃµtnud ja vÃ¤ga heas sÃµiduhoos olev Tanel Kangert. VÃ¤Ã¤rilist konkurentsi pakuvad 2002. aasta vÃµitja ja sel aastal Eesti meistrivÃµistluste hÃµbeda taskusse pannud Sigvard Kukk koos 2004. aasta vÃµitja Caspar Austaga. Naistest kihutab rajale teiste seas selle aasta LÃ¤ti meister Ivanda Eiduka, kelle kuulub ka vÃµit 2008. aasta Tartu Rattamaratonilt. Eesti naistest asuvad starti nÃ¤iteks Elion Estonian Cup 2010 parimad Kristel Koort ja Greete Steinburg. 40 km rajale praeguseks registreerunud enam kui 2000 harrastussportlast saavad sel aastal sÃµita distantsi koos Tomas Vaitkusega, rattalegend Lance Armstrongi tiimikaaslasega. Vaitkus on kahjuks vigastuse tÃµttu hooaja lÃµpetanud, kuid peab Tartu Rattamaratoni enda jaoks nii oluliseks, et tuleb rajale niisama rÃµÃµmu tundma. LaupÃ¤eval, 18. septembril kell 12:30 pakuvad lastesÃµitude jÃ¤rgselt pealtvaatajatele haarava elamuse 9. Tartu Maastikurattasprindi raames startivad eliitratturid. Maastikurattasprindil osalevad vastava kutse saanud sportlased, kokku 24 ratturit, teiste seas nÃ¤iteks mitmekordne vÃµitja Caspar Austa ja Erki PÃ¼tsep. Rohkem infot SEB 13. Tartu Rattamaratoni sÃ¼ndmuste kohta leiab korraldaja Klubi Tartu Maratoni kodulehelt www.tartumaraton.ee. ERR SPORT

06.03.2008 15:15 (23.6) Eesti jalgpalliliigades on rekordarv osalejaid [ERR Sport]

Eesti 2008. aasta tÃ¤iskasvanute jalgpalli meistrivÃµistlustel osaleb seitsmes erinevas liigas rekordilised 164 vÃµistkonda, neist 146 mees- ja 18 naiskonda. 18 osalevat naiskonda on kÃµigi aegade suurim nÃ¤itaja: naiste Meistriliigas mÃ¤ngib 8 ja Esiliigas 10 vÃµistkonda. Noorte meistrivÃµistlustel osaleb 261 vÃµistkonda, lisaks 20 tiimi Eliitliigas. Eesti Jalgpalli Liidu peasekretÃ¤r TÃµnu Sirel avaldas heameelt, et jalgpall on jÃ¤tkuvalt Eestis kÃµige suurema harrastajate arvuga spordiala â€“ seda nii statistikaameti viimaste andmete kui ka meistrivÃµistlustel osalejate arvu jÃ¤rgi. â€žKui liita tÃ¤iskasvanute ja noorte vÃµistlustel osalejad, siis on igal nÃ¤dalal jalgpalli mÃ¤ngimisega seotud hinnanguliselt 9000 inimest Ã¼le Eesti, neist ligi 3500 mÃ¤ngib ise vÃµi tegutseb kohtunikuna tÃ¤iskasvanute meistrivÃµistlustel ehk teisisÃµnu on meil jalgpallihooajal igal nÃ¤dalavahetusel justkui oma Tartu Maraton,â€ tÃµi Sirel paralleeli. â€žSel aastal oli osalejaid isegi nii palju, et IV liigas on 50 vÃµistkonda, kuigi planeerinud olime 48. Loomulikult kellegi osalemissoovi me tagasi ei lÃ¼kka ning jÃ¤rgmisel aastal otsustame osalejate arvust lÃ¤htuvalt, kas tekib vajadus luua lisaks ka V liiga,â€ selgitas Sirel. Eelmisel hooajal oli Eesti Jalgpalli Liidus tÃ¤iskasvanute ja noorte meistrivÃµistluste peale kokku registreeritud 9308 mÃ¤ngijat. Eesti 2008. aasta tÃ¤iskasvanute meistrivÃµistluste osalejad: Meistriliiga: Tallinna FC Levadia, Tallinna FC Flora, Tallinna FC TVMK, Narva JK Trans, Tartu JK Maag Tammeka, JK Tallinna Kalev, Viljandi JK Tulevik, PÃ¤rnu JK Vaprus, JK SillamÃ¤e Kalev, NÃµmme JK Kalju. Esiliiga: FC Kuressaare, LasnamÃ¤e FC Ajax, Tallinna FC Levadia II, Tallinna FC Flora II, Tallinna FC TVMK II, Tartu JK Maag Tammeka II, Valga FC Warrior, Paide FC Flora linnameeskond, KiviÃµli Tamme Auto, Rakvere FC Flora. Naiste Meistriliiga: Tallinna FC Levadia, PÃ¤rnu JK, Tallinna FC Flora, JK Tallinna Kalev, Tartu JK Maag Tammeka, Kohtla-JÃ¤rve JK Alko, FC Kuressaare, NÃµmme JK Kalju. Naiste Esiliiga: PÃ¤rnu JK II, Narva JK Trans, Valga FC Warrior, LasnamÃ¤e FC Ajax, Tallinna FC TVMK, JK SillamÃ¤e Kalev, JK Katusemaailm, PÃ¤rnu JK Vaprus, Tallinna FC Flora II, PÃµlva FC Lootos. II liiga Ida/PÃµhi: Tallinna FC Concordia Audentes, Tallinna FC Ararat, Narva JK Trans II, JÃµhvi JK Orbiit, JK Tallinna Kalev II, Tallinna JK Legion, LasnamÃ¤e FC Ajax II, NÃµmme JK Kalju II, Kohtla-JÃ¤rve FC Lootus, Tallinna JK DÃ¼namo, FC Elva, Kohtla-JÃ¤rve JK Alko, Tallinna FC Anzhi, Tallinna JK Kaitseliit Kalev. LÃ¤Ã¤s/LÃµuna: Tartu FC Santos, Viljandi JK Tulevik II, SÃ¶rve JK, Tartu JK Maag Tammeka III, FC Tarvastu, PÃ¤rnu JK Vaprus II, JK Kernu Kadakas, JK VÃµru, JK NÃµmme United, HÃœJK Emmaste, Tabasalu Palliklubi, TÃ¼ri Ganvix JK, PÃ¤rnu Kalevi SK, Valga FC Warrior II. III liiga PÃµhi: Tallinna JK Piraaja, Tallinna Keskerakonna JK, Saue JK, JK Tondi, Tallinna FC Olympic, Tallinna LiVal Sport, RSK Kuuse, Tallinna JK Legion II, Tallinna FC EBS Team, Tallinna FC Ajax Veteranid, Tallinna Eurouniv FC, Saku JK. LÃµuna: Tartu Ãœlikool Fauna, Viljandi JK Kotkad, JÃµgeva SK Noorus 96, JK Liverpool Pub, PÃµlva FC Lootos, PÃµltsamaa JK Sport, Tartu SK 10 Premium, Koeru SK, FC Elva II, PÃ¤rnu JK Vaprus III, Tartu FC Metec, FCF JÃ¤rva-Jaani SK. Ida: FC M.C. Tallinn, Kuusalu JK Rada, Maardu Esteve, Tallinna Operi Jalgpallikool, Tallinna FC Atletik, Tallinna FC TVMK III, Tallinna FC Ãœhinenud Depood, Tallinna FC Å trommi, Tallinna JK Kotkad, Kehra Tempori, NÃµmme JK Kalju III, Tallinna SK Dnipro. LÃ¤Ã¤s: FC Klooga, FC Haapsalu, FC Risti, FC Haiba, Tallinna FC Balteco, Kohila JK PÃ¼sivus, Rummu DÃ¼namo, KÃ¤rdla Linnameeskond, Rapla JK Atli, Muhumaa JK, FC Toompea, FC Lelle. IV liiga PÃµhi: Tallinna SC Enter, Trummi SK, Kristiine JK, Tallinna SK Mercury, Tallinna FC Reaal, Tallinna FC HansaNet.ee, Tallinna FC Soccernet, Tallinna JK Jalgpallihaigla, Tallinna FC Ahtamar, NÃµmme JK Kalju IV, Pirita JK Reliikvia, FC Toompea1994, Tallinna FC Majandusmagister, Tallinna FC Hansa United. LÃµuna: Tartu Quattromed, FC OtepÃ¤Ã¤, JK Luunja, JK Rock&Roll LÃ¶Ã¶k, Tartu EMÃœ SK, VÃ¤imela FC Aspen, FC Tabivere, Tartu FC HaServ, FC Abja, FCE Puka, TÃµrva FC Warrior, Tartu JK Welvo Elekter. Ida: Virumaa JK Tapa, Tallinna FC Atletik Fan, Tallinna JK Eston Villa, Tallinna FC Twister, FC Kiiu, Kehra JK Piraaja II, Raasiku FC Joker, Tallinna FC Anzhi II, JK Loo, FC Muuga, Tallinna FC Igiliikur, Betgenius Eesti. LÃ¤Ã¤s: FC Kose, Rapla FC Flora, MÃ¤rjamaa Kompanii, JK JÃ¤rvakandi, Saue JK II, Emmaste JK DagÃ¶plast, PÃ¤rnu WC Guwalda, Suure-Jaani Rolling Doors, SK TÃ¤Ã¤ksi, PÃ¤rnu FC Linnugripp, Paide Kumake, Keila JK Alibi. Eesti tÃ¤iskasvanute meistrivÃµistlustel osalejate arv lÃ¤bi aegade:2008 â€“ 164 vÃµistkonda2007 â€“ 150 vÃµistkonda2006 â€“ 158 vÃµistkonda2005 â€“ 158 vÃµistkonda2004 â€“ 152 vÃµistkonda2003 â€“ 144 vÃµistkonda2002 â€“ 131 vÃµistkonda2001 â€“ 116 vÃµistkonda2000 â€“ 110 vÃµistkonda1999 â€“ 101 vÃµistkonda1998 â€“ 81 vÃµistkonda1997/1998 â€“ 64 vÃµistkonda1996/1997 â€“ 55 vÃµistkonda1995/1996 â€“ 64 vÃµistkonda1994/1995 â€“ 52 vÃµistkonda EJLi pressiteenistus

09.11.2008 11:30 (23.6) Meestest võitis Tallinna Ülikool, naistest Tartu Ülikool [ERR Sport]

10.01.2017 04:01 (23.6) Lukas: toetan Tartu Ülikooli dekaanide seisukohti [Haridus- ja Teadusministeerium]

Haridus- ja teadusminister tervitab Tartu Ülikooli aktiivset huvi ülikooli enda algatatud seaduseelnõu menetlemisel. Tartu Ülikooli dekaanide kiri toetab Tartu Ülikooli nõukogus 04.06.2010 kokku lepitud põhimõtteid Tartu Ülikooli seaduse muutmiseks. Täpselt sama teksti on ka valitsus esitanud Riigikogu menetlusse. 10. jaanuaril saatsid kõik Tartu Ülikooli dekaanid Riigikogu esimehele, Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele ning haridus- ja teadusministrile ühise kirja, milles esitatakse seisukoht Tartu Ülikooli seaduse muutmise eelnõu suhtes. „Mul on hea meel, et ülikooli dekaanid on oma kirjas Riigikogu ja kultuurikomisjoni juhtidele selgelt väljendanud toetust valitsuses heaks kiidetud Tartu Ülikoolide seaduse muutmise eelnõule,“ ütles Lukas, lisades: „Ministrina ei pea ma õigeks Riigikogus teksti muuta selliselt, et see erineks ülikooli enda taotlustest. Eriti ei pea ma võimalikuks akadeemilise vabaduse võimalikku piiramist täiendavate muudatustega. Erakondliku poliitilise sekkumise oht tuleb välistada! “ Lisaks Tartu Ülikooli juhtimise muutmisele vastavalt ülikooli nõukogus kokku lepitud põhimõtetele on seaduses rõhuasetus rahvusülikooli staatuse senisest täpsemale määratlemisele. Rahvusülikoolina on Tartu Ülikoolil uue seaduse järgi muu hulgas kohustus edendada eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset haridust, arendada vastavaid professuure, säilitada ülikooli omandis olevat rahvuslikku kultuuripärandit ning pakkuda avalikkusele selle ülesandega seonduvaid teenuseid. „Pean õigeks, et riik ka rahastaks täiendavalt rahvusteadustega tegelevaid professuure ning ülikooli ajaloolise hoonestu säilimist,“ ütles minister Lukas. „Oleks kahetsusväärne, kui rahvusülikooli täpsemate ülesannete, õiguste ja kohustuste seadustamine takerduks vaidlustesse juhtimismudeli ümber,“ lisas Lukas. Tõnis Lukas: „Toetan jätkuvalt juhtimiskorralduse uuendamisel Tartu Ülikooli seisukohti. Olen nõus Tartu Ülikooli dekaanidega, et Tartu Ülikooli nõukogus kokku lepitud seaduseelnõu põhimõtted ja versioon aitavad kaasa, et ülikool vastaks tulevikus oluliselt paremini Eesti riigi ja ühiskonna ootustele rahvusülikoolina.“ Rein Joamets kommunikatsioonibüroo konsultant Haridus- ja Teadusministeerium 735 0155 Kõik uudised Keel EST

25.10.2009 20:45 (23.6) Tänavused tudengite võrkpallimeistrid on TTÜ ja TÜ [ERR Sport]

10.01.2017 04:01 (23.6) Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase kõne Tartu Ülikooli aastapäeva aktusel [Haridus- ja Teadusministeerium]

Austatud rektor, hea akadeemiline pere! Tartu Ülikoolile sobib lumine talv. Ajaloolised hooned Toomemäe kõrval – see on lisaks akadeemilisele aule ka esteetiline nauding! Ülikool on eakas kõige sellest tulenevaga – võib-olla ei saa ta teha alati nii trendikaid etteasteid nagu mõni veel ilma ajaloota ja ehk seetõttu ka vastutuseta kogukond, akadeemilisele usaldusväärsusele tuleb aga pikem traditsioon kahtlemata kasuks. Eestikeelse ülikooli algusaeg oli vägagi tähelepanuväärne – Eesti Vabariik pidas sõja tingimustes, mil rinnetel polnud veel sugugi kõik selge, targaks pühendada oma energiast osa hariduselu taaskäivitamisele, et rajada vääramatult uut ühiskonda. Eesti rahva jaoks oli parim kindlustuspoliis uue vabariigi säilimisele haritud eestlane, kes oskaks tarku otsuseid teha. Tartu Ülikooli taasavamine veel kestva sõja ajal oli sügavalt sümboolne. Sümboolne oli ka see, et esimene Eesti Vabariigi haridusminister Peeter Põld, kelle monumendi ministeerium, Tartu Ülikool ja Tartu linn täpselt kaks aastat tagasi Haridus- ja Teadusministeeriumi hoone ette Munga tänavale rajasid, jättis ministritöö, sest teda kutsuti Tartu Ülikooli avamise ettevalmistustööde kuraatoriks. Peeter Põld oli töömees ja tegi eestikeelse Tartu Ülikooli nimel palju. Mida teeme meie? Valitsus saatis Riigikogule arutamiseks Tartu Ülikooli seaduse eelnõu, mille üks peamisi punkte on Tartu Ülikoolile rahvusülikooli staatuse andmine. Jah, andmine – sest senises seaduses on ülikooli küll rahvusülikooliks nimetatud, kuid jäetud see mõiste sisustamata. Uues seaduses korratakse üle ülikooli õigus rahvusteaduste professuure ja ajaloolist hoonestut pidada, aga sätestatakse ka vastutus selle eest. Eesti keel ja kultuur peavad rahvusvaheliseks muutumise kõrval just rahvusülikoolis jätkuvalt oma arendava ja hoolitseva alma materi leidma. Ülikool ja siin arendatav teadus peavad olema jätkuvalt olulises osas eestikeelsed. Et meie andekamad noored Eestisse õppima asuksid, peame kõigil eestikeelsetel õppekavadel õppivatele üliõpilastele pakkuma vaid tasuta õpet. Peamiselt inglisekeelses rahvusvahelises teadustöös osalemise kõrval peame publitseerima teadustekste ka eesti keeles ja suurt osa õppematerjalist ka eestikeelsena koostama. Riik muidugi toetab sellist eestikeelse sõnavara ja mõtlemise arendamist ka rahaliselt. Seda tuleb teha, et eesti keel ei taanduks vaid köögikeeleks. Muidugi on Tartu Ülikool meie peamine teadusasutus. Enamus Eesti säravast teadusest tehakse siin, enamus doktoritöösid juhendatakse ja kaitstakse siin. Seetõttu toon esile, et alates 2012. aastast on doktorandid, kes praegu on peamiselt üliõpilase staatuses, oma teadlaskarjääri esimesel redelipulgal ka tegelikult teadlastena. Nende kui nooremteaduritega sõlmitakse töölepingud. See tähendab sotsiaalseid garantiisid ja teeb lihtsamaks teadlastee jätkamise. Muudamegi olukorda, sest hetkel on osa andekaid doktorante majanduslikel põhjustel sunnitud kas doktorantuuri katkestama või venib see töö neil ebamõistlikult pikaldaseks. Aga järelkasv on Eesti teadusele ja ülikooliharidusele võtmetähtsusega. Täna sobib ka tänada. Olen just Tartu Ülikoolile tänu võlgu, et sain viimati alles eelmise nädala reedel tõeliselt uhkust tunda. Kujundlikult väljendades kõrvad liikusid, kui Eesti teadlasi ja seega peamiselt Tartu Ülikoolis tehtavat teadust Euroopa teadusministrite nõukogus korduvalt kiideti. Viimane teaduse seitsmendat raamprogrammi puudutav raport toob esile, et meie oleme, st. teie olete, edukaimad projektides osalejad ja Eesti teadus kasutab Euroopa rahalist tuge kõige efektiivsemalt ja saab seda suhteliselt ka kõige rohkem. Olgu selline kokkuvõte ka kingituseks eestikeelsele Tartu Ülikoolile tema sünnipäeval. Vivat, crescat, floreat Universitas Tartuensis! Kõik uudised Keel EST

13.12.2017 09:55 (23.6) Minister Mailis Reps ja rektor Volli Kalm allkirjastasid Tartu Observatooriumi ja Tartu Ülikooli ühinemislepingu [Haridus- ja Teadusministeerium]

Haridus- ja Teadusminister Mailis Reps ja Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm allkirjastasid täna, 13. detsembril ülikooli ja Tartu Observatooriumi ühinemislepingu. Alates 2018. aasta 1. jaanuarist tegutseb Tõraveres asuv Tartu Observatoorium instituudina ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Minister Mailis Reps märkis, et teadusasutuste võrgu korrastamine aitab kindlustada teadus- ja arendustegevuse stabiilsust ja kvaliteeti. „Ülikooli koosseisus on stabiilsus suurem ning ühinemine tähendab täiendavaid arenguvõimalusi koostöös ülikooli teiste valdkondade ja partneritega,“ ütles Reps. Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil ütles, et ülikoolil ja obervatooriumil on alati olnud ühiseid teadusprojekte ning kahe asutuse liitumine aitab sisulisele lõimumisele kindlasti kaasa. “Oleme selle liitumise ettevalmistuse käigus saanud kinnitust, et sellest koostööst võidavad mõlemad osapooled,” ütles Vassil. “Avalikkusele on kõige paremini tuntud tudengisatelliidi projekt ESTCube, mille käigus said meie üliõpilased ja teadlased koos obervatooriumi teadlastega edukalt hakkama Eesti esimese kosmosemissiooniga kosmosetehnoloogiate katsetamiseks. Juba on ettevalmistamisel ka ESTCube-2,” sõnas Vassil ja lisas, et Tõraveret ei nimetata asjata Eesti kosmoseuuringute keskuseks. Tartu Observatooriumi direktor Anu Reinart tõi esile ka teisi tegevusvaldkondi lisaks astronoomiale ja kosmosetehnoloogiale. “Hea näide tugevast koostööst ülikooliga on nn keskkonnaobservatoorium taimkatte, atmosfääri, veekogude jm kaugseireks,” selgitas Reinart ja lisas, et kahe asutuse ühinemine annab palju võimalusi teadus- ja õppetöö paremaks lõimimiseks. Reinart mainis ka ettevõtluskoostööd: “Usun, et koos Tartu Ülikooliga saame pakkuda paremaid võimalusi koostööks Eesti ettevõtetega kõrgtehnoloogiliste seadmete arendamisel. Oleme jõudsalt liikumas selle poole, et Tartu Observatoorium täidab teadus- ja kõrghariduskeskuse rolli kaugseire- ja kosmosetehnoloogia valdkonnas Põhjala ja Balti regioonis,” ütles ta. Ühinemist toetatakse ASTRA meetmest. Valitsus andis nõusoleku Tartu Observatooriumi ühinemiseks Tartu Ülikooliga tänavu septembris. 2016. aasta septembris allkirjastasid Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikool ja Tartu Observatoorium vastastikuse mõistmise memorandumi ühinemise ette valmistamiseks. Eelnevalt oli ühinemisele toetust avaldanud Teadus- ja Arendusnõukogu. Asutuste võrgu korrastamise vajadusele osutas 2015. aastal Teadus- ja Arendusnõukogu tellimusel valminud „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raport“. Konsolideerimise ülesanne on püstitatud ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegias aastateks 2014-2020. Kõik uudised Keel EST

30.04.2017 13:19 (23.6) Pullerits: Oh õudust, lihavastased muutuvad ka spordis üha sõnakamaks! [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

23.05.2018 09:58 (23.6) Pullerits: Tõsine ettepanek Tartu rattarallil osalejaile! [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Pühapäeval läheb enamikul hästi ja õnnelikult – aga mõnel (fotol vasakus servas) paraku mitte. Küsimus on sama, mis Euroopasse tungijate kohtagi: aga mis siis, kui nonde seas on kas või üksainus vägistaja, tapja või terrorist? Kui 999 noist ei tee midagi kurja, aga üks teeb? Kas sel juhul on 999 õnnelikuks tegemine ehk päästmine õigustatud?Elus on palju teisigi keerulisi küsimusi, ja üks neist on: kuidas tegutseda pühapäevasel Tartu rattarallil, et see lõpeks õnnelikult, et seal poleks isegi toda ühtainust protsenti, et miski võiks minna halvasti? Sest 999-l (metafoorselt rääkides) ei lähegi midagi halvasti, aga mida ütleb too üksainus, kel läheb?Ent enne, kui ratas üldse stardikoridori lähedale lükata, tuleb lahendada veel mitu praktilist küsimust. Kodanik Männik Hawaii Expressist peab saama mu vigastatud käiguvahetaja nii tööle, et see vahetaks ka eest väiksema hammasratta peale, sest ega muidu Pühajärve äärest s-kujulist tõusu mööda rollerirajale pressida vist jõuaks. Mul on usku tema mehaanikuvõimetesse, sest seda tõestas ta päev enne Elva rattarallit. Teiseks: tervis. Ööl vastu teisipäeva ei saanud magadagi, sest kurk nii teravalt kipitas. Päeval läksin apteeki ja apteeker ütles, et on küll mai, aga inimesi vaadates on tunne, nagu oleks pigem november – külmetanuid, kel kurk valus või nina tatine, on igal pool. Ostsin Carmolise tilku ja kurku pihustatavat taruvaigu tinktuuri, lisaks tegin professor Mihkel Zilmeri soovitatud intensiivse vitamiinikuuri immuunsüsteemi tugevdamiseks. Vastu kolmapäeva sain isegi magada, ent täna hommikul tuli hääl nagu tõrrepõhjast. Räägitakse mingist viirusest, mis pidi tervist laastama terve nädala. Kas üldse pühapäeval startida?Ja kui startida, siis kuidas? Esimesed kilomeetrid tuleb anda jalgadele halastamatult valu, mis minu puhul on alati tähendanud laastavat toimet hingamisteedele – teedele, mis niigi on praegu traumeeritud. Või mõjub praegune haigus pigem vaktsiinina, profülaktikana?Lisaks meeletu rahvamass, tasemelt kirju, kõigil veri vemmeldamas – teadagi, mis oht sellega kaasneb. Pärast Elva rattarallit ütles üks Tartu rattur, kellest olen isegi loo kirjutanud, et «Priit, ära räägi kogu aeg nendest kukkumistest» – aga neist ei saa ju mööda vaadata, kui sealsamas Elva rattarallil toimus umbes kümne mehe kukkumine suurel kiirusel otse minu silme all ja nina ees; kui kaks aastat tagasi Tartu rattarallil maandusin ise 2 km enne lõppu külakuhja (mis vigastaski käiguvahetaja kinnitust, millega Kodanik Männik nüüd maadlema peab); kui Võru rattarallil kukkusin külili, misjärel õlg jäi ajapikku nii kangeks, et pidin mitu kuud taastusravis käima; kui kukkumised, nagu siingi mõned fatalistid räägivad, on rattavõistluste paratamatu osa. Ütleks nii: loll on hoopis see, kes ei karda.Kõiki tegureid kaaludes on tulemus järgmine: Tartu rattarallil tuleb teha väheste kaaslastega meeskondlik temposõit.Ja nüüd teen ettepaneku täiesti siiralt ja tõsiselt kõigile, kes pühapäeval starti lähevad: kui mõni teist soovib samuti riske maandada, ent teha siiski tugeva sõidu, kutsun teid endaga liituma.Võite ju öelda, et Tartu rattarallil on tänavu niigi tempogrupid, miks ma nondega ei ühine. Vastan: aga kas te teate, kui palju on nois gruppides juba sõitjaid? Eile seisuga oli kiireimas, 32 km/h tempo grupis kirjas juba 120 ratturit, andis mulle teada Scanpixi fotoagentuuri Baltimaade juht Art Soonets, kes läheb toda gruppi karjatama! Ja nüüd küsin: mis te arvate, kas too grupp on ohutu?Minu idee ja ettepanek on järgmine: kui keegi tahab sõita Tartu rattarallit ohutus meeskonnas keskmise kiirusega 35-36 km/h, siis võtke minuga ühendust (kirjutage mulle priit.pullerits@postimees.ee) ja komplekteerime oma 4-6-liikmelise meeskonna. Alustame kusagilt tagant (kust, selles lepime eelnevalt kokku), sest seal ei ole rapsimist ning preemiaks saame emotsionaalse sõidu, sest vähemalt pool distantsist saame pidevalt teistest mööda sõita. Ma tean, millest räägin, sest just nii talitasin ma mullu kolme kaaslasega (ühega oli enne starti kokkulepe koos sõita, teine kaaslane ühines spontaanselt pärast Variku viadukti ja kolmas pärast Otepääd). Tegime üksteise alla tempot, püüdsime gruppe kinni, spurtisime nende eest minema – hästi emotsionaalne ja huvitav oli. Ja ohutu ka. Viimase suure grupi püüdsime kinni tosin kilomeetrit enne finišit Külitsel, sellest enam mööda pressima ei hakanud.Ma tean, et paljud hoiavad siin madalat profiili ega soovi avalikku tähelepanu. Kinnitan, et keegi teist, kes te minu meeskonda tulete, ei pea kartma ei siin blogis ega kuskil mujal nimelist äramärkimist, mille kinnituseks on see, et mitte keegi ei tea siiamaani, kes olid need kolm, kes minuga eelmisel aastal Tartu rattaralli enamiku rajast läbi sõitsid.Niisiis mõelge, kas olete mu pakkumisest huvitatud, ja kui jah, siis andke teada. Teie poolt eeldan teistega võrdselt meeskonna vedamist (ballasti ei ole vaja – tänan, ei!) ja kooskõlastatud ning ohutut tegutsemist. Keskmine kiirus 35-36 km/h on see, mida peaksime püüdma hoida, nii et teate arvestada, kas te võimed seda lubavad.Eesmärk, olgu korratud, on teha Tartu rattarallil korralik meeskonnasõit, mis pakuks nii füüsilist pinget kui emotsionaalset ülevust ning oleks ennekõike ohutu. Teeme ära!Foto 1: Mullune Tartu rattaralli Tõrvandi TP kandis. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/ScanpixFoto 2: Hawaii Express Gran Fondo rattasõit Tallinnast Tartusse augustis 2015: ratturid tõusul Toomemäele. Foto autor: Kalev Saar, Postimees/ScanpixFoto 3: Tohterdatav mullusel Tartu rattarallil Tõrvandi TPs. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/ScanpixFotod 4 ja 6: Mullune Tartu rattaralli Ülenurme kandis. Fotode autor: Sille Annuk, Postimees/ScanpixFoto 5: Mullune Tartu rattaralli Nõo TP kandis. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix

18.02.2024 19:26 (23.6) Reportaaž Tartu maratonilt: eesmärk sai kindlalt täidetud! [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Eesmärk: lõpetada Tartu maratoni lühem distants, 31 km sõit ajaga mitte üle 2:15.Modus operandi: võistlema ei hakka, kuid toitlustuspunktides söömaaegu ka ei pea.Ettevalmistus: 406 km klassikatehnikas suusatamist viimase kahe ja poole kuu jooksul.Suuskade ettevalmistus: vanadest määretest puhastamine (mis ei taga siiski fluorikontrolli läbimist, nagu selgus katsel), libisemiseks fluorivaba määre, pidamiseks kliister. (Töövahendis vasakpoolsel fotol.)Stardipositsioon: 14. rida (fotol ülal paremal) ehk umbes 140. koht, et vältida alguses kiirematega tarbetut ja eesmärgivälist kaasa minemist.Stardieelne ettevalmistus: süüa üks banaan, tutvuda esimese tõusu ja esimese laskumisega. Tõusul sain aru, et jäljes üles pressimine nõuab suurt vaeva, kergem on joosta raja kõrval kääri, mis tarvis tegin kindlaks, millisesse ritta panna stardis suusad, et saaks kohe tõusu all teisi segamata laiale jäljeta alale suunduda. Tõusule järgneval kiirel kerge vasakkurviga laskumisel tegin kindlaks, et jälg on hea ning midagi kartma ei pea. Enne starti lisasin kahele õhukesele nn higisärgile USA suusakombinesooni alla Postimehe kunagise rattasärgi, sest ilm tundus tuuline ning ei olnud plaani end higiseks sõita. Vöökotiga võtsin kaasa kolm spordigeeli ja mobiiltelefoni.Nüüd sõidust.Umbes kümme kilomeetrit enne Tartu maratoni lõppu olid meditsiiniteenistuse esindajad metsa vahel suuremate jõududega väljas: turske mees, punase ristiga särk seljas, hüüdis kõva häälega, et hoitaks sisekurvi, sest väliskurv olla kuratlikult jäine, ning kurvi lõpus, kui sinna püstijalu kohale jõudsid, märkasid, et raja servas ootas teine mees – või oli neid seal lausa kaks, sest kiirus neist möödudes polnud väike? – lausa mootorsaaniga, selle järel kelk haavatute äraveoks.Probleem oli selles, et punase ristiga mehele lähenedes oli raske aru saada, milline on välis- ja milline sisekurv, sest laskumise allosa veel ei paistnud.Õnneks täpsustas hoiataja, et tuleb hoida paremale – järelikult on sisekurv seal.See tähendas laskumise alguses vasakult paremale, üle jäässe pressitud radade libisemist, mis iseenesest on riskantne manööver, kui suusk peaks mõnda jäisesse jälge takerduma.Kuuldavasti – pärast maratoni kuuleb supilauas igasugustest kogemustest ja läbielamistest – olid mõned suusatajad seal hirmust või ettevaatusest suusad alt võtnud ja alla jalutanud. Mis ei olnud sugugi vähem riskantne tegevus, sest pärast maratoni Elva mändide all neljandasse autoparklasse astudes nägin oma silmaga, kuidas üks mees vähem kui poolekilomeetrisel teekonnal mööda jäist teerada kolmel korral oma suusasaabastega külili lendas. Jäi siiski terveks.Pärast lõpetamist meeste riietumistelki astudes oli esimene, keda nägin, üleni verise ninaga mees. Ta ütles, et Harimäelt laskudes, kui rada järsku lõppes, oli suusk suuremas lumes n-ö kinni jooksnud ning ta oli pea ees maad rünnanud.Poole tunni jooksul sai finiši- ja toitlustusalas näha seitset-kaheksat verist nina. Ühel mehel oli pea sidemes. Ühel oli lõual plaaster.Asi oli selles, et jäiste olude tõttu oli see kõigi aegade kiireim Tartu maraton. Harilikes talveoludes ei ole Tartu maratoni rada midagi keerulist ega riskantset, kuid jää muutis tänase sõidu küllap isegi vilunuile mitmes kohas veidi ärevaks. Hoiataja ja meditsiinisaani saatmine kurvilisele laskumisele kümmekond kilomeetrit enne finišit oli seega korraldajalt ainuõige otsus.Ei saa salata, et kui too laskumine õnnestus läbida kahele jalale jäädes – ehkki tuli näha vaeva, et vasakule, kurvist välja metsa alla ei tuiskaks –, tabas südant suur kergendus.Sõitsin seekord ja üldse elus esimest korda lühemat, 31-kilomeetrist distantsi, sest ei pidanud veidi rohkem kui 400-kilomeetrist suusakilometraaži detsembri algusest piisavaks, et minna pikale, 63 kilomeetri sõidule.Lühema maa esimestel kilomeetritel Arula põldudel on piisavalt tõuse, kus annab oma kohta parandada, isegi kui oled startinud alles 14. reast. Sel sõidul osaleb palju noori, kellest üks kasutas teravaima parempöörde kohas ühe tõusu lõpus ilmselget uisusammu. Näha oli, et enamik oli pidamisega hädas, sest vähesed üritasid üles punnida jäljes, mis oli jäine, vaid otsisid paremat nakkumist jäljest väljas. Ent sealgi tuli enamasti abi otsida käärsammust.Kui lühem rada ühineb umbes kolme kilomeetri järel pikema distantsiga, olid jõujooned enam-vähem paika pandud. See tähendab, et kiiremad olid läinud oma teed. Mis tähendab, et edaspidi tuli rada jagada peamiselt pikema maa sõitjatega, kel seljas valdavalt numbrid 1700-st 2800-ni. Nende hulgas jäi silma ka üks kaabuga ja kaks naiste rahvariietes sõitjat. Kuid paistis, et ega nad nalja teinud – liikusid igati pühendunult.Seekordsel Tartu maratonil oli oluline suunata pilk kaugusse, eriti laskumistel. Nii sai aegsasti määrata, kas ees, laskumise all, ootab jäljetu liuväli, kus tekib oht, et suusad võivad joosta laiali, või on siiski aimatav mingigi jälg, mis võimaldab suuski kindlamini juhtida. Tõusude eel tuli jällegi juba eemalt sihtida seda osa, kus paistis rohkem lahtist lund, milles oli lootust suuski pisutki pidama saada. Kui jäid tõusul jäisele rajaosale, polnud muud lahendust kui paaristõugetega üles pressida, sest liuväljal suuski pidama saada on ilmselt jõukohane vaid eliitsõitjatele.Üldiselt, tunnistagem, tähendab Tartu maraton siiski suurt üksildust, kuigi rajal on ees, kõrval ja taga pidevalt teisi. Aga nemad sind edasi ei vii. Edasi saad liikuda ainult ise vaeva nähes ja pingutades. See, mööngem, on omaette nohistamise töö, kus vahelduvad vaid sõiduviisid. Aga tegemist on ikkagi Tartu maratoniga, Eesti aasta olulisima ja prestiižseima rahvaspordisündmusega – see aitab üksildusest üle olla.Finišis tahtsin viia vabatahtlikult suusad fluorikontrolli, aga ei õnnestunud. Fluorikontroll, näis, et oli selleks ajaks oma tegevuse juba lõpetanud. Mis siis, et jõudsin Elvasse kohale ligi viis minutit vähem kui kahe tunniga, mis andis 77. koha. Esimest korda saja sees – nali!Foto 1: Priit Pullerits (keskel) Arulas Tartu maratoni 31 km sõidu stardi eel. Foto autor: Markus PuuseppFoto 2: Priit Pulleritsu suuskade ettevalmistuseks kasutatud vahendid. Foto autor: Priit PulleritsFoto 3: Tartu maratoni lühema, 31 km sõidu osalejad stardi ootel. Foto autor: Priit PulleritsFotod 4 ja 5: Tartu maratoni põhisõidu start Otepääl Tehvandi staadionil. Fotode autor: Margus Ansu, Postimees/ScanpixFotod 6, 10 ja 11: Söögipeatus Palu toitlustuspunktis. Fotode autor: Margus Ansu, Postimees/ScanpixFotod 7, 9 ja 13: Suusatajad lähenemas Palu toitlustuspunktile. Fotode autor: Margus Ansu, Postimees/ScanpixFotod 8 ja 14: Eliitsõitjad lõpetamas Tartu maratoni. Fotode autor: Margus Ansu, Postimees/ScanpixFoto 12: Rahvariietes suusataja Tartu maratonil. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix

27.02.2024 16:41 (23.6) Pullerits: Kes on süüdi, et Tartu maraton jäi igavaks ja emotsioonituks? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Nüüd, kui Jaanus Laidvee maratonireportaaži on kuue päevaga lugenud peaaegu sama palju inimesi nagu minu oma nelja päevaga, mis on igati kõva tulemus, tuleb vaadata otsa mõtlemapanevale etteheitele, mis pääses valla siis, kui olin oma ülevaates kirjutanud lõigu, mida hindas kõrgelt isegi kauane suusaõppejõud Kaarel Zilmer:„Üldiselt, tunnistagem, tähendab Tartu maraton siiski suurt üksildust, kuigi rajal on ees, kõrval ja taga pidevalt teisi. Aga nemad sind edasi ei vii. Edasi saad liikuda ainult ise vaeva nähes ja pingutades. See, mööngem, on omaette nohistamise töö, kus vahelduvad vaid sõiduviisid.”Pärast seda hakkasid levima nendingud, mis said järjest võimendust, et Tartu maratoni seekordne sõit oli igav ja emotsioonitu. Seda vaatamata kiirele rajale. Kui järele mõelda, siis ega neile tõdemustele vastu sõdima ei hakkaks. Ent rõhutan, et siin pole mingitki kriitikat peakorraldaja Indrek Kelgu ja tema meeskonna vastu. Kui siin otsida süüdlasi, siis tuleb mul vaadata eeskätt enda otsa.Jah, oli tõesti Tartu maraton üksjagu igav ja emotsioonitu. Hüva, osa sellest võib panna selle arvele, et sõitsin lühemat maad, mis ei ole nii konkurentsitihe ega võitluslik, nagu pikem maa. Aga isegi kui vaatan maratonil osalenuna pikema maa sõidu tulemusi ja tagajärgi, tuleb tunnistada, et kui ei oleks juhtunud ühe mehe ootamatut ojja sõitu, poleks sealt laiemat kõlapinda pälvinud mitte miski. Või eksin?Ei eksi. Võitis Henri Roos. Tubli. Andrus Veerpalu jäi harrastaja Taavi Kaivi järel viiendaks. Oleme kuulnud. Et endine laskesuusataja Kalev Ermits tuli seitsmendaks (fotol vasakul), on juba väga spetsiifiline teadmine. Et minust ainult viis aastat noorem Alar Savastver sai 20. koha – väga kõva! –, seda teavad küllap peamiselt ainult Suusasemud. Anders ja Andreas Veerpalu 30. ja 31. kohast ei hooli ega tea peaaegu keegi. Raio Piiroja 57. koht ei pälvinud kuskil erilist tähelepanu. Ainus, mida rohkem teatakse, on Jaanus Laidvee 83. koht, sest ta on võtnud vaevaks – ja nii juba aastaid – oma tublimad sõidud huviliste rõõmuks sõnadesse salvestada. Poleks Laidveed, poleks neist, kes tulid pärast Veerpalu seeniori, mitte ainsatki laiema avalikkuse jaoks olemaski. Ja see, kinnitan, ei ole siin mõeldud mingi kriitika või etteheitena kellegi aadressil, kes tulid esimese paarisaja sisse. Nagu aru saate, ei piisa nüüdisajal – ei ole piisanud juba pikka aega tegelikult – sellest, et teha Tartu maratonil kõva sõit. See jääb lihtsalt kiretuks arvude reaks (aeg ja koht ja koht vanuseklassis) lõputus protokollis. Ise märkate, mõni konkurent või tuttav võib-olla samuti, aga see ongi kõik. Sest lugu ju pole! Mis tähendab, et iga Tartu maraton, et sellest midagi meelde jääks, tuleb suureks kirjutada, rääkida, näidata. Kes teist seda teeb? (Peale Laidvee, muidugi.)Mäletate, mis oli vanasti? Vanasti algas siin juba sügisel võrdlus, mis sageli levis ka suurde meediasse, kes kui palju harjutab ja kes mis eesmärgi on seadnud. Enne Tartu maratoni ilmus Postimehe vahel isegi Maratoni-nimeline eriväljaanne. Nädal enne Tartu maratoni toimus teatemaraton, kus sai asja suureks tegemise nimel legendaarsesse PSJJ-nimelisse võistkonda kaasatud mitmeid sitkeid tegijaid, alates Silver Eensaarest ja Indrek Teppost ning lõpetades Piiroja (fotol ülal paremal), Peeter Kümmeli ja Timo Simonlatseriga. No ja siis maraton ise muidugi! Pinged olid sageli nii üles krutitud, et kahe võistluse eelsel ööl jäi uni sisuliselt olematuks. (Me ei tea seda, mida tundsid teised, kes tulid maratonile eesmärgiga kaotada ükskõik kellele, aga mitte mingil juhul mulle.) Sõit ise ei kulgenud ainult selle nimel, et omakorda võimalikult palju neid, kes tulid mulle kohta kätte näitama, enda selja taha jätta, vaid ka selle nimel, et talletada mällu kõik, keda rajal nägin ja kohtasin ja mis kilomeetril ja mis juhtus. Vaja oli ju teha reportaaž, kus tegelasteks tuli muuta isegi need, kes võib-olla ei tahtnudki seal tegelased olla. Kuid ega keegi küsinud – see oli karm võistlus, kes keda. Igaühest võis saada kas nimeline võitja või nimeline ohver. Vastaste nimekiri ulatus Jürgen Ligist ja Pavo Raudsepast Mihkel Mardna ja Pärtel Piirimäeni. Nad kõik said maratoniloos tegelasteks. Ja kui ei saanudki, siis igal juhul pidid nad panema end valmis, et leida oma nimi nimekirjast „neile sai Tartu maratonil pähe tehtud”.Võib-olla käib mingi omavaheline arvete klaarimine nüüd väiksemates rühmades. Kuulsin, et Suusasemude seas. Aga see jääbki kinnisesse väiksesse kommuuni. Sellel ei ole üleskütvat laia eellugu ega järellainetusega maratoni mällusöövitavat järellugu. Ain-Alar Juhanson on püüdnud laiema loo jutustamist edendada oma triatlonidel, ja päris edukalt. Tartu maratonil, ütleme otse, ei ole selliste lugude edendajaid järjepidevalt olnud. Laidveele kiitus, et ta püüab, aga üldtunnustatud mõju saavutamiseks peab tegevus olema järjepidev, kauakestev; liiati on Laidvee tase suusatajana liiga kõva, et pakkuda teistele võrdlusvõimalust. Samuti ei aita Tartu maratoni meeleolukamaks muuta Grete Lõbu ja Jüri Muttika, kellel on küll ETV tugi, aga nendegi tegevus on episoodiline ja hooajaline ning erinevalt Laidveest on tase, vastupidi, liiga tgasihoidlik, et kirgi kütta. (Grete Lõbu sai 5:22ga 2367. koha, Muttika sai 2019. aastal 9:56ga 3246. koha.)Siit koorubki vastus tänavusele tõdemusele, miks jäi Tartu maraton sedapuhku paljude silmis igavaks ja emotsioonituks. Või eksin? Ei eksi.Fotod tänavuselt Tartu maratonilt, autor Margus Ansu, Postimees/Scanpix

10.03.2008 13:00 (21.78) EALLi ajakirjandusauhindade nominendid ja võitjad [ERR Uudised]

01.06.2015 12:25 (21.78) Pullerits: Millist dramaatikat pakkus Tartu rattaralli? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

07.10.2007 19:45 (21.78) Treier ja Kriit Tartu linna meistriteks [Sportnet]

15.04.2008 20:30 (21.78) Kolmapäeval peetakse Eesti karikavõistlustel veerandfinaalkohtumisi [ERR Sport]

16. aprillil peetakse Eesti jalgpallikarikavÃµistlustel kolm viimast veerandfinaalkohtumist, kus on vastamisi Tartu Maag Tammeka II - Tallinna Flora, Tallinna Kalev - Tallinna Flora II ja Tartu Santos - Tartu Maag Tammeka. kell 17:00 Tartu Annelinna kunstmurustaadion (Kaunase pst 68B, Tartu) TARTU JK MAAG TAMMEKA II - TALLINNA FC FLORA Maag Tammeka duubelvÃµistkond, kus mÃ¤ngivad mitmed noortekoondise pallurid, on nÃ¤idanud, et kohati suudetakse pakkuda nauditavat jalgpalli. Kas Florale on vÃµimalik vastu hakata, sÃµltub eelkÃµige tartlaste mÃ¤ngu stabiilsusest. Pasi Rautiaineni hoolealused ei taha kindlasti midagi juhuse hooleks jÃ¤tta ja on Tartus kohal parimas rivistuses. Maag Tammeka duubli peatreener Norbert Hurt: â€œKindlasti on meeskonnal vaim mÃ¤nguks valmis ja anname kolmapÃ¤eval endast parima.â€œ MÃ¤ngija Mikk Laas: â€œMÃ¤letan, et eelmisel aastal suutsime Levadia vastu pÃ¤ris hea mÃ¤ngu teha ja nÃ¼Ã¼d oleme kindlasti edasi arenenud. Meil on olnud palju tugevaid mÃ¤nge ja ma arvan, et suudame sel aastal sama vÃµrdvÃ¤Ã¤rse mÃ¤ngu pakkuda, vÃµib-olla isegi parema, ja Florat Ã¼llatada.â€œ FC Flora peatreener Pasi Rautiainen: â€œKolmapÃ¤eval ootab meid ees selle hooaja esimene sÃµit Tartusse. Kahju, et peale mitut murul peetud kohtumist oleme sunnitud mÃ¤ngima taas kunstmurul. Olenemata sellest, kus me mÃ¤ngime, on meil siiski ainult Ã¼ks ilmselge eesmÃ¤rk.â€ MÃ¤ngija Siksten Kasimir: KolmapÃ¤eval meie vastaseks olev Tartu meeskond on vÃµitlusvÃµimeline, kindlasti ei tule nad seda mÃ¤ngu lihtsalt Ã¤ra mÃ¤ngima, vaid edasi saama. Eelmisel hooajal peetud kohtumine Levadiaga nÃ¤itas, et nad suudavad mÃ¤ngida ka tugevate tempos. Seega peame mÃ¤ngima enda mÃ¤ngu ja kiiresti avavÃ¤rava lÃ¶Ã¶ma. Peakohtunik Urmo VisnapuuAbikohtunikud: Sten Klaasen, Maikel Mikson kell 18:45 Kalevi Keskstaadioni kunstmuruvÃ¤ljak (Staadioni 3, Tallinn) JK TALLINNA KALEV - TALLINNA FC FLORA II KarikavÃµistluste veerandfinaali pÃ¤Ã¤semiseks on kalevlased pidanud Flora duublist enam vaeva nÃ¤gema. Kuigi Rock&Roll alistati esimeses ringis 6:0, saadi teises faasis vastaseks Viljandi Tulevik, kes pÃ¤rast rasket lahingut 2:1 alistada suudeti. Viimases voorus sai Kalev taas napi vÃµiduga edasi, alistades 1:0 Narva Transi duubli. Flora II on seni alistanud 9:0 Trummi SK, 3:1 PÃ¤rnu Vapruse ja 8:1 FC Elva. Lisaks karikamÃ¤ngule ootab mÃµlemaid nÃ¤dalalÃµpul ees tÃ¤htis mÃ¤ng liigas â€“ Kalev kohtub Vaprusega ja Flora II Paide Floraga. Tallinna Kalevi peatreener Aavo Sarap: â€œEi saa Ã¶elda, et meil loosiga vedanud oleks. Duublitel on meistriliiga meeskondade vastu alati midagi tÃµestada. Aga meie motivatsioon on kÃµrgem â€“ me tahame karikat vÃµita ning seda ei takista ka sÃ¤rgi kÃ¼ljes rippuvad jÃµnglased.â€ Meeskonna rÃ¼nnakute liider Tiit Tikenberg: â€œMotivatsioon on neil kindlasti kÃµrge. Noored rabelevad ja ripuvad kÃ¼ljes nagu hullud. Talvel kaotasimegi neile treeningmÃ¤ngus. Meie eesmÃ¤rk on nÃ¤idata, et trenn on trenn ja mÃ¤ng on mÃ¤ng. Liigas tuli viimane mÃ¤ng juba pÃ¤ris korralik ning nÃ¼Ã¼d tuleb oma vÃµimalusi paremini Ã¤ra realiseerides poolfinaali minna.â€ FC Flora II peatreener Erki KeskÃ¼la rÃ¤Ã¤gib kindlast asjast: â€œKindel on see, et mÃ¤ng viiki ei jÃ¤Ã¤.â€ MÃ¤ngija Siim Luts: â€œLoodame hÃ¤sti mÃ¤ngida ja Kalevit Ã¼llatada.â€ Peakohtunik Kristo TohverAbikohtunikud: Neeme Neemlaid, Aron HÃ¤rsing kell 19:45 Tartu Annelinna kunstmurustaadion (Kaunase pst 68B, Tartu) TARTU FC SANTOS - TARTU JK MAAG TAMMEKA PÃ¤rast Tammeka ja Merkuuri vaheliste derby-matÅ¡ide kadumist saab Tartu jalgpallipublik nÃ¤ha taas oma linna meeskondade heitlust. Paralleele Tammeka ja Merkuuri vaheliste kohtumistega vÃµib tuua mitmeid: FC Santoses pallivad mitmed endised Tammeka mÃ¤ngijad, nende treeeriks on endine Tammeka loots Meelis EelmÃ¤e ning Maag Tammekat omakorda juhendab Merkuuri endine peatreener Sergei ZamogilnÃµi. Samuti on klubide vahel konkurents noortetÃ¶Ã¶ alal, kus Santose vastavaid tegemisi koordineerib kauaaegne Tammeka treener Hillar Otto. TÃµsi, Santos pallib praegu siiski II liigas ning on kahtlane, kas Meistriliiga meestele tÃµsist vastupanu suudetakse osutada. FC Santose peatreener Meelis EelmÃ¤e â€žKÃ¤esolevat mÃ¤ngu vÃµib vÃµrrelda kui Taaveti ja Koljati vahelist vÃµitlus. â€œ MÃ¤ngija Timo Afanassjev: â€žJube raske midagi mainida, tulin just trennist ja rasked tÃ¶Ã¶pÃ¤evad selja taga, lÃ¤hen magama. Statal nÃ¤eme!â€ JK Maag Tammeka treener Jaanus Sirel: â€œSantose vastu lÃ¤heme mÃµttega jÃµuda poolfinaali nelja tugevama hulka. Ãœritame mÃ¤ngu kÃ¤igu vÃµimalikult vara Ã¤ra otsustada, ei taha lisaaega ega midagi. Me keskendume selleks mÃ¤nguks pÃ¤ris tÃµsiselt ja loodame edasi saada.â€œ MÃ¤ngija Kristjan Tiirik: â€œMÃ¤ngule lÃ¤heme loomulikult vÃµidumÃµtetega, pÃ¤rast kolmapÃ¤evast kohtumist on finaalini jÃ¤Ã¤nud veel kaks mÃ¤ngu. Kindlasti ei alahinda me Santost, vaid vÃµtame seda mÃ¤ngu kindlasti tÃ¤ie tÃµsidusega.â€œ Peakohtunik Raivo LattikAbikohtunikud: Jaanus Nilp, Alik SÃ¤de www.fcflora.eeJalgpall

15.04.2008 21:00 (21.78) Homme mängitakse viimased karikavõistluste veerandfinaalid [Sportnet]

Homme, 16. aprillil peetakse kolm viimast 2007/2008. aasta meeste jalgpalli karikavÃµistluste veerandfinaalkohtumist, kus vastamisi on Tartu JK Maag Tammeka duubel ja Tallinna FC Flora, JK Tallinna Kalev ja Tallinna FC Flora duubel ning Tartu FC Santos ja Tartu JK Maag Tammeka. Poolfinaalpaarid loositakse neljapÃ¤eval, 17. aprillil kell 12:00 Eesti Jalgpalli Liidus. 2007/2008. aasta karikavÃµistluste veerandfinaalid kolmapÃ¤eval, 16. aprillil: kell 17:00 Tartu Annelinna kunstmurustaadion (Kaunase pst 68B, Tartu) TARTU JK MAAG TAMMEKA II - TALLINNA FC FLORA Maag Tammeka duubelvÃµistkond, kus mÃ¤ngivad mitmed noortekoondise pallurid, on nÃ¤idanud, et kohati suudetakse pakkuda nauditavat jalgpalli. Kas Florale on vÃµimalik vastu hakata, sÃµltub eelkÃµige tartlaste mÃ¤ngu stabiilsusest. Pasi Rautiaineni hoolealused ei taha kindlasti midagi juhuse hooleks jÃ¤tta ja on Tartus kohal parimas rivistuses. "Kindlasti on meeskonnal vaim mÃ¤nguks valmis ja anname kolmapÃ¤eval endast parima," Ã¼tles Maag Tammeka duubli peatreener Norbert Hurt. "MÃ¤letan, et eelmisel aastal suutsime Levadia vastu pÃ¤ris hea mÃ¤ngu teha ja nÃ¼Ã¼d oleme kindlasti edasi arenenud. Meil on olnud palju tugevaid kohtumisi ja ma arvan, et suudame sel aastal sama vÃµrdvÃ¤Ã¤rse mÃ¤ngu pakkuda, vÃµib-olla isegi parema, ja Florat Ã¼llatada," arutles tartlaste poolkaitsja Mikk Laas. FC Flora peatreener Pasi Rautiainen: "KolmapÃ¤eval ootab meid ees selle hooaja esimene sÃµit Tartusse. Kahju, et peale mitut murul peetud kohtumist oleme sunnitud mÃ¤ngima taas kunstmurul. Olenemata sellest, kus me mÃ¤ngime, on meil siiski ainult Ã¼ks ilmselge eesmÃ¤rk." Flora poolkaitsja, endine Maag Tammeka pallur Siksten Kasimir: "KolmapÃ¤eval meie vastaseks olev Tartu meeskond on vÃµitlusvÃµimeline, kindlasti ei tule nad seda mÃ¤ngu lihtsalt Ã¤ra mÃ¤ngima, vaid edasi saama. Eelmisel hooajal peetud kohtumine Levadiaga nÃ¤itas, et nad suudavad mÃ¤ngida ka tugevate tempos. Seega peame mÃ¤ngima enda mÃ¤ngu ja kiiresti avavÃ¤rava lÃ¶Ã¶ma." kell 18:45 Kalevi Keskstaadioni kunstmuruvÃ¤ljak (Staadioni 3, Tallinn) JK TALLINNA KALEV - TALLINNA FC FLORA II KarikavÃµistluste veerandfinaali pÃ¤Ã¤semiseks on kalevlased pidanud Flora duublist enam vaeva nÃ¤gema. Kuigi Rock&Roll alistati esimeses ringis 6:0, saadi teises faasis vastaseks Viljandi Tulevik, kes pÃ¤rast rasket lahingut 2:1 alistada suudeti. Viimases voorus sai Kalev taas napi vÃµiduga edasi, alistades 1:0 Narva Transi duubli. Flora II on seni alistanud 9:0 Trummi SK, 3:1 PÃ¤rnu Vapruse ja 8:1 FC Elva. Lisaks karikamÃ¤ngule ootab mÃµlemaid nÃ¤dalalÃµpul ees tÃ¤htis mÃ¤ng liigas â€“ Kalev kohtub Vaprusega ja Flora II Paide Floraga. "Ei saa Ã¶elda, et meil loosiga vedanud oleks. Duublitel on meistriliiga meeskondade vastu alati midagi tÃµestada. Aga meie motivatsioon on kÃµrgem â€“ me tahame karikat vÃµita ning seda ei takista ka sÃ¤rgi kÃ¼ljes rippuvad jÃµnglased," rÃ¤Ã¤kis Tallinna Kalevi peatreener Aavo Sarap. Meeskonna rÃ¼nnakute liider Tiit Tikenberg: "Motivatsioon on neil kindlasti kÃµrge. Noored rabelevad ja ripuvad kÃ¼ljes nagu hullud. Talvel kaotasimegi neile treeningmÃ¤ngus. Meie eesmÃ¤rk on nÃ¤idata, et trenn on trenn ja mÃ¤ng on mÃ¤ng. Liigas tuli viimane mÃ¤ng juba pÃ¤ris korralik ning nÃ¼Ã¼d tuleb oma vÃµimalusi paremini Ã¤ra realiseerides poolfinaali minna." FC Flora II peatreener Erki KeskÃ¼la rÃ¤Ã¤gib kindlast asjast: "Kindel on see, et mÃ¤ng viiki ei jÃ¤Ã¤." Poolkaitsja Siim Luts lisas: "Loodame hÃ¤sti mÃ¤ngida ja Kalevit Ã¼llatada." kell 19:45 Tartu Annelinna kunstmurustaadion (Kaunase pst 68B, Tartu) TARTU FC SANTOS - TARTU JK MAAG TAMMEKA PÃ¤rast Tammeka ja Merkuuri vaheliste derby-matÅ¡ide kadumist saab Tartu jalgpallipublik nÃ¤ha taas oma linna meeskondade heitlust. Paralleele Tammeka ja Merkuuri vaheliste kohtumistega vÃµib tuua mitmeid: FC Santoses pallivad mitmed endised Tammeka mÃ¤ngijad, nende treeeriks on endine Tammeka loots Meelis EelmÃ¤e ning Maag Tammekat omakorda juhendab Merkuuri endine peatreener Sergei ZamogilnÃµi. Samuti on klubide vahel konkurents noortetÃ¶Ã¶ alal, kus Santose vastavaid tegemisi koordineerib kauaaegne Tammeka treener Hillar Otto. TÃµsi, Santos pallib praegu siiski II liigas ning on kahtlane, kas Meistriliiga meestele tÃµsist vastupanu suudetakse osutada. "KÃ¤esolevat mÃ¤ngu vÃµib vÃµrrelda Taaveti ja Koljati vahelise vÃµitlusega," mÃ¤rkis FC Santose peatreener Meelis EelmÃ¤e. Santose kaitsja Timo Afanassjev: "Jube raske midagi mainida, tulin just trennist ja rasked tÃ¶Ã¶pÃ¤evad selja taga, lÃ¤hen magama. Statal nÃ¤eme!" JK Maag Tammeka treener Jaanus Sirel kinnitas, et meeskond soovib poolfinaali jÃµuda. "Ãœritame mÃ¤ngu kÃ¤igu vÃµimalikult vara Ã¤ra otsustada, ei taha lisaaega ega midagi. Me keskendume selleks mÃ¤nguks pÃ¤ris tÃµsiselt ja loodame edasi saada," selgitas Sirel. "MÃ¤ngule lÃ¤heme loomulikult vÃµidumÃµtetega, pÃ¤rast kolmapÃ¤evast kohtumist on finaalini jÃ¤Ã¤nud veel kaks mÃ¤ngu. Kindlasti ei alahinda me Santost, vaid vÃµtame seda mÃ¤ngu kindlasti tÃ¤ie tÃµsidusega," lausus Maag Tammeka kapten Kristjan Tiirik. Eesti Jalgpalli Liit

03.09.2008 10:45 (21.78) TÜ ASK Spordikool alustab hooaega 11. spordialaga [ERR Sport]

Kui eelmisel hooajal avatud Tartu Ãœlikooli Akadeemilise Spordiklubi Spordikoolis oli esindatud kolm spordiala, siis tÃ¤navu viiakse Ãµppe-treeningtÃ¶Ã¶d lÃ¤bi koguni 11 spordialal. â€žEi tea, kas me oleme Tartu kÃµige suurem spordikool, kuid loodame, et heade tingimuste ja professionaalsete treenerite tÃµttu on meil spordikool, kus lastele meeldib kÃ¤ia, â€ž Ã¼tles Tartu Ãœlikooli Akadeemilise Spordiklubi juhatuse liige Harry Lemberg. â€žAnname endast parima, et vÃ¤lja tÃ¶Ã¶tada kÃµikidele spordiklubi saavutusspordialadele oma jÃ¤relkasvu sÃ¼steemi. PÃµhimÃµtteliselt on spordikool meil eksisteerinud juba aastaid, eelmisel aastal alustasime kolme akrediteeritud erialaga: sulgpall, korvpall ja kergejÃµustik. Sel aastal on ametlikele erialadele lisandunud vÃµimlemine, lauatennis, poks, jalgrattasport, maadlus, jÃµutÃµstmine, kÃ¤sipall ja sÃµudmine. Eriti hea meel on vÃµimlemise Ã¼le. Tartu Ãœlikoolis on vÃµimlemises pikad traditsioonid. Kui seni on treeningud toimunud vaid rÃ¼hmvÃµimlemises ja show-tantsus, mille eredamaks nÃ¤iteks on Rocki tantsutÃ¼drukud, siis uuest hooajast saavad lapsed tegeleda ka iluvÃµimlemise ja balletigaâ€ lisas Lemberg Tartu Ãœlikooli haldusdirektor ja spordiklubi juhatuse esimees Riho Illak Ã¼tles, et Tartu Ãœlikooli jaoks on spordikooli tegevus vÃ¤ga oluline: â€žVÃµib-olla nii mÃµnigi andekas noorsportlane vÃµi tervislikest eluviisidest lugupidav noor valib spordikooli lÃµpetamise jÃ¤rel kÃµrghariduse omandamiseks just Tartu Ãœlikooli pÃµhjusel, et meil on head tingimused nii harrastusspordi kui ka saavutusspordiga tegelemiseks.â€ Tartu Ãœlikooli Akadeemilisel Spordiklubil, kes kÃ¤esoleval aastal tÃ¤histab sajandat aastapÃ¤eva, on ette nÃ¤idata kuhjaga hÃ¤id sportlikke tulemusi. Saatis ju Ã¼likooli spordiklubi, vÃµrreldes teiste Eesti klubidega, kÃµige rohkem sportlasi Pekingi olÃ¼mpiale, koguni 6. Nende hulgas Pavel Loskutov, vÃ¤rske 1500 m Eesti rekordiomanik Tiidrek Nurme ja Grete Treier. Samuti omab spordiklubi korvpallimeeskonda Tartu Ãœlikool/Rock ning eelmisel hooajal valiti Tartu Ãœlikooli akadeemiline spordiklubi Eesti parimaks kergejÃµustiku ja jalgrattaspordi klubiks. Tartu Ãœlikooli doktorantuuris spordijuhtimist studeeriv Tartu Ãœlikooli Akadeemilise Spordiklubi spordijuht Alar Rikberg Ã¼tles, et laste spordiharrastus algab eelkÃµige vanematest. â€žKui lapsevanemad ise on sporti teinud siis pannakse ka laps trenni. FÃ¼Ã¼siline aktiivsus on lapsele vÃ¤ga oluline, sest lisaks tervisele annab trennis kÃ¤imine lapsele ka uusi sÃµpru ja enesekindlust.â€ ERR SPORT Varia

19.11.2008 12:30 (21.78) Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnal ja Tartu Ülikool ASK-il on aastapäev [ERR Sport]

LaupÃ¤eval, 22. novembril tÃ¤histavad Tartu Ãœlikooli kehakultuuriteaduskond 80. ja Tartu Ãœlikooli akadeemiline spordiklubi 100. aastapÃ¤eva Tartu Ãœlikooli aulas konverentsi ja aktusega. Kell 11 Ã¼likooli aulas algaval konverentsil â€žKehakultuurihariduse hetkeseis ja tulevikusuunadâ€ analÃ¼Ã¼sitakse liikumis- ja sporditeaduste, fÃ¼sioteraapiahariduse ja Ãµpetaja- ning treenerikoolituse probleeme. Ettekannete temaatika hÃµlmab Ã¼likooliharidust selle kÃµigil astmetel kuni doktoriÃµppeni, samuti tÃ¤ienduskoolitust. Kell 15 avatakse Tartu Ãœlikooli spordihoones (Ujula 4) Eesti Spordimuuseumiga koostÃ¶Ã¶s valminud juubelinÃ¤itus, samuti esitletakse juubeliks valminud ajalooalbumit. SÃµnavÃµttudega esinevad spordiklubi juhatuse liige Harry Lemberg, Eesti Spordimuuseumi direktor Mati Tolmoff ja albumi autor Ken Kalling. Kell 17 algab Tartu Ãœlikooli aulas aktus. AvakÃµne peab Tartu Ãœlikooli rektori professor Alar Karis ning ettekande kehakultuuriteaduskonna dekaan Mati PÃ¤Ã¤suke. SÃµnavÃµttudega esinevad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Tartu linnavalitsuse ja Tartu Ãœlikooli Ã¼liÃµpilasesinduse esindajad. Tartu Ãœlikooli poolt antakse Ã¼le aumÃ¤rgid ning akadeemilise spordiklubi poolt nimetatakse auliikmed, tunnustatakse ka Pekingi olÃ¼mpiamÃ¤ngudel osalenud sportlasi ning Tartu Ãœlikooli sporditegevusele kaasaaitajaid. KÃµik huvilised on Ã¼ritustele oodatud! ERR SPORTVaria

05.05.2010 13:45 (21.78) Tartu Jooksumaratonil joostakse 12 riigi lipu all [ERR Sport]

PÃ¼hapÃ¤eval stardivad 28. Tartu Jooksumaratonil sportlased 12-st riigist, kelle seast poodiumikohta pÃ¼Ã¼ab kindlasti Ida-Virumaalt pÃ¤rit seitsmekordne Tartu Jooksumaratoni vÃµitja VjatÅ¡eslav KoÅ¡elev. KoÅ¡elevile pakuvad vÃ¤Ã¤rikat konkurentsi mÃ¶Ã¶dunud aasta kolmas Aleksei Markov ja Mart Andresson, kelle kontole kuuluvad aastate 2009 neljas ja 2008 teine koht Tartu Jooksumaratonil. 28. Tartu Jooksumaraton on Ã¼htlasi ka SEB Tartu NelikÃ¼ritus 2010 teine etapp, mistÃµttu nÃ¤eb radadel ka mitmeid sportlasi, kes tuntust kogunud teistel aladel. Tartu NelikÃ¼ritus 2009 vÃµitja Raul Olle asub starti ootusega hoolimata vÃ¤hesest jooksutrennist maraton edukalt lÃµpetada. â€žJooksen eelkÃµige Tartu NelikÃ¼rituse lÃµpptulemust silmas pidades. Jooksumaraton mÃµjutab kindlasti NelikÃ¼rituse tulemusi, sest jooksjatel on vÃµimalus oma tugevusi Ã¤ra kasutada. Samas hea jooksja vÃµib olla ka hea suusataja, kuid rattasÃµidu tulemustes palju Ã¤ra anda,â€œ rÃ¤Ã¤gib Olle, kes peab jooksmist enda kÃµige nÃµrgemaks alaks. Ollele pakub SEB Tartu NelikÃ¼ritus 2010 lÃµikes kindlasti konkurentsi mÃ¶Ã¶dunud aasta kolmas ja kahel korral vÃµitjaks tulnud Rait Pallo. Naiste arvestuses saab pÃ¼hapÃ¤eval kaasa elada nÃ¤iteks 2008. aasta parimale Olga Andrejevale, kellele pakub konkurentsi Keenia jooksja Irene Chepkirui. TÃ¤naseks on pÃ¼hapÃ¤evasele vÃµistlusele oma nime kirja pannud 3600 jooksjat ja kepikÃµndijat. Riikidest on esindatud Eesti, LÃ¤ti, Leedu, Soome, Venemaa, Saksamaa, Norra, TÅ¡ehhi, Taani, Holland, Maroko ja Keenia. 28. Tartu Jooksumaraton toimub sel pÃ¼hapÃ¤eval stardipaigaga OtepÃ¤Ã¤l Tehvandi Spordikeskuse staadionil ja finiÅ¡ipaigaga Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses. Jooksjad ja kepikÃµndijad saavad valida kahe distantsi vahel, 23 km ja 10 km. Rohkem infot Tartu Jooksumaratoni raja ja registreerimise kohta leiab www.tartumaraton.ee. ERR SPORT / Klubi Tartu Maraton

24.02.2013 20:31 (21.78) Pullerits: Miks järgnevad maratonid on mõttetud? Teeme ise võistluse! [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Mis mõte on suusatamisega jätkata? Ma ei räägi Eesti suusatajatest, kes MMil kõrbevad; kes ei näita tulemustes mingit arengut, vaid näitavad pigem taandarengut. Neil pole tõesti suurt mõtet jätkata: nad suusatavad ju selleks, et head tulemust teha (tippspordis ei saa olla teist eesmärki), aga kui seda tulemust juba aastate kaupa ei paista, siis milleks ennast kurnata, kuna tippsport ei ole ühestki otsast tervislik? Räägin siin ikka oma- ja meiesugustest, kellel on palju realistlikumad eesmärgid kui kohalikel tippudel: saada mõnel maratonil paarkümmend kohta ettepoole või säilitada varasem tase või alistada parim naine või Pullerits.Eestis loeb ainult ühe võistluse tulemus – see on Tartu maraton. Kõik muud jõuproovid, olgu Viru maraton või Haanja maraton, muudest väiksematest võistlustest rääkimata, on vaid eel- või järelmäng Tartu maratonile. Korraks, pärast finišeerimist, võid ju tunda rõõmu, kui said näiteks 98. koha, aga juba järgmisel päeval ei loe see mitte midagi. See ei ole tulemus, millega kellelegi oma taset tõestada. Kui tahad oma tasemest rääkida, pead ütlema, mitmes olid mis aastal Tartu maratonil ja mis oli aeg.Niisiis, minu tase oli sel aastal 3:24.28,7 ja 380. koht. Mingisugune Alutaguse maratoni tulemus, olgu minu või teie oma, või Tamsalu maratoni tulemus või tulemusetus, on harrastussuusatamise tänavustes anaalides märkamatu tolmukübe.Siit kerkib aga küsimus, mis mõte on tänavu edasi treenida, ja kas üldse on mõtet.Ma ei teinud viis päeva pärast Tartu maratoni ühtegi trenni ega suusaliigutust. Ja pean ütlema, et väga mõnus oli. Ei olnud seda sundust, et tuled pärast vaimselt niigi väsitavat tööd koju – näiteks lõppeval nädalal oli mul Arteris tervelt kolm pikka lugu teha, neist intervjuud Mart Laariga soovitan soojalt kõigile, ehkki ajakirjanduslikult palju kõvem ja ajaloolisest aspektist paeluvam lugu on "Eesti tunnustamata abiline" – ja pead õhtupimedas kella seitsme ajal veel välja pooleteiseks-kaheks tunniks rassima suunduma.Kuid mis parata, südametunnistus (või loll kohusetunne?) hakkas piinama ning laupäeval läksin siiski suusatama. Ilus päikseline ilm oli, peaaegu tuuletu. Ei toppinud endale dresse selga, vaid sõitsin Eesti koondise endise läikleva kombega, sellisega, millisega Andrus Veerpalu tuli Salt Lake Citys olümpiavõitjaks. Palju parem oli liigutada, kui paksudes Björn Daehlie kaubamärgiga dressides. Võtsin üles mõnusa, lõdva temposõidu kiiruse ning läbisin Tartu dendropargis neli 4,75 km pikkust ringi aegadega 17.00 – 16.25 – 16.25 – 16.15. Kokku 19 km 1:06.05ga. (Keskmine kiirus 17,25 km/h; Tartu maratoni keskmine kiirus oli mul 18,5 km/h.) Küll oli lahe! Sõitsin mööda Kalle Kiiranenist, oma vanuseklassis kindlasti Eesti ühest sitkemast suusatajast, kes nautis mäeharjal parajasti mõnusat ilma, ja hüüdsin talle, et «pagan, küll on ikka hea vorm!».Aga see polnud veel viimane sõna. Pühapäeval oli sama ilus ilm nagu laupäeval ning esialgne aeglase sõidu kavatsus muutus dendropargis iseenesest taas mõnusaks temposõiduks. Sedapuhku tulid ringide ajad veelgi paremad: 16.25 – 16.00 – 15.47 – 15.38. Kokku 19 km 1:03.50ga ehk kaks ja veerand minutit kiiremini kui päev varem. (Keskmine kiirus 17,85 km/h.) Arvestades, et suvel saan juba 48, on see vanust silmas pidades päris korralik tempo, kas pole?Võrdlesin seekordseid aegu jaanuari keskpaiga tempotrenniga samal ringil. Siis olid ajad 17.38 – 17.04 – 16.58 – 16.33. Mälu järgi pingutasin tookord palju rohkem. Samuti võrdlesin nüüdseid laupäevaseid aegu tavalise rahuliku sõidu aegadega dendropargis hooaja künnisel – siis on ringiajad jäänud 21-22 minuti vahele. Hooaja algul, mäletan, et sõitsin ühes pikas trennis mõnda aega omaaegse suusakoondislase Peip Reedi kannul, kes kihutas dendropargi ringi pisut alla 19 minuti – küll tundus see aeg tollal karm ja pingutus kõva!Jah, ilmselt on hakanud hooaja lõpuks vorm kogunema, aga talv saab otsa ja tõsised võistlused on ammugi läbi. Seetõttu võib käia suusatamas niisama, endamisi ässamas, oma liikumisvõimest mõnu tundmas, ja on absoluutselt ükskamakõik, kas see kõik, mida trennis teen, on loogiline, on arendav või lammutav või puudub sel sootuks igasugune mõte. Kui on mõnus ja viitsid pingutada – siis pingutad. Kui ei viitsi, vaat siis naudid päikest ja kuulad, kuidas kevade mahlad liikvele lähevad. Aga mingi Tallinna või Haanja maraton – no öelge ausalt, mis tähtsus sel on, mitmendana seal lõpetada ja mis koht saada! Las esimesed tosin meest, kes sõidavad võidu peale, uhavad end poolpildituks, minu- ja meiesugustel ei ole seal küll mingit mõtet endale paela kaela tõmmata, ega ju?Oma laupäevase ja pühapäevase sõidu järel kuulutan siin välja korrespondentsvõistluse Tartu dendropargi 4,75 km pikkusel ringil. Tingimused on, et sõita tuleb klassikalises tehnikas, Tartu maratoni massilõikamist silmas pidades tuleb rõhutada, et rada lõigata ei tohi (olge head ja sõitke ka kurvid jäljes, mitte neid pooluisutades õgvendades), ja sõita tuleb ühe jutiga ehk mitte nii, et teete vahepeal puhkepause ja siis liidate nelja ringi ajad. Mõistagi eeldan, et võtate ka aega ausalt, seda enam, et ega siin mingeid medaleid tasuks ei tule. Praegu on dendropargi nelja ringi rekord 1:03.50ga minu käes ja nimel. Kes kiiremini sõidab – ja loevad tulemused alates tänasest, varasemad ajad mitte –, pangu siin blogi kommentaaride osas oma tulemus nimeliselt kirja (anonüümsete resultaatidega ei ole midagi peale hakata – või on keegi näinud võistlusprotokolle, kus on kirjas mingid anonüümikud?), nii saab talve lõpuks edetabeli kokku. Teeme ise oma elu põnevaks, selleks ei ole vaja kalli raha eest teise Eesti otsa massidega maid jagama minna! Saab ka kodule lähemal ja igaühele sobival ajal võistluse korraldada. Rahva- ja kodanikualgatused on ju nüüd teretulnud.******Jaanus Laidvee pushing a bike uphill on Slickrock Bike Trail, Sand Flats Recreation Area, Moab, Utah. 19. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Priit Pullerits pidurdab hoogu pärast Tartu maratoni lõpetamist. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 2: Hetk Tartu maratonilt. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/ScanpixFoto 3: Priit Pullerits soojendusdressis enne Tartu teatemaratoni starti. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/ScanpixFoto 4: Priit Pullerits pärast Tartu maratoni lõpetamist. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix

17.02.2016 10:30 (21.78) Pullerits: Kes peab rõõmustama Tartu maratoni ärajäämise üle? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Eile pärastlõunal kohtasin Tallinnas Coca-Cola Plazas Rasmus Kagget. Peale selle, et ta on tuntud «Pealtnägija» tegija, on ta viimastel aastatel saanud tuntuks ka kui võhmamees ehk pikkade alade harrastaja. Kroonika avaldas paar nädalat tagasi isegi kolmeleheküljelise loo Kagge ja tema endise kolleegi Roald Johannsoni katsumustest Itaalia Marcialonga suusamaratonil. See on midagi sellist, milleni isegi mina pole küündinud. (Pean silmas spordilugu Kroonikas.) Otsustasin Kagget veidi rööpast välja lüüa. (Aga miks Coca-Cola Plazas!? Kes maksis? Kellelt tuli idee? Loodan, et Äripäev ilmutab järjekindlust ja toob vastused neile uurivatele küsimustele peagi oma külgedel teie ette.)Laususin Kaggele pikema sissejuhatuseta, et tegelikult on ju hea, et Tartu maraton ära jääb.Ma ei tea, kuidas ta sisimas reageeris, sest vilunud ajakirjanikuna on ta kindlasti õppinud oma tõelisi tundeid peitma, kuid mulle tundus, et ta sattus veidi segadusse. Selle varjamiseks, nagu mulle taas tundub, ütles ta, kui õigesti mäletan, et tegelikult on ju kahju, et maratoni ei toimu. Seletasin talle, miks arvan vastupidi.Miks siis ikkagi on hea, et Tartu maraton ära jääb?Muidugi on sajad selles pettunud, et Tartu maratoni ei toimu, ennekõike Klubi Tartu Maraton esindajad. Aga alati ei saa mõelda nii mina-keskselt. Maratonile tulnuks ikkagi üle viie tuhande osaleja. Kui paljud neist on saanud piisavalt treenida?Pakun, et enamik on saanud treenida vähe. Mul on suuskadel kogutud veidi vähem kui 330 km. Selgus, et Kaggel on ligi kolm korda vähem – 130. Mäletan, kui olin 1980ndate esimeses pooles keskkoolipoiss ja läksin 10. klassis esimest korda Tartu maratonile. Mu stardinumber oli umbes 5500, lõpuks, kui õigesti mäletan, sain vist 1684. koha. Nii suur tõus õnnestus teha tänu sellele, et olin enda arust selleks ajaks küllaldaselt suusatanud, umbes 330 km. Järgmisel aastal, keskkooli lõpuklassis, olid ilmad kehvemad ning läksin Tartu maratonile, pagasis umbes 70 km. Ja see andis kohe tunda – selg väsis poolel maal kohutavalt ära, pidin isegi korduvalt peatuma, ning langesin lõpuks kuskile 3200. koha kanti. Vaat siis, mida teeb vähene treenitus.Arvestades, et sel talvel on enamik inimesi saanud viletsate lumeolude tõttu samuti treenida vaid napi kuu jagu, on alust eeldada, et kui maraton sel pühapäeval toimunuks, oleks see kujunenud paljudele katsumuste ja kannatuste rajaks. Paljud oleks saanud ebameeldiva emotsiooni. Tõenäoliselt oleks tulemus see, et nii mitmedki neist ei tuleks seetõttu tuleval aastal enam starti. Nii et pikas perspektiivis vaadeldes kaotanuks Tartu maraton võimalikke osalejaid. See siin, muide, ei ole mingi pehmojutt, vaid tegelikkuse kaine tunnistamine. (Olgu selguse nimel lisatud, et ma ei rääkinud endast, vaid enamikust teistest.)Kogu selle hapuks kiskunud maratonitemaatika taustal tuleb kiita Klubi Tartu Maraton juhti Indrek Kelku. Nimelt selle eest, et erinevalt riigijuhtidest ei karda tema otsedemokraatiat ega referendumit. Ta korraldas ju rahvahääletuse, kas pidada Tartu maraton Tehvandi ringil või see sootuks ära jätta, ning võttis siis referendumi tulemust ka arvesse, kui ligi neli viiendikku vastanuist avaldas arvamust, et pigem maraton ära jätta. Vaat siis, argpükstest riigijuhid, kes oma piruka pärast värisevad, kuidas julge mees ei karda rahva arvamust!***Anna Rizatdinova (fotol vasakul) update. Mõned tähelepanelikud lugejad on tõstatanud küsimuse, kas tema eesnimi on Anna või Ganna, nagu seisab mõnel pool protokollides ja andmebaasides. Küsisin temalt endalt, kuidas on ta nime õige kirjutada. Ta vastas selgelt, et Anna.Samuti küsisin Annalt otse, mis rahvusest ta on – ka selles küsimuses tekkis kohati poleemikat. Ta vastas:«Ma olen ukrainlanna. Mu vanemad on sündinud Venemaal, isa on tatarlane ja ema on ukrainlanna. Vanemad elavad Simferopolis ja neil on raske minu juurde Kiievisse tulla, teekond on raske, sest lennuki või rongiga tulla ei saa, saab tulla ainult autobussidega, mis võtab ööpäeva aega, et ületada piirid, see kõik on väga keeruline. Varem läks tunnike lennusõitu ja olingi vanematekodus. Nüüd seda võimalust ei ole. Olen pärast Krimmi annekteerimist käinud Simferopolis vaid korra.» Mainisin, et kentsakal kombel treenib ta iluvõimlemistreenerist ema nüüd Vene sportlasi. Anna vastas:«Jah, tuleb nii välja. Aga kõige tähtsam, et [iluvõimlemis]kooli kinni ei pandaks, et lapsed saaksid seal käia. Seal on suur ja uhke kool, Kiievi kooli järel iluvõimlemises paremuselt teine kool. Krimmi iluvõimlemiskool on väga tugev. Nüüd peavad nad käima Venemaa meistrivõistlustel, sest on Venemaa kodanikud. Mu ema neil võistlustel ei käi. Ta ei taha.»Selgrooga naine, kas pole?******Temple Mountain, San Rafael Swell, Utah, 1. mai 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Rasmus Kagge treenimas kolm talve tagasi Pirital. Foto autor: Andres Haabu, Postimees/ScanpixFotod 2 ja 3: Tartu maratoni rada 4. veebruaril 2016 Matul. Fotode autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/ScanpixFoto 4: Tartu maratoni finišipaik 26. jaanuaril 2016. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/ScanpixFoto 5: Ukraina iluvõimleja Anna Rizatdinova vastamas Priit Pulleritsu küsimustele. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix

18.09.2016 12:50 (21.78) Pullerits: Kuidas Indrek Kelk säästis mind rattamaratonil õnnetusest? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

10.01.2017 04:01 (21.78) Seadus muudab Tartu Ülikooli juhtimist ja täpsustab ülesandeid rahvusülikoolina [Haridus- ja Teadusministeerium]

Tänasel valitsuse istungil kiideti heaks Tartu Ülikooli seaduse eelnõu, millega muudetakse Tartu Ülikooli juhtimisstruktuuri ning määratletakse täpsemalt Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli ülesanded. Rahvusülikoolina on Tartu Ülikoolil muu hulgas kohustus edendada eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset haridust, säilitada ülikooli omandis olevat rahvuslikku kultuuripärandit ning pakkuda avalikkusele selle ülesandega seonduvaid teenuseid. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas sõnas: „Tartu Ülikool on rahvusülikool ja on hea meel, et uues seaduses anname me sellele mõistele ka konkreetse sisu. Samuti on Tartu Ülikool Eestis tooni andev ka oma ühiskondliku rolli poolest. Seetõttu peab ülikooli juhtimise kaasajastamist ja ühiskonnaga paremat sidustamist alustama just siit,” lisas minister Lukas. Rahvusülikooli ülesannete täitmiseks tuleb Tartu Ülikoolil luua vähemalt kümme eesti keele, kultuuri ja ajalooga tegelevat professuuri. Sihtsuunitlusega professuuride rahastamine toimub täiendavalt riikliku koolitustellimuse alusel eraldatavale finantseerimisele. Seadus kohustab Tartu Ülikooli ka säilitama ja arendama kultuuripärandi hulka kuuluvat Tartu Ülikooli hoonestust ning kunsti- ja ajalooväärtusi sisaldavaid kogusid. Tartu Ülikooli uus juhtimismudel peab praegusest rohkem kindlustama õiguste, kohustuste ja vastutuse tasakaalu, tagama kõigi juhtimistasandite koostöö, vältima või oluliselt vähendama huvide konflikti juhtimisotsuste vastuvõtmisel ja täitmisel ning kindlustama ressursside otstarbeka ja efektiivse kasutamise. Ülikooli kõrgeim otsustuskogu on Nõukogu, kes vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest ning tagab ülikooli eesmärkide täitmise. Ülikooli pikaajalise arengu suunamine toimub ülikooli arengukava ja selle rakenduskava vastuvõtmise, ülikooli tegevuse hindamise ning eesmärkide täitmist toetava eelarve planeerimise kaudu. Nõukogul on 11 liiget ning see moodustatakse kuni 5 aastaks Vabariigi Valitsuse poolt haridus- ja teadusministri ettepanekul. Nõukogu koosseisu nimetab 5 liiget Tartu Ülikooli senat, 5 liiget haridus- ja teadusminister, kaasates avalikkust, ning ühe liikme Eesti Teaduste Akadeemia. Senat on ülikooli akadeemiline otsustuskogu, kes vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi. Senatis on kuni 22 liiget: rektor senati esimehena ning 21 ülikooli liikmeskonnast valitud liiget, kellest vähemalt 1/5 moodustavad üliõpilased. Eelnõus sätestatakse sarnaselt teistele ülikoolidele rektori ülesanded ülikooli igapäevase tegevuse juhtimisel, sh vastutuse rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Rektor teostab oma pädevuse piires ning lähtudes nõukogu ja senati otsustest kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 1. märtsil 2011. Juhtimisskeemi puudutavad muudatused jõustuvad järk- järgult alates 1. jaanuarist 2012. Samuti jõustuvad 2012. aastast sätted, mis puudutavad professuuride loomise kohustust, vastava tegevuse toetamist riigieelarvest ning perioodilist sihtevalveerimist. Asso Ladva kommunikatsioonibüroo konsultant 735 0153 Kõik uudised Keel EST

10.01.2017 04:05 (21.78) Euroopa Liidu raha uuendab õpilaskodu [Haridus- ja Teadusministeerium]

Tartu Kutsehariduskeskuse (KHK) Kopli tänava õpilaskodu rekonstrueerimiseks kuulutati välja riigihankekonkurss, mille võitis Facio Ehituse AS. Riigihanke tulemused kinnitati Tartu Linnavalitsuse istungil 25. novembril 2008. a. Tartu KHK õpilaskodu rekonstrueerimistööd moodustavad ühe osa Euroopa Regionaalarengu Fondi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt rahastatavast investeeringuprojektist. Investeeringuprojekti kogumaksumuseks on 77,6 miljonit krooni, millest 65,8 miljonit krooni rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ja 11,8 miljonit krooni katab kaasfinantseeringuna Haridus- ja Teadusministeerium. Tartu KHK on üks 28-st kutseõppeasutusest, kes 2008. a. aprillikuus esitatud eeltaotluse põhjal lülitati struktuuritoetuste „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Hariduse infrastruktuuri arendamine” meetme „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine” investeeringute kavasse. Meetme eesmärgiks on tagada kutseõppeasutuste infrastruktuuri ajakohastamine ning toetada tegevusi, mis kaasajastatud õppe- ja töökeskkonna abil tagavad kutseõppe kvaliteedi tõusu ning kaasaegsete olmetingimuste abil võimaldavad kutseõppe kättesaadavaks kõigile soovijatele. Investeeringuprojekt mõjutab otseselt kutseõppe kättesaadavust ning aitab kaasa õppeotstarbelise infrastruktuuri kaasajastamisele. Seoses õpilaskodus normaalsete elamistingimuste loomisega õpilastele avanevad õppimisvõimalused ka neile õppijatele, kes ühiselamu halbade elamistingimuste tõttu varem ei nõustunud või ei pääsenud ühiselamusse, samuti neile, kellel ei ole võimalust üürida õppimise ajaks elamispinda Tartus. Investeeringuprojekti raames rekonstrueeritakse täielikult Tartu KHK Kopli tänava õpilaskodu ning samasse ehitatakse veel õppebaasid iluteeninduse, kodumajanduse ning majutus- ja toitlustuserialade õpilaste õppepraktika läbiviimiseks. Tartu KHK Kopli tänava õpilaskodu rekonstrueerimistöödega alustati 2009. a. jaanuarikuu lõpul ja töödega loodetakse valmis saada 2010. aasta veebruarikuus. Tööde üldmaht moodustab 53,9 miljonit krooni. Investeeringuprojekt viiakse ellu Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna ja Tartu Kutsehariduskeskuse vahelise koostöö korras. Lisainfo: Andrus Kompus, Tartu KHK direktor tel 736 1860, 512 6669 Mati Rammul, Tartu KHK direktori asetäitja haldusalaltel 736 1877, 517 7931 Teate koostas: Kadri Orula, Tartu KHK projektijuhttel 736 1894kadri.orula@khk.tartu.ee Kõik uudised Keel EST

10.01.2017 04:10 (21.78) Viljandi Kultuuriakadeemia liitub Tartu Ülikooliga [Haridus- ja Teadusministeerium]

Ühinemislepingu allkirjastavad haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo reedel, 26. augustil kell 13 Haridus- ja Teadusministeeriumis. Samas allkirjastatakse ka Tartu Ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi täiendav koostöölepe, millega muudetakse 2000. aastal sõlmitud riikliku õppekava arendamise lepingu tingimusi. Viljandi Kultuuriakadeemia ühinemine Tartu Ülikooliga on osa kõrgharidusmaastiku korrastamise kavast. Ühinemine võimaldab otstarbekamalt kasutada olemasolevaid ressursse, avardab üliõpilaste valikuvõimalusi ning võimaldab senisest tulemuslikumalt ühitada õppe- ja teadustöö eelkõige rahvusteaduste, infoteaduste, muusikaõpetuse ja -teaduse, kunstide ning uusmeedia valdkonnas. Arvestades sündivuse vähenemist ning seeläbi kõrgkoolidesse pürgijate arvu järk-järgulist langust lähiaastatel on Viljandi Kultuuriakadeemial raske püsida konkurentsivõimelisena. Tartu Ülikooli struktuuriüksusena saab akadeemia tagada üliõpilaste paremad edasiõppimisevõimalused ning parema infrastruktuuri - raamatukogu, ligipääs andmebaasidele, elektroonilised töö- ja õppekeskkonnad - kättesaadavuse.Alates ühinemise päevast loetakse kõik Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilased Tartu Ülikooli üliõpilasteks ning neile laienevad kõik Tartu Ülikooli üliõpilaste õigused ja kohustused. Kõik Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilaste akadeemilised tulemused, sh ainepunktid, kantakse üle Tartu Ülikooli. Ühinemisel Tartu Ülikooliga jäävad Viljandi Kultuuriakadeemia töötajatega sõlmitud töölepingud kehtima. Peamised kulud, mis tekivad Viljandi Kultuuriakadeemia liitumisel Tartu Ülikooliga, on seotud õppeasutuse sümboolikaga dokumentide, pitsatite jms välja vahetamisest ning raamatupidamise ja muude infosüsteemide ühendamist Tartu Ülikooli süsteemidega. Nende muudatuste kogukuludeks on hinnanguliselt ligi 325 tuhat krooni, mis kaetakse õppeasutuste eelarvest. Viljandi Kultuuriakadeemia pöördus Haridus- ja Teadusministeeriumi poole sooviga alustada liitumisprotsessi Tartu Ülikooliga 2005. aasta mais. NB! Lugupeetud ajakirjanikud! Olete oodatud reedel, 26. augustil kell 13 Haridus- ja Teadusministeeriumi teise korruse ümarlauasaali lepingute allkirjastamisele. Lepingute sõlmimise järel vastavad minister Mailis Reps ja rektor Jaak Aaviksoo ajakirjanike küsimustele. Aire KoikHaridus- ja Teadusministeeriumi teabekorralduse osakonna konsultant7350 15552 52 072 Kõik uudised Keel EST

16.01.2017 12:01 (21.78) Pullerits: Kuidas ma palusin selgust Tartu maratoni asjus? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Nädal tagasi, kui uus aasta oli juba hoo sisse saanud, läkitasin teele ametliku kirja, mille adressaatideks olid MTÜ Klubi Tartu Maraton volinike kogu liikmed Veljo Lamp, Rein Kamarik, Arne Tilk, Alar Arukuusk ja Andras Laugamets, lisaks panin neile kirja saatmisest teavitamise eesmärgil kirja saajate hulka ka MTÜ Klubi Tartu Maraton juhatuse liikmed Madis Lepajõe ja Indrek Kelgu.Meil Eestis, nagu väidetakse, on õigusriik ning siiamaani on minu teada ikka selgesõnalised lepingud need, mida austatakse ning millele normaalse asjaajamise puhul ei vilistata.Kirjutasin:Seoses sellega, et MTÜ Klubi Tartu Maraton juht Indrek Kelk keeldus ainuisikuliselt mind registreerimast tänavusele Tartu maratonile, palun Teid kui MTÜ Klubi Tartu Maraton volinike kogu liikmeid näidata, mis annab Indrek Kelgule ühepoolse õiguse seada lisatingimusi ja lisaklausleid MTÜ Klubi Tartu Maraton ja AS Postimees vahelisse koostöölepingusse.Pöördun Teie poole sellepärast, et jurist midagi sellist, mis annaks Indrek Kelgule õiguse ühepoolselt otsustada, keda lähtudes eelnimetatud lepingust starti lubada ja keda mitte, nimetatud lepingust ei leidnud.Pöördun Teie poole sellepärast, et võib-olla on MTÜ Klubi Tartu Maraton põhikirjas või muudes dokumentides punkt, mida ei mina ega jurist tea, kuid mis lubab Indrek Kelgul eelviidatud ühepoolset otsust ainuisikuliselt langetada. Hea oleks seda punkti teada, sest kindlasti aitaks see Indrek Kelgu tegu selgitada.Teile teadmiseks, et eelnimetatud lepingus puudub kokkulepe mittesoovitud osalejate osas. Lisaks ei vasta tõele Indrek Kelgu viidatud ajakirjandustava vastu eksimused (Pressinõukogu mõistis mullu septembris Indrek Kelgu esitatud kaebuse peale Postimehe õigeks) ning ka Tartu Maratoni üldjuhendis puuduvad piirangud selle kohta, keda ei või starti lubada.Selle kirjaga palun, et aitaksite tuua selgust, mis annab Indrek Kelgule õiguse lisada eelnimetatud lepingusse ühepoolselt ja ainuisikuliselt täiendavaid piiranguid.**Mida teie vastaksite?Foto 1: Priit Pullerits andmas intervjuud 2010. aasta Tartu maratoni lõpetamise järel Riho Järveläinenile. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/ScanpixFoto 2: Priit Pullerits 2013. aasta Tartu maratoni lõpetamise järel vahetamas mõtteid ajaloolase Pärtel Piirimäega. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 3: Priit Pullerits 2010. aasta Tartu maratoni stardis. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix

22.02.2018 21:21 (21.78) Pullerits: Kas Tartu maratonil võeti netoaega, nagu korraldaja oli lubanud? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Detsembris 2015 avaldas Klubi Tartu Maraton teate, et Tartu maratonil hakatakse alates 2016. aastast arvestama osalejate netoaega. «See tähendab, et suusataja jaoks läheb aeg käima sel hetkel, kui ta ületab stardijoone,» andis klubi teada. «Seni on kõigi jaoks aeg hakanud tiksuma hetkest, mil kõlab stardipauk.»2016. aastal jäi Tartu maraton ära. Eelmisel aastal oli kavas lühike, 34-kilomeetrine ringisõit. Mul puuduvad igasugused andmed, et seal oleks kasutatud netoaega, nagu Klubi Tartu Maraton oli seda veidi enam kui aasta varem lubanud. Ma ei osalenud alatreenituse ja piisava suusavormi puudumise tõttu tänavusel Tartu maratonil, seetõttu pean paluma teilt, kes te osalesite, et jagaksite teistega ka oma kogemusi ja teavet, kas tänavu võeti ja arvestati netoaega, nagu Klubi Tartu Maraton oli 2015. aasta lõpus lubanud, või mitte. Pilk protokollile klubi leheküljel viitab pigem sellele, et netoaega ei võetud.Kui ei võetud, siis eks see ole ka ootuspärane, sest suusatajate vastusurve, mida siin blogis juhtisin, suunasin ja vedasin, oli netoaja kasutamisele suur. Kui nüüd õigesti mäletan, sai selle vastu sõna võetud ka ajakirjanduses, vist ajakirjas Jooksja (viide sellele on teretulnud, kui keegi leiab).Aga võib-olla tegi Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelk (fotol ülal vasakul keskel) netoaja vaikselt ikka ära ehk võttis selle kasutusele ja te ei teagi, et olete reastatud mitte stardipaugust käivitunud aja, vaid hoopis netoaja järgi? Lõppeks ta seda klubi avalikus teates ju lubas.Foto 1: Suusataja tänavusel Tartu maratonil Postimehe reklaami taustal. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 2: Mis aega näitab see kell tänavusel Tartu maratonil? Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 3: Klubi Tartu Maraton juhataja Indrek Kelk tänavuse Tartu maratoni finišialas. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix

27.04.2018 17:47 (21.78) Pullerits: Šokk!!! Tartu maraton vabatehnikas! [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Aeg pole küll talvine ja suusatamine pole justkui teema – aga on! Ajakirja Jooksja värskes numbris on minu sulest ilmunud üle nelja lehekülje laiuv lugu «Tartu maraton toimugu edaspidi vabatehnikas!».Tõepoolest, aitab klassikatehnikas ponnistamisest. Miks peab edaspidi toimuma Tartu maraton vabatehnikas, selle kohta ei hakka siin ruumi kokkuhoiu nimel meetrite kaupa tähemärke kulutama, kõik põhjused on loos ilusasti kirjas. Nagu on seal ilusasti kirjas ka vastuargumendid neile, kes peaks pooldama Tartu maratoni jätkumist klassikatehnikas. Lugege Jooksjast!Lühidalt loetledes põhjendused, miks peab eelistama vabatehnikat klassikalisele:Lumekate on talviti õhuke ning õhukesele lumekattele on kergem pressida vabatehnikarada kui klassikatehnikarada.Vabatehnikas sõitjaid on rohkem kui klassikatehnikas sõitjaid (vaadake inimesi treeningul, kui ei usu!).Eriti just noorem rahvas, maratoni n-ö tulevik, eelistab vabatehnikat.Klassikasuuskade määrimine on keeruline ja kallis, vabatehnikas saab sõitma minna lausa määrimata suuskadega.Kui enamik tavainimesi eelistab nagunii vabatehnikat, siis miks sundida neid soetama endale lisaks klassikavarustust?Klassikatehnika omandamine on keeruline ja vaevarikas, enamik ei saagi seda selgeks.Kuna talve algul puudub paljudes kohtades õhukese lumekatte tõttu korralik klassikarada, ei saa enamik inimesi enne maratoni klassikatehnikat piisavalt treenida.Kes Jooksjas mu kirjutist loeb ehk tutvub algmaterjali ehk tüvitekstiga, see näeb, et ma ei pane seal klassikasõitjatele sugugi kätt ette. Aga nõudmine on selge: Tartu maraton tuleb selle ellujäämise nimel muuta vabatehnikamaratoniks.Kui Indrek Kelk soovib, et Tartu maraton püsiks elujõuline ning toimuks ka edaspidi, mitte ei teeks osalejate arvu poolest vähikäiku (andmed selle kohta on ka mu loos esitatud), siis ta ei hakka siin pikemalt juurdlema, vaid teeb nii, nagu mina Jooksjas kirjutan ja talle soovitan. Kui tal on ükspuha, mis tulevikus saab, võib vanaviisi edasi lasta.Mis te arvate, kas Kelk võtab mu sõnu kuulda ja soovitust arvesse, ja kui jah, siis millal, ja kui ei, siis miks? Aga seda peate te tunnistama: mu ettepanekus on jumet.Ja mis peamine: ettepanek muuta Tartu maraton klassikamaratonist vabatehnikamaratoniks on nii siin kui ajakirjas Jooksja mul ametlikult ja suurelt välja öeldud, mis tähendab, et kui Kelk peaks selle muudatuse tegema, teeb ta nii, nagu mina olen tahtnud ja soovitanud. Kuna ta seda mingil juhul teha ei taha – ta keeldus isegi Jooksja ajakirjale minu ettepanekut kommenteerimast, nagu väljaandjalt kuulsin –, siis läheb asi edasi vanaviisi, mis tähendab, et Tartu maratoni lähitulevik satub üha suurema küsimärgi alla. Lisan siia lõppu selle, mille panin Jooksja loo lõppu:Loo autorina kinnitan, et ei lähtunud seda kommentaari kirjutades isiklikest huvidest ega eelistustest, sest olen suusavõistlustel, sh maratonidel saavutanud oma parimad tulemused just klassika-, mitte vabatehnikas.Foto 1: Rein Taaramäe tänavu märtsis suure lume ääres treenimas. Foto: Rein Taaramäe Facebooki lehekülg / Klubi Tartu MaratonFoto 2: Küsimus: kes on see suusataja 1991. aasta Tartu maratoni lõpusirgel? Foto autor: Jõepera/Postimees/Scanpix Foto 3: Siin on neli noort suusameest 1994. aasta Tartu martonil. Vasakult: Herki Ilves, Paavo Otsus, ???, Mihkel Oja. Küsimus: kes on see hiljem tuntud ja kõva suusataja, kes on pildil vasakult kolmas? Foto: Postimees/ScanpixFoto 4: 1995. aasta Tartu maraton. Foto: Postimees/Scanpix

01.06.2018 10:26 (21.78) Pullerits: Mida teha tempogruppidega? Ehk aitame edendada rattarallit! [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Pärast äsjast Tartu rattarallit on mul veel raskem aru saada nendest, kellest ma juba niigi pole tükk aega aru saanud. Nimelt nendest, kes istutavad end suurtesse reglementeeritud gruppidesse ja sõidavad – ei, kulgevad seal algusest lõpuni, ilma et vahepeal midagi teeks või juhtuks. Jajah, inimesed on erinevad ja osale meeldibki 60-liikmelises pundis 18. reas liikuda, ilma et oluliselt ettepoole tõuseks või vaeva peaks nägema. Aga see ei ole minu ettekujutus huvitavast rattasõidust. Seetõttu sõidangi pigem üksinda ja näen vaeva, kui kulgen massis valdavalt tirri lastes – olgugi et pika maa peale võib kiirus üksinda kujuneda pingutusest hoolimata märksa väiksemaks kui neil, kes grupiga lihtsalt kaasa veerevad.Sellise suure grupisõidu tüütus, igavus, üksluisus, mõttetus – you name it! – jõudis eriti reljeefselt kohale viimasel Tartu rattarallil, kus Ihamaru kandis tuli tagant Paul Lõivi juhendatud kiireim tempogrupp ning liitus minu umbes 25-liikmelise grupiga, ujutas selle üle ning hakkas seal asju omatahtsi määrama. Järgnesid äsjase rattaralli kõige igavamad kilomeetrid. Ja mõelda vaid: suur osa minu grupiga liitunuist oli toda igavust selleks ajaks talunud juba ligi kolm tundi. Vaprad ja meelekindlad?Seesugused tempogrupid, nagu järelkajadest kuulda, on tekitanud sedapuhku kõige rohkem vastukaja, eriti nende seas, kellele need «selga» sõitsid ja siis oma reegleid kehtestama hakkasid. Isegi stammkommentaatoriks hakanud ratta- ja Giro-huviline Huu, kes on siin sageli väljendanud rattasõidu teemal minust erinevaid seisukohti, oli ses küsimuses minust hulga verisem (vt eelmise sissekande kommentaarid). Sellised tõsiasjad viitavad, et korraldaja Klubi Tartu Maraton iseenesest hea algatus moodustada asjatundlike juhendajatega tempogrupid kujunes paljudele siiski häirivaks ja segavaks. Aga nonde häiritute ja segatute (jah, nende hulka kuulun ka mina) reaktsiooniga tuleb samuti arvestada, kui korraldaja ei soovi, et järgmine kord osa noist tema üritusele tulemata jätab.Muidugi ütlevad nüüd mõned, et kui sulle suur grupis, mis järele jõudis, ei meeldinud, eks siis sõitnud grupil eest ära. Kas mõtlete ka, mida üldse räägite?! Viige end esmalt ikka faktidega kurssi. Kiireima tempogrupi tempomeister oli väga tugev eraldistardisõitja Olavi Mõts. Tema stardinumber oli algselt 96, kuni ta vahetas selle tempomeistrina neljakohalise numbri vastu, sest korraldajail olevat tulnud esigrupi stardinumbreist puudu. Palju jõudu neile, kes üritavad Mõtsal eest ära sõita! Arvan, et terve rattaralli osalejaskonna peale kokku ei oleks selleks suutelisi võib-olla sadatki.Niisiis, sama palju kui tempogrupid lisasid osale osalejaist muretust, põhjustasid nad teisele osale meelehärmi. Lahendus, nagu siin blogis sai välja pakutud, võiks olla see, et edaspidi stardivad tempogrupid ülejäänutest 10-15 minutit hiljem. Siis peaks suurenema tõenäosus, et tempogrupid ei jõua niipea, kui üldse, järele teistele gruppidele, kes võiks liikuda nendega enam-vähem sama kiirusega. Liiati ületas nüüdne kiireim tempogrupp väljakuulutatud kiirust (32-33 km/h). Minu puhta sõiduaja (3:57.49) kiiruseks kujunes 34 km/h. Sama kiirusega liikus ka kiireim tempogrupp, mis lõpetas koos minuga ja startis vaid pisut minust eespool.Kuuldavasti on tempogrupi startide hilisemaks lükkamisega üks probleem: linnaliikluse sulgemise aeg pikeneb. Seda teab korraldaja paremini, kas tal on võimalik seda aega veerand tundi pikendada ja kui palju see maksab. Kui see pole võimalik või osutub kalliks, pakun teise võimaluse: las tempogrupid alustavad ülejäänud sõitjatest nii palju hiljem kui võimalik, kas või kaks-kolm minutit, ja las nad sõita algul väga aeglase kiirusega saateauto (-mootorratta) tuules linnapiirini ja sealt ka mitu kilomeetrit edasi. Sedasi saab vahet ülejäänutega, eespool sõitjatega suurendada. Seekord oli aga olukord selline, et minu meeskond, kes nägi linnapiirist alates kurja vaeva, kihutades pidevalt üle 40 km/h, sai kiireima tempogrupi kätte alles mitu kilomeetrit pärast Nõod. Niisiis võiks tempogruppide kiirust alguses saatemasinaga 10-15 km kestel reguleerida, et nad tõesti liiguksid lubatud kiirusega (32-33 km/h), mitte näiteks 36-38 km/h.Tagatipuks ei täida tempogruppide liitumine muude gruppidega seda eesmärki, milleks tempogrupid on ilmselt loodud: tagada osalejate ohutus. Nagu aru olen saanud, kehtis tempogrupis enamasti kord, et sõidetakse paaris. Aga kui tempogrupp liitub mõne teise grupiga, pole seda korda enam võimalik tagada, sest tempogrupi juhtidel pole muude sõitjate üle sõnaõigust. Ja kui segunevad eri huvide ja eesmärkidega sõitjad, tekib paratamatult segasummasuvila, kus riskid kahtlemata suurenevad (mida tõestab ka kukkumine kiireimas tempogrupis ligi 30 km enne finišit).Siin on veel üks asjaolu, mida tasuks arvestada, ja millest rääkis mulle Art Soonets, kes kamandas viie tunniga raja läbinud tempogruppi. Ta ütles, et temagi grupp paisus kohati suureks ning siis polnud enam võimalik vahet teha, kes on tempogrupi liige ja kes suvaline liitunu – ehk keda tal on põhjust kamandada ja kes võib täie õigusega tema kamandamiste peale vilistada. Seetõttu pakkus Soonets, et tempogruppi kuulujad võiks ülejäänutest kuidagi eraldada, näiteks värvilise lindiga käevarrel. Või miks mitte suure numbriga seljal, millele on kirjutatud «Tempogrupi liige». (Muide, juhendis on kirjas, et tempogrupi juhid kannavad eristusveste, aga kiireima grupi juhtidel küll mingit vesti, emmugi sellist, mis neid kuidagi eristanuks, ei näinud.)Kindlasti tekkis teil Tartu rattaralli käigus veelgi mõtteid, kuidas seda sõitu paremini korraldada. Olge head ja jagage neid siin julgelt, sest nagu kuulsin, on korraldajail peagi plaanis teha koosolek, kus tulevad arutusele äsjase sõidu head ja vead. Kui tahate, et head oleks edaspidi rohkem ja vigu vähem, siis ei maksa oma mõtteid hoida endale või oma kitsale seltskonnale, sest sealt ei levi need kusagile ega oma mingit mõju. Pole aga kahtlust, et siit jõuavad teie ettepanekud ka korraldajate kõrvu. Ja olge kindlad, et kui teil on asjalikud ja konstruktiivsed ettepanekud, on Tartu rattaralli korraldajad nende jagamise eest teile üksnes tänulikud.Teeme Tartu rattaralli veelgi paremaks!Foto 1: Kollastes särkides selgelt eristuv grupp Tartu rattarallil. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/ScanpixFoto 2: Kiired sõitjad Tartu rattarallil. Foto autor: Tarmo Haud, Klubi Tartu MaratonFoto 3: Priit Pullerits on Otepää ja Valgjärve vahelistel tõusudel püüdnud eestpoolt kinni järjekordse sõitja. Foto autor: Toomas KalveFoto 4: Peagrupp Tartu Rattarallil. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/ScanpixFoto 5: Liikluse korraldaja Tartu rattarallil Külitsel. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/ScanpixFoto 6: Rahulikud harrastajad Tartu Rattarallil. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpi

16.01.2020 09:05 (21.78) Pullerits: Kas meile pakutakse tõesti suusamaratoni asemel kepikõndi? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Postimehe kolleegilt sain teada, et Klubi Tartu Maraton juhi Indrek Kelgu nägemuses on seoses tänavuse Tartu maratoniga neli plaani. Plaan A on korraldada Tartu maraton täies pikkuses, plaan B on viia Tartu maraton läbi lühendatud kujul ja plaan C on teha maraton Tehvandi staadioni ringidel.Aga neljas plaan?Plaan D on korraldada Tartu maratoni matk pikkusega 30-35 km, kas keppidega või ilma, aga kõndides.See viimane plaan ei kõlba kusagile.Sellepärast, et nii nagu mina, on ka kõik teised pannud end kirja Tartu suusamaratonile, mitte Tartu (kepi)kõnnimaratonile.Kui teha nüüd (kepi)kõnnimaraton, oleks see sama, kui ostate komöödiafilmi kinopileti, aga selle asemel näidatakse teile tragöödiat või mis iganes muus žanris filmi.Kes väidab siinkohal vastu, et vahet pole, peaasi et toimub liikumisüritus, siis neile tuleb öelda, et vahet pole, millest film on, sest film on film. Tõesti või?!See oleks sama, kui panete end kirja rattarallile, aga selle asemel öeldakse, et rallit ei saa teha, kuid olge lahke, tulge rulluisusõidule.Ma ei ole rulluisutaja ja mind ei huvita rulluisutamine ja ma ei taha osaleda rulluisuvõistlusel. Sama kehtib (kepi)kõnni kohta – mind ei huvita see ja ma ei taha osaleda (kepi)kõnniüritusel.Kui ma olen ostnud suusamaratoni, pean ma saama suusamaratoni. Olgu, kui lund on vähe, siis olen nõus leppima lühema distantsiga või ringil sõitmisega, aga suusatamine jääb ikkagi suusatamiseks. Kuid pakkuda suusamaratoni asemel (kepi)kõnnimaratoni on otse öeldes tarbijakaitsejuhtum. Võib-olla isegi kohtujuhtum. Sest lubatud on ühte, aga antakse hoopis teist asja. Ja pole minu asi, kui müüjal on pasteet otsa saanud või pole tal õnnestunud end sellega piisavalt varustada – ta ei saa sundida mind puuduva pasteedi asemel ostma ja tarbima searasva.Ma loodan, et Tartu maratoni korraldajad matavad selle (kepi)kõnnimaratoni idee maha enne, kui see suure kella külge läheb.Foto 1: Mulluse Tartu maratoni võitis soomlane Niko Koskela. Foto autor: Adam Illingworth / Klubi Tartu MaratonFoto 2: Tartu maraton. Foto autor: Ardo Säks / Klubi Tartu MaratonFotod 3 ja 4: Jõulumäe kunstlumerada Pärnumaal eelmise nädala lõpus laupäeval. Fotode autor: Jaak Kilmi

07.05.2021 16:50 (21.78) Hiiglase laua taga allkirjastati AHHAA teaduskeskuse asutajate uus koostöölepe [Haridus- ja Teadusministeerium]

Täna allkirjastati Teaduskeskuse AHHAA asutajate ühiste kavatsuste protokoll, millega kolm asutajat - Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu linn ja Tartu Ülikool - avaldavad oma tahet toetada teaduskeskuse tegevust aastatel 2021-2031. Dokumendile kirjutasid alla haridus- ja teadusminister Liina Kersna, Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. 2009. aastal sõlmisid asutajad esimese koostööleppe, et ehitada teaduskeskuse hoone. Täna, 7. mail sai maja kümneaastaseks ning asutajad uuendasid oma kokkuleppeid, sõnastades uued suunad ja ootused ning leppides kokku keskuse edasise rahastamise. Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul on AHHAA kui teaduslikku mõtteviisi populariseeriv külastuskeskus oma eesmärki igati täitnud. "AHHAA on kujunenud oluliseks haridustegevuste kantsiks, mille algatused võimaldavad mitmekesistada õpet ning muuta füüsika, keemia ja matemaatika eluliselt lihtsaks ja huvitavaks," ütles Kersna. "Loodetavasti saame seda tegevussuunda tulevikus koos edasi arendada ja kasutada AHHAA häid kogemusi ka teistes haridusasutustes. Soovin, et AHHAA tegevused jätkuksid vähemalt sama edukalt ning jõuaksid kõigi õppuriteni üle kogu Eesti," lisas ta. Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul ei ole AHHAA mitte ainult Tartu kõige populaarsem turismiatraktsioon, vaid on unikaalne just tänu võimekusele äratada lastes ja noortes huvi teaduse vastu kordumatute elamuste kaudu. "AHHAA meeskonna oskus mõelda kastist välja ja olla oma lahendustega alati üks samm ajast ees on just see, kuhu Tartu ka tervikuna pürgib," lisas Klaas. Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser sõnas, et pea veerand sajandi eest Tartu Ülikooli projektina alustanud teaduskeskus on sihikindlalt tegutsenud selle nimel, et äratada lastes huvi loodus-, täppis- ja tehnoloogiateaduste vastu ning toetada teaduspõhist mõtteviisi. Tema sõnul on AHHAA keskuse majast saanud nii tartlaste kui ka linna külaliste jaoks üks Tartu linna maamärk, kuid Tartu Ülikooli koostöö AHHAA keskusega ulatub maja piiridest palju kaugemale. "Meie ühine ülesanne on aidata Eesti koolide õpetajatel leida teaduspõhiseid ja toimivaid viise, kuidas sütitada lastes huvi õppimise, aga eriti reaalainete vastu. Reaalainete õpetajate süvenevat puudust arvestades on see tugi eriti oluline," märkis rektor. Tema sõnul on Tartu Ülikoolil ja AHHAA keskusel Tartus ka väga head partnerkoolid, kellega koos ahhaaliku kooli mudelit arendada. Ühiste kavatsuste protokoll allkirjastati sümboolses kohas - hiiglase laua taga, kasutades ülisuuri pastapliiatseid ja templeid, mille AHHAA keskus pärast allkirjastamist asutajatele kinkis. Üleelusuuruses laud ja toolid olid AHHAA keskuse kõige esimesed eksponaadid. Enne ahhaalikult põnevat allkirjastamistoimingut said asjaosalised allkirja andmist harjutada laserkiire, piima ja ka kunstverega. Fotograaf Sven Zaceki fotod on meedias vabalt kasutamiseks. Kõik uudised Keel EST

03.06.2022 07:26 (21.78) Pullerits: Miks Tartu GP on ägedam sõit kui Giro d'Italia või Tour de France? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Paljud tegid üllatusest suured silmad, kui Tanel Kangert tõi oma eestkostega äsjasele Tour of Estoniale UCI WorldTeami meeskonna BikeExchange-Jayco. Nii kõva punti ei olnud sel võistlusel veel nähtud, mistõttu võis arvata, et profitiim tuleb ja paneb kõik teised mängeldes paika. Ja seda, et nad ei tule Eestisse lihtsalt lõbu või trenni tegema, kinnitas võistluseelsetes intervjuudes ka Kangert, kui rääkis, et võistkonnal on punkte vaja.Aga BikeExchange-Jayco meeskond ei võitnud sisuliselt mitte midagi. Ei ühtegi etappi, ei koondarvestust individuaalselt ega meeskondlikult. (Ainus lohutus: Kaden Grovesi esikoht punktide arvestuses.) Kuidas siis nii?Altmineku seletas ära keegi, kes ütles, et UCI WorldTeami meeskond ei ole harjunud nii kaootilise võistlusega, nagu toimus teisel etapil Tartu linnaringil. Minu meelest tabas see ütleja kümnesse.Tartu GP on tõepoolest olnud peaaegu alati kaootiline ja ettearvamatu võistlus. Ka tänavu, kui «varjusurmast» ilmus viimasel ringil Norman Vahtra, kes kaks kevadet tagasi mind Rene Mandri organiseeritud Tartu rattaralli treeningsõidul poolel distantsil enda tuules suurde gruppi tagasi vedas. (Video tollest sõidust on siin.) Tänavuse GP ajal ta enne otsustavaid sündmusi ju suurt välja ei paistnud ja tooni ei andnud. Küll paugutasid seal teised, näiteks Hugo Forssell ja Peeter Pruus. Tartu GP võlu selles ongi, et seal võib olla kaks-kolm ringi enne lõppu rohkem kui minutiline, vaat et kaheminutiline edumaa, aga see sulab ometi kiiresti kokku, nagu juhtus näiteks mullu. Tartu GP-l on alati olnud palju atrõõve ja jooksikuid, aga eales ei tea, mis neist saab, ja võitja võib ilmuda kaardipakist nagu jokker. Ütleksin, et see ei ole mitte ainult kaootiline, vaid loogikavaba võistlus – ja sellepärast ongi see huvitav.Võrrelge Tartu GP-d näiteks Giro d’Italia (fotol paremal) või Tour de France’i mõne keskmise, mitte ultramägise etapiga – kui igavad nood enamasti on. Asi käib laias laastus ühe tüüpmalli järgi. Mingil hetkel saab punt jooksikuid eest ära, siis liigub liidrisärki kaitsev meeskond peagrupis ette ning hakkab raadio teel saadud juhiste järgi tempot kontrollima, et vahe püsiks selline, et jooksikud liiga kaugele eest ära ei saaks ja et neid liiga vara kinni ei püütaks, sest siis järgneks ilmselt peagi mõni uus rünnak. Tavaliselt hakatakse suurtuuridel korralikumalt võidu sõitma 25-30 km enne lõppu, misjärel hakkavad ka sprinterite meeskonnad üles rivistuma. Ja nii käib see tavaliselt etapist etappi, kõik on paigas nagu kellavärk. Võrreldes Tartu GP kaootikaga – igav! Spordi teevad huvitavaks ettearvamatus, üllatused, ootamatused. Suurtuuridel on neid võrreldes üheainsa Tartu GP-ga minimaalselt.Mul oleks Tartu GP-d korraldavale Klubile Tartu Maraton vaid üks soovitus: kui Toomel saavad teetööd ükskord tehtud, palun lisage rajale ka Kroonuaia ja Jakobi mäe tõus. Vaat sellest tuleks alles võistlus, kui ringil oleks kolm tõusu: Jakobi, Lossi ja Vanemuise. Kui tänavune kahe tõusuga võistlus oli mõne arvates – ja õigustatult arvates – kaootiline, siis kolme tõusuga ring muudaks selle võistluse heas mõttes Browni liikumiseks. Huvitav oleks näha, mida UCI WorldTeami meeskonnad sellise raja kohta ütleksid ja millised oleksid siis tulemused. Mis te arvate?Fotod 1-4 ja 6: Tänavuse Tour of Estonia Tartu GP sõit. Fotode autor: Tairo Lutter, Postimees/ScanpixFoto 5: Korrektne ja korrapärane võistlejate rivi 2020. aasta Giro d'Italial. Foto autor. AFP/Scanpix

17.02.2024 23:06 (21.78) Pullerits: Halb üllatus Tartu maratonile minejaile - fluoritest praagib välja isegi korralikult puhastatud suusad! [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

LISATUD VIDEO FLUORITESTIST! Seadusekuulekas, nagu ma olen, kasutasin võimalust, et teha kindlaks, kas mu suusad on ikka Tartu maratoniks valmis. Lasin need korrektselt ja professionaalselt puhastada, nagu ette nähtud, ja panna alla fluorivaba määrde ning viisin siis suusad laupäeval kella kahe ajal Tartu Lõunakeskusesse fluorikontrolli. Tegemist oli FISi litsenseeritud itaallasest mõõtjaga ja FISi litsenseeritud mõõteaparaadiga. Juures viibis ka kaks eestlasest tunnistajat.Tahtsin veenduda, et suuskadega oleks kõik korras, nagu FISi reeglid ette näevad, et finiši järel ei tabaks ebameeldiv üllatus. Paljud on mulle öelnud, et kui keegi harrastajatest üldse pärast võistlust fluorikontrolli kutsutakse, siis kindlasti mina, eriti pärast seda, mida kirjutasin fluorikontrolli kohta Tartu maratonil 16. veebruari Tartu Postimehes.Tulemused on lisatud videos selgelt näha. See katse tõestab, mida olen pikka aega väitnud ja argumenteerinud: tavaliste suusatajate „kottimine” fluoritestiga on pahatahtlik. Mõlemad kontrollitud suusad olid enne testi korrektselt ja põhjalikult vanadest määretest puhastatud ning alla olid pandud fluorivabad määrded. Aga laupäevane mõõtmistulemus oli selline, et nende, reeglite ja professionaalsete soovituste järgi puhastatud suuskadega starti ei pääseks.Lõppkokkuvõttes ei erine need suusad fluoritesti läbimise suutlikkuselt nendest väidetavalt 97% harrastajate suuskadest, mis said Tartu maratoniks alla nii fluori sisaldavaid määrdeid kui pulbrit. Aga peamine on see: isegi kui suuski puhastada ja teha seda soovituste järgi, ei pruugi need vastata FISi fluorinormidele, mis näitab, et kui hakata sellise testiga otsustama ka tavaliste, mitteprofessionaalsete suusatajate osaluskõlbulikkuse üle, on see põhjendamatu ja ülekohtune. Mis tähendab, et mul on olnud õigus: ärge kiusake fluoritestiga tavalisi inimesi, kes pole elukutselised, kõrgete kohtade pärast võistlevad suusatajad!Foto 1: Robert Peets näitab Pirita Skiwaxi poes fluori mõõtmise aparaati. Foto autor: Madis Veltman, Postimees/ScanpixFoto 2: Tartu maratoni vabatehnikasõidu start laupäeval Arula teeristis. Foto autor: Margus Ansu, Tartu Postimees / ScanpixFoto 3: Tartu maratoni laupäevase vabatehnikasõidu lõpetajad Elva mändide all Tartumaa tervisespordikeskuses. Foto autor: Margus Ansu, Tartu Postimees / ScanpixFoto 4: Pakihoidla laupäevase Tartu maratoni vabatehnikasõidu finišis Tartumaa tervisespordikeskuses. Foto autor: Margus Ansu, Tartu Postimees / Scanpix

21.02.2023 08:31 (19.97) Jaanus Laidvee: Kuidas ma sõitsin elu parima tulemusega Tartu maratoni ja kuidas võitja konkurente kurnas [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Seda reportaaži võib vabalt alustada eelmise aasta sissejuhatusega, et seekordne Suur Mõõduvõtt toimus väga keerulistes ilmaoludes ehk sisuliselt mulluse väljakutseterohke maratoni kordusetendusena. Mis ühtlasi tähendab, et kolm aastat jutti on valitsenud samad olud: eelmisel päeval sula ja lumesadu, öösel (kõva) lumesadu ja maratoni ajal jätkuv sadu vähemal või rohkemal määral, lisaks temperatuur nulli ümber ja enamuse sõiduajast sulalumi. Seetõttu on ülioluline õige suusa ja määrdevariandi olemasolu. Viimane eelkõige nendel, kes sõidavad pidamismäärdega, aga neid on hinnanguliselt vähemalt 97% osalejatest. Pühapäeva hommikul kell 7.30 staadionile jõudes oli huvitav olukord. Termomeeter näitas -1,5 kraadi, aga lumi oli sula ja hakkas ilusti käte vahel kokku. Kergelt puistas ka lund juurde. Selleks ajaks oli ööga auto katusele sadanud täpselt 10 cm lund. Tõenäoliselt oli alla sadanud isegi rohkem, sest lisaks puhus kõva tuul ja tuiskas. Lasin Skiwaxi määrdemeestel ette valmistada kaks paari suuski, ühe pidamismäärdega ja teise määrdeta. Pidamisega suusale pandi alla pooltahke määre ja määrdeta variandiks oli zero-suusk. Pidamise testil Kunimäe tõusul pidas zero-suusk isegi mitmeid kordi ülesõidetud jäljes peaaegu nagu kännu taga, jäljes ülesse saamisega ka väiksel kiirusel ei tekkinud mingisugust probleemi. Määrdega suusk oli oluliselt hellem, kohati pidamine puudus täiesti ja lahtise lumega osadel esines ka kerget alla pakkimist, millest zero-suusk oli täiesti vaba. Libisemise testil suuskadel sisulist vahet ei olnud, sest väljalibisemise erinevus oli umbes 10 cm pidamismäärdega suusa kasuks. Testijärgselt oli otsust lihtne teha: sõidan zero-suusaga. Lumesadu jätkus vahelduva eduga koos küllaltki tugeva tuulega. Samuti stardihetkel, mil puistas alla tihedat peenikest lund. Mulle teadaolevalt läks rajamasin rada üle sõitma kell 6 hommikul, aga juba pool 8 olid jäljed, kus suusatestijad polnud sõitnud, korralikult lund täis ehk jätkuv lumesadu nullis paljuski ära rajamasina töö ja ees terendas jälle ühejäljeline maraton nii nagu eelmisel aastal ja… nii nagu ka üle-eelmisel aastal. Tänu rajamasinale oli küll lahtise lume kiht oluliselt õhem, kuid sõidetavaid radu sai olema sellegipoolest ainult üks. Sellistes oludes sõidavad vähemalt esimesed sajad suusatajad hanereas ühes, esimese sõitja sisseaetud jäljes, sest igal pool mujal libiseb värske lume tõttu oluliselt kehvemini. Stardipositsioon omab antud juhul väga suurt tähendust. Startisin kolmandast reast (tagantjärele tarkusena oleks pidanud startima esireast nii nagu mõnedki klubikaaslased Suusasemude tiimist tegid, kuid mul jäi selleks bravuuri vajaka, ütleme nii). Start möödus sündmustevaeselt ja rahulikult, mis on tegelikult väga hea. Kui meenutan seda, mis toimus stardis möödunud aastal, mil osalesid ka Ski Classicsi sarja profid, siis nii närvilist starti polnud ammu näinud, kus tallati nii suuskadel kui keppidel, lõhuti neid ja sajatati, mitu meest kukkus jms. See aasta oli tollele täielik vastand, ühtegi eelkirjeldatud seika mina stardis ei märganud. Olgugi et tegemist oli väga värske lumega, libisesid mu suusad hästi ja mitte ainult eessõitja jäljes, vaid ka lumises jäljes polnud asi hull. Loomulikult oli seal libisemine kehvem, aga polnud sellist pidurit kui mitmetel muudel kordadel, näiteks nädal tagasi Alutaguse maratonil. Pärast vana lasketiiru, esimesel järsemal nukil sõidu teisel kilomeetril, proovisin ka vahelduvat sammu ja suusk pidas sama hästi kui testil, mis tähendas, et suusaga on endiselt kõik väga hästi – libiseb ja peab! Kuigi olud olid keerulised ja täiesti mõistetavalt paljudes frustratsioonigi tekitavad, siis üllatuseks sõideti, nagu täheldasin juba stardis, väga viisakalt ja teistega arvestades. Rumalaid manöövreid ja lauslollusi vähemalt minu silma alla ei sattunud. Servamäest üles sõites, neljandal kilomeetril, kuulsin tagantpoolt kõva hüüatust: «P***i, selliste suuskadega ei saa ju sõita!» Häälepaelte stimulaatoriks sai olla tõenäoliselt kaks tegurit: suusk, mis ei pidanud, või suusk, mis pakkis alla. Kui sõita oli jäänud veel pea 60 km, siis ei oska ma härra suusataja käitumist kuidagi hukka mõista, kuuldud emotsioon oli kirjeldatud olukordades igati asjakohane. Esimestel pikematel laskumistel hakkasin endale ette heitma stardikoridoris piisava uljuse puudust, sest pidevalt jäid sõitjad laskumistel ette, kuid sellistes oludes allamäge mööduda pole võimalik. Lükkasin siis esimesi muudkui keppidest või pidin üldse sirge seljaga hoogu pidurdama. Päris mage on pealt vaadata, kui tead, et võid eesmiste, järjest kaugenevate gruppidega kaasa libiseda, kuid aeglasema(te) suusataja(te) tõttu pole see enne võimalik, kui järgmisel tõusul. Selleks ajaks on aga juba jälle pikem vahe sees, lisaks on lumises jäljes möödumisele kulutatud energiat, mida poleks üldse olnud vaja teha. Enne Matu TP-d 12. kilomeetril oli selliseid olukordi kogunenud umbes viis. Seda on palju… Mitmestki heast pundist jäin seetõttu maha. Matul olin 51. kohal kaotusega liidrile täpselt kaks minutit. Tunne oli okei, aga midagi väga head siiski ei olnud, natuke nagu tuim oli olek. Sõideti ainult ühes reas, mis aga ei tähenda, et sõideti ühes jäljes. Seal, kus oli vahetult sõitnud meedia- või abipersonali mootorsaan, sõideti saani roomiku jäljes, sest seal libises kõige paremini. Selline pikalt ilma jäljeta sõitmine valdavalt ebatasasel pinnasel, nagu maratonirada seal küngaste vahel ja mäekülgedel lookleb, nõuab head tasakaalu, koordinatsiooni ja tehnikat, et kiirus ikka säiliks ja jalad liiga pingesse ei läheks. Harimäe tõusul, mida mulle vahelduva sammuga on alati väga meeldinud sõita – mitte küll eriti järsk, aga mõnusalt pikk –, polnud ka veel väga head minekut. Mõningane kanguski oli sees, kuid Harimäelt laskudes ja pärast tõusul antud «kuuma» äraseedimist läks enesetunne järjest paremaks. Organiseerisime Suusasemude tiimiga jootmise kõigis TP-des ka sellel aastal. Enne Ande TP-d hõikas Raul Olle juba aegsasti veendumaks, et tugiisikut on ikka märgatud, ja sain talt probleemideta pudeli spordijoogiga. See energiarikas jook mõjus väga hästi ja kiirelt ning juba viie minuti pärast oli tunda, et tunne muutub erksamaks ja enesetunne läheb järjest paremaks. Kuutse TP-ks (32. km, kolmel ülemisel fotol) oli keha saavutanud mõnusa tunde ja sõidurütmi ehk kõik toimis! Koht 56. ja kaotust liidrile 6.43. Libisemine oli jätkuvalt küllalki hea, mille üheks põhjuseks oli kindlasti see, et rajapõhi oli eelnevate külmade tulemusel nii kõvaks muutunud, et suusk väga sügavale ei vajunud, ainult pealmise lahtise osa jagu. Küllaltki omapärane oli see, et oleks siis sõidetud rahulikult ühes reas, aga ei! Oli küllaltki pikki lõike – seal, kus mootorsaan vahetult polnud sõitnud –, kus sõidujoon käis siksakke mööda pea terve raja laiuselt ühest äärest teise ja nii mitte kordi, vaid kümneid ja kümneid kordi… Ka erinevatest suudest hakkas ühel hetkel kostma küsimusi, et mis see siis küll on ja kes seal ees nii sõidab?! Parema raja otsimisega polnud seal küll tegemist, kuna esimesel sõitjal olid kõik jäljed ühtmoodi lund täis. Finišis kuulsin peagrupis sõitnud Suusasemude tiimi teistelt liikmetelt, et vigursuusatamise põhjustaja oli paljuski hilisem võitja Henri Roos. Kui ta sõidu teises pooles ette läks, läks lahti ka siksakitamine, et teha tagumistel elu ebamugavamaks ja sundida mitte nii tehnilisi sõitjaid maha jääma. Ehk tegu oli võidu nimel teadliku n-ö kurnamistaktikaga, mis aga kurnas sadu sõitjaid ka peagrupi taga, sest kõik sõitsid loomulikult mööda seda joont, kust olid läinud esimesed. Olime sõitma jäänud 7–8-liikmelise pundiga ja liikusime ilusti edasi, üksteise alla vedades, kus tõmbasin ka ise mitu pikka vahetust pundi ees. Põldudel oli ikka väga tugev tuul ja lagedatel kohtadel oli rajal ka korralikult tuisulund, mistõttu nendel lõikudel igasugune rada tegelikult puudus. Palu TP-s (fotol siin ja ülal vasakul) 47. kilomeetril olin 57. kohal kaotusega esimesele 11.24. Enne Palu punkti kuulsin jälle Raul Olle tuttavat hõiget ja sain probleemideta järgmise joogipudeli kätte. Sellele, nagu Raulilt finišis kuulsin, oli ta lisanud täiendavaks energialaksuks kofeiini, aga ise oli sealjuures mõelnud, et kas seda võib-olla liiga vara pole. Saan kinnitada, et ei olnud. Ergutavat mõju oli taas kiiresti tunda, kuid midagi keerama ega liiga kloppima sees ei hakanud. Pärast Palut läksid sooned järjest vesisemaks ja jäljes praktiliselt enam sõita ei saanud. Tähendab, tehniliselt muidugi sai, maad ega midagi muud ohtlikku väljas ei olnud, kuid selles sulases jäljepõhjas ei libisenud üldse, nagu liimi peal oleks lükanud. Kohati jäid isegi kepid sellesse kitti kinni ja neid andis maast lahti saada. Seega lükkasin ja laskusin Palult alates ainult jälje kõrval, väljaarvatud tõusudel, kus hüppasin jälge, sest tõusudel polnud jäljepõhi nii vesine ja jäljes vahelduvat sõites oli võimalik liikuda kiiremini, kui saani pressitud lumel paaristõukeid lükkavad konkurendid. Neil kohtadel, kus ma sõitsin, oli umbes pooleks neid, kes lükkasid ainult paaris, ja neid, kes olid pidava suusaga. Hellenurme TP-s (53. km) olin 59. kohal kaotusega 14.44. See oli ka ainuke geeli võtmise koht, sest lõpu viimaseks kümneks kilomeetriks oli kindlasti vaja tankida lisaenergiat, et vältida eelmise aasta fiasko kordumist. Geele oli mul kaasas kolm, aga viimaste päevade ja maratonihommiku energiatarbimine, lisaks rajal joodud energiarikkad spordijoogid tähendasid seda, et üle ühe geeli keha seekord ei vajanud. Hellenurmest finišisse ei toimunud muud kui peaaegu ainult rütmiline paaristõuge, selle erandiga, et 8 km enne lõppu ühes kurvis raja äärt vahetades ja üle jälgede diagonaalis sõites jäi suusk mingi jäisema tüki taha kinni ja panin külje maha. Olin just eelneval kahel tõusul välja võidelnud koha grupi peas ja viimase ebaõnnestunud manöövri tõttu langesin grupis viimaseks, kaotades kaheksa kohta. See oli muidugi valus, aga et lõpetada reportaaž rõõmsal noodil, olgu lisatud, et peaaegu kõigist neist jõudsin enne finišit uuesti mööduda. Elvasse jõudsin 58. kohaga, ajaga 3:36.27, mis teeb ajaliseks kaotuseks võitjale 21.33. Tegemist oli minu 16. Tartu maratoniga ja koha poolest parimaga. Olen tulemusega enam kui rahul ja isegi mõneti üllatunud. Suusasemudel oli samuti väga hea päev ja kokkuvõttes parim Tartu maraton: kaks meest poodiumil, Andres Juursalu teine ja Taavi Kaiv kolmas, ning võit ka tiimide arvestuses (top-30-s oli 7 Suusasemu). Foto 1: Jaanus Laidvee Tartu maratoni hommikul Tehvandi suusastaadionil. Foto: erakoguFotod 2 ja 3: Suusasemude meeskonna liikmed Tartu maratoni stardi ootel. Fotod: erakoguFoto 4: Tartu marartoni start Tehvandi staadionil. Pildil Andrus Veerpalu (95) ja Andres Veerpalu (15). Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 5: Jaanus Laidvee Tartu maratroni rajal. Foto: Jaanus Laidvee ostetud pilt SportfotostFotod 6-8: Kuutse teeninduspunkt.Fotode autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFotod 9 ja 11: Palu teeninduspunkt. Fotode autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 10: Jaanus Laidvee Tartu maratroni rajal. Foto: Jaanus Laidvee ostetud pilt SportfotostFoto 12: Kuutse teeninduspunkt.Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 13: Päästetöötaja Tartu maratonil. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 14: Henri Roos võidab Tartu maratoni. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 15: Tartu maratoni esikolmik: võtja Henri Roos (keskel), teise koha saanud Andres Juursalu (vasakul) ja kolmandaks tulnud Taavi Kaiv (paremal). Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix

22.06.2005 15:20 (19.97) Tartu maantee hakkab laienema [ERR Uudised]

Tallinna linnavalitsus otsustas tänasel istungil omandada viimased Tartu maantee rekonstrueerimist takistavad ehitised ja hooneosad. "Seega on jäänud linna ühe olulisema magistraaltänava rekonstrueerimise ainsaks takistuseks Tartu mnt 36 parkimisplats, mille omanik nõuab linnalt võõrandamise eest põhjendamatult kõrget hinda," ütles abilinapea Taavi Aas. Linnavalitsus otsustas omandada Tartu mnt 44 kinnistu 516/1241 mõttelise osa ja Tartu mnt 46 kinnistu 232/624 mõttelise osa 20 miljoni krooni eest ning Tartu mnt 40 asuva hoone osa, eluruumi pindalaga 52 m2 674 836 krooni eest. Ühtlasi andis linnavalitsus Kesklinna valitsusele õiguse lõpetada ennetähtaegselt rendileping Tartu mnt 31-3 II korruse ruumide (üldpind 126,0 m2) kasutamiseks, makstes rentnikule kompensatsiooniks 600 000 krooni ning kiitis heaks Tartu mnt 31 korterit 5 koormava eluruumi üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise kokkuleppe, mis näeb ette maksta üürnikule kompensatsiooniks 800 000 krooni. Seega saab linn asuda Tartu maantee laiendusele ette jäävate hooneid lammutama, ainsaks takistuseks maantee rekonstrueerimisel on Tartu mnt 36 parkimisplats, mis kuulub OÜ-le Redstone. "Kui seda takistust ei oleks, saaks linn tänu heale rahalisele seisule edukate varamüükide tõttu juba sel aastal Tartu maantee rekonstrueerida," ütles Aas. Toomas Pirn

01.03.2006 12:45 (19.97) Talijalgpalli alagrupiturniir lõppes ekstreemsetes oludes [ERR Sport]

Tudengite talijalgpalli viimane voor selgitas Tallinnas kaks meeskonda, kes jÃ¤tkavad mÃ¤nge meistritiitli eest. TeisipÃ¤eva Ãµhtu vÃµttis jalgpallureid vastu tugeva lumesajuga, lisaks pealinna tÃ¤navatele oli lume alla mattunud ka Kalevi staadion. Esimest korda sellel aastal olid korraldajad sunnitud Ã¤ra jÃ¤tma osa kohtumisi, kuna pidev lumesadu tegi vÃµimalikuks vaid Ã¼he vÃ¤ljaku lahtihoidmise jalgpallimÃ¤nguks vajalikul tasemel. SeetÃµttu toimus Tallinnas vaid kaks kohtumist. Tegemist oli siiski Ã¼lioluliste mÃ¤ngudega, kuna nendes mÃ¤ngudes selgitati edasipÃ¤Ã¤sejad. Esimeses mÃ¤ngus tulid talijalgpallile kohaselt lumisele ning Ã¼lilibedale platsile eelmise aasta kaks parimat meeskonda, meister Sotsiaal-Humanitaarinstituut ning Sisekaitseakadeemia. Enne viimast vooru tabeli tipus olnud meeskonnad alustasid kohtumist teadmisega, et vaid vÃµit tagab pÃ¤Ã¤su finaalturniirile. Maksim Tammi Ãµnnetu omavÃ¤rav 8 mÃ¤nguminutil viis SHI 1:0 ette ning Stepan TÅ¡ernousov seadis 3 minutit enne poolaega tabloole 2:0. Teistpoolaega alustas Sisekaitseakadeemia mÃ¤rgatavamalt aktiivsemalt ning Taavi Veersalu suutiski 29 minutil kaotusseisu minimaalseks vÃ¤hendada. Kui Erik Steinberg lÃµi 34 ja 37 minutil kaks vÃ¤ravat, oli mÃ¤ngusaatus otsustatud. Sergei Gerassimov kÃ¼ll suutis minut hiljem Ã¼he vÃ¤rava tagasi mÃ¤ngida, kuid Mihhail Jakovlevi vÃ¤ga Ãµnnetu omavÃ¤rav ja Dmitri Kirilovi tabamus kohtumise eelviimasel minutil tÃ¤hendasid SHI kindlat 6:2 vÃµitu ja Ã¼htlasi esikohta Tallinna piirkonnas. Teises kohtumises tuli Audentese Ãœlikool platsile punaselaterna Tallinna TehnikaÃ¼likool Majandusmagistri vastu kindla Ã¼lesandega, et vÃµit tagab neile piirkonnas II koha ning pÃ¤Ã¤su finaalturniirile. Ãœlesanne sai kergelt tÃ¤idetud. VÃ¤ga lahtises ja vÃ¤ravaterohkes kohtumises lÃµi Audentes pea iga kahe minuti tagant vÃ¤rava, vÃµitis poolaja 10:2 ja kogu kohtumise 17:4. Kert KÃ¼ttis lÃµi koguni 6 vÃ¤ravat, Dmitri Kulikov ja Dmitri Skiperski kumbki 5 vÃ¤ravat, Ã¼he tabamuse sai kirja Sven Kurnim. TTÃœ Majandusmagistri eest olid resultatiivsed Ermo Eero, Aleksander Kolobov ning Sven JÃ¼rgenson kahe tabamusega. LÃµplik paremusjÃ¤rjestus Tallinnas: 1. Sotsiaal-Humanitaarinstituut 18 punkti, 2. Audentese Ãœlikool 16 punkti, 3. Tallinna Ãœlikool 15 punkti, 4. Sisekaitseakadeemia 13 punkti, 5. TTÃœ Metsikud Inglid 8 punkti, 6. Infotehnoloogia KolledÅ¾ 5 punkti, 7. Eesti Mereakadeemia 5 punkti, 8. TTÃœ Majandusmagister 0 punkti. Hoopis teistsugune talveilm tervitas tudengeid Tartus, kus vÃ¤ljak oli lumest tÃ¤iesti puhas ning tingimused selle aasta parimad. Esimeses kohtumises selgitati Tartu piirkonna vÃµitja. Tartu Ãœlikool Fauna Funding lÃ¤ks Anti Orgla ja Siim Sarve vÃ¤ravatest 2:0 juhtima. SeejÃ¤rel leidis oma mÃ¤ngu Tartu Ãœlikool Lambisats, kes nelja minuti jooksul lÃµi kolm vÃ¤ravat ning vÃµitis poolaja 3:2. Teisel poolajal jÃ¤tkas heatasemelist mÃ¤ngu Lambisats ning vÃµitis kohtumise 7:3. Erki Kade ja Kait-Kaarel Vaino lÃµid TÃœ Lambisatsi kasuks kumbki 2 vÃ¤ravat. TÃœ Lambisats on ka ainus meeskond, kes lÃ¤bis alagrupiturniiri kaotuseta. ÃœlejÃ¤Ã¤nud kohtumistes saavutati kaks suureskoorilist vÃµitu, Tartu LennukolledÅ¾ oli 6:0 parem Tartu Ãœlikool Sotsiaalist ning Tartu Ãœlikool Fauna Funding II 5:0 Tartu Ãœlikool Tibidest. Viimases kohtumises alistas Eesti MaaÃ¼likool tulemusega 4:2 KÃµrgema SÃµjakooli. LÃµplik paremusjÃ¤rjestus Tartus: 1. TÃœ Lambisats 21 punkti, 2. TÃœ Fauna Funding 18 punkti, 3. TÃœ Fauna Funding II 13 punkti, 4. Tartu LennukolledÅ¾ 10 punkti, 5. Eesti MaaÃ¼likool 10 punkti, 6. KÃµrgem SÃµjakool 7 punkti, 7. TÃœ Sotsiaal 3 punkti, 8. TÃœ Tibid 0 punkti. Reedel, 3. mÃ¤rtsil kell 13.00 algaval finaalturniiril Tartu Tamme staadioni kunstmurul kohtuvad poolfinaalides Sotsiaal-Humanitaarinstituut Tartu Ãœlikool Fauna Funding ning Audentese Ãœlikool Tartu Ãœlikool Lambisats. 14.00 toimub kolmanda koha mÃ¤ng ning 14.45 algab finaalkohtumine. Turniiritabelid ning vÃ¤ravalÃ¶Ã¶jad http://www.easl.ee/tulemused/102.xls ETV SPORTJalgpall

12.02.2007 00:00 (19.97) Põlvas lõppes Lootos Cup [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... PÃ¼hapÃ¤eval, 11. veeburaril lÃµppes PÃµlvas kolm pÃ¤eva kestnud noorte saalijalgpalliturniir Lootos Cup 2007. VÃµitjad selgitati kuues vanuseklassis.Poisid B-7 (sÃ¼ndinud 2000) Skanska karikateleLÃ•PPJÃ„RJESTUS1. JK Maag/Tammeka2. JK Merkuur-juunior3. Jelgava FK Viola4. JK Merkuur-juunior II5. JK Maag/Tammeka II6. FC Lootos/Incad7. JK Maag/Tammeka III8. FC Lootos/Incad II TÃ¼drukud G-16 (sÃ¼nd.1991) Hansapanga karikatele LÃ•PPJÃ„RJESTUS 1. Tallinna FC Flora 2. FC Lootos/Allegro 3. EVL LÃ¤Ã¤nemaa 4. PÃ¤rnu JK 5. FB Gulbene/Kristine 6. Adavere SK Tervis 7. JK Maag/Tammeka 8. FCL VÃ¤rska 9. FFC Valmiera10. Jelgava FK Viola Parim mÃ¤ngija: Ulrika TÃ¼lp (EVL LÃ¤Ã¤nemaa), parim vÃ¤ravavaht: Lisanne Lerg (PÃ¤rnu JK), Fair Play: Jelgava FK Viola.Poisid B-12 (sÃ¼nd. 1995) KWH Pipe'i karikateleLÃ•PPJÃ„RJESTUS 1. FCE Tartu OlÃ¼mpia 2. PÃµlva FC Lootos 3. Tartu SK-10 Premium 4. PÃµltsamaa SK Tervis 5. Viljandi JK Tulevik 6. Tartu JK Maag/Tammeka 7. K.-JÃ¤rve JK Alko 8. FK Aizkraukle (LÃ¤ti) 9. PÃµlva FC Lootos II10. Tartu SK-10 Premium11. JSK SuntaÂži (LÃ¤ti)12. PÃµlva FC Lootos III Parim mÃ¤ngija: Geir-Kristjan Suurpere (FCE Tartu OlÃ¼mpia). Parim vÃ¤ravavaht: MÅ¡a VaÅ¾nÃµi (FC Lootos). Fair Play: JSK SuntaÅ¡.TÃ¼drukud G-14 (sÃ¼nd.1993) RT Auhinnad karikateleLÃ•PPJÃ„RJESTUS1. JSK SuntaÅ¾i (LÃ¤ti)2. Tallinna FC Flora3. EVL Kohila4. Kalnciema FK Lideris (LÃ¤ti)5. FC Lootos/Allegro6. Adavere SK Tervis7. FCL Kanepi8. Ahja SK Sipelgas Parim mÃ¤ngija: Kadre PÃ¤ri (EVL Kohila). Parim vÃ¤ravavaht: Kadi Pajusaar (FC Flora). Fair Play: FCL Kanepi.Poisid B-9 (sÃ¼nd.1998) Umbro karikateleLÃ•PPJÃ„RJESTUS 1. FK Supernova Riga 2. JK Merkuur-juunior 3. Tallinna FC Tiigrid 4. FCE Tartu OlÃ¼mpia 5. Tartu JK Maag/Tammeka 6. FK Smiltene 7. FK Smiltene 99 8. Tartu SK-10 Premium 9. Tallinna FC Tiigrid II10. PÃµlva FC Lootos Parim mÃ¤ngija: Magnar VainumÃ¤e (FC Tiigrid). Parim vÃ¤ravavaht: Egor Anissimov (JK Merkuur -juunior). Fair Play: FK Smiltene 99.Poisid B-11 (sÃ¼nd.1996) Tartal Gruppi karikatele LÃ•PPJÃ„RJESTUS 1. Tallinna SK Legion 2. FC Lootos 3. Tartu JK Maag Tammeka 4. Tartu SK-10 Premium 5. Tartu Operi JK 6. JK Alko K.-JÃ¤rve 7. Tabasalu PK 8. FK 71. VSK Riia 9. PÃµltsamaa JK Sport10. Valga FC Warrior Parim mÃ¤ngija: Mark Holodilov (SK Legion). Parim vÃ¤ravavaht: Miko Saarniit (FC Lootos). Fair Play: FK 71. VSK.SPORTNET

27.12.2007 15:15 (19.97) Tartu aasta tegu on Athena ja Volga taastamine [ERR Uudised]

Tartu linnapea Urmas Kruuse ja Postimehe peatoimetaja Merit Kopli kuulutasid raekoja saalis Tartu 2007. aasta olulisimaks teoks Athena konverentsi- ja kultuurikeskuse ning Volga restorani taastamise.Aasta teo valimisel osales 4619 inimest, kes andsid oma hÃ¤Ã¤le kas Tartu Postimehe talongi saates vÃµi hÃ¤Ã¤letades Tartu linna vÃµi Postimehe kodulehel, teatas Tartu linnavalitsus. Rohkelt linlaste hÃ¤Ã¤li said ka Tartu Ã¼likooli peahoone seinamaaling von Bocki maja seinal, Tartu Erakooli asutamine, vÃµimlemisklubi Janika kuldmedal maailmameistrivÃµistlustelt, Juri Lotmani mÃ¤lestusmÃ¤rk, Aardla tÃ¤nava kergliiklustunnel, Tartu Ã¼likooli juubeliÃ¼ritused, Tartu Ã¼likooli spordihoone juurdeehitis, Laulupeomuuseum, Tallinna TehnikaÃ¼likooli Tartu kolledÅ¾ ja Aivar Kulli koostatud Oskar Lutsu monograafia. Seni on aasta teoks valitud alates 1998. aastastÂ Vanemuise kontserdimaja, Jaani kiriku tornikiivritaastamine ja kirikukellad, korvpallimeeskonna TÃœ/Delta Eesti meistritiitel ja karikavÃµit, Aura Keskuse avamine, Treffneri kooli renoveerimine, Turusilla ehitamine, tunnelkollektori ehitamine, Jaani kiriku taastamine ja 2006. aastal hansalodi JÃµmmu.

29.06.2008 11:45 (19.97) Täna toimub Tartu linna päev [ERR Uudised]

Tartus toimub täna kuuendat korda Tartu linna päev, mille raames on võimalik külastada mitmeid üritusi.Tartu linna päev algas kell 10 Peetri ja Pauluse kirikutes toimunud jumalateenistustega, teatas linnavalitsus.Keskpäeval avatakse Raekoja I korrusel asuvas infokeskuses näitus "Kingitused Tartule", kus on võimalik vaadata kõikvõimalikke aja jooksul Tartu linnale kingitud esemeid. Kell 13 saab Raekoja platsil rinda pista male suurmeistri Kaido Külaotsaga, kes mängib simultaanil korraga 50 inimese vastu. Kell 14 algab Athena keskuses kroonikafilmide programm, kus näidatakse vanimaid säilinud kaadreid Tartust. Kell 15 austatakse Salemi kirikus kuldpulmapaare ning kell 17 annab linnapea Raekojas üle Tartu medalid ja konkursi "Kaunis Eesti kodu" auhinnad.Pärastlõunal ootab külalisi ka Antoniuse õu, kus tegutsevad erinevad töötoad ja toimuvad kontserdid. Samuti on õues tervisetelk, kus linlased saavad kontrollida oma tervisenäitajaid.Lisaks saab terve päeva jooksul osaleda erinevatel Tartu linna tutvustavatel ekskursioonidel, näiteks Linnamuuseumi korraldataval jalutuskäigul "Tartu kodud kolmes sajandis" või sõita kell kaks Vabaduse puiestee parklast väljuval vanal Ikarusel mööda erinevaid linnaosi.Päeva jooksul toimub erinevates kohtades ka etendusi ja kontserte. Tartu linna päeva lõpetab kell 21 Jaani kirikus algav õhtukontsert Chalice'i, Jürmo Eespere ja Tartu keelpillikvartetiga.Tartu linna päev sai alguse 2003. aastal ja on pühendatud Tartu linna kaitsepühakutele Peetrusele ja Paulusele ning toimub iga aasta 29. juunil, peeterpaulipäeval.

27.07.2007 22:15 (19.97) Karikavõistlused on jõudnud 1/32-finaalideni [ERR Sport]

Eesti 2007/2008. aasta jalgpalli karikavÃµistlused on jÃµudnud 1/32-finaali mÃ¤ngudeni, millega tehakse algust teisipÃ¤eval, 7. augustil. Meistriliiga tippvÃµistkondadest kohtub FC Levadia 1/32-finaalis 3. liigas palliva FC AnÅ¾iga, FC TVMK vastaseks on 2. liiga klubi FC Ararat, FC Flora sÃµidab Tartusse kÃ¼lla 4. liigas mÃ¤ngivale Quattromedile ja Narva JK Trans vÃµÃµrustab 3. liiga meeskonda FC Ãœhinenud Depood. Ãœhtekokku registreerus seekordsetele karikavÃµistlustele rekordilised 71 vÃµistkonda. Loosimise tulemusena mÃ¤ngisid 14 vÃµistkonda 1/64-finaalis ning selgitasid edasipÃ¤Ã¤sejad jÃ¤rgmisesse ringi, Ã¼lejÃ¤Ã¤nud 57 meeskonda pÃ¤Ã¤sesid tÃ¤nu loosiÃµnnele edasi ilma mÃ¤nguta. KarikavÃµistlustest osavÃµtt oli kÃµigile Eesti meistrivÃµistlustel osalevatele vÃµistkondadele tasuta. 1/64-finaalid ML = Meistriliiga, EL = Esiliiga, II = 2. liiga, III = 3. liiga, IV = 4.liiga KolmapÃ¤ev, 11. juulilLasnamÃ¤e FC Ajax II (II) - Tallinna FC TVMK (ML) 1:3 KolmapÃ¤ev, 18. juuliTallinna JK Kaitseliit Kalev (III) - FC Elva II (III) 4:3 TeisipÃ¤eval, 24. juulil kell 18:00 Tartu VÃ¤lk 494 (EL) - Tartu FC Metec (IV) 5:2Tallinna FC Olympic (III) - Tartu Quattromed (IV) 0:1 TeisipÃ¤eval, 24. juulil kell 19:30 Viljandi JK Tulevik (ML) - Tallinna FC Atletik (III) 3:1 KolmapÃ¤eval, 25. juulil kell 18:00 JK Tallinna Kalev II (II)- Tallinna FC Ararat (II) 0:6Tabasalu Palliklubi (II) - FCF JÃ¤rva-Jaani SK (III) 2:1 1/32-finaalid TeisipÃ¤ev, 7. august 18:00 Hiiumaa ÃœJK Emmaste (II) - Tallinna JK Eston Villa (IV), A. Le Coq Arena kunstmuruvÃ¤ljak18:00 Tallinna SC Enter (III) - Virumaa JK Tapa (IV), Kalevi kunstmuruvÃ¤ljak18:00 Saue JK (III) - FC Kuressaare (ML), Laagri kunstmuruvÃ¤ljak18:00 NÃµmme JK Kalju II (II) - Tallinna FC Soccernet (IV), Hiiu kunstmuruvÃ¤ljak18:00 FC OtepÃ¤Ã¤ (IV) - Tartu JK Maag Tammeka III (II), KÃ¤Ã¤riku staadion19:00 Valga FC Warrior II (II) - TÃ¼ri Ganvix JK (III), Valga linnastaadion19:00 Rapla JK Atli (III) - Tallinna JK Kaitseliit Kalev (III), Rapla ÃœhisgÃ¼mnaasiumi staadion19:00 LasnamÃ¤e FC Ajax (ML) - PÃ¤rnu WC Guwalda (IV), FC Ajaxi staadion19:00 VÃµru JK (II) - PÃµlva FC Lootos (III), VÃ¤imela staadion20:30 FC Toompea (IV) - Kohila JK PÃ¼sivus (III), Kalevi kunstmuruvÃ¤ljak KolmapÃ¤ev, 8. august18:00 Tallinna FC Flora II (EL) - Trummi SK (IV), A. Le Coq Arena I muruvÃ¤ljak 18:00 Maardu Esteve (III) - Tallinn United FC (IV), Maardu staadion18:00 Tabasalu Palliklubi (II) - Tallinna FC Reaal (IV), Tabasalu staadion18:00 Tallinna FC Twister (IV) - SK Tallinna Sport (III), Kalevi kunstmuruvÃ¤ljak18:00 Tallinna FC TVMK (ML) - Tallinna FC Ararat (II), Kadrioru staadion18:00 NÃµmme JK Kalju (EL) - JK SillamÃ¤e Kalev (EL), Hiiu kunstmuruvÃ¤ljak (oli kell 19:00)18:45 Tallinna Operi JK (III) - Tartu JK Maag Tammeka (ML), MÃ¤nniku kunstmuruvÃ¤ljak (oli kell 18:00)18:45 JK Rock&Roll (IV) - JK Tallinna Kalev (ML), Tartu Tamme staadion (koduvÃ¤ljaku muudatus)19:00 Narva JK Trans II (II) - Virumaa JK Rakvere (II), Narva Kalevi staadion19:00 Tartu VÃ¤lk 494 (EL) - Tallinna JK Jalgpallihaigla (IV), Tartu Annelinna kunstmuruvÃ¤ljak19:00 FC Klooga (II) - Tartu JK Maag Tammeka II (EL), Laagri kunstmuruvÃ¤ljak 19:00 Kuusalu JK Rada (II) - Viljandi JK Tulevik II (EL), Kuusalu KK staadion 20:30 Tallinna FC EBS Team (III) - Kehra JK Tempori (IV), Kalevi kunstmuruvÃ¤ljak NeljapÃ¤ev, 9. august18:00 Kristiine JK (IV) - FC Elva (EL), Kalevi kunstmuruvÃ¤ljak19:00 Tallinna FC Hansa United (III) - FC Haiba (III), MÃ¤nniku kunstmuruvÃ¤ljak20:30 Tallinna Eurouniv FC (IV) - KiviÃµli Tamme Auto (II), Kalevi kunstmuruvÃ¤ljak TeisipÃ¤ev, 14. august18:00 Tallinna JK Piraaja (II) - Viljandi JK Tulevik (ML), Sportland Arena18:00 Tartu Quattromed (IV) - Tallinna FC Flora (ML), Tartu Annelinna kunstmuruvÃ¤ljak (koduvÃ¤ljaku muudatus)18:00 Tallinna FC Levadia (ML) - Tallinna FC AnÅ¾i (III), Kadrioru staadion (oli 7. augustil)18:30 Narva JK Trans (ML) - Tallinna FC Ãœhinenud Depood (III), Narva Kreenholmi staadion18:30 FCF Paide linnameeskond (II) - PÃ¤rnu JK Vaprus (ML), Paide ÃœhisgÃ¼mnaasiumi staadion KolmapÃ¤ev, 15. august19:00 FC Lelle (IV) - Valga FC Warrior (EL), Lelle staadion (oli 8. augustil) ETV SPORTJalgpall

06.10.2008 15:15 (19.97) Klubi Tartu Maratoni spordisündmused kogusid aasta peale 15 707 osalejat [ERR Sport]

Reedel toimus Eesti suurimate spordisündmuste korraldaja Klubi Tartu Maratoni hooaja lõpupidu. Rõõmuga tõdeti, et aasta jooksul on spordiradadele tee leidnud suur hulk inimesi. Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimehe Indrek Kelgu sõnul on viisteist tuhat Eesti mastaabis igati soliidne number. "Eks see arv oleks veelgi suurem olnud kui talvine Tartu Maraton oleks toimunud," lisab Kelk. Eriti rõõmustav on tema sõnul kõige nooremate huvi kasv spordisündmuste vastu. "Lasteüritustel osales läbi aasta enam kui neli tuhat huvilist," sõnab korraldaja. Võrreldes mulluse hooajaga kasvas kõige enam rahva huvi rulluisumaratoni vastu. Tänavu veeres rajale aktiivsete eluviiside pooldajaid 23% rohkem kui mullu. Kokkuvõttes tõusid kõikide toimunud maratonide osalejaarvud. Märkimisväärse kasvu tegi läbi ka SEB Tartu Neliküritus, kuhu kuuluvad Tartu Maraton, Tartu Jooksumaraton, Tartu Rattaralli ja sügisel hooaega lõpetav Tartu Rattamaraton. Kõik kolm toimunud etappi läbis ligi 700 osalejat ja pikematelt võistlusdistantsidelt korjas punkte enam kui 400 inimest. Viimased selgitasid omavahel ka SEB Tartu Nelikürituse üldvõitja, kelleks osutus Allan Oras. Järgmise aasta hooaja avab 15. veebruaril sõidetav 38. Tartu Maraton, mille ettevalmistused juba käivad. Avatud on ka registreerimine. ERR SPORTVaria

27.11.2007 10:01 (19.97) Kalevi parimateks valiti Kanter ja Leibak [Sportnet]

Eesti Spordiseltsi Kalev liikmesorganisatsioonid valisid seltsi 2007. aasta parimateks sportlasteks meestest Gerd Kanteri ja naistest Kaire Leibaku.Kettaheites maailmameistriks kroonitud Kanter kuulub Tallinna Spordiseltsi Kalev ridadesse, kolmikhüppes juunioride Euroopa meistriks tulnud Leibak on sirgunud Tartu Spordiseltsist Kalev.Edukaimaks juunioriks valiti purjetamise maailmameistrivõistlustel klassis Laser kolmanda koha pälvinud Deniss Karpak (Kalevi Purjespordikool) ning edukaimaks võistkonnaks rühmvõimlemise maailmameistriks tulnud Tartu VK Janika eliitrühm ja Pärnu Kalevi sõudemeeskond (Allar Raja, Jaan Laos, Alvar Räägel, Rauno Talisoo), kes tuli Eesti kaheksapaadi koosseisus juunioride maailmameistriks."Heameel tõdeda, et igas kategoorias oli konkurents väga tugev, mis kinnitab, et Kalev on spordialases tegevuses õigel teel," märkis Kalevi esimees Peeter Kreitzberg. "Eriti tihe konkurents oli noorte ja juunioride seas, näidates meie spordikoolide ja liikmesklubide tõsist ja tulemuslikku tööd praegustele tippudele järelkasvu kasvatamisel." Sportlikus visaduses pälvisid tunnustust kahekordsed olümpiamedalistid Tõnu ja Toomas Tõniste, kes tänavu tulid amatööride Euroopa meistriks klassis Melges24. Parimateks treeneriteks valiti Igor Trofimov (purjetamine), Kersti Viru (kergejõustik), Ado Hein (jalgratas), Janika Mölder (VK Janika), Matti Killing (sõudmine), Raul Kivilo (vibusport), Igor Neemre (karate), Aavo Sarap (jalgpall), Krista Valgepea (kergejõustik) ja Jevgeni Terentjev (kergejõustik). Parimateks noorsportlasteks valiti aerutamises Kaido Juurik (Pärnu Kalev), jalgpallis Christian Kõrtsmik (JK Tallinna Kalev), jalgrattaspordis Daniel Novikov ja Gerda Rand (Kalevi Jalgrattakool), jääpurjetamises Paul Valliveere (Pärnu Kalev), karates Timo Paade (Karate-do Wadokai Selts), kergejõustikus Liane Pintsaar (Tartu Kalev), kreeka-rooma maadluses Hardo Toots (Tartu Kalev), purjetamises Peeter Kask (Kalevi Purjespordikool), sõudmises Kaisa Pajusalu (Pärnu Kalev), ujumises Martin Liivamägi ja Maria Pallas (Kalevi Ujumiskool) ning vibuspordis Bessi Kasak (vibuklubi Ilves). Kokku selgitas Kalev parimad 14s kategoorias, täpne ülevaade asub Kalevi koduleheküljel: http://www.eestikalev.ee/?module=news&id=152 . Kalev annab parimatele autasud üle 20. detsembril, mil Kalevi Tõnismäe spordibaasis (Pärnu mnt 41) toimub seltsi spordiaasta pidulik lõpetamine. Eesti Spordiseltsi Kalev 2007. aasta parimad:1. Edukaim meessportlane Gerd Kanter Tallinna Spordiselts Kalev, maailmameister kettaheites2. Edukaim naissportlane Kaire Leibak Tartu Spordiselts Kalev, juunioride Euroopa meister kolmikhüppes3. Edukaim juunior Deniss Karpak Purjetamise MMi 3. klassis Laser4. Edukaim võistkond Tartu VK Janika eliitrühm Rühmvõimlemise maailmameistrid Pärnu Kalevi sõudemeeskond: Allar Raja, Jaan Laos, Alvar Räägel, Rauno Talisoo Sõudmise juunioride maailmameistriks tulnud Eesti kaheksapaadi liikmed5. Edukaim sportlikus visaduses Tõnu ja Toomas Tõniste Kahekordsed olümpiamedalistid, 2007. aastal amatööride Euroopa meistrid klassis Melges246. Parimad treenerid Igor Trofimov (purjetamine), Raul Kivilo (vibusport), Igor Neemre (karate), Ado Hein (jalgratas), Janika Mölder (rühmvõimlemine), Matti Killing (sõudmine), Kersti Viru (kergejõustik), Aavo Sarap (jalgpall), Krista Valgepea (kergejõustik), Jevgeni Terentjev (kergejõustik)7. Parim liikmesorganisatsioon Tartu Spordiselts Kalev, Järvakandi Vibuklubi Ilves8. Parim spordikool Kalevi Jalgrattakool, Tallinna Kalevi Kergejõustikukool, Pärnu Kalevi Spordikool, Kalevi Purjespordikool9. Parim spordiüritus, -võistlus X IVV Olümpiaad (Eesti Spordiselts Kalev), Hansapanga noorte mägirattasari (Kalevi Jalgrattakool), Tartu lasteaedade tervisepäevad (Tartu Spordiselts Kalev)10. Parim firma (firmasport) Sampo Pank AS, Rademar OÜ, AS Norma, AS Tallinna Sadam11. Aasta sponsorid EMT, Viking Line, Värska Vesi, Fenestra, Scandic, EuroPrint, Husqvarna, Roi, KTM Disain12. Aasta vabatahtlikud Karin Alev, Piia Maiste, Mai Miss, Aime Luuk13. Aasta veteranid Agnes Sirkel, Harry Rannamets, Vello Kohv, Arvi Kaabel14. Parimad noorsportlased Aerutamine: Kaido Juurik (Pärnu Kalev)Jalgpall: Christian Kõrtsmik (JK Tallinna Kalev)Jalgratas: Daniel Novikov/Gerda Rand (KJK)Jääpurjetamine: Paul Valliveere (Pärnu Kalev)Karate: Timo Paade (Karate-do Wadokai Selts)Kergejõustik: Liane Pintsaar (Tartu Kalev)Kr-r maadlus: Hardo Toots (Tartu Kalev)Purjetamine: Peeter Kask (PSK)Sõudmine: Kaisa Pajusalu (Pärnu Kalev)Ujumine: Martin Liivamägi/ Maria Pallas (KUK)Vibusport: Bessi Kasak (Ilves) EESTI SPORDISELTS KALEV

08.11.2008 22:45 (19.97) Üliõpilasmeistriteks tulid TTÜ meeskond ja Tartu Ülikooli naiskond [ERR Sport]

29.05.2009 10:45 (19.97) Täna saab stardipaugu kolmepäevane Estonian Cycling Weekend [ERR Sport]

Mulluse Tallinna-Tartu GP vÃµitis Mart Ojavee. Foto: Allan Leppikson/SCANPIX TÃ¤na kell 11.00 saab piduliku stardi kolm pÃ¤eva vÃ¤ltav Estonian Cycling Weekend, mis toob kokku ratturid 19-st riigist. 29.-31. mail toimuvad Estonian Cycling Weekend raames kolm rattaÃ¼ritust. Reedel sÃµidavad 14 profitiimi ja rahvusmeeskonda Tallinn-Tartu GP-l, lÃ¤bides 180km. SÃµit saab alguse piduliku stardiga Ãœlemiste hotelli juurest Tallinnas, edasi sÃµidetakse Ã¼le Lagedi viadukti, mille jÃ¤rel antakse ametlik lÃ¤he. SÃµitjad pedaalivad mÃ¶Ã¶da Piibe maanteed ning finiÅ¡eeruvad Tartus Turu tÃ¤naval. LaupÃ¤evane SEB Tartu GP toob eelmise pÃ¤eva vÃµistlejad Tartu tÃ¤navatele, kus sÃµidetakse 15-l ringil kokku 187km. Selle Ã¼rituse raames on linnaelanikel hea vÃµimalus jÃ¤lgida sÃµidu kulgu otse tÃ¤navatel ja oma lemmikutele kaasa elada. PÃ¼hapÃ¤eval toimub SEB 28. Tartu Rattaralli, kus 125km vÃµi 61km ringil panevad end proovile lisaks profisportlastele ka teised spordisÃµbrad. Viimastel andmetel on sÃ¼ndmusele registreerunud ligi 3700 ratturit, kellest ligi pooled on valinud lÃ¤bimiseks pikema distantsi, kus selgitatakse vÃ¤lja ka paremusjÃ¤rjestus. Tartu Rattaralli start ja finiÅ¡ on Tartus Turu tÃ¤naval Aura keskuse juures. SEB Tartu GP ja Tartu Rattaralli muudavad ajutiselt ka linna liikluspilti. Klubi Tartu Maraton vabandab vÃµimalike ebamugavuste pÃ¤rast ja palub suursÃ¼ndmusega seoses liiklejatelt mÃµistvat suhtumist. Infot Ã¼mberkorralduste kohta leiab aadressilt www.tartumaraton.ee Estonian Cycling Weekend on Ida-Euroopa suurim maanteerattasÃ¼ndmus. Reedel ja laupÃ¤eval toimuvatest profisÃµitudest vÃµtab osa 14 tiimi ning enam kui 100 ratturit. Nii professionaalidele kui amatÃ¶Ã¶ridele avatud pÃ¼hapÃ¤evasele Tartu Rattarallile on registreerunud ligi 3700 rattasÃµpra. Estonian Cycling Weekendile tuleb osalejaid 19 riigist. Rohkem infot Estonian Cycling Weekendi kohta leiab korraldaja Klubi Tartu Maratoni kodulehelt www.tartumaraton.ee. ERR SPORT

17.11.2009 11:30 (19.97) Tartu Maratoni mälestusmärgi ideekonkursi tulemuseks kaks võrdset kavandit [ERR Sport]

TÃ¤na hommikul kuulutati vÃ¤lja Tartu Maratoni mÃ¤lestusmÃ¤rgi ideekonkursi vÃµitjad. Å½Ã¼rii hinnangul osutus esitatud 38 kavandi seast parima vÃ¤ljaselgitamine oodatust keerulisemaks, mistÃµttu hetkel lÃµplikku vÃµitjat vÃ¤lja ei kuulutatud. Esimest ja teist kohta jagavad vÃµistlustÃ¶Ã¶d â€žLummâ€œ (autorid Elo Liiv ja Katrin Koov) ja â€žRuttâ€œ (autorid Rait Siska, Lembit-Kaur StÃ¶Ã¶r, Ãœlo-Tarmo StÃ¶Ã¶r, Risto Tali). Kolmandaks tuli Risto Parve ja Martin Kinksi tÃ¶Ã¶ â€žTÃµusâ€œ. Kahe parima kavandi autoritele tehakse Å¾Ã¼rii poolt ettepanek vastata vÃµistlustÃ¶Ã¶de hindamise kÃ¤igus tekkinud kÃ¼simustele ja ettepanekutele ning seejÃ¤rel valitakse valmiv kavand. Å½Ã¼riiliige Tartu linnaarhidekt Tiit Sild sÃµnab, et konkursil esitatud tÃ¶Ã¶de tase oli Ã¼llatavalt kÃµrge ning Å¾Ã¼riil oli, mille vahel valida. â€žKaks parimat tÃ¶Ã¶d paistsid silma vÃ¤ga selge ja arusaadava idee poolest. Ãœks neist mÃµjub vÃ¤ga arhailiselt ja vÃµimsalt ning teine annab lÃ¤bi selge maratoni trajektori idee Tartu Maratoni mÃµtteid vÃ¤ga kujundlikult ja lihtsalt edasi,â€œ iseloomustab Sild kahte parimat. Ta lisab, et vÃµidutÃ¶Ã¶de osas oli Å¾Ã¼rii otsus konsensuslik ja hindab konkurssi igati kordalÃ¤inuks. Ã„ramÃ¤rkimist leidsid ka vÃµistlustÃ¶Ã¶d â€žMetsâ€œ (autor Villem Tomiste), â€žVÃµimalusâ€œ (autorid Mikk Mutso ja Kaarel Eelma) ja â€žSuusakampsunâ€œ (autorid Leena Kuutma, Marje Karu, Tiina Teng-Tamme). Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimees ja Å¾Ã¼rii liige Indrek Kelk sÃµnab, et konkursi positiivseks Ã¼llatuseks oli skulptorite ja maastikuarhitektide suur huvi spordirahva tegemiste vastu. â€žKÃµige rohkem tÃ¶id laekus konkursi viimase pÃ¤eva hommikul ning kui enne vÃµis tÃ¶Ã¶de hulgaga rahule jÃ¤Ã¤da, siis nÃ¼Ã¼d oli tegemist juba vÃ¤ga esindusliku valikuga. TÃ¤nan sÃ¼damest kÃµiki konkursil osalenuid,â€œ jagab Kelk esmamuljeid ja kutsub kÃµiki Tartu Laululava ruumidesse (Laulupeo pst 25) esitatud kavanditega tutvuma ning valima rahva lemmikut, mis pÃ¤lvib Klubi Tartu Maratoni sÃ¼mboolse auhinna. Tartu Maratoni mÃ¤lestusmÃ¤rgi ideekonkursi eesmÃ¤rk on tÃ¤histada vÃ¤Ã¤riliselt 50 aasta mÃ¶Ã¶dumist Eesti Ã¼he suurima osavÃµtuga ja rahvusvaheliselt kÃµige tuntuma spordisÃ¼ndmuse Tartu suusamaratoni esimesest stardist. 16. jaanuaril 2010 mÃ¶Ã¶dub suursÃ¼ndmuse esimesest lÃ¤htest pool sajandit. Tartu Maratoni mÃ¤lestusmÃ¤rk hakkab paiknema Tartus EmajÃµe ja Vabaduse pst vahelisel rohealal, orienteeruvalt restoran-Ã¶Ã¶klubi Atlantis vastas, kust anti ka esimese Tartu suusamaratoni start. ERR SPORT

17.02.2010 15:00 (19.97) Andrus Veerpalu stardib pühapäeval 39. Tartu Maratonil [ERR Sport]

-Nordic Focus PÃ¼hapÃ¤eval sÃµidetaval 39. Tartu Maratonil asub enne Vancouveri olÃ¼mpiat starti ka Andrus Veerpalu. Veerpalu Ã¼lesandmine suusamaratonile laekus teisipÃ¤eval. Kahekordsele olÃ¼mpiavÃµitjale ja maailmameistrile on Tartu Maratoni esikoht siiani kÃ¤ttesaamatuks jÃ¤Ã¤nud, teatab Klubi Tartu Maraton. Eesti Suusaliidu murdmaasuusatamise spordidirektor ja kolmekordne Tartu Maratoni vÃµitja Raul Olle sÃµnab, et pÃ¼hapÃ¤evane sÃµit oleneb paljuski eesootavast ilmast. â€žTugevatel suusatajatel ei ole lumetuisus kerge sÃµita ja sel juhul pÃ¼sib juhtgrupp kaua koos. Kui Andrus Veerpalu starti tuleb, siis lÃ¤heb eestlastel ikka hÃ¤sti, teisiti pole vÃµimalik,â€œ kommenteerib Olle ootusi eestlaste sÃµidule. FIS Marathon Cupi arvestuses vÃµistlevad Tartu Maratonil nii hetke edetabeli liider Fabio Santus Itaaliast kui ka teisel kohal olev Oskar Svaerd Rootsist, kelle kontol on kolmekordne Vasaloppeti vÃµit ja sel aastal ka vÃ¤rske Marcialonga maratoni esikoht. Poodiumikohta pÃ¼Ã¼avad eeloleval pÃ¼hapÃ¤eval teiste seas ka olÃ¼mpiavÃµitja ja maailmameister Anders Aukland koos oma venna Joergen Auklandiga Norrast. Varasematest Tartu Maratoni vÃµitjatest asuvad vÃµistlustulle veel rootslane Jerry Ahrlin ja tÅ¡ehh Stanislav Rezac. Neile pakuvad konkurentsi nÃ¤iteks Mathias Fredriksson Rootsist ning itaallased Sergio Bonaldi ja Bruno Carrara, kes FIS Marathon Cupi arvestuses samuti esikuuikus. Eestlastest saab lisaks Andrus Veerpalule ja Raul Ollele kaasa elada nÃ¤iteks Estoloppeti liidrile Priit Naruskile ja Tartu NelikÃ¼rituse vÃµitu pÃ¼Ã¼dvale Rait Pallole. Naistearvestuses asuvad poodiumikohtadele vÃµistlema eelmise aasta Tartu Maratoni vÃµitja Sandra Hansson Rootsist koos hetke FIS Marathon Cupi esinumbri Jenny Hanssoniga. Eestlastest pakuvad neile konkurentsi Liis Kalda, Laura Rohtla, Kaili Sirge ja Tiina Albert. 39. Tartu Maraton distantsidel 63km ja 31km sÃµidetakse 21. veebruaril stardiga OtepÃ¤Ã¤l, Tehvandi Spordikeskuse staadionil ja finiÅ¡iga Elvas, Tartumaa Tervisespordikeskuses. Rohkem infot leiab korraldaja Klubi Tartu Maratoni kodulehelt www.tartumaraton.ee. ERR SPORT

11.05.2010 15:30 (19.97) Tartus saab astuda jooksuülikooli [ERR Sport]

TÃ¤na avati registreerimine 23. mail Tartus toimuvale jooksuÃ¼likoolile. Kellest saab jooksudoktorant, magister vÃµi bakalaureus? Kes teenib vÃ¤lja professoritunnistuse, saab dekaaniks vÃµi pÃ¤rjatakse vanemteaduriks? KÃµik see selgub juba paari nÃ¤dala pÃ¤rast LÃµuna-Eesti heade mÃµtete linnas. Tegemist on Tartu Tudengijooks 2010 sportliku aktsiooniga, mille taga on Eesti Akadeemiline Spordiliit ja Tartu Ãœlikooli Akadeemiline Spordiklubi. Ãœksteiselt mÃµÃµtu vÃµtma oodatakse kÃµiki praegusi tudengeid, Ã¼likoolide tÃ¶Ã¶tajaid, ÃµppejÃµude, vilistlasi ning miks mitte tulevasi kÃµrghariduse poole pÃ¼Ã¼dlejaid. PÃ¤eva lÃµpuks selgitatakse vÃ¤lja ka Tartu JooksuÃ¼likool 2010. EttevÃµtmise Ã¼he eestvedaja Alar Rikbergi sÃµnul tuli idee seoses Tartus peagi algavate SELLi ÃœliÃµpilasmÃ¤ngudega, kus osalevad poolprofessionaalsed Ã¼liÃµpilassportlased. â€žTudengijooks ongi planeeritud SELLi lÃµpuÃ¼ritusena, kus meie Ãµppurid saavad distantsi lÃ¤bida koos sportlastega 70 euroopa Ã¼likoolist. Jooksu nime valikul ja osalejate arvestuse sidumisega Ã¼likoolidega soovime tekitada Tartu oma kÃµrgkoolide seas positiivset omavahelist hÃµÃµrumist, et Ãµppureid osalema meelitada,â€œ selgitas Rikberg. JooksuÃ¼likooli lÃ¤bijad saavad matriklid, lÃµputnnistused ning pÃ¤rjatakse tiitlitega. Katkestajaid Ã¤hvardab eksmatt, viimasena finiÅ¡ijoone Ã¼letajad riskivad jÃ¤Ã¤da aga igavesteks Ã¼liÃµpilasteks. Et oma lemmikkooli eest joosta tuleb osalejatel kanda Ãµiget vÃ¤rvi riietust, olgu selleks siis t-sÃ¤rk, peapael, kaelarÃ¤tt vÃµi jooksudress. VÃ¤rvikoodid koolide lÃµikes: Valge - Tartu Ãœlikool Roheline - Eesti MaaÃ¼likool Must - KÃµrgem SÃµjakool Sinine - Eesti Lennuakadeemia Punane - Tartu Tervishoiu KÃµrgkool Kollane - Tartu KÃµrgem Kunstikool VÃµistlus saab alguse Tartu sÃ¼dalinnas KÃ¼Ã¼ni tÃ¤naval ning 4,3 km pikkune rada kulgeb mÃ¶Ã¶da kauneid ja olulisi linna punkte - Kesklinn (Raekoja plats), ToomemÃ¤gi, Tartu Ãœlikooli peahoone, Jaani kirik, supilinn, EmajÃµe kallas, laululava ning viib finiÅ¡ialasse Eesti MaaÃ¼likooli spordihoone juures. Sportlik pingutus jooksuÃ¼likoolis on igale Ã¼hele jÃµukohane, distantsi vÃµib lÃ¤bida nii tÃµsisemat aega tehes, kepikÃµndides kui ka lihtsalt vÃ¤rsket Ãµhku, liikumist ning Tartu linna ilu nautides. Jooksule saavad osalejad registreeruda oma koolide Ã¼liÃµpilasesinduste juures, suhtlusportaalis Facebook Tartu Tudengijooks 2010 grupiga liitudes vÃµi tÃ¤ites ankeedi aadressil http://www.sellstudentgames.com/tudengijooks_e.php. Osalemine on kÃµigile tasuta. ERR SPORT

20.05.2010 12:15 (19.97) Estonian Cycling Weekend toob teedele tuhanded ratturid [ERR Sport]

Mai viimane nÃ¤dalalÃµpp toob Eestisse kolm suurt jalgrattavÃµistlust, mis koonduvad Ã¼hise nimetaja Estonian Cycling Weekend alla. Selle raames sÃµidetakse reedel Tallinn-Tartu Grand Prix 2010, laupÃ¤eval SEB Tartu Grand Prix 2010 ja pÃ¼hapÃ¤eval SEB 29. Tartu Rattaralli. Estonian Cycling Weekendi vÃµistluste direktor Indrek Kelk toob vÃ¤lja sÃ¼ndmuse unikaalsuse. Â„Maailma mastaabis on ainulaadne see, et koos sÃµidavad tÃµelised tippratturid koos ligi 4000 harrastussportlasega, kellele lisandub veel jÃ¤reltulev pÃµlvkond ehk pea 2000 noort lastesÃµitudelt,Â“ selgitab Kelk. Reedel ja laupÃ¤eval vÃµtavad omavahel mÃµÃµtu profiratturid, nendega liituvad Tartu Rattaralli ajal harrastussportlased. Tallinn-Tartu GP-l sÃµidavad praeguseks registreerunud viis UCI kontinentaalmeeskonda ja Ã¼heksa rahvuskoondist 180km. Rajale asuvad sportlased Armeeniast, Austraaliast, Belgiast, Jaapanist, Itaaliast, Ukrainast, Eestist, Prantsusmaalt, Poolast, Saksamaalt, Slovakkiast, Soomest, ÂŠveitsist, LÃ¤tist, Leedust ja Valgevenest. LaupÃ¤eval stardivad samad meeskonnad SEB Tartu GP-le, kus Tartu linnas sÃµidetakse vÃµistlusringe kokku 187km. PÃ¼hapÃ¤eval lisanduvad profiratturitele SEB 29. Tartu Rattaralli raames tuhanded harrastussportlased, kes valivad lÃ¤bimiseks 133km vÃµi 71km distantsi. SÃµit kulgeb LÃµuna-Eestis, lÃ¤bides OtepÃ¤Ã¤d ja Elvat. Stardi- ja finiÅ¡ipaik on Tartu kesklinnas. KÃµige nooremaid ootavad laupÃ¤eval lastele mÃµeldud TILLUsÃµit ja MINIralli, millest viimase raames saavad noored sportlased lÃ¤bida peaaegu sama ringi, mida vaid mÃµned tunnid hiljem sÃµidavad eliitratturid SEB Tartu GP raames. Rohkem infot Estonian Cycling Weekendi kohta leiab korraldaja MTÃœ Klubi Tartu Maratoni kodulehelt www.tartumaraton.ee. ERR SPORT

30.07.2010 16:30 (19.97) Berliini rulluisumaratoni peakorraldaja hindab Tartu Rulluisumaratoni [ERR Sport]

Augusti algul toimuvale SEB 4. Tartu Rulluisumaratonile tuleb nÃµustajaks Berlin-Marathoni kogemustega peakorraldaja Alexander Uphues. Berliini rulluisumaraton on maailma suurim taoline vÃµistlus, mis toimub sel aastal 37. korda ja toob kokku tuhandeid uisutajaid. SEB 4. Tartu Rulluisumaratoni vÃµistluste direktor Kunnar Karu sÃµnab, et Uphuesi kÃ¼lastuse eesmÃ¤rgiks on Tartu spordivÃµistluse maailmatasemele viimine. â€žHinnatakse Ã¼ldist korralduse ja sÃ¼ndmuse lÃ¤biviimise kvaliteeti ning vastavust rahvusvahelistele nÃµuetele, andes Ã¼htlasi nÃµu, mida ja kuidas parandada saab. Meie sooviks on teha Tartu Rulluisumaratoni WIX (World Inline Cup 2011 maratoni) Class 1 tasemel. Class 1 nÃ¤ol on tegemist rahvusvahelise maratoniga, mille idee on sarnane murdmaasuusatajate sarja Worldloppetiga ning toob rajale korraga nii profid kui harrastajad Ã¼le kogu maailma,â€œ rÃ¤Ã¤gib Karu. Karu sÃµnul oleks positiivne hinnang mÃ¤rgiks, et Klubi Tartu Maraton organiseerib regiooni suurimaid ja kÃµige kÃµrgema korraldusliku kvaliteediga Ã¼ritusi, mis toovad sportimisest rÃµÃµmu tundma nii rahvusvahelise kaliibriga sporditÃ¤hed kui harrastajad. VÃ¤lisvÃµistlejate arv on kasvanud aasta aastalt igal spordisÃ¼ndmusel, kujundades Ã¼htlasi maailmas Eesti kui vÃ¤Ã¤rt turismimaa mainet. Alexander Uphuesâ€™il puudub senini isiklik kogemus Klubi Tartu Maratoni spordisÃ¼ndmustega. â€žOlen kuulnud erinevate Ida-Euroopa sportlaste kÃ¤est Klubi Tartu Maratoni poolt korraldatavatest spordivÃµistlustest, seetÃµttu olen pÃµnevil, mis mind Tartus ees ootab,â€œ sÃµnab Uphues. Berliini rulluisumaratoni peakorraldaja seab ise samuti Tartu rulluisumaratonil uisud alla, kuid lisaks sellele soovib end kindlasti proovile panna ka suusatades Tartu Maratonil. SEB 4. Tartu Rulluisumaraton toimub 8. augustil ja pakub osalejatele lÃ¤bimiseks kahte distantsi, 36km ja 15km. Rohkem infot sÃ¼ndmuse, raja ja registreerimise kohta leiab www.tartumaraton.ee. ERR SPORT

06.09.2010 13:45 (19.97) Tartu Pere Leib mängib käesolevast hooajast Tartu Ülikooli spordihoones [ERR Sport]

Võrkpallimeeskond Tartu Pere Leib kolib alates 2010/2011 hooajast taas Tartu Ülikooli spordihoonesse ning ootab kõiki fänne võrkpallilahingutele kaasa elama Tartus aadressil Ujula 4. Viimati mängis Pere Leib samas spordihallis 2005/2006 hooajal, kui võideti Eesti meistritiitel. Meeskonna juhid usuvad, et saal, kus Tartu meeskonnad "Ösel Foods" ja "Tartu Pere Leib" nime all on võitnud kokku kolm Eesti meistritiitlit, toob õnne ka tulevikus. "Meeskond on läbinud olulise noorenduskuuri ning algaval hooajal on karikavõistluste ja meistritiitli võitmine keeruline, kuid juba järgmisel aastal püüame Selveri meeskonnale väärilist vastupanu näidata", sõnas peatreeener Rainer Vassiljev. Pere Leib alustas treeninguid uues spordihoones augusti viimastel päevadel ning võistlustules näeb meeskonda esmakordselt uues saalis 2.-3. oktoobril toimuva Premium7 Cup 2010 turniiri raames. "Hoonet haldava Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi pakkumine oli hea ning spordihoone pakub meile parimaid tingimusi Tartu linnas", põhjendas treeningute ja võistluste läbiviimise paiga muutust võistkonna omaniku MTÜ SK Duo juhatuse liige Alari Jõesaar. "Olulisim erinevus on just üldfüüsiliste treeningute läbiviimise tingimustes, kus TÜ spordihoone kergejõustikuhall ning jõusaal on senistest tingimustest A. Le Coq spordihoones üle", lisas Jõesaar. Tartu Ülikooli spordihoones toimuvad mitmed Eesti ning rahvusvahelisele publikule suunatud võistlused, sealhulgas korvpallimeeskonna Tartu Ülikool/Rock kodumängud, sulgpalli GP-sari ning sulgpallisari "Paarissuled", mitmed tipptasemel kergejõustikuvõistlused ning palju muud. ERR SPORT / Tartu Pere Leib võrkpallimeeskond

28.02.2011 13:15 (19.97) Eesti tÃ¤iskasvanute meistrivÃµistlustel osaleb 164 vÃµistkondaâ€ [ERR Sport]

Eesti tÃ¤iskasvanute meistrivÃµistlustel jalgpallis osaleb sel aastal 164 vÃµistkonda - viies meeste liigas 141 meeskonda ja kolmes naiste liigas 23 naiskonda. OsavÃµtvate vÃµistkondade arv on vÃµrreldes eelmise aastaga suurenenud Ã¼he vÃµrra. Lisaks meistrivÃµistlustele toimub teist aastat ka Rahvaliiga, kuhu registreerimine algab mÃ¤rtsis. Ãœhtekokku on koos noortega mÃ¤rtsist kuni novembrini vutivÃ¤ljakutel Ã¼le Eesti vÃµistlustules Ã¼le 10 000 jalgpalluri. 2011. aasta jalgpallihooaja avamÃ¤ng peetakse teisipÃ¤eval, 1. mÃ¤rtsil kell 18:45 Sportland Arenal (Asula 4c, Tallinn), kus Superkarikafinaalis kohtuvad mullune meister FC Flora ja karikavÃµitja FC Levadia. Eesti Meistriliiga I voor toimub laupÃ¤eval, 5. mÃ¤rtsil. VÃµistkondade arv Eesti tÃ¤iskasvanute meistrivÃµistlustel: 2011 â€“ 164 vÃµistkonda2010 â€“ 163 vÃµistkonda*2009 â€“ 163 vÃµistkonda*2008 â€“ 163 vÃµistkonda*2007 â€“ 150 vÃµistkonda2006 â€“ 158 vÃµistkonda2005 â€“ 158 vÃµistkonda2004 â€“ 152 vÃµistkonda2003 â€“ 144 vÃµistkonda2002 â€“ 131 vÃµistkonda2001 â€“ 116 vÃµistkonda2000 â€“ 110 vÃµistkonda1999 â€“ 101 vÃµistkonda1998 â€“ 81 vÃµistkonda1997/1998 â€“ 58 vÃµistkonda1996/1997 â€“ 55 vÃµistkonda1995/1996 â€“ 64 vÃµistkonda1994/1995 â€“ 52 vÃµistkonda*TÃ¤psustatud on varasemate aastate statistikat Eesti tÃ¤iskasvanute meistrivÃµistlused 2011: Meeste Meistriliiga: Tallinna FC Flora, Tallinna FC Levadia, Narva JK Trans, NÃµmme JK Kalju, JK SillamÃ¤e Kalev, Tartu JK Tammeka, FC Viljandi, Paide Linnameeskond, FC Kuressaare, LasnamÃ¤e FC Ajax. Naiste Meistriliiga: PÃ¤rnu JK, Tallinna FC Levadia, Tallinna FC Flora, PÃµlva FC Lootos, Tartu JK Tammeka, NÃµmme JK Kalju. Meeste Esiliiga: Kohtla-JÃ¤rve FC Lootus, Tallinna FC Levadia II, Tallinna FC Flora II, KiviÃµli Tamme Auto, JK Tallinna Kalev, Tallinna JK Legion, PÃ¤rnu Linnameeskond, Valga FC Warrior, Tallinna FC Puuma, Tallinna FC Infonet. Naiste Esiliiga: JK Tallinna Kalev, Tallinna FC Flora II, PÃ¤rnu JK II, VÃ¤ndra JK Vaprus, EVL Taebla, Kohtla-JÃ¤rve FC Lootus. Meeste II liiga Ida/PÃµhi: Rakvere JK Tarvas, JÃµhvi JK Orbiit, NÃµmme JK Kalju II, Tallinna JK Legion II, Kohtla-JÃ¤rve JK Alko, Tallinna JK DÃ¼namo, LasnamÃ¤e FC Ajax II, FC M.C.Tallinn, JK Tallinna Kalev II, Tabasalu Jalgpalliklubi, Tallinna JK Kaitseliit Kalev, Tallinna FC Olympic, Tallinna FC Infonet II, JK SillamÃ¤e Kalev II. Meeste II liiga LÃ¤Ã¤s/LÃµuna: Tartu FC HaServ, Hiiumaa ÃœJK Emmaste, FC NÃµmme United, PÃ¤rnu Linnameeskond II, Tartu SK 10 Premium, FC Tarvastu, Tartu JK Tammeka II, Viljandi JK Tulevik, Rummu DÃ¼namo, SÃµrve JK, TÃ¼ri JK Ganvix, Viljandi JK Kotkad, Paide Kumake, JK Luunja. Naiste II liiga: Narva JK Trans, Tartu SK 10 Premium, Tartu JK Tammeka II, PÃµlva FC Lootos II, JK SillamÃ¤e Kalev, Valga FC Warrior, FC Kuressaare, LasnamÃ¤e FC Ajax , Rakvere JK Tarvas, JK Tallinna Kalev II, Tallinna FC Infonet. III liiga PÃµhi: Tallinna FC Ararat, Tallinna JK Piraaja, Koeru SK, Tallinna LiVal Sport , JK Tallinna Kalev III, Saue JK Laagri, Tallinna JK Kaitseliit Kalev II, JK Tondi, Tallinna FC Concordia, Trummi SK, Tallinna SK Mercury, FC Hell Hunt. III liiga LÃµuna: VÃµru JK, FC Elva, PÃµlva FC Lootos, FC OtepÃ¤Ã¤, Valga FC Warrior II, FC Tabivere, EMÃœ SK, JÃµgeva SK Noorus 96, Viljandi JK Tulevik II, Tartu JK Welco Elekter, TÃœ Fauna, Eesti Koondis. III liiga Ida: FC Maardu, Kuusalu JK Rada, Tallinna FC Ãœhinenud Depood, Keskerakonna JK Baltika, Tallinna FC Å trommi, FC Balteco, Rakvere JK Tarvas II, KiviÃµli Tamme Auto II, Tallinna JK RGR Airon, Tallinna JK Visadus, Saku JK, FCF JÃ¤rva-Jaani SK. III liiga LÃ¤Ã¤s: VÃ¤ndra JK Vaprus, FC Kose, Kehtna FC Flora, Rapla JK Atli, PSK Alexela, Saaremaa JK aameraaS, KÃ¤rdla Linnameeskond, Kernu JK Kadakas, Keila JK, PÃ¤rnu FC Metropool, Saaremaa JK, FC Haiba. IV liiga PÃµhi: Tallinna FC Hansa United, Tallinna FC Akhtamar, Kristiine JK, FC Soccernet, Tallinna FC Reaal, FC Toompea 1994, Tallinna FC Majandusmagister, NÃµmme JK Kalju III, Pirita JK Reliikvia, JK Jalgpallihaigla, Tallinna FC Eston Villa, FCF Tallinna Ãœlikool. IV liiga LÃµuna: Navi Vutiselts, JK Tartu LÃ¶Ã¶k, TÃµrva FC Warrior, Tartu SK 10 Premium II, SK TÃ¤Ã¤ksi, FC OtepÃ¤Ã¤ II, Tartu Quattromed, FC Aspen, PÃµlva FC Lootos II, Suure-Jaani United, VÃµru JK II. IV liiga Ida: SK Tapa, Viimsi FC Igiliikur, Tallinna FC Twister, Tallinna FC Anzhi, FC Kiiu, Tallinna JK Piraaja II, Tallinna JK Suema Cargobus, JK Loo, Ambla Vallameeskond, JK Tallinna Kalev Juunior, Tallinna FC Levadia III, Tallinna FC Pokkeriprod. IV liiga LÃ¤Ã¤s: Kohila JK PÃ¼sivus, Lihula JK, MÃ¤rjamaa Kompanii, Saue JK, FC Lelle, KÃ¤rdla JK II, JK Leisi, LÃ¤Ã¤nemaa Jalgpalliklubi, Taebla JK, RannamÃµisa JK. ERR SPORT/EJLi pressiteenistus

18.02.2015 18:40 (19.97) Pullerits: Kelle tulemus Tartu maratonil diskvalifitseeritakse? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Ennekõike olgu meelde tuletatud: ärge unustage täna, kolmapäeva õhtul kell 22.40 vaatamast ETV ekraanil tõsielufilmi «Kellele lüüakse pulsikella», kus mul on au ja rõõm olla peategelaseks.Aga endiselt on lahendamata küsimus, kes saab Tartu maratonil rahvakeeli kellad ehk kes võetakse vale sõidutehnika kasutamise pärast maha ehk diskvalifitseeritakse.Kandidaate on palju. Ja ilmselt pääsevad paljud, kes reegleid rikkusid, puhta nahaga. Näiteks endine tipptriatleet Ain-Alar Juhanson rääkis mulle, et alustas Tartu maratoni kõige tagant ning tegi juba esimestel kilomeetritel valju häälega hoiatuse kahele osalejale, kes nahaalselt uisutasid. Juhanson kinnitas, et nood võtsid teda kuulda. Ent vaevalt nad tehnikakontrolli vaatevälja jäid ja kontrollile huvi pakkusid.Samuti nägin Tartu maratoni finišialas tehnikakontrolli juhti Allar Kivilit, suusaõppejõudu ja -treenerit. Ta rääkis, et Tartu maratonil oli tosinas punktis väljas seitse tehnikakontrollijat. Ja neid, kes vale sõiduviisi kasutasid, oli tema sõnul ikka päris palju, näiteks ühes kontrollpunktis tuvastasid kontrollijad neid tervelt 20. Ühtlasi lisas Kivil, et üks mees, kes jõudis autasustamisele ehk 12 parema sekka, kasutas samuti selliseid suusasamme, mille eest Piret Pormeister Otepää MK-etapi sprindisõidus diskvalifitseeriti.Kivil ütles pühapäeval, et kedagi ei hakata diskvalifitseerima enne, kui vastav žürii on kokku tulnud ja tõendusmaterjalid üle vaadanud. Tahaks neile lisada veel ühe materjali: jälgige siin lingitud ERRi maratonilõigul ajajoonel alates kella 13.50st kuni 14.20-ni, kuidas Kuutse TPs pärast pööret vasakule mäest alla teisel kohal sõitev suusataja – ilmselt Eldar Rönning – teeb ligi kümme uisusammu järjest. Kui see ei ole uisutehnika, siis mis on uisutehnika? Samas arvan, et žürii seda ilmsemast ilmseimat uisutamist ei arvesta, sest see toimus vahetult pärast TPd, kui sportlane jõi, ning see uisutamine ei mõjutanud võistluse käiku. Mis teisalt tekitab jälle küsimuse: milleks siis kehtestada reegleid, et klassikalises tehnikas peavad suusad liikuma paralleelselt ning kõrvale tõugata ei või? Ja kui sellise ilmselge tehnikarikkumise puhul teha erand, siis miks mitte teha erandit ka teistel juhtudel, kui osaleja kasutab ligi kümmet uisusammu järjest, sest eales ei saa veenva kindlusega väita, et need sammud tõepoolest mõjutasid võistluse kulgu?Aga rikkumisi oli teisigi. Reporter Lembitu Kuuse juhib eelviidatud lõigul tähelepanu, kuidas ajajoonel kella 11.20 kandis, kui suusatajad saavad rajal juua, rikuvad nende abistajad ilmselgelt võistlusreegleid, sest, nagu Kuuse viitab, peab jootmine toimuma paigal seistes. Aga vaadake, kuidas üks jootja täiest jõust kaasa jookseb ning norrakale uue pudeli selja taga joogivöösse topib.Olen täna püüdnud saada ühendust nii tehnikakontrolli juhi Kivili kui Klubi Tartu Maraton juhi Indrek Kelguga, kuid kummagi telefon ei ole päeva jooksul vastanud. Arvatavasti on nad vaadanud läbi tehnikakontrolli salvestisi ning lähiajal saame teada, kelle nimi protokollist kustub.Kuid teie ärge unustage täna õhtul vaadata filmi «Kellele lüüakse pulsikella». Olgu nii palju lisatud, et seda filmi tuleb vaadata lõbusas ja entusiastlikus meeleolus – jah, õlu tuleb seekord isegi kasuks –, sest mis puutub minusse ja filmi tegijatesse, siis me ei teinud seda mingite tõsiteaduslike eesmärkidega. Enamgi veel: minu eesmärk ja vaikimisi esitatud tingimus oli, et sellest ei tohi saada mingi tuim ja surmtõsine higifilm, vaid selles peab olema intriigi ja irritatsiooni ja provokatsiooni. Eks seal ole muidugi nii üht kui teist. Trikk on selles, et tavavaatajaile tuli luua mulje, nagu oleks harrastussport hirmus julm ja professionaalne ja halastamatu, mis minu arust on ka õnnestunud, aga neile, kes on ise asjas ehk mängus sees, on ilmselt arusaadav, et asjaosalised, nii mina peategelasena kui ka filmitegijad, võtavad kogu asja mõnuga ja muigega suunurgas. Teie nüüd teate seda, süüdimatud kõrvalseisjad aga mitte. Seetõttu ongi ebaadekvaatsed järelreaktsioonid avalikkuses küllap garanteeritud. Mis laias laastus ongi kogu projekti eesmärk – et see film ei jääks mingiks suvaliseks reafilmiks, mis kohe unustatakse, mida keegi ei mäleta ja mis mingeid emotsioone ei tekita.******A jeep climbing up Elephant Hill Trail, Needles District, Canyonlands National Park, Utah. 28. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Tartu maratoni tagumise otsa sõitjad Matu teeninduspunktis punasel joogitopsiväljal. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/Scanpix Foto 2: Viienda tuhande sõitjad Tartu maratonil. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/ScanpixFoto 3: Tagumise otsa sõitjad Tartu maratoni stardi järel Tehvandi suusastaadionilt lahkumas. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/ScanpixFoto 4: Pealtnäha rahulikud suusasahistajad Tartu maratonil. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/ScanpixFoto 5: Näib normaalne suusamees või -naine, aga milleks need playboylikud jänesekõrvad Tartu maratonil? Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/Scanpix

15.04.2015 09:35 (19.97) Tartumaa arendas eurotoetuste abiga teadust ja innovatsiooni [Rahandusministeerium]

Enam kui kümnel viimasel aastal on Tartumaa saanud üle 441 miljoni euro struktuuritoetust, millega on arendatud innovatsiooni, teadust ja avalikke teenuseid. Täna, 15. aprillil toimub Tartu Ülikooli raamatukogus infopäev, mille käigus tutvustavad ministeeriumid ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) koos maakondlike spetsialistidega käimasoleva Euroopa Liidu (EL) eelarveperioodi toetusvõimalusi. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna peaspetsialisti Magnus Urbi sõnul investeeriti 3488 Tartumaa projekti elluviimisesse enam kui 441 miljonit eurot ELi struktuuritoetusi. „Varasemalt on Tartumaal lisaks avalikele teenustele toetatud kogu Eesti kontekstis olulises mahus hariduse, teaduse ja innovatsiooni arengut. Näiteks on toetatud Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinilinnaku valmimist ning Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskust. Tartus ja Tartumaal on tõesti palju häid mõtteid,“ ütles Urb. Uuel perioodil keskendutakse – nagu mujalgi Eestis – tööhõive tõstmisele, inimeste oskuste ja ettevõtluse arengule ning neid toetavatele investeeringutele. Seeläbi paraneb kogu maakonna elukeskkond ja atraktiivsus. Tartu abilinnapea Kajar Lember rääkis, et eurotoetustel on suur roll nii Tartu kui ka kogu Eesti arengus. „Keegi ei kujuta ette suurinvesteeringuid ilma eurotoeta – olgu selleks Tartus Ihaste silla ehitus, Karlova paadisadama või Tamme gümnaasiumi uue hoone rajamine,“ ütles Lember. „Rääkimata paljudest nii-öelda pehmetest projektidest, kus on meie inimestel on olnud vōimalik teadmisi hankida ja neid Tartu heaks rakendada - seda nii linnavalitsuses, ülikoolides kui ka eri ettevõtetes ning tugistruktuurides,“ lisas ta. Lember nimetab ainsa negatiivse asjaoluna seda, et projektipõhise tegutsemise tõttu võidakse jätta tegemata kõige prioriteetsemaid asju ja algatatakse projekte, mis on abikõlbulikud rahastamise mõttes – mõned sellised valikud võivad olla tema hinnangul lühinägelikud. Enam kui kümne aasta jooksul on suurimad Tartumaa investeeringud tehtud nii teedevõrgustiku arendustöösse kui ka veevärgi ning teiste avalike teenuste arengusse. Oma osa toetusrahast on saanud ka haridus- ja innovatsioonikeskused – Tartu Ülikooli toetati enam kui 84 miljoni euroga, Eesti Maaülikooli ligi 15 miljoni euroga, Tartu Kutsehariduskeskust 11,1 miljoni euro ja Tartu Tervishoiukõrgkooli 8,3 miljoni euro väärtuses. Tartu Ülikooli teadusprorektor Marco Kirmi sõnul on ülikool struktuuritoetuse abiga välja arendanud Tartus kolm uut õppe- ja teadushoonet, sealhulgas Põhjamaades ja Ida-Euroopas ainulaadne siirdemeditsiinikeskus, kus asub Euroopa suurim ja moodsaim katseloomakeskus. „Meie taristu näitab Tartu Ülikooli ja Eestit kui rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist teadus- ja õppekeskkonda, kuhu tahavad tulla nii välistudengid kui ka -teadlased. Pean väga oluliseks, et tipptasemel teadusaparatuur uutes laborites võimaldab nii üliõpilastel kui ka teadlastel teha senisest tihedamat koostööd Eesti ja rahvusvaheliste ettevõtjatega. Kõik tehtud investeeringud on pikemaajalise mõjuga ning edendavad teadus- ja majanduselu,“ lisas Kirm. Kõrvalmaakonnas Jõgevamaal jagunes 54 miljonit eurot struktuuritoetusi 635 projekti vahel. Sellest rahastati Põltsamaa, Jõgeva ning Puurmani veevärgi arendustöid, samuti Põltsamaa Ametikooli ja Luua Metsanduskooli praktikakeskusi ja õpilaskodusid. Lisaks toetati Puurmani kalapääsu ehitust ja Põltsamaa päevakeskuse ning varjupaiga ehitust, mitme lasteaia ja Oskar Lutsu gümnaasiumi rekonstrueerimist. Käesoleval perioodil saab Eesti kolmest ühtekuuluvuspoliitika fondist ehk struktuurivahenditest – Euroopa sotsiaalfondist (ESF), Euroopa regionaalarengu fondist (ERF) ja ühtekuuluvusfondist (ÜF) kokku 3,5 miljardit eurot toetusi kuni aastani 2020. Selleks, et rahastust leiaksid head ja säravad Eesti arengusse panustavad ettevõtmised, korraldas rahandusministeerium koostöös valdkondlike ministeeriumidega eurotoetuse infotuuri seitsmes Eesti linnas. Infot on jagatud juba Tallinnas, Võrus, Haapsalus, Jõhvis, Rakveres ja Pärnus. Tartus toimub infotuuri viimane infopäev. 19. veebruaril Tallinnas toimunud infopäeva ettekanded ja videosalvestuse, aga ka Tartu infopäeva kava leiab struktuurifondide veebilehelt: http://www.struktuurifondid.ee/infotuur. Lisainfo: Ott Heinapuuavalike suhete osakond rahandusministeerium tel 611 3035 | 56 659 980 ott.heinapuu@fin.ee www.fin.ee | Suur-Ameerika 1, 15006 Tallinn twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee Infotuuriga seotud küsimused:Riinu RaasukeAlfa-Omega Communications tel 5343 9817 riinu@alfa-omega.eewww.struktuurifondid.ee 15.4.2015

25.09.2015 16:50 (19.97) Pullerits: Kes jäid Tartu rattamaratonil selja taha? (Kommenteeritud väljaanne) [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Nüüd on viimaks aeg vaadata ka selja taha. Tartu rattamaratoni legendaarsel sõidul kujunes siis sedapuhku murdetähiseks 300. koht. Sinna jõudmine kulges vaheajapunktide kaupa nii.Stardinumber 558, stardikoht grupi 501-700 esireast. Esimene vaheajapunkt – 375.; teine punkt – 338.; kolmas – 315.; neljas (50,6 km)– 329. (ilmselt lihtsalt grupisisene nihkumine); viies – 313.; kuues – 304. Seega möödus sõit stabiilselt, kerges tõusvas joones.Aga kes siis seekord mulle alla jäid?305. Tiit Lehto – Tartu mees, kelle stardinumber oli 95. Järelikult kõva mees.308. Küllo Linnupuu – mees, kes tõi mulle Lõuna-Eestist Barutolt ratta – suur tänu! Kodumaa ei unusta (kuid ega tal meeles püsi).310. Toomas Viigipuu – mees, keda on ikka näha Tartu Velo Klubi nn vanameeste trennis ja keda olen viimasel ajal näinud alatihti ka võistlustel endaga samas grupis. Kui mälu ei eksi, tuli ta mullu Tartu rattarallil oma vanuseklassi võitjaks.313. Maido Mesipuu – mees, kes on saanud A&T Spordis varasematel aastatel mu rattaid remontida; mees, kes oskab oma kätega ka lootusetuna paistvast olukorrast toimiva lahenduse (uhh, milline kantseliit...) välja võluda; mees, kes on esinenud minu palvel isegi spordiriiete modellina. Ütles pärast seekordset sõitu, et ei jaksanud viimastel kilomeetritel mulle järele tulla.346. Gabriel Leppik – veel üks Tartu mees, stardinumber koguni 80. Järelikult väga kõva mees.349. Raul Kaldre – Tallinna mees, kes kinkis aastaid tagasi mulle oma kasutatud pulsikella. Paar korda isegi kandsin, aga kasu ei leidnud ja sinnapaika see jäigi. Kuid lahket kingiakti jään ilmselt igavesti tänuga meenutama. 360. Ole Petter Haugen – mul pole aimugi, kes ta on, aga iga eesti mees võib tunda heameelt, kui norrakale pähe paneb.362. Toomas Jõgeva – Tallinna mees, kes andis mulle minu esimesel nn Tartu jooksumaratonil oma stardinumbri, sest oli haige ja ei osalenud, mistõttu sain hea stardikoha esimeses grupis (või oli see teises?) ja jooksin kohe oma debüüdil esisaja sisse.371. Alar Nigul – eakaaslane, kes oli üks keskseid tegelasi minust rääkivas kuulsas spordifilmis «Kellele lüüakse pulsikella».377. Geir Suursild – Londoni olümpial kahepaadil võistelnud sõudja.383. Indrek Pungar – mees, kelle pääsemisest Estonia parvlaevalt kirjutasin oma elu ühe kaasahaaravaima ja traagilisima loo «Isa! Kuhu jäi isa?».386. Martin Metspalu – Liibanonis pantvangistatud jalgrattur.402. Janek Vana – suusaradadelt tuttav endine maadleja.404. Raul Arula – omaaegne väga tugev rattur, minu teada tulnud isegi Eesti meistriks.410. Karl Juudas – Tallinna noormees, stardinumber oli 87. Mul oli ülikoolis kevadsemestril sama haruldase nimega tudeng, paraku ei õnnestu Sportfoto piltidelt prillide tagant tuvastada, kas tegemist on ühe ja sama või eri isikutega.431. Daisi Rist – aga ei ole vist härrasmehelik siin naiste skalpe lugeda, ega ju?451. Oleg Ragilo – kuulus suusamäärdemees.462. Madis Rahu – kas hinnatud ortopeed ja artroskoopilise kirurgia spetsialist, mitte nimekaim?481. trummipõrin, trummipõrin – Raio Piiroja! Raio Piiorja!!! Eesti jalgpallikoondise kauane kapten, mees, kes talvel võitis mind igast asendist, aga nüüd, mu nõrgimal alal, maastikurattasõidus... kuhu sa jäid, Raio? (Stardinumber 711 polnud nii lootusetu, et poleks saanud konkurentsi sekkuda, aga kaotust kogunes ikkagi üle seitsme minuti.)507. Marek Lemsalu – veel üks kuulus Eesti jalgpallur. Saime kolmekesi, Lemsalu, Piiroja ja mina enne starti kokku, jagasime nõu ja tegime prognoose – aga kus olid fotograafid, et selle kogunemise maha magasid?!510. dr Leho Rips – mees, tänu kelle osavatele kätele on mu parem põlv igati sõidukõlbulik ja kes on mind aidanud muudelgi puhkudel; mees, kes on öelnud, ja seda korduvalt, et ma ei hakka mitte kunagi maastikul sõitma. Aga huvitav, mida ütleb dr Rips nüüd, pärast Tartu rattamaratoni 300. kohta, kui ta kaotas mulle ligi kaheksa minutiga?5** XXXX YYYY – mees, kes ei lubanud oma nime siin blogis enam avaldada; mees, kes ootas mind Elvas parklas pikka aega kannatlikult, kuni ma usutlesin VIP-telgis rattamaratoni võitjat Peeter Tarvist; mees, kes ütles, et kui ta nime blogisse panen, siis ta mind enam Kr***a peale ei võtta (Kr**t võib olla naise nimi, aga ta ei ole naine).535. Jaanus Järveoja – Nõo reaalgümnaasiumi direktor.542. Steve Astok – sagedane trennikaaslane, arstitudeng, kes järgmisel aastal teeb kõigile, kes siin oma nime näevad – ja paljudele neile ka, kes 300. kohast ettepoole tulid –, tuule alla. Kindel see. Tema seekordne stardinumber oli 2801.557. Raul Soome – mees, keda tuntakse Barutona, aga keda mina pean pärast Tartu rattamaratoni nimetama edaspidi Masteriks. Suur aitäh, Master, ratta eest!558. Peeter Tarvis – ei, siin ei ole trükiviga. Tegemist on rattamaratoni võitja isaga, kellel on pojaga sama nimi.589. Kristjan Savisikk – maanteel olnud viimasel ajal tugev, minust alati pikalt ja kindlalt ees, aga mis juhtus seekord maastikul?601. Rivo Saarna – Eesti Rahvusringhäälingu sporditoimetuse juht. Osavate näppudega mehed leiavad kindlasti veebiavarustest loo, kus Saarna pärast ERRi sporditoimetuse pealikuks saamist ütles intervjuus, et ta ei kaota mulle mingil juhul rattamaratonis. Huvitav, mida ta nüüd ütleb, kui kaotas mulle tosin minutit? (Ja sõitis isegi aeglasemalt, kui ma mullu!)602. Toomas Pindis – Art Soonetsi suur sõber, piirivalvur, kes mullu lõpetas minust selgelt eespool.618. Gaspar Sukk – suusaradadelt tuttav mees, kes aastaid koostas mulle huvitavaid ja värvikaid analüüse minu suusahooaja tulemustest, mida siin kõigiga ka jagasin.642. Margus Kelk – Tartu rattureile väga tuttav mees.680. – Art Soonets, kes siin tutvustamist ei vaja. Ütles eile, neljapäeval, et tahaks ka sõita Tartu rattamaratoni kunagi alla kolme tunni. Tahtmisest on vähe – trenni tuleb teha. Aeg 3:13.46 on selline, mille kohta Eesti sportlased ütleksid, et siit on hea edasi minna, kuid mille kohta realistlikumad inimesed nendivad, et mnjaa, siin tuleb ikka midagi tõsiselt ette võtta.686. Anti Oot – tartlastele tuntud veteran, ja arvestades vanust, mida on üle 60, siis igati aukartustäratav tulemus ju.Tõmbame siinkohal joone alla, sest kaugemalt kui 700. kohalt, tunnistagem ausalt, võltsuhkuseta, ei maksa konkurente otsida. ******Horseshoe Canyon, Canyonlands National Park, Utah 30. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

20.12.2015 13:30 (19.97) Viimane päev hääletada Tartu aasta tegu! [Postimees]

Aasta 2015 on peagi ajalugu. Käes on aeg valda Tartu aasta tegu, mis eredaimana lõppevast aastast meelde jääb. Ajaleht Postimees ja Tartu linnavalitsus kutsuvad tartlasi ning Tartu sõpru kaasa mõtlema ja välja ütlema, missugune tegu, saavutus või üritus vääriks aasta teo tiitlit.Valimisel osalemiseks tuleb juuresolevas nimekirjas teha oma eelistuse ette kastikesse rist. Iga vastaja saab märkida vaid ühe teo – just selle, mis tema arvates on kõige olulisem.Kes leiab, et tiitlit vääriks mõni selline tegu, mida nimekirjas pole, võib ettepaneku lisada tühjale reale.Talong tuleb lehest välja lõigata ja saata hiljemalt 20. detsembriks Postimehe toimetusse Gildi 1, Tartu 50095.Oma eelistuse võib saata ka e-postiga aadressil tartu@postimees.ee või avaldada arvamust Tartu kodulehele www.tartu.ee või Tartu Postimehe veebilehel www.tartupostimees.ee. Tähtaeg on ikka 20. detsember.Võitnud teo tegijad saavad linnavalitsuselt ja Postimehelt kingituse, enim mainitud ettevõtmisi märgib linnavalitsuse ja Postimehe aukiri.Vastajate vahel, kes aitavad aasta teo võitjat valida, loosime välja auhinnad.Tartu aasta tegu kuulutatakse välja 29. detsembril Tartu raekoja saalis.

10.01.2017 04:01 (19.97) Autasustati kirjatööde konkursi „Heategu läbi minu silmade“ võitjaid [Haridus- ja Teadusministeerium]

10.01.2017 04:01 (19.97) Seadus tähtsustab Tartu Ülikooli rahvusülikoolina ja määratleb tema ülesanded [Haridus- ja Teadusministeerium]

Täna võttis Riigikogu vastu Tartu Ülikooli seaduse ja ülikooliseaduse muutmise seaduse, millega muudetakse Tartu Ülikooli juhtimisstruktuuri ning määratletakse täpsemalt Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli ülesanded. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas peab oluliseks just rahvusülikooli funktsiooni rõhutamist uuendatud seaduses. Lukas ütles: „Oleme rahvana kokku leppinud, et kindlustame eesti keele ja kultuuri püsimise muutuvate aegade kiuste! Rahvusülikoolina ongi Tartu Ülikoolil muu hulgas kohustus edendada eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset haridust, samuti säilitada ülikooli omandis olevat rahvuslikku kultuuripärandit. Seadus kohustab Tartu Ülikooli säilitama ja arendama kultuuripärandi hulka kuuluvat Tartu Ülikooli hoonestust ning kunsti- ja ajalooväärtusi sisaldavaid kogusid ja pakkuma avalikkusele selle ülesandega seonduvaid teenuseid.“ Lukas lisas, et Tartu Ülikoolil lasub vastutus suuremahulise eestikeelse õppe- ja teadustöö kindlustamiseks ka tulevikus. „Sellest aastast lähevad tippteadustööna arvesse ka eestikeelsed teadusmonograafiad ja –kogumikud, mis seni olid ingliskeelsete publikatsioonidega võrreldes vähe hinnatud. Lisaks luuakse eraldi riiklik toetus humanitaarvaldkonda kuuluvate rahvusteaduste arendamiseks. Rahvusülikooli ülesannete täitmiseks tuleb Tartu Ülikoolil luua vähemalt kümme eesti keele, kultuuri ja ajalooga tegelevat professuuri. Sihtsuunitlusega professuuride rahastamine toimub täiendavalt riikliku koolitustellimuse alusel eraldatavale finantseerimisele.“ Tartu Ülikooli rektori prof Alar Karise sõnul on seadusemuudatus kompromisslahendus, mis siiski võimaldab soovitud arengutega edasi minna, et ülikooli juhtimist operatiivsemaks ning tulemuslikumaks muuta. „Ülikooli nõukogu 2010. aasta otsus muudatuste vajalikkuse ja ülikooli juhtimise kaasajastamise kohta on tänaseks saanud suuna, kuidas ülikool edasi liikuma peaks. Muudatuste sisuline rakendamine seisab alles ees,“ täpsustas Karis.Rektor Karis on samuti veendunud, et muudetud Tartu Ülikooli seadus võimaldab paremini Eesti rahvusülikooli väärikat rolli kanda, sest rahvusülikool tähendab nii õigusi, kohustusi kui ka suurt vastutust. Seadus jõustub 1. märtsil 2011. Juhtimisskeemi puudutavad muudatused jõustuvad järk- järgult alates 1. jaanuarist 2012. Samuti jõustuvad 2012. aastast sätted, mis puudutavad professuuride loomise kohustust, vastava tegevuse toetamist riigieelarvest ning perioodilist sihtevalveerimist. Rein Joamets kommunikatsioonibüroo konsultant Haridus- ja Teadusministeerium 735 0155 Kõik uudised Keel EST

07.09.2017 11:10 (19.97) Valitsus andis nõusoleku Eesti Biokeskuse ja Tartu Observatooriumi ühinemiseks Tartu Ülikooliga [Haridus- ja Teadusministeerium]

Eesti Biokeskus ja Tartu Observatoorium said valitsuselt rohelise tule liitumiseks Tartu Ülikooliga. Asutuste ühinemise eesmärk on teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tõstmine ning teaduse tihedam seostamine kõrghariduse ja ettevõtlusega. Minister Mailis Reps märkis, et teadusasutuste võrgu korrastamine aitab kindlustada teadus- ja arendustegevuse stabiilsust ja kvaliteeti. „Ülikooli koosseisus on stabiilsus suurem ning ühinemisega avanevad täiendavad arenguvõimalused koostöös ülikooli teiste valdkondade ja partneritega,“ ütles Reps. „Värsked teaduse evalveerimise tulemused kinnitavad, et asutuste teadustöö tase on väga hea. Kuna nii Eesti Biokeskuse kui Tartu Observatooriumi teadustegevus on juba praegu Tartu Ülikooliga tugevasti lõimunud, peavad väliseksperdid ühinemise kava mõistlikuks.“ Eesti Biokeskuse ja Tartu Observatooriumi ühinemine Tartu Ülikooliga võimaldab paremini ära kasutada ühiseid olemasolevaid tehnoloogiasiirde võimekusi, kompetentse, kontakte ja taristut. Ühinemise tulemusena seotakse tihedamalt teadustegevus ja õppetöö, optimeeritakse teaduskorraldust ja halduskoormust, kasutatakse ressursse efektiivsemalt ning soodustatakse välisrahastuse ja ettevõtluslepingute arvu kasvu. Tartu Observatooriumist kujundatakse ülikooli koosseisus regionaalne kaugseire- ja kosmosetehnoloogia teadus- ja kõrghariduskeskus Põhjala-Balti piirkonnas. Eesti Biokeskus ja Tartu Observatoorium ühinevad Tartu Ülikooliga 1. jaanuarist 2018. Mõlemat ühinemist toetatakse ASTRA meetmest. Asutuste võrgu korrastamise vajadusele osutas 2015. aastal Teadus- ja Arendusnõukogu tellimusel valminud „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raport“. Konsolideerimise ülesanne on püstitatud ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegias aastateks 2014-2020. Kõik uudised Keel EST

10.01.2017 04:10 (19.97) Kõrghariduse riikliku koolitustellimuse lepingud said allkirjastatud [Haridus- ja Teadusministeerium]

Rakenduskõrgharidusõppe tellimus on 2598 kohta. Suuremad tellimused saavad Tallinna Tehnikakõrgkool - 385 kohta, Tallinna Meditsiinikool 337 kohta ja Tartu Meditsiinikool 331 kohta. Ülejäänud kohad saavad Eesti Mereakadeemia 189, Tallinna Pedagoogiline Seminar - 175, Võrumaa Kutsehariduskeskus - 170, Tallinna Tehnikaülikool 155, Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool 140, Viljandi Kultuuriakadeemia 139, Tallinna majanduskool 130, Tartu Ülikool 125, Eesti Infotehnoloogia Kolledzh 90, Tallinna Kergetööstustehnikum 90, Tartu Lennukolledzh 62, Tartu Kõrgem Kunstikool 42, Arvutikolledzh 20, Mainori Majanduskool 18. Magistriõppe 3+2 tellimus on 1982 kohta. Neist 670 kohta saab Tartu Ülikool, 651 Tallinna Tehnikaülikool, 319 Tallinna Ülikool, 207 Eesti Põllumajandusülikool, 65 Eesti Muusikaakadeemia, 62 Eesti Kunstiakadeemia, 5 Akadeemia Nord ja 3 Estonian Business School. Magistriõppe 4+2 tellimus on 637 kohta, millest 298 saab Tartu Ülikool, 158 Tallinna Tehnikaülikool, 93 Tallinna Ülikool, 49 Eesti Põllumajandusülikool, 23 Eesti Kunstiakadeemia ja 16 Eesti Muusikaakadeemia. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavade osas on tellimus 400 kohta, millest 186 saab Tartu Ülikool, 114 Tallinna Tehnikaülikool, 56 Eesti Põllumajandusülikool, 33 Tallinna Ülikool ja 11 Eesti Kunstiakadeemia. Bakalaureuseõppe tellimus on 260 kohta, millest 145 saab Tartu Ülikool ja 115 Tallinna Ülikool. Doktoriõppe tellimus on 220 kohta, millest 133 saab Tartu Ülikool, 47 Tallinna Tehnikaülikool, 18 Tallinna Ülikool, 18 Eesti Põllumajandusülikool, 2 Eesti Kunstiakadeemia ja 2 Eesti Muusikaakadeemia. Ühe-aastase õpetajakoolituse tellimuse maht on 157 kohta, millest 82 saab Tartu Ülikool, 40 Tallinna Ülikool, 18 Tallinna Tehnikaülikool, 9 Eesti Kunstiakadeemia ja 8 Eesti Põllumajandusülikool. Magistriõppe tellimus töötavatele õpetajatele on 42 kohta, millest 22 saab Tallinna Ülikool ja 20 Tartu Ülikool. Riikliku koolitustellimuse esitamist jätkati möödunud aasta põhimõtete alusel, kus prioriteetsete õppesuundadena säilisid akadeemilises kõrghariduses tehnikaalad, arvutiteadused, tootmine ja töötlemine ning bio- ja keskkonnateadused. Võrreldes eelmise aasta tellimusega muutus kõige rohkem vana ehk 4+2 magistriõppe tellimus, milles vähenes eelkõige sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonna osakaal. Magistriõppe 4+2 tellimus esitati tänavu viimast korda.Doktorantide riikliku koolitustellimus raames välisriikidesse saatmine ei ole viimastel aastatel realiseerinud loodetud mahus. Nii tänavu kui eelmisel aastal oli välismaale suunatud doktoriõppe tellimus 30 kohta, kuid taotlusi laekus poole vähem. Viimase nelja aasta jooksul on suunatud välisülikoolidesse riikliku koolitustellimusega 55 doktoranti. Lisainfo:Jaan KõrgesaarHaridus- ja Teadusministeeriumi teaduse- ja kõrghariduse osakonna juhataja7350 186Aire KoikHaridus- ja Teadusministeeriumi teabekorralduse osakonna konsultant7350 155 Kõik uudised Keel EST

15.02.2024 18:31 (19.97) Pullerits: Kohutava kommunikatsiooni meistriklass enne Tartu maratoni [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Hoolimata kahe kümnendi pikkusest harrastussuusataja karjäärist ei tea ma suuskade määrimisest peaaegu mitte midagi, sest iga oskustöö jäägu ikkagi vastava ala spetsialistidele, kuid lugeda must valgel kirja pandut ja sellest aru saada oskan küll. Nii alustan oma kommentaari homses Tartu Postimehes ja jätkan:Nii loengi Tartu maratoni korraldava Klubi Tartu Maraton mullu 16. novembril avaldatud teadaandest fluori sisaldavate määrete kasutamise kohta – täpsuse tõestamiseks panen tsiteeritavad laused jutumärkidesse –, et Tartu maratonil «testitakse vaid eliitsuusatajaid» ning et «2024. aasta Tartu maratonil harrastussuusatajaid ei kontrollita».Selle nädala kolmapäeval andis Klubi Tartu Maraton oma kodulehel teada, et Tartu maratoni finišis testitakse kõiki auhinnalisele kohale tulnuid nii 63 kui 31 kilomeetri distantsil, aga «lisaks valitakse žürii poolt välja juhusliku valiku alusel suusatajaid kõigi lõpetajate hulgast», kelle suusad lähevad samuti fluorikontrolli. Positiivse tulemuse korral järgneb diskvalifitseerimine.Sama päeva õhtul said maratonile minejad korraldajalt e-kirjaga teate, et «harrastussuusatajaid ei testita, v.a pisteline kontroll juhul, kui sõidetakse poodiumikohale».Neljapäevalõunases kõnes Klubi Tartu Maraton telefonile sain vastuse, et kui fluorikontroll harrastajaile tuleb, on see «pisteline», sest «kõiki [kontrollida] ei jõua, kui juhtub, siis juhtub». Mu suusablogis kirjutas üks enda sõnul ligi viie tunni tasemega sõitja, et talle oli maratoniklubi telefonis öeldud, et ka tema suusad võidakse pärast lõpetamist viia testimisele.Tuleb tunnistada, et enam ei saa aru, kelle suuski siis ikkagi kontrollitakse....Aitab küll. Nüüd olen oma lugu tsiteerinud juba niigi mittemotiveeritud mahus, ülejäänut peate lugema Tartu Postimehest. Igatahes minu meelest võib see segane kummunikatsioon pretendeerida aasta kõige kohutavama kommunikatsiooni auhinnale, kui sellist vaid välja antaks. Kuidas see küll võimalikuks on saanud?!Ütlen ühte: kui korraldajad oma teadaannetega sedavõrd solberdavad, siis pole küll mingit põhjust ega õigustust, kui nad hakkavad pitsitama neid, kes on maratoniks määretega solberdanud.Fotod 1-4: Mullune Tartu maraton. (Kas teate, kes on kõige esimesel fotol? Kas teisel fotol näeme uisusammu? Kus näeb kolmanda foto mehe kaameralugu? kas neljandal fotol lisatakse fluori?) Fotode autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix

19.02.2019 14:47 (19.97) Pullerits: Kuidas lõpetada tragikomöödia Tartu maratonil? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Tartu maratoni hitt on teadagi mis: Aivo Jurkeni «Tartu maraton: The Crash Movie». Eriti hea on selle viimane kolmandik, 21 km kukkumiste jäädvustus Peebu ja Palu TP vahel. Selle filmi vastu, tuleb tunnistada, pole minu maratonireportaažil mingit võimalust. Tänaseks on «The Crash Movie’t» vaadatud juba üle 15 000 korra.Tollest filmist on näha, mis inimesi huvitab: teiste õnnetused.Tänane Tartu Postimees kirjutab:Tartu maratoni meditsiinipealik Andras Laugamets sõnas, et kogu tema kahekümneaastase Tartu maratoni kogemuse ajal pole ta ühelgi varasemal sõidul näinud nii palju kukkumisi kui üleeile. Täpset abivajajate arvu, keda meedikud maratonil tohterdasid, ei osanud Laugamets öelda, kuid tema hinnangul pidi ilmselt nii mõnigi suusataja haiguslehele jääma. «Kolm inimest viisime ajupõrutuse kahtlusega maratonilt otse haiglasse,» sõnas Laugamets.Jättes kõrvale kaks kukkumist peapõhjust, milleks on liiga kiire, jäine rada ja paljude osalejate puudulik suusatamisoskus, ei ole mõtet varjata tõsiasja, et osa süüd lasub ka rajameistril.Üks näide enda sõidust, kui olin kukkumisele kõige lähemal. See juhtus umbes poolel distantsil, kui laskumisel järgnes vasakkurv. Seal läksid rajad imelikult risti, mistõttu oli keeruline jäljes kurvi siseneda. Ohutuse nimel astusin jäljest välja. Uude jälge sisse astuda oli võimatu, sest algas kurv. Püüdsin sõita diagonaalis üle jälgede, kuid siin lisandus koheselt kaks probleemi.Esiteks ei saanud vasakule keerata, sest minu suund oli otse, aga jäljed olid juba keeranud vasakule. Ent otse sõit tähendas seda, et lõpetan vallis või nende taga võsas.Teiseks tulid minu paremal käel minust veidi tagapool kaks sõitjat, kellele ähvardasin üle jälgede liikudes paratamatult ette jääda.Tegin kaootilist suusaballetti, kuid jäin püsti. Ka kaks konkurenti jäid püsti. Ja sain viimaks suusad ikka õiges suunas keeratud.See juhtum illustreeribki seekordse Tartu maratoni minu hinnangul suurimat probleemi: nimelt seda, et jäljed jooksid laskumistel ja kurvides sageli ettearvamatult ja ootamatult kokku. Selle üle kaebasid mitmed sõitjad – ja minust tugevamad sõitjad. Osa neist ka kukkus. Sealhulgas üks Pärnust pärit endine tippsportlane.Aga ma ainult ei kritiseeri, mul on ka lahendus. Edaspidi soovitan kiiremates ja teravamates kurvides tõmmata vaid kaks-kolm jäljepaari, mis jooksevad kurvi siseküljel. Kurvi välisküljele aga jälge mitte tõmmata. Et oleks ruumi, kuhu astuda, kui jäljes sõites hakkama ei saa.Mis teil silma jäi, mida saaks paremini teha?Aitame üheskoos Tartu maratoni veelgi ohutumaks teha! Sest see, mida hittfilmist näeme, ei ole ühele väärikale rahvaspordiüritusele au tegev vaatepilt. Tegemist on ikka suure tragikomöödiaga.Foto 1: Tartu maraton on vaevalt alanud, aga juba läheb keha pöördesse. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 2: Meditsiiniabi kannab kurnatud prantslase finišialas rajalt ära. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 3: Priit Pullerits pärast Tartu maratoni lõpetamist. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 4: Alles start - ja juba sahatamine. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 5: Midagi on vist korrast ära. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 6: Mobiilikaamera valmis - kunagi ei tea, mida õnnestub Tartu maratonil jäädvustada. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix

04.09.2019 16:31 (19.97) Pullerits: Mis saab Tartu rattamaratoni kontrollvõistlusest? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Me ju teame, et tähtsate startide eel tuleb teha kontrollvõistlus. Ega Indrek Kelk paku ilmaaegu nädal enne Tartu rattamaratoni avatud raja sõitu (ja seda tasuta!). Küsimus on, kas sellest on kasu.Mu mullune kogemus ütleb, suurem on pigem kahju. Sõitsin eelmisel aastal (fotol vasakul) avatud raja läbi 3:20.23ga. Ilma ribadeks pingutamata, osa aega väntasin lausa üksinda, lõpuosa tulin kahe teatemaratonil osalenu mõnusas seltskonnas pooleldi tirri lastes. (Mulluse avatud raja sõidu esimest poolt näete minu videos siin ja teist poolt näete siin.)Nädala pärast tuli põhivõistlus. Ja tulemus? Aeg 3:19.16. Ehk võisteldes kõigest minut kiiremini kui treeninguks sõites.Ei tulnud vahe sellest, et põhisõidul olnuks ilm halvem. Või olnuks tervisel midagi viga – ei olnud. Samuti ei tekkinud põhisõidul tehnilisi probleeme. Küll aga juhtus see, et poolel maal kadus energia. Osalt võis häda tulla sellest, et äkki ei söönud Harimäe kandis (fotol paremal) ja selle järel piisavalt. Aga kuna pole kunagi Tartu rattamaratonile sööma läinud ning energiat on sellele vaatamata alati jagunud, pidi põhjus olema muus.Oletan, et põhjus oli selles, et ma ei taastunud avatud raja sõidust lihtsalt ära. Mistõttu olen vähemasti täna, kolmapäeval, seisukohal, et avatud raja sõidul ma kaasa ei tee.Aga kontrollstarti on ikkagi vaja. Nüüd on suur küsimus, kas minna laupäeval Rene Mandri korraldatava Tartu Terminali IV Ülenurme rattaralli starti. Loomulikult mitte 94 km sõidu starti, sest see pole Tartu rattamaratoni ja värskust silmas pidades mitte üksnes liiga pikk, vaid ka konkurents on seal professionaalne: Alo Jakin, Rait Ärm, Norman Vahtra, Steven Kalf, Jaan Kirsipuu, Siim Kiskonen, Markus Pajur, Kristo Prangel, Vahur Valvas, Jörgen Matt, Kristjan Oolo, Gerd Kodanik, Joosep Sankmann jne. Seal tuleb kõva sõit ning sinna minek oleks sama vähetulus, et mitte öelda kontraproduktiivne, nagu oleks minna Tartu rattamaratoni avatud raja sõidule.Aga kavas on ka 39 km sõit, kus seekord, nagu ütles Mandri, ei tule sellist starti nagu eelnevatel kordadel, et noored pääsevad vanadest minut-poolteist varem teele, vaid kõik lähevad rajale koos. Seal on praegu kirjas 26 sõitjat, mulle tuntud nimedest näiteks Jaanus Prükkel, Margus Kelk ja veel üks, kes on palunud, et ma tema nime ei mainiks. Tundub igati normaalne seltskond. Paar noort, kes samuti stati tulevad, aga keda veel kirjas pole, nagu märkis Mandri, tõmbavad, vähemalt minu ootuste kohaselt, nagunii kohe tempo üles, aga eks siis juba näeb, kas jaksan neil tuules püsida või mitte ning mida teised teevad.Pean arvestama sellega, et ei tohi kaotada külma pead, vaid pean jälgima oma põlvi, et neile liiga ei teeks, sest kui teen, on Tartu rattamaraton kindlasti tuksis. Põlvi on iseenesest jälgida lihtne: ei tohi kordagi sadulast püsti tõusta, sest siis langeb põlvedele liiga suur, kahju tekitav koormus. Aga kas istudes on võimalik ka kiirendustega kaasa minna, on juba iseküsimus. Ja kui jäängi sedasi maha, pole samuti midagi hullu, sest 39 km jõuan igal juhul üksinda läbi sõita.Kuidas siinsetele spetsialistidele tundub, kas teen Tartu rattamaratoni silmas pidades õige valiku või peaksin ka Ülenurme rattarallist loobuma? Ärge vastust formuleerides jätke tutvumata eelmise kahe nädala jooksul tehtud treeningutega, mille üksikasjalise ülevaate ja kokkuvõtte leiate kohe siit selle sissekande alt!Foto 1: Mullune Tartu rattamaraton. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/ScanpixFoto 2: Harimäe vaatetorn. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/ScanpixFoto 3: Alexela bensiinijaam tartus Tähtvere linnaosas eileõhtuse punase taeva taustal. Foto autor: Priit PulleritsFoto 4: Tartu tänavuse rulluisumaratoni liidergrupp Kõrveküla kandis. Foto autor: Priit PulleritsFoto 5: Tartu tänavuse rulluisumaratoni liidergrupp Jõgeva maantee poolsel ringteel. Foto autor: Priit Pullerits

02.02.2020 16:48 (19.97) Välisminister Reinsalu: Tartu rahuleping kehtib [Välisministeerium]

Täna toimus Tartus Vanemuise kontserdimajas Tartu rahulepingu 100. aastapäeva pidulik kontsertvastuvõtt, kus välisminister Urmas Reinsalu kinnitas oma kõnes, et Tartu rahu on kehtiv rahvusvaheline leping, mille alusel hakati Eesti Vabariiki tunnustama vaba ja iseseisva riigina ning mille ajaloolist tähendust diplomaatia ajaloos on raske ülehinnata. Välisminister rõhutas oma kõnes Tartu rahulepingu artikkel kahes märgitud enesemääramisõiguse olulisust: „Tartu rahulepingul oli teedrajav tähendus maailma rahvusvahelise õiguse süsteemis, sest tegemist on esimese rahvusvahelise aktiga kogu maailmas, kus kasutati sõnaselgelt rahvuse enesemääramisõiguse mõistet,“ ütles välisminister. Liitlassuhetest rääkides ütles minister, et riikidevaheline stabiilsus tugineb kokkulepetele, millest osapooled kinni peavad ning see eeldab rahvusvahelise õiguse üleüldist austamist ja esiplaanile seadmist kõigi rahvaste poolt, sõltumata nende ajaloost, suurusest või tugevusest. Ühtlasi mõistis välisminister hukka Venemaa Föderatsiooni hiljutise seisukoha. „Iga sõna on vale avalduses, milles edastas Vene Föderatsiooni väidab, et Tartu rahu kaotas kehtivuse siis, kui me astusime Nõukogude Liitu,“ ütles ta. „Me ei astunud kommunistlikku Nõukogude Liitu, meid annekteeriti õigusvastaselt,“ ütles välisminister, rõhutades, et Eesti Vabariik peab oma rahvusvahelis-õiguslikes sammudes silmas õigusliku järjepidevuse põhimõtet ning lükkab tagasi selle vastase käsitluse. Oma kõnes tõi minister esile liitlassuhete olulisust. „Ainult koos liitlastega saame kaitsta oma vabadust ja väärtusi, mida kalliks peame,“ ütles minister Reinsalu. Ta tänas üritusel tervituskõnesid pidanud Läti, Poola ja Soome välisministreid, kes samuti oma tervituskõnedega Eesti rahva poole pöördusid. Tänasel pidulikul kontsert-aktusel andis välisminister esmakordselt välja ka Jaan Poska medalid, mis annetatakse isikutele, kes on kaitsnud Tartu rahu põhimõtteid maailmas sõna ja teoga. Esimesed medalid said vabadusvõitlejad Enn Tarto ja Mart Niklus, kes kirjutasid 1979. aastal alla Balti Apellile. Dokumendiga nõuti Balti riikide annekteerimise lõpetamist ning tuletati meelde 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingut. Poska medaliga tänati mehi, kes on oma teo ja sõnaga kaitsnud Tartu rahu kui Eesti õigusliku järjepidevuse alusdokumenti ja selle põhimõtteid. Välisministri kõne täistekst: https://bit.ly/2tq499k Fotoalbum täieneb jooksvalt: https://flic.kr/s/aHsmL99rhD Tartu rahu infolehekülg: https://vm.ee/et/tartu-rahu-2-veebruar-1920 Lisainfo: Leen Lindam välisministeerium avalike suhete osakond Kõik uudised

16.09.2022 20:01 (19.97) Pullerits: Miks ma boikoteerin Tartu rattamaratoni? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Selle nädalalõpu suur küsimus on, et miks ma ei osale Tartu rattamaratonil. Vastus: kui Klubi Tartu Maraton lubab osalema Pihkva suusaklubi esindaja Dmitry Lebedinsky, olgu pealegi virtuaalsõidus, aga tema nimi on osalejate nimekirjas, ja olgu pealegi tema esindatava riigi nimi puudu, on juba kevadest peale teada, et ta esindab venemaad, pealegi linna, kust pärit dessantväelased on meile teada andmeil ühed peaosalised Ukraina kõige julmemates veretöödes, siis teatan, et mina sellisel võistlustel kaasa lüüa ei kavatse. See on minu protest selle vastu, et Eesti võistluste korraldaja ei ole pidanud kevadest peale vajalikuks Lebedinskyt osalejate hulgast kustutada – ja tema nimi on kirjas ka 1. oktoobri Tartu linnamaratonil –, kuigi juhtisin sellele tähelepanu juba juunis, mil saatsin Klubile Tartu Maraton selle kohta teavituse. Ja ma pean vajalikuks sellest siin selgelt ja avalikult teada anda. Seetõttu, kuna KTM ei ole juba suve algusest saadik venemaa esindajat Tartu rattamaratoni stardinimekirjast eemaldanud, ei ole ma pidanud võimalikuks ka oma nime kirja panna. Kuigi rattasõidu ettevalmistust olen teinud piisavalt, eelmisel nädalal näiteks üle 160 kilomeetri.Mul on tõsine küsimus, kuidas saab üldse keegi osaleda Eesti spordiüritusel, mille korraldaja ei paista nägevat probleemi selles, et Lebedinsky kaasmaalased ja kaaslinlased tapavad Ukrainas inimesi, hävitavad seda riiki, Ukraina maad ja rahvast. Sellise korraldaja vastu saab olla ainult boikott. Ja seda ma teen. Ja kutsun teisi sellega liituma.Mul ei saa ükski päev enne korralikult alata, kui olen hommikul lugenud läbi Igor Taro ja Rainer Saksa ülevaated Ukraina sõjas toimunust. Kui sama teete või teeksite, kui loete, mis moodi venemaa tuima järjekindluse ja totaalse hoolimatusega Ukrainat tulistab ja pommitab, siis kas teil ei teki tunnet, nagu mul, kui nägin ühel hommikul linnas Tartu Ülikooli peahoone vastas pargitud venemaa numbrimärgiga luksusautot, minu meelest oli see Bentley, ning mõtlesin: kui venemaa lihtsalt purustab Ukraina riigi ja rahva vara, siis miks ei võiks ükskõik kes meist võtta kivi, tellist, kurikat, mida iganes, ja peksta see ja teised venemaa esindajate varad lihtsalt puruks? Täpselt samamoodi, suvaliselt, valimatult, nagu teeb seda venemaa Ukrainas. Võib-olla siis jõuab sõnum kohale, et te, kuradi agressorid ja tema kaasmaalased, ei ole siia oodatud, ja kui te sellest aru ei saa, siis saate tunda seda, mida te tekitate Ukrainas.Arutasin seda küsimust ka Eesti riigi esindajaga, kellel on oluline roll selles, mis siit venemaale üldse liigub ja mis mitte. Ta ütles, et me siiski ei peaks muutuma nende, venelaste sarnaseks.Ütlesin vastu: ma ei arva, et see tähendaks muutumist nende sarnaseks, vaid nendega tuleb rääkida selles keeles, millest nad aru saavad ja mis neile kohale jõuab. Ta ei püüdnud sellele vastu vaielda.Ja mõelda: kui mingid autod puruks peksta, on see ju tühiasi ja köki-möki. Kui ikka rääkida päris selles keeles, milles agressorid on harjunud rääkima, millest nad aru saavad ja mis neile kohale jõuab, siis tuleb rääkida nendega nii, et nad ise ka väga valusalt, kas või fataalselt pihta saavad. Katkine auto – see on isegi liiga kergelt pääsemine.Foto 1: Tänavuse Tartu rattamaratoni finišisirge. Foto autor: Rihard Orav, Klubi Tartu MaratonFoto 2: Tartu rattamaratoni alguskilomeeter. Foto autor: Ardo Säks, Klubi Tartu MaratonFoto 3: Eesti tolli kinnipeetud jaht Enso Sunseeker Manhattan 55 nimega Enso Kakumäe sadamas. Eesti toll keelas jahi liikumise venemaale. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/ScanpixFoto 4: venemaa lipp Ukrainas vene agressoritest vabastatud Izjumis hävitatud vene tanki juures. Foto autor: Reuters/Scanpix

25.10.2022 10:21 (19.97) Pullerits: Kes lubas Venemaa sportlased Eestisse võistlema? https://www.raamatupidaja.ee/ https://www.raamatupidaja.ee/ Leiame koos ekspertidega vastused ka sinu kõige keerulisematele küsimustele [raamatupidaja.ee]

Tunne oli selline, nagu oleks koduhoovis noaga selga löödud. (Miks, sellest kirjutasin kiretult ka Postimehes.)Juba alates kõige esimesest päevast, mil Venemaa tungis kallale Ukrainale, olen oma avalikes sõnavõttudes võidelnud selle eest, et Venemaa ja tema sõdimist toetava Valgevene sportlased ei pääseks teistesse riikidesse võistlema. Kui algul jäid paljud rahvusvahelised spordialaliidud ses küsimuses äraootavale positsioonile, siis peagi andis Rahvusvaheline Olümpiakomitee neile soovituse, et Venemaa ja Valgevene sportlastel ärgu olgu enam rahvusvahelistele võistlustele asja. Enamik alaliite, v.a rahvusvaheline tennise- ja autospordiliit, on seda soovitust ka kuulda võtnud ja järginud.Olin kindel, et ühelgi spordivõistluste korraldajal Eestis ei tule mõttessegi, et võiks meie külje alla ning meid ajast aega ähvardanud, ohustanud ja okupeerinud Venemaa esindajaid starti lubada. Kuidas ma eksisin!Eestis populaarseid ja rahvarohkeid spordivõistlusi, sh Tartu suusamaratoni korraldava Klubi Tartu Maraton maikuu lõpus peetud Tartu rattaralli protokollist leiab kolm tulemust, mille omanikud on pärit Venemaalt.Championchipi küljel, kuhu tulemused laekusid (ekraanipilt paremal), on 128 kilomeetri distantsil 213. koha saanud Mikhail Petrochenko (sünd. 1988) ja 60 kilomeetri sõidus 917. koha saanud Marat Kadyrmaev (sünd. 1960) märkinud end Venemaa esindajateks.Sportose tulemuste arhiivist näeb, et Petrochenko on Tartu rattarallil osalenud ka kolmel eelneval korral ning seal on ta oma klubiks märkinud FreeCyclists Saint-Petersburg.Marat Kadyrmaev, kes on rattarallidel ja -maratonidel ning triatlonidel Eestis osalenud palju aastaid, töötab Peterburi transpordifirmas juhtival kohal.Rattaralli 60 kilomeetri distantsil (ekraanipilt paremal) sai 164. koha Venemaa esindaja Oleg Novikov (sünd. 1963), kes on märkinud oma klubiks Pskov Road Race, eesti keeles Pihkva Maanteesõit. Ta on sama klubi liikmena osalenud ka neljal eelmisel Tartu rattarallil.Klubi Tartu Maraton teise kevadise suurürituse, 8. mail peetud Tartu maastikumaratoni protokolli süüvides tuli sealgi välja kaks osalejat, kes teatavad, et nende päritoluriik on Venemaa. 42 kilomeetri distantsil (ekraanipilt paremal) sai 108. koha Iurii Rogov (sünd. 1975), kes on esindatavaks klubiks märkinud Tallinna Tehnikaülikooli, aga esindatavaks riigiks Venemaa. Sportose arhiivis on see ainuke tulemus tema nimel.Maastikumaratoni 24 kilomeetri distantsil (ekraanipilt paremal) sai 501. koha Aleksei Mamchits (sünd. 1974), kes on oma elukohaks märkinud Pihkva. Ta on löönud kaasa ka kuue aasta tagusel Tallinna maratonil. Aprilli keskel, kui kirjutasin spordisanktsioonide teemal kolumni vastupidavusalade ajakirja Jooksja, kinnitasid mulle Mati Lilliallik ja Ain-Alar Juhanson, kes on tuntud Tallinna maratoni ja Tallinna Ironmani korraldajatena, et pärast Venemaa alustatud sõda Ukrainas venemaalastel nende võistlustele enam asja ei ole. «Nulltolerants,» ütles Lilliallik Venemaa inimeste võimaliku osalemise kohta. «Teist varianti ei tohi ollagi.» Ning lisas: «Ei tahaks kedagi sealt [Venemaalt ja Valgevenest] näha.»Juhanson ütles, et oli üks esimesi võistluste korraldajaid Eestis, kes Venemaa esindajate kaasalöömisele käe ette pani. Ta lisas, et Venemaa esindajatel ei maksa isegi pettuse teel starti trügida, näiteks pannes end kirja Läti või Leedu esindajana, sest võistlusmaterjalide kättesaamiseks tuleb esitada isikut tõendav dokument.Küsisin Venemaalt pärit inimeste starti lubamise kohta ka Klubilt Tartu Maraton, kelle pressiesindaja vastas, et ei näe võimalust mulle selle kohta kommentaare jagada.Polegi kommentaare vaja, sest sõnade asemel räägivad faktid. Need said just eelnevates lõikudes esitatud. Mis oli kui noahoop selga kahes mõttes. Esiteks, olen Klubi Tartu Maraton üritustel osalenud kümneid kordi ja lugenud neid alati aasta oodatumate sündmuste sekka. Teiseks, samal ajal kui olen suunanud paljude kirjutiste fookuse Venemaa sportlaste isoleerimisele suures spordis – näiteks viimati pühendusin sellele, et hoida silm peal, kas siseministeerium ikkagi kehtestab Rally Estonia ajaks Eestisse sissesõidukeelu Venemaa parimale rallipaarile Nikolai Grjazin ja Konstantin Aleksandrov (jah, kehtestas) –, on mu kodulinnas tegutsev MTÜ andnud silmagi pilgutamata rohelise tule agressorriigi Venemaa esindajatele oma üritustel.Saatsin eelmise nädala reede hommikul Klubi Tartu Maraton mitmele aadressile küsimuse, millega klubi põhjendab ja õigustab Venemaa esindajate osalema lubamist oma võistlustele, ning palusin vastust esmaspäevaks. Vastuseks tuli pressiesindaja lühike kiri, et klubi kollektiiv on suvepuhkusel 1. augustini.Mu süda, hing ja aju tõrguvad mõistmast, kuidas sai võimalikuks, et sellal kui teised võistluste korraldajad nii Eestis kui välismaal Venemaa esindajaid starti ei luba, saavad nad Eesti hinnatud ja populaarsetel spordiüritustel osaleda, nagu poleks maailmas meie kõrval midagi muutunud. Kui lugeda, kuulata, vaadata kas või üksainus kord, kuidas Venemaa hävitab Ukraina linnu ja külasid ning tapab sealseid inimesi, siis mis moodi saab anda kohutava sõja vallapäästnud Venemaa esindajatele loa ja võimaluse, et tulge aga pealegi Eestisse võistlema? Ma ei mõista, kuidas kellegi südametunnistus saab seda lubada. Praegu paistab, et samamoodi läheb edasi. Septembrikuisele Tartu rattamaratonile registreerunute nimekirjast (ekraanipilt paremal) leiab Dmitry Lebedinsky (sünd. 1977, varem kohtab protokollidest ka nimekuju Dmitrii Lebedinskii), kes on ülesandmislehel jätnud riigi nime märkimata, kuid esindatava meeskonnana on pannud kirja Pskov Ski Team, Pihkva Suusaklubi.< Raamatupidaja Kas sa ikka tead, et kõik Raamatupidaja.ee teemaveebi tasulised tellijad saavad meilt küsida oma töös ette tulevaid küsimusi? Teemade ring on lai: raamatupidamine, maksu-, äri-, tööõigus jne.

20.09.2023 13:11 (19.97) Pullerits: Kas oma võistlusratast tasub teistele laenata? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Reiko Rosenthal, kliima- ja kütteseadmete firma Kliimamees OÜ omanik ja juht, rääkis mulle ajakirja Ma Olen Jalgrattur rubriigi «Pullerits tutvustab kõvasid harrastajaid» tarbeks sellise juhtumi, mis ruumipuudusel paraku ajakirja ei mahtunud.Poisipõlves rattatrennis käies sai tal Tartus Raadi pargis mängitud rattal sõites kulli. See arendas ratta valitsemise oskust. Aga, nagu meenutab Rosenthal, oli temast viis aastat vanem Allan Oras, kes hiljem pääses Prantsuse ja Itaalia amatöörklubidesse, ühel hetkel otsustanud, et nalja peab ka saama.Nali seisnes selles, et lükata kellegi ratas läbi põõsaste teisi taga ajajale ette. Selleks sobis pundi noorima, Rosenthali kuldset värvi Start-Šossee.Kõik läks, nagu plaanitud: tagaajaja kukkus pikali ja nalja sai palju.Rosenthali naljatuju lõppes siis, kui ta nägi, mis tema rattaga juhtus. Selle üks raamitoru oli murdunud keevitusest lahti. «Mul oli nutt kurgus, mis ma treenerile ütlen,» mäletab Rosenthal.«Teeme sellest viineri kompunnimismasina,» pakkus Oras, nägu naerul.Pahandust tuli üksjagu. Lõpuks tunnistas Oras treener Rein Pruulile üles, et süüdi oli tema: tema agiteeris ja tema oli ratta ettelükkaja.Rosenthal sai endale uue ratta – tänu sellele, et Oras oli otsustanud visata vimka. Mis siis, et tegelikult oli too Janek Ermeli vana ratas. Orasega sama vana Ermel hukkus 1997. aastal Itaalias treeningul.Õppetund, mille Rosenthal sõnastas nii: ära anna oma ratast kergekäeliselt teistele, vaid hoia seda kui isiklikku kallist vara.Siin ei saa jätta ütlemata, et kolm meest on mulle ratast laenanud. Esmalt endine kolleeg Postimehes, hilisem Kuku raadio ja nüüdne Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja, kes korraldas, et sain Tallinnast vist lausa kaheks Tartu rattaralliks võidusõiduratta, mida mul tol ajal polnud. Riikoja tahtis kaasa aidata, et suudaksin võita maanteesõidus Art Soonetsit. Teiseks Riho Järveläinen, kes laenas mulle Tartu rattamaratoniks oma maastikuratta, sest muidu pidanuksin sõitma naise Optimaga. (Seda meenutades tuleb meelde, ega äkki Riikoja laenas mulle ka Tartu rattamaratoniks oma maastikuratast; igatahes tuleb meelde, kuidas pesin pärast rattamaratoni tema rattakingi.) Ja kolmandaks Haanja rattaklubi esindaja Baruto, kes laenas mulle 2015. aastal Tartu rattamaratoniks oma imekerge ja jäikade kahvlitega maastikuratta, et saaksin kord ometi teha võimetele vastava tulemuse. Tegingi: läbisin raja alla kolme tunni, 2:59.31-ga ja sain täpselt 300. koha. Sellest kiiremini pole seal enam suutnud.Aga olen samuti oma varustust välja laenanud. Enam kui kümnend tagasi andsin oma maanteeratta hiljutisele Postimehe kolleegile Kaido Lindele, kes sõitis sellega Tartus triatloni. Nii et olen rikkunud Rosenthali õppetunnist tulenevat soovitust.Aga teie suhtumine ja kogemused?Ajakirja Ma Olen Jalgrattur värske, järjekorras juba 39. number (all paremal) räägib järgmisest.*Teeme Tartu asjad selgeks: kas ja kui palju on Tartu tegelikult rattasõbralik linn.*Esimesed eestlased tegid kaasa ultravõistluse Transcontinental Race: 13 päevaga läbi Euroopa*Keelatud maa Noarootsi: Alo Lõhmuse rattaringid*Ka elektrirattad saavad omavahel Eestis võistelda*Belgia tiimis sõitev Gleb Karpenko ja tema ristteed jalgrattaspordis*Rattavõistluste korraldajate sarjas räägib seekord Kristjan Kivistik*Viis Eesti ratturit läbisid kuulsa brevet'i Pariisist Bresti ja tagasi*Riina Toomis on sõitnud kõik Tartu rattamaratonid ühe ja sama rattaga*Kahe sõitja muljeid selle aasta l'Etape du Tourilt*Eesti esimene gravelimeister Markus PajurFotod 1, 3 ja 5: Tartu rattamaratoni liidergrupp lähenemas Puka toitlustuspunktile.Fotode autor: Margus Ansu, Tartu Postimees / ScanpixFotod 2, 4 ja 6: Pühapäevane Tartu rattamaraton. Sõitjad kohas, kust põhidistantsi lõpuni jääb veidi rohkem kui kolmandik võistlusmaast. Fotode autor: Margus Ansu, Tartu Postimees / ScanpixFoto 7: Ajakirja Ma Olen Jalgrattur 39. numbri esikaas. Kaanepildi edastas ajakirja toimetaja vahur Kalmre

26.01.2008 16:30 (18.15) Lasnamäel toimuvad Eesti noorsoo sisemeistrivõistlused [ERR Sport]

LaupÃ¤eval toimuvad LasnamÃ¤e kergejÃµustikuhallis kuni 23-aastaste Eesti noorsoo sisemeistrivÃµistlused. Tulemused:Meeste kolmikhÃ¼pe 1. Mihkel Saks SK Contra 13,84 13,70 13,50 X 13,61 13,84 13,76 2. Henry Hoolma SK Altius 13,47 12,51 - - - 12,65 13,47 3. Sten Veelak EMÃœ SK 13,08 X 11,67 12,85 11,65 12,39 13,08 4. Heiki Saaver KJK Vike 13,08 12,72 12,67 12,30 13,08 11,85 X Naiste kaugushÃ¼pe 1. Anne Viskov KJK LÃµunalÃµvi 5,54 5,26 3,75 5,23 5,36 5,43 5,54 2. Anna Makarova TÃœASK 5,48 5,46 5,48 5,37 5,41 X X 3. Kaia Utsal TÃœASK 5,48 X 5,40 X 5,40 5,48 X 4. Helen Hunt TÃœASK 5,47 5,26 5,20 5,47 5,45 X 5,24 5. Elen Viikman Tallinna Kalev 5,23 4,88 5,10 5,03 4,96 4,98 5,23 6. Kaisa-Piia Pedajas NÃµmme KJK 5,12 5,09 5,11 3,93 X X 5,12 7. Mari JÃ¤rvis Tallinna Kalev 5,09 4,95 5,01 X X X 5,09 8. Linda Paju TÃœASK 5,05 5,03 4,98 5,05 4,99 X X Naiste kuulitÃµuge 1. Raine Kuningas PÃ¤rnu Kalevi KJK 13,84 13,81 13,84 X X 13,61 X 2. Leana Vahter KJK Saare 13,67 12,90 13,45 13,67 X 13,54 13,36 3. Marit MÃ¤nd KSK Alem 11,58 11,11 11,17 11,38 X 11,58 X 4. Katrin Pabbo TIPP 11,29 10,53 X X X X 11,29 5. Jelena Strelkovskaja Kurtide SL 10,77 10,48 9,90 10,73 10,70 10,17 10,77 6. Sirle Teterin KJK Vike 9,54 9,53 9,54 X X 9,22 9,06 7. Krista Viipsi KJK Saare 9,06 8,78 8,77 9,06 8,06 8,73 8,46 8. Liivia Ormus SK Raesport 8,93 8,23 7,98 8,40 8,70 8,93 8,60 Meeste 60m jooks 1. Taavi Liiv KJK LÃµunalÃµvi 6,89 2. Taavi Tohvri Tartu SS Kalev 7,08 3. Edgar Niglas KSk Alem 7,11 4. Kermo RannamÃ¤e TÃœASK 7,13 5. Lauri Sinisaar SS Marathon 7,23 6. Sven-Erik HÃµim Tartu SS Kalev 7,27 7. Marek Korindt Leksi 44 7,30 Tarmo Riitmuru KJS Sakala DNS Meeste 60m tÃµkkejooks 1. Kermo RannamÃ¤e TÃœASK 8,33 2. Valeri JerÅ¡ov Audentese SK 8,39 3. Lauri Linntamm KJK Vike 8,41 4. Jass Murutalu Kose 2000 8,42 5. Kalle Teearu KJS Sakala 8,45 6. Allar StaÅ¡kevitÅ¡ KJS Sakala 8,68 7. Karel LÃµbu KJK Saare 9,04 Meeste 3000 m jooks 1. Viljar VallimÃ¤e TÃœASK 8.44,10 2. Rauno Palmi EMÃœ SK 8.51,70 3. Lauri TammemÃ¤e Rapla JK 8.58,60 4. TÃµnis Juulik KJK Saare 9.10,00 5. Silver Kivi Tallinna Kalev 9.11,62 6. Jaan JÃ¤nes VAK Staier 9.36,07 7. Alexey Markov SK MitÅ¡ 9.38,82 8. Sergei Bondarev SS Marathon 9.40,56 Meeste teivashÃ¼pe 1. Aigar Kukk Tartu SS Kalev 480 XO 450 460 465 470 475 480 485 490 495 500 O - - O - XO - - XX- X 2. Gert Rahnel SK Kivilind 470 O 410 430 440 450 460 465 470 475 480 O XO - O O - O XX- X 3. Kristjan Kull KJS Sakala 450 XXO 410 430 440 450 460 O O O XXO XXX 4. Kristjan RajamÃ¤e KJS Sakala 430 O 410 430 440 O O XXX 4. Kristo Rudissaar SK Contra 430 O 430 440 450 O - XXX 4. Henry Hoolma SK Altius 430 O 390 410 430 440 O O O XXX 7. Allan Pilt SK Schnelli 410 XO 390 410 430 XO XO XXX Tarmo Riitmuru KJS Sakala NH 430 XXX Kaarel Tark Tartu SS Kalev NH 390 XXX Meeste kaugushÃ¼pe 1. Aigar Kukk Tartu SS Kalev 7,27 X 7,21 - 7,23 7,27 7,23 2. Spartak Ljasenko SK Raesport 6,99 6,73 6,99 X - - - 3. Valeri JerÅ¡ov Audentese SK 6,74 6,52 6,74 6,63 6,32 - - 4. Lauri Sinisaar SS Marathon 6,51 6,51 6,38 - X 6,20 X 5. Sven-Erik HÃµim Tartu SS Kalev 6,41 5,81 6,35 6,41 - 6,27 4,95 6. Mihkel Saks SK Contra 6,33 X 6,33 X X 6,33 6,05 7. Anthony Enden TIPP 6,31 X 5,99 6,31 6,10 X 6,31 8. Marek Korindt Leksi 44 6,24 6,08 6,24 X - 6,15 X 9. Herkki Leemet KJK Saare 6,24 6,02 6,24 6,07 Meeste kuulitÃµuge 1. Kaupo Valb TÃœASK 15,16 13,82 15,16 X X 14,99 14,54 2. Teet Tarros KJK LÃµunalÃµvi 13,83 13,18 13,83 13,83 X 13,83 X 3. Allan Sadul Emmaste Sk 13,82 13,82 X X X X 13,50 4. Timo Uibopuu Kose 2000 13,31 12,06 12,24 11,81 12,13 12,26 13,31 5. Alar Madilainen KJK Vike 12,98 X 11,83 11,86 12,98 12,78 X 6. TÃµnis Laks SK Altius 12,96 X 12,55 X X X 12,96 7. Kalle Teearu KJS Sakala 12,79 12,79 12,48 - - - - 8. Madis Paju KJS Sakala 12,26 12,26 12,16 X 11,88 11,87 X Naiste 60m jooks 1. Anastassia Semjonova KJK VISA 7,69 2. Anita Maksimova TÃœASK 8,12 3. Kadri Kaldas KSK Alem 8,22 4. Elen Viikman Tallinna Kalev 8,25 Naiste 1500m jooks 1. Liina TÅ¡ernov TÃœASK 4.43,65 2. Helin Pungas SK SinimÃ¤e 4.52,29 3. Kerli Mooses Tartu SS Kalev 5.08,41 4. Kadi Pilme Rapla JK 5.17,60 5. Tatjana JatÅ¡enko Tallinna Kalev 5.17,89 Naiste 60m tÃµkkejooks 1. Kaia Utsal TÃœASK 8,81 2. Anne Viskov KJK LÃµunalÃµvi 9,01 3. Anna Makarova TÃœASK 9,12 Naiste kolmikhÃ¼pe 1. Marian Svaigsne SK Maret Sport 11,58 11,30 11,29 11,25 X 11,58 11,40 2. Ksenija Iljina EMÃœ SK 11,49 11,49 11,15 10,95 11,05 X 10,90 3. Kati Madisson KJK Vike 10,27 10,23 9,91 - 10,26 - 10,27 Meeste 300m jooks 1. Taavi Liiv KJK LÃµunalÃµvi 33,88 2. Aarne Nirk Tartu SS Kalev 35,15 3. Taavi Tohvri Tartu SS Kalev 37,05 4. Allar StaÅ¡kevitÅ¡ KJS Sakala 37,13 5. Reigo JÃ¶rsi TÃœASK 37,38 6. Veikko Valang KSK Alem 37,86 7. Karel LÃµbu KJK Saare 38,08 8. Kristo Ivask EMÃœ SK 38,59 9. Artjom Petuhhov TÃœASK 38,68 10. Lauri Kadakas Tallinna Kalev 38,99 11. Siim Kambek Kurtide SL 39,38 12. Andres Puusaar Tartu SS Kalev 40,14 ETV SPORTKergejõustik

02.06.2014 10:15 (18.15) Pullerits: Kuidas ma tegin rattarallil elu sõidu? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

05.06.2015 09:45 (18.15) Pullerits: Kuidas teha rattavõistlused turvalisemaks? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Teil veab: saate piiluda privaatsesse kirjavahetusse. Alljärgnevalt minu ja Klubi Tartu Maraton juhi Indrek Kelgu mõttevahetus, ajendiks Tartu rattarallil juhtunud õnnetused.*Tere, Indrek!Olen igasuguse ülereguleerimise vastu, aga arvestades, et kukkumisi oli Tartu rattarallil siiski piisavalt palju, kas ei võiks korraldajad koostada kümnest punktist koosneva juhise, mille igaüks enne stardinumbri kättesaamist peab koha peal läbi lugema ja allkirjastama, et ta on kursis, et grupis ei tehta järske liigutusi, ei räägita teistega juttu, ei vahita kõrvale, antakse enne manöövrit käega selgelt märku jne. Kui igaüks on sellele alla kirjutanud, siis allkiri selles mõttes ikka midagi loeb, et inimene on isiklikult kinnitanud oma kohustust grupis mõistlikult käituda - siis vast päris hullu ei panda. Teine võimalus, eelmisele lisaks, mitte asenduseks: väljastada eri värvi seljanumbrid. Näiteks roheline neile, kes on algajad ehk kellel ei ole viimasest kahest aastast ette näidata vähemalt kolme maanteesõiduvõistluse kogemust; punane neile, kellel ei ole üldse viimasest kahest aastast mingit maanteesõidukogemust (see teha kindlaks protokollide alusel); kollane neile, kellel on viimasest kahest aastast 4-6 kogemust; ja valge neile, kes on kogenud sõitjad. Muidugi võib teha ka musta numbri neile, kes on varem mingi suure külakuhja tekitanud. Tervitades, Priit P.*Tere, Priit,mul on sulle ka üks küsimus: kui mitut kukkumist sa nägid ja kui mitu inimest nendes sinu hinnangul viga sai? Viga saamise all mõtlen ikka vähemalt mingeid reaalseid kriimustusi või marrastusi, mitte lihtsalt rattaga ümbervajumist või hoo nulli pidurdamist.Sinu ettepanekutest.Juhendi asi on mõistlik, oleme vahelduva eduga üllitanud iga aasta selliseid erinevaid juhiseid, kas kirjalikke või videos. See aasta tegime video ja minu meelest väga hea. Arvan, et allkirjastamise protsess peaks toimuma registreerimisel, sest numbrite väljastamise eel tuleb sellest ainult üks tohuvabohu ja keegi ei süvene sellesse.Märgistamist ma kindlasti ei poolda. Esiteks ei kujuta sa tõenäoliselt üldse ette, mida tähendab 4000 inimesele protokollidest tulemuste otsimine! Isegi kui võtta aluseks Sportose keskkonnast iga isiku kohta saadav info, tähendab see ikkagi iga nime manuaalset töötlust. Nii naiivset ettepanekut ei oleks sinult küll oodanud.Teiseks toob see kaasa tohutud vaidlemised, solvumised, manipulatsioonid ja kõik muud madalad kired, mis vallanduvad, kui inimesi hakatakse kastidesse lahterdama. Selliseid aktsioone me kindlasti ei taha korraldada. Arvan, et me ei leia Tartu rattarallilt ühtegi inimest, kes on pahatahtlikult soovinud kukkumist korraldada. Kes on üldse süüdi, kui sa sõidad mulle tagant rattasse ja kukud? Kas sina, kes sa ei oska mõistlikku pikivahet hoida ja tulid riskantselt lähedale, või mina, kes võisin mingil põhjusel rattaga külgsuunas kalduda ja sinu tasakaalust välja viia? Kellele see häbimärk siis külge panna?Kogu grupisõidu asi ei ole nii mustvalge, nagu võhikule võib tunduda, ja mida saab paberi pealt õppida. Kogemused tulevad sõiduga. Oskaja mees kukub üliharva – ka teiste süül. Küsi Jaan Kirsipuu käest, kui mitu korda ta on oma karjääri jooksul kukkunud? Aga kui mitu korda ta on võistelnud? Samas on Pro pelotonis mehi kes, kümnest võistlusest neljal-viiel on pikali või miskit moodi hädas. Kas neid ohustavad harrastajad, kellel puudub grupisõidu kogemus? Ei, nad on lihtsalt ise lohakad, vähe keskendunud ja ei oska situatsioone ette näha. Sama lugu on ka harrastajatega: nende oskused ja saavutusvajadus ei ole sünkroonis. Enese alalhoiu instinkt on lämmatatud pulbitsevast adrenaliinist ja soovist kellelegi pähe panna. Oskamatutel on tohutu võistlemine või õigemini võitlemise soov, mida sa ise oma blogis ka tagant õhutad. Kui inimesed üritaksid rattarallil vähem tulemust teha ja rohkem sõitu nautida, oleks see sõit kõikidele palju ohutum. Tahaks öelda: «Take it more easy and have more fun!»Indrek *Tere jõudu, Indrek!Nägin niivõrd-kuivõrd kolme kukkumist. Esimene oli grupikäna enne Äksit, millest kirjutasin ka Postimehe loo algul - see oli tõesti hirmus ragin minust umbes 20-25 meetrit eespool, mehi oli kõvasti hunnikus, isegi mootorrattur lendas pikali. Sain õnneks mööda laveerida. Teine oli kukkumise tagajärg: enne Kaarepere viadukti lebas rattur bussipeatuse taskus maas ega liigutanudki, kiirabi jõudis just tema juurde, kui mööda sõitsin. Kolmas oli Palamuse-järgsel tõusul minust paremal selja taga, seda ei näinud ka, aga kuulsin kõmakat. Kolleeg Risto Mets oli Kuremaa kurvis ja seal oli vähemalt kolm meest põrutanud vastu kiirabiautot, lisaks oli hulk mehi pannud lihtsalt külje maha. Jah, juhendi-hoiatuse allkirjastamine numbri väljastamise ajal jääks kindlasti suures saginas mitme silma vahele; teisalt, kui seda hoiatust ja korralikult sõitmise kohustust allkirjastada registreerides, siis sealtmaalt jääb enamikul rattarallini mitu nädalat või lausa kuud ning selle aja peale läheb inimestel meelest ära, mida nad üldse allkirjastasid. Võib-olla aitaks ka see, kui koos stardimaterjalidega väljastada hoiatav leht, kus on peal mingi kukkumise pilt, mis sunnib vaatama - neid fotosid on Scanpixi arhiivis küllaga, küll Art Soonets annab neid hea meelega -, ja siis seal juures kümme käsku, mida ei tohi teha. Mind ärritasid Tartu rattarallil kõige rohkem need mehed, kes kukkusid grupis juttu ajama, nagu oleks tegu mingi matkaga. Aga ei olnud, keskmine oli lõpuks me grupis ligi 40 km/h. Kurat, sõitku, aga ärgu mölisegu! Youtube'is on ju üks hea video, kuidas tühisest jutuajamisest üks mees süütus olukorras käblat paneb. Okei, must number ja süüdlaste sõelumine - see oli mul rohkem musta huumorina mõeldud. Aga tegelikult teeb ikka vahet küll, kui kogenud mehed sinuga koos sõidavad ja tead, et võid neid usaldada. Mäletan, kui kunagi käisin Šoti- ja Iirimaal, siis oli seal ikka väga imelik sõita teisel pool teed ja ristmikel olin segaduses ja tekitasin liikluses segaseid olukordi - siis mõtlesin, et oleks ikka hea küll, kui saaks oma auto tagaaknale panna sildi, et «I'm a fucking foreigner - I can't drive here very well». See olnuks mu enda ohutuse nimel hea. Sama ka rattarallil - kui ikka näed, et sul on mingi punase või rohelise numbriga mehed ümber, siis tead nende vähest kogemust arvestada. Lahendus võiks olla see, et registreerimisel, mis on nagunii, oletan, valdavalt elektrooniline, peab igaüks lisama registreerides viimasest kahest hooajast lingitud tulemused maanteevõistluselt (või Sportose arhiivist) - Codeborne kindlasti aitaks selle rakenduse juurde progeda? Ära saa minust valesti aru, nagu oleks ma mingi verejanuline ajakirjanik, kes kukkumiste pinnalt skandaali otsib. Annan endale lihtsalt aru, et tegelikult ei taha keegi ju kukkuda, tean, et enamik kardab Tartu rattarallit sisimas, aga selleks, et mõistust pähe panna ja ettevaatlikkusele kutsuda, tulebki inimesi teinekord hirmutada. Näiteks, oleks inimesed lugenud enne rattarallit mu blogis põhjalikku ja piltidega varustatud rajakirjeldust, oleks nad ehk paremini olnud valmis Kuremaa kurviks - aga ei, ikka peab sinna hurraaga sööstma, mis siis, et hoiatajad olid väljas. Kõik mu mõtted ja ettepanekud korraldajatele on kantud sellest, et Tartu rattarallist saaks võimalikult ohutu ja veretu võistlus, ja see juhtub siis, kui inimesed ikka paremini ohte teadvustavad, mitte ei lähe starti liiguljalt ja nahaalselt, et anname nüüd tuld. Tervitades, Priit P.*Sulle ka jõudu, Priit.Remargina: rajakirjeldus [blogis] oli super ja kahel käel olen nõus, et igaüks, kes tahab asja tõsiselt võtta, oleks võinud seda lugeda.Kolleeg Risto Mets devalveeris selle Kuremaa tapjakurvi reportaažiga minu silmis end täiesti ja samamoodi devalveerus Postimees täielikult Õhtulehega ühele intellektuaalsele tasemele. Olen kahel käel nõus, et ka selliseid aspekte peab kajastama, aga kui Kuremaa tapjakurv oli ainuke teema, mis Postimehe silmis Tartu rattarallilt pühapäeval [veebis] kajastamist vääris, siis ütlen, et kajastus oli ääretult tendentslik, ühekülgne ja kallutatud. Jään endiselt enda väite juurde, et enamikul teistel Eestis toimuvatel maanteerattasõitudel kukub ja saab rohkem või vähem kannatada oluliselt suurem protsent osalejatest kui Tartu rattarallil. Kuigi ka üks kukkunu on meie kui korraldajate jaoks liig, on täiesti ebaõiglane jätta Tartu rattarallist kuvand, et see on üks verepulm. Selliste sõnumite tulemus on inimeste eemale hirmutamine, mitte nende hoiatamine. Kui on palju eeldada, et klikimaias reporter ei suuda asjade sisu sügavamalt mõista, siis sinu poolt oleks oodanud arusaamist, et need rattaralli osalejad, kes ei suuda Kuremaa kurvist läbi tulla nii, et nad ei sõida otse, on küll täitsa vales kohas. Kui sa ei suuda eelnevate hoiatustega laskumisele järgnevat 90-kraadist kurvi, millele eelneb 50-meetrine tasane lõik, läbida nii, et ei põruta otse kraavi... no anna andeks, aga siis on sinu rattavalitsemise oskused küll sellised, mis on ohuks nii sulle endale kui teistele liiklejatele. Vaadates pilte Kuremaalt, on näha, kuidas inimesed (ja mitte väga suurte stardinumbritega) põrutavad suu ammuli otse võssa... Mis neid takistas normaalselt ennem hoogu maha võtmast ning rahulikult ja ohutult kurvi läbimast? Kindlasti mitte kiirabi, mille parkimiskoht oli selline, mis ühegi terve mõistusega inimese kurvi läbimise trajektooriga ei saanud ühtida. Märgistamisest veel: pooldan selliseid arenguid, mis annavad võimaluse inimesel ise oma mõistusega tark olla ja oma mõistusega rajal ohutumale liikumisele kaasa aidata, mitte nende sunniviisilist lahterdamist. Tuli selline mõte, et numbrite väljastamisel võiks olla eri värvi kleepsud, mida inimesed saavad võtta ja kleepida ise oma seljanumbrile ning anda niiviisi hinnang oma grupisõiduoskusele. Seal võiks olla jaotused, mida sa ette panid, nagu:1) olen vana kala - lollusi ei tee;2) oskan sõita, aga väga kindlana ennast ei tunne;3) sõidan harva, olen ebakindel, toeta mind;4) olen grupisõidus täitsa roheline - õpeta mind;See oleks palju mõistlikum lähenemine.I.K.*Indrek,jah, see on täitsa hea idee, panna vabatahtlikult endale ise teade külge! Sest ega sa sõites küll aru saa, kes on kes, ei tunne neid rajal äragi. Ma alles pärast protokollist vaatasin, kes kõik minuga samas grupis sõitsid, aga distantsil ei olnud küll aega uurida, kes kiivri all ja prillide taga peitub. Aga need värvilised kleepsud peaks ikka olema parajalt suured, et need ka nähtavad oleksid. Priit P.******A warning to drivers in the beginning of Flint Trail leading to the Maze, Canyonlands National Park, Utah. 29. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: On, mida vaadata. Rajalt väljasõit Kuremaa laskumise järgses kurvis. Foto autor: Kalev Saar, Postimees/ScanpixFoto 2: Kurevaa kurv sai sirgeks sõidetud. Nüüd kähku teele tagasi ja sadulasse! Foto autor: Kalev Saar, Postimees/ScanpixFoto 3: Kuremaa kurvis pisut jännis. Foto autor: Kalev Saar, Postimees/ScanpixFoto 4: Kas neil kahel mehel punases vormis õnnestub püsti jääda? Foto autor: Kalev Saar, Postimees/ScanpixFoto 5: Teistmoodi rattamees Kuremaa kurvis. Foto autor: Kalev Saar, Postimees/ScanpixFoto 6: Jalg Kuremaa kurvis igaks juhuks julgestuseks maha. Foto autor: Kalev Saar, Postimees/Scanpix Foto 7: Rattur kihutab Kuremaa kurvist välja, fotograaf tabab kiirabiauto kõrval saaki. Foto autor: Kalev Saar, Postimees/Scanpix Fotod 8 ja 9: Ratturid möödumas Kuremaa kurvis kiirabiautost. Fotode autor: Kalev Saar, Postimees/Scanpix

03.02.2017 15:26 (18.15) Välisminister Sven Mikseri kõne Tartu rahu 97. aastapäeva aktusel [Välisministeerium]

Austatud Eesti Vabariigi president, austatud president Rüütel, Riigikogu esimees, rahva esindajad, ministrid, suursaadikud, Kaitseväe juhataja, daamid ja härrad. Täna, 2. veebruaril aastal 2017 möödub 97 aastat päevast, mil Tartus sõlmiti ajalooline rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. See leping lõpetas Vabadussõja ja lõi aluse pea kaks aastat varem väljakuulutatud Eesti Vabariigi rahvusvaheliseks tunnustamiseks. Rahuleping lõpetab sõja ja nõnda tavatseme me rahulepingu aastapäeval enamasti meenutada sõjas võidelnute, hukkunute ja võidu toonute kangelaslikkust. Ehk harvemini juhtume aga meenutama neid tahtekindlaid, nutikaid ja visioonikaid diplomaate, kes sõjas kättevõidetu püsivaks rahuks vormisid. Kuivõrd käesolev aasta on ka Eesti Välisministeeriumi ja Eesti diplomaatia juubeliaasta, siis lubage mul tänasel Tartu rahu aastapäeval heita lühike ajalooline tagasipilk Eesti diplomaatia algusaegadele peatudes kolmel olulisel verstapostil. Neist esimene tegelikult eelnes Eesti Vabariigi sünnile. Pea 100 aastat tagasi - 7. septembril 1917 arutas Maapäev esimest korda Eesti rahvusliku välispoliitika loomist. Kujunenud poliitilises olukorras moodustati Eesti huvide kaitseks välisesindus, mille eesmärk oli Euroopa riikidelt saada toetust Eesti iseseisvumispüüdlustele. Eesti esimese välisesinduse legitiimsus põhines esiteks kõikumatul arusaamal, et välispoliitika on kogu rahva asi ning, teiseks ja konkreetsemalt, Eesti Maapäevalt kui Eesti rahva tahet esindavalt autoriteetselt institutsioonilt saadud volitustel. Tegutsemisega oli kiire – nii nagu see poliitilistel pöördeaegadel ikka on. Moodustatud välisdelegatsiooni liikmed siirdusid Eestist Euroopasse oma riigile tunnustust otsima juba 1917. aasta lõpus – 1918. aasta alguses. Ajalugu teevad konkreetsed isikud, mitte üksnes abstraktsed sündmused. Välisdelegatsiooni tegevuses oli keskne roll Jaan Poskal. Tema ning Jaan Tõnissoni, Ferdinand Kulli, Mihkel Martna, Karl Menningu, Ants Piibu, Karl Robert Pusta, Eduard Virgo, Julius Seljamaa ning Johan Laidoneri tegevuse tulemusena sai Euroopa teada meie rahva kindlast soovist luua iseseisev Eesti riik. Välisdelegatsiooni tegevusel oli kaks olulist tulemust. Esimene neist, saavutus välismaal – oli meie sõnumi viimine Euroopasse. Teine saavutus kodumaal oli arusaam, et põhitöö, vabaduse väljavõitlemine, tuleb teha meil endil. Meie varase diplomaatia ajaloo teine verstapost oli Vabadussõja algus. Tänaste konfliktide puhulgi näeme, et diplomaadid tegutsevad omal rindel, isegi siis kui nende ümber toimub aktiivne sõjategevus. Kui 20. veebruaril 1918 Saksa väed Eestis maabusid, langes nende peatamise põhiraskus Eesti esimesele jalaväepolgule Haapsalus. Selleks, et jõuda välja kuulutada Eesti Vabariik, oli vaja rinnet pidurdada ja võita aega. Lahenduse tõid diplomaatia ja läbirääkimised. Kui diplomaatia kõneles, siis relvad hetkeks vaikisid. Kindralmajor Ernst Põdder ja valitsuse delegaat Karl August Hindrey deklareerisid Eesti iseseisvuse soovi ja erapooletust Saksa-Vene sõjas. Hilisem välisminister Ants Piip on seda pidanud Eesti Vabariigi esimeseks välispoliitiliseks teoks, mis võimaldas Eesti Vabariigi väljakuulutamise 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. Kolmas, tuntuim ja olulisim verstapost olid Tartu rahuläbirääkimised ja rahuleping. Võitlus lahinguväljal kulmineerus läbirääkimistega läbirääkimislaudade taga. See ankurdati peale Vabadussõda Tartu rahulepinguga. Rahulepingu läbirääkimistel delegatsiooni sekretärina tegutsenud William Tomingas on öelnud, et Tartu rahuleping tõendab Eesti ettenägelikkust ja õiget välispoliitikat. Tal on õigus, sest selle rahulepingu tulemusel tunnistasid Lääne-Euroopa liitlased 26. jaanuaril 1921 Eesti staatust de jure ja sama aasta 22. septembril võeti Eesti Rahvasteliidu liikmeks. Daamid ja härrad, Tartu rahu oli noore Eesti Vabariigi diplomaatia esimene ja üks fundamentaalsemaid suursaavutusi. Eesti iseseisvuse loomisel ja kinnistamisel edukaks osutunud sammud tuginesid rahvuslikele huvidele ja ajatutele väärtustele, aga samas ka reaalolude ja rahvusvahelise seisukorra õigele hindamisele. Just see on eduka diplomaatia eeldus ka täna. Küllap on välispoliitikas edukuse kullaprooviks ka see, kui vastane sind tunnustab. Nõukogude Venemaa delegatsiooni juht Adolf Joffe tõdes läbirääkimiste lõppedes: „Ma vaatlen ja imestan – väike rahvas ilma poliitiliste kogemusteta, ilma vilunud ametniketa ja diplomaatilise koolita, aga kust on nad võtnud säärased diplomaadid?“ Just seesuguste läbirääkijate mantlipärijateks on ka meie tänased diplomaadid. Omaaegne väliminister Ants Piip ütles, et Välisministeeriumi eesmärk on kaitsta ja kindlustada rahva esimest elutingimust – välist rahu. Selle eesmärgi täitmisele on igapäevaselt pühendunud Eesti välisteenistus ja diplomaatia ka täna. Sõltumata poliitilistest oludest ja probleemide suurusest, millega meil rinda pista tuleb. Elame muutlikel ja raskesti ennustatavatel aegadel - ükskõik, mis ilmakaarde me ka oma pilgu pöörame. Endised riigivanemad on kunagi öelnud: „Ei ole kahtlust, et Eesti rahva rippumatuse säilitamiseks ja tema ühiskondliku korra arenguks on tähtsam eeldus õiguslik kord, sest väike rahvas ei saa toetuda niipalju oma sõjalisele jõule, kui oma õigustundele ja kõlbelisele iseteadvusele.“ Õigus ja väärtused on mõisted, millel rajaneb ka meie tänane välispoliitika. Olukorras, kus väärtuste vastandumine tuleb üha tugevamalt esile, on oluline oma väärtusi tunda, neile kindlaks jääda ja neid igakülgselt kaitsta. Reeglitele tuginev ja rahvusvaheline väärtuspõhine kord on iseäranis väikestele riikidele eluliselt oluline. Nii oli see Tartu rahu päevil, nii on see ka täna. Jaan Poska, Eesti delegatsiooni juht Tartu rahu läbirääkimistel, ütles rahu sõlmimise järgses ettekandes Asutavale kogule, ma tsiteerin: „Maitskem rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu, et võiksime kaitsta oma kodumaa rahu.“ Usun, et siin saalis viibivad Kaitseväe esindajad, aga ka kõik teised kohalviibijad mõistavad nende sõnade tähendust väga selgelt. See on mandaat, mis on meile pärandatud. Kui diplomaadid seisavad selle eest, et reeglitele tuginev väärtuspõhine rahvusvaheline kord tagaks meie julgeoleku, siis kaitsejõudude pühendumuseta oleks diplomaatilised pingutused poolikud. Diplomaatia ja kaitsevõime arendamine teenivad kumbki omal moel ühte ja seda sama Eesti rahva iseolemise eesmärki. Oma geograafilist asukohta ei saa me muuta ja oma naabreid ei saa me valida. Nii nagu saja aasta eest, on Eesti piiririigiks ka täna. Kuid täna ei ole me üksi, meie liitlased on meie kõrval. Selle kinnituseks on NATO Varssavi tippkohtumise otsuste elluviimine ja liitlasvägede pidev kohalolu. Meie liitlassuhted on meie julgeolekugarantii, millesse usume ja millesse me ka ise panustame. Head kokkutulnud, Tartu rahu lõpetas Vabadussõja. Selle rahulepingu aastapäeva on mõnikord nimetatud ka rahupühaks. Seetõttu on sel päeval paslik mõelda, mida rahu ja stabiilsus meile tegelikult tähendavad. USA omaaegne president Jimmy Carter ütles tosinkond aastat tagasi, võttes vastu Nobeli rahupreemiat, et rahu on kaugelt rohkem kui üksnes sõja puudumine. Tal oli õigus. Paraku rahu tähtsust ei oska me hinnata enne kui taas täristatakse relvi, kui rahvusvahelised pinged on kerkinud haripunkti ja riikidevahelised suhted muutunud keerulisteks. Tänane olukord Ida-Ukrainas, Süürias ja teistes konfliktipiirkondades tuletab meile meelde, et rahu ja stabiilsus ei ole kunagi iseenesestmõistetavad. Need nõuavad tööd, pingutust, üksmeelt, vahel ka eneseületust, aga ennekõike usku oma eesmärkide õigsusesse ja sellesse, et rahu on võimalik. Ma soovin teile kõigile ilusat Tartu rahu aastapäeva! Kõik uudised

30.06.2017 12:40 (18.15) Tartu-Tapa raudteelõigu remont toob kaasa muutused rongide sõiduplaanis [Accelerista]

Elron annab teada, et Tartu-Tapa raudteelõigu remonttööd toovad muudatusi Ida- ja Kagusuuna sõiduplaanidesse. Alates 4. juulist kuni augusti keskpaigani muutuvad seoses remonttöödega oluliselt Tallinn-Tartu, Jõgeva-Tartu, Tartu-Valga ja Tartu-Koidula-Piusa rongide sõiduplaanid. Osa Tallinn-Tartu liini reise on teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti (erandina ka kolmapäeval, 5. juulil) asendatud bussidega Vägeva-Tartu või Jõgeva-Tartu lõigul. Seejuures on võrreldes tavapärase remondipäevade [...] The post Tartu-Tapa raudteelõigu remont toob kaasa muutused rongide sõiduplaanis appeared first on Accelerista.

26.09.2017 10:37 (18.15) Pullerits: Kuidas Tartu rattamaratoni dramaatiline rajaosa saatuslikuks sai? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Vähemalt ühes asjas olin ma pühapäeval Tanel Kangertist (fotol paremal) selgelt parem – ja see puudutab ikka rattasõitu (mitte kirjutamist). Kui Kangert lendas Tartu rattamaratonil külili juba 7.-8. kilomeetril, siis ma pidasin sadulas vankumatult vastu ikka palju kauem. Kukkusin külili – ja liiati sellele küljele, kus mullu murdsin rangluu ja viis roiet –, kui lõpuni jäi veidi rohkem kui viis kilomeetrit.Aga kuidas ma üldse nii kaugele jõudsin?Ega kiiret ju tõesti olnud (fotol vasakul). Oma stardigruppi 101-300 Tehvandi staadionil sisenesin vist eelviimasena. Isegi doktor Leho Rips, kes mul viis aastat tagasi parema põlve lahtistest kõhretükkidest puhastaks tegi ning kelle valge salviga ma oma jalgevahe pühapäeval kolmveerand tundi enne starti kokku määrisin, et niiskusest tekkivat hõõrdumist ja ärritust vähendada, oli minust varem koha sisse võtnud. Aga hea oli joonele saabuda, kui ei pea trügima. Teisalt tähendas see jällegi seda, et järgmise stardigrupi mehed trügisid minut enne minekut näljaselt selga.Esimestel tõusudel jälgisin rohkem mängu, kui terava jalaga teised alustavad. Stardisirge lõpus märjal murul keerasin kõige vasakule, sest seal oli lahedalt ruumi. Huvitav, et enamik teisi pole seda siiani avastanud. Esimesel kruusatõusul hoidsin nimme tagasi, et end mitte kinni tõmmata, kui nägin, kuidas Pelotoni sõitja Meelis Leidt tuli tagant oma tsüklorattaga teiste vahelt osavalt läbi «purjetades», nagu lööks laineid kahte lehte. Paraku seiskus tema hoogne minek laskumise alates, mil ta suundus rattaga paremale võsa alla ja tuli sadulast. Esimesel pikal asfalditõusul veendusin, et enamiku minek pole kuigi vihane: pigem jäädi ette, kui mindi mööda.Aga loomulikult polnud ma naiivne arvamaks, et nii kõik jääbki.Esimese hoiatuse sain sealsamas, kus mõni aeg varem oli Kangert külili maandunud. Nägin juba eemalt, et metsavahelõiku lõpetav avar vasakkurv sadakond meetrit enne kruusale väljumist on mustavalt ligane. Sõitsin seda maksimaalselt otse, et hoog enne leistangi keeramist maha saada, ja kuulsin paremalt küljelt kaassõitja ärevust «oot-oot-oot!». Surusin teda rajalt üksjagu kõrvale, pahatahtmatult. Lisaks sain kohe tunda – ja see osutus edasist silmas pidades väga hoiatav-õpetlikuks –, mida tähendab, kui hoogu veidigi alla tõmbad.Nimelt tekkis eessõitjatega kiirelt vahe sisse.Aga kruusalõigu järel rohtunud paarisjälgedega sirgel tõmbasin vahe kinni ning jõudsin endisesse gruppi tagasi. Taas sai asja veidi rahulikumalt võtta, kui vastu vaatas 10. km tõus, kus avatud raja sõidul nädal tagasi olin targu sadulast roninud. Nüüd nägin juba eemalt, et seal on hulgim mehi hakanud jalameheks, mis tähendas, et tekkinud tropp saab nagunii takistuseks. Otsustasin teha pigem suurema kaare, kui sadulast ronida, ja sõitsin koos mitme teisega üles endisest, nö otsetõusust. Silmanurgast piidlesin, kas see aitas ka kuidagi aega ja kohti võita. Tundus, et mitte. Aga vähemalt säilis sõidurütm.Järgmise kahe kilomeetriga lagunes sõitjate kett paljudeks lülideks, millele aitas kaasa ka poole võrra kärbitud põlluveerne mudalõik enne toitlustuspunkti. Seetõttu ei hakanud joogipudeli järele küünitama, vaid üritasin eesmisi nii palju kinni püüda, kui võimalik. See Karukausi eelsel pisut liivasel tõusul ka õnnestus, mis näitas, et vähemasti tõuse ei pea küll kartma. Harimäe suunas viivale kruusateele keerates sain aru, et olen umbes 15-20-liikmelises pundis. Otsustasin sõita targalt, tõusudel mitte jõudu raisata, ning lasin teised ette tempot dikteerima – laskumistel ju hea neile poolmuidu selga «libiseda».Kuid jõuvarusid säästev sõit viis selleni, et metsa all Harimäele tõustes said esimesed paarikümne meetriga eest ära. Hoidsin paari teise nn säästurežiimil liikujaga sama kiirust. Ent tõusu lõpus mõistsin, et kui nüüd tahtejõudu kokku ei võta, siis järgneval kiirel laskumisel võin jääda üksi või pelgalt paari kaaslasega, mis tähendab automaatselt edaspidi tuntavat aja- ja jõukadu. Tõusu lõpul sain pundi sabast kinni – peaaegu.Peaaegu võib vabalt tähendada mitte midagi.Nii ma siis laskusingi, eesmistega 10-15-meetrine vahe sees, ja see ei tahtnud sugugi väheneda. Pigem ähvardas suureneda, kui ma ühes alumises pikas paremkurvis pidin pidurdama, et mitte korrata seda, mis juhtus kümme või rohkem aastat tagasi naise Optimaga – kui sõitsingi kurvist välja, padrikusse.Õnneks väljus mu selja tagant maaülikooli lühendiga särgis sõitja, kes oli ilmselt saanud pikalt mu tuulevarju nautida, ning tõmbas laugel osal vahe grupiga viimaks kinni. Tänasin teda.Kui sai Ande TP suunas paremale laiale kruusateele keeratud, järgnes käigult võrdlemisi üksmeelne geeli ja joogi võtmise paus. Heitsin pilgu enda ümber ning veendusin, et kuulun ligi kahe tosina mehe suurusesse punti. Aga peatselt vähenes see ühe, kui mitte kahe sõitja võrra. Pealtnäha süütul laugel kohal oli eest ühtäkki kuulda rataste lohisemist kruusal ja väikest raginat. Sain vasakult mööda. Nägin, et maas lamas Tartu Velo klubi sõitja. Oletan, ja nii ka tundus, et keegi sõitis talle veel tagant sisse ja kukkus samuti.Teadsin, et minu kriitiline koht saabub siis, kui marsruut keerab kruusalt paremale talu poole viivale metsavaheteele ning laskub seal mööda heinamaad alla orgu, kus keerab kivide vahelt metsa alla. Proovisin küll seada end enne kruusalt lahkumist paremale positsioonile, aga tuleb tunnistada, et olen rahumeelne ja viisakas, ei trügi ega nahaalitse. Lasin mitmed endast laskumise lõpus ilusasti mööda. Ent sain metsavahelise lõiguga paremini hakkama kui nädala eest, ehkki valisin kivide vahel ohtlikuma, vasakpoolse raja. Püsisin grupis – kuid siiski selle lõpus.Kuid metsa alt vasakule metsavaheteele keerates avastasin koos paari kaaslasega, et pundi tuumik on taas paarikümne meetriga eest saanud. Kuid rivi oli pikk ning lootsin, et laskumisel õnnestub vabamat trajektoori kasutades vahe kinni tõmmata – kui vaid metsaraie koht sama mudane poleks, kui nädala eest. Ei olnudki. Ja sain grupi saba uuesti kätte – peaaegu.Kui tuli vasakpööre üle liiva.«Minge paremalt!» õpetas keegi raja kõrvalt. «Vasakul on suur känd ees!»Avatud raja sõidul olin paremalt läinud ja pehmesse liiva kinni jäänud. Kohe nii kõvasti, et jalg vajus pahkluuni märja liiva sisse. Nüüd pelgasin sama – aga asjata. Eesmised olid liiva sisse tugevad jäljed vajutanud. Kuid too kõhklus, kuidas ikkagi talitada, maksis nii palju kätte, et punt sai eest 40-50 meetriga minema. Mõistsin, et see tähendab nüüd lõplikku pudenemist, sest ees ootas veetakistus – ja too, võis oletada, on palju hullem kui nädala eest.Oligi.Juba ülevalt nõlvalt oli näha, milline mahtra oja peal toimub. Muist mehi oli pehmesse kaldasse takerdunud, hüpanud siis sadulast ning läbi vee kalpsanud. Noid, kes punnisid läbi oja sõita, oli selge vähemus. Kui ise oja servale jõudsin, nägin, et nädalatagune tugev kivine põhi on kõik pahupidi pööratud. Siiski ei tahtnud jalgu külma veega kasta ning otsustasin, et püüan jõuga ojast läbi vajutada.Ja nii kui vajutasin, vajusin mudasel kaldal esirattaga paarkümmend sentimeetrit mudasse.Hea, et üle leistangi ei lennanud. Parema jala sain õnneks maha – otse külma vette. Tagantjärele ei saa arugi, kuidas õnnestus üle oja saada nii, et vasak jalg kuivaks jäi. Sellegipoolest otsustasin asja huumoriga võtta ja tuju üleval hoida, kui hüüdsin saatusekaaslastest konkurentidele: «Ai, Indrek Kelk nüüd selle eest veel saab!»Pärast räägiti, et mõned mehed olid tolle liivase ja pehme ja ojaületusega lõigu asemel hoopis mööda kruusateed vändanud.Kui lõpuks taas tugevale kruusale jõudsin, nägin endast paarkümmend meetrit eespool kahte leedukat (?) ning selja taga ei kostnud kellegi ähkimist ega puhkimist. Punt, kuhu olin kuulunud, kadus just eespool üle mäenuki. Mida küll nüüd ette võtta?Mida teie oleksite teinud? Mõelge. Ma ka seedin seda pisut, mis edasi sai, enne kui lähme Tartu rattamaratoni magusamate ja dramaatilisemate osade juurde. I’ll be back!See lugu siin järgneb!Foto 1: Tanel Kangert Tartu rattamaratoni stardi ootel. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/ScanpixFoto 2: Priit Pullerits veidi rohkem kui pool tundi enne Tartu rattamaratoni algust Tehvandi staadioni tribüüni taga parklas. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/ScanpixFotod 3-5: Tartu rattamaratoni start Tehvandi staadionilt. Fotode autor: Tairo Lutter, Postimees/ScanpixFoto 6: Kiire kruusasõit Tartu rattamaratonil. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/ScanpixFoto 7: Rivi tikub pikaks venima. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/ScanpixFoto 8: Mehed sügiskollases sõidavad Tartu rattamaratoni. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/ScanpixFoto 9 ja 10: Muda ja vesi Tartu rattamaratonil. Fotode autor: Margus Ansu, Postimees/ScanpixFoto 11: Vesist kohta kaarega ja kuivade jalgadega läbimas. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix

20.02.2022 20:11 (18.15) Pullerits: Kes oli süüdi, et mullune Tartu maratoni kolmas mees taandus esisaja lõppu? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Ehituses väikeettevõtjana tegutsev harrastussuusataja Taavi Kaiv (32), kes sai eelmisel aastal Tartu maratonil kolmanda koha, seadis seekord eesmärgiks lõpetada 50. kuni 60. koha vahel, sest erinevalt mullusest tuli starti palju kõvasid välismaalasi. Uurisin Suusasemude meeskonna ilmselt parimalt sõitjalt, kuidas tal läks.Suuskade määrimine maratoniks oli ilma arvestades vist hästi keeruline? Valmistasin osa suusapaare ette juba eelmise nädala Alutaguse maratoniks, mõned paarid tegin nüüd lisaks. Ühe paari lasin teha [endisel Eesti koondise ja Andrus Veerpalu hooldemehel] Are Metsal. Lõpuks oli valida viie paari vahel. Sest ei olnud ju teada, kas sõit tuleb jäärennis või värskel lumel, ja kas värske lumi on külm või lörts.Millise variandi viimaks valisid? Ilma pidamiseta uisusuusad. Huvitaval kombel said need uisusuusad, mis nüüd hästi libisesid, omal ajal tellitud külma ilma jaoks, aga originaallihviga ei töötanud need absoluutselt. Lihvisin üle ja need läksid oluliselt paremaks. Nüüd vähemalt sõidu esimeses pooles toimisid need suusad väga hästi.Harrastaja ei suuda ilmselt ette valmistada selliseid suuski, mis libiseks hommikul külma värske lumega ja siis lõpus vee sees ka. Kuskil tuleb teha kompromiss.Kas kõvemad sõitjad läksid kõik rajale pidamismäärdeta? Julgen väita küll, et minust eespool ei olnud kedagi pidamisega, aga minu selja taga kindlasti olid mõned pidamisega ka.Kas liidergrupis antakse kohe alguses valusasti minna? Jah, ikka. Esimesed kilomeetrid olid ka natuke närvilised, sest vahetati kohti, ja laskumistel tekkis lõõtsaefekt: grupp vajus kokku ja pidi hoolikalt vaatama, et sa kedagi maha ei sõida või ei kuku.Püsisin liidritega koos Matu toitlustuspunktini [12. kilomeetril], sealt võtsin rahulikumalt, sest teadsin, et kui samas tempos jätkan, põlevad mu tikud maru ruttu ära. Kuulsast Harimäest sõitsid samuti ainult paaristõugetega üles? Ikka, jah. Suusk töötas väga hästi ja üle polnud vaja punnida. Oli kontrollitud sõit. Võis esimestel olla kohati raske rada lahti lükata? Valdavalt sõideti ees filminud lumesaani jäljes. Klassikajäljes sõitu peaaegu ei olnudki. Olen küllaltki veendunud, et esimestele oli saani sissesõidetud jälg pika puuga libedam kui näiteks 100.–200. koha peal sõitjatele – neile tõmmati juba vesi välja. Võib-olla päris esimestel buraani jäljes nii ideaalne ei olnud, aga kohtadel 10.–30. oli kindlasti superlibe. Seekord ei olnud nii, nagu eelmisel aastal, kui rada oli paksu värske lumekihi all ja eessõitjal tuli kaks korda rohkem tööd teha.Võitja aeg 2:33 näitab ära, et libisemine oli seekord hea. (Senine kiireim võiduaeg on 2:31 aastast 2019. – P.P.)Olid sul esisaja teises pooles ka libisemisolud veel head?Maratoni lõpp oli märg, aga see oli kõigil märg. Kui päev varem sõitmas käisin, oli rada katastroofihõnguline: kepid vajusid kohati 30 sentimeetrit läbi ja absoluutselt ei libisenud. See külm, mis [öösel] tuli, päästis selle sõidu. Aga muidugi neile, kes sõidavad neli tundi, viis või kuus tundi, tekitas märg lumesadu tõsise tööpäeva. Kui pead väljade peal sõitma lumesajuga, tähendab see ikkagi jõhkrat erinevust libisemises võrreldes nendega, kes said sõita ilma lumesajuta. Kuni Kuutse toitlustuspunktini 32. kilomeetril olid 62. ja siis seitse kilomeetrit hiljem Peebul äkki 88. Mis juhtus? Olin sõitnud Kuutse punktist umbes kilomeetri, kui tagant tuli neljane punt. Läksin ka sinna. Kolm meist sõitsid jäljes ja kaks sõitsid jäljest väljas. Olime pool tõusu ära sõitnud, kui üks tegelene hakkas meie vahelt trügima ja keeras kõik sõlme. Ise ta kukkus ja mul lõhkus kepi ära. Vabandas ta ka ja pakkus oma keppi, sest tema süü ju ikkagi? Ei öelnud sõnagi, pani edasi.Ainult libiseva suusaga ja ühe kepiga sõites tõusust üles ei saa. Teadsin, et eelmises joogipunktis oli [endine Eesti koondislane, Vasaloppeti võitja] Raul Olle, kellel olid kepid kaasas igaks juhuks, kui kellelgi midagi juhtub. Keerasin otsa ringi ja sõitsin kilomeetri tagasi, kuigi ma ei tea, kas üldse tohib rajal vastassuunas liikuda. Aga järgmisesse punkti poleks ma ühe kepiga jõudnud: reeglitest kinni pidades ei ole võimalik ühe kepiga ülesmäge liikuda. Mis meeleolu see intsident tekitas? Hing just ei hõisanud. Aga mis seal ikka: ega suuski sellepärast nurka ju viska. Võtsin Raulilt uued kepid ja sõitsin nendega edasi. Need olid viis sentimeetrit minu omadest lühemad. See võib-olla väga ei häirinudki, aga nende kulbid olid hästi väikesed. Oma keppidele panin kõige suuremad kulbid, mis oli ainuõige otsus: mingid kohad rajal vajusid läbi. Ajaliselt oli see kõik vähemalt kuue minuti lugu, lisaks vaimne pool: ei ole lihtne ja meeldiv tagasi sõites vaadata, kuidas [võistlejate] rongid vastu tulevad. Motivatsioon oli seega rikutud? Ega ma sinna külmetama jääda tahtnud, maraton on ikka vaja lõpuni sõita. Eks selliseid asju tuleb ette. Oleks niisugune asi juhtunud eelmisel aastal, kui [koroonapiirangute tõttu] osalesid ainult eestlased, võinuks olla väga pettunud ja tige. Nüüd protokolli vaadates, kui oleksin tulnud lõpuni selle pundiga, kus mu kepp murdus, oleks koht võinud tulla 50. ja 60. vahel.Tekkis maratonil ka mõni selline hetk, kui jaks hakkas otsa saama? Viimasel 15 kilomeetril hakkas kõht krampi kiskuma. Kohe nii, et natuke võimlesin ja sirutasin ennast. Nädal varem jäi mul Alutaguse maraton sõitmata, olin haige; kahe nädala jooksul oli kahtlane olek – kas see natuke mõjutas [krampide teket] või lühemad kepid või oli lihtsalt selline päev, ei tea. Aga jah, lõpp läks natuke raskeks. Üritasin ikkagi mõnusalt finišni tulla, ka pärast kepi purunemist – ega ma numbrit seepärast tagurpidi keeranud, et nüüd matkan. Viimased kolm-neli kilomeetrit käib Elva mändide all tavaliselt kõva paaristõugetega raiumine, et keegi mööda ei läheks. Kas ka seekord?Seal ei olnud hullu midagi. Enne kohvipunkti tõusu [pärast Elva jõe ületamist] sain kätte [endise Eesti koondislase] Tatjana Mannima, kes ka meie Suusasemude klubi all sõidab. Mõtlesin, et teen talle tempot. Viissada meetrit jõudsin vedada, siis vajus suusakepp mul veidi läbi, ja kui hakkasin käsi ette tooma, vaatasin, et ainult käepide on käes. Ilmselt oli liimikiht natuke lahti tulnud. Keerasin jälle otsa ringi, läksin tagasi, võtsin kepi lume seest ära, proovisin käepideme uuesti külge suruda ja sõitsin edasi.Jäi pidama? Jäi küll. Aga eks ma tõugates natuke ettevaatlikum olin. Tatjanast sõitsin mööda kolm korda: esimene kord enne oma kepi purunemist, teist korda enne lõppu, kui pide jäi kätte, ja kolmas kord siis, kui olin kepi üles võtnud. Neid naisi, kellest ma mitu korda mööda sõitsin, oli päris palju. (Naerab.)Milline oli pärast lõpetamist füüsiline ja emotsionaalne tunne? Eelmise nädalavahetuse Alutaguse maratoni oli palju valusam kodus voodist jälgida. Seal olid ikkagi poodiumikohad mängus. Seal oleks mäng käinud esimese-teise koha peale. Nüüd oleks eestlastest võinud tõenäoliselt olla kolmas, aga kolmas eestlane (selle koha sai olümpial osalenud laskesuusataja Kalev Ermits – P.P.) ei mängi mingit rolli minu jaoks. Ainult üks eestlane mahtuski 50 parema sekka. (Olümpial võistelnud Henri Roos sai 48. koha. – P.P.) Maailmatase on ikka hoopis midagi muud kui Eesti tase. Mille poolest teised eestlastest sitkemad on? Vaat, kui seda teaks! Seda võis ju Pekingi olümpiamänge vaadates küsida, miks on vahe väga-väga suur, isegi üüratult suur. Oletan, et need, kes sõidavad Tartu maratonil kohtadele alates 30., sõidavad oma võimete piiril. Päris esimesed, kes poodiumikohtade peale mängivad, algul võimete piiril ei sõida. Kui nad sõidaks, siis mina ei püsiks neil Matuni mingi nipiga saba peal. Kui kohe gaas põhja pandaks, veniks rivi ikka väga-väga pikaks.Kui palju trenni teed, et harrastajana ikkagi nii kõvasid tulemusi saada? Aastast 2014 on mul treeningtunde aastas 600 ja 700 vahel. Alustasin 2014 triatloniga. Kunagi noorena olin ka sporti teinud, aga ülikooli ajal jäi suurem auk sisse. Ülikooli teisel kursusel läksin tööle ja võtsin kolme aastaga iga aasta 10 kilo juurde. Lõpuks kaalusin 112 kilo. Praegu kaalun 90–93 kilo, pikkust on 193 sentimeetrit.Siis kutsusid sõbrad triatlonile. Juna järgmisel aastal tegin Ironmani. Tallinnas 2018 sain aja alla üheksa tunni, 8:57. Käisin ka Hawaii triatlionil ära, aga siis triatlon minu jaoks ammendas end. Aasta veel proovisin, aga et tulemust parandada, nõuab see väga-väga meeletult tööd. Suusatamine nii ränka tööd ei eelda, vähemasti minu jaoks. Mis eesmärgiga suusatad? Mulle sobib olla harrastajate tipus. Kui suur oli tänavuse hooaja ettevalmistaval perioodil treeningute maht? Nädalas 10 kuni 15 tundi, alla 10 naljalt ei tule ja üle 15 ka naljakalt ei lähe, kui just laagris ei ole või jõulude ja aastavahetuse ajal palju ei sõida. Võistlusperioodil teen tavaliselt 8 kuni 10 tundi nädalas, seda koos võistlusega. Mis edasi? Algul Tallinna maraton ja siis Haanja maraton ja siis võib-olla kuhugi välja ka, aga lõpuni veel otsustanud ei ole. Ihkad kolme sisse tulla? Oletan, et muidu võib hooaja maha kanda.Tallinna maratonil on uisk, aga uisk ei ole mu trumpala. Kui uisus kümne sisse tulen, on minu kohta tubli sõit. Haanjas tahaks kindlasti olla kõrgemas mängus. Haanja on sel ajal, kui hooaeg hakkab murdmaasuusatajatel lõppema ja siis tuleb sinna tavapärasest tugevam kontingent kokku. Kuid otseselt ei karda kedagi.Fotod 1 ja 2: Tartu maratoni start Tehvandi staadionil. Fotode autor: Sille Annuk, Postimees/ScanpixFoto 3: Maantee ületus Tartu maratonil. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/ScanpixFotod 4 ja 10: Kiirabibrigaad Tartu maratonil tegevuses. Fotode autor: Sille Annuk, Postimees/ScanpixFotod 5, 6 ja 8: Ent tühjaks sõitnud suusatajad Tartu maratoni finišis. Fotode autor: Sille Annuk, Postimees/ScanpixFoto 7: Tartu maratoni lõpusirge. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/ScanpixFoto 9: Endisel jalgpalluril Raio Piiroja sedapuhku Tartu maratonil esisaja hulka asja polnud. Tuli 143. koht. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/ScanpixFoto 11: Lilletseremoonia Tartu maratonil. Kellele ja milleks, kui lõhutud kimp visatakse maha vedelema? Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix

14.06.2005 22:01 (18.15) TÜ Akadeemiline Spordiklubi lõpetab hooaja [ERR Sport]

KolmapÃ¤eval, 15. juunil lÃµpetab Tartu Ãœlikooli Akadeemiline Spordiklubi Ã¼likooli botaanikaaias pidulikult oma hooaja, austades parimaid Ã¼likooli sportlasi ning tÃ¤nades toetajaid ja koostÃ¶Ã¶partnereid. Koosviibimise avab sÃµnavÃµtuga Tartu Ãœlikooli rektor ja spordinÃµukogu esimees prof Jaak Aaviksoo. Spordiklubi juhatuse esimees Riho Illak annab Ã¼levaate mÃ¶Ã¶dunud hooajast ning koos Ã¼likooli rektoriga austatakse parimaid sportlasi ning tÃ¤natakse spordiklubi toetajaid ja koostÃ¶Ã¶partnereid, kes on aidanud sportlastel saavutada vÃ¤ga hÃ¤id tulemusi nii Eestis kui ka rahvusvahelistel vÃµistlustel. SÃµnavÃµttudega esinevad hooaja lÃµpetamisel lisaks Tartu linnapea Laine JÃ¤nes ning Tartu Ãœlikooli kehakultuuriteaduskonna dekaan prof Vahur Ã–Ã¶pik. Tartu Ãœlikooli Akadeemilise Spordiklubi juhatuse liikme Harry Lembergi sÃµnul oli hooaeg edukas, sest sportlased esinesid hÃ¤sti nii kodustel kui ka rahvusvahelistel vÃµistlustel. â€œTaavi Peetre ja Tarmo Jallai jÃµudsid Ateena olÃ¼mpiale, Tarmo Tootsi tuli aerutamises 7 kordseks Eesti meistriks ning valiti Ã¼htlasi Tartu linna parimaks meessportlaseks, naiste hulgas sai sama au osaliseks sulgpallur Kati Tolmoff, kes on tÃµusnud maailma jooksvas reitingus 30 parema piirimaile,â€ tÃµi Lemberg nÃ¤ite, kuid lisas, et alati saab paremini ning iga aastaga pÃ¼Ã¼ab spordiklubi sportlastele Ã¼ha paremaid treening- ning vÃµistlustingimusi ja kehakultuuriteaduskonnale kaasaegsemaid Ãµppe- ja teadustÃ¶Ã¶ tingimusi pakkuda. Lembergi sÃµnul teeb lÃµppevat hooaega hinnates heameelt nii noorte kui ka veteransportlaste hea esinemine. NÃ¤iteks kergejÃµustiklane Maris MÃ¤gi tuli 5 kordseks Eesti noortemeistriks ning ka tÃ¤iskasvanute meistriks ja valiti Tartu linna parimaks noorsportlaseks. Eesti parim veteransportlane, kergejÃµustikutreener Martin Kutman saavutas aga I koha Euroopa veteranide meistrivÃµistlustel teivashÃ¼ppes. Kindlasti tasub mainimist pallimÃ¤ngude edukas hooaeg - Tartu Ãœlikool/Rocki korvpallimeeskond saavutas karikavÃµidu ning lÃµpetas tasavÃ¤giselt kulgenud meistrivÃµistlused II kohaga, Tartu Ãœlikool/Eeden vÃµrkpallinaiskond ning Tartu Ãœlikool/ISIC saalihokimeeskond saavutasid Eesti meistrivÃµistlustel kolmanda koha. Hooaja lÃµpetamisele on kutsutud spordiklubi sportlased, treenerid, toetajad ja koostÃ¶Ã¶partnerid, Ã¼likooli spordinÃµukogu jt Ã¼likooli sporditegevusega kokku puutuvad inimesed. Ãœritusel esinevad Merike Sula fitnesskavaga ning korvpallimeeskonna TÃœ/Rock tantsutÃ¼drukud, taustaks kÃµlavad kitarri ja sÃ¼ntesaatorihelid.Varia

21.11.2005 14:15 (18.15) Tartu FM ja Klubi Tartu Maraton õpetavad suusatama [ERR Sport]

Tartu FM ja Klubi Tartu Maraton annavad kahele raadiokuulajale võimaluse õppida kahe kuuga suusatama ning ühtlasi osaleda 36. Tartu Maratonil. Soovijatel tuleb saata avaldus hiljemalt 27. novembriks aadressile sport@tartufm.ee. Konkursivõitjad valib välja ekspertkomisjon, kuhu kuuluvad Tartu FM, Tartu Suusaklubi ning Klubi Tartu Maraton esindajad. Klubi Tartu Maraton paneb välja personaalse suusatreeneri, treeningprogrammi ning võistlusvarustuse treeningperioodiks ning 36. Tartu Maratoni läbimiseks. Lisaks on osalejatel võimalik igal nädalavahetusel lõõgastuda Aura veekeskuses. Täpsemad reeglid ja osalemistingimused internetis www.tartufm.ee ning www.tartumaraton.ee.Murdmaasuusatamine

28.05.2006 03:30 (18.15) Tartu rattaralli toob Lõuna-Eesti teedele liikluspiirangud [ERR Uudised]

LÃµuna-Eesti teedel toimuva 25. Tartu rattaralli tÃµttu on liiklus kahel trassil Ã¼ldjuhul avatud, vÃ¤lja arvatud lÃ¼hiajaline peatamine suure ratturite grupi mÃ¶Ã¶dumiseks.Liiklejatelt palutakse olla vÃ¤ga ettevaatlik, ratturitele teed anda ja mitte Ã¼ritada riskantseid mÃ¶Ã¶dasÃµite, teatas maanteeinfokeskus. VÃµisteldakse 69 ja 133 km pikkusel trassil. LÃ¼hem trass kulgeb marsruudil Tartu Turu tÃ¤nav - Tartu Ringtee - VÃµru mnt - Pangodi - Elva - PeedumÃ¤e - Tartu ja pikem trass marsruudil Turu tÃ¤nav - Tartu Ringtee - VÃµru mnt - Pangodi - OtepÃ¤Ã¤ - IlmjÃ¤rve - Risttee - Sihva - Vana-Rollerirada - Poslovitsa - Kolga tee - OtepÃ¤Ã¤ - Hellenurme - Elva - PeedumÃ¤e - Tartu. Tartu linnas suletakse vÃµistlejate kolonni lÃ¤bisÃµiduks kogu liiklus Riia tÃ¤naval kell 10.55 â€“ 11.20 ja 12.55 â€“ 13.20. JÃµhvi - Tartu maanteel Tartu ja VapramÃ¤e vahel kehtib kell 13-17 ajutine kiiruspiirang 70 km/h ja teeninduspunktides 30 km/h.

20.12.2006 13:15 (18.15) Tartu Ülikooli rektori kandidaadid [ERR Uudised]

Tartu Ãœlikooli rektori kandidaatide Ã¼lesseadmine lÃµpeb 22. detsembril, valimised on jaanuaris.Birute Klaas, TÃœ ÃµppeprorektorSÃ¼ndinud: 19. mÃ¤rtsil 1957, TartusPerekonnaseis: abielus, kahe lapse emaHaridus: Tartu 5. Keskkool 1975 (kuldmedal) Tartu Riiklik Ãœlikool, eesti filoloog, 1981 cum laude Filoloogiateaduste kandidaat 1988 Valdab eesti, leedu, vene, soome, saksa ja inglise keelt. TÃ¶Ã¶kohad: 1987-1988 TRÃœ eesti keele kateedri vanemÃµpetaja 1989-1991 TRÃœ praktilise eesti keele kateedri vanemÃµpetaja 1991-1995 Helsingi Ãœlikooli eesti keele lektor 1995-1999 Tartu Ãœlikooli eesti keele (vÃµÃµrkeelena) Ãµppetooli dotsent 1997-1999 Tartu Ãœlikooli keelekeskuse juhataja 1999- eesti keele (vÃµÃµrkeelena) korraline professor 1999-2005 filosoofiateaduskonna dekaan 2006- Ãµppeprorektor Allikas: Tartu Ã¼likoolEne Ergma, riigikogu aseesimeesSÃ¼ndinud: 29.02.1944 Rakveres Perekonnaseis: vallaline Haridus C. R. Jakobsoni nim Viljandi 1. Keskkool 1962 Tartu Riiklik Ãœlikool, fÃ¼Ã¼sika, 1964 Moskva Riiklik Ãœlikool, astronoomia, 1969 (cum laude) Moskva Riiklik Ãœlikool, Astronoomia Instituut, fÃ¼Ã¼sika-matemaatikakandidaat 1972 Kosmoseuuringute Instituut, Moskva, fÃ¼Ã¼sika-matemaatikadoktor 1984 TÃ¶Ã¶kohad X Riigikogu, Riigikogu esimees 2003â€“2006, aseesimees 2006â€“ Eesti Teaduste Akadeemia asepresident 1999â€“2004 Tartu Ãœlikool, teoreetilise fÃ¼Ã¼sika ja astrofÃ¼Ã¼sika kateedri professor 1988â€“1992, astrofÃ¼Ã¼sika korraline professor 1992, teoreetilise fÃ¼Ã¼sika instituudi juhataja 1992â€“1996, fÃ¼Ã¼sikaosakonna juhataja 1992â€“1998 NSVL Teaduste Akadeemia Astronoomia Instituudi juhtivteadur, teadussekretÃ¤r, vanemteadur, nooremteadur 1974â€“1988 ENSV Teaduste Akadeemia FÃ¼Ã¼sika ja Astronoomia Instituut, nooremteadur 1972â€“1974 Kuulub Res Publicasse 2002. aastast Allikas: riigikoguVolli Kalm, TÃœ rakendusgeoloogia professor SÃ¼ndinud 1953. a PÃ¤rnu maakonnas Alustes. Haridus 1971 lÃµpetas VÃ¤ndra keskkooli 1976 lÃµpetas TRÃœ bioloogia-geograafiateaduskonna geoloogia osakonna. geoloogia- ja mineraloogiakandidaat TÃ¶Ã¶kohad PÃ¤rast lÃµpetamist on vÃ¤ikeste vaheaegadega kuni tÃ¤naseni tÃ¶Ã¶tanud TRÃœs/TÃœs. Ã•ppeprorektor aastatel 1998â€“2003. Uurimisvaldkond: Kvaternaari geoloogia, Pleistotseeni setete litoloogia, Stratigraafia ja paleogeograafia, Glatsioloogia. Allikas: Tartu Ãœlikool, Eesti Ekspress

09.02.2007 23:15 (18.15) Lootos Cupi esimese päeva võitjad on selgunud [ERR Sport]

Reedel alanud 11. saalijalgpalliturniiril Lootos CUP 2007 selgusid võitjad kahes vanuseklassis. Esmalt lõppesid mängud vanuseklassis B-9 (1998 ja nooremad) UMBRO karikatele, kus FK Supernova Riga alistas tulemusega 2:1 Tartu JK Merkuur-juuniori viies esikoha lätimaa pealinna. Pronksmedalid kuulusid Tallinna FC Tiigritele, kes alistasid FCE Tartu Olümpia tulemusega 4:2. Lõppjärjestus1. FK Supernova2. Tartu JK Merkuur-juunior3. Tallinna FC Tiigrid4. FCE Tartu Olümpia5. Tartu JK Maag/Tammeka6. FK Smiltene7. FK Smiltene 998. Tartu SK-10 Premium9. Tallinna FC Tiigrid II10. FC Lootos Parim mängija:Magnar Vainumäe (FC Tiigrid)Parim väravavaht:Egor Anissimov (JK Merkuur -juunior)Fair Play:FK Smiltene 99 Vanuseklassi B-11 finaalis piisas võiduks ühest väravast. SK Legion alistas FC Lootose minimaalse skooriga, lüües kohtumise ainsa värava 15 sekundit enne mängu normaalaja lõppu. Seega rändas Tartal Grupp välja pandud karikas Tallinnasse. Pronksmedalid kuulusid Tartu JK Maag Tammekale, kes oli üle linnarivaal SK 10-Premiumist tulemusega 4:2. Lõppjärjestus1. Tallinna SK Legion2. FC Lootos3. Tartu JK Maag Tammeka4. Tartu SK-10 Premium5. Tartu Operi JK6. JK Alko K.-Järve7. Tabasalu PK8. FK 71. VSK Riia9. Põltsamaa JK Sport10. Valga FC Warrior Parim mängija:Mark Holodilov (SK Legion)Parim väravavaht:Miko Saarniit (FC Lootos)Fair PlayFK 71. VSK Homme jätkub turniir poiste B-12 ja tüdrukute G-14 vanuseklassi mängudega. ETV SPORTJalgpall

09.02.2007 23:30 (18.15) Lootos Cupil on esimesed võitjad selgunud [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... reedel alanud 11. saalijalgpalliturniiril Lootos CUP 2007 selgusid võitjad kahes vanuseklassis. Esmalt lõppesid mängud vanuseklassis B-9 (1998 ja nooremad) Umbro karikatele, kus FK Supernova Riga alistas tulemusega 2:1 Tartu JK Merkuur-juuniori viies esikoha lätimaa pealinna. Pronksmedalid kuulusid Tallinna FC Tiigritele, kes alistasid FCE Tartu Olümpia tulemusega 4:2.LÕPPJÄRJESTUS 1. FK Supernova 2. Tartu JK Merkuur-juunior 3. Tallinna FC Tiigrid 4. FCE Tartu Olümpia 5. Tartu JK Maag/Tammeka 6. FK Smiltene 7. FK Smiltene 99 8. Tartu SK-10 Premium 9. Tallinna FC Tiigrid II10. FC Lootos Parim mängija: Magnar Vainumäe (FC Tiigrid). Parim väravavaht: Egor Anissimov (JK Merkuur -juunior). Fair Play: FK Smiltene 99.Vanuseklassi B-11 finaalis piisas võiduks ühest väravast. SK Legion alistas FC Lootose minimaalse skooriga, lüües kohtumise ainsa värava 15 sekundit enne mängu normaalaja lõppu. Seega rändas Tartal Grupp välja pandud karikas Tallinnasse. Pronksmedalid kuulusid Tartu JK Maag Tammekale, kes oli üle linnarivaal SK 10-Premiumist tulemusega 4:2.LÕPPJÄRJESTUS 1. Tallinna SK Legion 2. FC Lootos 3. Tartu JK Maag Tammeka 4. Tartu SK-10 Premium 5. Tartu Operi JK 6. JK Alko K.-Järve 7. Tabasalu PK 8. FK 71. VSK Riia 9. Põltsamaa JK Sport10. Valga FC Warrior Parim mängija: Mark Holodilov (SK Legion). Parim väravavaht: Miko Saarniit (FC Lootos). Fair Play:FK 71. VSK.Homme jätkub turniir poiste B-12 ja tüdrukute G-14 vanuseklassi mängudega.SPORTNET

25.02.2007 12:45 (18.15) Rongiliiklus Tartu-Valga liinil tiheneb märtsis [ERR Uudised]

Tartu-Valga liinil on alates märtsist neli ning Tartu-Elva liinil kaks rongireisi päevas rohkem kui seni.Täiendavad reisid Tartu-Valga liinil väljuvad Tartust kell 5:57 ja 13:50 ning Valgast kell 8:17 ja 17:37. Täiendavad reisid Tartu-Elva liinil väljuvad Tartust kell 12:10 ning Elvast kell 13:00, teatas Edelaraudtee.Edelaraudtee reisijateveo juhi Annemari Oherdi sõnul saavad tänavu renoveeritud nii Tartu kui ka Elva raudteejaamad. Eesti Raudtee teeb 2008. ja 2009. aasta jooksul Tartu-Valga vahelisel marsruudil parandustöid, mis võimaldab tulevikus ühendust 15-20 minuti võrra kiiremaks muuta, lisas ta.Riigisisest reisirongiliiklust korraldav Edelaraudtee teenindab reisijaid Tallinn-Viljandi-Pärnu, Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tartu-Valga ja Tartu-Orava suundadel.

02.03.2007 15:45 (18.15) Meistrivõistlustel osaleb 150 võistkonda [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... LaupÃ¤eval algavatel Eesti 2007. aasta tÃ¤iskasvanute meistrivÃµistlustel osaleb 150 vÃµistkonda. Rekordiliselt on osavÃµtjaid naiste seas, kus teeb kahes liigas kaasa Ã¼htekokku 15 vÃµistkonda. Meeste meistrivÃµistlustel on kokku 5 liigat: meistri- ja esiliigas mÃ¤ngib kummaski 10, II liigas 28, III liigas 48 ning IV liigas 39 vÃµistkonda.MEHED. Meistriliiga (hooaeg algab 3. mÃ¤rtsil): Tallinna FC Levadia, Narva JK Trans, Tallinna FC Flora, Tallinna FC TVMK, Tartu JK Maag Tammeka, PÃ¤rnu JK Vaprus, LasnamÃ¤e FC Ajax, FC Kuressaare, JK Tallinna Kalev, Viljandi JK Tulevik.Esiliiga (hooaeg algab 11. mÃ¤rtsil): Valga FC Warrior, Tallinna FC Levadia II, Tallinna FC Flora II, NÃµmme JK Kalju, Tallinna FC TVMK II, Viljandi JK Tulevik II, Tartu VÃ¤lk 494, JK SillamÃ¤e Kalev, Tartu JK Maag Tammeka II, FC Elva.II liiga (hooaeg algab 8. aprillil). Ida/PÃµhi: Narva JK Trans II, Kohtla-JÃ¤rve FC Lootus, Tallinna JK DÃ¼namo, JK Tallinna Kalev II, JÃµhvi JK Orbiit, FC M.C. Tallinn, Tallinna JK, KiviÃµli Tamme Auto, Tallinna FC Ararat, NÃµmme JK Kalju II, Virumaa JK Rakvere, Tallinna JK Piraaja, Kuusalu JK Rada, LasnamÃ¤e FC Ajax II. LÃ¤Ã¤s/LÃµuna: FC Tarvastu, PÃ¤rnu Pataljoni JK, JK NÃµmme United, Tartu JK Maag Tammeka III, SÃ¶rve JK, Valga FC Warrior II, Tartu Ãœlikool Fauna, Tabasalu Palliklubi, FC Flora Paide linnameeskond, JK Kernu Kadakas, JK VÃµru, Tallinna FC Concordia Audentes, FC Klooga, HÃœJK Emmaste.III liiga (hooaeg algab 15. aprillil). PÃµhi: Tallinna LiVal Sport, Tallinna Keskerakonna JK, JK Tondi, Tallinna FC Olympic, Rapla JK Atli, Tallinna SK Legion, SK Tallinna Sport, Tallinna SC Enter, Saue JK, Saku JK, Tallinna FC EBS Team, RSK Kuuse. LÃµuna: JÃµgeva SK TÃ¤he, PÃµltsamaa JK Sport, Koeru SK, Viljandi JK Kodugaas, JK Karksi, FC Elva II, Tartu SK 10 Premium, TÃ¼ri Ganvix JK, PÃµlva FC Lootos, VÃµru Kuperjanovi JK, FC Liverpool Pub, FCF JÃ¤rva-Jaani SK. Ida: Maardu FC Levadia-Juunior, Kohtla-JÃ¤rve JK Alko, Jalgpalliklubi FC Kotkas, Tallinna FC Å trommi, Tallinna JK II, Tallinna FC Ãœhinenud Depood, Tallinna Operi Jalgpallikool, Maardu Esteve, Tallinna FC AnÅ¾i, Tallinna SK Dnipro, Tallinna FC TVMK III, Tallinna FC Atletik. LÃ¤Ã¤s: FC Kose, FC Haiba, Keila JK Alibi, KÃ¤rdla Linnameeskond, FC Haapsalu, Tallinna JK Kaitseliit Kalev, Saku FC Balteco, FC Risti, Kohila JK PÃ¼sivus, PÃ¤rnu Kalevi SK, Tallinna FC Hansa United, Rummu DÃ¼namo.IV liiga (hooaeg algab 15. aprillil). PÃµhi: Kristiine JK, Tallinna Eurouniv FC, Tallinna FC Ajax Veteranid, Tallinna SK Mercury, Trummi SK, Tallinna FC HansaNet.ee, Tallinn United FC, Tallinna FC Soccernet, Tallinna FC Reaal, Kehra JK Piraaja II. LÃµuna: FC OtepÃ¤Ã¤, Tartu EPMÃœ SK, JK Rock&Roll, Tartu FC Metec, VÃµhma Linnameeskond, Suure-Jaani Rolling Doors, Tartu Quattromed, JK Luunja, PÃ¤rnu WC Guwalda, PÃ¤rnu JK Vaprus II. Ida: Kehra Tempori, Virumaa JK Tapa, FC Loksa, Tallinna JK Eston Villa, PÃµhja-Tallinna JK, Tallinna FC Twister, FC Kiiu, Tallinna FC Atletik Fan, NÃµmme JK Kalju III. LÃ¤Ã¤s: FC Toompea, MÃ¤rjamaa Kompanii, Emmaste JK DagÃ¶plast, JK JÃ¤rvakandi, Tallinna JK Jalgpallihaigla, Taebla Valla Spordiklubi, FC Lelle, Rapla FC Flora, Saue JK II, Muhumaa JK. NAISED (hooaeg algab 15. aprillil). Meistriliiga: PÃ¤rnu JK, Tallinna FC Levadia, JK Tallinna Kalev, Tartu JK Maag Tammeka, Tallinna FC Flora, Kehtna EVL, Kohtla-JÃ¤rve JK Alko. Esiliiga: Viljandi JK Tulevik, Narva JK Trans, NÃµmme JK Kalju, FC Kuressaare, LasnamÃ¤e FC Ajax, Tallinna FC TVMK, PÃ¤rnu JK II, Valga FC Warrior.EJL-i PRESSITEENISTUS

28.06.2007 16:16 (18.15) Klubi Tartu Maraton korraldab Eesti suurimat rulluisuvõistluse [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... 26. augustil 2007 toimub LÃµuna-Eestis esimene Tartu Rulluisumaraton kuhu oodatakse enam kui tuhat osavÃµtjat. Tegemist on unikaalse ettevÃµtmisega, kuna sellises suurusjÃ¤rgus rulluisuvÃµistlusi varem Eestis korraldatud ei ole. â€žOleme seda vÃµistlust plaaninud juba pikemat aega. Paar aastat tagasi puudus agasobiv trass, mis tÃ¤nu aktiivsele asfalteerimistÃ¶Ã¶le on nÃ¼Ã¼d Tartu lÃ¤histele tekkinud," selgitab vÃµistluse peakorraldaja Indrek Kelk. Esialgsete plaanide kohaselt jÃ¤Ã¤b rada Tartu ja Aovere vahele ning vÃµimaldab sÃµitjatel valida 16 km ja 38 km distantsi vahel, mille lÃ¤bimiseks vÃµib kasutada ainult rulluiske. Kui Eestis on rulluisumaratonid veel suhteliselt vÃ¤rske nÃ¤htus, siis Euroopas on tegemist juba kanda kinnitanud sÃ¼ndmustega. NÃ¤iteksSaksamaa pealinnas peetakse igal aastal pÃ¤ev enne Berliini jooksumaratoni rulluisuvÃµistlus, kust vÃµtab osa enam kui 10000 inimest. Eestlased on seal sÃµitmas kÃ¤inud viimased 5-6 aastat. Alates homsest on avatud uue maratoni ametlik veebileht ja soovijad saavad ennast ka vÃµistlusele registreerida. Kuni 20. juulini saab ennast kirja panna soodushinnaga 200- (38 km) ja 100- (16 km)veebiaadressil www.tartumaraton.ee, Hawaii Expressi kauplustes ning Klubi Tartu Maratoni kontoris Tartus aadressil Laulupeo pst. 25. SEB Ãœhispanga 1. Tartu Rulluisumaratoni korraldab Klubi Tartu Maraton, mis on tuntuks saanud SEB Ãœhispanga Tartu NelikÃ¼rituse korraldamisega (Tartu Suusamaraton, - Jooksumaraton, - Rattaralli, - Rattamaraton). UisusÃµitu plaanitakse rahva huvi korral organiseerida kindlasti ka jÃ¤rgmisel aastal. TARTU MARATON

02.03.2007 17:15 (18.15) Täiskasvanute jalgpalli meistrivõistlustel osaleb 150 võistkonda [ERR Sport]

Homme algavatel Eesti 2007. aasta tÃ¤iskasvanute jalgpalli meistrivÃµistlustel osaleb 150 vÃµistkonda. Rekordiliselt on osavÃµtjaid naiste seas, kus teeb kahes liigas kaasa Ã¼htekokku 15 vÃµistkonda. Meeste meistrivÃµistlustel on kokku 5 liigat: Meistri- ja Esiliigas mÃ¤ngivad 10, II liigas 28, III liigas 48 ning IV liigas 39 vÃµistkonda. MEHED Meistriliiga (hooaeg algab 3. mÃ¤rtsil): Tallinna FC Levadia, Narva JK Trans, Tallinna FC Flora, Tallinna FC TVMK, Tartu JK Maag Tammeka, PÃ¤rnu JK Vaprus, LasnamÃ¤e FC Ajax, FC Kuressaare, JK Tallinna Kalev, Viljandi JK Tulevik. Esiliiga (hooaeg algab 11. mÃ¤rtsil): Valga FC Warrior, Tallinna FC Levadia II, Tallinna FC Flora II, NÃµmme JK Kalju, Tallinna FC TVMK II, Viljandi JK Tulevik II, Tartu VÃ¤lk 494, JK SillamÃ¤e Kalev, Tartu JK Maag Tammeka II, FC Elva. II liiga (hooaeg algab 8. aprillil): Ida/PÃµhi: Narva JK Trans II, Kohtla-JÃ¤rve FC Lootus, Tallinna JK DÃ¼namo, JK Tallinna Kalev II, JÃµhvi JK Orbiit, FC M.C. Tallinn, Tallinna JK, KiviÃµli Tamme Auto, Tallinna FC Ararat, NÃµmme JK Kalju II, Virumaa JK Rakvere, Tallinna JK Piraaja, Kuusalu JK Rada, LasnamÃ¤e FC Ajax II. LÃ¤Ã¤s/LÃµuna: FC Tarvastu, PÃ¤rnu Pataljoni JK, JK NÃµmme United, Tartu JK Maag Tammeka III, SÃ¶rve JK, Valga FC Warrior II, Tartu Ãœlikool Fauna, Tabasalu Palliklubi, FC Flora Paide linnameeskond, JK Kernu Kadakas, JK VÃµru, Tallinna FC Concordia Audentes, FC Klooga, HÃœJK Emmaste. III liiga (hooaeg algab 15. aprillil) PÃµhi: Tallinna LiVal Sport, Tallinna Keskerakonna JK, JK Tondi, Tallinna FC Olympic, Rapla JK Atli, Tallinna SK Legion, SK Tallinna Sport, Tallinna SC Enter, Saue JK, Saku JK, Tallinna FC EBS Team, RSK Kuuse. LÃµuna: JÃµgeva SK TÃ¤he, PÃµltsamaa JK Sport, Koeru SK, Viljandi JK Kodugaas, JK Karksi, FC Elva II, Tartu SK 10 Premium, TÃ¼ri Ganvix JK, PÃµlva FC Lootos, VÃµru Kuperjanovi JK, FC Liverpool Pub, FCF JÃ¤rva-Jaani SK. Ida: Maardu FC Levadia-Juunior, Kohtla-JÃ¤rve JK Alko, Jalgpalliklubi FC Kotkas, Tallinna FC Å trommi, Tallinna JK II, Tallinna FC Ãœhinenud Depood, Tallinna Operi Jalgpallikool, Maardu Esteve, Tallinna FC AnÅ¾i, Tallinna SK Dnipro, Tallinna FC TVMK III, Tallinna FC Atletik. LÃ¤Ã¤s: FC Kose, FC Haiba, Keila JK Alibi, KÃ¤rdla Linnameeskond, FC Haapsalu, Tallinna JK Kaitseliit Kalev, Saku FC Balteco, FC Risti, Kohila JK PÃ¼sivus, PÃ¤rnu Kalevi SK, Tallinna FC Hansa United, Rummu DÃ¼namo. IV liiga (hooaeg algab 15. aprillil) PÃµhi: Kristiine JK, Tallinna Eurouniv FC, Tallinna FC Ajax Veteranid, Tallinna SK Mercury, Trummi SK, Tallinna FC HansaNet.ee, Tallinn United FC, Tallinna FC Soccernet, Tallinna FC Reaal, Kehra JK Piraaja II. LÃµuna: FC OtepÃ¤Ã¤, Tartu EPMÃœ SK, JK Rock&Roll, Tartu FC Metec, VÃµhma Linnameeskond, Suure-Jaani Rolling Doors, Tartu Quattromed, JK Luunja, PÃ¤rnu WC Guwalda, PÃ¤rnu JK Vaprus II. Ida: Kehra Tempori, Virumaa JK Tapa, FC Loksa, Tallinna JK Eston Villa, PÃµhja-Tallinna JK, Tallinna FC Twister, FC Kiiu, Tallinna FC Atletik Fan, NÃµmme JK Kalju III. LÃ¤Ã¤s: FC Toompea, MÃ¤rjamaa Kompanii, Emmaste JK DagÃ¶plast, JK JÃ¤rvakandi, Tallinna JK Jalgpallihaigla, Taebla Valla Spordiklubi, FC Lelle, Rapla FC Flora, Saue JK II, Muhumaa JK. NAISED (hooaeg algab 15. aprillil) Meistriliiga: PÃ¤rnu JK, Tallinna FC Levadia, JK Tallinna Kalev, Tartu JK Maag Tammeka, Tallinna FC Flora, Kehtna EVL, Kohtla-JÃ¤rve JK Alko. Esiliiga: Viljandi JK Tulevik, Narva JK Trans, NÃµmme JK Kalju, FC Kuressaare, LasnamÃ¤e FC Ajax, Tallinna FC TVMK, PÃ¤rnu JK II, Valga FC Warrior. ETV SPORTJalgpall

30.08.2007 16:36 (18.15) Tartus avab uksed erakool [ERR Uudised]

Sel õppeaastal avab ainukese uue põhikoolina Tartu kesklinnas uksed Tartu Erakool (TERA).TERA avaaktus toimub laupäeval, teatas kooli juhtkond.Tartu Erakoolis alustab sel aastal kooliteed 16 esimese klassi last, kokku hakkab TERA-s õppima 96 last. Septembri keskel alustab tööd ka eelkool 6-aastastele ja eelõpe 3-5 aastastele mudilastele. Eelkooli on tänaseks registreeritud pea 100 õpilast.Tartu Erakooli õpetajatena (kokku 24) töötavad peamiselt kunagise Audentese Tartu filiaali pedagoogid, direktoriks on Kersti Türk ja õppejuhina Marjeta Venno. Tänaseks on valminud TERA renoveeritud ruumid Tartu südalinnas, Tähe tänaval. Kooli käsutuses on kolm korrust Tartu Ülikooli füüsikahoone auditooriumide korpusest. Koolile rentis ruumid Tartu Ülikool.Tartu Erakool on kodanikualgatuse korras loodud kool, mille pidajaks on MTÜ Tartu Erahariduse Edendamise Selts (TEHES). TERA sai koolitusloa 1. juunil käesoleval aastal. Arengukava kohaselt on TEHES-el järgmisel aastal plaanis avada ka lasteaed TERAKE.

26.10.2007 13:00 (18.15) Leedulased võitsid OjAken Duo Cupi võidukarika [Sportnet]

Tartus toimus tänavu esmakordselt 1993. aastal sündinud poiste korvpalliturniiri OjAken Duo Cup, mille võitjaks krooniti Kaunase Tornado, kes ületas finaalis Rapla KK. Lisaks kahele paremale osalesid turniiril veel Gulbene (Läti), Sankt-Peterburgi Globus(Venemaa) ning Salva Tartu ja väljaspool arvestust kaasa teinud Salva Tartu/Kuremaa SK 1992. aastal sündinud poiste esindus Eestist. Alagrupikohtumistes kerged võidud saavutanud Kaunase Tornado pidas teise päeva hommikul finaalikoha pärast tasavägise lahingu lätlastega. Punkt-punkti heitluses kulgenud mängus tegid leedulased viimasel veerandajal 11-punktilise spurdi ning kindlustasid tulemusega 53:45 endale koha finaalis. Kuna teises alagrupis kõik mängud võitnud Salva Tartu/Kuremaa SK kohtumised turniiril võistlusarvestusse ei läinud, siis teenis esikoha alagrupis Rapla KK meeskond. Rapla KK ja Salva Tartu vahel peetud teine poolfinaalmäng kulges samuti põnevalt ja närvesöövalt. Kaotusekibedust pidid selles vastasseisus lõpuks tundma tartlased 45:55. Veelgi valusama kaotuse osaliseks sai Salva Tartu paraku hilisemas kolmanda koha mängus, kus Gulbene võttis napi, kolmepunktilise võidu tulemusega 45:42. Finaalis Kaunase Tornado ja Rapla KK vahel domineerisid kahel esimesel veerandajal täielikult leedulased. Õnneks suutsid Rapla korvpallurid ennast koguda ja teiseks poolajaks mängu natukene elevust tuua. Siiski pidid eestlased taaskord tunnistama leedulaste paremust 42:53. Turniiri lõplikuks paremusjärjestuseks kujunes: 1. Kaunase Tornado, 2. Rapla KK, 3. Gulbene, 4. Salva Tartu, 5. Peterburi Globus Enne finaalmänge toimus turniiril ka kolmepunktivisete võistlus AS Salvesti auhindadele. Viimase sekundi viskega saavutasid esikoha Tornado korvpallurite ees Salva Tartu poisid Robi Laan ja Priit Toomsoo. OjAken Duo Cup`i sümboolsesse mängijatevisikusse ehk All Star`i valiti Aurimas Urbonas (Kaunase Tornado), Rainer Jegorov (Kuremaa SK/Salva Tartu), Priit Toomsoo (Salva Tartu), Arturs Lusis (Gulbene) ning Kenno Kokk (Rapla KK). OjAken Duo Cup 2007 korraldajad tänavad sponsoreid ja abilisi: OjAken OÜ, Tartu Linnavalitus, Pere Leib, Salvest AS, Lihameister AS, Yes Sport, AND 1 (Magnus Ahuna), AS Astar Transport, SK DUO, Ihaste Hotell, Du Nord, Maria Arro, Hanna Sori. Täpsemat infot on võimalik vaadata turniiri ametlikult koduleheküljelt www.skduo.ee RAKVERE SPORDIKESKUS/SK DUO

19.02.2008 14:30 (18.15) Kruuse: Tartu ümbersõidust loobumine toob tõsiseid tagajärgi [ERR Uudised]

Valitsuse vÃµimalik plaan loobuda Tartu-Tallinn maantee vÃ¤ljaehitamisel Tartu Ã¼mbersÃµidust tÃ¤hendab Tartu linnapea Urmas Kruuse sÃµnul tÃµsiseid tagajÃ¤rgi tervele LÃµuna-Eestile.Kruuse Ã¼tles Tartu linnavalitsuse pressiteates, et ta peab oluliseks Tartu Ã¼mbersÃµidu ehitamisega alustamist ja selle kiiret vÃ¤ljaehitamist."Tartu Ã¼mbersÃµit ei ole oluline mitte ainult tartlaste jaoks, vaid see tÃ¤hendab kogu LÃµuna-Eestile kiiremaid Ã¼hendusteid ja paremat logistikat, mis on siinsete ettevÃµtete konkurentsivÃµime sÃ¤ilitamiseks Ã¼lioluline," rÃ¤Ã¤kis Kruuse. Kruuse sÃµnul ei tohiks Eesti kaht tÃ¤htsaimat sÃµlmpunkti â€“ Tartut ja Tallinnat kaalukaussidele seada ja riiklikku regionaalpoliitikat taas pealinna suunas kallutada. "Tartu-Tallinn maanteeprojekt ei ole vaid tallinlastele mugavate liiklemisvÃµimaluste loomiseks, selle seisukorrast sÃµltub paljude maakondade areng ja heaolu - Harjust VÃµru ja Valgani," lisas KruuseTartu linnapea Ã¼tles, et 600-700 miljonit krooni maksev Tartu Ã¼mbersÃµit ei tohiks olla see koht, mille valitsus Tallinn-Tartu- Luhamaa maantee ehituse kÃ¤igus vÃµiks kergekÃ¤eliselt vÃ¤lja jÃ¤tta vÃµi edasi lÃ¼kata.

22.07.2008 16:00 (18.15) Peeter Põllu monumendi ideekonkursi võitis Ekke Väli [ERR Uudised]

Peeter PÃµllu monumendi Å¾Ã¼rii otsustas, et esimese haridusministri monumenti Tartusse hakatakse projekteerima Ekke VÃ¤li ideekavandi jÃ¤rgi."Ekke VÃ¤li kavand "MÃ¤rgusÃµna, variant 2" kujutab Peeter PÃµldu seismas nÃ¤oga Haridus- ja Teadusministeeriumi poole ning tema vasakus kÃ¤es on pakk raamatukÃ¤sikirju, mis sÃ¼mboliseerib raamatute kohta tema elus," Ã¼tles minister TÃµnis Lukas. "Mulle meeldib selle kavandi puhul eriti see, et esimest haridusministrit kujutatakse aatemehena, kindla pilgu ja sirge seljaga, nii nagu PÃµllule kohane," lisas ta.Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Linnavalitsus, Tartu Ãœlikool ja Tartu Kultuurkapital korraldasid ideekonkursi Peeter PÃµllu monumendi eskiislahenduse saamiseks. KonkursitÃ¶Ã¶d on eksponeeritud Haridus- ja Teadusministeeriumi fuajees.Konkursi Å¾Ã¼rii tÃ¶Ã¶s osalesid Tartu abilinnapea JÃ¼ri Sasi, Tartu linnaarhitekt Tiit Sild, haridus- ja teadusminister TÃµnis Lukas, Tartu Ãœlikooli arhitekt Merje MÃ¼Ã¼risepp, Tartu linnakunstnik Tiit Kaunissaare, vabakutseline skulptor Aivar Simson, kunstiteadlane Jaak Kangilaski, Eesti Kunstnike Liidu president Jaan Elken ja Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus.Peeter PÃµllu monumendi rajamiseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest eraldatud 1,1 miljonit krooni. Monument valmib kÃ¤esoleva aasta lÃµpuks.Peeter Sigfried Nikolaus PÃµld (12. juuli 1878 JÃµhvi â€“ 1. september 1930 Tartu) oli Eesti Vabariigi esim ene haridusminister, emakeelse Ã¼likooli rajaja, Tartu Ã¼likooli kuraator ja prorektor ning Tartu linnavolikogu esimees.

07.04.2008 15:45 (18.15) Indiacas selgitati Eesti meistrid [Sportnet]

5. ja 6. aprillil tÃ¤itus Tartu Turu tÃ¤nava spordihoone keskendunud ja vÃµidunÃ¤ljaste indiacamÃ¤ngijatega, sest peeti Eesti meistrivÃµistluste esimesed ja teised finaalmÃ¤ngud nii nais- kui meeskondadele ja segavÃµistkondadele. Samuti selgitati pronksmedalite omanikud. Ãœle mitme aasta lÃµppesid kÃµik medaliheitlused kahe mÃ¤nguga, kuid see ei tÃ¤henda, et pinget ja pÃµnevust oleks vÃ¤he olnud. Vastupidi, andmine oli vÃ¤ga tuline. Esimesena asusid vÃµistlustulle naiskonnad. Finaali olid end suutnud mÃ¤ngida Elion SK Tartu ja Elion SK PÃµlva. Kergeks favoriidiks vÃµis pidada tartlasi, kes kodupubliku toel kindlasti vÃµita lootsid. VÃµimalik, et kodupublik ja favoriidiseisus tekitasid hoopis lisapingeid, sest esimene geim kaotati kÃ¼llaltki kindlalt 18:25, kuid seejÃ¤rel saadi ka enda mÃ¤ngumootor kÃ¤ima ning vÃµideti teine geim ning kui pÃµlvakad pidid tartlaste paremust tunnistama ka kolmandas Ã¼lipikas geimis 33:35, siis oli asi otsustatud ning neljas geim ka Elion SK Tartule ja kogu mÃ¤ng 3:1. Teisel pÃ¤eval oli kohtumine samuti vÃ¤ga tasavÃ¤gine, kuid ka seekord jÃ¤i peale Tartus naiskond ning 3:1 mÃ¤nguvÃµit tÃ¤hendas aastase vahega meistriks tulemist. 3.- 4. koha mÃ¤ngus olid vastamisi SK Nolcken ja IK Reval. Kaks Ã¼limalt tasavÃ¤gist mÃ¤ngu kaldusid mÃµlemad Revali kasuks 3:1 ja 3:2. IK Revali naiskonnale tÃµi edu kindlam mÃ¤ng geimilÃµppudes, teises mÃ¤ngus oli SK Nolckenil mitu matÅ¡palli, kuid Revali naiskond suutis need neutraliseerida ning vÃµidu vÃµtta. Kui naised olid parimad selgitanud, asusid vÃµistlustulle meeskonnad. Finaalis oli karikafinaalist tuttav Tallinna ja Tartu vastasseis. Ãœhel pool vÃµrku asus platsile IK Reval, teisel pool vÃµttis koha sisse Elion SK Tartu. Favoriidiks vÃµis lugeda karikavÃµitjat IK Revalit. Seda ka innuka ja hea mÃ¤nguga tÃµestati. Algul nÃ¤hti palju vaeva Elion SK Tartu bloki Ã¼le mÃ¤ngimisega, kuid geimi lÃµpus saadi oma blokk tÃ¶Ã¶le ning rÃ¼nnak kiiremaks ning geimivÃµit tuli numbritega 25:22. Teine geim kulges IK Revali tahtmise jÃ¤rgi ja vÃµeti kindel 25:17 vÃµit. Kolmandas geimis kaotas Elion SK Tartu vigastuse tÃµttu Ã¼he oma liidri Alari Ainsoo ja IK Revalil polnud seejÃ¤rel probleeme mÃ¤ngu 3:0 vÃµiduks vormistamisel. Teisel pÃ¤eval pidi Elion SK Tartu oma taktikat muutma ning sidemÃ¤ngija rolli asus muidu suurimat rÃ¼nnakukoormust kandnud Hendrik Rikand. Tartlased suutsidki rohkem vastupanu osutada, kuid sellest ei piisanud vÃµimsa rÃ¼nnakuga IK Revali vastu ning Reval vÃµttis ka teise mÃ¤nguvÃµidu tulemusega 3:1 ning lisas talvisele karikavÃµidule meistritiitli. Kolmanda koha mÃ¤ngus olid vastamisi Ãœlenurme GSK ning Tallinna IK. VÃµis eeldada lihtsat pronksmedali vÃµitu Ãœlenurmele ning esimene mÃ¤ng seda ka tÃµestati ning vÃµeti 3:0 vÃµit. Teises mÃ¤ngus hakkas Tallinna IK sÃ¼dikalt vastu ning Ãœlenurme pidi kÃµik oma oskused mÃ¤ngu panema, et 3:2 vÃµit vÃµtta ja pronksmedalid kaela saada. SegavÃµistkondade arvestuses olid finaalis vastamisi Ãœlenurme GSK ning Rootsi Profiil. Juba esimestest punktidest oli aru saada, et lihtsat vÃµitu ei saa kumbki. Nii ka lÃ¤ks, Rootsi Profiil vÃµtitis 3:1, kuid Ã¼heski geimis ei suudetud Ãœlenurmet alistada rohkem kui minimaalse vahega. Teine mÃ¤ng ei olnud erand. VÃµitmiseks pidi andma endast kÃµik ja rohkemgi veel. Taaskord sai sellega paremini Rootsi Profiili vÃµistkond ning vÃµis hakata vÃµidtantsu lÃ¶Ã¶ma. Teine mÃ¤ng kuulus samuti 3:1 neile. Pronksikohtumises olid vastamisi Elion SK Tartu I ning Citymotors. Eelmise aasta meister Elion SK Tartu oli meeste mÃ¤ngudes kaotanud oma liidri Alari Ainsoo ning see andis tunda. Otsustavatel hetkedel jÃ¤i kindlusest puudu ning Ã¼lipÃµnevas kahes mÃ¤ngus tuli mÃµlemal korra Citymotorsi minimaalset 2:3 paremust tunnistada. Seega pronksmedalid riputati kaela Citymotorsi mÃ¤ngijatele ning Elion SK Tartu I vahetas eelmise aasta kulla neljanda koha vastu. HENDRIK RIKAND,EEIL-i juhatuse liigeFoto: Joosep Martinson/Eesti PÃ¤evaleht

03.10.2008 15:30 (18.15) Tartu Nelikürituse võitis rattaradadelt tuntud Allan Oras [ERR Sport]

Eesti Ã¼he tuntuima sariÃ¼rituse vÃµitis rattaradadelt tuntud Allan Oras, kes edestas kahel eelmisel hooajal parimana lÃµpetanud Rait Pallot ning Sigvard Kukke. Tartu NelikÃ¼rituse etappideks on talvine Tartu Maraton, Tartu Jooksumaraton, Tartu Rattaralli ja sÃ¼gisel hooaega lÃµpetav Tartu Rattamaraton. Sellel aastal selgus parim viimase kolme vÃµistluse kokkuvÃµttes, sest ilmataadi ebasoosingu tÃµttu jÃ¤i suusamaraton Ã¤ra. Teistest Ã¼le olnud Allan Orase sÃµnul kuulub nelikÃ¼rituse vÃµit kindlasti tema tÃ¤htsaimate sportlike saavutuste hulka. â€žKlubi Tartu maratoni korraldatud Ã¼ritused on maailmatasemel ja just sellepÃ¤rast pean seda saavutust vÃ¤ga oluliseks,â€œ lisab Oras. Tema sÃµnul sai sellel aastal otsustavaks stabiilsus ning parem valmistumine jooksumaratoniks. TÃ¤navune vÃµitja peab plaani osaleda ka jÃ¤rgmisel aastal. Tartu NelikÃ¼rituse eesmÃ¤rgiks on motiveerida inimesi tegelema spordiga aastaringselt ja osalema Klubi Tartu Maraton korraldatavatel Ã¼ritustel. JÃ¤rgmine hooaeg kÃ¤ivitub veebruaris sÃµidetava 38. Tartu Maratoniga. ERR SPORTVaria

17.06.2008 17:15 (18.15) Teisipäeval loositi 84 võistkonna seast karikasarja avaringi paarid [ERR Sport]

TÃ¤na loositi Eesti Jalgpalli Liidus 2008/2009. aasta meeste karikavÃµistluste 1/64-finaali paarid. Ãœhtekokku osaleb seekordsetel karikavÃµistlustel 84 vÃµistkonda, avaringis tulevad vÃ¤ljakule neist 40, Ã¼lejÃ¤Ã¤nud 44 on vabad. Karikakaitsja FC Flora on avaringis vaba, karikafinalist Tartu JK Maag Tammeka vÃµÃµrustab koduvÃ¤ljakul III liiga meeskonda Tartu SK 10 Premium. Meistriliiga Ã¼ks liidritest FC Levadia sÃµidab avaringi mÃ¤nguks Tartusse, kus vastaseks IV liiga meeskond EMÃœ SK (Eesti MaaÃ¼likooli Spordiklubi). Meistriliiga klubidest tulevad 1/64-finaalis vÃ¤ljakule ka JK Tallinna Kalev, kes kohtub 3. liigas palliva Rapla JK Atliga, PÃ¤rnu JK Vaprus, kelle vastaseks on 2. liiga meeskond VÃµru JK, ning NÃµmme JK Kalju, kes kohtub 4. liiga vÃµistkonnaga Kristiine JK. 1/64-finaali mÃ¤ngud on planeeritud toimuma ajavahemikul 22.â€“24. juuli. 1/64-finaali paarid: JK Tallinna Kalev II (II) â€“ HÃœJK Emmaste (II) Tallinna JK Kaitseliit Kalev (II) â€“ NÃµmme JK Kalju II (II) Rapla JK Atli (III) â€“ JK Tallinna Kalev (ML) Tartu FC HaServ (IV) â€“ Kehra JK Tempori (III) Kohtla-JÃ¤rve FC Lootus (II) â€“ FC Toompea 1994 (IV) Rakvere FC Flora (EL) â€“ FCF JÃ¤rva-Jaani SK (III) JK NÃµmme United (II) â€“ FC Igiliikur (IV) Tallinna FC Flora II (EL) â€“ Narva JK Trans II (II) FC Elva II (III) â€“ Tallinna FC Olympic (III) JÃµhvi JK Orbiit (II) â€“ PÃ¤rnu Kalevi SK (II) VÃµru JK (II) â€“ PÃ¤rnu JK Vaprus (ML) FC Linnugripp (IV) â€“ PÃµlva FC Lootos (III) FC Elva (II) â€“ JK Jalgpallihaigla (IV) Tartu JK Maag Tammeka (ML) â€“ Tartu SK 10 Premium (III) Kernu JK Kadakas (II) â€“ Tallinna FC Reaal (IV) Tartu EMÃœ SK (IV) â€“ Tallinna FC Levadia (ML) Tartu JK Maag Tammeka II (EL) - Tallinna Keskerakonna JK (III) Paide Kumake (IV) â€“ Paide FC Flora linnameeskond (EL) Viljandi JK Tulevik II (II) â€“ Tallinna JK Eston Villa (IV) Kristiine JK (IV) â€“ NÃµmme JK Kalju (ML) ÃœlejÃ¤Ã¤nud vÃµistkonnad pÃ¤Ã¤seid jÃ¤rgmisesse ringi vaba loosi alusel: Tallinna FC Flora (ML), Tallinna FC TVMK (ML), Narva JK Trans (ML), Viljandi JK Tulevik (ML), JK SillamÃ¤e Kalev (ML), FC Kuressaare (EL), LasnamÃ¤e FC Ajax (EL), Valga FC Warrior (EL), KiviÃµli Tamme Auto (EL), Tallinna FC Anzhi (II), Kohtla-JÃ¤rve JK Alko (II), Tartu FC Santos (II), Tabasalu Palliklubi (II), SÃ¶rve JK (II), PÃ¤rnu JK Vaprus III (II), FC Tarvastu (II), TÃ¼ri Ganvix JK (II), Valga FC Warrior II (II), Saue JK (III), Tallinna JK Piraaja (III), LasnamÃ¤e FC Ajax Veteranid (III), Tallinna Eurouniv FC (III), Tallinna FC EBS Team (III), Tartu Ãœlikool Fauna (III), FC Metec (III), JÃµgeva SK Noorus 96 (III), Kuusalu JK Rada (III), Maardu Esteve (III), JK Kotkad (III), Tallinna FC Atletik (III), FC Toompea (III), Kohila JK PÃ¼sivus (III), FC Haiba (III), FC Lelle (III), Tallinna FC HansaNet.ee (IV), Tallinna SC Enter (IV), FC Soccernet (IV), Tartu Quattromed (IV), FC OtepÃ¤Ã¤ (IV), FC Twister (IV), JK JÃ¤rvakandi Tribling (IV), PÃ¤rnu WC Guwalda (IV), FC Kose (IV), Emmaste JK DagÃ¶plast (IV). ML = Meistriliiga; EL = Esiliiga; II = 2. liiga; III = 3. liiga; IV = 4. liiga EJLi pressiteenistusJalgpall

13.10.2008 13:00 (18.15) Tartu korvpalliliiga alustas uut hooaega [ERR Sport]

Eesti ühes suuremas regionaalses korvpalliliigas, Tartu korvpalliliigas, on kõikides liigades alustatud uue korvpallihooaja mängudega. Kokku osaleb neljas eri tugevusega liigas kokku 50 võistkonda rohkem kui 700 mängijaga. Kõige kõrgema tasemega liigas, Tartu korvpalli meistriliigas, on toimunud olulised muudatused nii turniirisüsteemi ülesehituses kui ka osavõtvate meeskondade osas. Suurima muudatusena ei mängita enam eraldi karikaturniiri, vaid karika saab põhiturniiri võitja. 14 võistkonda mängivad I ringis kõik omavahel läbi, järgmises ringis mängivad läbi I ringi 8 paremat omavahel ja 6 tabeli allpoololevat võistkonda omavahel. Meistrivõistlused lõpevad ühe võiduni süsteemis play-offiga, kus osalevad põhiturniiri 4 parimat võistkonda. Turniiritabeli alumisest otsast kukub hooaja lõpus välja 3 võistkonda ja I liigast tõuseb asemele 1 tiim, nii et järgneval hooajal jääb Tartu korvpalli meistriliigasse kokku 12 võistkonda. Võistkondade osas lisandus Tartu Terminaal Cup nime kandvasse meistriliigasse kolm tiimi. Eesti I liiga üks tugevamaid võistkondi Rock II naases peale aastast pausi suurfavoriidina. Möödunud hooajal Eesti II liigas mänginud Tartu Palliklubi loobus kulude kokkuhoiu eesmärgil üle-Eestilisest liigast ja liitus taas Tartu meistriliigaga. Tartu korvpalli I liigast tõusis meistriliigasse Altrex Holding/ Nõo võistkond, kes juba esimeses voorus sai ka võidupunktid tabelisse. Kindlasti tahavad Rock II-l eesmärgi täitmise võimalikult raskeks teha teised osavõtvad meeskonnad. Kõik möödunudaastased medaliomanikud, SK Nordic Basket/ Arilix, Kodumasinakeskus ja Omad Poisid, on oma võistkonna tuumiku säilitanud ja isegi oma ridasid tugevdanud. Atlantise võistkonda lisandus vanale kaardiväele Toomas Liivakule ja Vallo Reinkortile ka möödunud hooajal Valga Welgis mänginud Andrus Renter. Kindlasti plaanib kõikidele võistkondadele hambaid näidata Sumros Grupi võistkond, potentsiaali eesotsa tiimidele tõsist peavalu põhjustada on ka Lumira võistkonnal. Madalamates liigades, I, II ja III liigas, mängitakse nii karikale kui ka liigade meistritiitlile ning praegusel hetkel käivad karikaturniiril alagrupimängud. Madalamate liigade meister selgitatakse üheringilises süsteemis, kus kõik võistkonnad mängivad omavahel korra läbi. Täpsem infot Tartu korvpalliliigas toimuva kohta leiab aadressilt www.vile.ee. Ülevaatlikud Tartu meistriliiga turniiritabelid asuvad aadressil http://www.nordicbasket.ee/turniiritabelid.htm. ERR SPORTKorvpall

02.09.2008 18:30 (18.15) Karikavõistlustel tehakse algust 1/16-finaalidega [ERR Sport]

KÃ¤esoleval nÃ¤dalal ei toimu seoses jalgpallikoondise laupÃ¤evase valikmÃ¤nguga Belgias Ã¼htegi Meistri- ja Esiliiga mÃ¤ngu, kÃ¼ll aga tehakse algust Eesti 2008/2009. aasta karikavÃµistluste 1/16-finaalidega. TeisipÃ¤eval kohtuvad A. Le Coq Arenal Valga FC Warrior ja Tartu JK Maag Tammeka. FC Warriori peatreener Zaur TÅ¡ilingaraÅ¡vili: "Warriori poisid on eelmise hooaja karikafinalisti vÃµÃµrustamiseks valmis ning vÃµitlusvaimu tÃµstab seegi, et saame ka laiema telepubliku ees oma oskusi nÃ¤idata. Oleme Esiliigas tartlastega juba maid jaganud, nÃ¼Ã¼d on hea meel Tartu esindusmeeskond A. Le Coq Arena muruvaibale karikaheitlusesse kutsuda." MÃ¤ngija Jaan KekiÅ¡ev: "Me pole mitu nÃ¤dalat kaotusekibedust tundnud ja ma ei nÃ¤e pÃµhjust, miks me teisipÃ¤eval seda tundma peaksime. KarikamÃ¤ngud on alati ettearvamatud. Tartu peaks meid kartma!" JK Maag Tammeka peatreener Sergei ZamogilnÃµi: "Kindlasti ei tohi me vastast alahinnata, aga meie eesmÃ¤rgiks on pÃ¤Ã¤seda jÃ¤rgmisesse ringi." MÃ¤ngija Ando Hausenberg: "Loomulikult lÃ¤heme vÃµitma. Esiliiga meeskonna vastu ei saa vÃ¤hemat tahta kui edasipÃ¤Ã¤su. Ma arvan, et see on meile eelis, et vÃ¤ljak on suur: noored poisid hakkavad lihtsalt pea kuklas jooksma ja meie lÃ¼kkame rahulikult neile Ã¤ra. Selles mÃ¤ngus on ka vaja alguses ise Ã¤ra lÃ¼Ã¼a ja siis lÃ¤heb juba rahulikumaks. Aga kui nad hoiavad seisu vÃµimalikult kaua 0:0, siis ma arvan, et neil vÃµib variant tekkida, aga ma usun, et me suudame nad ikka Ã¤ra suruda." KolmapÃ¤eval kohtuvad Tartu Annelinna kunstmurustaadionil Tartu FC Haserv ja JK SillamÃ¤e Kalev. Tartu HaServi juhendaja Aleksander PrutÅ¡enko: "Loodame, et suudame nÃ¤idata ilusat ja vÃµitlusrikast mÃ¤ngu lÃµpuvileni." Tartu klubi mÃ¤ngija Rene LÃµhmus: "Eesti karikavÃµistlused on siiamaani kulgenud igavalt, pÃ¼Ã¼ame pakkuda suur Ã¼llastust vÃµites JK SillamÃ¤e Kalevit." SillamÃ¤e Kalevi peatreener Vadim DobiÅ¾a: "Tuleb huvitav kohtumine, tahaksime jÃµuda edasi jÃ¤rgmisesse ringi." MÃ¤ngija Sergei Vihrov: "Tahame nÃ¤idata ilusat jalgpalli ja edasi pÃ¤Ã¤seda." KolmapÃ¤eval kell 17:45 kohtuvad KiviÃµli linnastaadionil karikakaitsja Tallinna FC Flora ja KiviÃµli Tamme Auto. "KarikamÃ¤ngud on huvitavad selle poolest, et seal vÃµib juhtuda igasugusi Ã¼llatusi. Ãœritame keerulises olukorras endast parima anda," rÃ¤Ã¤kis KiviÃµli meeskonna peatreener Anatoli ZÃµbin. "Kindlasti ei lÃ¤he me mÃ¤ngima mÃµttega suurest kaotusest ja Ã¼ritame mÃ¤ngida resultatiivset ja nauditavat jalgpalli. Kindlasti naudib publik kolmapÃ¤evast mÃ¤ngu," Ã¼tles mÃ¤ngija Ilja KrivoÅ¡ein. "Tore, et teel karikafinaali saame Ida-Virumaalt lÃ¤bi hÃ¼pata ning sealsele publikule tervisi soovida," mÃ¤rkis Flora juhendaja Pasi Rautiainen. "See on minu esimene reis sellesse huvitava nimega Eesti linna. PÃ¼Ã¼ame Flora meeskonnaga seal KiviÃµlis siis Ãµli tulle juurde valada, et sealt seejÃ¤rel terve naha ja vÃµiduga Tallinnasse naasta. Loodame, et ka Flora fÃ¤nnid Ida-Virumaad avastama tulevad!" Flora poolkaitsja Ervin KÃµll: "KiviÃµli meeskond mÃ¤ngib vene stiilile kohast ilusat tehnilist mÃ¤ngu, kuid siiski kavatseme meie oma paremuse maksma panna! KiviÃµlis mÃ¤ngimas kÃ¤ies on meeldiv arvukat publikut kohata, usutavasti pÃ¼Ã¼ab Tamme Auto sellist koduvÃ¤ljakueelist ka seekord meie vastu kasutada. Eks nÃ¤is â€“ igal juhul mÃ¤ng viiki ei jÃ¤Ã¤ ning vÃ¤ravaid peab sÃ¼ndima!" Valitsev Eesti meister Tallinna Levadia kohtub samal ajal III liigas mÃ¤ngiva Maardu Estevega. "KarikamÃ¤ngus vÃµib kÃµike juhtuda. Loodame, et juhtub meie jaoks positiivseid asju ning me saame jÃ¤rgmises ringis karikat edasi mÃ¤ngida," lausus Levadia treener Marko Kristal. "Peame selle mÃ¤ngu kindlasti vÃµitma, et jÃ¤rgmisesse ringi pÃ¤Ã¤seda," tÃµdes Levadia rÃ¼ndaja Nikita Andrejev. PÃ¤rnu Kalevi staadionil on meistriliiga klubi PÃ¤rnu Vaprus vastamisi II liiga klubiga TÃ¼ri JK Ganvix. "Selle mÃ¤ngu peaksime ikka vÃµitma, aga mÃ¼tsiga lÃ¶Ã¶me me ei lÃ¤he," lubas Vapruse peatreener Kalev Pajula. "LÃ¤heme ja vÃµitleme. KarikamÃ¤ngudes on ju iga mÃ¤ng nagu viimane ja kergelt kedagi vÃµtta ei saa," lisas kapten Aleksei Galkin. TÃ¼ri Ganvixi esindaja Vitali Gansen: "Juba eelmisel aastal tahtsime, et meie vastaseks karikasarjas tuleks kÃµrgliiga meeskond. Tahame esimest korda elus tugeva vastasega mÃ¤ngida ja vÃµtta mÃ¤ngust kÃµik, mis vÃµtta annab." Ganvixi kapten Ergo EelmÃ¤e: "MÃ¤ngime enda mÃ¤ngu, hea meel, et esmakordselt on vastaseks kÃµrgliiga meeskond." Tallinna JK Kalev lÃ¤heb vastamisi LasnamÃ¤e FC Ajaxiga. "Vau, teist mÃ¤ngu jÃ¤rjest proffide brigaad antud! Sellest vÃµib niimoodi veel sÃµltuvusse sattuda. Aga eks kÃµik mÃ¶Ã¶dub ja arvata vÃµib, et juba nÃ¤dala pÃ¤rast hakkab Viljandis julm vÃµÃµrutusravi," kommenteeris JK Tallinna Kalevi peatreener Aavo Sarap. "Muidu sÃµida tÃ¶Ã¶pÃ¤eval Valga vahet, aga siis kui Ã¼ks kord tuleb vastu klubi, kelle staadion samas linnas, annab loos meile kodumÃ¤ngu," Ã¼tles Kalevi vÃ¤ravavaht Janno Hermanson pettunult. Kuuldes, et Ajax vÃµÃµrustas eelmises ringis Flora duublit kunstmuruplatsil, oli ta siiski Ã¼likiiresti nÃµus ka Kalevi staadionil mÃ¤ngimisega. "Keegi ei vÃµida meid kergesti," lubas Ajaxi mÃ¤ngiv peatreener Maksim RÃµtÅ¡kov. "Meeskonna ainus eesmÃ¤rk on see mÃ¤ng vÃµita," lisas mÃ¤ngija Deniss JÃµgiste. Kell 18.45 kohtuvad LillekÃ¼las Sportland Arenal Tallinna JK Piraaja ja JÃµhvi JK Orbiit. Kaks tundi hiljem on Tartu Tamme staadionil vastamisi Tartu Maag Tammeka duubelvÃµistkond ning NÃµmme Kalju esindusmeeskond. JK Maag Tammeka II peatreener Norbert Hurt: "Ma arvan, et kÃµik on vÃµimalik. Peame hÃ¤sti mÃ¤ngima ja loodame neile siis hÃ¤sti vastu hakata." MÃ¤ngija Mikk Laas: â€žMeistriliiga meeskonda suutsid nad vÃµita, meiega tuleb vÃ¤hemalt sama raske mÃ¤ng. Anname endast parima." Kalju peatreener Getulio Aurelio: "Ei tohi vastast alahinnata. Tartu vaim on meie jaoks alati peavalu valmistanud ja me peame suhtuma sellesse mÃ¤ngu tÃ¤ie tÃµsidusega." RÃ¼ndaja Ingemar Teever: "Tuleb Ã¼letada jÃ¤rgmine takistus karikamÃ¤ngude teel ja liikuda edasi finaali poole!" NeljapÃ¤eval kell 17.45 on esiliigas palliv Paide FC Flora linnameeskond vastamisi meistriliiga klubi Viljandi Tulevikuga. "Saame enda oskusi vÃµrrelda kÃµrgliiga klubiga. Kuna paljud mÃ¤ngijad on tuttavad ja teame nende vÃµimeid, loodame nendega tasavÃ¤gise mÃ¤ngu maha pidada," rÃ¤Ã¤kis Paide meeskonna peatreener Viktor Mets. "Tugev vastane, sellegipoolest tahame vÃµita," mÃ¤rkis Paide mÃ¤ngija Viljo Tibu. "See mÃ¤ng nÃ¤itab Ã¤ra, kas on mÃµtet jÃ¤rgmisel aastal Esiliigas mÃ¤ngida vÃµi mitte," sÃµnas JK Tuleviku juhendaja Marko Lelov. Paidest pÃ¤rit kaitsja Tanel VÃµtti: "Tunnen vastaseid lÃ¤bi ja lÃµhki ning usun, et teeme Tulevikuga neile Ã¤ra!" ERR SPORTJalgpall

17.08.2009 15:45 (18.15) Algab ideevõistlus Tartu Maratoni mälestusmärgi loomiseks [ERR Sport]

16. jaanuaril 2010 mÃ¶Ã¶dub 50 aastat Eesti Ã¼he suurima osavÃµtuga ja rahvusvaheliselt kÃµige tuntuma spordiÃ¼rituse Tartu suusamaratoni esimesest stardist. Seoses vÃ¤Ã¤rika juubeliga kuulutab MTÃœ Klubi Tartu Maraton tÃ¤na, 17. augustil koostÃ¶Ã¶s Tartu Linnavalitsusega vÃ¤lja ideevÃµistluse parima eskiislahenduse leidmiseks Tartu Maratoni mÃ¤lestusmÃ¤rgi loomiseks. Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimehe Indrek Kelgu sÃµnul on mÃ¤lestusmÃ¤rgi eesmÃ¤rgiks tunnustada Tartu Maratoni elujÃµulisust ja tÃ¤histada poole sajandi mÃ¶Ã¶dumist esimesest stardist. â€žTartu Maratoni mÃ¤lestusmÃ¤rk saab sÃ¼mboliseerima Ã¼he suurima rahvaspordiÃ¼rituse olulisust Eesti kultuuris ja annab omapoolse panuse ka Tartu EmajÃµe Ã¤Ã¤rse linnaruumi rikastamisse,â€ rÃ¤Ã¤gib Kelk. MÃ¤lestusmÃ¤rk hakkab paiknema Vabaduse pst ja EmajÃµe vahel asuval rohealal, orienteeruvalt restoran-Ã¶Ã¶klubi Atlantis vastas. IdeevÃµistluse tulemusena oodatakse kaasaegset, Ã¼ldistavat ja kÃµrge kunstilise vÃ¤Ã¤rtusega lahendust, mis seob lÃ¤bi maastikuarhitektuuri elementide kasutamise mÃ¤lestusmÃ¤rgi ka jÃµeÃ¤Ã¤rse promenaadi ruumiga. Ideekavand vÃµib olla abstraktne, kuid vÃµib sisaldada ka natuurilÃ¤hedaselt modelleeritud suusataja figuuri (ka osana mÃ¤lestusmÃ¤rgist, fragmendina, tsitaadina). Kindlasti vÃµiks mÃ¤lestusmÃ¤rgi eskiislahendus ette nÃ¤ha vÃµimalust korraldada selle asukohas vajadusel vÃ¤iksemamahulisi pidulikke Ã¼ritusi. IdeevÃµistluse korraldaja kutsub kÃµiki huvilisi Ã¼les aktiivselt vÃµistlusel osalema ja omapoolset panust andma. VÃµistlustÃ¶Ã¶de esitamise tÃ¤htaeg on 13.11.2009. MÃ¤lestusmÃ¤rk on plaanis valmis saada MTÃœ Klubi Tartu Maraton omavahendite, era-annetajate, sponsorite ning erinevate toetusfondide kaasabil. TÃ¤psemat infot leiab ja tingimustega saab tutvuda alates esmaspÃ¤evast ideevÃµistluse korraldaja MTÃœ Klubi Tartu Maratoni kodulehel www.tartumaraton.ee. ERR SPORT

14.12.2009 15:00 (18.15) Tartu Maratonile registreerumine liigub rekordigraafikus [ERR Sport]

Talvisele Tartu suusamaratonile registreerumine liigub rekordigraafikus. EsmaspÃ¤evahommikuse seisuga oli oma nime 39. Tartu Maratonile kirja pannud 18 riigist rekordarv ehk 3880 registreerunut, mis on pea kÃ¼mnendiku enam kuieelmisel aastal samal ajal. 63 km distantsile on esimese registreerumisvooru lÃµpuks end Ã¼les andnud 3163 ja 31 km rajale 717 spordisÃµpra. Peakorraldaja Indrek Kelk rÃµÃµmustab inimeste suure suusahuvi Ã¼le ja kutsubkÃµiki osalema ka Tartu Maratoni juubeliaasta sÃ¼ndmustel. "Tartu Maratonsai alguse pool sajandit tagasi vÃ¤ikese initsiatiivgrupi pikast suusamatkast. TÃ¤naseks on sellest kujunenud tuhandeid spordisÃµpru kokku toov sÃ¼ndmus, kus saab end proovile panna ja sportlikku pÃ¼hapÃ¤eva veeta kogu perega," rÃ¤Ã¤gib Kelk lumise talve ootuses. Tartu Maratoni sÃ¼ndmused juhatab seekord sisse 16. jaanuar, mil tÃ¤histatakse 50 aasta mÃ¶Ã¶dumist Tartu Maratoni esimesest stardist EmajÃµe Ã¤Ã¤res. 39. Tartu Maraton sÃµidetakse 21. veebruaril 2010 stardiga OtepÃ¤Ã¤l Tehvandi Spordikeskuses ja finiÅ¡iga Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses. Alates aastast 1994 kuulub Tartu Maraton ka Worldloppeti sarja. KLUBI TARTU MARATON/ERR SPORT

30.01.2011 16:30 (18.15) Tartu Maratonil kirjas 8000 suusatajat [ERR Sport]

40. Tartu Maratoni 63 km distantsi stardinumbrid on juba kaks kuud välja müüdud ja 31 km rajale on veel vähem kui 500 vaba kohta. "Uude tuhandesse jõudmine teeb korraldajatele loomulikult rõõmu. Pidevale numbrite kasvule on kindlasti oma positiivse panuse andnud ka suurepärane talv. Eks maratonimõtted tulevad ju kõige paremini pähe ikka suusatades," räägib Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimees Indrek Kelk. Tema sõnul on nüüdseks tehtud algsetesse plaanidesse hulk muudatusi. "Kui algselt olime valmis 6500 startija teenindamiseks, siis nüüd oleme oma valmisolekut tõstnud 8500 peale ja sellega saame ka hakkama," kinnitab Kelk. Korraldajate sõnul on ka maratonirada heas korras. Head lumeolud on lubanud ette valmistada tugeva põhja, millel uuendatakse pidevalt suusajälgi. Seda on märganud ka paljud suusasõbrad, kes kasutavad aktiivselt võimalust maratonitrassil treenida. Nädalavahetustel võib neid kokku lugeda lausa sadades. Täna on ühtlasi ka viimane võimalus panna oma nimi kirja 40. Tartu Maratonile soodushinnaga. Seda saab teha internetis Klubi Tartu Maratoni koduleheküljel www.tartumaraton.ee. Järgmine sündmus Tartu Maratoni programmis on 13. veebruaril toimuv Avatud Rada, mille raames ootavad kõiki suusatajaid nii 63 km kui 31 km distantsid. 20. veebruaril toimuv Tartu Maraton on Eesti suurim talispordisündmus, mida korraldab MTÜ Klubi Tartu Maraton. Mainitud võistlus kuulub maailma parimate suusatajate jaoks tähtsaimasse maratonisarja FIS Marathon Cup ning maailma suurimaid suusamaratone ühendavasse sarja Worldloppet. Tartu Maratoni sõidetakse tänavu juba 40. korda. Lisainfot sündmuste, distantside ja registreerimise kohta leiab aadressilt www.tartumaraton.ee. ERR SPORT / Klubi Tartu Maraton

09.05.2011 15:15 (18.15) Tartu jooksumaratoni sündmustel osales enam kui 6100 inimest [ERR Sport]

NÃ¤dalavahetusel peetud Baltikumi suurimal murdmaajooksul SEB 29. Tartu Jooksumaraton osales esialgsetel andmetel kokku 6123 spordisÃµpra, kellest 23 ja 10 km pÃµhidistantsi lÃµpetas 3350. Lastejooksud tÃµid pÃ¤ikest ja liikumist nautima lausa 2503 noort. â€žTartu Jooksumaraton on meie poolt korraldatavatest sÃ¼ndmustest Ã¼ks vÃ¤iksemaid. Ometi on ka see kasvanud juba tuhandeid koondavaks spordipeoks. Selle Ã¼le on loomulikult hea meel,â€œ kommenteerib Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk. Tema sÃµnul tÃ¤hendavad kasvavad numbrid, et eestlaste elustiil on muutumas aktiivsemaks ning lisaks igapÃ¤evakohustustele leitakse aega ka treeninguteks. â€žKui nÃ¤iteks suusamaratonil oleme sunnitud osalejatearvu piirama, siis jooksma mahub inimesi rajale mÃ¤rksa rohkem. Seega on arenguruumi tulevikuks veel piisavalt,â€œ rÃµÃµmustab Kelk. Sarnaselt eelmisele aastale meelitas ka tÃ¤navune sÃ¼ndmus stardijoonele professionaalseid jooksjaid vÃ¤ljastpoolt Eestit. Kui mullu rÃ¤ndas naiste vÃµit Keeniasse, siis tÃ¤navu Etioopiasse. Etiooplased vÃµtsid ka kaks meeste poodiumikohta. ÃœldvÃµidu noppinud Raji Assefa Worku pÃ¼stitas ka uue rajarekordi, milleks on nÃ¼Ã¼d 1:11:38. Klubide arvestuses oli parim Tartu Ãœlikooli Akadeemiline SK, teise koha saavutas Stamina SK ning kolmanda Rakvere Siplased/CRAFT. Firmade arvestuses sai parima koondtulemuse Eesti Posti SK, teiseks tuli G4S Eesti ja kolmandaks Saint-Gobain Glass Eesti AS. Ãœhtlasi oli Tartu Jooksumaraton ka SEB Tartu NelikÃ¼rituse teiseks etapiks. SariÃ¼rituse jÃ¤rgmiseks osavÃµistluseks on SEB 30. Tartu Rattaralli, mis sÃµidetakse juba 29. mail. Mullu kogusid SEB 28. Tartu Jooksumaratoni programmi kuuluvad sÃ¼ndmused 5656 lÃµpetajat. Seega tÃ¤histab tÃ¤navune 6123 8,3% juurdekasvu vÃµrreldes eelmise aastaga. EmadepÃ¤eval toimunud vÃµistluse 23 ja 10 km pÃµhidistantsidel osales kokku ligi 1400 naist. Tartu Jooksumaratoni korraldati esimest korda aastal 1983 SÃ¼gisjooksu nime all. TÃ¤naseks on see kasvanud Baltikumi suurimaks murdmaajooksuks. ERR SPORT / KLUBI TARTU MARATON

16.05.2011 12:45 (18.15) TÜ ASK loob ja arendab koostöös Tartu koolidega spordiklasse [ERR Sport]

Tartu Ãœlikooli Akadeemiline Spordiklubi (TÃœ ASK) allkirjastas koostÃ¶Ã¶lepingu kahe Tartu kooliga spordiklasside loomiseks ja arendamiseks. Tartu Raatuse GÃ¼mnaasiumis luuakse leppe raames esmakordselt spordiklassid, kuhu Ãµppimaasujatel lisandub tÃ¤iendav kehalise kasvatuse tund TÃœ ASKi korraldamisel ning Tartu Kivilinna GÃ¼mnaasiumis luuakse TÃœ ASK abiga juba toimivatele spordiklassidele veelgi paremad sportimisvÃµimalused. KoostÃ¶Ã¶ raames toimuvad nii Raatuse kui Kivilinna GÃ¼mnaasiumi Ãµpilastele spordiklasside tunniplaanis sisalduvad tÃ¤iendavad kehalise kasvatuse tunnid kaasaegses ja mitmekÃ¼lgset spordiharidust vÃµimaldavas Tartu Ãœlikooli Spordihoones, kus lapsed saavad vilunud treenerite kÃ¤e all tutvust teha suure hulga erinevate spordialadega. â€žOleme erineva 17 spordialaliidu liige ja meie spordikoolis tegeletakse 11 alal lastele spordihariduse andmisega. Meil on mitmekesiseimad tingimused ja parimad treenerid Tartu linnas,â€œ Ã¼tles TÃœ ASK juhatuse liige Harry Lemberg. Tartu Raatuse GÃ¼mnaasiumi direktor Toomas Kink hindas sellist koostÃ¶Ã¶d vÃ¤ga teretulnuks pidades silmas just spordihuviga laste ja lapsevanemate soove. â€žLapsed saavad vÃµimalikult laiapÃµhjalise Ã¼levaate erinevatest aladest, et leida just enesele sobivaim. Liikumisharrastuse propageerimine ja spordiga tegelemise vÃµimaluste mitmekesistamine on ka meie soov â€“ terves kehas terve vaim,â€œ sÃµnas Kink. PÃµhikooli vanemates astmetes ja gÃ¼mnaasiumis lisandub tunniplaani hommikuste treeningute tegemise vÃµimalus, mis saavutusspordile orienteeritud noorte puhul on vÃ¤ga olulise tÃ¤htsusega. Lisaks plaanitakse gÃ¼mnaasiumiastmes tuua kooliprogrammi spordi Ãµppesuund, mis koostÃ¶Ã¶s Tartu Ãœlikooli kehakultuuriteaduskonnaga vÃµimaldab luua head eeldused spordihuviga noortele kÃµrghariduse omandamiseks, lÃ¼litades Ãµppekavasse lisaks tÃ¤iendavatele treenimisvÃµimalustele ka sporditeadusi, -juhtimist ja -psÃ¼hholoogiat tutvustavaid aineid. Tartu Kivilinna GÃ¼mnaasiumi direktori Ants Serki sÃµnul loob selline koostÃ¶Ã¶ veelgi parema vÃµimaluse siduda tipptasemel spordi tegemine ÃµppetÃ¶Ã¶ga. â€žMeie spordiklassid on tegutsenud juba kuus aastat ja spordiklasside Ãµpilased on nÃ¤idanud vÃ¤ga hÃ¤id tulemusi. Sportlastele on loodud paindlik Ãµppekava ja nad saavad treenida kaks korda pÃ¤evas ning valmistuda ka eksamiteks,â€œ Ã¼tles Serk. â€žKoostÃ¶Ã¶lepingu raames saavad aga Ãµpilased veelgi paremini siduda ÃµppetÃ¶Ã¶ ja tipptasemel spordi, sest TÃœ ASKi poolt kaasatakse eriala tipptasemel treenerid ja spetsialistid ning vÃ¤ga head sportimisvÃµimalused.â€œ KoostÃ¶Ã¶leppe sÃµlmimine on eelduseks LÃµuna-Eestis kvaliteetset spordi- ja Ã¼ldharidust pakkuva institutsiooni tekkeks. Seni on Eestis suurimaks sellelaadseid vÃµimalusi pakkuvaks kooliks riigi toel tegutsev Audentese Spordikool. TÃœ ASK on seni sarnase koostÃ¶Ã¶ sisseseadmises kokkuleppele jÃµudnud veel ka Ãœlenurme GÃ¼mnaasiumiga, kus tegutseb Rocki Korvpalliakadeemia. TÃœ ASKi ambitsioonid sÃ¼vendatult spordiga tegelemise vÃµimaldamiseks on aga veelgi suuremad. â€žSoovime jÃ¤tkuvalt sarnaseid vÃµimalusi pakkuda ka tudengitele. Paraku on Ã¼ksnes oma jÃµududega tegutsemisel meie vÃµimalused piiratud. Kui meie algatusele paneks Ãµla alla ka riik ja OlÃ¼mpiakomitee, toetades nÃ¤iteks treenerite tasustamist, oleks meie vÃµimalused senistest tunduvalt laiemad. Koos suudaksime luua LÃµuna-Eesti sÃ¼damesse kvaliteetse tÃµmbekeskuse just siin ajalooliselt tugevaimate aladega tegelemiseks. Selleks on olemas kÃµik eeldused nii baaside, treenerite kui organisatsiooni nÃ¤ol,â€œ lisas Lemberg. ERR SPORT / TÃœ ASK

21.02.2014 10:05 (18.15) Pullerits: Keda tabas Tartu maratoni ärajäämisest suurim kahju? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Olen kuulnud, et paljud mehed nutavad siiamaani taga oma 50 eurot, mis nad Tartu maratoni korraldamisse paigutasid lootuses sellest osa saada, aga ei saanud. Nagu öeldakse: mehed, mis te tönnite, see oli ainult raha! Väike raha. Üks mees paigutas Tartu maratoni teist ikka palju-palju suurema summa.Juba ligi kaks nädala enne Tartu maratoni saabus Müncheni kaudu Eestisse India silmaarst dr Preetam Singh. Veetnud öö Tallinnas, sõitis ta järgmisel päeval koos abikaasa Reenaga (ei, ei ole eestlanna) bussiga Otepääle, kus oli broneerinud Karupesa hotellis toa. (Tema pagas hilines päeva jagu.) Dr Singhi eesmärk oli osaleda lühikese maa, avatud raja sõidul, ning läbida 31 km kolme tunniga.India inimene Tartu maratonil, imestate? Et teen nalja või? Ei tee.Dr Singh rääkis mulle, et tema hobi ja kirg on pikamaajooks ja pikamaasuusatamine. Tema pikaajaline eesmärk on saada Worldloppeti Silver Master Diploma, milleks on tal vaja läbida veel sama palju maratone, nagu siiamaani läbitud. Tema esimene maraton oli 2011. aastal Engadin, kus ta osales ka järgmisel talvel. Ühtlasi läbis ta 2012. aastal Merino Musteri Uus-Meremaal ja Austraalias Birkebeineri. Eelmisel aastal sõitis ta läbi Dolomitenlaufi ja Transjurassienne’i. Sel aastal oli tal esmalt kavas König Ludwig Lauf ning hooaja lõpus, täna, reedel, 30 km pikkune KortVasan ning seejärel Finlandiahiihto. «I know that the Tartu maraton is a part of the Worldloppet series and thatis the reason of my participation,» seletas dr Singh mulle. «I found out about the Tartu maraton from the Worldloppet website and also from the book «Cross-Country Skiing around the World» by Hannes Larsson. It is interesting to know that the race was created during the Soviet era and became a very popular race. Also I know that the race course is very scenic with a pleasant succession of flats and hills, forests and meadows.»Aga kuidas ta treeninud on? Indias?!Dr Singh seletas, on treeninud suusarullidel (Skikes) Amritsari ülikooli linnaku teedel, kus pole liiklust. Amritsar asub Loode-Indias Pandžabi osariigis. Kui täpne olla, on dr Singhil koguni neli paari rulle, kolm vabatehnika ja üks paar klassikatehnika harjutamiseks. (Tema lemmikpaar: Skike V07 Plus.) Ta treenib neli korda nädalas, äripäevadel korraga tunni ja pühapäeval kaks tundi. Tema keskmine sõidukiirus treeninguil on 12 km/h.Aga õigel Tartu maratonil jäi dr Singhil sõitmata. Siiski tegi ta eelmisel pühapäeval kaasa avatud raja sõidul Alutagusel, kus sai aja 2:54.«So I am quite happy about this,» tunnistas ta mulle. «I was successful in my mission. However the track was icy and difficult because of the weather conditions. So I was the first Indian skier to ski successfully in the Tartu maraton. They also had an Indian flag at Alutaguse.»Küsisin dr Singhilt, kas ta tuleb järgmisel aastal Eestisse tagasi, sest äkki on siis parem ilm ja Tartu maraton toimub ikka õigel rajal. «I would not be returning to Estonia in the near future,» vastas ta.******Onion Creek Road, Moab, Utah. 23. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Dr Preetam Singh 2012. aastal Engadini maratonil. Foto: dr Singhi erakoguFoto 2: Dr Preetam Singh lähenemas Uus-Meremaa maratoni lõpujoonele. Foto: dr Singhi erakoguFoto 3: Dr Preetam Singh silmaoperatsiooni tegemas. Foto: dr Singhi erakoguFoto 4: Dr Preetam Singh 2012. aastal Engadini maratoni finišis. Foto: dr Singhi erakogu

29.05.2014 14:35 (18.15) PRESSITEADE nr 14 Tartu rahu 80.aastapäevale pühendatud üritused [Kaitseministeerium]

Seoses Tartu Rahu 80.aastapäevaga toimub homme, 2.veebruaril kaitseminister Jüri Luige ja Tartu linnapea Andrus Ansipi pidulik vastuvõtt ning kontsert-aktus Tartu Vanemuise Kontserdimajas. Seoses Tartu Rahu 80.aastapäevaga toimub homme, 2.veebruaril kaitseminister Jüri Luige ja Tartu linnapea Andrus Ansipi pidulik vastuvõtt ning kontsert-aktus Tartu Vanemuise Kontserdimajas. Päevakohaste kõnedega esinevad peaminister Mart Laar ja kaitseminister Jüri Luik. Kontsert-aktusest on kutsutud osa võtma Eestisse akrediteeritud välisriikide suursaadikud ja kaitseatašeed, Riigikogu saadikud, juhtivad riigi-ja omavalitsusametnikud ning teised üldsuse esindajad.Pärast kontsert-aktust asetavad peaminister Mart Laar ja kaitseminister Jüri Luik pärjad Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile Tartu Pauluse kalmistul.Samal päeval esineb Kaitseministeeriumi nõunik sõjaajaloolane Hannes Walter ettekandega “Tartu rahu tähtsus Läänemere regioonis” Tartu rahu 80.aastapäevale pühendatud ajalookonverentsil, mille korraldavad Rapla Maavalitsus, Kaitseliidu Rapla Malev ja Mahtra Talurahvamuuseum.Konverentsi avab Rapla maavanem Kalle Talviste. Ettekandega “Eesti Kaitsevägi teel NATOsse” esineb Kaitseväe juhataja kt kolonel Märt Tiru.Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi esimees Mati Õun annab ülevaate Suurbritannia ja Eesti laevastikust Vabadussõjas.Kõnega “Vabadussõja sangarid – Vabadusristi kavalerid” esineb Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak.Kaitseliidu Rapla Maleva noorteinstruktor Toomas Tõnisson annab ülevaate Rapla vabadussamba taastamisest.Konverents algab pärgade asetamisega Vabadussõja ausambale Rapla kirikuaias kell 9.30.Antud üritustega jõuab lõpule Vabadussõja võidu 80.aastapäeva mälestamise kuu, mis algas 3.jaanuaril piduliku mälestustseremooniaga Kaitseväe kalmistul, kus tähistati 80 aasta möödumist Vabadussõja võidust Narva all.

17.02.2015 09:35 (18.15) Pullerits: Iga päev teleekraanil ehk kes aitab pidada tänast võitlust? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Niipea kui olin üle Tartu maratoni lõpujoone libisenud, astus vastu ETV vahedaima sõna ja loomingulisima keelekasutusega spordireporter Tarmo Tiisler, nägu naerul, ja küsis, kas intervjuud saab. No ikka saab! Kolleegi tuleb alati aidata. Veidi seal passima pidi, enne kui otseülekandes usutluseks paslik hetk saabus, aga saigi selle ajaga hingamine taastatud, nina puhtaks pühitud ja lõuad üles soojendatud, sest millegipärast on mul sageli nii, et olgu väljas külm või mõõdukas ilm, siis pärast pikka pingutust ei taha keel väga pehmelt liikuda ja lõuad samuti mitte. (Osavad mehed võiks nüüd aidata ja otsida üles selle intervjuu lingi, et saaks seda teistega ka jagada.)Tiisleri selja taga passis oma kaamera ja mikrofoniga parajat hetke Kanal 2e reporter Martin Mae. Kui Tiisler oli oma info kätte saanud – ja oma jao infot ka mulle edastanud, näiteks, et Raio Piiroja saabus finišisse juba tükk aega tagasi (mis ta seal siis nii kaua kohmitses? - märkasin Piiroja kümmekond meetrit eemal aia najal dressiga mässamas) –, tuli oma küsimustega välja Mae. Ja arvestades «Reporteri» formaati, pakkusin talle – kuna seisime Piiroja kõrval –, et korraldame Piirojaga vaidleva dialoogietenduse. Tegimegi, aga ma ei tea, kas see ka eetrisse kunagi läks. Õhtune «Reporter» näitas vaid lühikest lõiku küsimusega, kas ja kuidas ma tulemusega rahule jäin. (Kas keegi oskab seda lõiku ka siin viidata?)Eile, esmaspäeva õhtuks oli ETV vastutav toimetaja Kajar Kase palunud mind «Ringvaatesse». Lubasin eelmise nädala lõpus minna, kui Tartu maratonil terveks ja ellu jään. Jäin. Läksin kella veerand seitsmeks Solarise keskuse teisele korrusele «Ringvaate» stuudiosse kohale, näole tehti paks puuderdus, uurisin saatejuht Grete Lõbult, kui pikk on planeeritud saatelõik ning kui palju küsimusi ta kavatseb esitada, et teaksin, kui pikalt vastata. Ta ütles, et üheksa minutit ja sinna sisse mahub ka üks filmilõik. (Pärast selgus, et saatelõik läks siiski ligi minut pikemaks.)Kes eile õhtul intervjuud «Ringvaates» ei näinud, näeb seda siin – klikkige lingile!Üks põhjus, ja ilmselt peamine, miks «Ringvaate» tegijad mind saatesse kutsusid, oli see, et kolmapäeval, homme kell 22.40 jõuab sarja «Eesti lood» raames ETV ekraanile Andres Keili ja tema kahe kamraadi vändatud tõsielufilm «Kellele lüüakse pulsikella», mis, mis seal salata, keskendub peamiselt minu spordiharrastusele. Ent sõna saavad ka mitmed teised, kes tutvustamist ei vaja (vähemalt selle blogi stammlugejaile): Caspar Austa, Kristjan Port, Andras Laugamets, Henno Puu, Alar Nigul, Paul Lõiv. Enda arust on saanud täitsa tore film, mida, mõistagi, ei maksa üleliia tõsise näoga võtta – ja eks selle arvestusega saigi selles kaasa löödud, et oleks lõbus ja intrigeeriv ja kohati ka irriteeriv. Tõsi, eks paaris kohas ole režissööri käärid teinud efektseid lõikeid, aga kõik see käib asja juurde, sest ärgem unustagem, et kunst, ka dokumentalistika, on kellegi tehtud mingisugune lõige elust, millega püütakse oma sõnumit eriti reljeefselt ja mõjusalt edastada. Eelvaate sellele filmile leiate siit – klikkige lingile!Aga veel enne, kui homme, kolmapäeva õhtul jõuab ekraanile «Kellele lüüakse pulsikella», tuleb mul täna osaleda saates «Vabariigi kodanikud», mis on välja reklaamitud nii: «Äsja valminud uuring Eesti meeste hoiakutest ja käitumisest toob välja kummalise vastuolu. Ühelt poolt peab Eesti mees tähtsaimaks armastust, perekonda ja lapsi, kuid samas on ta eluviisid ebatervislikud ning võõras pole ka riskantne seksuaalkäitumine. Küllap mängivad siin oma osa iganenud ühiskondlikud hoiakud ja ootused ning väärarusaamad mehelikkusest. Mõelge kaasa ja kirjutage!»Ma ei oleks pärast Tartu maratoni andnud niisama kergelt nõusolekut sõita kahel päeval järjest Tartust Tallinna ja tagasi, kui tänase «Vabariigi kodanike» teema ei oleks midagi sellist, mis siinse blogi lugejaid poleks sügistalvel erutanud ja kaasa tõmmanud. Olen saanud aru, et küsimus, mis eesti meestest on saamas ja saanud ning milliseid uusi, minu arvates kahtlasi ja küsitavaid nn paradigmasid eesti meestele peale surutakse, on tõelistele meestele väga oluline ja kordaminev küsimus. Just seda mööndes ja arvestades andsin nõusoleku «Vabariigi kodanikes» kaasa lüüa.Seega, mehed, täna kell 20.05 on meile ETV ekraanil väga olulise teemaga saade. Arvatavasti ei saa mul seal kerge olema, sest tõenäoliselt hakatakse ründama meeste tugevust, sildistama seda põlastusväärseks, ning suruma peale ja õigustama pehme mehe malli, mis, nagu arugi saate, on praeguses julgeolekuolukorras suitsidaalne. (Mul oli eile Tallinnas rohkem kui pooleteisetunnine kohtumine nii Eestis kui Euroopas üli-ülikõrgel kohal olnud mehega ning see neljasilmajutt, mida ta mulle rääkis, oli väga murettekitav.)Niisiis, mida ma teilt täna palun, ja seda täie tõsidusega, on teie toetus. Saatesse saab näiteks kirjutada – ärge jätke seda tegemata, kui asi dramaatiliseks kisub. Mul pole aimugi, milline on stuudiokülaliste jõudude vahekord ning kuidas õnnestub end seal kehtestada, aga oletada võib, et üheks peamiseks rünnatavaks võetakse mind – ja sedasi ka paljusid teid, kes te olete siin mehelikkuse debatis mind toetanud. Muidugi pean ma oma võitluse seal üksinda võitlema, ent uskuge, see aitab, kui saab tunnetada samal lainel meeste seljatagust.******Jeeps climbing up Elephant Hill Trail, Needles District, Canyonlands National Park, Utah. 28. aprill 2012. Pildistanud Jaanus Laidvee. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Punane joogitopsiväli Tartu maratonil Matu teeninduspunktis. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/ScanpixFoto 2: Kiirabi ootamas probleemidega sõitjaid Tartu maratonil Matu teeninduspunktis. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/ScanpixFoto 3: Tõsine paaristõuketöö Tartu maratonil Matu teeninduspunkti lähistel. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/ScanpixFoto 4: Tartu maratoni stardipauk on antud - nüüd teele! Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/ScanpixFoto 5: Nemad võtavad Tartu maratoni pealtnäha rahulikult ja pingevabalt. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/ScanpixFoto 6: Võistlejadl õikavad Tartu maratonil üle klassikajälgede nii, et lumi lendab. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/ScanpixFotod 7 ja 8: Kes saab aru, kas need sõitjad Tartu maratonil naudivad päeva või pingutavad? Fotode autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/Scanpix

10.02.2016 09:30 (18.15) Pullerits: Kas teie Tartu maratoni raha lähebki vett vedama? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Eile sain Tallinnas varasel pärastlõunal Swissoteli (parempoolsel pildil paremal, sellest omakorda paremal Postimehe toimetuse hoone) 28. korruse sviidis - vihjeks Äripäeva uurivaile ajakirjanikele! - kuulda, mida on Klubi Tartu Maraton pealikul Indrek Kelgul Tartu maratoni kohta öelda. Olümpiapronks ja MM-hõbe Jaak Mae oli ka kohal. Istusime seal heledal diivanil, tuled säramas, avar vaade kahelt küljelt üle Tallinna me selja taga, ja kuulasime vaikselt, mida Kelk räägib.Ja Kelk rääkis, et plaanis on ikka Tartu maraton ära pidada, et selleks on Tehvandil (fotol all paremal) olemas kunstlumering, ja kui Tartu maraton saab peetud, siis see saab peetud. Mis tähendab, et oma viga, kui kohale ei lähe. Jääte rahast ilma ja tulemust kirja ei saa.Kuulasin ja kuulasin ning siis ütlesin, pöördudes Mae poole (tsiteerin end siinkohal peast): «Kogu lugupidamise juures Indrek Kelgu vastu on see, mis ta teeb, minu arvates ebaõiglane. See ei ole ju mingi õige maraton. Inimesed on maksnud selle eest, et suusatada üheskoos 63 km, mitte selle eest, et suusatada kolmesaja kaupa mingil ringil näiteks 16 või 24 km. See on ju sama, kui ma lähen Mercedese või BMW esindusse ning seal öeldakse mulle, et kahjuks on Mercedesed ja BMWd otsa saanud, aga me anname teile sama raha eest Zaporožetsi.»Ja ma lisasin oma ettepaneku: korraldajad peavad jätma osalejaile valida, kas nood tahavad seda poolpidust pseudomaratoni kaasa teha ning selle eest maksta või ei taha, mis tähendab, et nad peavad pool osalustasust tagasi saama. See oli mul esiteks väga terav ja veenev kriitika ning teiseks äärmiselt konstruktiivne ettepanek. Seda ei saanud arvestamata jätta. Niisiis saabuski mulle ja ilmselt ka kõigile teistele osalejaile Klubilt Tartu Maraton kaks ja pool tundi hiljem ahviküsitlus üheainsa sisulise küsimusega, kas te pooldate maratoni toimumist Tehvandi ringil ja lühendatud rajal või maratoni ärajäämist. Andsin oma hääle ärajätmise poolt. Kuid ma ei taha otsustada mitte kellegi teise eest ega taha sundida enda valikut teistele peale. Niisiis, olgu siinkohal hästi selgelt minu ettepanekud.1. Korraldajad annavad valida, kas inimene tahab osaleda Tehvandi kunstlumeringil peetaval Tartu maratonil või mitte. (Sama küsimus oli ka ahviküsitluses, kuid seal polnud öeldud, mis on küsitluse tulemus: kas selle põhjal langetatakse enamuse tahtest lähtudes üldine ja kõiki puudutav ühesugune otsus või küsitakse seda niisama huvi pärast.)2. Kui inimene osaleda ei soovi, saab ta pool osalustasu tagasi või saab kanda selle mõne muu võistluse osalustasuks.3. Need, kes osalevad, saavad aja (see variant on kirjas ahviküsitluses), aga ei saa kohta (seda ei ole mainitud ahviküsitluses).4. Tänavuse nn Tartu maratoni tulemustel ei ole mitte mingisugust mõju järgmise aasta Tartu maratoni stardikohtade määramisel.Lisaettepanek: selleks, et vähendada liikluskoormust Otepää suunal ning säästa keskkonda, on võimalik arvesse minev maratoni pikkune rada läbida ka kodukoha lähedal, näiteks Tartus Tähtvere kunstlumeringil, tõestuseks näiteks Endomondo või muu sellise rakenduse salvestatud andmed. Ma tean, et mõned tahavad kiusu pärast mulle vastu vaielda. Aga kui te oma kiuslikkusest üle olete, siis näete isegi, et olen esitanud äärmiselt aruka ja konstruktiivse ning kõiki osapooli võrdselt parimal võimalikul moel rahuldava variandi. Ainult jäära- ja põikpäine ning rumal ei võta neid arvesse.******Goblin Valley, Utah, 1. mai 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Swissoteli kõrghoone (paremal) Tallinnas. Foto autor: Peeter Langovits, Postimees/ScanpixFoto 2: Tehvandi staadioni rajatähis. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/ScanpixFoto 3: Tehvandi rajad 30. jaanuaril. Foto autor: Rein Säinas, Valgamaalane/ScanpixFoto 4: Mulluse Tartu maratoni stardieelsed minutid Tehvandi staadionil. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/Scanpix

10.01.2017 04:05 (18.15) Peeter Põllu monumendi eskiislahenduse konkursi võitis Ekke Väli [Haridus- ja Teadusministeerium]

Täna otsustas Peeter Põllu monumendi žürii, et esimese haridusministri monumenti Tartusse, Haridus- ja Teadusministeeriumi hoone ette hakatakse projekteerima Ekke Väli ideekavandi järgi. “Ekke Väli kavand “Märgusõna, variant 1” kujutab Peeter Põldu seismas näoga Haridus- ja Teadusministeeriumi poole ning tema vasakus käes on pakk raamatukäsikirju, mis sümboliseerib raamatute kohta tema elus”, ütles minister Tõnis Lukas. “Mulle meeldib selle kavandi puhul eriti see, et esimest haridusministrit kujutatakse aatemehena, kindla pilgu ja sirge seljaga, nii nagu Põllule kohane,” lisas ta. Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Linnavalitsus, Tartu Ülikool ja Tartu Kultuurkapital korraldasid ideekonkursi Peeter Põllu monumendi eskiislahenduse saamiseks. Konkursitööd on eksponeeritud Haridus- ja Teadusministeeriumi fuajees - kõigil huvilistel on võimalik töid vaasata. Konkursi žürii töös osalesid Tartu abilinnapea Jüri Sasi, Tartu linnaarhitekt Tiit Sild, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, Tartu Ülikooli arhitekt Merje Müürisepp, Tartu linnakunstnik Tiit Kaunissaare, vabakutseline skulptor Aivar Simson, kunstiteadlane Jaak Kangilaski, Eesti Kunstnike Liidu president Jaan Elken ja Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus. Peeter Põllu monumendi rajamiseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest eraldatud 1,1 miljonit krooni. Monument valmib käesoleva aasta lõpuks. Peeter Sigfried Nikolaus Põld (12. juuli 1878 Jõhvi – 1. september 1930 Tartu) oli Eesti Vabariigi esimene haridusminister, emakeelse ülikooli rajaja, Tartu ülikooli kuraator ja prorektor ning Tartu linnavolikogu esimees. Tarmu Kurm kommunikatsioonibüroo juhataja Haridus- ja Teadusministeerium 735 0154 Kõik uudised Keel EST

10.01.2017 04:16 (18.15) Tartu on saamas esimeseks täielikult biometaanbusse kasutavaks linnaks Eestis [Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tartu linn ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus sõlmisid ühiste kavatsuste protokolli, et toetada biometaani kasutuselevõttu linnatranspordis. Tartu linn plaanib viia oma linnatranspordi biometaanil sõitvatele kütustele juba 2017. aastast. Biometaan on keskkonnasõbralik ning seda on võimalik toota kohalikust toorainest. Kokkuleppe, milles on sõnastatud eri osapoolte rollid ning tegevused, allkirjastasid majandus- ja taristuminister Kristen Michal, Tartu linnapea Urmas Klaas ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatuse liige Lauri Tammiste. „Tartu teeb ühistranspordi arendamisel kvalitatiivse hüppe. Projektiga on ühendatud keskkonnasäästlikkus, kodumaise kütuse kasutusele võtmine, innovatsioon. Samuti tekitab busside kasutuselevõtt nõudluse biometaani järele ja sellega uue turu kodumaistele tootjatele,“ ütles Kristen Michal. „Näen meeleldi, et Tartu eeskuju järgiks ka teised Eesti linnad, et kümne aasta pärast saaksid kõik reisijad istuda bussis, mis sõidab kohaliku kütusega,“ lisas ta. Tartu linn kavandab 2017. aastal algavaks veoperioodiks leida riigihankega koostööpartneri, kes pakuks teenust biometaanil töötavate gaasibussidega. Hinnanguliselt on Tartu linna gaasikuluks avalikel liinide teenindamisel 65 gaasibussiga ligikaudu 2,4 miljonit kuupmeetrit biometaani või sellega võrdses koguses maagaasi aastas. „Tartust on saamas esimene linn Eestis, mis viib oma ühistranspordi keskkonnasäästlikumale lahendusele," sõnas linnapea. "Biometaanbussid hoiavad linnaõhu puhtamana ning toob Tartu esile kui tulevikku vaatav linn. Samuti on hea meel, et riik on projekti teostamisel meile igakülgselt abiks olnud,“ lisas ta. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on ette valmistanud määruse biometaani tarbimise toetamiseks transpordisektoris. Määruses on muuhulgas toodud tingimused, mille alusel on kohalikel omavalitsustel ja riigiasutustel võimalik saada KIKist toetust biometaani laiemaks kasutuselevõtuks. Toetuse saamise eelduseks on nõuda transpordihankes teenuse pakkumist kas täielikult või osaliselt biometaaniga sõitvate sõidukitega. „Hea meel on näha Tartu initsiatiivi ja julgust. Niipea, kui määrus on valmis, ootame KIKi kohalike omavalituste toetustaotlusi,“ ütles KIKi juhatuse liige Lauri Tammiste. Riigi pikaajaline eesmärk on aidata mootorikütusena kasutusele võtta biometaan, mis on keskkonnasõbralikum ja pikas perspektiivis stabiilsema hinnaga kui importkütused ning mille kasutamine aitab parandada Eesti energiajulgeolekut. Kõik uudised Keel EST

10.01.2017 04:16 (18.15) Urve Palo: Tartu Ihaste sild on oluline regionaalne investeering [Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium]

Esmaspäeval Tartus sõitjatele avatud uus Ihaste sild on majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnul näide, et riiklikud suurinvesteeringud ei koondu ainult Põhja-Eestisse. Peagi on kavas jätkata Tartu piirkonna arendamisega ning ühendada Lammi ristmik Räpina maanteega. „Ihaste sild ja koos sellega valminud ning tulevikus edasi arendatav idapoolne ümbersõit aitab muuta Tartu linnasüdame vabamaks. Tartu on väga jalakäija- ja jalgratturisõbralik linn ning mida vähem on autoliiklust kesklinnas, seda rohkem on vabadust kergliiklejatel,“ sõnas Palo. Ta lisas, et Tartu rahu 95. aastapäevaks valminud sild on lisaks ka märgilise tähendusega austusavaldus Tartule. Uus ühendustee üle Emajõe on vajalik ka Ropka tööstuspiirkonna ettevõtetele, sest teekond Annelinna piirkonda lüheneb oluliselt. Enne tähtaega valminud idaringtee 1. ja 2. ehitusala kogumaksumus on kokku ligi 45 miljonit eurot, ehitust rahastas riik Euroopa Ühtekuuluvusfondist 37,7 miljoniga ning Tartu linn lisas 7,3 miljonit eurot. Idaringtee ehk Tartu linna idapoolne ringtee on umbes 11,8 kilomeetri pikkune magistraaltänav, mis tulevikus ühendab omavahel Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteed ja Jõhvi-Tartu-Valga maanteed. Idaringtee eesmärk on suunata suurem osa transiitliiklusest Tartu kesklinnast mööda, millega väheneb kesklinna liikluskoormus. Linlastele on oluline ka, et märgatavalt lüheneb Annelinna ja Ropka tööstuspiirkonna vaheline teekond. Kuna ringtee ühendab tulevikus kaht TEN-T maanteevõrgustiku olulist suunda, on projekt oluline ka kogu Euroopa Liidu jaoks. Silla ja kogu 2. ehitusalas oleva tee ehitasid AS TREF, Teede REV-2 AS, Lemminkäinen Eesti AS, AS K-MOST, Toner-Projekt OÜ, Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ. Omanikujärelevalvet teeb Teede Tehnokeskus AS. Kõik uudised Keel EST

20.05.2019 17:16 (18.15) Pullerits: Mida näitasid viimased kontrolltreeningud enne Tartu rattarallit? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

«Kas sa muidu ka trennis nii kiiresti sõidad?» küsis Art Soonets, kui olime keeranud Tartu-Elva maanteelt Nõo poole – sinna, kuhu suundub järgmisel pühapäeval Tartu rattaralli marsruut.Selleks ajaks olin teda ja veel ühte kaaslast vedanud kaheksa kilomeetrit keskmise kiirusega umbes 40 km/h. Algselt oli kavas minna koos suurema grupiga Tartu rattaralli rajaga tutvuma, kuid ekslikult kogunesime laupäeval kella kümneks Anne kanali otsa, mitte endise Kantri hotelli juurde, nagu ülejäänud. Nii me kolmekesi teistest eraldi jäimegi. Aga otsustasime sellegipoolest lühikese võistlusmaa ringi läbi sõita.Niisiis, veel kord Soonetsi, Scanpixi foto- ja videoagentuuri Baltimaade juhi küsimus: «Kas sa muidu ka trennis nii kiiresti sõidad?»«Ei,» vastasin Soonetsile. Pidasin pausi. Vaatasin talle kõrvalt otsa. «Ma ei tee trenni.» Veel väike paus. «Ma käin niisama rattaga tšillimas.»Soonets ei kostnud seepeale musta ega valget. Seejärel liikusin tema kõrvalt taas ette ja tõmbasin kiiruse üle 40 km/h. Mõnus ju!Ja kuidas ma saan aeglasemalt sõita, kui Soonets istub tuules ja ma kuulen, et ta laseb aeg-ajalt muudkui tirri?! Järelikult on tempo talle aeglane.Pärast Unipiha kurviga laskumist panin Soonetsi ja teise kaaslase tõusul proovile. Kergitasin end sadulast ja raiusin üles. Siis vaatasin selja taha. Tohoh! Soonets istus sama hästi kui mu tagumise ratta peal.Mnjah, asi oli vist selles, et võtsin tõusu liiga raske rauaga, kangutades, järeldasin.Enne Virulaset tuli taas kerge langus. Jälle läksin kõige ees. Siis ajasin taas tagumiku sadulast ning spurtisin nii, et kiirus küündis üle 50 km/h. Spurtisin umbes 300 meetrit. Siis vaatasin üle õla – Soonets ikka kannul! No mida värki?!Lasin Soonetsi korraks ette. Et kui eest minema ei saa, püüan tema tagant. Ja lõpuks see õnnestus! Tulin ta selja tagant välja ja ta jäi.Soonets ütles seejärel, et aimas, isegi teadis, et ma katsetan nagunii uuesti. Aga ju ta siis ei suutnud oma ajust piisavalt jõulist käsklust oma lihastele anda. Just: kõik on ajus kinni!Pärast Kambjat, kui surnuaiast möödudes on veidi järsem tõus, kerisin sadulas istudes täie hooga üles. Lootes, et äkki Soonets ja teine kaaslane pudenevad. Tuhkagi! Soonets vedas oma minuga võrreldes +25 kilo sealt samamoodi hooga üles. Selge: niisama lihtsalt nad mind eest ei lase.Lennundusmuuseumi juures, kui algab pikem, kaheosaline tõus, üritasin uuesti. Olin seniajani teinud vedamistööst vähemalt 95 protsenti, sisuliselt kogu aeg ees rüganud. Mulle meeldib – siis on sõit minu kontrolli all.Lõpuks kandis rünnak vilja. Juba tõusu esimesel osal sain 10-15-meetrise vahe sisse. Kui tuli siledam vahelõik, ei andnud tempos järele, vaid kogusin hoogu juurde, et rünnata agressiivselt ka tõusu teist järku.Üleval pöörasin ringi. Soonets oli koos kaaslasega vähemalt sadakond meetrit maha jäänud. Soonets väntas, käsi telefoniga kõrva ääres.«Art, ära ürita nägu teha, et sulle tuli kõne,» ütlesin talle. «Ütle parem ausalt, et sa ei jõudnud.»Sõitsime 67,1 km (neist kaheksa viimast kilomeetrit koduni sõitsin üksinda) 2:06.55ga. Nagu ütlesin, vedasin peaaegu kogu distantsi. Keskmine kiirus 31,7 km/h.Pühapäeval sõitsin sama ringi (sedapuhku Kantri hotelli eest) ehk 59,3 km suures grupis 2:02.00ga. Keskmine kiirus 29,15 km/h. Vahe pole iseenesest suur – laias laastus võib öelda, et kiiruse järgi jõudsin laupäeval lõpetada Tartu rattaralli lühikese maa ringi 5 km varem, kui pühapäeval grupiga –, aga tunne oli väga erinev: laupäeval oli tšill, pühapäeval aga lõõgastus.Kes nüüd eelnevast ei heitunud, neile olgu korratud üleskutse: tulge minuga järgmise nädala pühapäeval Tartu rattarallile! Stardime taas kõige lõpust nagu mullugi, teeme meeskonnatööd, väldime ohutuse nimel suuri gruppe (sh tempogruppe) ning vaatame, kui kaugele ette välja jõuame. Kes on kampa lööja, andke märku, näiteks meilides mulle priit.pullerits@postimees.ee! Väga suureks ei taha punti ajada, siis on raske korda hoida, aga 5-7 meest oleks paras suurus. Foto 1: Priit Pullerits vedamas laupäeval Tartu rattaralli lühikesel rajal Art Soonetsit. Foto autor: Art SoonetsFoto 2: Priit Pullerits (fotol paremal) mullusel Tartu rattarallil oma grupi liikme Alo Alunurme (paremalt teine) ja maanteelt korjatud kahe juhuliikmetega. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/ScanpixFotod 3 ja 4: Sõitjad mullusel Tartu rattarallil. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/ScanpixFoto 5: Osalejad mullusel Tartu GP-l. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix

02.03.2024 23:56 (18.15) Pullerits: Mida peab ette võtma Tartu maratoni päästmiseks? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Teadagi: kuhu sitta viskad, seal taim kasvab. Fakt on see, et Eesti Vabariigi parim, põhjalikem ja asjatundlikem Tartu maratoni eelne, aegne ja järgne kajastus on olnud siin blogis. Ütleme otse ja häbenemata: siin on seda teemat lahatud sisukamalt kui kogu Eesti elukutselise ajakirjanduse peale kokku.Ja ma ei ole koos teiega veel lõpetanud.Sest sitta on siin visatud nii agaralt, et taim on jõudsalt kasvanud ja hakanud õisi ajama. Ja jätkab kasvamist.Sita viskajaid (see on siin mõeldud viljastava, mitte reostava tegevusena!) on olnud palju – vaadake kas või kommentaariumi! – ja neid tuleb muudkui juurde. Näiteks sain lakoonilise, kuid argumenteeritud analüüsi, mis oli selle autori sõnul inspireeritud minu maratonijärgsetest blogilugudest – mis näitab, et seal, kus midagi on, sinna tuleb juurde.Analüüsi saatja, kes on Eesti spordis väga tuntud, ütles, et talle teeb muret Tartu maratoni põhisõidul, 63 km distantsil osalenute väike arv. Tulemuse sai kirja 2992 suusatajat. Seda olukorras, sedastas mulle kirjutanu, kus suured suusamaratonid, nagu Vasaloppet, Marcialonga, Birkebeinerrennet, Engadin, ei suuda kõiki soovijaid vastu võtta. Ja seda olukorras, lisas ta, kus ka suured jooksumaratonid ei suuda kõiki tahtjaid osalema võtta. „Vastupidavusalade populaarsus on kõigi aegade tipus,” nentis ta.Kuid mitte ainult seda, mis toimub välismaal, ei pea me vaatama, märkis analüüsija. Ta tõdes, et Eesti rahva elatustase on läinud aina paremaks ning sellest tulenevalt on võimalused rahastada oma spordiharrastusi samuti paremad kui kunagi varem. Oluliselt paremad, väitis ta, kui Tartu maratoni tippaegadel. (Aegadel, mis jäävad minu noorusaega, mis jäi omakorda sügavasse nõukogude aega.)Liiati on Eestis panustatud nii spordi harrastamisse kui sporditaristu arendamisse miljoneid eurosid. Varsti pole Eestimaal suusatamiseks sobivat kohta, kus poleks oma kunstlume tootmise süsteemi. Isegi Hiiumaal, Kärdla lähedal Pala kandis, kuulsin, on talvel korralikult ette valmistatud valgustatud suusarajad.Aga ikkagi ei näita Tartu maratonil osalejate arv suurenemist, seda isegi hoolimata tänavusest heast talvest, mil sai harjutama asuda juba detsembri algusest.Mulle kirjutanu esitas küsimused:Kas vastupidavusalad on liikumisharrastusena Eestis ebasoosingus? (Omalt poolt lisan mõtteainest: kui suur roll on siin jalgpalli ilmselgel eelisarendamisel ning saalitrennide levikul?) Aga triatlon ju õitseb!Kas vastupidavusalade turundus on nõrk? Rattamaratonid on ka vist kaotamas populaarsust? Aga triatlon ju õitseb!Kas Tartu maratoni turundus on nõrk? Aga triatlon ju õitseb!„Fakt on see,” resümeeris mulle kirjutanu, „et millegipärast ei saa me osa või ei oska osa saada maailmas valitsevast vastupidavusalade ja maratonide buumist.”Seejärel ütles mulle kirjutades sõna sekka veel üks Eestis väga hästi tuntud ja väljaspool sporti pikka aega edukas olnud mees, kes nüüd liigitab end tervisesportlaseks. Enda sõnul võinuks temagi minna Tartu maratonile, sest treenib juba neli aastat 3–4 korda nädalas: talvel suusatab, suvel jookseb. Sel talvel oli ta veebruari lõpuks käinud suusatamas 26 korda, mis on ainult kümme korda vähem, kui mina, ent see-eest oli ta jaanuaris-veebruaris teinud kaks korda nädalas jõutreeningut – erinevalt minust, kes seda üldse ei teinud. Ta väitis, et 63 km läbisõitmine ei ole probleem, aga ikkagi ei läinud Tartu maratonile. Miks?Las ta seletab oma sõnadega. „Esiteks on see üks hull võiduajamine. Miks ma pean 4,5–5 tundi võidu sõitma? Ära on kadunud selline matkameeste tase. 50-aastastel on liibuv vorm seljas ja kõik kütavad. Aga rõõmu ei ole. Tahaks matkata kuue tunniga, aga kõik võistlevad. Ja siis peab ka alla viie tunni sõitma.”„Teiseks ei ole suusatamine nii kõva kampaaniat teinud kui triatlon. Samas on see ju lausa kuritegu, mida Raivo E. Tammega tehti. Kuidas ta triatloniks valmistus... Suusatamisel ei ole ka sellist eeskõnelejat nagu tratlonil. Ja Tartu maraton vajaks uut juhti.”„Kolmandaks: spordimeestel tervikuna ei ole sellist mainet, nagu oli 40 aastat tagasi. Nohikutest IT-mehed on tänapäeva kangelased.”Nende kahe mehe tähelepanekud ja arutluskäigud, ühel n-ö üldplaaniline, teisel personaalsem, ei kata kogu Tartu maratoni osalusprobleemistikku – midagi jäägu ka teile kaasa öelda –, sest asjad on elus komplekssed, kuid nad annavad hea lähtepunkti, et küsimusega tegeleda, kui muidugi soovi sellega tegeleda asjaomastel isikutel on.Foto 1: Tänavune Marcialonga maraton. Foto autor: IMAGO / IPA Sport / ScanpixFoto 2: 2021. aasta Marcialonga maraton. Foto autor: AP/ScanpixFoto 3: 2020. aasta Marcialonga maratoni start. Foto autor: AP/ScanpixFoto 4: 2022. aasta Engadini maraton. Foto autor: EPA/ScanpixFoto 5: Soome kaitseminister Timo Kivinen, Rootsi kaitseminister Micael Byden Norra kaitseminister Eirik Kristoffersen lõpetamas tänavuse Vasaloppeti 90 km avatud raja sõitu. Foto autor: AFP/Scanpix

14.03.2024 09:07 (18.15) Pullerits: Mida peab ette võtma Tartu maratoni päästmiseks? https://www.raamatupidaja.ee/ https://www.raamatupidaja.ee/ Raamatupidamise tulevik: kuidas käia kaasas oma klientide muutuvate vajadustega [raamatupidaja.ee]

Teadagi: kuhu sitta viskad, seal taim kasvab. Fakt on see, et Eesti Vabariigi parim, põhjalikem ja asjatundlikem Tartu maratoni eelne, aegne ja järgne kajastus on olnud siin blogis. Ütleme otse ja häbenemata: siin on seda teemat lahatud sisukamalt kui kogu Eesti elukutselise ajakirjanduse peale kokku.Ja ma ei ole koos teiega veel lõpetanud.Sest sitta on siin visatud nii agaralt, et taim on jõudsalt kasvanud ja hakanud õisi ajama. Ja jätkab kasvamist.Sita viskajaid (see on siin mõeldud viljastava, mitte reostava tegevusena!) on olnud palju – vaadake kas või kommentaariumi! – ja neid tuleb muudkui juurde. Näiteks sain lakoonilise, kuid argumenteeritud analüüsi, mis oli selle autori sõnul inspireeritud minu maratonijärgsetest blogilugudest – mis näitab, et seal, kus midagi on, sinna tuleb juurde.Analüüsi saatja, kes on Eesti spordis väga tuntud, ütles, et talle teeb muret Tartu maratoni põhisõidul, 63 km distantsil osalenute väike arv. Tulemuse sai kirja 2992 suusatajat. Seda olukorras, sedastas mulle kirjutanu, kus suured suusamaratonid, nagu Vasaloppet, Marcialonga, Birkebeinerrennet, Engadin, ei suuda kõiki soovijaid vastu võtta. Ja seda olukorras, lisas ta, kus ka suured jooksumaratonid ei suuda kõiki tahtjaid osalema võtta. „Vastupidavusalade populaarsus on kõigi aegade tipus,” nentis ta.Kuid mitte ainult seda, mis toimub välismaal, ei pea me vaatama, märkis analüüsija. Ta tõdes, et Eesti rahva elatustase on läinud aina paremaks ning sellest tulenevalt on võimalused rahastada oma spordiharrastusi samuti paremad kui kunagi varem. Oluliselt paremad, väitis ta, kui Tartu maratoni tippaegadel. (Aegadel, mis jäävad minu noorusaega, mis jäi omakorda sügavasse nõukogude aega.)Liiati on Eestis panustatud nii spordi harrastamisse kui sporditaristu arendamisse miljoneid eurosid. Varsti pole Eestimaal suusatamiseks sobivat kohta, kus poleks oma kunstlume tootmise süsteemi. Isegi Hiiumaal, Kärdla lähedal Pala kandis, kuulsin, on talvel korralikult ette valmistatud valgustatud suusarajad.Aga ikkagi ei näita Tartu maratonil osalejate arv suurenemist, seda isegi hoolimata tänavusest heast talvest, mil sai harjutama asuda juba detsembri algusest.Mulle kirjutanu esitas küsimused:Kas vastupidavusalad on liikumisharrastusena Eestis ebasoosingus? (Omalt poolt lisan mõtteainest: kui suur roll on siin jalgpalli ilmselgel eelisarendamisel ning saalitrennide levikul?) Aga triatlon ju õitseb!Kas vastupidavusalade turundus on nõrk? Rattamaratonid on ka vist kaotamas populaarsust? Aga triatlon ju õitseb!Kas Tartu maratoni turundus on nõrk? Aga triatlon ju õitseb!„Fakt on see,” resümeeris mulle kirjutanu, „et millegipärast ei saa me osa või ei oska osa saada maailmas valitsevast vastupidavusalade ja maratonide buumist.”Seejärel ütles mulle kirjutades sõna sekka veel üks Eestis väga hästi tuntud ja väljaspool sporti pikka aega edukas olnud mees, kes nüüd liigitab end tervisesportlaseks. Enda sõnul võinuks temagi minna Tartu maratonile, sest treenib juba neli aastat 3–4 korda nädalas: talvel suusatab, suvel jookseb. Sel talvel oli ta veebruari lõpuks käinud suusatamas 26 korda, mis on ainult kümme korda vähem, kui mina, ent see-eest oli ta jaanuaris-veebruaris teinud kaks korda nädalas jõutreeningut – erinevalt minust, kes seda üldse ei teinud. Ta väitis, et 63 km läbisõitmine ei ole probleem, aga ikkagi ei läinud Tartu maratonile. Miks?Las ta seletab oma sõnadega. „Esiteks on see üks hull võiduajamine. Miks ma pean 4,5–5 tundi võidu sõitma? Ära on kadunud selline matkameeste tase. 50-aastastel on liibuv vorm seljas ja kõik kütavad. Aga rõõmu ei ole. Tahaks matkata kuue tunniga, aga kõik võistlevad. Ja siis peab ka alla viie tunni sõitma.”„Teiseks ei ole suusatamine nii kõva kampaaniat teinud kui triatlon. Samas on see ju lausa kuritegu, mida Raivo E. Tammega tehti. Kuidas ta triatloniks valmistus... Suusatamisel ei ole ka sellist eeskõnelejat nagu tratlonil. Ja Tartu maraton vajaks uut juhti.”„Kolmandaks: spordimeestel tervikuna ei ole sellist mainet, nagu oli 40 aastat tagasi. Nohikutest IT-mehed on tänapäeva kangelased.”Nende kahe mehe tähelepanekud ja arutluskäigud, ühel n-ö üldplaaniline, teisel personaalsem, ei kata kogu Tartu maratoni osalusprobleemistikku – midagi jäägu ka teile kaasa öelda –, sest asjad on elus komplekssed, kuid nad annavad hea lähtepunkti, et küsimusega tegeleda, kui muidugi soovi sellega tegeleda asjaomastel isikutel on.< Raamatupidaja Kriisidega kaasnevad ootamatud muutused on meile näidanud, kui oluline on olla paindlik ja kasutada uut tehnoloogiat, et hoida kontakti ja tugevat sidet oma klientidega.

15.03.2024 16:48 (18.15) Pullerits: Mida peab ette võtma Tartu maratoni päästmiseks? https://www.raamatupidaja.ee/ https://www.raamatupidaja.ee/ Lugeja küsib, asjatundja vastab: käibemaks auto müügil [raamatupidaja.ee]

Teadagi: kuhu sitta viskad, seal taim kasvab. Fakt on see, et Eesti Vabariigi parim, põhjalikem ja asjatundlikem Tartu maratoni eelne, aegne ja järgne kajastus on olnud siin blogis. Ütleme otse ja häbenemata: siin on seda teemat lahatud sisukamalt kui kogu Eesti elukutselise ajakirjanduse peale kokku.Ja ma ei ole koos teiega veel lõpetanud.Sest sitta on siin visatud nii agaralt, et taim on jõudsalt kasvanud ja hakanud õisi ajama. Ja jätkab kasvamist.Sita viskajaid (see on siin mõeldud viljastava, mitte reostava tegevusena!) on olnud palju – vaadake kas või kommentaariumi! – ja neid tuleb muudkui juurde. Näiteks sain lakoonilise, kuid argumenteeritud analüüsi, mis oli selle autori sõnul inspireeritud minu maratonijärgsetest blogilugudest – mis näitab, et seal, kus midagi on, sinna tuleb juurde.Analüüsi saatja, kes on Eesti spordis väga tuntud, ütles, et talle teeb muret Tartu maratoni põhisõidul, 63 km distantsil osalenute väike arv. Tulemuse sai kirja 2992 suusatajat. Seda olukorras, sedastas mulle kirjutanu, kus suured suusamaratonid, nagu Vasaloppet, Marcialonga, Birkebeinerrennet, Engadin, ei suuda kõiki soovijaid vastu võtta. Ja seda olukorras, lisas ta, kus ka suured jooksumaratonid ei suuda kõiki tahtjaid osalema võtta. „Vastupidavusalade populaarsus on kõigi aegade tipus,” nentis ta.Kuid mitte ainult seda, mis toimub välismaal, ei pea me vaatama, märkis analüüsija. Ta tõdes, et Eesti rahva elatustase on läinud aina paremaks ning sellest tulenevalt on võimalused rahastada oma spordiharrastusi samuti paremad kui kunagi varem. Oluliselt paremad, väitis ta, kui Tartu maratoni tippaegadel. (Aegadel, mis jäävad minu noorusaega, mis jäi omakorda sügavasse nõukogude aega.)Liiati on Eestis panustatud nii spordi harrastamisse kui sporditaristu arendamisse miljoneid eurosid. Varsti pole Eestimaal suusatamiseks sobivat kohta, kus poleks oma kunstlume tootmise süsteemi. Isegi Hiiumaal, Kärdla lähedal Pala kandis, kuulsin, on talvel korralikult ette valmistatud valgustatud suusarajad.Aga ikkagi ei näita Tartu maratonil osalejate arv suurenemist, seda isegi hoolimata tänavusest heast talvest, mil sai harjutama asuda juba detsembri algusest.Mulle kirjutanu esitas küsimused:Kas vastupidavusalad on liikumisharrastusena Eestis ebasoosingus? (Omalt poolt lisan mõtteainest: kui suur roll on siin jalgpalli ilmselgel eelisarendamisel ning saalitrennide levikul?) Aga triatlon ju õitseb!Kas vastupidavusalade turundus on nõrk? Rattamaratonid on ka vist kaotamas populaarsust? Aga triatlon ju õitseb!Kas Tartu maratoni turundus on nõrk? Aga triatlon ju õitseb!„Fakt on see,” resümeeris mulle kirjutanu, „et millegipärast ei saa me osa või ei oska osa saada maailmas valitsevast vastupidavusalade ja maratonide buumist.”Seejärel ütles mulle kirjutades sõna sekka veel üks Eestis väga hästi tuntud ja väljaspool sporti pikka aega edukas olnud mees, kes nüüd liigitab end tervisesportlaseks. Enda sõnul võinuks temagi minna Tartu maratonile, sest treenib juba neli aastat 3–4 korda nädalas: talvel suusatab, suvel jookseb. Sel talvel oli ta veebruari lõpuks käinud suusatamas 26 korda, mis on ainult kümme korda vähem, kui mina, ent see-eest oli ta jaanuaris-veebruaris teinud kaks korda nädalas jõutreeningut – erinevalt minust, kes seda üldse ei teinud. Ta väitis, et 63 km läbisõitmine ei ole probleem, aga ikkagi ei läinud Tartu maratonile. Miks?Las ta seletab oma sõnadega. „Esiteks on see üks hull võiduajamine. Miks ma pean 4,5–5 tundi võidu sõitma? Ära on kadunud selline matkameeste tase. 50-aastastel on liibuv vorm seljas ja kõik kütavad. Aga rõõmu ei ole. Tahaks matkata kuue tunniga, aga kõik võistlevad. Ja siis peab ka alla viie tunni sõitma.”„Teiseks ei ole suusatamine nii kõva kampaaniat teinud kui triatlon. Samas on see ju lausa kuritegu, mida Raivo E. Tammega tehti. Kuidas ta triatloniks valmistus... Suusatamisel ei ole ka sellist eeskõnelejat nagu tratlonil. Ja Tartu maraton vajaks uut juhti.”„Kolmandaks: spordimeestel tervikuna ei ole sellist mainet, nagu oli 40 aastat tagasi. Nohikutest IT-mehed on tänapäeva kangelased.”Nende kahe mehe tähelepanekud ja arutluskäigud, ühel n-ö üldplaaniline, teisel personaalsem, ei kata kogu Tartu maratoni osalusprobleemistikku – midagi jäägu ka teile kaasa öelda –, sest asjad on elus komplekssed, kuid nad annavad hea lähtepunkti, et küsimusega tegeleda, kui muidugi soovi sellega tegeleda asjaomastel isikutel on.< Raamatupidaja Kas ettevõte võib müüa autot ilma käibemaksuta?

25.05.2007 16:30 (16.34) Eesti maanteeratturid jahivad kodus UCI punkte [ERR Sport]

Janek Tombak on vÃµitnud kahel korral Tallinnas, kas nÃ¼Ã¼d vÃµtab heas vormis olev eestlane vÃµidu ka Tartus? Eesti rattaspordi hooaja suursÃ¼ndmusteks on traditsiooniliselt rahvusvahelise alaliidu UCI kalendrisse kuuluvad Tallinna ja Tartu GP. TÃ¤navu aga ei toimu vÃµistlused jÃ¤rjest, vaid nÃ¤dalase vahega. 7. SEB Ãœhispanga Tartu GP leiab aset 26. mail ehk pÃ¤ev enne Tartu Rattarallit, 6. E.O.S. Tallinn GP 1. juunil. Kui tavaliselt toimusid GP-sÃµidud Tallinnas ning Tartus jÃ¤rjestikustel pÃ¤evadel, siis seekord on nad hajutatud. â€žPÃµhjus peitub rattarallis,â€ teab Tallinna vÃµidukihutamise orgkomitee direktor Allar TÃµnissaar. â€žUCI tahtis seegi kord vÃµistlusi koos kalendrisse panna, ent tartlastele uus kuupÃ¤ev ei sobinud. Saan neist aru, sest rattaralliga seonduv oli neil juba varem paigas. Kuna meie nÃµustusime UCI plaaniga, on Tallinna vÃµistlus 1.1 kategooria oma, tartlastel aga vÃ¤Ã¤ringuga 1.2. Kuna mÃµlemad etapid on eestlastele olnud olulisteks reitingupunktide kogumiseks, siis kahju, et just olÃ¼mpiahooaja eelsel aastal selline olukord tekkis.â€ Koduseinad on eestlasi tihtilugu aidanud, sest Tallinna GP on kahel korral vÃµitnud Janek Tombak ja Tartus kolmel korral Jaan Kirsipuu. TÃµnissaar tuletas meelde, et viimastel aastatel on Tallinna ning Tartu GP toonud Eesti ratturitele umbes kolmandiku edetabelipunktidest. â€žMeie UCI-le jÃ¤releandmisi ei teinud ja vÃ¤hemalt esialgse plaani jÃ¤rgi kavatseme ka tulevikus oma Ã¼ritused jÃ¤tta mai viimasele nÃ¤dalavahetusele,â€ tunnistas Tartu vÃµistluste juht Indrek Kelk. â€žMingil mÃ¤Ã¤ral muutus nÃ¼Ã¼d korralduspool keerulisemaks, kuna pakkusime ratturitele siin Ã¶Ã¶bimise varianti.â€ TÃµnissaar lisas, et kahe GP vahelisel ajal viibivad sportlased Kloogal treeninglaagris ning loodab, et aasta pÃ¤rast toimuvad vÃµistlused taas jÃ¤rjest. Omad plussid on mÃµlemal vÃµidusÃµidul Kuigi Kelk on huvitatud, et Tartu GP oleks tulevikus 1.1 kategooria vÃµidusÃµit, leidis ta ka kraad kehvema vÃµistluse puhul eeliseid. Nimelt saavad Tallinnas vÃµistelda vaid profitiimid vÃµi rahvuskoondised, Tartus aga lisaks veel vÃ¤iksemad klubid. Seega tuleb eestlased Tallinnas koondada rahvuskoondise lipu alla, Tartus vÃµivad stardijoonele rivistuda vÃ¤iksemadki tiimid. â€žKui meil peab Kirsipuu sadulasse hÃ¼ppama koondise vÃ¤rvides, siis taaralinnas vÃµib ta esindada koduklubi CFC-d,â€ alustas TÃµnissaar, millele Kelk lisas: â€žnii saavad Tartus vÃµistelda ka nooremad ja mitte pÃ¤ris tippu kuuluvad Eesti rattamehed. See lisab kindlasti meie sÃµidule atraktiivsust.â€ Tallinna GP trumbiks on aga priskemad UCI punktid, mis peaksid rattureid veelgi rohkem vÃµidu nimel pingutama panema. MÃµlemale sÃµidule on tÃ¤navu oodata ligi 20 vÃµistkonda, seoses Tallinna aprilli sÃ¼ndmustega ei saabu Eestisse Moskva meeskond. Eesti eliitratturitest lÃ¤hevad starti Jaan Kirsipuu, Erki PÃ¼tsep, Andrus Aug, Allan Oras ja Tombak, kes erineva vÃµistlusgraafiku tÃµttu siiski Tallinnas ei osale. Samas nÃ¤eb kodukamaral pedaalimas Eesti noorema kaardivÃ¤e tegijaid, nagu Tarmo Raudseppa, Kalle Kriiti, Rein TaaramÃ¤ed ning Tanel Kangertit. Kuna mÃµlemad vÃµistlused on toimunud juba Ã¼le viie aasta, ei kulu korraldajatel enam palju aega lihtsate probleemidega vÃµitlemiseks. â€žKorralduskomitee tÃ¶Ã¶tab Ãµlitatult,â€ laususid mÃµlemad mehed kui Ã¼hest suust. KÃµige raskem on olnud liikluse Ã¼mberkorraldus, siin tÃ¤nusÃµnad eelkÃµige linnavalitsusele. Samuti jÃ¤tab soovida tÃ¤navate olukord,â€ lisasid kohaliku rattaelu vedajad nagu varem kokkuleppinuna. TÃµnissaar mainis veel, et tallinlased oleks vÃµinud oma vÃµistluse laupÃ¤evale lÃ¼kata, kuid siin tuldi vastu lÃ¤tlastele. â€žRiias toimub vÃµidusÃµit pÃ¼hapÃ¤eval, otsustasime ratturitele jÃ¤tta laupÃ¤eva vabaks,â€ kirjeldas TÃµnissaar. â€žMe peame Ã¼ksteisega arvestama, sest Euroopa sÃ¼dames toimub iga pÃ¤ev 150 km raadiuses mÃµni vÃµidusÃµit, seega peame olema paindlikud, kui soovime siin Ã¼ldse midagi korraldada.â€ Tallinna GP on seni toimunud NÃµmmel, TÃµnissaare sÃµnul vÃµib tulevikus sÃµit toimuda kuskil mujal. â€žKesklinnas on meil seda raske korraldada,â€ mÃµtiskles ta. â€žVÃµistlus on pikk ning kuna Tallinnas asuvad sadam ja raudteejaam kesklinnas, siis ei suuda me garanteerida, et kÃµik inimesed Ãµigeks ajaks sihtpunkti jÃµuavad. KÃ¼ll on aga variant, et etapp korraldada Pirital.â€ Tartu Rattarallil saab amatÃ¶Ã¶r end kÃµrvutada profiga 27. mail leiab aset 26. Tartu Rattaralli, kus traditsiooniliselt lÃ¶Ã¶vad asjaarmastajate kÃµrval kaasa pÃ¤ev varem vÃ¤Ã¤rtuslikke UCI edetabelipunte jahtinud elukutselised. Nii on teiste seas rattaralli vÃµidu noppinud Riho Suun, Jaan Kirsipuu, Lauri Aus, Jacky Durand, Tombak, PÃ¼tsep, Aug, Erika SalumÃ¤e ja Grete Treier. â€žKindlasti lisab vÃ¼rtsi enda vÃµrdlemine proffidega, kuid teisalt peab sellises seltskonnas ettevaatlik olema,â€ manitses Kelk. â€žElukutselised on ikka harjunud grupis sÃµitma, amatÃ¶Ã¶r vÃµib oma tegevusega kÃµigi elu kibedaks muuta. Seega soovitaks harrastajatel siiski Ã¤ssade arveteklaarimist distantsilt jÃ¤lgida ning omal tasemel ratturitega rinda pista.â€ Sellel aastal on trass eelnevatest erinev, kuna Tartu kandis tehakse hoolega teetÃ¶id. VÃµistlusdistantse on selgi aastal kaks â€“ 126 km pikkune pÃµhisÃµit ning 61 km pikkune lÃ¼hem variant. â€žKuna OtepÃ¤Ã¤-RÃµngu maanteel kÃ¤ib remont, viisime pika distantsi tema algsele trassile,â€ tutvustas Kelk. â€žRatturitele see kindlasti meeldib, kuid liikluskorralduslikult on tegemist mÃ¤rksa suurema katsumusega.â€ Kelk on veendunud, et maanteeratas on Eestis moodi minemas, seda ilmestavad ka kÃµiksugu numbrid. â€žEsmaspÃ¤evaks oli registreerunud rekordiliselt Ã¼le 3100 osaleja,â€ rehkendas Kelk. â€žSeega on vÃµrreldes mullusega ratturite arv kasvanud ca 20 protsenti.â€ Rahvasportlasi tÃµmbab endiselt Elion Estonian Cup Eesti rahvaspordi suursÃ¼ndmuseks on aastaid olnud mÃ¤girataste Elion Estonian Cup. Sarja seitsmendal aastal on nii mÃµndagi juba paika loksunud, seetÃµttu pole ka tÃ¤navu suuri muudatusi toimunud. Korraldajad loodavad sarjas osalejate arvestuses taas uut osalejarekordit. MÃ¶Ã¶dunud aastal oli Elion Estonian Cupile ligi 10 000 registreerunut ning osales 132 neljaliikmelist vÃµistkonda. Siiski on vÃµrreldes varasemate aastatega sarjas toimunud mÃµningased muudatused, mis peaksid veelgi tÃµstma nii osavÃµistluste taset kui kogu sarja atraktiivsust, samuti lisandub lÃ¤hitulevikus vÃµistlussarja uusi etappe. â€žElion Estonian Cup on tÃ¤navu kÃ¤ivitunud vÃ¤gagi edukalt,â€ ei varjanud korraldaja TÃµnissaar oma rÃµÃµmu. â€žSel aastal on kÃ¼ll mulluse 132 vÃµistkonna asemel 98 tiimi, kuid vÃµistkonnad peavad suuremad olema, seega on kasvanud ratturitegi arv. Meie delegaadid kÃ¤ivad igat vÃµistlust kontrollimas ning seni on kÃµik igati korras olnud. Kindlasti on seis parem kui mullu.â€ NÃ¤iteks esimesel etapil Viljandis osales Eesti parimate maastikuratturite kÃµrval ka maanteerattaÃ¤ssad Jaan Kirsipuu ja Erki PÃ¼tsep. Seejuures vÃµttis Kirsipuu ka sÃµidu vÃµidu. â€žRahvassportlased arenevad edasi,â€ nÃ¤eb ka jalgrattatreeneri leiba maitsnud TÃµnissaar. â€žSelleks, et praegu meie sarjas esimese saja sekka tulla, peab vanas mÃµistes meistrikandidaat olema. Paljud ju kÃ¤ivad talvel isegi soojal maal treenimas.â€ Eesti Jalgratturite Liidu EJL-i presidendi kohusetÃ¤itja Madis LepajÃµe sÃµnul lÃ¤heb Eesti jalgrattaspordil iga aastaga jÃ¤rjest paremini: â€žMeil on 15 profilepinguga vÃµidusÃµitjat, 21 vÃ¤lisklubides sÃµitvat amatÃ¶Ã¶ri ning mÃ¤rtsis-aprillis kogusid ligemale paarsada eestlast LÃµuna-Euroopas kilomeetreid, et valmistuda Eestis toimuvateks suuremateks jalgrattaspordi vÃµistlusteks.â€ Ivo DobkevitschJalgrattasport

26.01.2008 14:15 (16.34) Laupäeval selgitatakse juunioride meistreid [ERR Sport]

Tallinnas LasnamÃ¤e kergejÃµustikuhallis toimuvad laupÃ¤eval Eesti juunoride ja noorsoo meistrivÃµistlused kergejÃµustikus.Tulemused: Mehed: 60 m: 1. Teet Meerits KJK Sakala 6,92 2. Andres SaaremÃµts TÃœASK 7,03 3. Kristjan Reinaru SK Altius 7,13 4. Henrik Hunt SK Altius 7,19 5. Mart Muru Kuusalu SK 7,21 6. Mikk Maidla SK Altius 7,22 7. Sander SooÃ¤Ã¤r KJK Saare 7,30 Steven Teder SK ViraaÅ¾ DNF 300 m: 1. Kristjan Kangur SK ViraaÅ¾ 35,19 2. Sander SooÃ¤Ã¤r KJK Saare 35,45 3. Georg Vladimirov KJK Vike 35,61 4. Andres SaaremÃµts TÃœASK 35,96 5. Mikk Maimann KJK JÃ¤rvala 36,36 6. Mikk Maidla SK Altius 36,40 7. Jaan-Kristjan Unt TÃœASK 36,64 8. Marek Loik KJK Vike 36,72 800 m: 1. Vahur Vainu Rapla JK 1.58,89 2. Viljar Uljas Tartu SS Kalev 1.59,70 3. Marcus Pruuli TIPP 1.59,91 4. Oleg MalÃµsev SS Kalev 2.01,20 5. Andi Gebruk Elite Sport 2.05,25 6. Raul Liebenau SK Maret Sport 2.05,83 7. Artur AlakÃ¼la SS Kalev 2.08,35 8. Sten Vahermets KJK Vike 2.08,37 3000 m: 1. Deniss KoÅ¡elev KJK Kalev SillamÃ¤e 8.48,63 2. Keio Kits EMÃœ SK 9.01,85 3. Ivan Jutkin JK Tempo 9.04,86 4. Timo Kilp Kose 2000 9.26,92 5. Taavi Kaiv Stamina SK 9.42,72 6. Madis Tamm Kose 2000 9.44,25 7. Olavi Villemson KJK Sakala 9.47,18 8. Ants Erik Assmann SK Contra 9.55,76 60 m tj: 1. Teet Meerits KJK Sakala 8,03 2. Rauno Kirchbaum SK Altius 8,04 3. Georg Vladimirov KJK Vike 8,38 4. TÃµnis Lukk KJK Saare 8,45 5. Mikk Maimann KJK JÃ¤rvala 8,46 6. Madis Upan Active TC 8,62 Kermo Rudissaar SK Contra DNS Kaarel JÃµevÃ¤li Audentese SK DNS KÃµrgushÃ¼pe: 1. Hendrik Lepik Active TC 208 O 185 190 193 196 199 202 205 208 210 O - O O XO O O O XXX 2. Igor Sjunin TSEFEI 205 O 185 190 193 196 199 202 205 208 O O O XXO O O O XXX 3. Juhan Kilumets Leksi 44 202 O 185 190 193 196 199 202 205 O O O XO XXO O XXX 4. Kaarel KÃ¤rner Tartu SS Kalev 202 XO 185 190 193 196 199 202 205 O X- O O XO XO XXX 5. Magnus Kirt SK Maret Sport 199 O 190 193 196 199 202 O XO O O XXX 6. Artur Liiv Tartu SS Kalev 199 XO 185 190 193 196 199 202 O O XXO O XO XXX 6. Sander Rannus Audentese SK 199 XO 185 190 193 196 199 202 O O XO XO XO XXX 8. Rando Tomingas Kuusalu SK 196 XO 185 190 193 196 199 O XO XO XO XXX KaugushÃ¼pe: 1. Kaarel JÃµevÃ¤li Audentese SK 6,96 6,60 6,69 4,67 X X 6,96 2. Artur Liiv Tartu SS Kalev 6,87 6,57 X 6,68 6,87 6,54 X 3. Anton BarÃµsnikov Audentese SK 6,82 6,28 6,79 6,13 6,54 X 6,82 4. Henrik Hunt SK Altius 6,78 X 6,59 6,64 X 6,58 6,78 5. Allar Saar Elite Sport 6,63 6,60 X 6,63 4,63 X 6,43 6. Kaarel KÃ¤rner Tartu SS Kalev 6,60 X 6,60 X 6,25 6,44 X 7. Taavi Ivan SK "Beavers" 6,56 6,13 6,30 6,38 X X 6,56 8. Andre Ankru SK Altius 6,26 6,26 X X X X X KolmikhÃ¼pe: 1. Igor Sjunin TSEFEI 15,29 X 14,67 14,48 14,61 15,29 - 2. Sergei Novikov KJK VISA 14,06 13,72 13,86 13,91 14,06 13,93 3. Andre Ankru SK Altius 13,93 13,48 X 13,82 13,78 13,93 13,50 4. Rivar Tipp SK Altius 13,82 X 13,07 13,46 13,43 13,82 13,55 5. Martin Seetur KSK Alem 13,37 13,01 X 13,24 X 13,37 13,26 6. Indrek Saar PÃ¤rnumaa SL 13,32 12,93 13,32 13,30 X 13,03 X 7. Dmitri TsÃµganov KJK Atleetika 13,32 12,97 13,32 12,91 12,94 13,13 13,03 8. Taavi Suurkivi KSK Alem 13,12 12,42 12,92 12,99 12,94 13,12 X TeivashÃ¼pe: 1. Hendrik Themas Elite Sport 475 XO 420 430 435 440 445 450 455 460 465 475 O - - O - X- XO O XO XO 485 XXX 2. Kuldar Paju Active TC 460 O 400 410 420 430 435 440 445 450 455 460 O - O - O - O - XO O 465 XXX 3. Ramo Kask Leksi 44 450 O 400 410 420 430 435 440 445 450 455 O O O XXO - XO O O XXX 4. Ragne Amandus SK Contra 430 O 400 410 420 430 435 440 O - O O - XXX 5. Artur Kummer Rapla JK 430 O 380 400 410 420 430 435 O XO O O O XXX 6. Martin Sisas Rapla JK 420 O 420 430 435 O - XXX 7. TÃµnis Lukk KJK Saare 420 O 360 380 400 410 420 430 O XXO O XXO O XXX 8. Veiko Kriisk TÃœASK 400 XO 400 410 420 XO - XXX KuulitÃµuge: 1. Markko Ratas KJK Sakala 17,98 16,37 16,89 X 17,05 17,87 17,98 2. Martin Kupper Audentese SK 15,96 15,39 X 15,96 15,79 X X 3. Priidu Niit Emmaste SK 15,81 14,56 15,06 15,77 15,43 15,06 15,81 4. Mart Meos VAK Staier 15,35 15,35 X 14,93 14,92 X X 5. Kuldar Paju Active TC 15,08 14,19 X X 14,56 15,08 14,57 6. Rando Kapralov Kuusalu SK 14,87 14,87 12,98 14,83 X X X 7. Marko Traks KJK LÃµunalÃµvi 14,63 13,77 14,63 X X - - 8. Sander Rits SK Altius 14,14 5000 m kÃ¤imine: 1. Risko Nogelainen LÃ¤Ã¤nemaa KJK 23.38,47 2. Artjom DjatÅ¡uk KJK Kalev SillamÃ¤e 27.32,65 Ainar Veskus KJK Kalev SillamÃ¤e DQ 5000 m kÃ¤imine (noored): 1. Valeri Andrejev NPSK Narvic 26.36,83 2. Georgi Petrov NPSK Narvic 29.00,31 Naised: 60 m: 1. Grit Å adeiko TÃœASK 7,62 2. KÃ¤rt Kuningas Elite Sport 7,82 3. Kerli Laht KJK LÃµunalÃµvi 7,91 4. Maarja Kalev NÃµmme KJK 8,03 5. Krisly Viidikas KJK JÃ¤rvala 8,04 6. Anni Kuresoo Tartu SS Kalev 8,05 7. Svetlana Abramova SS Kalev 8,28 8. Mari Truumees KJK Saare 8,41 300 m: 1. Krisly Viidikas KJK JÃ¤rvala 40,77 2. KÃ¤rt Kuningas Elite Sport 41,57 3. Kerli Laht KJK LÃµunalÃµvi 42,82 4. Jevgenia Mateitsuk SS Kalev 43,46 5. Helina Karvak NÃµmme KJK 43,78 6. Kersti Nurmik NÃµmme KJK 44,01 7. Minna Kuslap SK Contra 44,09 8. Jelena Borovkova KJK Kalev SillamÃ¤e 44,22 800 m: 1. Jevgenia Mateitsuk SS Kalev 2.20,22 2. Janika Ardel SK "Beavers" 2.22,53 3. Kristi TÃ¼li Tartu SS Kalev 2.24,81 4. Marika Turb NÃµmme KJK 2.33,75 5. Kairin Ã–Ã¶pik KSK Alem 2.37,17 6. Angela Taro KJK Saare 2.49,37 1500 m: 1. Kristina Dolmatova SS Kalev 4.59,66 2. Janika Ardel SK "Beavers" 5.04,93 3. Roza BrÃµtkina SS Kalev 5.06,69 4. Marju Stern SS Kalev 5.07,99 5. Johanna Sepp LÃ¤Ã¤nemaa KJK 5.36,64 6. Kadri Kask KJK Vike 5.42,26 7. Anneliis VahtramÃ¤e VAK Staier 5.56,29 8. Anna Kukankova KJK VISA 6.03,92 Valeria Donets SK Dynamis DNF 60 m tj: 1. Grit Å adeiko TÃœASK 8,66 2. Ingrid Jukk TÃœASK 9,05 3. Paula-Karoliina TÃµevÃ¤li KJK Vike 9,13 4. Kaidi Plamus Elite Sport 9,33 5. Helina Puusepp Audentese SK 9,37 6. Kristi Krull Audentese SK 9,44 7. Pille-Riin Toomsalu KJK Saare 9,46 8. Triin Ott TÃœASK 9,48 3000 m kÃ¤imine: 1. Meeli PÃ¤llin SK Maret Sport 15.59,49 2. Triin Tiitsu KSK Alem 18.33,73 3. Irina TkatÅ¡enko KJK Kalev SillamÃ¤e 19.24,64 4. Natalja Demidova PÃ¤rnu Kalevi KJK 20.53,00 Kati Pulst LÃ¤Ã¤nemaa KJK DNS Ragle Raudsepp LÃ¤Ã¤nemaa KJK DNS Evelin Tomingas LÃ¤Ã¤nemaa KJK DNS KaugushÃ¼pe: 1. Liane Pintsaar Tartu SS Kalev 5,65 5,65 X X 4,10 X X 2. Anni Tolk Elite Sport 5,48 5,37 5,48 X X X 5,47 3. Jaanika Jaago Elite Sport 5,37 5,32 5,28 X 5,20 5,37 5,18 4. Teele Palumaa SK Fortis 5,29 5,09 - 5,29 5,17 5,07 5,24 5. Elina Lehtmaa TÃœASK 5,14 5,09 4,90 X 5,14 5,02 3,02 6. Maarja Kalev NÃµmme KJK 5,13 4,77 5,13 3,86 - - - 7. Laidi Sergejeva NÃµmme KJK 5,12 4,93 5,12 X 4,92 4,80 4,93 8. Siiri Saaver KJK Vike 5,09 4,89 5,09 X 5,01 4,81 X KolmikhÃ¼pe: 1. Liane Pintsaar Tartu SS Kalev 12,66 12,11 12,33 - 12,17 X 12,66 2. Jelena Borovkova KJK Kalev SillamÃ¤e 11,64 X 11,58 11,50 11,60 X 11,64 3. Maja Å½ernjak NPSK Narvic 10,96 10,50 10,74 10,42 10,85 10,96 10,24 4. Kristi Jurgenstein PÃ¤rnu Kalevi KJK 10,37 X 10,29 X - 10,37 X KuulitÃµuge: 1. Britta JÃ¤Ã¤rats TÃœASK 12,94 11,79 12,47 12,47 X X 12,94 2. HÃ¤li-Herta Haavapuu Emmaste SK 11,52 X 11,19 10,54 10,90 10,88 11,52 3. Kati Ojaloo KJS Sakala 11,35 9,87 10,43 10,24 9,99 11,35 10,52 4. Helly-Ann Laine SK Maret Sport 11,06 X X 11,06 X X X 5. Kadri Paat KJK Saare 10,72 10,03 10,72 10,40 X X X 6. Liisa Limberg KSK Alem 10,50 9,48 10,40 10,21 10,50 10,07 10,15 7. Ketlin Hansen KJK Harta 10,22 8,84 9,85 9,82 9,92 10,08 10,22 8. Riina Lai SS Kalev 9,93 KÃµrgushÃ¼pe: 1. Ingrid Jukk TÃœASK 172 O 160 163 166 169 172 175 O XO O XO O XXX 2. Teele Palumaa SK Fortis 169 XO 160 163 166 169 172 O O O XO XXX &

02.02.2013 15:25 (16.34) Riigikogu esimehe Ene Ergma kõne Tartu rahulepingu aastapäeval [Riigikogu]

Austatud daamid ja hÃ¤rrad! ÃœheksakÃ¼mmend kolm aastat tagasi, Ã¶Ã¶l vastu tÃ¤nast, kirjutati Tartus alla Eesti Vabariigi ja NÃµukogude Venemaa vahelisele rahulepingule, millega lÃµpetati VabadussÃµda ja mÃ¤Ã¤rati Eesti idapiir. Lepinguga tunnustas NÃµukogude Venemaa iseseisvat Eesti Vabariiki. Eesti riigi sÃ¼nd kuulutati vÃ¤lja ligi kaks aastat varem, kui PÃ¤rnus ja seejÃ¤rel Tallinnas loeti ette â€žManifest kÃµigile Eestimaa rahvasteleâ€œ, mida levitati ka trÃ¼kilehtedel. Eesti riik eksisteeris, kuid ilma rahvusvahelise tunnustamiseta. Esmakordne tunnustus saadi Tartus. SeetÃµttu nimetaski president Lennart Meri Tartu rahulepingut, Eesti Vabariigi Ã¼ht alusdokumenti, meie riigi sÃ¼nnitunnistuseks. Suurriiklikule mÃµtteviisile on omane arusaam, et suured riigid on tekkinud plaanipÃ¤rase arendamise tulemusena, vÃ¤ikeste riikide olemasolu on aga omamoodi juhus. Nii nagu oli 20. sajandi maailmasÃµdade vahelisel ajal, nii on ka nÃ¼Ã¼d neid, kes Ã¼tlevad: â€žSaatus lihtsalt mÃ¤ngis need kaks juhust 20. sajandil teile kÃ¤tte.â€œ â€žMeil oli 20. sajandil kaks vÃµimalust iseseisvust saavutada ja me kasutasime mÃµlemad Ã¤ra!â€œ vastame siitpoolt uhkusega. Elu koosnebki juhustest â€“ vÃ¤ikestest, suurtest ja pÃ¤ris suurtest. KÃµik riigid, nii suured kui ka vÃ¤ikesed, on sÃ¼ndinud juhustest, miljonitest juhustest. Aga juhus juhib julget. IseÃ¤ranis vÃ¤ikeriikide puhul on julged juhuseid kasutanud. Eesti riigi sÃ¼nd nÃµudis julgust, vaprust ja otsustavust, kindlasti ka annuse idealismi. Eesti riigi loomise ja VabadussÃµja ajal seatud eesmÃ¤rgid vÃµisid tunduda pÃµhjendamatu idealismina, kuid ajalugu on kinnitanud nende Ãµigsust. Kelles leida veel rohkem idealismi ja otsustusjulgust kui mitte gÃ¼mnaasiumiÃµpilastes? Mis saab olla sÃµjamehele Ã¼llamat kui just oma maa ja riigi eest vÃµidelda? Julgus ja vaimustus vÃµimalusest oma riiki luua Ã¼hendas VabadussÃµja alguspÃ¤evadel koolipoisid ja meie andekad vÃ¤ejuhid. Selles koosluses tekkis Ã¼hine ja vÃµimas energia, sÃ¼ndis Ã¼hine vaimsus. SÃµjajumal eelistab valida poole, kus on rohkem tegutsemisindu. Eesti sÃµjaline jÃµud peitus eeskÃ¤tt tahtes ja vaimsuses, mitte relvastuses. Viimast ei saanudki sÃµja alguspÃ¤evil Ã¼lemÃ¤Ã¤ra tÃµsiselt vÃµtta â€“ kahe vÃµitleja peale Ã¼ks vintpÃ¼ss mÃµne Ã¼ksiku padruniga. Raskerelvi, suurtÃ¼kke polnud hoopis. Ka isikkoosseisu suurus jÃ¤i sissetungijate omale alla. Ent oma vaimuga olime neist mÃ¤ekÃµrguselt Ã¼le. Miks mitte siinkohal parafraseerida Jakob Hurta: Eesti ei vÃµitnud sÃµda ega saanud seelÃ¤bi suureks mitte relvade vÃµimsuse vÃµi nende kandjate hulga tÃµttu, vaid vÃµitlejate vaimu toel. SÃµdades on palju juhuslikkust, lahingute kÃ¤igus ohtralt ettearvamatut. Vaimsus aga ei saa olla juhuslik. Vaimsus on see, mida saame kodust ja koolist. KÃµige enam loovad ja levitavad vaimsust eeskujud. RÃ¤Ã¤kides VabadussÃµja vaimust ja vaimsusest, ei pea me silmas sÃµjavaimu, vaid ikka midagi haaravamat ja suuremat. Ka Tartu rahu vaim ei seondu ainult Jaan Poska juhitud delegatsiooni suurepÃ¤rase tÃ¶Ã¶ ja selle tulemusega. Tal on meie jaoks hoopis laiem tÃ¤hendus. Kahtlen, kas seda tÃ¤pselt sÃµnastada saabki. Kindlasti on vÃ¤ga oluline, et peagi juba sajand on mÃµlemad, nii VabadussÃµda kui ka Tartu rahu, olnud eesti rahvale ammendamatud vaimujÃµu allikad. Head kuulajad! TÃ¤napÃ¤eva Eesti kaitsekontseptsiooni Ã¼ks nurgakivi on rahvusvaheline sÃµjaline koostÃ¶Ã¶. See hÃµlmab nii korrapÃ¤raseid kaitsekonsultatsioone kui ka praktilist sÃµjalist koostÃ¶Ã¶d kriisipiirkondades. Eesti sÃµjavÃ¤gi alustas rahvusvahelist koostÃ¶Ã¶d ammuilma enne pÃµhjalike kontseptsioonide vÃ¤ljatÃ¶Ã¶tamist, ehk isegi enne Eesti armee ametlikku sÃ¼nnidaatumit. Viimase vÃ¤ite jÃ¤taks kÃ¼ll ajaloolastele vaielda. Rahvusvaheline toetus meie noorele, isegi tunnustamata riigile oli VabadussÃµjas Ã¼limalt oluline ja vajalik. See vÃ¤ljendus sÃµjavarustuse andmises ja ka otseses lahingutes osalemises. Hindamatu oli toetusega kaasnenud positiivne moraalne efekt, Eesti armee vaim sai tohutut tuge. Silmapaistev oli Soome vabatahtlike rÃ¼gementide, Briti kergristlejaeskaadrite ja Vene valgekaartliku PÃµhjakorpuse tegutsemine. Mitte vÃ¤hem mÃ¤rkimisvÃ¤Ã¤rne oli LÃ¤ti brigaadi, Ingeri pataljoni, Taani kompanii ja Rootsi vabatahtlike toetus. Eesti iseseisvust kaitsti ja tugevdati rahvusvahelise koostÃ¶Ã¶ga. Riigina veel tunnustamata Eesti ei olnud Ã¼ksi, tal oli tubli ja vÃ¤ga oluline toetus. EbaÃµiglane oleks vÃµimaluste, vÃ¤ljaÃµppe ja relvastuse poolest vÃµrrelda Eesti kui NATO liikmesriigi armeed nende Ã¼ksustega, kes kogunesid VabadussÃµja algusnÃ¤dalatel. KÃ¼ll on aga vÃµrreldav kaitsetahe, ilma milleta ei ole kaitsevÃµimet. Isegi kÃµige uhkem ja ajakohasem varustus ei suuda seda kompenseerida. Eesti praegune kaitsevÃµime on rajatud esmasele iseseisvale kaitsevÃµimele ja NATO kollektiivkaitsele. Peame suutma ennast kuni liitlaste saabumiseni ise kaitsta. Kas tÃ¤napÃ¤eva Eesti noortel on piisavalt kaitsetahet? Olen optimist. Kohtumistelt koolinoortega olen kaasa vÃµtnud veendumuse: kui tÃµepoolest peaks selline vajadus tekkima, minnakse Eesti riiki kaitsma. Tullakse kas vÃµi vÃ¤lismaistelt Ãµpingutelt tagasi ja minnakse. Iseseisva Eesti riigi ja tema vÃ¤Ã¤rtuste eest on meie noored valmis vÃµitlema vajaduse korral ka sÃµjas. RiigikaitseÃµpetuse populaarsus Eesti koolides kasvab. Kui kÃ¼mme aastat tagasi Ãµpetati riigikaitset 46 koolis, siis praeguseks on koolide arv suurenenud ligi saja vÃµrra. RiigikaitseÃµpetus ei ole kaugeltki sama mis sÃµjaline Ãµpetus. Viimane on sellest vaid osa. Kooli tunniplaanides on ka sellised ained nagu kodanikuÃµpetus ja inimeseÃµpetus, mis on tihedalt seotud riigikaitsega. RiigikaitseÃµpetuse eesmÃ¤rk on selgeks teha, kuidas hoida ja kaitsta oma rahvast ning riiki. Ka sÃµjamees on osa rahvast ja riigist. SÃµduril on sÃµjas kaks pÃµhilist kohustust: tÃ¤ita lahinguÃ¼lesanne ja ellu jÃ¤Ã¤da. Alati see ei Ãµnnestu, lahingud vÃµidetakse sageli elu hinnaga. Ent kui lahingus kaotatakse kas vÃµi Ã¼ks elu, ei saa vÃµitu nimetada absoluutseks. Ohvitserid, vÃ¤ejuhid ei vastuta Ã¼ksnes lahinguoperatsiooni edukuse eest, vaid ka sÃµjameeste elu ja tervise eest. SÃµdur kaitseb oma maad ja rahvast, seetÃµttu on vastutus tema eest riigil ja Ã¼hiskonnal. Ãœhiskonna tÃ¤helepanu kaitsevÃ¤elaste tÃ¶Ã¶dele ja probleemidele peaks kindlasti olema senisest suurem. KaitsevÃ¤elast tuleb Ã¼hiskonnas vÃ¤Ã¤rtustada. Loodan, et sellele aitab kaasa kÃ¤esoleva aasta 23. aprillil Eestis esimest korda tÃ¤histatav veteranipÃ¤ev. Meie veteranid on peamiselt rahvusvahelises sÃµjalises operatsioonis osalenud mehed ja naised. Nad vÃ¤Ã¤rivad mÃ¤rkamist ja tunnustamist. Lugupeetud daamid ja hÃ¤rrad! VÃ¤idetakse, et Tartu rahulepingut ega sellega mÃ¤Ã¤ratud piire pole NÃµukogude Venemaa kunagi pidanud siduvaks ega tÃµsiselt vÃµetavaks. Lepingu sÃµlmimine olevat olnud vaid aja vÃµitmiseks tehtud taktikaline samm. KÃ¼llap see nii ka oli. Selle tÃµestuseks on kas vÃµi piiri tagant juhitud riigipÃ¶Ã¶rdekatse 1924. aasta detsembrikuus ning 1939. ja 1940. aasta aktsioonid, mis lÃµppesidki Eesti riigi okupeerimisega. Ã–eldakse ka otse: â€žTartu rahuleping on tÃ¤nase pÃ¤eva jaoks tÃ¤htsusetu ajalooÃ¼rik, unustage see!â€œ Loomulikult on see meile solvav. See on justkui Ã¼leskutse salata oma sÃ¼ndi ja pÃ¤ritolu. Tartu rahuleping on esimene ja seni ka viimane leping, mille sÃµlmimisel osalesid kÃµneluste laua taga Ã¼he poolena Eesti diplomaadid, kes olid pidanud ka eelnenud rahulÃ¤birÃ¤Ã¤kimisi. Teine maailmasÃµda lÃµpetas Eesti iseseisvuse, laastas tugevasti meie maad ja rahvast. Aga nii nagu see pÃ¤Ã¤steti valla meie selja taga, sÃµlmiti ka rahulepped meie selja taga ja meie kahjuks. SeetÃµttu rÃ¤Ã¤gime nÃ¼Ã¼d 95-aastase Eesti Vabariigi puhul kaks korda kahekÃ¼mne kahest iseseisvusaastast. Usun, et praeguste Eesti diplomaatide professionaalsus ja isamaalik vaimsus ei jÃ¤Ã¤ maha Jaan Poska juhitud lÃ¤birÃ¤Ã¤kimisdelegatsiooni liikmete omast. Loodan, et sÃµjad meie territooriumi enam ei puuduta ning Eestil ei tule uut rahulepingut sÃµlmida. Diplomaatide pÃµhitegevus ei ole konflikti tagajÃ¤rgede silumine, vaid lÃ¤birÃ¤Ã¤kimiste pidamine konfliktide Ã¤rahoidmiseks. Demokraatlike riikide armeede peaÃ¼lesanne on tÃµsta oma vÃµimekust eeskÃ¤tt sÃµdade Ã¤rahoidmiseks. Eesti eesmÃ¤rk on tÃ¶Ã¶tada ja tegutseda selle nimel, et Tartu rahu jÃ¤Ã¤kski viimaseks dokumendiks, mida oleme Ã¼he sÃµdiva poolena sÃµlminud. SeetÃµttu ei ole Tartu rahul mitte ainult ajalooline ja juriidiline tÃ¤hendus, vaid see on aktuaalne ka tÃ¤nases pÃ¤evas. Head Tartu rahulepingu aastapÃ¤eva kÃµigile! Riigikogu pressitalitus Gunnar Paal , 631 6351 gunnar.paal@riigikogu.ee

18.05.2015 13:45 (16.34) Pullerits: Mida näitas Tartu rattaralli tühjendussõit? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Ühel hetkel, kümme kilomeetrit Tartust, tekkis tagaajamisinstinkt (fotol vasakul). Kuigi ees ootas pikk teekond, terve Tartu rattaralli ring. Ja kuigi saakloom asus kaugel, ligi pool kilomeetrit eespool. Ometi mõjus ta motiveerivalt. Eriti nädal enne Jõgeva rattarallit.Aga jõudu ja sitkust peaks ju jaguma, sosistas alateadvus. Kahel möödunud nädalal sai ju korralikult vändatud. Üle-eelmisel nädalal 230 km ja eelmisel 306, sh nädala lõpuks pühapäeval 122,5 km paarissõitu keskmise kiirusega 30,5 km/h. Nüüdki, lõppenud nädala laupäeval, oli kahe kaaslasega plaan hoida keskmist kiirust 31-32 km/h kandis.Olime ületanud Tartu-Jõgeva maanteel Amme jõe, kui silmasime ees kulgemas motorollerit. Asusime seda püüdma. Suurt tööd tegi Üllar Petrovitš, kes võttis Tartu rattaralli raja kaks esimest rasket tõusu, ligi kilomeetrise enne Võiblat ja 800-meetrise enne Lähtet enda vedada. Lähte tipus andis vahetuse üle mulle, vedasin sinnani, kus vasakut kätt käivad inimesed Äksi nõia juures vastuvõtul. Seal võttis tuule murdmise üle kolmanda aasta arstitudeng Steve Astok ning enne Äksi motelli ja kirikut, pärast 7 km pikkust tagaajamist, saime motorollerile järele (fotol ülal paremal). Otsustasime, et tõmbame hinge ning laseme tal endid krobelisel asfaldil väikese tõusukaldega vastutuulelõigul vähemalt Tabivereni vedada.Tabiveres märkasin kergliiklusteel tumedas dressis ratturit (fotol vasakul) ning kutsusin ta sappa. Kui ta järele jõudis, seletasin talle, mis on meie plaan – sõita Jõgevani, sealt keerata Laiuse poole ning Laiuselt läbi Kuremaa, Palamuse, Luua, Kaiavere, Elistvere, Vedu ja Aovere Tartusse tagasi. Et ta meie tuules kodunt asja ees teist taga liiga kaugele ei sõidaks.Juba Tabiveres vaatasime, et rolleri kiirus kipub liiga aeglaseks jääma. See liikus 33-ga, võinuks aga minna 37-38-ga. Tornimäe laskumisel otsustasime sõnadeta, et aitab küll tuules passimisest ning asusime tööle (fotol all paremal): Petrovitš võttis hoo üles, mina tema tuulest veel vunki juurde ning roller jäi.Aga Tornimäe laskumisele järgneb ligi poolteist kilomeetrit salakavalalt lauget tõusu. Ja pärast Mullaveret tuleb soise metsa vahel tuulekoridor. Pikkjärvele viiva tõusu alla sai roller meid uuesti kätte. Tuul pidevalt valjenes. Järgmised kolm kilomeetrit, kuni Kaarepereni, ekspluateerisime rollerit tuulemurdjana. Siis, enne Kaarepere raudteeviadukti, keeras roller kõrvale ning edasi tuli hakata täie jõuga tööd tegema.Kaarepere kaupluse juures oli suurem seltskond rattureid sadulast roninud ja poe ette parkinud (fotol vasakul parempoolses servas). Tohoh, kas jaks juba otsas? Tõsi, ega kerge olnud. Järgneval laugel laskumisel oli suisa tegu, et vedades kiirust 31-32 kandis hoida (fotol all paremal). Petroviš mainis, et kui Tartu rattarallil ka samasugune tuul puhub, siis mingit kahesajast punti küll ei teki. Nõus. Siis on kogu punt peagi ribadeks. Enamik teest kulgeb ju avatud põldude vahel. Pärast Pedja jõe ületamist, 3 km enne Jõgevat, kui järgneb lauge paremkurv vastumäge, lõõtsutas üle suure välja vastu selline tuul, et kohati kukkus kiirus 25 peale.Jõudsime Tartust Tähtvere kaugeimast nurgast Jõgevale 1:32ga ning keerasime Mustvee maanteele. Kohe läks üksjagu kergemaks. Ent juba kaugelt, üle raudteeviadukti ja laiade ringteede (fotol all vasakul), paistis taamal ähvardav Laiuse mägi.Sattusin vedama poolteist kilomeetrit enne mäe jalamile jõudmist. See oli viga, mida rattarallil ei tohi korrata – enne tõusu ei tohi vedada! Astok ja Petrovitš tulid tagant puhanuna välja ning mul tuli näha parasjagu kurja vaeva, et nendest kinni hoida. Ja see tõus on pikk, olge hoiatatud, selleks tuleb energiat varuda. Seda enam, et ega mäe tippu alt näe: sõidad, tundub juba, et oled üleval, aga kui edasi liigud, siis näed, et tippu on minna veel ja veel. See on koht, kus, kui suurem grupp on rattarallil seni koos püsinud, võetakse kindlasti rünnakuid ette.Laiuse (fotol paremal) peale keerates tuuleolud paranesid. Tee muutus küll kitsamaks, aga 40 km/h hoidmine õnnestus kerge vaevaga. Tegelikult, kui nüüd järele mõelda, siis algas peagi metsa vahel vist taas salakaval tõus, aga suure grupiga läheb selle võtmine kindlasti valutult. Kuid ettevaaltikuks tuleb muutuda siis, kui kauni allee all märkate paremal tuuleveskit (fotol alla vasakul). Siis hakkab tee laskuma, aga tähelepanu – ärge tiivustuge!Allee alt keerab tee Kuremaale jõudes kergelt paremale, siis kohe laskumisel vasakule, ning kuna laskumine on järsk, tekib tahtmine kiirust lisada, kui... ohohoo, kuhu nüüd?!! Ees on ristmik, väike tee läheb otse... Kerge on pead kaotada.Too on väga ohtlik laskumine. Sest otse mäe all, kui kiirus võib olla vabalt 60 km/h, tuleb teha parempööre (fotol paremal). Seal, karta võib, sõidavad nii mitmedki uljad mehed otse kraavi. Kindlasti panevad korraldajad sinna kiirabibrigaadi ootele.Edasi, kel õnnestunud kurvis püsti jääda, järgneb sõit Palamuse poole: paremat teepoolt palistab puuderivi, kilomeetri pärast keerab tee aegamisi vasakule metsa alla ning veel kilomeetri pärast väljub lagedate põldude keskele (fotol vasakul), kust algab lauge tõus. Siin oleneb väga palju tuule suunast. Meile puhus see laupäeval küljelt tagant. Nii kujunesid viimased 2 km enne Palamuset sõidu üheks nauditavamaks, kui kiirus kasvas ilma suurema vaevata 45 km/h-ni ja üle sellegi.Palamusel (fotol paremal), kui vasakule jäävast paisust mööda sõidetud, järgneb sajakonna meetri pärast järsk pööre paremale. Kes liiga suure hooga tuleb, ärgu imestagu, kui end rohumaalt leiab. Palamuselt väljudes järgneb veel üks salakaval, ligi kilomeetrine tõus, enne kui jõuate laia oru servale. Jah, sellest saab alla sõita (fotol all vasakul), ja kulgenud risti üle oru põhja, ootab teises servas tõus (alumisel vasakpoolsel fotol taamal).Petrovitš võttis toda tõusu hooga – väga palju oleneb õigeaegsest ja õnnestunud ülekande valikust –, läksin talle järele. Astok oli end eelmiste päevade trennidega ilmselt üksjagu kurnanud ega hakanud punnima. Aga see oli hea näide, kui kerge on tol tõusul maha jääda, kui ei kasuta ära laskumise inertsi või kui jõuvarud on hakanud ammenduma. Kes seal jääb, ongi jäänud. Me muidugi ootasime kaaslase järele.Luua laskumisel ja selle järel (fotol paremal) läheb ilmselt kihutamiseks. Seal kohe on selline õhustik ja profiil, et kutsub vajutama. Tõenäoliselt keerab grupp seal gaasi põhja. Kuid veidi rohkem kui 2 km pärast hoidke silmad lahti, et metsa vahel vähemärgatavat vasakpööret Kaiavere peale maha ei magaks. Seal ootab ees pisut hüpitavat asfalti, siis umbes 2 km pikkune hästi lauge ja avatud maastikul kulgev tõus, kus määravaks saab taas positsiooni valik grupis. Lauda bussipeatuse juurest järgneb Kaiaverre kergelt laskuv rada, kus tõenäoliselt taas kiirus üles keritakse.Kaiaveres, pärast teravnurkset pööret paremale – raja kõige järsem pööre – tuleb punnida sada meetrit mäenukile ning sealt hooga alla üle soo kulgevale 850 pikkusele kruusalõigule (fotol vasakul). Laupäeval oli teekate kõva, aga kui sõita suures grupis ja näiteks ligi 40ga, tuleb end valmis panna pidevateks põrutamisteks.Pärast Elistveret (fotol paremal) hakkas Petrovitš ees tempot kruvima. Või õigemini hoidis ta seda 40 km/h kandis. Seal oli mul laupäeval esimene koht, kus tundsin, et sõit hakkab ajudele. Ligi 100 km oli juba läbitud. Tagasitee Laiuselt Tartu poole saab oma sagedaste pöörete ja tavalisest kitsamatel, killustikuga kaetud teedel olema kahtlemata närviline. See hakkab vaimu kurnama, pole kahtlust, eriti kui tugevamad veel tempot teevad. Ilmselt hakkab paljusid kummitama ka janu ja nälg. Astok oli tulnud sõitma kahe väikse pudeliga ning need said tal tühjaks. Mul oli kaasas üks liitrine pudel. Sellest oli umbes kolmandik veel alles. Andsin paar lonksu Astokile, kellel selgelt ei paistnud olevat parim päev. (Aga eks te proovige arstiõpingute kõrvalt veel pikki rattatrenne teha.)Poolteist kilomeetrit pärast Juula küla läbimist, seal, kus algava metsa vahel näitab viit paremale Igaverre, algab lohust kilomeetrine tõus (fotol vasakul). Läksin enne seda ette, et tempot kontrollida. Rattarallil see nõks muidugi ei aita, seal üritavad ilmselt taas mitmed mehed grupist plehku panna. Väike nõuanne: tõusule eelneb väike laskumine, kus saab hoo üles, nii et mõistlik on seal mitte etteotsa trügida, vaid kasutada tagant saadavat inertsi ning, hoides vasakule, grupist tõusu kõige raskemal, esimesel osal mööda saada. Seejärel, paremkurvis, tõus lamendub, jõuab korraks justkui tasasele lõigule, ent jätkab siis seal, avatud osal veel ronimist. Võtsin toda osa vastutuules 25ga, mis polnud väge kehv kiirus, aga millest vaevalt et piisab rattarallil parematega kaasa minemiseks.Ja siis täie hooga Saadjärve poole laskumisele (fotol paremal)! Kiirus kerkib kindlasti üle 60 km/h. Järve äärsest paremat kätt jäävast parklast möödas, tuleb teha vasakpööre, kus on kriitilise tähtsusega suuta säilitada tempot ning rünnata ees paistvat tõusu. Proovisin seda teha – ega kerge olnud. Tõusu lõpus istusin sadulasse tagasi. Oleks siiski pidanud veel sadakond meetrit vastu pidama. Igatahes on need Saadjärve lähedased vaheldusrikka reljeefiga kohad, kus tasub üritada tegusamatega midagi suure massi vastu ette võtta.Lasime Petrovitšil teha tol päeval rohkem tööd, sest tal paistis jalg olema kõige erksam. Aovere eel, kus ootab raja viimane tõus (fotol vasakul), tuli minu vedamiskord, ning too ligi poolekilomeetrine lõik vastu mäge nõudis üksjagu vaimu- ja lihasjõu mobiliseerimist. Aga too on lõik, mis tuleb maksku mis maksab ära kannatada. Ehkki tunnistan, et jalad olid seks ajaks üksjagu pehmed. Mul oli plaan keerata Aoverest ära Tartu peale, kaaslased sõitsid tagasi koju Luunja kaudu ja üle Emajõe uue silla (fotol all paremal), sest Petrovitš polnud tolle osaga rattaralli rajast veel tuttav. Püüdsin üle nn Inglimäe sõites küljetuules kiirust hoida, aga tunnistan, et enesetunne oli üksjagu tuim. Vähem kui liiter punasesõstra mahla jäi ilmselgelt nii pika sõidu jaoks väheks ning ühest Sponseri kummikommist, mille olin Palamuse kandis põske pistnud, ei tundunud just suurt abi.Siit raudsed järeldused: kaasa tuleb võtta kaks suurt, liitrist joogipudelit, mis on silmini täis, taskusse panna hulk geele ja ilmselt kulub ära ka magneeriumiampull; raja esimesel poolel ei maksa hullu panna, sest teine pool on reljeefilt mitmekülgsem ning trass tekitab kindlasti lisaks vaimseid pingeid ja närvilisust; kasulik on rada üksipulgi tunda, et olla õigel ja kriitilisel ajal vajalikus kohas.Kokku sõitsin laupäeval 130,5 km, aega kulus 3:48.25, keskmiseks kiiruseks tuli 34,25 km/h. Veendusin, et pikkuse tõttu saab seekordne Tartu rattaralli olema raskem ja kurnavam kui kõik eelmised.******A view over Robbers Roost area on the way to the Maze in Canyonlands National Park, Utah. 29. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Tartu rattaralli raja fotod on pildistanud Priit Pullerits 10. ja 16. mail rattasadulast sõidu ajal.

25.11.2017 23:25 (16.34) Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas välja ettevõtlusõppe tunnustuskonkursi nominendid [Haridus- ja Teadusministeerium]

Selgunud on Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu tunnustuskonkursi nominendid, laureaadid kuulutatakse välja 29. novembril. Silmapaistvamaid ettevõtlusõppe edendajaid, õpetajaid ja mentoreid ning ettevõtlikumaid õppureid on viies kategoorias kokku 25. Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmi juht Kristi Ploom ütles, et tunnustamiseks on esitatud tugevad kandidaadid, kelle iseloomustustest jooksevad läbi märksõnad hingega pühendumine ning avatud suhtumine väljakutsetesse ja muutustesse, eesmärgiga teha õppimine huvitavaks, eluliseks ja meeldejäävaks. „Tunnustame ettevõtlusõppe erinevaid osapooli, sest aina rohkem juurdub koolides koostöö põhimõte – teadmine, et õppida ja õpetada saab ja tuleb ka väljaspool klassiruumi, kaasates selleks nii oma ala spetsialiste kui ka kolleege. Samuti tunnustame noori, kelle ettevõtlikkust on kooli poolt pakutu juba positiivselt mõjutanud,“ sõnas Ploom. Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustatakse ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi tänavu esmakordselt. Tunnustatavate kandidaate sai esitada igaüks oktoobris ettevõtlusõppe programmi veebilehel. Laureaadid kuulutatakse välja kolmapäeval, 29. novembril ettevõtete ja koolide koostööseminaril „Õppetöö põnevaks ja eluliseks koostöös ettevõtjatega“, mis toimub Tallinnas Erinevate Tubade Klubis algusega kell 10. Auhinnad annavad kell 15.30 üle minister Mailis Reps ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Seminarile on oodatud koolide esindajad, ettevõtjad ja ajakirjanikud! NOMINENTIDE TUTVUSTUSED KATEGOORIATE KAUPA (JUHUSLIKUS JÄRJEKORRAS) Aasta ettevõtlik õppur Õpilasfirma Festera moodustavad neli liiget: tegevjuht Kevin Reisenbuk, turundus- ja kommunikatsioonijuht Joonatan Oras, tootmisjuht Kris-Robin Sirge ning finantsjuht Sandra Võsaste. Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilasfirmast reaalseks ettevõtteks kasvanud Festera toodab biolagundavaid prügikaste. Kiire tähelennu jooksul on Festera pälvinud ridamisi tiitleid: 2017. aasta Eesti ja Euroopa parim õpilasfirma, Aasta Õpetaja galal pärjati noori aasta õpilase tiitliga ja Äriauhindade galal tunnustati Festerat koos Eesti edukamate ettevõtetega. Kõik Festera liikmed on ettevõtlusõppe valdkonnas väga tegusad ning on jaganud oma kogemusi ja nõuandeid paljudel ettevõtlusõppega seotud üritusel tuhandetele koolinoortele. Oma edulooga on Festera liikmed andnud märkimisväärse panuse ettevõtlusõppe populariseerimisse ja inspireerinud teisi õpilasi ka ise õpilasfirmat tegema. Eesti Kunstiakadeemia tudeng Liisbet Linntamm osales tänavu kevadel korraga nii äriideede arendusprogrammis STRATERcreative kui ka STARTERtech. Esimeses võitis tema meeskond Fabwire OÜ esikoha. Praegu on koostamisel äriplaan ja valmistutakse osalemiseks Erasmuse noore ettevõtja vahetusprogrammis. Liisbeti firma loodud toote – dekoratiivsete juhtmete – vastu on tundnud huvi mitmed organisatsioonid ning tootearendus on käimas. Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpilane Marten Soeson on kirjeldatud kui märkimisväärselt hea õpilane, noor ettevõtja, edukas ja järjekindel sportlane, ettevõtlik abiturient ja vastutustundlik kodanik. Kõik ettevõtlusalased tegevused koolis ja linnas pakuvad Martenile huvi ning ta osaleb meeleldi erinevatel konkurssidel. TÜ teaduskooli kursused ettevõtlus- ja majandusõpetuse alal andsid talle head teadmised, kätt proovis ta alustuseks õpilasfirmas ja sealt edasi juba oma ettevõttes. Ettevõtlikku vaimu jagab Marten ka koolikaaslastele, võttes vastu uusi väljakutseid ja olles eestvedaja rollis. Sellel õppeaastal viis Marten läbi praktilise töö, mis koondas kogu kooli klassid ja õpetajad ühisele spordipäevale. Lisaks ettevõtlusalastele tegevustele koolis ja väljaspool kooli ning õppetööle jõuab Marten osaleda ka spordivõistlustel, võites auhinnalisi kohti. Varje Kass, Virve Kass, Taavi Künnapuu, Ingrid Saare moodustasid kevadises STARTER programmis meeskonna nimega FictionFeel. Tartu Kutsehariduskeskuse meeskond, mis praegu kannab nime MTÜ Kohalugu, on näidanud, kuidas ühendada kirjanduslik kultuuripärand ja tehnoloogia ning anda linnakodanikule või külalistele võimalus saada enam infot oma linna ja kirjandusteoste kohta. Lihtsasti kättesaadav rakendus TartuFic teeb nähtavaks Tartu linna erinevate kohtadega seonduvad kirjanduslikud tekstid. Koostöös Tartu O. Lutsu nimelise linnaraamatukoguga on TartuFic andmebaasi koondatud üle tuhande kirjandusliku teksti ja kolmesaja kohamärksõna. FictionFeel on saanud Tartu linna eripreemia Starterlabi kevadisel äriideede võistlusel Kaleidoskoop. Meeskond FictionFeel on näidanud üles sihikindlust idee arendamisel ja elluviimisel, tulnud pühendunud meeskonnana hästi toime alustava ettevõtja väljakutsetega ja kasutanud oskuslikult lisaks STARTER programmile kogu start-up ökosüsteemi võimalusi idee arendamisel ning teadmiste ja kogemuste omandamisel. Aasta ettevõtluse õpetaja Mare Maasik on Voore Põhikooli õppealajuhataja ja matemaatika õpetaja, kes tegusa ja uuendusmeelse õpetajana innustab lapsi tegutsema infotehnoloogia ja digiloovtööde valdkonnas. Kui kool liitus 2016. aastal Ettevõtliku Kooli võrgustikuga, sai Mare tegevuste koordinaatoriks. Võrgustiku edulugude konkursil, kus hinnati õpet huvitavaks ja eluliseks muutvaid ning kooliväliseid partnereid kaasavaid projekte, võitis Voore Põhikool nii tänavu kui mullu esikoha. Kool ja õpilased on pälvinud tunnustuse paljudel konkurssidel ja alati on heade tulemuste taga olnud Mare märkimisväärne panus. Ülle Kreos on Kuressaare Vanalinna Kooli geograafia ja bioloogia õpetaja, kes on võtnud enda juhendada põhikooli õpilaste meeskonnamängu Creatlon võistkonnad hoolimata asjaolust, et koolis pole majandusõpet eraldi õppeainena. Pakkudes välja võimaluse panna oma teadmisi ja oskusi proovile majandusvaldkonnas, on Ülle innustanud aktiivseid noori usinasti seda võimalust kasutama. Tulemused on head, mille kinnituseks on eelmise õppeaasta üldarvestuses 3. koht ja meeskonna ülesande 1. koht. Ülle on enda järjekindlusega pannud lapsed oma tööde-tegemiste eest vastutama ja ergutanud nende ettevõtlikkust. Aktiivse ja innuka uuendajana lööb tema silm kohe särama, kui on võimalik lastele millegi uue õpetamisel kasutada uudseid meetodeid ja vahendeid. Mervi Raudsaar on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ettevõtluse dotsent. Mervi on teinud ettevõtlusõppe arendamiseks palju nii Tartu Ülikoolis kui väljaspool seda. Ta õpetab mitut ettevõtlusega seotud ainet, on viinud läbi ettevõtlusalaseid koolitusi, on ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu üks algatajatest ning projekti Ettevõtluskodu üks arendajatest TÜ-s. Lisaks aitab Mervi kaasa ettevõtlusõppe arendamisele ka TÜ Viljandi kolledžis. Südameasjaks on tal sotsiaalne ettevõtlus ja selle põhimõtete levitamine. Marju Sepp Pärnumaalt on ajaloo õpetajana endale selgeks teinud hoopis uue valdkonna – ta on muutnud ettevõtlusõppe Are Koolis õpilaste jaoks eluliseks ja põnevaks. Tema ettevalmistatud tunnid on huvitavad, innovaatilised ja lõbusad ning panevad kaasa mõtlema. Õpilaste sõnul jääb ettevõtlusõppes õpitu seetõttu palju paremini meelde, sest ettevõtlusest saadakse hea ettekujutus. Eluline õpe on pannud õpilased kriitiliselt mõtlema, millised on ettevõtluse arendamise võimalused ja vajadused kodukandis Are vallas. Tänu õpetaja Marjule väärtustavad Are Kooli õpilased ettevõtlust. Leelo Lusik on Are Kooli loodusainete õpetaja, kes on algatanud tõhusa ettevõtlusõppe Are Koolis, kaasates ka kohalikke ettevõtjaid. Õpilaste sõnul kinnistab eluline ja põnev ettevõtlusõpe kaasaval ja lõbusal moel teadmisi suurepäraselt ning annab hea ettekujutuse ettevõtlusest. Õpetaja Leelo on koos kolleegi Marju Sepaga organiseerinud praktilise ettevõtlusõppe ettevõtetes, tutvustades õpilastele nii kohaliku piirkonna kui ka Harjumaa ettevõtteid. Koos on välja töötatud ettevõtlusõppe ainekava oma koolile. Leelo on loodusainete õpetajana endale selgeks teinud hoopis uue valdkonna, valmistanud õpilaste jaoks põhjalikult ette tegevused, mis muudavad õppimise põnevaks ja innovaatiliseks. Eluline õpe on pannud õpilased kriitiliselt mõtlema, millised on ettevõtluse arendamise võimalused ja vajadused Eestis üldse, aga ka kohalikus Are vallas. Õpetaja Leelo panus sellesse, et Are Kooli õpilased ettevõtlust väärtustavad, on märkimisväärne. Marje Vaan on Pärnu Vanalinna Põhikooli huvijuht, kes innovaatilise ja ettevõtliku õpetajana on ettevõtlusõppe oskuslikult lõiminud erinevate õppeainetega. Marje on loonud koolis süsteemi õpilaste ettevõtlikkuse arendamiseks ja ettevõtlusõppe juurutamiseks. Ta teeb koostööd erinevate partneritega väljapool kooli ning nõustab ja toetab kolleege ettevõtlusõppe lõimimisel ainetundidesse. Tema eestvedamisel on koolis algatatud majandusõppe tunnid, toimuvad karjääriõpetuse tunnid, õpilaste minifirma huviring ja omavalmistatud toodete laadad. Marje on innustanud õpilasi läbi viima erinevaid koostööprojekte. Tegemist on inimesega, kes on avatud muutustele nii koolis kui ka iseendas, alati valmis uuteks väljakutseteks ning leiab võimaluse ka kõige keerulisemate ideede elluviimiseks. Tema tugevusteks on koostööle orienteeritus, uuendusmeelsus ning oskus lahendada probleeme kõigile osapooltele sobivalt. Maris Orav on aktiivne, pühendunud ja leidlik õpetaja, kes korraldab Põltsamaa Ühisgümnaasiumis juba aastaid ettevõtlusõpet, äriplaanide koostamist koos projektijuhtimise, karjääriõpetuse ja suhtlemisõpetusega. Maris on aktiivne ettevõtlikkuse ja ettevõtluse propageerija nii koolis kui ka maakondlikel noorte ettevõtlusalastel üritustel. Ta osaleb koos õpilaste ja kolleegidega kõigil ettevõtlikkuse ja ettevõtlusega seonduvatel üritustel, äriideede konkurssidel ja teistes sarnastes ettevõtmistes, kutsub kooli rääkima ettevõtjaid ning külastab õpilastega kodulinnas ja väljaspool asuvaid ettevõtteid. Marise juhendamisel on kool võitnud Ettevõtliku Kooli edulugude konkursil peaauhinna. Margot Sarv on Kohila Gümnaasiumi majandusõpetajana edendanud noorte ettevõtlikkust ligi 15 aastat ning teinud seda hingega ja edukalt. Tema juhendatud õpilasfirmad on alati olnud omanäolised, tegusad ja tugevad ning pea igal aastal on mõni neist jõudnud ka vabariiklikule lõppvõistlusele. Lisaks on ta korraldanud õpilasfirmade jõululaata alates 2004. aastast, õpilasfirmade sõite teiste riikide laatadele ning aidanud korraldada Eesti õpilasfirmade laatu. Margot on maakonna noorte ettevõtlikkuse arendamisse panustanud aastaid ning olnud seda tehes alati särav, põhjalik, arutlev ning meeleldi oma kogemusi jagav. Ta on alati pidanud oluliseks nii iseenda kui õpilaste arendamist ning hoolitsenud selle eest, et tema õpilased osaleksid võimalikult paljudel ettevõtlus- ja majandusõppealastel üritustel ja koolitustel, olles muidugi ise neid toetamas. Indrek Jänes on Tallinna Majanduskooli ärinduse õppetooli juht. Äriettevõtjana aasta tagasi kooli pedagoogilisele ametikohale tulnuna ei väärtusta ta seisakuid, vaid soovib kõike arendada. Indreku eestvedada on väikeettevõtluse, sotsiaalmeedia-, turundus- ja ärikorraldusspetsialistide erialad ning ta on hoolitsenud selle eest, et õpetaksid oma ala professionaalid ehk praktikud. Indrek on osalenud aktiivselt nii koolisiseste kui üleriigiliste kutsemeistrivõistluste korraldamisel ning on alustanud ettevõtlikkuse baasmooduliga, olles ise nii eestvedaja kui õpetaja rollis. Ta mõtleb alati aktiivselt kaasa, kirjutab projekte ja töötab kogu hingega selle nimel, et majanduskoolist saaks tõeliselt ettevõtlik kool. Tema innukus ja soov midagi ära teha on lükanud käima rea protsesse, et luua ühest tüüpilisest koolist erakordselt ettevõtlik kool. Birgit Peterson on missioonitunde ja motivatsiooniga õpetaja, kes peab väga oluliseks noorte ettevõtlikku hoiakut ja selle kujundamist. Pärnu Koidula Gümnaasiumi majanduse ja ettevõtluse õpetajana on ta loonud koolis hästi toimiva ja järjest enam populaarsust võitva ettevõtlussuuna, mis pakub õpilastele teoreetiliste majandus- ja ettevõtlusteadmiste omandamise kõrval ka praktilisi tegevusi. Tema õpilased on pälvinud võite ja tunnustust nii piirkondlikel majandusolümpiaadidel, õpilasfirmade laatadel kui ka rahvusvahelistel projektiettevõtmistel. Birgit rakendab õpetamisviise, mis loovad keskkonna, kus tema õpilased õpivad innustunult ja mõistavad, milleks õpitakse. Ta kujundab õpiprotsessi vastavalt oma õpilaste erinevatele vajadustele ja huvidele ning toetab teadliku tegevuse ja isikliku eeskujuga õpilaste väärtushoiakute ja õpioskuste kujunemist. Ta võimaldab õpilastel õppimise eest vastutust võtta, õpetab õppima, annab tagasisidet ja tunnustab pingutusi. Lisaks on ta loonud toimiva koostöö kolleegide, lapsevanemate ja teiste kogukonna liikmetega, on kaasanud koostööpartnereid nii kodu- kui välismaalt. Kokkulepped paljude piirkonna ettevõtetega parktikabaasideks olemiseks ja arvukad külalisõpetajad erinevatelt elualadelt kinnitavad õpetaja oskust luua toimivaid koostöösuhteid eelkõige õpilaste arengueesmärke silmas pidades. Tähelepanu väärib tema oskus leida rahvusvahelise ambitsiooniga ideedele erinevate projektide kaudu rahastus. Ettevõtlusõppe edendaja Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits ning huvi- ja projektijuht Andri Tallo on lisaks uue kooli edukale käivitamisele suutnud seal silmapaistvalt juurutada õpilasfirmade programmi. Nende tegevus on mõjutanud ettevõtlusõpet kogu Võrumaal – selles maakonnas on ühe elaniku kohta on enim õpilasfirmasid. Kahe esimese õppeaastaga on tulemuslikult juhendatud 25 õpilasfirmat, sel õppeaastal on neil plaanis olla toeks 15 uue õpilasettevõtte loomisele. Õpilasfirmade programmist võtab osa üle poole 11. klassi õpilastest. Noored õpilasettevõtjad on osalenud Karmo ja Andri eestvedamisel pea kõikidel Eesti õpilasfirmade laatadel ning väisatud on ka rahvusvahelist õpilasfirmade festivali Riias. Õpilasfirmade programm on muutnud kooli populaarseks ka gümnaasiumisse suundujate hulgas. Viivika Vilja on Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht. Teda iseloomustatakse kui inimest, kes annab oma hinge ja energia selleks, et Pärnumaa noored saaksid osaleda ettevõtlusega seonduvatel konkurssidel, õppekäikudel ja konverentsidel. Viivika on loonud ühe suurima Ettevõtliku kooli võrgustiku Eestis, korraldanud võrgustiku üritusi Pärnumaal ning olnud mitu aastat ettevõtlusnädala peakorraldaja maakonnas. Suurepärane planeerimisoskus ja teiste soovidega arvestamine on teinud temast kõrgelt hinnatud noorte ja haridusasutustega suhtleja. Tabasalu Ühisgümnaasium on teinud suure hüppe ettevõtlusõppes, pakkudes lastele õpet alates 1. klassist. Erinevate kooliastmete õpilastel on võimalik osaleda Junior Achievement Eesti õpilasfirma programmides. Õpilased osalevad edukalt majandusolümpiaadil ja Erasmus KA2 projektis koos teiste riikide õpilastega, luues oma rahvusvahelised õpilasfirmad. Oluliseks peetakse õpetajate arendamist ja selleks suunatakse õpetajaid teadmisi hankima ka piiri taha. Õpetajad korraldavad igal aastal ettevõtlusõppepäeva huvilistele mujalt Eestist ning lisaks õppepäevi ja koolitusi teistes Harjumaa koolides. Tabasalu Ühisgümnaasium teeb koostööd nii kohalike kui ka teiste Eesti ettevõtjatega ning kaasab neid nii ettevõtluspäeva tegemistesse, Tagasi Kooli programmi raames kui ka ettevõtlustundidesse edulugusid jagama, samuti tehakse õppekäike ettevõtetesse. Pirita Majandusgümnaasium on majanduskallakuga kool, kus ettevõtlus- ja majandusõpet pakutakse süsteemselt kõigis kooliastmetes. Gümnaasiumi suundadeks on majandus ja loomeettevõtlus. Õpilased osalevad õpilasfirmades ja edukalt piirkondlikel ning vabariiklikel ainevõistlustel-olümpiaadidel ja koolisisestel õpilasvõistlustel. Tänavu korraldas kool Tallinna gümnasistidele juba neljanda majanduskonverentsi, kus esinejateks olid arvamusliidrid ja oma ala spetsialistid. Erinevate teemanädalate, projektide ja õppeainete raames kohtuvad õpilased ettevõtjatega, käivad õppekäikudel ning töövarjudeks. Koolis pööratakse tähelepanu ettevõtlus- ja majandusvaldkonna ning -temaatika toomisele kõikidesse õppeainetesse, õpetajate koolitamisele ning õpilaste motiveerimisele. Õppe süsteemseks muutmiseks on loodud majandusõppe lõimitud õppekava ja avatud gümnaasiumi loomeettevõtluse õppesuund. MTÜ Ettevõtlusküla on panustanud juba kuus aastat ettevõtlus- ja finantshariduse edendamisse. Välja on töötatud õppemängud ettevõtlikkuse, ettevõtluse ja finantshariduse õpetamiseks erinevatele haridusastmetele ning loodud õppemängud lasteaia viimasele vanuserühmale, algkoolile ja põhikoolile. Viiakse läbi koolitusi ka gümnaasiumiealistele ja õpetajatele. MTÜ Ettevõtlusküla programmidest on aastate jooksul osa saanud rohkem kui 4600 õpilast ja 250 õpetajat ligi 70 erinevast Eesti koolist. Eelmisel õppeaastal avati unikaalne õppekeskkond Ettevõtlusküla Äritänav. Ettevõtlusküla on osalenud erinevates kutsekoolide õpilastele ja tudengitele mõeldud ettevõtlikkust toetavates projektides. Algatatud on ka Äritänava Ettevõtluskool, mida korraldavad ettevõtlikud noored noortele, ja suvine Ettevõtluslaager. Ettevõtlusküla on pälvinud tiitlid Eesti Ettevõtlikkuse Edendaja 2017 ja Euroopa Ettevõtluse Vaimu Edendaja 2017. Äriideede arendusprogrammi STARTER eestvedajad Tartu Ülikooli Ideelaboris, TTÜ Mektory keskuses ja Tallinna Ülikoolis – Piret Arusaar, Maret Ahonen, Marek Mühlberg, Külliki Tafel-Viia, Silja Lassur, Anu Oks, Kristi Tättar – teevad oma tööd südamega. Tänu nende tööle on kõrgkoolide ja kutsekoolide, aga ka gümnaasiumide õppuritel võimalik oma ideid arendada, selleks vajalikke teadmisi ning ekspertide ja mentorite tuge saada. Aasta ettevõtlusõppe mentor Mart Kikas on Room For You OÜ juhi ja koolitajana olnud märkimisväärselt hea Eesti Kunstiakadeemia tudengite ja õppejõudude nõustaja ärimudeli loomise ja ettevõtlusest arusaamise vallas juba kaks aastat järjest. Ta on nõustanud üle kahesaja tudengi ja õppejõu ning samas motiveerinud tudengeid osalema STARTER äriideede arendamise programmides. Kuldar Leis on endine Hoiupanga regioonijuht, juhtinud Ösel Foodsi ja Premia Foodsi ning praegu seotud kümmekonna ettevõttega. Kuldari muljetavaldav kogemustepagas on teinud temast vajaliku persooni erinevates ettevõtlusõppe alastes tegevustes, näiteks on ta osalenud mitu aastat äriideede arendamise programmi STARTER raames nii tudengitiimide mentorina kui võistluse hindamiskomisjoni töös. Kuldarit iseloomustab positiivne ja inspireeriv hoiak tiimide nõustamisel. Tema pikaajaline ettevõtluskogemus võimaldab tal jagada nii valdkondlikke ekspertteadmisi kui juhtimisalaseid praktikaid ning seda jäätisest kuni moodsate ja innovaatiliste lahendusteni ehituses. Kogemused, teadmised, soov noori toetada ja avatus koostööks - need on peamised alustalad, millel baseerub ja toimib koostöö Kuldariga. Ettevõtlusõppe programmi aasta tegija Katrin Kivisild, kelle tööandjaks on SA Innove, juhib ettevõtlusõppe programmi tegevussuunda, mis tegeleb ettevõtlusõppe laiendamisega üldharidus- ja kutsekoolidesse. Katrin on andnud tähelepanuväärse panuse sellesse, et 14 kutsekooli asusid sellel õppeaastal ettevõtlusõppe mooduleid piloteerima. Lisaks aitab Katrin ettevõtlusõppe programmis nõu ja jõuga kaasa sellele, et Junior Achievement Eesti õpilasfirmade programmid ja Ettevõtliku kooli haridusprogramm koolides aina rohkem leviksid. Kristi Goldberg on Ida-Viru Ettevõtluskeskuse koolitusjuht, kes panustab nii Ettevõtliku kooli haridusprogrammi kui ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu. Alates 2016. aastast on Kristi üle Eesti viinud läbi ligi sada koolitust, et luua ühtne Ettevõtlike koolide võrgustik. Selle aja jooksul on Ettevõtliku kooli võrgustikuga liitunud 64 uut kooli, et viia koolis süsteemselt sisse ettevõtlusõpe ning seeläbi organisatsiooni arendada. Lisaks koolitamisele aitab Kristi programmi ka edasi arendada ja täiendada. TTÜ Mektory Start-Up programmi peaspetsialist Anu Oks on inimene, kelleta ei möödu ükski oluline start-up sündmus Mektorys. Anu on väga aktiivne õppurite äriideede arendamise programmi STARTERtech elluviija ja arendaja TTÜs. Lisaks baasprogrammile on tema algatusel piloteeritud ka edasijõudnute programmi ning mõlemaid programme ka täiendatud. Anul on õnnestunud suurepäraselt kokku viia õppurite meeskonnad, mentorid ja erinevate valdkondade eksperdid. Aastate jooksul on STARTERtech programmi TTÜs läbinud arvestatav hulk meeskondi ning mitmed on võitnud ka teisi võistlusi ja auhindu: meeskonnad Laps Kooli, MoleQL, Lainergy, Smart Load Solutions, FusionPedal, Ethico Foods. Viimasena mainitu võitis septembris University Startup World Cup 2017 GreenTech kategoorias peaauhinna. Anu teadmised iduettevõtlusest ja kontaktide võrgustik on kaasa aidanud eelinkubatsiooni programmi arendamisele ning tema roll meeskondade arenemisel ja suunamisel on arvestatav. ** Seminari lisainfo ja ajakava https://www.koda.ee/et/sundmused/ettevotete-ja-koolide-koostoo-seminar-oppetoo-ponevaks-ja-eluliseks-koostoos Tunnustuskonkursi statuut LINK Lisainfo ettevõtlusõppe programmi kohta: http://ettevotlusope.edu.ee/programmist/ ja www.hm.ee/ettevõtlusõpe. Ettevõtlusppe programmi Edu ja Tegu toetab Euroopa Sotsiaalfond. Kõik uudised Keel EST

02.05.2005 16:10 (16.34) Tartu Jooksumaratonil on tulemas uus osavõturekord [ERR Sport]

PÃ¼hapÃ¤eval, 8. mail toimub SEB Ãœhispanga 23. Tartu Jooksumaraton. 1. mai seisuga on SEB Ãœhispanga Tartu NelikÃ¼rituse teisele osavÃµistlusele kirja pannud juba 1396 osalejat - 23 km distantsile 883, 10 km rajale 398 ja 10 km kepikÃµnni trassile 115 inimest. Mullu oli nÃ¤dal enne Ã¼ritust registreerunud 1178 jooksusÃµpra, kokku sai eelmisel Jooksumaratonil protokollis aja kirja 1232 osalejat. Jooksumaratonide ajaloos on osavÃµturohkeimaks aastaks olnud 1986, mil finiÅ¡eeris tol ajal Tartu SÃ¼gisjooksu nime kandnud vÃµistlusel 1399 jooksjat. "OsavÃµtjate rohkus Ã¼mber Viljandi jÃ¤rve jooksul annab tunnistust sellest, et jooksuaeg on kÃ¤tte jÃµudnud," Ã¼tles Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk. "SÃµltuvalt ettevalmistusest pakume Jooksumaratonil kolme erinevat osalusvÃµimalust. TÃµsisematele treenijatele on kindlasti vÃ¤ljakutse koos Eesti tippjooksjatega startida 23 km distantsil, kus trass kulgeb OtepÃ¤Ã¤ ja Elva vahelistel metsateedel. Jooksulusti saab kindlasti kÃ¤tte ka finiÅ¡ipaiga Ã¼mbrusse mÃ¤nnimetsa alla planeeritud 10 km rajal. KepikÃµnni nÃ¤ol on endale vÃµimaluse reipalt liikumiseks avastanud paljud Ãµrnema soo esindajad ja pÃ¼hapÃ¤eval ootame Elvasse ka kÃµiki neid, kes mÃµnusa ja uudse alaga esmatutvust soovivad teha." Jooksumaratoni 23 km pikkuse pÃµhidistantsi start antakse kell 11 OtepÃ¤Ã¤l Tehvandi suusastaadionil. 10 km pikkusele rajale lÃ¤htuvad jooksjad ja kepikÃµnni harrastajad kell 12 Tartumaa Tervisespordikeskusest (Elva jahilasketiir), kus on Ã¼htlasi mÃµlema distantsi finiÅ¡. EMHI prognoosi jÃ¤rgi on nÃ¤dalavahetusel LÃµuna-Eestis oodata ilusat ilma - tuulevaiksel pÃ¼hapÃ¤eval peaks termomeeter nÃ¤itama 15 soojakraadi. Jooksumaratoni osavÃµtutasu on pÃµhidistantsil 300 krooni ja 10 km trassil 150 krooni, pensionÃ¤ridele kehtib hinnasoodustus 50%. Klubi Tartu Maraton pakub registreerimiseks nelja vÃµimalust. KÃµige mugavam on end kirja panna veebilehekÃ¼ljel http://www.tartumaraton.ee, kuid registreeruda saab ka Hawaii Expressi kauplustes Ã¼le Eesti, Tartu LÃµunakeskuse infolauas ja Klubi Tartu Maraton bÃ¼roos (Laulupeo pst 25, Tartu).Kergejõustik

16.09.2005 09:02 (16.34) Esitleti Tartu koguteost [ERR Uudised]

Tartu Raekojas esitleti vastvalminud koguteost "Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu". Varem on taolisi Tartu-teemalisi koguteoseid ilmunud 1927. ja 1980. aastal. Seekord on raamatu koostaja Heivi Pulleritsu sÃµnul ajalugu kÃ¤sitletud 21. sajandi vaatenurgast. Tartu Linnamuuseumi juhtivteadur Heivi Pullerits Ã¼tles, et raamat sai teoks tÃ¤nu 46 tartlasest autorile. Erinevalt eelmistest koguteostest on seekord keskendutud peamiselt Tartu kultuuriloole. Ka meditsiin, haridus, seltsid, arhiivid ja sport on osa kultuuriloost. PÃµhimÃµte oli selliselt, et uuesti kÃ¤sitleda ajalugu. Sest ajaloo kÃ¤sitlus on aegade jooksul muutunud. Nii nagu meie muuseumi juhtmÃµtteks on 21. sajandi kÃµige tuntuma tartlase Juri Lotmani mÃµte, et ajalugu, see on pilk minevikku tulevikust. Siis tÃ¤hendab 21. sajandi alguses on see pilk hoopis teistsugune sellele ajaloole kui ta oli 20. sajandil. Pulleritsu kinnitusel on mahuka raamatu kaante vahel nÃ¼Ã¼d ka niisugused kultuurielu lisatahud, mida varem polegi kÃ¤sitletud. NÃ¤iteks eraldi peatÃ¼kkidena on kirjas Tartu usuelu, aga ka raadio ja televisiooni Tartu tegemised. Koguteose kirjastas "Ilmamaa", kulud kattis Tartu linnavalitsus. Suur osa tiraaÅ¾ist jÃ¤Ã¤bki linnavalitsuse kinkefondi. ETV hommikused uudised

27.12.2005 13:30 (16.34) Tartu aasta tegu on Jaani kiriku taastamine [ERR Uudised]

Tartu linna lõppeva aasta väärikaimaks teoks valiti Tartu Jaani kiriku taastamine. Sihtasutusele Tartu Jaani Kirik anti koos aukirjaga üle ka Jaan Luige skulptuur "Lendutõus", teatas Tartu linnavalitsus. Aasta teo valimisel kogusid rohkelt toetust ka Annelinna kunstmuruga jalgpalliväljaku rajamine, Antoniuse õue uuestisünd, Eduard Tubina mälestusmärgi rajamine, Lõunakeskuse jäähall, Mirjam Liimaski kuldmedal Euroopa noorte meistrivõistlustel 100 meetri tõkkejooksus, Olav Ehala autorikontsert "Päikeseratas", rahvusvahelised hansapäevad, Rüütli tänava ja Raekoja platsi uuendamine, Tartu kaubamaja ning Toomkiriku vaateplatvormide ehitamine. Aasta teo valimisel osales 2100 inimest, kes andsid oma hääle kas Tartu Postimehe talongi saates või hääletades Tartu linna või Postimehe veebilehel. Tartu aasta tegu on valitud 1998. aastast, eelmise aasta tegu oli tunnelkollektori ehitamine. (Uudistetoimetus, +372 628 4556, andres.palm @ etv.ee)

30.05.2006 14:30 (16.34) Tartu maantee lõik suletakse täielikult [ERR Uudised]

Tartu maantee on alates kolmapäevast Liivalaia tänavast kuni Odra tänavani täielikult liiklusele suletud.Laulupeo tänavast enam Tartu maanteele ei pääse ning kesklinna suunal jääb Tartu maanteel avatuks ainult üks sõidurada kuni Odra ja Türnpuu tänavani, teatas Tallinna pressiteenistus. Linnast väljuva suuna liiklus suunatakse ümber Juhkentali ja Masina tänava kaudu. Masina tänav muudetakse Tartu maantee suunas ühesuunaliseks. Odra tänava kaudu pääseb vaid Türnpuu tänavale ning Odra tänavalt Tartu maantee linnast väljuvale suunale parempööret teha ei saa. Bussiliinid nr 39 ja 15 ümbersõidumarsruudile ja peatus Autobussijaam viiakse Masina tänavale. Seoses rekonstrueerimistöödega Tartu maantee lõigul Liivalaia tänava ja Odra tänava ristmike vahel suunatakse liinide nr 39 ja nr 15 autobussid linnast väljuval suunal kuni septembrini ümbersõidule. Buss nr 39 sõidab marsruudil Juhkentali tänav, Masina tänav, Tartu maantee ja Pallasti tänav ning liini nr 15 autobussid sõidavad marsruudil Juhkentali tänav, Masina tänav ja Tartu maantee. Ümbersõidul tehakse peatus Autobussijaam Masina tänaval peale Juhkentali tänava Odra tänava ristmikku.

12.06.2006 10:15 (16.34) Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi tähistab hooaja lõppu [ERR Sport]

TeisipÃ¤eval, 13. juunil lÃµpetab Tartu Ãœlikooli Akadeemiline Spordiklubi pidulikult 2005/2006. aasta hooaja. Traditsiooni kohaselt autasustavad Tartu Ãœlikooli rektor professor Jaak Aaviksoo ja Tartu Ãœlikooli Akadeemilise Spordiklubi juhatuse esimees Riho Illak parimad sportlasi nii spordiklubist kui ka Ã¼likoolist. Niisamuti tÃ¤natakse spordiklubi koostÃ¶Ã¶partnereid. Nimetatakse spordiklubi hooaja parim naissportlane, kelleks on sulgpallur Kati Tolmoff. Parim meessportlane, kelleks on aerutaja Peeter Becker, parim noorsportlane on kergejÃµustiklane Maris MÃ¤gi ning parim vÃµistkond on korvpallimeeskond Tartu Ãœlikool/Rock. Peeter Beckeri ja Maris MÃ¤gi valis ka Tartu linn absoluutarvestuses parimaks. Lisaks Ã¼ldkategooriatele nimetatakse parimad ka iga spordiala lÃµikes eraldi â€“ nÃ¤iteks Taavi Peetre kergejÃµustikus, Kaspar Kokk suusatamises, Kalle Kriit jalgrattaspordis. Spordiklubi juhatuse liige Harry Lemberg hindas mÃ¶Ã¶dunud hooaega kordalÃ¤inuks: â€žOlgu selle tÃµestuseks 99 kuldmedalit Eesti meistrivÃµistlustelt, kus edukamad alad olid kergejÃµustik, sulgpall, aerutamine ja jalgrattasport. Ka Tartu linna tunnustus meie 18-le sportlasele kui parimale, rÃ¤Ã¤gib tulemuslikust tÃ¶Ã¶st.â€ Lemberg lisas, et vaatamata headele tulemustele tehakse iga pÃ¤ev tÃ¶Ã¶d selle nimel, et Tartu Ãœlikooli spordialane tegevus paistaks veelgi enam vÃ¤lja, mitte ainult Eestis, vaid ka rahvusvahelisel areenil. â€žTÃ¤nan meie sportlasi ja koostÃ¶Ã¶partnereid eduka hooaja eest!â€ Ãœritus algab kell 18.00 Tartu Ãœlikooli raamatukogu konverentsisaalis W. Struwe 1. ETV SPORTVaria

30.01.2006 06:45 (16.34) Tartu ülikooli arheoloogiakogud anti Tallinna ülikoolile [ERR Uudised]

22.11.2006 08:15 (16.34) EPL: Martin Müürsepp: ma ei kahetse oma karjääris midagi [Sportnet]

Eesti kÃµige andekam korvpallur Martin MÃ¼Ã¼rsepp on leidnud EmajÃµe Ateenas sisemise rahu. MÃ¼Ã¼rsepp ei kahetse elus tehtud valikuid, kuid on nukker, et 1991. aastal alanud profikarjÃ¤Ã¤r lÃ¤heneb lÃµpusirgele, kirjutab Eesti PÃ¤evaleht. KÃ¼simusele sportlaskarjÃ¤Ã¤ri suurimast vÃµidust vastas kossuÃ¤ss: "Nii Saporta karikavÃµit Ateena AEK meeskonnaga kui FIBA Euroliiga vÃµit Kaasani Unicsiga teevad Ã¼hteviisi rÃµÃµmu." Ãœhes suvel antud intervjuus teatasid, et Tartu on korvpallilinn ja sinu jaoks vaheetapp. â€œAga kui mul siin meeldima hakkab, mine tea...â€. Kas hakkas meeldima? Mulle tÃµesti meeldib siin! Muidugi, kÃµigepealt on Tartu ikka Ã¼likoolilinn, aga minu jaoks eelkÃµige korvpallilinn. Teeb rÃµÃµmu, et nii palju publikut kÃ¤ib mÃ¤nge vaatamas. Sind on omaks vÃµetud? Tundub kÃ¼ll. Eks ma alguses veidi ka pelgasin, et Ã¤kki vÃµetakse Tartu mehi Ã¼htemoodi ja mind kui tallinlast teistmoodi vastu. Aga minu meelest suhtutakse kÃµigisse hÃ¤sti. Mainisid, et sulle meeldivad Tartu noored ja Tartu vaim? Oled sa aru saanud, mis asi see Tartu vaim on? Mina tunnen seda vaimu siin saalis, see vaim on platsi Ã¤Ã¤res ja teda on vÃ¤ga palju. NÃ¤iteks Tallinnas mÃ¤ngides polnud seal mingit vaimu, rahvas oli vait ja ei viitsinud isegi omadele kaasa elada. Milline nÃ¤eb vÃ¤lja sinu tavaline Tartu pÃ¤ev? Hommikul on trenn. Siis sÃ¶Ã¶d kÃµhu tÃ¤is ja magad natukene. Ã•htul on taas trenn. Suhteliselt rutiinne elu, eriti praegu, kui lÃ¤heb juba kella neljast pimedaks. Aga kui on vaba pÃ¤ev, kÃ¤in Tallinnas asju ajamas â€“ seal on ikkagi mu teine kodu. Ah jaa! Korra kÃ¤isime Kikerpilliga kalal. Mis jÃ¤rv siin Tartu lÃ¤hedal on? Kuskil kolmekÃ¼mne-neljakÃ¼mne kilomeetri kaugusel? Tartu Ã¼mbruses on palju jÃ¤rvi. Uuri vÃ¤lja! Aga minu haug oli igatahes Kikerpilli omast suurem. Loe edasi Eesti PÃ¤evalehestFoto: Aldo Luud/Eesti PÃ¤evaleht

04.12.2006 20:30 (16.34) Tartu valis parimateks Luhamaa ja Saue [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... Tartu linnavalitsuse komisjon valis esmaspäeval Tartu tänavusteks parimateks sportlasteks karateka Marko Luhamaa, laskeorienteeruja Eveli Saue, kergejõustiklase Kaire Leibaku ja orienteeruja Kenny Kivika. Tartu linna sporditeenistuse juhataja Veljo Lamp ütles raadiole Tartu FM, et parim meessportlane on Marko Luhamaa karateklubist Falco, kes sai oktoobris Soomes Tamperes toimunud karate MM võistlustel raskekaalus kuldmedali. Parim naissportlane on Eveli Saue klubist OK Ilves, kes võitis augustis Haanjas peetud esimese laskeorienteerumise MM-i.Parima juuniorsportlase tiitli sai Kaire Leibak Tartu Kalevist, kes võitis kuldmedali augustis Hiinas Pekingis toimunud juunioride MM-võistlustel kergejõustikus naiste kolmikhüppes püstitades ka uue Eesti rekordi. Mullu pälvis Leibak Tartu parima noorsportlase tiitli. Tänavune parim noorsportlane Kenny Kivikas võitis noorte EM-võistlustel pronksmedali orienteerumises.Parimaks võistkonnaks valis komisjon Tartu Pere Leiva võrkpallimeeskonna, kes tänavu saavutas muuhulgas Eesti meistri tiitli ja on Eesti karikavõitja ning tõusis Schenkeri Liiga liidriks. Parimaks treeneriks tunnistati Marko Luhamaa treener Jüri Post. Tartu linna ja maakonna sporditippude austamine toimub 21. detsembril ööklubis Atlantis.SPORTNET

26.01.2007 14:00 (16.34) Tartusse kerkivad tuntud monumentide jääkoopiad [ERR Uudised]

Nädalavahetusel valmivad Tartu kunstikuu raames raekoja platsil jääkoopiad Eesti tuntuimatest monumentidest.Pärastlõunal avatavast jääkoopiate võistlusest võtab osa kuus meeskonda Tartu kõrgemast kunstikoolist, Tartu ülikoolist ja Tartu lastekunstikoolist, teatasid Tartu kunstikuu korraldajad. Parimate autasustamine toimub pühapäeval.Tartu kunstikuu koopiate teemanädala raames toimub ka maalimisvõistlus - Tartu kaubamajas valmivad koopiad Konrad Mäe maastikust. Tartu kunstimuuseumis saavad huvilised osa võtta kahest temaatilisest töötoast - AHHAA-Keskuse võltsingute töötuba laupäeval ning maaliklassikast koopia valmistamise töötuba 3 ja 10. veebruaril.Lisainfot saab Tartu kunstikuu veebilehelt.

04.05.2007 11:15 (16.34) Täna on võimalus registreeruda soodsalt Tartu Rattamaratonile [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... 27. mail toimub SEB Ühispanga 26. Tartu Rattaralli. 126 km pikkuse põhidistantsi start antakse kell 11.00, 61 km pikkusele rajale lastakse ratturid kell 13.00. Mõlemad sõidud saavad alguse Tartu kesklinnas Aura Keskuse ees. Kuni täna õhtuni on Rattarallile võimalik registreeruda soodushindadega - põhidistantsile 400 krooni ja lühidistantsile 250 krooni eest. Alates homsest, 5. maist on osavõtutasudeks vastavalt 550 ja 350 krooni.Pensionäridele ja kuni 18-aastasele kehtib hinnasoodustus 50%. Juhime tähelepanu, et vaid esimeses registreerimisvoorus arvestatakse stardigruppidesse paigutamisel 2006 ja 2005 Rattarallide tulemusi. Klubi Tartu Maraton pakub registreerimiseks kolme võimalust. Kõige mugavam on end kirja panna veebileheküljel http://www.tartumaraton.ee, kuid registreeruda saab ka Hawaii Expressi kauplustes üle Eesti ja Klubi Tartu Maraton büroos (Laulupeo pst 25, Tartu). Seoses Otepää-Rõngu maantee remondiga viiakse käesoleval aastal Tartu Rattaralli põhidistantsi algusosa vanale Tartu-Võru maanteele, lühike distants sõidetakse tavapärasele vastupidises suunas. Põhidistantsi pikkuseks saab olema 126 km ja rahvasõidu pikkuseks 61 km. Korraldajad loodavad ratturite mõstvale suhtumisele ja loodavad, et osavõtjad suhtuvad rajamuudatusse kui meeldivasse vaheldusse ning leiavad ka sellel trassil piisavalt väljakutset osalemiseks. TARTU MARATON

25.05.2007 10:00 (16.34) Tartu Rattarallil stardib rekordarv osalejaid [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... Praeguseks on ennast SEB Ãœhispanga 26. Tartu Rattaralli pikale 126 km distantsile kirja pannud 1580 ning lÃ¼hemale 61 km rajale 1626 inimest. Kokku on seega rajale minemas enam kui 3200 ratturit, mis on ligi pooltuhat rohkem kui aasta tagasi.Rattaralli peakorraldaja Indrek Kelgu arvates on tegemist Ã¼ldise tendentsiga, et inimesed hoolitsevad rohkem oma tervise eest. "Sellel aastal oli vÃ¤ga osavÃµtjaterohke ka 37. Tartu Suusamaraton ning 25. Tartu Jooksumaraton. Samuti on hÃ¤sti lÃ¤inud paljudel teistel spordiÃ¼ritustel, mis kutsuvad tubadest ja kontoritest vÃ¤lja. Eestlane on ennast rohkem liigutama hakanud ning see on igati kiiduvÃ¤Ã¤rt," selgitab Kelk.PÃ¼hapÃ¤evase rattavÃµistluse nÃ¤ol on tegemist ka Tartu NelikÃ¼rituse kolmanda etapiga, kuhu lÃ¤heb kahe eelmise mÃµÃµduvÃµtmise pÃµhjal liidrina soomlane Jani Peltotalo. Talle jÃ¤rgnevad tihedas konkurentsis Ulvar Pavlov LÃ¤Ã¤ne-Virumaalt ning Ivar Ivanov VÃµrust. Eelmise aasta tÅ¡empion Rait Pallo on kahe etapi jÃ¤rel 6. kohal. Tartu NelikÃ¼ritust on organiseeritud juba 8 aastat ning seni on alati Ã¼ldvÃµit jÃ¤Ã¤nud kodumaale. 26 Tartu Rattaralli start antakse pÃ¼hapÃ¤eval 27. mail kell 11 Turu tÃ¤naval, lÃ¼hema trassi valinud sÃµitjad pÃ¤Ã¤sevad rajale kell 13.RattasÃµidule on vÃµimalik ennast registreerida veel tÃ¤na ja homme kell 9-17 vÃµistluskeskuses Aura ujula parklas, internetis Tartu Maratoni kodulehekÃ¼ljel www.tartumaraton.ee tÃ¤na kella 17-ni ja Hawaii Expressi kauplustes tÃ¶Ã¶pÃ¤eva lÃµpuni. UKO URB,SEB Ãœhispanga Tartu Rattaralli 2007

28.06.2007 16:15 (16.34) Klubi Tartu Maraton korraldab Eesti suurimat rulluisuvõistlust [ERR Sport]

26. augustil 2007 toimub LÃµuna-Eestis esimene Tartu Rulluisumaraton kuhu oodatakse enam kui tuhat osavÃµtjat. Tegemist on unikaalse ettevÃµtmisega, kuna sellises suurusjÃ¤rgus rulluisuvÃµistlusi varem Eestis korraldatud ei ole. â€žOleme seda vÃµistlust plaaninud juba pikemat aega. Paar aastat tagasi puudus aga sobiv trass, mis tÃ¤nu aktiivsele asfalteerimistÃ¶Ã¶le on nÃ¼Ã¼d Tartu lÃ¤histele tekkinud,â€ selgitab vÃµistluse peakorraldaja Indrek Kelk. Esialgsete plaanide kohaselt jÃ¤Ã¤b rada Tartu ja Aovere vahele ning vÃµimaldab sÃµitjatel valida 16 km ja 38 km distantsi vahel, mille lÃ¤bimiseks vÃµib kasutada ainult rulluiske. Kui Eestis on rulluisumaratonid veel suhteliselt vÃ¤rske nÃ¤htus, siis Euroopas on tegemist juba kanda kinnitanud sÃ¼ndmustega. NÃ¤iteks Saksamaa pealinnas peetakse igal aastal pÃ¤ev enne Berliini jooksumaratoni rulluisuvÃµistlus, kust vÃµtab osa enam kui 10000 inimest. Eestlased on seal sÃµitmas kÃ¤inud viimased 5-6 aastat. Alates homsest on avatud uue maratoni ametlik veebileht ja soovijad saavad ennast ka vÃµistlusele registreerida. Kuni 20. juulini saab ennast kirja panna soodushinnaga 200- (38 km) ja 100- (16 km) veebiaadressil www.tartumaraton.ee, Hawaii Expressi kauplustes ning Klubi Tartu Maratoni kontoris Tartus aadressil Laulupeo pst. 25. SEB Ãœhispanga 1. Tartu Rulluisumaratoni korraldab Klubi Tartu Maraton, mis on tuntuks saanud SEB Ãœhispanga Tartu NelikÃ¼rituse korraldamisega (Tartu Suusamaraton, - Jooksumaraton, - Rattaralli, - Rattamaraton). UisusÃµitu plaanitakse rahva huvi korral organiseerida kindlasti ka jÃ¤rgmisel aastal. ETV SPORTTeised alad

17.07.2007 14:01 (16.34) JK Jalgpallihaigla läheb Tartusse karikat püüdma [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... Olgugi, et mitmed hinnatud kaardimoorid julgesid JK Jalgpallihaiglale 2007/2008 Eesti karikavÃµistluste 1/32-finaali vastaseks lubada FC Florat, jÃ¤Ã¤b kahe gigandi heitlus siiski nÃ¤gemata, kuna fortuuna tÃµi meile vastase hoopis eelringipaarist Tartu VÃ¤lk 494 (Esiliiga) ja Tartu FC Metec (IV liiga). Hetkel esiliigas eelviimast 9. kohta hoidev VÃ¤lk 494 peab Tartus oma eelringi derby 24. juulil kell 18:00 IV liiga lÃµunatsoonis teisel positsioonil paikneva kohaliku FC Metec`iga ning seejÃ¤rel selgub, kumb vÃµistkond fÃ¤nnide vastu astub. MÃ¶Ã¶dunud aastal jÃµudis Tartu VÃ¤lk 494 karikavÃµistluste veerandfinaali, kus napilt tuli alla vanduda Viljandi Tuleviku II meeskonnale 0:1. Eelnevalt oldi alistatud Eurouniv FC 16:2, FC Flora II 2:0 ning Kohila PÃ¼sivus andis loobumiskaotuse. JK Jalgpallihaigla seevastu avaringist kaugemale ei jÃµudnud, kuna haaravas mÃ¤ngus tuli tunnistada Narvas sealse Transi kerget Ã¼leolekut. Kohtumine lÃµppes 23:0. FC Metec eelmisel aastal karikavÃµistlustel ei osalenud. Teised 1/32-finaalide paarid:1. FC Klooga (II) - Tartu JK Maag Tammeka II (EL)2. Tallinna FC Levadia (ML) - Tallinna FC AnÅ¾i (III)3. Narva JK Trans (ML) - Tallinna FC Ãœhinenud Depood (III)4. Tallinna FC Flora II (EL) - Trummi SK (IV)5. Tallinna Operi JK (III) - Tartu JK Maag Tammeka (ML)6. Maardu Esteve (III) - Tallinn United FC (IV)7. Tabasalu Palliklubi(II)/FCF JÃ¤rva-Jaani SK(III) - Tallinna FC Reaal (IV)8. Narva JK Trans II (II) - Virumaa JK Rakvere (II)9. Tartu VÃ¤lk 494(EL)/Tartu FC Metec(IV) - JK Jalgpallihaigla(IV)10. Tallinna FC Hansa United (III) - FC Haiba (III)11. Hiiumaa ÃœJK Emmaste (II) - Tallinna JK Eston Villa (IV)12. Tallinna SC Enter (III) - Virumaa JK Tapa (IV)13. FCF Paide linnameeskond (II) - PÃ¤rnu JK Vaprus (ML)14. Tallinna FC Twister (IV) - SK Tallinna Sport (III)15. FC Lelle (IV) - Valga FC Warrior (EL)16. Saue JK (III) - FC Kuressaare (ML)17. Valga FC Warrior II (II) - TÃ¼ri Ganvix JK (III)18. NÃµmme JK Kalju II (II) - Tallinna FC Soccernet (IV)19. JK Piraaja(II) - Viljandi JK Tulevik(ML)/Tallinna FC Atletik(III)20. FC Olympic(III)/Tartu Quattromed(IV) - Tallinna FC Flora(ML)21. Tallinna Eurouniv FC (IV) - KiviÃµli Tamme Auto (II)22. Tallinna FC EBS Team (III) - Kehra JK Tempori (IV)23. Tallinna FC TVMK(ML) - JK Tallinna Kalev II(II)/Tallinna FC Ararat(II)24. Kristiine JK (IV) - FC Elva (EL)25. Rapla JK Atli (III) - Tallinna JK Kaitseliit Kalev (III)/FC Elva II (III)26. LasnamÃ¤e FC Ajax (ML) - PÃ¤rnu WC Guwalda (IV)27. FC Toompea (IV) - Kohila JK PÃ¼sivus (III)28. NÃµmme JK Kalju (EL) - JK SillamÃ¤e Kalev (EL)29. Kuusalu JK Rada (II) - Viljandi JK Tulevik II (EL)30. JK Rock&Roll (IV) - JK Tallinna Kalev (ML)31. VÃµru JK (II) - PÃµlva FC Lootos (III)32. FC OtepÃ¤Ã¤ (IV) - Tartu JK Maag Tammeka III (II) Kohtumised peetakse 7. ja 8. augustil. JALGPALLIHAIGLA.EE

01.08.2007 12:48 (16.34) Jalgpalli Meistri- ja Esiliigas lõppes üleminekuperiood [ERR Sport]

-Margus Ansu/SCANPIX Eesti jalgpalli Meistri- ja Esiliigas lÃµppes eile, 31. juulil suvine mÃ¤ngijate Ã¼leminekuperiood, mis algas 1. juulil. Ãœleminekuakna viimasel pÃ¤eval oli tÃ¤helepanuvÃ¤Ã¤rseimaks Eesti koondises 34 mÃ¤ngu pidanud ja 3 vÃ¤ravat lÃ¶Ã¶nud Aivar Anniste naasmine kodumaale - poolkaitsja Ã¼hines Meistriliigas medalite eest vÃµitleva Tallinna FC TVMK-ga. 30. juulil liitusid laenulepingu alusel kÃµrgliigas 7. kohal asuva Viljandi JK Tulevikuga kaks FC Levadia duubelvÃµistkonna pallurit, noortekoondistesse kuulunud vennad Eino ja Sander Puri. Meistriliiga klubidest tÃ¤iendas 25. juulil oma ridu ka Narva JK Trans, kes palkas kaks mÃ¤ngijat Venemaalt - Igor Lossevi ja Anatoli MartÃµnovtÅ¡enko (registreeritud duubelvÃµistkonda). KokkuvÃµte Ã¼leminekutest Eesti jalgpalli Meistri- ja Esiliigas (esimene kokkuvÃµte Ã¼leminekutest ilmus 4. ja teine 13. juulil, Ã¼leminekuperiood algas 1. juulil ja kestis kuu lÃµpuni): (Meistri- ja Esiliiga mÃ¤ngijate Ã¼leminekud: jÃ¤rjekorras nimi, vana klubi, uus klubi. ML = Meistriliiga, EL = Esiliiga, II = 2. liiga, III = 3. liiga) 1. juuli Sergei OttÅ¡ik: Tartu JK Maag Tammeka (ML) -> Tartu VÃ¤lk 494 (EL) Alan Monken Arruda: Helsinki Diplomat Sports Club (FIN) -> NÃµmme JK Kalju (EL)Paulo Alberto Pimentel: BK-46 (FIN) -> NÃµmme JK Kalju (EL)Jean Pierre Marques Lopes: Norrby IF (SWE) -> NÃµmme JK Kalju (EL)Anton Pomazan: Ã„Ã¤nekosken Huima (FIN) -> JK Tallinna Kalev (ML)Liivo Leetma: Tallinna FC TVMK (ML) -> JK Tallinna Kalev (ML)Sander Viira: SÃ¶rve JK (II) -> FC Kuressaare (ML)Roland KÃ¼tt: SÃ¶rve JK (II) -> FC Kuressaare (ML)Kristjan Leedo: FC Kuressaare (ML) -> SÃ¶rve JK (II)Pelle Pohlak: FC Kuressaare (ML) -> SÃ¶rve JK (II)Kevin Rand: FC Kuressaare (ML) -> SÃ¶rve JK (II)Martin Salong: FC Kuressaare (ML) -> SÃ¶rve JK (II)Ludvig Tasane: FC Kuressaare (ML) -> SÃ¶rve JK (II)Juri Fjodorov: JK SillamÃ¤e Kalev (EL) -> Kohtla-JÃ¤rve FC Lootus (II)Konstantin JakuÅ¡ev: JK SillamÃ¤e Kalev (EL) -> Kohtla-JÃ¤rve FC Lootus (II)Sergei Marinin: JK SillamÃ¤e Kalev (EL) -> Kohtla-JÃ¤rve FC Lootus (II)Sergei Vihrov: vaba -> JK SillamÃ¤e Kalev (EL)Mihkel Paapsi: Tartu JK Maag Tammeka II (EL) -> Tartu VÃ¤lk 494 (EL) 3. juuli VjatÅ¡eslav Zahovaiko: Kuwait Sporting Club (KUW) -> Tallinna FC Flora (ML) 4. juuli Martin PÃµvvat: FCF JÃ¤rva-Jaani SK (III) -> FC Elva (EL)Indrek Rist: HÃœJK Emmaste (II) -> FC Elva (EL) 6. juuli Viljar Tammeleht: TÃ¼ri Ganvix JK (III) -> PÃ¤rnu JK Vaprus (ML)Artjom Artjunin: Maardu Esteve (III) -> Tallinna FC Levadia II (EL)Mihhail Lavrentjev: Maardu Esteve (III) -> Tallinna FC Levadia II (EL)Igor Subbotin: Maardu Esteve (III) -> Tallinna FC Levadia II (EL)Dmitri MakarevitÅ¡: Tallinna FC TVMK II (EL) -> LasnamÃ¤e FC Ajax (ML)Anton Aristov: Tallinna FC Levadia II (EL) -> JK Tallinna Kalev (ML)Kaimar Saag: JK Tallinna Kalev (ML) -> Tallinna FC Levadia II (EL) 10. juuli Stanislav PedÃµk: PÃ¤rnu JK Vaprus (ML) -> Tallinna FC Flora (ML)Eimantas Marozas: Tartu JK Maag Tammeka (ML) -> FBK Kaunas (LIT)Viktors Dobrecovs: Tallinna FC TVMK (ML) -> FC Daugava (LAT) 11. juuli Rauno Tutk: FC Elva (EL) -> Viljandi JK Tulevik II (EL)Kaido Koppel: FC Elva (EL) -> Viljandi JK Tulevik II (EL)Leino Avi: FCF JÃ¤rva-Jaani SK (III) -> Viljandi JK Tulevik II (EL) 17. juuli Rasmus Tomson: Tallinna FC TVMK (ML) -> Tartu JK Maag Tammeka (ML) (laen) 20. juuli Mait NÃµmme: Kuusalu JK Rada (II) -> JK Tallinna Kalev (ML) 25. juuli Hudson Luis Silva de Souza: CAEC (BRA) -> NÃµmme JK Kalju (EL)Igor Lossev: SK Dimitrov (RUS) -> Narva JK Trans (ML)Anatoli MartÃµnovtÅ¡enko: Dolgie PrudÃµ (RUS) -> Narva JK Trans II (II) 30. juuli Vadim Seero: Tallinna FC TVMK (ML) -> Tartu VÃ¤lk 494 (EL)Sander Puri: Tallinna FC Levadia II (EL) -> Viljandi JK Tulevik (ML) (laen)Eino Puri: Tallinna FC Levadia II (EL) -> Viljandi JK Tulevik (ML) (laen) 31. juuli Vladimir Vassiljev: Tartu JK Maag Tammeka II (EL) -> Viljandi JK Tulevik II (EL)Aivar Anniste: EnkÃ¶pings SK FK (SWE) -> Tallinna FC TVMK (ML)Kauri Siim: Viljandi JK Tulevik (ML) -> PÃ¤rnu JK Vaprus (ML)Allan Soomets: JK Tallinna Kalev II (II) -> FC Elva (EL)Ranner Pak: Tallinna JK (II) -> NÃµmme JK Kalju (EL)Oliver Suur: Tallinna JK II (III) -> NÃµmme JK Kalju (EL)Rene Saar: Tallinna JK II (III) -> NÃµmme JK Kalju (EL)Sami-Sander Kivi: Tallinna JK (II) -> NÃµmme JK Kalju (EL)Rismar Marmor: vaba -> NÃµmme JK Kalju (EL)Tarvo Laurson: Valga FC Warrior (EL) -> Tartu JK Maag Tammeka II (EL)Kostiantin Logvin: Rummu DÃ¼namo (III) -> Tallinna FC Levadia II (EL) ETV SPORT

01.08.2007 12:51 (16.34) Meistri- ja Esiliigas lõppes üleminekuperiood [Sportnet]

03.10.2007 16:30 (16.34) Kolmapäeval antakse avapauk korvpalli Eesti Meistriliigale [ERR Sport]

NÃ¼Ã¼d kus kÃµiksugused kontrollmÃ¤ngud seljataga ja vabariigi karikaski vÃ¤lja jagatud, on meie korvpalluritel kÃ¤tte jÃµudnud aeg algust teha kahe tÃ¤htsaima kohaliku sarjaga â€“ SEB Balti Liiga ja SEB Korvpalli Meistriliigaga. Juba tÃ¤na, 3. oktoobril, veel enne Balti Liigat, kÃµlabki avapauk koduses sarjas. Eesti meister selgitatakse seekord 82-st korda! Nagu juba traditsiooniks saanud, lÃ¤hevad avakohtumises vastakuti eelmise hooaja finalistid. Ja juba kolmandat hooaega on selleks paariks tiitlikaitsja Tartu TÃœ/Rock ja vÃ¤rske karikavÃµitja Tallinna BC Kalev/Cramo. Sedapuhku minnakse kokku Tartu Ãœlikooli Spordihoones, kus kodumeeskond kindlasti karikafinaalis saadud kaotuse eest kÃ¤ttemaksu ihkab. MÃµlemad meeskonnad on hooaja alguses erinevate probleemidega kimpus olnud â€“ BC Kalev/Cramo pole veel meeskonda tÃ¤ielikult komplekteerida suutnud ja Rock pole jÃµudnud kohaneda vÃ¤rske koosseisu ning uue treeneri nÃµudmistega. Samuti pole ka vigastused meie meestest just kaarega mÃ¶Ã¶da kÃ¤inud. Kindlasti on oodata vÃµrdsete heitlust. MÃ¤ngu algus on kell 19:00 ja kohtumisest teeb otseÃ¼lekande ka Vikeraadio (alates 20:15). Basket.ee meeskond arvab Rockâ€™i vÃµtvat revanÅ¡i â€“ 4:2 Peale omavahelise duelli, saavad mÃµlemad meie tippklubid alanud nÃ¤dalal ka oma selle hooaja Balti Liiga eliitdivisjoni tuleristsed, minnes kohe kokku liiga suurfavoriitidega Leedust. Eesti meisterklubi Tartu TÃœ/Rock vÃµÃµrustab reedel kell 19.00 oma koduhallis, vanas â€žheasâ€ Tartu Ãœlikooli Spordihoones, kevadist Leedu meistrit Kaunase Å½algirist ning Tallinna BC Kalev/Cramo sÃµidab laupÃ¤eval Vilniusesse, kohtuma BBL-i tiitlikaitsja Vilniuse Lietuvos Rytasega. Suurt edu on siit raske loota, kuna, nagu varem mainitud, on probleeme mÃµlemal meie vÃµistkonnal. Kuid eeldatavasti pole ka Leedu suurklubid kohe hooaja alguses pÃ¤ris tippvormis ning ehk Ãµnnestub nÃ¤ha vÃµrdseid heitlusi nagu see juhtus eelmise hooaja alul. Lietuvos Rytas on teinud Ãµige mitu vangerdust, tugevamatest mÃ¤ngijatest on lahkunud nÃ¤iteks Eurelijus Zukauskas ja Kareem Rush. Lisandujatest vÃµib Ã¤ra mÃ¤rkida ameeriklased Hollis Priceâ€™i ja Chuck Edisoni ning meile eelmisest hooajast hÃ¤sti meelde jÃ¤Ã¤nud Ukraina pÃ¤ritolu leedulasest keskmÃ¤ngija Michailas Ansimovase. Rytases jÃ¤tkavad ka vanad tuttavad Roberts Stelmahers (tÃµsi, hetkel vigastatud), Matthew Nielsen ning Marijonas Petravicius. Sellise kooseisuga ollakse kindlasti BBL-i suurfavoriit ja loodetakse tegusid teha ka Euroliigas. Ka mullu Ã¼sna heitlikult mÃ¤nginud Å½algiris on oma koosseisu lisanud pÃ¤ris mitu kÃµrge klassiga mÃ¤ngumeest â€“ muuhulgas ameeriklasest korvikÃ¼tt Marcus Brown (mÃ¤ngis koos Martin MÃ¼Ã¼rsepaga CSKA-s), Hispaaniast naasnud Ã¤Ã¤remÃ¤ngija Dainius Salenga ning veel Ã¼ks ameeriklasest tagamees DeJuan Collins. JÃ¤tkavad Marko Popovic, Tanoka Beard, Paulius Jankunas ja see aasta end Leedu rahvuskoondise tuumikusse murdnud Jonas Maciulis. Samas on lahkunud on samuti pÃ¤ris mitu tuntud tegijat â€“ Hannu MÃ¶ttÃ¶la, Loren Woods ja Marcelinho Machado. Aga igatahes vÃ¤ga tugev vÃµistkond seegi. Nagu Ã¶eldud, oleme veidi skeptilised ja kardame kÃµik Ã¼htemoodi eesti klubide kaotust: ennutus 0:6 mÃµlema mÃ¤ngu puhul. Balti Liiga Challenge Cupil alustab 4. oktoobril oma hooaega ka Fausto-Tartu Kalevi meeskond, kes kohtub Riias legendaarse nimega meeskonnaga â€“ VEF-iga. Eks nÃ¤is kuidas meie mullune pronksimeeskond suudab oma Ã¼sna hÃµreda koosseisuga lÃµunanaabrite taasloodud au ja uhkusega hakkama saada. Vastaste kÃµige tuntum mees on kahtlemata nende peatreener Valdis Valters, meeskond ise koosneb noortest ja Ã¼sna tundmatutest nimedest. Fausto ise on kÃ¼ll sÃ¤ilitanud eelmise aasta pÃµhituumiku Ardo Ã„rmpalu, Ando Tagametsa, Sven Pugoneni ja Osvaldas Macernise nÃ¤ol, kuid vÃ¤Ã¤rilist vahetust neile meestele pingilt ei leidu. Lisandunud legendaarne Augenius Vaskys langes rivist juba enne hooaja algust, ning teised seni proovitud leegionÃ¤rid pole vÃµistkonda pidama jÃ¤Ã¤nud. Napilt jÃ¤Ã¤di ilma ka Martin Viiaskist ja Erik Dorbekust. Uued mehed on aga Fausto treeneripingil - JÃ¼ri Neissaar ning TÃµnu Lust. Vaid veidi paremaks kui Kalevi ja Rockâ€™i omi, hindame Fausto shansse â€“ 1:5 Reedel, 5. oktoobril, astuvad koduliigas vÃµistlustulle ka teised Eesti meeskonnad. Kell 18:00 lÃ¤hevad Tallinna Pirita MajandusgÃ¼mnaasiumi vÃµimlas vastakuti BC Pirita ja BC Rakvere Tarvas. Kahe vana sÃµbra, see on siis Andres SÃµbra ja Kalle Klandorfi, duellid on alati head vaadata. Sedakorda lisab asjale vÃ¼rtsi Rakvere Piritalt saadud napp kaotus karikasarja veerandfinaalis vaevalt nÃ¤dalapÃ¤evad tagasi. Kodumeeskond on ennast tÃ¤iendanud leedulasest keskmÃ¤ngija Sarunas Veliuse, ameeriklasest Ã¤Ã¤re William Sharpâ€™i ning kohalike meeste Joosep Pokla ning Heigo Ermiga. Rakvere seevastu saatis lÃ¤inud nÃ¤dalavahetusel koju paar mittesobinud leeginÃ¤ri. Meeskonnas jÃ¤tkab endiselt eelmise hooaja liider James Allen, lisandunud on rootsi-serbia pÃ¤ritolu Titi Spasojevic, just Piritalt Ã¼le tulnud Andre PÃ¤rn ning oma â€žkadunud poegâ€ Raido Villers. Edu Piritale 4:2 Samal pÃ¤eval kell 19:00 kohtuvad Kohila spordihoones veel kohalik BC Kraft MÃ¶Ã¶bel ja Valga Welg. Rapla meeskona Ã¼sna â€žÃµhukeseâ€ kooseisu sÃ¤ravaimad nimed on kahtlemata Howard Frier ja nende mustanahaline treener Ozell Wells. Ã„ra mÃ¤rkimist vÃ¤Ã¤riks veel Heiko Niidase lisandumine. Lisaks plaanitakse proovida veel mÃµnda korvialust meest piiritagant. Valga, keda eeline hooaeg peeti vaat et kÃµige lÃ¼hema pingiga meeskonnaks liigas, on tÃ¤iendanud just oma vahetusmeste ridu. Lisandunud on noored Ingmar NÃ¶ps, Allar Velleramm ja Timo Oja ning arvatavad algviisiklased Veljo Vares ja Phillip Taylor. Igatahes pole enam peatreener Jaanus Liivaku sÃµnul tegemist amatÃ¶Ã¶rmeeskonnaga. Seda tÃµestab ka Fausto-Tartu Kalevi veenev alistamine karikamÃ¤ngudes. Valga peaks olema kindlalt tugevam â€“ 6:0 neile. LaupÃ¤eval mÃ¤ngivadki omavahel meie Balti Liiga teise divisjoni meeskonnad Fausto-Tartu Kalevi ning Triobet/Dalkia. MÃ¤ng toimub Tartu A.Le Coq Sport spordihoones algusega kell 17:00. MÃ¤ng ei lÃ¤he BBL-i arvestusse! Kella 19:00-ks sÃµidab aga Aivar Kuusmaa oma TTÃœ poistega PÃ¤rnu, kus kohtub kohaliku Korvpalliklubiga. Loodetavasti ei ole nende kahe noore vÃµistkonna mÃµÃµduvÃµtud see hooaeg enam liiga kahe nÃµrgima heitlused. Arvame hÃ¤Ã¤ltega 5:1, et PÃ¤rnu on parem. Fausto â€“ Dalkia seevastu 3:3 PÃ¼hapÃ¤eval, 7.oktoobril, toimub koguni neli kohtumist. Valga Welg - BC Pirita Valga Spordihoones kell 15:00, BC Kraft MÃ¶Ã¶bel ja BC Rakvere Tarvas Kohila Spordihoones algsega 15:00, TTÃœ KK vs. Fausto-Tartu Kalev Tallinnas TTÃœ spordihoones kell 16:00 ning avanÃ¤dalale panevad punkti Triobet/Dalkia ja KK PÃ¤rnu. Sellega jÃ¤tkub kella viieste pÃ¼hapÃ¤evaÃµhtuste mÃ¤ngude traditsioon Audentese Spordisaalis. VÃµÃµrustajaks olev Triobet/Dalkia (endise nimega Dalkia/Nybit) jÃ¤tkab rahvuskoondise peatreener Tiit Soku kÃ¤e all ning omab oma kooseisus mitmeid see suvi kuni 18-aastaste ja kuni 20-aastaste EM-l osalenud mÃ¤ngijaid. Ãœks medalipretendente ollakse koduliigas kindlasti. Kuidas veab noor ja lÃ¼hike kooseis vÃ¤lja BBL Challenge Cup-l, nÃ¤itab aeg. Ãœsna Ã¼hepoolsed ennustused jÃ¤rgmised â€“ Valga vs. Pirita 5:1, Rapla vs. Rakvere 0:6, TTÃœ vs. Fausto 0:6 ja Dalkia vs. PÃ¤rnu 6:0www.basket.eeKorvpall

26.10.2007 13:45 (16.34) Leedulased võitsid OjAken Duo Cupi [ERR Sport]

Tartus tänavu esmakordselt toimunud 1993. aastal sündinud poiste korvpalliturniiri OjAken Duo Cup võitjaks krooniti Kaunase Tornado, kes ületas finaalis Rapla KK. Lisaks kahele paremale osalesid turniiril Gulbene (Läti), Sankt-Peterburgi Globus (Venemaa) ning Salva Tartu ja väljaspool arvestust kaasa teinud Salva Tartu/Kuremaa SK 1992. aastal sündinud poiste esindus. Alagrupikohtumistes kerged võidud saavutanud Kaunase Tornado pidas teise päeva hommikul finaalikoha pärast tasavägise lahingu lätlastega. Punkt-punkti heitluses kulgenud mängus tegid leedulased viimasel veerandajal 11-punktilise spurdi ning kindlustasid tulemusega 53:45 endale koha finaalis. Kuna teises alagrupis kõik mängud võitnud Salva Tartu/Kuremaa SK kohtumised turniiril võistlusarvestusse ei läinud, siis teenis esikoha alagrupis Rapla KK meeskond. Rapla KK ja Salva Tartu vahel peetud teine poolfinaalmäng kulges samuti põnevalt ja närvesöövalt. Kaotusekibedust pidid selles vastasseisus lõpuks tundma tartlased 45:55. Veelgi valusama kaotuse osaliseks sai Salva Tartu paraku hilisemas kolmanda koha mängus, kus Gulbene võttis napi, kolmepunktilise võidu tulemusega 45:42. Finaalis Kaunase Tornado ja Rapla KK vahel domineerisid kahel esimesel veerandajal täielikult leedulased. Õnneks suutsid Rapla korvpallurid ennast koguda ja teiseks poolajaks mängu natuke elevust tuua. Siiski pidid eestlased taaskord tunnistama leedulaste paremust 42:53. Turniiri lõplikuks paremusjärjestuseks kujunes: 1. Kaunase Tornado, 2. Rapla KK, 3. Gulbene, 4. Salva Tartu, 5. Peterburi Globus. Enne finaalmänge toimus turniiril ka kolmepunktivisete võistlus AS Salvesti auhindadele. Viimase sekundi viskega saavutasid esikoha Tornado korvpallurite ees Salva Tartu poisid Robi Laan ja Priit Toomsoo. OjAken Duo Cup`i sümboolsesse mängijatevisikusse ehk All Stari valiti Aurimas Urbonas (Kaunase Tornado), Rainer Jegorov (Kuremaa SK/Salva Tartu), Priit Toomsoo (Salva Tartu), Arturs Lusis (Gulbene) ning Kenno Kokk (Rapla KK). ETV SPORTKorvpall

09.03.2008 21:30 (16.34) Baltikumi tugevaim võrkpallimeeskond on Tallinna Selver [ERR Sport]

-Toomas Huik/SCANPIX Tallinna Selveri vÃµrkpallimeeskond tuli Balti liiga finaalis nende Ãµlule seatud favoriidikoorma kandmisega lÃµppkokkuvÃµttes ilusasti toime, kuid sÃ¼dika partii teinud Tartu Pere Leib andis neile kÃµva lahingu. MÃ¤ngu esimese geimi vÃµitis paremini servinud Tartu meeskond, nad lÃµid kaks Ã¤ssa ja tegid vaid Ã¼he servivea, samal ajal kui Selver sai viie servivea juures otse pallingust vaid Ã¼he punkti. â€žTartu hea mÃ¤ng esimeses pooleteises geimis tulenes selgelt nende heast, isegi vÃ¤ga heast servist,â€œ hindas vastase tugevat algust Selveri peatreener Avo Keel. â€žMeie jaoks oli mÃ¤ng teises geimis, kui Tartul oli kÃ¤es Ã¼le 16 punkti juba Ã¼sna nutuseks minemas, kuid siis hakkas vastuvÃµtt tasapisi paremaks minema ja Tartu serv veidi kehvemaks muutuma.â€œ analÃ¼Ã¼sis Keel finaali vÃµtmemomente. Olulise muutuse tÃµi Selveri mÃ¤ngu ka sidemÃ¤ngija vahetus. â€žVeikol ei klappinud tÃ¤na mÃ¤ng hÃ¤sti,â€œ pÃµhjendas Keel teise geimi otsustava bloki pannud Agris Leitise sisse toomist. 18:13 eduseisu kÃ¤est andnud ning geimi 27:29 kaotanud tartlaste treener Urmas Tali oli otsekohene: â€žOleks me selle geimi kÃ¤tte saanud, oleks sellest 3:0 mÃ¤ng tulnud!â€œ â€žAga eks tegime, mis suutsime, kahjuks pooleteisest geimist enamaks jaksu ei jagunud,â€œ lisas ta. Kuigi ei saa vÃ¤ita nagu tasavÃ¤gise teise geimi kaotus Tartu murdnud oleks, hakkas jÃ¤me ots alates kolmandast geimist siiski pealinlaste kÃ¤tte libisema. â€žSelver tegi oma eksimused kahes esimeses geimis Ã¤ra ja mÃ¤ngis edasi kindlalt,â€œ tÃµi Ã¼he vastase edu pÃµhjuse vÃ¤lja Tali. TÃµepoolest, tallinlased andsid kahes esimeses geimis oma vigadega vastastele koguni 16 punkti, kahes viimases aga vaid 10. Pere Leiba ei suutnud ree peale vedada ka poolfinaalis kastanid tulest vÃ¤lja toonud Oliver Venno. Kuldiga vastu 26 punkti toonud diagonaalrÃ¼ndaja, realiseeris Selveri vastu punktideks vaid 32% tÃµstetest ning tÃµi kokku Ã¼heksa punkti. â€žNoorel mehel olid eriti eilsed viis geimi jalgades, aga eks see hakkas mÃ¤ngu teises pooles ka teistele mÃµjuma,â€œ tunnistas Tali. Tartu ei andnud alla ka neljandas geimis mitmepunktilises kaotusseisus olles, kuid favoriit vÃµttis siiski oma. â€žSee favoriidiseisus oli meie peale pandud Ã¼ldse pisut Ã¼lekohtuselt, Tartu on materjali poolest vÃ¤hemalt sama kÃµva meeskond,â€œ Ã¼tles Keel. â€žMe teadsime, et Tartu finaalturniiril kahte kehva mÃ¤ngu ei tee, motivatsiooniga seega samuti probleeme ei olnud,â€œ kirjeldas Keel mÃ¤nguvÃ¤liseid asjaolusid. Selveri resultatiivseim oli finaalis 34-st tÃµstest 15 maha lÃ¶Ã¶nud ning blokiga neli punkti lisaks teeninud Kristjan Sikaste. Sikaste oli ka see, kes lÃµi maha kolmanda ja neljanda geimi viimase palli. â€žKristjan mÃ¤ngis kÃ¼ll korralikult, aga ma tean, et ta suudab veel palju enamat,â€œ ei kippunud peatreener Sikastet siiski Ã¼le kiitma. MÃ¤ngu parima auhinna saanud Kristjan Ã•uekallas teenis Selverile 16 punkti, olles eriti efektiivne just rÃ¼nnakul, kus lÃµi Ã¤ra 69% tÃµstetest. Tartu parim oli samuti hÃ¤sti rÃ¼nnakul tegutsenud Jaanus NÃµmmsalu, kes realiseeris oma vÃµimalusi 65%-lt ja tÃµi kokku 19 punkti. Toni KankanpÃ¤Ã¤ lisas 14 ja Marek Pihlak 11 punkti. Tartu meeskonna rÃ¼nnaku efektiivsus 52% oli parem kui Selveri 49%, kuid tallinlased tegutsesid hÃ¤sti blokis, teenides sellega 17 punkti Pere Leiva 10 vastu. Markko ArroVõrkpall

23.03.2008 17:15 (16.34) Kokku tuleb noormeeste Eesti U-19 koondis [ERR Sport]

23.03.2008 17:15 (16.34) U-19 jalgpallikoondis koguneb 4. aprillil [Sportnet]

Eesti kuni 19-aastaste meeste jalgpallikoondise kandidaadid kogunevad 4. aprillil Sportland Arenal toimuvale treeningpÃ¤evale, kus on kavas kaks harjutuskorda ning teooriatund. U-19 koondise peatreener Frank Bernhardt kutsus kogunemisele 31 pallurit. Kuni 19-aastastel noortel on aprillis ees kaks maavÃµistlusmÃ¤ngu Taani eakaaslastega: need peetakse 22. aprillil kell 17:00 ja 24. aprillil kell 11:00. Augustis osaletakse Balti turniiril, kus soovitakse kaitsta eelmisel aastal saavutatud esikohta, ning oktoobril Eestis peetaval EM-valikturniiril. Lisaks korraldatakse mitmeid treeningkogunemisi ja â€“mÃ¤nge. Peatreener Frank Bernhardt mÃ¤rkis, et kohtus lÃµppeval nÃ¤dalal ka Derby County noorteakadeemias palliva rÃ¼ndaja Henrik Ojamaaga, kes saab maikuus 17-aastaseks. â€žOlen tema ja ta vanematega suhelnud, ta on pidevalt koondise vaatevÃ¤ljas,â€ selgitas Bernhardt. â€žEelmisel aastal ei saanud Henrik kahjuks vigastuse tÃµttu osaleda U-17 EM-valikturniiril, kuhu me ta kutsusime. Kindlasti kuulub ta praegu U-19 koondise kandidaatide hulka, kuid peame tema Eestisse kutsumisel arvestama ka Derby County mÃ¤ngugraafikut.â€ Bernhardt lisas, et vÃµib-olla kaasab Ojamaa ka U-21 koondise treeningutele. U-19 koondise treeningkogunemisele kutsuti: Viljo Tibu, Paide FC Flora linnameeskondJoonas LjaÅ¡, Rakvere FC Flora Andrei Veis, Tallinna FC Flora Sander Sinilaid, Tallinna FC Flora Henri Anier, Tallinna FC Flora Kaspar Kaldoja, Tallinna FC Flora Taavi Laurits, Tallinna FC FloraAleks Mones, Tallinna FC Levadia Artjom Artjunin, Tallinna FC Levadia Igor Subbotin, Tallinna FC Levadia Henri KÃ¼lm, Tallinna FC TVMK Maksim Paponov, Tallinna FC TVMK Andreas Aru, JK Kotkad Mait Toom, Tartu JK Maag Tammeka Siim Rinken, Tartu JK Maag Tammeka Martin Haljak, Tartu JK Maag Tammeka Jaanus VÃµrno, Tartu JK Maag Tammeka Olari Perlin, Tartu JK Maag Tammeka Reio Laabus, Tartu JK Maag Tammeka Siim Tenno, Tartu JK Maag Tammeka Mikk Laas, Tartu JK Maag Tammeka Albert Prosa, Tartu JK Maag Tammeka Martin TÅ¡egodajev, NÃµmme JK Kalju Deniss JÃµgiste, LasnamÃ¤e FC Ajax Ander Paabut, PÃ¤rnu JK Vaprus Rauno Alliku, PÃ¤rnu Kalevi SK Artjom Taar, JK SillamÃ¤e Kalev Albert Taar, JK SillamÃ¤e Kalev Steven Karp, Valga FC Warrior Mikk Reintam, Valga FC Warrior Meelis Peitre, Valga FC Warrior U-19 koondise mÃ¤ngugraafik: 22. aprill kell 17:00 â€“ maavÃµistlusmÃ¤ng Eesti U-19 â€“ Taani U-19 (Eestis)24. aprill kell 11:00 â€“ maavÃµistlusmÃ¤ng Eesti U-19 â€“ Taani U-19 (Eestis)11. august â€“ Balti turniiri mÃ¤ng13. august â€“ Balti turniiri mÃ¤ng5. oktoober â€“ EM-valikmÃ¤ng Eesti U-19 â€“ Horvaatia U-19 (Eestis)7. oktoober â€“ EM-valikmÃ¤ng Eesti U-19 â€“ Belgia U-19 (Eestis)10. oktoober â€“ EM-valikmÃ¤ng Eesti U-19 â€“ Kasahstan U-19 (Eestis) EJLi pressiteenistus

31.03.2008 10:31 (16.34) Nike Noorteliigas on selgumas play-offi pääsejad [Sportnet]

NÃ¤dalavahetusel selgusid play-off paarid poeglaste B1- ja poiste C1-klassis. Veerandfinaalides kohtuvad A-vahegrupi (eliit) neli tugevat B- ja C-vahegrupi kahe parema meeskonnaga. VÃµitja selgub kahe mÃ¤ngu tulemusena. Poeglaste B1-klassis (sÃ¼nd. 1992 ja hiljem) kindlustasid B-grupist koha veerandfinaali Rapla KK ja Rakvere SK/Tarvas ning C-grupist Kuremaa SK/Salva Tartu ja H-Sport/Kose SK. A-vahegrupis on Ã¼ksikud mÃ¤ngud veel pidada, kuid play-off asetus selge. Tallinna BC Kalev/Peri veerandfinaali vastane on testturniiri vÃµitnud Rakvere SK/Tarvas. KK PÃ¤rnu/AND1 mÃ¤ngib H-Sport/Kose SK meeskonnaga, Kohila SK/Orgita Dolomiiditooted vastaseks on Kuremaa SK/Salva Tartu ning neljanda veerandfinaalpaari moodustavad Tallinna T. Soku KK ja Rapla KK. Veerandfinaalid: BC Kalev/Peri â€“ Rakvere SK/TarvasKK PÃ¤rnu/AND1 â€“ H-Sport/Kose SKKohila SK/Orgita Dolomiiditooted â€“ Kuremaa SK/Salva Tartu T. Soku KK â€“ Rapla KK Poiste C1-klassis (sÃ¼nd. 1994 ja hiljem) oli A-vahegrupis seis enne viimaseid mÃ¤nge tasavÃ¤gine ja pingeline. NÃ¤rvilist Ãµhkkonda jagus ka pÃµhiturniiri viimasteks mÃ¤ngudeks. Rapla KK alistas Rakveres kÃµik kolm vastast ning kindlustas sellega esimese asetuse. RSK sPORTKUNDA/SK Aaspere alistus kindlalt 62:82, kuid PÃ¤rnu napilt 62:65 ja vÃµÃµrustaja Rakvere veel napimalt 79:81. PÃ¤rnu oli parem 69:58 Rakverest ja sai seega teise asetuse. Enne vahegrupi mÃ¤nge liidrikohta hoidnud Rakvere langes turniiritabelis ja pidi leppima kolmanda positsiooniga. B-grupis vÃµttis Kohtla-JÃ¤rve KK HITO kolm kindlat vÃµitu ning Ã¼htlasi kindlustas vahegrupis esikoha. Teisena sai edasi SK Saku/Tabasalu PK. C-vahegrupis kogus samuti kolm vÃµitu Tallinna T. Soku KK. LaupÃ¤eval vÃµitsid Soku poisid esmalt 75:47 Tartu TÃœ/Rocki. Teises mÃ¤ngus olid T. Soku KK noored 87:64 paremad Salva Tartu/Kuremaa SK meeskonnast. MÃµlemas mÃ¤ngus olid Soku poolel resultatiivseimad Kent-Kaarel Vene (28 ja 21 punkti) ning Igor ArendaÅ¡ (14 ja 23 punkti). C-grupist sai teisena edasi Salva Tartu/Kuremaa SK. Veerandfinaalid: Rapla KK/Winstar - SK Saku/Tabasalu PK KK PÃ¤rnu â€“ Salva Tartu/Kuremaa SK Rakvere SK/Tarvas â€“ T. Soku KK RSK sPORTKUNDA/SK Aaspere - KK HITO Neidude A- ja tÃ¼tarlaste B-klassis pÃ¤Ã¤sesid pÃµhiturniiri kaks paremat naiskonda otse poolfinaali, kolmas ja neljas tagasid koha veerandfinaalis ning 5.-8. positsiooni saavutanud mÃ¤ngivad kaheksandikfinaalides. Eelpool mainitud vastasseisudes selgub vÃµitja Ã¼he mÃ¤ngu tulemusena. Neidude A-klassis (sÃ¼nd. 1989 ja hiljem) tunnistas pealinna klubi Audentese SK vaid vÃµite ja lÃµpetas pÃµhiturniiri esimesena, pÃ¤Ã¤sedes otse poolfinaali. Teisena saab otse poolfinaali Rapla KK. Kaheksandikfinaali paari Paide KK 7 - Parksepa SK/VÃµru vÃµitja mÃ¤ngib veerandfinaalis Tallinna Siili PK II naiskonnaga. KK Taba 89 II â€“ Narva Paemurru SK paarist selgub vastane Tartu KK Taba 89 naiskonnale. 1/8f Paide KK 7 - Parksepa SK/VÃµru 1/8f KK Taba 89 II - Narva Paemurru SK Â¼f KK Taba 89 - KK Taba 89 II/Narva Paemurru SK Â¼f Siili PK II - Paide KK 7//Parksepa SK/VÃµru TÃ¼tarlaste B-klassis (sÃ¼nd. 1992 ja hiljem) pÃ¤Ã¤sesid otse poolfinaali Siili Palliklubi ja KK Taba 89. Tartu kindlustas pÃµhiturniiri teise koha kolmepunktilise vÃµiduga Tallinna LKK Kalevi Ã¼le. Taba ja Kalev kogusid vÃµrdselt kÃ¼mme vÃµitu, kumbki vÃµitis korra rivaali, kuid korvide vahega (+1) said kÃµrgema koha tarlased. Kalevlased pidid leppima pÃµhiturniiril kolmanda positsiooniga, mis tagab otsepÃ¤Ã¤su veerandfinaali. Tallinna tÃ¼tarlaste vastane selgub paarist Siili PK II â€“ Parksepa SK/VÃµru. Teises veerandfinaalis ootab vastast pÃµhiturniiri neljas Paide KK 7, kes seni ainsana suutnud alistada favoriidi Siili Palliklubi. Paide naiskonna vastane tuleb paarist Rapla KK ja KK Taba 89 II. 1/8f Rapla KK - KK Taba 89 II 1/8f Siili PK II - Parksepa SK/VÃµru Â¼f LKK Kalev - Siili PK II//Parksepa SK/VÃµru Â¼f Paide KK 7 - Rapla KK//KK Taba 89 II Nike Noorteliigas jÃ¤tkuvad vahegruppide tulised lahingud noormeeste A-, poeglaste B2- ja poiste C2-klassis ning tÃ¼drukute C1-klassis. Ãœhtlasi lÃµpeb pÃµhiturniir noorte meeste U20 ja tÃ¼drukute C2 vanuseklassis. BASKET.EE

14.04.2008 15:45 (16.34) Tartu Jooksumaratonil lööb kaasa üle tuhande jooksusõbra [ERR Sport]

26. Tartu Jooksumaratonile on registreerunud juba üle tuhande osaleja Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Venemaalt, Saksamaalt ja mujalt, teatab Klubi Tartu Maraton. Tartu Jooksumaraton on üks suurimaid ja enim hinnatud jooksuvõistlus Eestis. Tegemist on 1983. aastal loodud Sügisjooksust välja kasvanud sündmusega, millest võttis eelmisel aastal osa ligi 3000 spordisõpra. Tartu Jooksumaraton kuulub ka Tartu Nelikürituse koosseisu, kus ta on teiseks etapiks peale suusamaratoni ja enne rattarallit. Seoses suusasõidu ärajäämisega sellel talvel, on jooksumaraton seekordse sariürituse avavõistluseks. 11. mail toimuv pikamaajooks leiab aset Lõuna-Eesti teedel ja metsaradadel. Osalejatele pakutakse kahte distantsi, millest pikem on 23 km ja lühem 10 km. Mõlemad rajad võib läbida ka kepikõnniga. Kuni 18. aprillini saab registreeruda soodushindadega 250 krooni (23 km) ja 150 krooni (10 km). Kuni 18-aastastele ja Eesti Vabariigi pensionäridele kehtib veel täiendav 50% soodustus. Võistlusele saab ennast registreerida Klubi Tartu Maratoni kodulehel www.tartumaraton.ee, Hawaii Expressi kauplustes ning Klubi Tartu Maratoni kontoris, Laulupeo pst. 25, Tartu. 28.aprilli õhtul saab osaleda jooksumaratoni ühistreeningul Elvas, mis on kõigile osavõtjatele tasuta. ETV SPORTKergejõustik

22.05.2008 19:15 (16.34) Reedel algab Tallinn Tartu GP-ga Estonian Cycling Weekend [ERR Sport]

-Toomas Huik/SCANPIX 23. mail algab Baltikumi suurim maanteerattasÃ¼ndmus Estonian Cycling Weekend, mille avalÃ¶Ã¶giks on Tallinn - Tartu Grand Prix. VÃµistluse avastart antakse reedel Ãœlemiste hotelli eest kell 11.00 ja rajale kihutavad 18 vÃµistkonna sportlased 13 riigist. Esmakordselt peetav Tallinn - Tartu GP viib ratturid lÃ¤bi Eesti ning pakub kÃµigile soovijatele vÃµimalust tee Ã¤Ã¤res kaasa elada. VÃµistlus kulgeb mÃ¶Ã¶da vÃ¤iksemaid teid lÃ¤bi Tallinna ringtee, Lagedi, ArukÃ¼la, Albu, Aravete ja sealt edasi mÃ¶Ã¶da Piibe mnt-d lÃ¤bi JÃ¤rva-Jaani ja JÃµgeva Tartusse. LaupÃ¤eval, 24. mail sÃµidetakse Tartu Grand Prix, mis toimub traditsiooniliselt linnaringil. Paljud inimesed saavad seda vÃµistlust jÃ¤lgida praktiliselt oma kodu akendest. Kellel seda vÃµimalust ei ole, on korraldajate sÃµnul oodatud raja Ã¤Ã¤rde kaasa elama. Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimehe Indrek Kelgu sÃµnul on vÃµidusÃµidul Ã¼le pika aja vÃµimalik nÃ¤ha pea kÃµiki Eesti rattaproffe. â€žTÃ¤navu on rivis ka mehed, kes vÃ¤ga sageli Eestis ei vÃµistle nagu nÃ¤iteks Rein TaaramÃ¤e ja Kalle Kriit. Seega on tÃµenÃ¤osus, et vÃµit vÃµi vÃµidud koju jÃ¤etakse, pÃ¤ris suur. Samas vÃµib Ã¼llatajaid tulla ka vÃ¤lismaalaste hulgast, keda on stardis pÃ¤ris ohtralt,â€œ kommenteerib Kelk. Peale kahte sÃµitu professionaalidele on pÃ¼hapÃ¤eval vÃµimalik sadulasse istuda kÃµigil rattasÃµpradel ning osaleda 27. Tartu Rattarallil. Praeguseks on sinna registreerunud juba ligi 3500 spordihuvilist. Tartu Rattaralli pakub osalejatele 133km ja 69 km distantse LÃµuna-Eesti teedel. Ennast saab kirja panna veel tÃ¤na ja homme kella 17.00-ni Klubi Tartu Maratoni kontoris ning veebilehel www.tartumaraton.ee. 23. ja 24. mail saab registreeruda vÃµistluskeskuses Aura keskuse kÃµrval. Klubi Tartu Maraton palub kÃµigilt autojuhtidelt nÃ¤dalavahetusel kÃµrgendatud tÃ¤helepanu ratturite suhtes ning vabandab vÃµimalike liiklusmuudatustega seotud ebamugavuste pÃ¤rast. ETV SPORTJalgrattasport

07.08.2009 15:00 (16.34) Tartu Rulluisumaratonil näeb tippsõitjate pingelist heitlust [ERR Sport]

Pühapäeval antakse stardipauk sadadele rulluisutajatele, kes kihutavad SEB 3. Tartu Rulluisumaratoni rajale. Sel aastal on spordisõpru kaasa löömas 50% enam kui aastal 2008, kokku on 7. augusti hommikuks registreerunuid rekordiliselt üle 1500. Võistluse lõpuheitluse muudab veelgi põnevamaks Eesti ühe favoriidi Kert Keskpaiga võistluskaaslase Alfredo Moreno osalemisotsus. Alfredo Moreno on pärit Venezuelast ja sõidab koos Keskpaigaga Bont Enduro Teamis. Morenole on aasta olnud väga edukas ning tal on ette näidata äsjane hõbemedal Maailmakarika Zürichi etapilt. Linnapea Urmas Kruuse sõnul on Tartu Rulluisumaraton nii Tartu kui ka kogu Eesti jaoks ääretult oluline tervislikke ja sportlikke eluviise propageeriv üritus. "Arvan, et rulluisumaraton võiks ka juba ametlikult kuuluda SEB Tartu Nelikürituse sarja," sõnas Kruuse. Maratonist osavõtjatele soovib linnapea toredat päeva ja oma isiklike eesmärkide saavutamist. "Ise loodan maratonist mõnusat sportlikku pingutust heas seltskonnas," lisas linnapea. Tartu Rulluisumaraton algab 9. augustil kell 11.00 lasteüritustega, millest esimene ehk 500m TILLUsõit pakub osalemislusti eelkooliealistele. Kooliealistele on mõeldud MINImaraton, kus 3,4km läbimisel pannakse end proovile erinevates vanuserühmades. Lasteüritused on kõikidele osalejatele tasuta, kuid registreerimine vajalik. Laste seas paremusjärjestust ei selgitata, küll aga ootavad kõiki osalejaid medalid ja toetajate poolt välja pandud loosiauhinnad. Põhisõitudest lühem,15km distants saab lähte 12.30 ja kell 14.00 stardivad osalejad pikemale ehk 36km rajale, kus teiste seas saab end proovile panna sõites koos tipprulluisutajate ja peaminister Andrus Ansipiga. Kõik spordisõbrad saavad veel oma nime kirja panna Tartus, Klubis Tartu Maraton, Laulupeo pst. 25, 8. augustil kella 17-ni (info tel. 7421 644) või internetis Tartu Maratoni koduleheküljel (www.tartumaraton.ee) 7. augustil kella 17-ni. SEB 3. Tartu Rulluisumaraton sõidetakse Tartus ja selle lähiümbruses ning pealtvaatajaid oodatakse kaasa elama nii harrastajatele kui rulluisutippudele Eestist ja välismaalt. ERR SPORT

23.04.2010 11:45 (16.34) Tartu Jooksumaraton kutsub 26. aprillil ühistreeningule [ERR Sport]

EsmaspÃ¤eval, 26. aprillil ootab SEB 28. Tartu Jooksumaraton kÃµiki spordisÃµpru Ã¼histreeningule. Traditsiooniline Ã¼histreening on mÃµeldud huvilistele Tartu Jooksumaratoni rajaga tutvumiseks ja kÃµhklejatele viimaste otsuste tegemiseks, millisest distantsist vÃµistluse pÃµhipÃ¤eval osa vÃµtta. Ãœhistreeningu stardi- ja finiÅ¡ipaik on Elvas, Tartumaa Tervisespordikeskuses, kus metsa- ja kruusateedel ootavad jooksjaid ja kepikÃµndijaid kaks mÃ¤rgitud rada, 16km ja 10km. MÃµnusale kevadisele spordipÃ¤evale antakse start 18:30. SEB 28. Tartu Jooksumaratoni vÃµistluste direktor Kunnar Karu sÃµnab, et sel aastal langeb Ã¼histreening ka festivali Tartu KevadpÃ¤evad 2010 ajale. "Jooksmine ja kepikÃµndmine vanusepiire ei tunnista. Loodame, et noorte hulgas juba niigi populaarne Tartu Jooksumaraton leiab huvilisi ka tudengipÃ¤evade kÃ¼lastajaskonnast. Ãœhistreening on kÃµigile soovijatele hea vÃµimalus mÃµnusas vÃ¤ikeses seltskonnas uut energiat ja positiivseid emotsioone koguda," rÃ¤Ã¤gib Karu. Ãœhistreeningul osalemine on tasuta ja etteregistreerimine ei ole vajalik. Rajal pakutakse 5. km-l spordijooki ja finiÅ¡is ootab kuum tee. Soovijad saavad degusteerida ka Reinu Pizza uut pitsat. Ãœhistreeningule viib tasuta buss, mis vÃ¤ljub Vanemuise teatri alumisest parklast stardipaika kell 17:30 ja toob soovijad kell 20:30 Tartusse tagasi. SEB 28. Tartu Jooksumaraton toimb 9. mail ja sÃ¼ndmuse korraldaja Klubi Tartu Maraton on valmistunud 4000 spordisÃµbra teenindamiseks. TÃ¤nahommikuse seisuga on oma nime kirja pannud enam kui 3100 jooksjat ja kepikÃµndijat. Rohkem infot SEB 28. Tartu Jooksumaratoni, raja ja registreerimise kohta leiab www.tartumaraton.ee. ERR SPORT

28.05.2010 10:30 (16.34) Profiratturite tuules asuvad laupäeval rajale lapsed [ERR Sport]

TÃ¤na antakse stardipauk Ida-Euroopa suurimale rattasÃ¼ndmusele Estonian Cycling Weekend, mille avavad Tallinn-Tartu GP 2010 ja laupÃ¤eval sÃµidetav SEB Tartu GP 2010. MÃµlemal pÃ¤eval kihutavad nii maanteel kui Tartu linnas profiratturid 12-st tiimist. LaupÃ¤eval asuvad Tartus, Turu tÃ¤navalt stardijoonele kÃµige nooremad spordisÃµbrad. Lastele on mÃµeldud SEB 29. Tartu Rattaralli raames toimuvad TILLUsÃµit (500m ja 1,1km) ning MINIralli (10,5km ja 5,2km). MINIrallil osalejad saavad kihutada pea sama rada mÃ¶Ã¶da, kus vaid mÃµni napp tund hiljem eliitratturid. Tosinkond aastat Klubi Tartu Maratoni lastesÃ¼ndmusi korraldanud ja kommenteerinud Veljo Lamp sÃµnab, et osalejaid ootab ees fantastiline sportlik Ã¼ritus. "Aeg on nÃ¤idanud, et ilm ei heiduta kedagi. Tegemist on traditsiooniliselt heal tasemel Ã¼ritusega, mille populaarsus on aasta aastalt laste hulgas kasvanud. See nÃ¤itab, et sÃ¼ndmus on hinge ja sÃ¼damesse lÃ¤inud ning sinna tullakse alati hea meelega," sÃµnab Lamp. Ta tuletab Ã¼htlasi meelde, et esmane turvanÃµue on kiivri kandmine, seda ka pikemat maad lastega kaasa sÃµitvatel tÃ¤iskasvanutel. LastesÃµidud on osalejatele tasuta ning kÃµiki finiÅ¡eerujaid ootavad medal, diplom, jÃ¤Ã¤tis ja limonaad. Oma nime saab kirja panna www.tartumaraton.ee vÃµi laupÃ¤eva hommikul kohapeal. PÃ¼hapÃ¤evasele Tartu Rattarallile on oma nime kirja pannud pea 4000 spordisÃµpra, kes saavad kell 10:00 kesklinnast lÃ¤hte 133km distantsile ja kell 12:00 71km rajale. MÃµlema sÃµidu start ja finiÅ¡ on Turu tn-l Aura keskuse ees. Estonian Cycling Weekend toob suursÃ¼ndmusele kohaselt kaasa liiklusmuudatused Tartu tÃ¤navatel. Korraldajad vabandavad ebamugavuste pÃ¤rast ja loodavad inimeste mÃµistvale suhtumisele. Ãœhtlasi soovitatakse vÃµimalusel nÃ¤dalavahetusel Tartu kesklinnas autoga liikumist vÃ¤ltida ja tulla kohale rattaga, jala vÃµi Ã¼histransporti kasutades. TÃ¤psem info Estonian Cycling Weekendi ja sellega kaasnevate liiklusmuudatuste kohta leiab korraldaja Klubi Tartu Maratoni kodulehelt www.tartumaraton.ee. ERR SPORT

15.09.2010 14:00 (16.34) Tartu Rattamaratonile on jäänud viimased 250 vaba stardikohta [ERR Sport]

Sel pühapäeval sõidetav mastaapne SEB 13. Tartu Rattamaraton toob kokku rekordiliselt harrastussportlasi ja eliitrattureid. Tänahommikuse seisuga on Eesti suurimale maastikurattamaratonile võimalik registreeruda veel 250 huvilisel. Klubi Tartu Maratoni projektijuht Kunnar Karu sõnab, et ülipopulaarsel rahvaspordiüritusel on korraldajad valmis teenindama kuni 5500 ratturit. "Selle numbri panime paika seetõttu, et tagada kõigile osalejatele meeldiv sõiduelamus. Viimaste päevadega on väga keeruline seda piiri muuta ja kõike ümber korraldada," selgitab ta. "Nii suur huvi Tartu Rattamaratonil osalemise ja rahvaspordi vastu üldiselt on tulnud igatahes meeldiva üllatusena. Seega tundub, et kordub selleaastase Tartu Maratoni saatus ning rajale pääsevad kiiremad registreerujad," kommenteerib Karu. 39. Tartu Maratonile pani sel aastal oma nime kirja kokku 6573 suusatajat, mis ületas märgatavalt möödunud aastast numbrit 4819. Tundub, et rattasport on saanud eestlaste seas sama populaarseks, sest möödunud aastal oli stardipäeva hommikuks end kirja pannud 5092 ratturit ja tänavu tuleb selleks arvuks 5500. Korraldajad ootavad aktiivset osavõttu ka lastesõitudest ning soovitavad huvi korral juba varakult registreeruda. Kõige operatiivsem tee selleks on koduleht www.tartumaraton.ee. SEB 13. Tartu Rattamaratoni korraldaja on MTÜ Klubi Tartu Maraton. Rohkem infot sündmuse kohta leiab www.tartumaraton.ee. ERR SPORT / Klubi Tartu Maraton

18.09.2010 14:45 (16.34) 9. Tartu Maastikurattasprindi võitis Caspar Austa [ERR Sport]

TÃ¤na sÃµideti SEB 13. Tartu Rattamaratoni raames 9. Tartu Maastikurattasprint, mille vÃµidu vÃµttis Caspar Austa Erki PÃ¼tsepa ja lÃ¤tlase Matiss Preimanise ees. Austale on seekordne Tartu Maastikurattasprindi vÃµit jÃ¤rjekorras juba seitsmes. â€žEsmamuljed on vÃ¤ga vinged, rada on eelmise aastaga vÃµrreldes natuke kiirem. BMXi rajale tÃ¤ielikult seda vÃµistlust tuua ei saa, aga sel moel, kus pool rada on BMX ja pool maastikutakistusi, on igati hea,â€œ rÃ¤Ã¤gib Austa, kes eelmisel Ãµhtul kÃ¤is rada proovimas ja taktikat lihvimas. â€žToetajad on hÃ¤sti olulised, kodulinnast Elvast oli palju rahvast raja Ã¤Ã¤res,â€œ rÃµÃµmustab Austa. 9. Tartu Maastikurattasprindil osalesid 24 kutse saanud sportlast. Hommikusi lastesÃµite saatnud vihm oli sprindi ajaks kadunud ning publik elas sÃµitjatele aktiivselt kaasa. Esmakordselt oli sprindidistants toodud Tartus, TÃ¤htvere Spordipargis osaliselt uuele BMX-rajale ning osaliselt jooksis vÃµistlustrass murul, kuhu oli tekitatud kunstlike takistusi palkidest ja autokummidest. Rajal tuli ette ka paar kukkumist, mis Ãµnneks midagi tÃµsisemat kaasa ei toonud. Juba homme sÃµidetakse algusega OtepÃ¤Ã¤l, Tehvandi Spordikeskuse staadionil SEB 13. Tartu Rattamaraton, mis toob 89km ja 40km rajale kokku ligi 5500 ratturit. Rattamaratonile saab kaasa elada nii raja Ã¤Ã¤res kui ka finiÅ¡ipaigas Elva lÃ¤hedal, Tartumaa Tervisespordikeskuses. Rohkem infot 9. Tartu Maastikurattasprindi tulemuste ja SEB 13. Tartu Rattumaratoni kohta leiab korraldaja Klubi Tartu Maratoni kodulehelt www.tartumaraton.ee. ERR SPORT

30.12.2010 23:00 (16.34) Meistriliiga aastalõputurniiril triumfeeris Tammeka [ERR Sport]

-Siim Semiskar/ERR SPORT Tallinnas Kalevi spordihallis peetud jalgpalli aastalÃµputurniiri vÃµitis Meistriliiga klassis Tartu Tammeka. AvapÃ¤eva jÃ¤rel juhtinud Tammeka kaotas teisel pÃ¤eval alustuseks kÃ¼ll peakonkurent FC Florale 1:2, kuid vÃµitis seejÃ¤rel Narva Transi 2:1 ja Kohtla-JÃ¤rve Lootuse 2:1. Kuna Flora sai dramaatiliseks kulgenud lÃµpuga mÃ¤ngus 0:1 kaotuse Transilt, piises Tammekale seejÃ¤rel 3:1 vÃµidust Tuleviku vastu, et tiitel kindlustada. Punktiseis: 1. Tartu JK Tammeka 22, Tallinna FC Flora 20, Narva JK Trans 19, JK SillamÃ¤e Kalev 14, Paide Linnameeskond 12, NÃµmme JK Kalju 11, Viljandi JK Tulevik 9, Tallinna FC Levadia 8, 9. Kohtla-JÃ¤rve FC Lootus 7, 10. FC Kuressaare 4. 30. detsembri mÃ¤ngud: 15:00 Tallinna FC Levadia - FC Kuressaare 1:0 VÃ¤rav: 1:43 Yaroslav Dmitriev 15:20 Tallinna FC Flora - Tartu JK Tammeka 2:1VÃ¤ravad: 2:43 Markus JÃ¼rgenson, 5:12 Rauno Alliku - 8:25 Albert Prosa 15:40 Viljandi JK Tulevik - Kohtla-JÃ¤rve FC Lootus 0:1 VÃ¤rav: 6:42 Deniss Tjapkin 16:00 NÃµmme JK Kalju - JK SillamÃ¤e Kalev 2:1 VÃ¤ravad: 0:53 Maksim Paponov, 16:54 Ken Kallaste - 10:16 Roman Nesterovski 16:20 Narva JK Trans - Tartu JK Tammeka 1:2 VÃ¤ravad: 3:01 Kirill Nesterov - 4:27 Reio Laabus, 12:11 Albert Prosa 16:40 Tallinna FC Levadia - Paide linnameeskond 0:0 VÃ¤ravad: - 17:00 Tallinna FC Flora - FC Kuressaare 2:2 VÃ¤ravad: 10:19 pen. Sergei MoÅ¡nikov, 12:14 Markus JÃ¼rgenson - 2:32 Margus Rajaver, 14:43 Amor Luup 17:20 JK SillamÃ¤e Kalev - Viljandi JK Tulevik 0:2 VÃ¤rav: 11:49, 12:30 Janar Toomet 17:40 Tartu JK Tammeka - Kohtla-JÃ¤rve FC Lootus 2:1 VÃ¤ravad: 6:27 Siim Valtna, 12:45 Mikk Laas - 13:28 Jegor Rudomin 18:00 Paide linnameeskond - FC Kuressaare 1:0 VÃ¤rav: 16:47 Rauno Kald 18:20 Tallinna FC Levadia - NÃµmme JK Kalju 2:1 VÃ¤ravad: 4:53 Sander Sinilaid, 11:01 Aleksandr Volodin - 16:58 Ken Kallaste 18:40 Tallinna FC Flora - Narva JK Trans 0:1 VÃ¤rav: 16:59 Sergei LeontovitÅ¡Alo Dupikov lÃµi viimasel minutil penalti latti 19:00 Tartu JK Tammeka - Viljandi JK Tulevik 3:1VÃ¤ravad: 3:32 Albert Prosa, 4:18 Reio Laabus, 16:24 Siim Roops - 13:31 Silver LÃ¤tt 19:20 Paide linnameeskond - Kohtla-JÃ¤rve FC Lootus 0:0 VÃ¤ravad: - 19:40 JK SillamÃ¤e Kalev - FC Kuressaare 3:0 VÃ¤ravad: 2:05 Alexander Nikulin, 10:54 Aleksandr Tarassenkov, 15:38 Igor Aleksandrov 20:00 Tallinna FC Levadia - Narva JK Trans 0:1 VÃ¤rav: 10:15 Kirill Nesterov 20:20 Tallinna FC Flora - NÃµmme JK Kalju 5:0 VÃ¤ravad: 6:12 Rauno Alliku, 7:23 Karl-Eerik Luigend, 12:39 Hannes Anier, 15:03 Sander Laht, 16:28 Alo Dupikov 20:40 FC Kuressaare - Kohtla-JÃ¤rve FC Lootus 3:2 VÃ¤ravad: 14:12 Elari Valmas, 15.27 pen. Margus Rajaver, 16:57 Martti Pukk - 5:08 Jegor Rudomin, 10:59 Sergey Paltsev 21:00 Viljandi JK Tulevik - Paide linnameeskond 2:4 VÃ¤ravad: 1:50 Jaan Leimann, 7:12 Janar Toomet - 4:53 Richard Leht, 5:40 Andres Luga, 9:50 Lauri Ellram, 12:18 Volodja Erdei 21:20 JK SillamÃ¤e Kalev - Tartu JK Tammeka 1:1 VÃ¤ravad: 9:30 Aleksandr Kulik - 12:45 Siim Roops 21:40 Narva JK Trans - NÃµmme JK Kalju 3:2 VÃ¤ravad: 2:58 Rustam Gurbanov, 5:13 Ertetas Biskis, 13:40 Marius Bezykornovas - 0:58 Ats Sillaste, 8:38 Maksim Paponov 22:00 Tallinna FC Flora - Tallinna FC Levadia 2:1 VÃ¤ravad: 0:53 Sergei MoÅ¡nikov, 9:38 Zakaria BeglariÅ¡vili - 7:18 Kabashi Elbasan Parim vÃ¤ravalÃ¶Ã¶ja: Albert Prosa 7 (Tartu JK Tammeka)Parim vÃ¤ravavaht: Marko Meerits (Tallinna FC Flora)Parim mÃ¤ngija: Albert Prosa (Tartu JK Tammeka) ERR SPORT

19.01.2011 13:00 (16.34) Tartu Maratoni ühistreening kutsub suusatama [ERR Sport]

40. Tartu Maratonini on jÃ¤Ã¤nud veel kuu aega. Talvise tippsÃ¼ndmuse eelprogrammi juhatab sisse laupÃ¤eval, 22. jaanuaril toimuv Ã¼histreening marsruudil Tehvandi - Matu - Tehvandi. Distantsi pikkuseks on ca 22 km. Tegemist on hea vÃµimalusega OtepÃ¤Ã¤ MK-st innustatuna ka ise suusad alla panna. Klubi Tartu Maraton projektijuht Kunnar Karu sÃµnul on tegemist esimese ametliku soojendussÃµiduga Tartu Maratoniks. "Eelmisel aasta Ã¼histreening kujunes vÃ¤gagi meeleolukaks. Ãœheskoos tuli sÃµitma mÃµnusalt kirju seltskond, kellega oli tore headel suusaradadel kulgeda," kirjeldab Karu. Tema sÃµnul on Matul ja finiÅ¡is suusatajaid ootamas ka kuum tee ning spordijook. Korraldajad kutsuvad osalema kÃµiki spordisÃµpru. Eelregistreerimist ei toimu ning osavÃµtt on tasuta. Ãœhtlasi tuletatakse ka meelde, et tegemist ei ole vÃµistlusega. LÃ¤bida tuleks endale jÃµukohane distants ja valida sobiv tempo - sellega on hea enesetunne garanteeritud. Rada ei ole valgustatud, seega tuleks arvestada, et distantsi teine pool mÃ¶Ã¶dub hÃ¤maras. Peale libisemist suusarajal oodatakse kÃµiki pingutusest lÃµÃµgastuma OtepÃ¤Ã¤ Kultuurikeskusse, kus pakub lusti "Pidu suusabaasis". Eelmisel aastal ootamatult populaarseks osutunud sÃ¼ndmus ootab tÃ¤navu nii neid, kes omal ajal osalesid pÃ¤ris suusabaasipeol, kui ka neid, kelle jaoks on tegemist toreda lausekatkega Ã¼hest tuntud vanaaegsest laulust. Peole annab vÃ¤rvi ansambli Regatt etteaste ning temaatiline videodisko Ivo Lani esituses. LaupÃ¤evane ajakava:16.00 - 18.00 40. Tartu Maratoni Ã¼histreening Tehvandi - Matu - Tehvandi,ca 22 km22.00 - 01.00 Tartu Maratoni "Pidu suusabaasis" OtepÃ¤Ã¤ Kultuurikeskuses Auto parkimise eest peaks igaÃ¼ks ise hoolitsema ja silmas tuleks pidada OtepÃ¤Ã¤ MK korraldust, mis lubab nÃ¤iteks Tartu Maratoni rajaÃ¤Ã¤rset parklat kasutada alates 15.30. TÃ¤psemat infot parkimise kohta leiab: http://www.tehvandi.ee/mk 40. Tartu Maratoni pÃµhidistantsid sÃµidetakse 20. veebruaril. Lisainfot sÃ¼ndmuste, distantside ja registreerimise kohta leiab aadressilt www.tartumaraton.ee. ERR SPORT / Klubi Tartu Maraton

10.02.2011 14:00 (16.34) Tartu Maratoni diplomid saab kätte varasemast kiiremini [ERR Sport]

Sellest aastast rakendatakse Tartu Maratoni finiÅ¡ialas uut diplomite printimise sÃ¼steemi. Kui varem trÃ¼kiti ja kleebiti iga finiÅ¡iaeg koos nimega diplomile kÃ¤sitsi, siis nÃ¼Ã¼d tulevad vÃ¤Ã¤rt paberid otse arvutist ja Ã¼hes tÃ¼kis. See aitab vÃ¤hendada nii korraldajate kui osalejate ajakulu. Tegemist on esimese korraga kui Eestis sellist sÃ¼steemi rakendatakse. 40. Tartu Maratoni sekretariaadi juhi Aet Nurga sÃµnul on diplom vÃ¤ga paljudele vÃµistluse lÃ¤binud spordisÃµpradele oluline. "Seni oli nende tegemise ja jagamisega ametis 30-35 inimest ning tÃ¶Ã¶d ja sagimist jagus. Uus sÃ¼steem vÃµimaldab kÃµigile soovijatele diplomi kiiremini kÃ¤tte anda," rÃ¤Ã¤gib Nurk. Tema sÃµnul on uus sÃ¼steem varasemast ka sÃ¤Ã¤stlikum ja loodussÃµbralikum, sest paberile saavad vaid nende tulemused, kes seda soovivad. Uuenduse teostamist toetab PC Expert, kelle poolt tuuakse finiÅ¡ikeskusesse vajalikud sÃ¼learvutid ning printerid. "Kui ideest kuulsin, siis tundus see igati mÃµistlik, sest olen ka ise korduvalt Tartu Maratonil osalenud. Kui saame talvise laulupeo korraldust ladusamaks muuta, siis aitame meeleldi kaasa," rÃ¤Ã¤gib PC Expert kaubamÃ¤rki haldava InfosÃ¼steemide OÃœ tegevjuht Urmet KÃ¼laots. Tema sÃµnul testitakse diplomite jooksvat printimist juba sellel pÃ¼hapÃ¤eval toimuval 40. Tartu Maratoni Avatud Rajal. Kui kÃµik laabub, siis kasutatakse seda ka teistel tÃ¤navustel Klubi Tartu Maratoni sÃ¼ndmustel. Lisaks tasuta diplomile vÃµib iga finiÅ¡iaja kirja saanud suusataja lasta omale vÃ¤ikese lisaraha eest vÃ¤lja printida ka vÃ¤rvilise rajaprofiiliga kaardi, kus on peal tema vaheajad ning keskmine liikumiskiirus. See annab kogu distantsi kulgemisest hea Ã¼levaate. Korraldajad toovad esile ka selle, et enam ei saadeta diplomeid tagantjÃ¤rgi postiga. Ainuke vÃµimalus see endale mÃ¤lestuseks vÃµtta on finiÅ¡ialas diplomite jagamise ruumist vÃµi hiljem Klubi Tartu Maratoni kontorist. Lisainfot Tartu Maratoni kohta leiab aadressilt www.tartumaraton.ee. ERR SPORT / Klubi Tartu Maraton

16.02.2011 10:45 (16.34) Maailma parimad pikamaasuusatajad võistlevad Tartu Maratonil [ERR Sport]

-Siim Semiskar/ERR SPORT Lisaks armastatud rahvapeole on Tartu Maraton ka rahvusvahelise tÃ¤htsusega vÃµistlus, kuhu sÃµidavad kohale parimad pikamaasuusatajad. Selles vallas ei ole erandiks ka tÃ¤navune aasta. Rajal on nii eelmise aasta kiireimad kui ka FIS Marathon Cupi kÃµvemad tegijad. Mullu vÃµidutses 39. Tartu Maratonil Anders Aukland (pildil), kes tuleb oma esikohta kaitsma. VÃµimas norrakas on parimaks osutunud juba kahel aastal jÃ¤rjest. Kas sinna lisandub ka kolmas vÃµit selgub 20. veebruaril. Kolmekordseks vÃµitjaks tÃµusmiseks tuleb tal alistada nÃ¤iteks Fabio Santus Itaaliast, kes juhib hetkel FIS Marathon Cupi Ã¼ldarvestust olles punkte korjanud kÃµigilt toimunud etappidelt. Samuti tuleb jagu saada Jerry Ahrlinist Rootsist, kes vÃµidutses Tartu Maratonil 2007. aastal. See mees on oma Ã¼leolekut nÃ¤idanud viimasel kahel FIS Marathon Cupi osavÃµistlusel Itaalias ja Saksamaal ning loodab head vormi kahtlemata realiseerida ka Eestis. Lisaks neile leiab stardijoonelt ka viiekordse olÃ¼mpiavÃµitja ja kuuekordse maailmameistri Thomas Alsgaardi ning Jens-Arne Svartedali Norrast, kelle kontol on 11 Maailmakarika etapivÃµitu murdmaasuusatamises. Naiste arvestuses on kohal Sandra Hansson, kes on samuti trooninud kahel viimasel Tartu Maratonil. Ãœhtlasi on ta ka FIS Marathon Cupi Ã¼ldliider naiste arvestuses. Tal on ette nÃ¤idata ka vÃµit 6. veebruaril toimunud Koenig Ludwig Lauf-i maratonilt, mis oli sarja eelmine etapp. Kolmekordse Tartu Maratoni vÃµitja Raul Olle sÃµnul on osalejate nimekiri vÃ¤Ã¤rikas â€žMaailma parimad pikamaasuusatajad on jÃ¤rjekordselt starti tulemas. Ahrlin ja Auklandid on kindlasti tÃµsisemad pretendendid esikohale,â€œ kommenteerib Olle. Tema sÃµnul ei ole sellise tasemega meestele kÃ¼lm ilm takistuseks. â€žKÃ¼ll aga vÃµib see soodustada grupifiniÅ¡it, sest raske on eest Ã¤ra sÃµita. Suusk libiseb ju paremini eessÃµitja poolt soojaks sÃµidetud jÃ¤ljes, mis annab tagant tulijatele eelise,â€œ selgitab kolmekordne Tartu Maratoni vÃµitja. 40. Tartu Maratoni 63km vÃµistlusdistants sÃµidetakse 20. veebruaril stardiga OtepÃ¤Ã¤l, Tehvandi Spordikeskuse staadionil ja finiÅ¡iga Elvas, Tartumaa Tervisespordikeskuses. Rohkem infot leiab korraldaja Klubi Tartu Maratoni kodulehelt www.tartumaraton.ee. ERR SPORT

02.05.2011 16:00 (16.34) Tartu Jooksumaraton rühib taas osalejaterekordi suunas [ERR Sport]

PÃ¼hapÃ¤eval, 8. mail toimuvale Baltimaade suurimale murdmaajooksule SEB 29. Tartu Jooksumaraton on ennast tÃ¤naseks registreerinud juba 3400 jooksusÃµpra 13. riigist. VÃµrreldes eelmise aastaga ollakse uue rekordi graafikus. Nii tippsportlastele kui harrastajatele suunatud sÃ¼ndmuse peakorraldaja Kunnar Karu sÃµnul on viimastel nÃ¤dalatel olnud pÃµletavaimaks kÃ¼simuseks rada ohustav kÃµrge veetase. â€žKui kÃ¼mme pÃ¤eva tagasi oli nÃ¤iteks Elva jÃµgi otsapidi rajal, siis vahepealne kuiv ja pÃ¤ikesepaisteline ilm on trassid kuivatanud. Usun, et vÃµistlus toimub praegust seisu arvestades vÃ¤ga heades tingimustes,â€œ sÃµnab Karu. Tema sÃµnul ollakse valmis 23 ja 10 km distantsidel kuni 4000 inimese teenindamiseks. Praeguseks on registreeritud ligi 2800 jooksjat ja 600 kepikÃµnni harrastajat. Eelmisel aastal pani oma nime kirja 2922 jooksjat ja 769 kepikÃµnni eelistajat. VÃµib eeldada, et viimane nÃ¤dal toob endaga kaasa ka antud numbrite Ã¼letamise. See tÃ¤histaks Ã¼htlasi Tartu Jooksumaratoni pika ajaloo uut tipptulemust. TÃ¤na on jooksusÃµpradel viimane vÃµimalus panna nimi SEB 29. Tartu Jooksumaratonile kirja soodsama registreerimisvooru raames. Seda saab teha internetis MTÃœ Klubi Tartu Maratoni kodulehekÃ¼ljel www.tartumaraton.ee, kontoris Tartus aadressil Laulupeo pst. 25 ning Hawaii Expressi kauplustes Ã¼le Eesti. Tartu Jooksumaraton on Baltimaade suurim murdmaajooks, mis kasvas vÃ¤lja esmakordselt 1983. aastal linnakeskkonnas peetud Tartu SÃ¼gisjooksust. Alates 1999. aastast toimub vÃµistlus LÃµuna-Eesti vaheldusrikkal ja kaunil maastikul. Eelmisel aastal osales erinevatel Tartu Jooksumaratoni distantsidel kokku 5656 spordisÃµpra. Lisainfot sÃ¼ndmuste, distantside ja registreerimise kohta leiab aadressilt www.tartumaraton.ee. ERR SPORT / MTÃœ Klubi Tartu Maraton

04.10.2012 13:05 (16.34) Tartu Ülikool on jätkuvalt maailma 3% parima ülikooli seas [Haridus- ja Teadusministeerium]

Tartu Ãœlikooli pressiteade Maailma mainekaimaks Ã¼likoolide edetabeli koostajaks peetav ajakiri Times Higher Education (THE) avaldas eile Ãµhtul vÃ¤rske pingerea maailma parimate Ã¼likoolide kohta. 2012/2013. aasta edetabelis on Tartu Ãœlikool taas maailma 3% parimate Ã¼likoolide seas ja on vahemikus 351â€“400. â€žEesti ja TÅ¡ehhi on suutnud sÃ¤ilitada oma Ã¼likoolide positsiooni esimese 400 seas nii Aasia Ã¼likoolide positsioonide paranemise kui ka edetabelis osalenud Ã¼likoolide arvu kasvu kiuste. See on tugev tulemus, kuid konkurents kasvab ning kumbki riik ei tohi loorberitele puhkama jÃ¤Ã¤da,â€œ kommenteerib Tartu Ãœlikooli tulemust THE toimetaja Phil Baty. Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sÃµnul vÃ¤Ã¤rib kindlasti tÃ¤helepanu tÃµik, et vÃ¤ga paljud Kesk- ja Ida-Euroopa tuntud Ã¼likoolid pole kÃµnealusesse edetabelisse jÃµudnud. â€žEesti ja TÅ¡ehhi Ã¼likoolid aga mÃ¤rgitakse edetabelis positiivselt Ã¤ra â€“ kasvavas rahvusvahelises konkurentsis on nad suutnud oma kohta hoida. See annab meile kindlustunde, et Tartu Ãœlikooli toel on Eesti Ã¼likoolid kindlasti rahvusvahelisel tasemelâ€œ, lisab Aaviksoo. Tartu Ãœlikooli rektori professor Volli Kalmu hinnangul on TÃœ pÃ¼simine maailma kÃµige teravamas tipus kindlasti tunnustus Ã¼likooliperele. â€žSamas tÃ¤hendab see tunnustus omakorda vastutust ja pidevat pingutamist, et Ã¼likooli hea nimi ning rahvusvaheline positsioon pÃ¼siks ning meid peetakse vÃµrdvÃ¤Ã¤rseks partneriks maailma tippude seasâ€œ, tÃ¤psustab rektor Kalm. THE pingerea koostamisel vÃµetakse arvesse 13 erinevat tunnust, mis kirjeldavad Ãµpikeskkonda, teadustulemuste mÃµjukust, teadustÃ¶Ã¶ mahtu, mainet kÃ¼sitlustulemuste pÃµhjal ja tulusid, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise ulatust. Esimeste seas domineerivad jÃ¤tkuvalt USA kÃµrgkoolid, esimesele kohale tuli California Institute of Technology. TÃ¤ispika edetabeliga saab tutvuda aadressil http://www.timeshighereducation.co.uk/world-university-rankings/2012-13/world-ranking/range/351-400 Teise kÃµrgelt hinnatud edetabeli, maailma 700 parimat Ã¼likooli reastava edetabeli QS World University Rankings 2012/2013 andmetel on Tartu Ãœlikool samuti oma positsiooni sÃ¤ilitanud ning pÃ¼sib 500 parima Ã¼likooli piirimail maailmas. Lisaks Ã¼ldpingerea koostamisele reastab QS maailma Ã¼likoole ka nende akadeemilise renomee alusel viies teadusvaldkonnas. Eelmisel aastal pÃ¤lvis TÃœ eluteaduste ja meditsiini valdkonnas 381. kohal, tÃ¤navu Ã¼letas Ã¼likool 400 piiri humanitaarteadustes (samuti 381. koht). QS World edetabeliga saab tutvuda aadressil http://www.topuniversities.com/university-rankings/world-university-rankings/2012?page=21 Â PÃµhjalikum Ã¼levaade edetabelite koostamise pÃµhimÃµtetest: http://www.ut.ee/et/uudised/tartu-ulikool-jatkuvalt-maailma-3-parima-ulikooli-seas Â Lisainfo: Virve-Anneli Vihman, TÃœ rahvusvahelistumise nÃµunik, 737 6191, 5349 6820, virve.vihman@ut.ee Â Teate edastas Kadri Kunnus avalike suhete peaspetsialist Tartu Ãœlikool tel 737 5509, 50 70 963 kadri.kunnus@ut.ee Â www.ut.ee Â

17.09.2013 16:55 (16.34) Tartu loodusmaja avab linnarahvale uksed madisepäeval, 21. septembril [Keskkonnaharidus]

PRESSITEADE 17.09.2013 Tartu Keskkonnahariduse Keskus Reedel toimub Tartu loodusmaja pidulik avamine kutsetega külalistele. Loodusmaja pere ootab linnarahvast majaga tutvuma laupäeval, 21. septembril, Lille 10. Oleme jõudnud tagasi juurte juurde. Just sellest paigast algas 60 aastat tagasi Tartu linna loodushariduse traditsioon. Uus loodusmaja kesklinnas muudab meie tegevused nähtavamaks ja toob kokku eri põlvkondade loodushuvilised, sõnas Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juhataja Janika Ruusmaa. Laupäeval kell 11-16 toimuvad ringkäigud majas, pargis ja talveaias, ülevaate saab koprapesast tehnoruumini. Avatud on looduse õpitoad, kus pressime üheskoos õunamahla ja veeretame jõhvikaid, uurime digiluubiga looduse pisikesi imesid ning avastatame loodusmustrite maailma. Loodusmaja sisustamisel tekkinud mööblipakenditest valmib lastele papist mängumaa. Kaasa löövad ka Lõpetame ökotsiidi Euroopas kampaania korraldajad, kes pakuvad põnevat öko-impro etendust ja paeltepunumise töötuba. Õpitubade toimumiskava vaata: http://www.teec.ee/uldinfo/uudised/avatud-uksed-2013/ Avatav loodusmaja on uueks koduks Tartu Keskkonnahariduse Keskusele, mis jagab teadmisi igas vanuses loodusehuvilistele. Selles on suurepärase keskkonna leidnud nii keskkonnainfopunkt, täiskasvanute koolituskeskus kui ka tänavu 60-aastaseks saav huvikool Tartu Loodusmaja. Hoonega moodustab ühtse õppekeskkonna suvel avatud park, kus on igal sammul looduslikku põnevust ja avastamisrõõmu. Energiatõhusa loodusmaja projekt võitis 2010. aasta kevadel arhitektuurivõistluse. Hoone välisilme on inspireeritud puukännu kuivamise pragudest tekkinud mustrist. Projekti autorid on arhitektid Diana Taalfeld, Kai Süda, Margit Valma ja Martin Kinks (KARISMA arhitektid OÜ). Uue loodusmaja ehitus koos seda ümbritseva pargiala korrastamisega maksis 3,2 miljonit eurot. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu fond, Tartu linna osa selles on 0,32 miljonit. Lisainfo: Janika Ruusmaa, 5668 8886, e-post: janika.ruusmaa@teec.ee Signe Söömer, 515 7750, e-post: signe.soomer@teec.ee -- Keskkonnainfopunkt Lille 10, Tartu Telefon: 736 6120 E-post: info@teec.ee www.teec.ee

08.02.2013 09:45 (16.34) Pullerits: Kuidas teha kaks võistlust kahe päevaga? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Olgu kohe Ã¶eldud, et Tartu teatemaratonil osalev vÃµistkond PSJJ (Priit Pullerits, Silver Eensaar, Jaanus Laidvee, Indrek Teppo), mullune seitsmes, ei maksa seekord osalemise eest sadat eurot, ei maksa isegi 80 eurot. Nad ei maksa stardimaksu mitte Ã¼ks sent.Â«Mis toimub?!!Â»Â«TÃ¤ielik bardakk!Â»Â«Mida vÃ¤rki??Â»Kileda hÃ¤Ã¤lega: Â«See on amoraalne ja ebaeetiline!Â»Â«Ã•iged spordimehed nii ei tee!Â»TÃµrrepÃµhjahÃ¤Ã¤lega: Â«Einoo, mÃµned vennad on ikka tÃ¤itsa Ã¼lbeks lÃ¤inud.Â»Kileda hÃ¤Ã¤lega: Â«See on amoraalne ja ebaeetiline!Â»Â«Teadagi, Pullerits on [Indrek] Kelgu sÃµber.Â»Â«Ma soovitaks uurida, kuidas Postimees on asjaga seotud...Â»Â«JÃ¤lle on keegi vÃµrdsemast vÃµrdsem.Â»Â«See on korruptsioon!Â»Â«Saage aru, inimestel on jokk-skeemidest kÃµrini!Â»HÃ¤sti kileda hÃ¤Ã¤lega: Â«See on amoraalne ja ebaeetiline!Â»Â«Ãœtle mulle, kes on su sÃµbrad, ja ma Ã¼tlen, kes...Â»Â«Hea, et ma ise see aasta ei osale. Selliste meestega kÃ¼ll koos sÃµita ei tahaks.Â»Â«Mina ka ei maksa sentigi. Sest ei osale - ihihiii.Â»Â«Lollid vennad, kes PPga Ã¼hes tiimis on â€“ Ã¤kki vÃµtab enne lÃµppu numbri seljast?Â»Kileda hÃ¤Ã¤lega: Â«See on amoraalne ja ebaeetiline!Â»Â«No see vÃµistlus on nÃ¼Ã¼d kÃ¼ll tÃ¤iesti metsas.Â»Â«Mitte metsas, vaid b**s.Â»Â«HÃ¤hh, keda kotib.Â»Asi on palju lihtsam ja loogilisem, kui paistab. Tartu LÃµunakeskuse sÃ¼gisesel suusalaadal sai Postimehe nelik Tartu teatemaratoni kvalifikatsioonivÃµistlusel ehk trenaÅ¾Ã¶Ã¶ride teatevÃµistlusel asutuste konkurentsis suverÃ¤Ã¤nse esikoha. Selle eest oli preemiaks tasuta (vÃ¤Ã¤rtus sada eurot) registreerimine Tartu teatemaratoniks. Kvalifikatsioonimeeskonda pidanuks kuuluma ka mina, kuid kolm pÃ¤eva varem tehtud pÃµlveoperatsioon muutis selle vÃµimatuks. Sellegipoolest tuli Postimehe nelik vÃµitjaks ning vÃµidumeeskonna esindaja, siinse blogi pildiosaniku Scanpixi Baltimaade haru juht Art Soonets kinkis tasuta registreerimisÃµiguse selle nÃ¤dala kolmapÃ¤eval kahe tunnistaja juuresolekul mulle kui PSJJ-i esindajale.Aga tÃ¤na Tartu Postimehe toimetusse laekunud stardiprotokollis ei olnud PSJJ-i ligi 120 vÃµistkonna hulgas veel kirjas. (KÃ¼ll aga on kirjas mingi Reporter, kes on teist vahetust palganud sÃµitma Jaak Mae. [Â«See on amoraalne ja ebaeetiline!Â»]) Too stardiprotokoll ajendas Ã¼hte meeskonnaliiget teatama teistele jÃ¤rgmist:Â«Mind pani mÃµtlema selle aasta stardinumbrite jagamise loogika. Registreerida saab 7. veebruari Ãµhtuni, kuid juba enne tÃ¤rminit on protokoll vÃ¤ljas. Huvitav on see, et TTM juhendis â€“ erinevalt TM juhendist, kus asi Ã¼hemÃµtteliselt kirjas â€“, pole stardinumbrite jagamise korra kohta sÃµnagi. MÃ¤letatavasti anti eelmisel aastal numbrid registreerimise jÃ¤rjekorras, mis esimest korda toimuva Ã¼rituse kohta on ok, kuid korduva Ã¼rituse puhul on Ã¼ldlevinud tava, et arvestatakse varasemate tulemustega. Selle tava kohaselt siis eelmisel aastal tÃ¤helepanuvÃ¤Ã¤rsel 7-ndal kohal lÃµpetanud vÃµistkonna number ei saa kindlasti olla suurem kui seitse. SÃµltub ju numbrist stardirida ja varasem registreerimise aeg ei saa olla Ã¼hegi argumendi pÃµhjal olulisem nÃ¤itaja kui viimasel vÃµistlusel ausalt saavutatud koht!Ja kus on siin loogika, et teenetega mehed peavad kohe stardis loovutama positsioone rookie'dele?!Seda paluks hr Kelgul ilma variatsioonideta arvesse vÃµtta. Nagu ka tunnustatud juristid siinkohal soovitaksid, siis nimetatud seisukoht palun protokollida.Â»Nii, protokollitud!Eelmisel aastal avaldasid enda arust Eesti juhtivad, kuigi anonÃ¼Ã¼msed suusaanalÃ¼Ã¼tikud arvamust, et PSJJ-i vÃµimalused pjedestaalile jÃµuda lÃ¤ksid vett vedama seoses etappide ebaÃµnnestunud jaotusega vÃµistkonna liikmete vahel. Sedapuhku kutsub PSJJ analÃ¼Ã¼tikuid Ã¼les, et need ebaÃµnnestumist ennetaksid ning Ãµige etappide jaotuse aegsasti paika paneksid. Seejuures tuleb arvestada, et:- Pullerits on seoses pÃµlveoperatsiooni ja Ã¤sja pÃµetud Ã¤geda gripiga selgelt nÃµrgim lÃ¼li, liiati on teda opereerinud arst Leho Rips soovitanud tal vabatehnikas sel talvel Ã¼ldse mitte sÃµita;- Eensaar tuli Ã¤sja seiklusspordi Euroopa meistrivÃµistlustel ligi 79-tunnise ajaga kolmandaks ning kavatseb pÃ¤ev varem Alutaguse maratonil teha tÃ¼hjendussÃµidu, mille kohta Ã¼ks meeskonnakaaslane pÃ¤ris, kas EMil ei saanud veel piisavalt end tÃ¼hjendatud;- Laidvee on ainus, kellel on sel hooajal ette nÃ¤idata mingigi suusatulemus, Tamsalu maratoni 92. koht, kuid ainult Ã¼he sÃµidu pÃµhjal vormi ennustada on kÃ¼llaltki keeruline;- Teppo, kes tuli mullu suvel Keilas Eesti tÃ¤ispika triatloni vÃµitjaks 9:11.13ga, tunnistab, et pole sel talvel suurem suusamees olnud, kÃ¼ll aga on alustanud ettevalmistust augustis toimuvaks Kalmari IM'iks (mis iganes see IM on â€“ P.P.), mis tÃ¤hendab, et ta on jooksnud rohkem kui suusatanud. (Teppo seletas mulle tÃ¤na, et IM tÃ¤hendab Ironmani.)Ãœlesande lahendajail tuleb silmas pidada, et Pullerits ja Eensaar ei saa sÃµita jÃ¤rjestikuseid vahetusi, sest Pullerits on lubanud oma auguga pÃ¼ss-Fischerid, ja vajadusel ka Madshusi saapad, Eensaarele, kelle Rossignolid â€“ pange tÃ¤hele, Rossignoli-friigid! â€“ ei kÃµlbavat vÃµitlusvÃµime poolest tema enda ega kogenud vÃµistkonnakaaslaste hinnangul sel jÃµuproovil mitte kusagile.PÃ¤ev varem on kÃµigil neljal plaanis lÃ¤bida Alutaguse maraton. Alutagusel on stardiprotokollis Pulleritsu stardinumber 128. Edasiste arusaamatuste ja nÃ¤Ã¤kluste vÃ¤ltimiseks olgu rÃµhutatud ja mÃ¤rgitud, et dr Rips andis pÃ¤rast operatsiooni korralduse sÃµita tÃ¤navu kolmandiku vÃµrra aeglasemalt kui mullu, mis tÃ¤hendab, et Alutagusel vÃµiks olla ootuspÃ¤rane ja sihikul aeg 2:37 kanti. Kuid arvestades oodatavaid raskeid-keerulisi ilmaolusid, tuleks ilmselt mitu head minutit otsa panna. Nii et tÃ¤itsa okei, kui alla kolme tunni finiÅ¡isse jÃµuab. Kohta on raskem prognoosida, see sÃµltub juba teistest.******Jaanus Laidvee (esiplaanil; Tamsalu maratoni 92. koht), Slickrock Bike Trail, Moab, Utah. 19. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks kikkida pildile.)Foto 1: Mulluse Tartu teatemaratoni start. Priit Pullerits ei ole tagumistest ridadest veel pildilegi jÃµudnud. Foto autor: Raivo Tosso, Maaleht/ScanpixFoto 2: Teatevahetus mullusel Tartu teatemaratonil. Foto autor: Raivo Tosso, Maaleht/ScanpixFoto 3: Priit Pullerits mullusel Tartu teatemaratonil esimeses vahetusalas jala kÃ¼ljest kiipi lahti rebimas. Foto autor: Jaanus Laidvee Foto 4: VÃµistkond PSJJ (vasakult Priit Pullerits, Silver Eensaar, Jaanus Laidvee, Indrek Teppo), mulluse teatemaratoni seitsmes Elvas finiÅ¡ialas. Foto Jaanus Laidvee kogusFoto 5: Mulluse Tartu teatemaratoni kolm paremat vÃµistkonda autasustamisel. Foto autor: Raivo Tosso, Maaleht/Scanpix

27.11.2013 21:20 (16.34) Pullerits: Kust saab hirmväärtuslikku spordinõu? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Olgu, olgu, annan ühes asjas teile alla. Kui teil on tõesti nii väga vaja jälgida treenides oma pulssi, kui te muidu kohe kuidagi ei saa, kui peate oma pulsitsoonidest raudselt kinni pidama, siis tehke seda – aga! Ja nüüd kahetsevad kõik pulsikellade maaletoojad, et nad ei ole siiamaani, tervelt seitsme aasta jooksul ära tabanud, kuhu tuleb oma reklaamiraha tuua (loomulikult siia, mulle): selleks, head inimesed ja sitked konkurendid, et pulsitsoone kindlaks teha, ei ole teil absoluutselt, kohe sugugi mitte vaja minna spordipoodi pulsikella ostma. Saab ka muidu.Ostke parem neljapäevane Postimees, sest selle vahel ilmub minu koostatud ja toimetatud järjekordne, järjekorras juba tosinas vastupidavusalade lisa Maraton, kus Tartu Ülikooli spordibioloogia dotsent – seega teda võiksite ikka uskuda! – Jarek Mäestu annab üksikasjalikke näpunäiteid, kuidas määrata oma pulsitsoonid ilma, et teil oleks pulsikella vaja. Lisaks on juures värvilised graafikud, mis asjast arusaamist lihtsustavad.Aga see pole veel kõik. Sama sensatsiooniline on seegi, kuidas Mäestu selgitab ja põhjendab, et mugavustsoonis treenimine ei ole sugugi mõttetu. Teatud tingimustel on see vägagi otstarbekas, nagu tuleb välja.Oh ei, seegi pole veel kõik. Maratoni eesotsas ilmub minu intervjuu Inglise endise keskmaajooksja Sebastian Coega, kelle nimele kuulusid üksvahe ühekorraga nii 800, 1000, 1500 meetri kui ühe miili jooksu maailmarekord. Tolles usutluses tuleb paljudele kindlasti šokina see, mida ütleb Coe pulsikellade ja muude tehnoloogiliste imevidinate kasutamise kohta. (Jah, tänapäeva noored mehed ei saa vist arugi, kuidas õnnestus Coe’l joosta nii silmapaistvaid tulemusi ilma, et ta oleks kasutanud Endomondot jms.)Ei, ei, see ei ole ka veel kõik. Te ju teate, milliseid kuumi vaidlusi ja teravaid küsimusi tekitab sageli rahvaspordiüritustel stardigruppidesse määramine. Maratoni väljaandest saab teada, milliseid uusi meetodeid hakkavad spordiürituste korraldajad kasutama, et stardiga seonduv muutuks õiglasemaks ja veelgi põhjendatumaks. Esimesed uuendused, nagu selgub, on kavas juba Tartu maratonil (kui lund ikka tuleb; vist ei tule...). Boonuseks on lood sellest, milliseid ebaseaduslikke trikke on mõned osalejad kasutanud, et korraldajate stardipaigutust üle trumbata.Aga lähme edasi! See, kes Tartu maratonil finišisse jõudnud, on seal aastaid saanud meeõlut. (Mina mitte!) Enamik arvab, ja mis veelgi hullem, usub, et õlu on pärast pikka pingutust hea taastusvahend. Võtsin asja uurida. Lasin Eesti teadlastel soovitada mulle rahvusvaheliselt tsiteeritud vastavaid uurimusi. Ja mis välja tuli?! Oh ei, ma ei hakka siin teile kõike ära rääkima – milleks siis mul muidu üldse Maratoni oli mõtet teha. Küll aga juhin tähelepanu, et tolles loos ei maini ma mitte kordagi seda õllefirmat, kes on Tartu maratoni õllega varustanud. Reklaami nad ei ostnud – ja ei hakka mina ka neile tasuta reklaami tegema. Nii nad siis anonüümseks jäävadki – kõik on õiglane. Ega mina ole nende PR-esindaja ega reklaamiagent.Kõige lõpuks on aga maiuspala neile, kes, erinevalt minust, armastavad käia välismaratonidel. (Näete nüüd, ärge süüdistage mind egotsentrismis ja oma kitsastest isiklikest huvidest lähtumises!) Seekordsele Maratonile tõmbab joone alla lugu eksootilistest maratonidest Uus-Meremaal ja Austraalias. Kui Kangaroo Hoppetil on nii mitmedki eestlased käinud, siis Uus-Meremaa maraton on midagi päris uut. Ja see, olgu lisatud, ei ole sugugi ainus uus rahvusvaheline pikk suusavõistlus. Neid toimub mujalgi. Kus nimelt – eks Maraton annab teile õige suuna kätte.**Suur tänu Epp Paalile Klubist Tartu Maraton, kes lubas siin kasutada enda pilte Austraalia ja Uus-Meremaa maratonist! ******Poison Spider Trail, Moab, Utah. 22. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Fotod 1 ja 3: Merino Musteri suusamaratoni rada Uus-Meremaal. Foto autor: Epp Paal / Klubi Tartu Maraton / WorldloppetFoto 2: Maratoni reklaam. Kujundaja Andres Didrik, tekstid Priit Pullerits, foto Toomas Huik, Postimees/ScanpixFotod 4 ja 7: Kangaroo Hoppeti suusamaratoni rada Austraalias. Foto autor: Epp Paal / Klubi Tartu Maraton / WorldloppetFoto 5: Epp Paal, inglitiibadega, Kangaroo Hoppeti suusamaratonil Austraalias. Foto: Epp Paal / Klubi Tartu Maraton / WorldloppetFoto 6: Paralyzeri tõus Kangaroo Hoppeti suusamaratonil Austraalias. Foto autor: Epp Paal / Klubi Tartu Maraton / Worldloppet

29.05.2014 14:35 (16.34) PRESSITEADE nr 16 [Kaitseministeerium]

Täna, 2.veebruaril toimus Tartu rahu 80.aastapäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus Tartu Vanemuise Kontserdimajas, kus esinesid kõnega peaminister Mart Laar, kaitseminister Jüri Luik ning lühikese sõnavõtuga Riigikogu esimees Toomas Savi.Täna, 2.veebruaril toimus Tartu rahu 80.aastapäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus Tartu Vanemuise Kontserdimajas, kus esinesid kõnega peaminister Mart Laar, kaitseminister Jüri Luik ning lühikese sõnavõtuga Riigikogu esimees Toomas Savi.Oma sõnavõtus tsiteeris kaitseminister Jüri Luik Eesti Tartu rahu delegatsiooni tollase juhi Jaan Poska rahuleppe järgset kõnet: “Tänane päev on Eestile tähtis päev tema ajaloo viimase seitsme aastasaja kestel. Täna esimest korda Eesti määrab ise oma rahva tuleviku saatuse lõplikult.”Kaitseminister Jüri Luik rõhutas, et Tartu rahu ei ole kuidagi vastuolus meie kaasaja välis-ja julgeolekupoliitikaga – “meil on toonastelt poliitikutelt nii mõndagi õppida. Ka 1994.aasta Vene vägede väljaviimine on oluline paralleel 80.aastat tagasi sõlmitud Tartu rahuga.”Kokkuvõtvalt rõhutas kaitseminister Jüri Luik oma sõnavõtus kolme aspekti:1. soovid rahu, siis ära unusta korras hoida oma kaitseväge;2. hoia tihedat sidet suurriikidega, kuid taju nende muutuvat meeleolu, kuula nõuandeid, kuid otsusta ise;3. ära unusta kunagi oma lähimaid naabreid, kellel on sinuga sarnased probleemid; muuda ka kaugemad naabrid lähedaseks.Peaminister Mart Laar, kaitseminister Jüri Luik ja Tartu linnapea Andrus Ansip asetasid pärjad Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile Tartu Pauluse kalmistul. Diplomaatilise korpuse nimel asetas pärja Poola suursaadik Eestis Jakub Wolasiewicz.

29.01.2014 08:55 (16.34) Pullerits: Mida maksab hea stardikoht? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Igavene küsimus kütab kirgi: kuidas suurtel rahvavõistlustel osalejad õiglaselt teele läkitada?Massispordiüritustel, kui tähelepanelikult ringi vaadata, näeb alguses igasugust kino. Näiteks Tartu rattarallil on tõstetud rattaid üle stardiala piirdeaia, et ettepoole, paremasse stardigruppi pääseda. Mõned on alguse rüselusest hoopis loobunud ja sulandunud sõitjate voolu avakilomeetril, Riia mäel – loomulikult mitte tagaotsa, vaid ikka võimalikult ette. Üksikud, pealtnägijate väitel lätlased, on teinud veelgi suurema «lõike», ühinedes ratturite armeega Tartu piiri lähedal, Lõunakeskuse juures ringteel, kui hinge kinni tõmbav stardikiirendus on jäänud teistel selja taha.Need on sohijuhtumid, mis rattarallit korraldava Klubi Tartu Maraton esindajaile silma jäänud ja toonud kaasa osaleja diskvalifitseerimise (muidugi, kui sohitegija on õnnestunud massi seast tuvastada). Põhjus, miks mõned otsustavad minna vale ja valskuse teed, ei tulene niivõrd sellest, et nad oleks patoloogilised petturid. Peamiselt on põhjus sellest, et nad pole saanud stardinumbrit gruppi, mis nende arvates vastaks nende võimetele. Aga kes tahab heidelda lõppkoha nimel esimese paarisaja seas, ei saa ratta- ega ka suusavõistlustel endale lubada, et alustab konkurentidest märksa tagantpoolt.Stardipaigutus on teema, mis massispordivõistluse eel tavaliselt enim küsimusi, kirgi ja ka meelepaha tekitab. Sagedamini kurdetaksegi selle üle, et korraldajate koostatud juhend ei arvesta piisavalt osaleja tegelikke võimeid, vaid lähtub tuimalt matemaatikast: kui varasematest aastatest üritusel tulemust ette näidata pole, siis, marss, koli tagaotsa! Kui sealt lõpuks pärast stardipauku õigel kiirusel liikuma saad, on liidrid juba mitme minuti kaugusel.Selleks, et ka tagantpoolt alustajail oleks šansse paremate kohtade nimel võidelda, on näiteks Haanja ja Tallinna suusamaratonil võetud kasutusele lainetena start. Sedasi ei teki kitsal rajal avakilomeetreil võistlejate troppe ning ka tagumistes gruppides alustanud tugevamad sõitjad saavad konkureerida kõrgetele kohtadele, sest hajusama võistlejate rivi tõttu ei pea nad kulutama aega ummikutes passimisele.Sellist lainetena starti kasutatakse ka mitmel välismaratonil. Venemaal Rõbinskis, meenutab Estoloppeti ajavõtja Vahur Leemets, oli eelmisel talvel stardigruppe kaheksa ning viieminutiliste vahede tõttu kestis võistluse lähe ligi 40 minutit. Paljud on avaldanud arvamust, et sama süsteemi võiks rakendada ka Tartu maratonil. Korraldajate sõnul pole selleks siiski põhjust, sest Tartu maratoni stardiala on piisavalt lai ning «pudelikaelu» ei teki enne, kui alles vana lasketiiru tõusu juures. Ka Leemets pooldab ühisstarti, nagu see on kuulsal Vasaloppetil ja nagu näevad pikamaasuusatamises ette rahvusvahelised võistlusmäärused.Küll aga katsetas Klubi Tartu Maraton oktoobrikuisel linnamaratonil esimest korda moodust, kus iga osaleja sai valida endale loodetavast lõpuajast lähtudes jõukohase stardigrupi. «See võttis maha tunglemist,» lausub klubi juhataja Indrek Kelk, «ja et aeglane jooksja jäi jalgu või jooksis end algusega kinni.»Saabuval talvel tahab Klubi Tartu Maraton kasutada sama moodust ka suusamaratoni lühemal distantsil, kus paremusjärjestust ei selgitata. «Eks sellest üks loomkatse tuleb,» nendib klubi esindaja Epp Paal, «aga loodame, et sellest loomaaeda ei tule.» Miks mitte rakendada sama süsteemi ka põhidistantsil? «Meil ei ole sellist käitumiskultuuri, et saame sellist starti lubada ka suure massi puhul,» lausub Aet Nurk, Paali kolleeg.Samamoodi ei maksa loota, et ka Tartu rattamaratoni ja rattaralli pikal distantsil osalejad võiks hakata lähiajal ise oma võimeid hinnates endale stardikohta valima. Takistav asjaolu seisneb selles, seletab Nurk, et kui jooksja oma gruppi valesti valides teisi suurt ei ohusta, siis ratta sadulas või suuskadel võib ennast ülehinnanu põhjustada suuri külakuhjasid. Pealegi, lisab Kelk, sõltub ratta- ja suusavõistlustel heast stardikohast rohkem kui jooksuüritusel, mis võib tekitada liiga suure surve esimestesse stardigruppidesse trügimiseks. Kui järgmise suusamaratoni lühema raja sõidu stardieksperiment õnnestub, plaanib Kelk kasutada samasugust ise-määran-endale-sobiva-stardikoha meetodit ka tuleva aasta kevadel Tartu jooksumaratonil. «Tulevik võiks olla ideaalne maailm,» unistab ta, «kus pole vaja stardis võidelda, kakelda ega jõuga ettepoole nihverdada, vaid inimene teab, millised ta võimed on.» Ent ta annab endale aru, et pärismaailmas on sellist suhtumist raske loota, eriti aladel, kus kohe stardist kiirematega nende tuules või kannul kaasa minek annab järgnevate ees olulise eelise.******Utah State Route 128, Moab, Utah. 23. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Fotod 1-3: Tänavuse Viru maratoni stardi ootel. Fotode autor: Marianne Loorents, Virumaa Teataja / ScanpixFoto 4: Viru maraton on alanud! Foto autor: Marianne Loorents, Virumaa Teataja / Scanpix Foto 5: Priit Pullerits (n5 103) Viru maratoni rajal. Foto autor: Riho LüüsFoto 6: Lõpuheitlus Viru maratonil: vasakul Andre Mets, paremal Martin Nassar. Foto autor: Marianne Loorents, Virumaa Teataja / Scanpix

11.02.2014 18:45 (16.34) Pullerits: Kuidas teatemeeskond mind süüdlaseks tegi? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Psühholoogiline rünnak algas kohe pärast laupäevase Alutaguse maratoni lõppu. Määrdetelkide lähedal astusid mulle ootamatult ligi kolm sportlikku noormeest ja küsisid, millised on plaanid järgmise päeva Tartu teatemaratoniks. Ütlesin, et plaanid on suured, sest meie meeskonna PSJJ esimest vahetust sõidab endine Eesti koondislane Vahur Teppan (pildil paremal).Noormehed, kes, nagu peagi selgus, olid ilmselt kohalikku masti, kuulutasid enesekindlalt, et ega Teppan Alutaguse meeskonnale ikka vastu saa. Enamgi veel: nad teatasid, et Teppan pole üldse mingi sõidumees, olla jäänud eelmisel päeval Alutagusel peetud võistlusel viimaseks. «Viimaseks?!»«Jah, viimaseks.» Täiesti lootusetu juhtum, võis resümeerida nende hinnangut.Mõni minut hiljem nägin söögilauas Eesti Terviseradade juhti Jaak Teppanit, kes kaotas mulle Alutaguse maratonil üle 11 minuti ja sai 220. koha. Kurtsin: «Jaak, mingid mehed rääkisid, et Vahur pole üldse sõidumees, et mingi Alutaguse lubas ta kotti panna.»«Ähh,» ei lasknud Jaak Teppan end häirida. «Minu vend tuleb esimesest vahetusest niikuinii esimesena.»«Ausalt või?»«Ausalt. Ära põe! Kindel värk.» Ja sõi suppi edasi.Nojah, aga kui päev hiljem on teatemaratoni stardini veerand tundi ja Vahur Teppan ikka kohale pole saabunud, mis sellest kindlusest tema sõiduvõimekuse kohta kasu on?Aga siis ta lõpuks saabus. Jõudis parklast kümme minutit enne starti staadionile. Siis leidis, et vaja oleks suuskadele ka õige struktuur alla tõmmata. Stardini veel umbes viis minutit. «Kas ma peldikus jõuan ära käia?» mäletab kolmanda vahetuse sõitja Jaanus Laidvee Teppani küsimust. Jõudis. Kaks minutit enne stardipauku sisenes ta stardialasse, eelviimasesse ritta. «Rahulikult, külmalt, ei mingit sooja, ei mingit rapsimist,» kirjeldab Laidvee.Teppan kihutas kohe suure jõu ja hooga «Indiast» läbi grupi. Neljasaja meetri järel esimese suure tõusu otsas oli ta jõudnud esikümne piirile. «Sealt edasi oli juba lihtsam,» meenutab ta. «Natuke veel ja kilomeetri pärast olin kõige ees.» Ees Alutaguse maratoni kolmandast Eeri Vahtrast, kes on MK-sarjas saavutanud kogunisti 18. koha, ees Karel Kulbinist, Kristjan Oolost, Timo Juursalust, Siim Lehismetsast, Raido Nottonist, Rando Kaljuveest, teistest kõigist rääkimata.Teppan märkas enda sõnul, et esiteks olid kõik peamised konkurendid tema kiirest tulekust üllatunud, ja teiseks olid saanud väga kurjaks, kui ta peagi 500-meetrise kiirenduse ette võttis ning teiste ühtlast liikumist häiris. Aga ta tahtis tekitada elevust. Sedasi saigi ta koos Vahtraga poolel maal ülejäänuil eest. «Võrdlemisi rahulikult kulgesime lõpuni,» lausub Teppan.«Jah, Vahur on jätkuvalt väga heas hoos,» nendib Laidvee. «MK-klassi mees on MK-klassi mees. Loputab nii vanu kui noori kõrvalt vaadates mängleva kergusega. Au ja kiitus!»Vahetusalasse jõudis Teppan esimesena (vt fotod!), enne Vahtrat. «Mul on patt tunnistada, et jätsin mõne minuti rajale,» avaldab ta. «Ma ei vedanud täiega. Oleks võinud tulistada torust nii, kuis annab. Oli hoogsa tempoga loksumine, väga sitket andmist, hambad ristis, ei toimunud.»Aga on üks asi, millest Teppan ei taha kõva häälega rääkida. See juhtus siis, kui kõik teised peale Vahtra olid temast maha jäänud ning ühtäkki sõitis talle rajal vastu kiirabiauto. See, mis edasi sai, on tragikoomiline. Kuid Teppan palus, et jätaksin selle enda teada. Kuna ma loodan edaspidigi temalt suusa- ja muud väärt nõu saada, siis pole mul antud juhul valikut. Ent kui juhtunule mõtlen, siis tõmbab jätkuvalt suunurgad muigvele.Ahjaa, kuhu see Alutaguse paljukiidetud mees siis jäi...? Ei tea, pildil pole näha, igatahes kahele esimesele Timo Juursalu konkurentsi ei pakkunud. (Ja see pole tema süü, et ta siin nimeliselt sellisesse kahtlasse valgusse langeb; selles süüdistagu ta noid moormehi, kes teda taevani kiitsid; vihjeks: ühel noist oli erkkollane puhevil jope.)Teine meie meeskonna PSJJ debütant Andreas Kraas, Viru maratoni 34., kes ometi pole ju mingi suusataja, tuli oma vahetusest ikkagi tublil viiendal kohal. «Oli hea ja intensiivne pingutus,» kirjeldab ta. «Minu jaoks oli rada kohati liialt jäine ja ebatasane. Lihtsalt tehnikat jääb sellise raja jaoks väheseks, enamus energiat läheb tasakaalu hoidmiseks, mitte edasi liikumiseks. Tänu Vahurile sain mõned hetked koos liikuda Eesti rahvasuusatamise tippudega. Nad tegid kõik ebatasesed ja tehnilised kohad minust oluliselt osavamalt. Ei aidanud ka «suusaorienteerumise» lõik (muigab). Aga usun, et sõitsin suhteliselt maksimumi lähedase soorituse. Minu kell näitas raja pikkuseks 11,6 km, ajaks 31.30.» See teeb kilomeetri keskmiseks ajaks 2.42.Kolmanda vahetuse sõitja Jaanus Laidvee oli üllatunud, et temast möödus vaid kaks konkurenti. «Üks tuli raja esimesel ja teine tuli raja teisel poolel järele,» täpsustab ta. «Ma arvasin, et neli-viis meest läheb ikka mööda. Väga kiirelt nad mul eest ära ei saanud. Mu suusad libisesid paremini kui neil, pulber töötas väga hästi, aga tõusudel said nad siiski veidi eest ära.» Seitsmes koht oli käe ulatuses, kui ankrumees Indrek Teppo, kannul Team Kollode viimase vahetuse sõitja Toomas Kollo, kukkus kolm kilomeetrit enne finišit kitsal rajaosal pehmes lumes ühtäkki ninuli. Kollo sai paarkümmend meetrit ette ja ette ta jäigi. Teppo kartis enda sõnul pigem Vanamõisa Suusaklubi lõpuvahetuse sõitjat Alar Savastveri. Kuid Savastver jäi üheksandana ligi kolme ja poole minuti kaugusele. Kollode meeskonnale, seitsmendale, tuli kaotust kõigest üheksa sekundit. Võitjale, Rümena Teamile kaotas meie PSJJ kümme minutit ja 45 sekundit.«Kokkuvõtvalt tegime ära enda võimetekohase tulemuse ja 7. koht oleks olnud tänase päeva maksimum,» resümeerib PSJJ-i eestvedaja Laidvee. «Indrekuga arutades jõudsime seisukohale, et see jäi saavutamata ainult «tänu» treeneri ülejala suhtumisele. Ta ei viitsinud raja äärde vaheaegasid karjuma tulla, mistõttu Indrek pideva üle õla tagasivaatamise tõttu lõpuks tasakaalu kaotas ja kukkus ning konkurendi mööda pidi laskma.Ei hakka salgama, et ka endal jäi kael samal põhjusel väga kangeks. Priit, tasuks sügavalt mõelda kaitsekõne peale!»Teppo, erinevalt Laidveest, ei näinud kaheksanda koha põhjust mitte minu puudumises raja äärest, vaid otsis lahendust paremaks tulevikuks parimast meeskonnaliikmest ning iseendast: «Kui õppetundi otsida, siis järgmine kord tuleb meil teha nii, nagu Vahur tegi: vaatas ainult ette ja unustas taha vaatamise!»******Professor Valley, Utah State Route 128, Moab, Utah. 23. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Endine Eesti koondislane Vahur Teppan, PSJJ meeskonna trumpäss, Tartu teatemaratonil Alutagusel. Foto autor: Jaanus LaidveeFoto 2: Tartu teatemaratoni stardiala Alutagusel. Foto autor: Mari Luud, Õhtuleht/ScanpixFoto 3: Tartu teatemaratoni start Alutagusel. Vahur Teppan alustab kusagilt kaugelt, peaaegu kõige lõpust. Foto autor: Mari Luud, Õhtuleht/ScanpixFoto 4: Vahur Teppan, PSJJ meeskonna sõitja (taamal keskel tumedas dressis), siseneb Tartu teatemaratonil Alutagusel avavahetuse lõpukurvi. Tema kannul Eeri Vahtra. Foto autor: Jaanus LaidveeFoto 5: Vahur Teppan, PSJJ meeskonna sõitja, võidab Tartu teatemaratonil Alutagusel avavahetuse. Tema kannul Eeri Vahtra. Foto autor: Jaanus LaidveeFoto 6: Andreas Kraas, PSJJ meeskonna teise vahetuse sõitja, valmistub Tartu teatemaratonil Alutagusel oma etteasteks. Foto autor: Jaanus LaidveeFoto 7: Andreas Kraas ja Indrek Teppo, PSJJ meeskonna teise ja neljanda vahetuse sõitjad, Tartu teatemaratonil Alutagusel. Foto autor: Jaanus LaidveeFoto 8: Lennumees Vahur Teppan, PSJJ meeskonna kõvim liige, Tartu teatemaratonil Alutagusel - alati valmis konkurentidele mängeldes kohta kätte näitama. Foto autor: Jaanus Laidvee

14.02.2014 11:25 (16.34) Pullerits: Jah, pühapäeval saab maratoni sõita! [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Ei mäletagi, millal mulle nii palju ja jõuliselt toetust avaldati. Aga nii esinemise ajal teisipäevases «Vabariigi kodanike» saates kui pärast seda on paljud võtnud ühendust ja tunnustanud, et hakkasin avalikult vastu Sotši taliolümpia politiseerimisele (mitte niivõrd president Vladimir Putini kui just Lääne iga masti kisakõride ja meedia poolt) ning nimetasin igasuguseid lobigruppe, sh õiguslasi kükloopideks, kes imevad end olümpiavankri külge ning kukkuvad selle peal sõites oma sõnumit kuulutama ja olümpiat materdama. See on vastik ja jäle, et leidub neid, kes tahavad olümpiamänge oma kitsaste huvide ajamiseks kaaperdada. Asjalikele spordiinimestele ja normaalsetele tavainimestele, nagu olen eesti rahva reaktsioonidest aru saanud, käib selline kisa tekitamine pinda ja vastukarva. Veel eilegi, neljapäeval näiteks helistas mulle ühe Estoloppeti sarja kuuluva maratoni peakorraldaja ning avaldas isiklikult tänu selle võitluse eest, mida ma televisioonis kaine mõistuse nimel spordi eest pidasin.Tänan südamest kõiki, kes toetust avaldasid!Intrigeeriv uudis, mida paljud küllap juba teavad, on see, et Tartu maratoni ärajäämine ei tähenda, et Tartu maratoni päeval ei saaks klassikalises stiilis võidu sõita. Vahur Teppan, kes sõitis eelmisel pühapäeval Alutagusel meie PSJJ nelikus Tartu teatemaratoni avavahetust nii võimsalt, et lõpetas oma etapi mõõdukalt kulgedes esimesena, korraldab pühapäeval kell 11 Tehvandi radadel Eesti esimese Suusahullude maratoni. Distants on 30 km klassikas ühisstardist, võistlus kulgeb 2,7 km pikkusel ringil, mida tuleb läbida 11 korda. Teppan kirjeldas mulle, et stardialas on 15 jälge ning edasi kogu rajal kolm jälge, lisaks kõrval piisavalt vaba ruumi möödumiseks. Ta kinnitas, et lumeolud Tehvandil on ideaalsed, MK-tasemel. «Alar Arukuusk on teinud supertöö,» kiitis Teppan. Ta kutsus kõvemaid mehi üles läbima kogu rada ainult paaristõugetega.Võistlusel pääseb starti 300 suusatajat, täna, reede hommikuks oli 200 juba kirjas. Nende seas on umbes 50 norrakat, 20 soomlast, 10 rootslast. Eesti kõvematest suusatajatest tulevad starti Timo Simonlatser, Kein Einaste, 1983. aasta Tartu maratoni võitja Jaanus Teppan ja samuti Vahur Teppan, aga seda juhul, kui ta leiab enda asemele võistluste kommentaatori. Kui leiab, siis küsisin, kas ta võidab pühapäevase võistluse ära. Ta ei teinud vähimatki katset seda oletust tõrjuda või ümber lükata.Kuna raja pikkus on alla kolme kilomeetri, aga osalejaid tuleb mitu sada, siis küsisin, kas need, kes liidritelt ringiga sisse saavad, võetakse maha. «Ei,» vastas Teppan. Ja lisas, et riputas just FB küljele üles ka võistluste hollywoodiliku treileri.Viimaks pärisin, kas Suusahullude maraton võtab Tartu maratoni ürituse üle. «Kindlasti mitte,» kinnitas Teppan. «Selliseid üritusi peavadki tegema entusiastid viimasel hetkel.»Helistasin ka Klubi Tartu Maraton juhile Indrek Kelgule, et uurida, kas Suusahullude maratoni korraldamine Tehvandil Tartu maratoni päeval teda kuidagi riivab. «Nii ja naa,» vastas Kelk, kes sõitis parajasti kultuuriministriga Otepäält Käärikule, nentides, et lumepilt on kurb. «Samasugune üritus toimub ka Jõulumäel kahe-kolmekilomeetrisel ringil. Eks natuke selline pilt käis silme eest läbi küll, et nüüd on kõik nagu šaakalid laiba kallal, igaüks sikutab omale suutäit. Samas saan aru, et inimesed tahavad end liigutada ja neile on need üritused teretulnud lahendus.» Aga need ei ole Tartu maratoni ametlikud asendusüritused, lisas Kelk.Samuti uurisin temalt, kas tõesti ei oleks võinud lumepuudusel ärajäävat Tartu maratoni nihutada mõnele teisele kuupäevale, seda enam, et palju ettevalmistusi on ju tehtud, näiteks numbridki trükitud. «Ei ole võimalik kuidagi,» vastas Kelk. «Sellisel juhul peaks sättima kindla kuupäeva, me ei saa ju hoida sadu inimesi kogu aeg stardipakkudel. See üritus on selleks liiga suur. Korraldusmeeskond ei saa olla kogu aeg valvel, need 1200-1400 inimest ei ole palgalised, neil on ka muu elu.»Kahjuks, kuigi sain Vahur Teppanilt personaalse kutse, ei saa osaleda, sest väänasin kolmapäeva õhtul trennis kukkudes paremat jalga nii tugevasti, et siiamaani pean sellele toetudes ettevaaltik olema ning valuaistinguid maha suruma. Aga teie minge ja osalege – võib-olla on see viimane suusavõistlus sel talvel. Siis pole hiljem vaja kahetseda.******Onion Creek Road, Moab, Utah. 23. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Johanna Talihärm Sotši olümpia kaunil laskesuusastaadionil. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/ScanpixFoto 2: Tehvandi suusastaadion Otepääl. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/ScanpixFoto 3: Kadri Lehtla Sotši olümpia ilusal rajal kaunite mägede taustal. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/ScanpixFoto 4: Aivar Rehemaa Sotši olümpia suusastaadionil. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/ScanpixFoto 5: Aivar Rehemaa (paremalt viies) Sotši olümpial suusavahetusega sõidus. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix

11.02.2015 12:35 (16.34) Pullerits: Kuidas vältida Tartu maratonil diskvalifitseerimist? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Enne peateema juurde asumist veel ühest olulisest teemast. Eile saabus mulle postiga Reformierakonna läikekaantega Reformikiri, mitmekümneleheküljeline erakonna kandidaate tutvustav üllitis. Uurisin huviga, kas seal on kuskil poole sõnaga mainitud ka mullu sügisel Reformierakonnale nii armsaks ja vajalikuks saanud kooseluseaduse küsimust – see temaatika ootab ju uuelt Riigikogult lõpuni viimist. Muidugi ei olnud sellest seal silpigi. Häbenevad? Püüavad jälle midagi varjata? Loodavad, et kui seda ei maini, siis läheb rahval meelest ära, mille poolt Reformierakond võitles? Ei lähe – küll ma selle eest juba hoolitsen. Tuletan kõigile meelde, et nii reformarid kui sotsid surusid rahva tahte vastaselt läbi seaduse, milleks nad polnud rahvalt mandaati küsinud. Sellega on nad mõlemad kaotanud kainelt mõtlevate ja kriitilise mõtlemisvõimega eesti inimeste silmis igasuguse usalduse. Ja kui usalduse kaotad, siis seda niisama lihtsalt juba ei taasta, isegi mitte läikepaberi abil. Lühidalt: Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid näevad minu häält sama palju, nagu – las ma ütlen otse! – ise oma paljast perset. Kui paljud jagavad sama seisukohta?Aga enne valimisi ja vabariigi aastapäeva saabub nädalalõpp, mille apogeeks on Tartu maraton. Te ju ei taha, et teil läheks Tartu maratonil sama sandilt, isegi veelgi sandimalt, kui rahva usaldust petnud kahel erakonnal, Reformierakonnal ja sotsiaaldemokraatidel, üleületuleva nädalalõpu valimistel?Selleks alustame klassikatehnikas sõidetud Alutaguse maratonist eelmisel nädalavahetusel. Kas teate, mis seal juhtus? Tiit Pekk, tehniline delegaat, kirjeldas seda lühidalt ja kiretult, faktipõhiselt nii: «Võin žürii nimel öelda, et Alutaguse maratoni žürii liikmed koos tehnikakontrollidega jälgisid klassikatehnika kasutamist mitmetel rajalõikudel. Videomaterjali põhjal on seitsme osaleja tulemus klassikatehnika reeglite rikkumise eest ühehäälselt tühistatud ja nad on paigutatud protokolli lõppu.»Alutaguse maratoni korraldaja Robert Peets rääkis mulle, et rajal oli seitse positsiooni, kust jälgiti võistlejate liikumist ja salvestati seda kaameraga. «Kui keegi ikka konkreetselt uisutas terve tõusu üles, siis võeti ta maha,» kirjeldas Peets.Need pidid ikka olema nahaalsed osalejad, sest Alutagusel olid ju isegi sildid üles pandud kohtadesse, kus tehnikat vaadeldi. Minu arvates on sellised sildid tarbetud ning neid pole vaja. Milleks on vaja hoiatada, et nüüd, suusatajad, jälgime teie sõiduviisi korrektsust? Aus sportlane sõidab kogu aeg korrektselt ning seesugused hoiatavad sildid teenivad pigem sohitegemise kavatsusega võistlejate huvi. Loodan ja soovin, et edaspidi maratonide korraldajad selliseid hoiatavaid silte enam üles ei pane.Peets, muide, tegutses tehnilise delegaadina ka hiljutisel Marcialonga maratonil Itaalias. Ta rääkis, et diskvalifitseeris seal koos kolleegidega mitu suusatajat, kes kurikuulsal lõputõusul klassikasammu asemel uisutehnikale omast liikumisviisi kasutasid. Kaks neist olid tema sõnul norrakad ja üks oli sakslane. Peets rääkis, et eliitgrupi sõitjad olid võistluseelsel koosolekul igati toetanud ettepanekut, et kõik need, kes kas või pisutki uisutavad, tuleb diskvalifitseerida. Tulemus oli Peetsi sõnul see, et eliitgrupi võistlejad sõitsid kõik puhtalt klassikatehnikas mäkke ning kord oli majas. Ehk teisisõnu: kui kehtestada karmid reeglid ja käituda patustajatega resoluutselt, siis toimub aus võitlus. Järeldus: tehnikareegleid tuleb rakendada halastamatult ja kompromissitult, siis väheneb ka petmine. Meeldetuletuseks algajaile: klassikatehnikas peavad suusad liikuma paralleelselt ning kurvides tohib jalgadega ainult astuda, mitte liueldes suuskadega küljele tõugata.Ja nüüd tähelepanu: Klubi Tartu Maraton pealik Indrek Kelk kinnitas, et tehnikakontroll, kelle eesotsas on Allar Kivil, suusatreener ja -õppejõud, tuleb rajale ka pühapäevasel Tartu maratonil. Kus nad paiknema hakkavad, seda Kelk mõistagi ei ütle, nagu ka seda mitte, kui suur on tehnikakontrolli koosseis. Küll aga kinnitas Kelk, et mingisuguseid hoiatavaid silte, nagu olid Alutaguse maratonil, Tartu maratoni raja äärde ei tule. Vale sõiduviisi eest karistamise aluseks on Kelgu sõnul kas videotõend või akrediteeritud isiku vastav tunnistus ning hiljem lähevad käiku ka telesalvestised. Samas tunnistas Kelk, et korraldajad ei hakka rahvasuusatajate sõidutehnika osas pilli lõhki ajama (ent see jääb ilmselt defineerimatuks, kust algab pilli lõhki ajamine) ning vaatavad nende liikumist inimlikult, ent lisas kohe, et kui keegi nahaalselt uisutab, siis sellele järgneb tingimata karistus. Igatahes soovitas ta panustada sobiva määrdevariandi leidmisele, et probleeme vältida. «Aus mäng võiks olla see, mis on maratonil domineeriv,» lausus ta.Ausalt, nagu teate, pole mänginud Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid ning seepärast, ärge unustage, tuleb neid märtsikuu esimesel päeval karmilt karistada ******A jeep road in the bottom of Elephant Canyon, Needles District, Canyonlands National Park, Utah. 27. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Priit Pullerits (nr 5) Tartu teatemaratonil Matu TP vahetusalas pärast avaetapi lõpetamist, taga Aivar Juhandi (nr 120). Foto autor: Kalev Saar, Postimees/Scanpix Foto 2: Tartu teatemaratoni start Tehvandi suusastaadionil. Foto autor: Kalev Saar, Postimees/ScanpixFotod 3 ja 5: Tartu teatemaratoni avaetapi sõitjad lähenemas vahetusalale Matu TPs. Fotode autor: Kalev Saar, Postimees/ScanpixFoto 4: Norralane Tord Asle Gjerdalen võidab tänavuse Marcialonga maratoni. Foto autor: AP/Scanpix

13.02.2015 12:25 (16.34) Pullerits: Ootamatu probleem enne Tartu maratoni! [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Kolmapäeva õhtul, enne selle nädala teist paaristõuketrenni, võttis Jaak Teppan Suusavendade tiimist mu klassika-Fischerid, uuris neid piki põhja – ja ei naeratanud. Ta on tänavu lati hirmus kõrgele seadnud, ajab täiust taga, kui sõitja temalt seda soovib. Tartu teatemaratoniks valmistas ta mu auguga uisu-Fischerid ette nii hästi, et keegi teine ei saanud oma sõiduvahenditega neile vastu. Libisemist jätkus nendega isegi kolmanda vahetuse sõitjale Jaanus Laidveele enam kui küll, nii et ta ei jõudnud pärast ära imestada ega kiita, kuidas suusad mõnuga lund lõikasid. Tagatipuks käis pärast vähemalt kolm konkurenti meie käest uurimas, et, mehed, kurat, mis te alla panite. Aga kust meie teadsime, mis seal all oli?! Ütlesime, et küsigu Jaak Teppanilt.Aga nüüd väljendas Teppani nägu murelikkust. Ta kutsus enda kõrvale ka Jaanus Kuntsi, kes on Eestis vaieldamatult parim minu klassika-Fischerite tundja, ning palus tal mu suuski takseerida. Meeste omavaheline mõttevahetus kujunes asjalik-kriitiliseks. Lühidalt: nad leidsid, et mu klassika-Fischerid on aastatega üksjagu vatti saanud ning kõige teravamasse harrastajate konkurentsi nendega juba naljalt ei murra.Kust saaks mulle kähku uued suusad, pani Teppan pea tööle. Pakkus kohe välja paar varianti. Aga mõni suusapaar oli liiga pehme, teisel olid peal jälle valed, minu saapaga sobimatud sidemed. Otsinguisse lülitus isegi kohalike poliitjõudude tippesindaja, kes helistas ilma, et keegi oleks palunud, endisele Eesti koondislasele Anti Saarepuule Võrumaal, sest teada oli, et Saarepuul olla üks klassikapaar vaba, kuid vastus tuli, et need on minusugusele liiga jäigad, mistõttu vaevalt suudan neid tõusudel kinni vajutada.Seega, sellal, kui siirdusin Tähtvere spordipargi ovaalile paaristõukeid lihvima, käivitasid Suusavennad kampaania, kust saaks Priidule uued suusad. Pärast selle küsimuse tõstatamist hakkas rajal tunduma, et praegused suusad teevad eriti hullusti lippadi-lappadi – mis tegelikult oli tingitud sellest, et päeval pehmetes tingimustes oli klassikarada loppi sõidetud ning õhtul, kui lumi tahenes, lõid kõik konarused ja ebatasasused jms segavad faktorid jõuga välja.Otsingukampaania jätkub, ent samal ajal on tekkinud uued küsimused. Nimelt teatas Tartu teatemaratoni meeskonnakaaslane Indrek Teppo, üheksa-tunni-triatleet, kolmapäeva õhtupoolikul: «Täna oli maratoni trass kui raudtee. Kella järgi olin küllaltki rahuliku paaris lükkamisega Matult Tehvandil 37 minutiga. Kui rada oleks pühapäeval nii kiire, siis pidamist vaja ei läheks.»Ehk teisisõnu: arvestades, et maratonipäeva hommikuks ja päevaks lubab pärast praeguseid plusskraade selgelt külmapügalaid, on kerkinud päevakorda variant, et minna starti uisusuuskadega. (Miks räägitakse, et «lähen starti uisusuusaga»? Kas see tähendab, et teises jalas on klassikasuusk või pole teises jalas üldse suuska?) Seda varianti toetab tõsiasi, et raskemad tõusud asuvad raja algusosal, mil kätes peaks jaguma veel piisavalt rammu ja särtsu. Raja teisel poolel, allamäge- ja lausikulõikudel, annaks uisusuusad aga juba meeletu eelise. Risk on muidugi see, kas käed kolme ja poolt tundi paaris tõugates vastu peavad, ent samas maksab arvestada, et distantsi teisel poolel ei ole uisusuuskadel sõites vaja nii meeleheitlikult punnitada, nagu klassikasuuskadel osaledes – uisusuuskadel saaks inertsi hästi ära kasutada. Igatahes neile, kes kahtlevad, kas maraton kulgeb ikka Elvani või lõpeb äkki Palul, olgu kinnitatud, nagu kinnitas mulle ametlikult Klubi Tartu Maraton esindaja: võistlus kulgeb Elvani ning Palul lõpetamist ei ole korraldajad kaalunudki, sest esimesed 70 protsenti rajast on seisukorras 5+ ja viimasele 30 protsendile rajast võib panna hindeks 4 või 4-.Kes vajab pühapäevaks lisaks praktilistele soovitustele ka motivatsioonilaengut, soetagu homme, laupäeval Postimees, kus kirjutan Postimehe spordirubriigis – kui sporditoimetuse juhataja Peep Pahv selle ikkagi avaldab – endise jalgpallikoondislase Raio Piiroja imelistest sõitudest ja kummalistest äpardustest senistel Estoloppeti maratonidel. Seal koorub välja nii mitugi ootamatut ja seletamatut asjaolu, mis peaks mõtlemispainet pakkuma paljudele.Ütlesin Piirojale, kui me pika vestluse lõpetasime: «Hõika Tartu maratonil, kui mööda sõidad!»Ta vastas: «Ma pole kindel, et mööda sõidan.»Mida arvate teie?******A view over canyon country from Hamburger Rock campground near Needles District, Canyonlands National Park, Utah. 28. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Jaak Teppan Suusavendade meeskonnast oma määrdestaabis Tartus Tähtvere spordipargi kõrval suuski ette valmistamas. Tema vasaku käe küünarnuki kõrval paistavad seina ääres kokkupanduna Priit Pulleritsu klassika-Fischerid. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/ScanpixFoto 2: Priit Pullerits (keskel nr 5) on Tartu teatemaratonil lõpetanud avaetapi ning andnud vahetuse üle Indrek Teppole. Foto autor: Kalev Saar, Postimees/ScanpixFoto 3: Indrek Teppo (vasakul suusatajaist tagumine) lähenemas Tartu teatemaratonil Kuutse TP-le teatevahetusealasse, vasakul tumedas on Priit Pullerits valmis jagama talle infot, kus täpselt ootab teatevahetust meeskonna kolmanda vahetuse sõitja Jaanus Laidvee. Foto autor: Kalev Saar, Postimees/ScanpixFoto 4: Vahur Teppan lähenemas Tartu teatemaratonil võitjana finišisse. Foto autor: Tarmo Haud, ScanpixFoto 5: Tartu teatemaratoni sõitjad kelguga pealtvaataja, telemehe ja rajatöölise vahel. Foto autor: Kalev Saar, Postimees/Scanpix

14.09.2015 09:45 (16.34) Pullerits: Tartu rattamaraton - oma keha piinamine! [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Eilsel Tartu rattamaratoni avatud raja sõidul tehti kõvasti nägusid. Pokkerinägusid, kui laenata väljend Eurospordi kommentaatoritelt Vuelta viimase nädala keskpaigast pika mägise etapi ülekande ajal. Siis, nagu kaamera suures plaanis näitas, proovisid ratturid, ise sadulast püsti, jätta üksteisele muljet, et küll neil on lihtne, manades näole võimalikult pingevaba ilme, ainult huuled kramplikult koos (näitamaks, et hingavad kergelt läbi nina). Eilsel sõidul Valga- ja Tartumaa metsade vahel ja kruusateedel toimus sama.Ei, ma ei väida, et kõik sõitsid sajaprotsendilise pingutusega. Ma isegi ei väida, et sõideti 96-protsendilise pingutusega. Aga 93-94-protsendilise pingutusega küll, kui jätta arvestamata kaks söögipausi, milleks enam-vähem kõik peatusid. Vaid lühikese raja sõitjad, nagu kommenteerisid Hellenurme toitlustajad, olid peatumata määda kihutanud. «Ülbitsesid, raisad,» laususin seepeale. Mispeale omakorda pikamaasõitjad ühiselt naeru lasid. Kõigil oli ju kerge, oi kui kerge. Nojah, söögipaus ju. Aga mis toimus rajal tegelikult?Sõitjaid oli erakordselt palju, kõrv püüdis kinni korraldajate kogutud andmed, et ligi seitsesada. Püüdsin stardist võimalikult ette nihkuda, et siis oleks ka tagapool, kellega koos sõita, kui esimesed mind maha jätavad. Loomulikult jätsid. Kui mälu ei peta, siis vähemalt kolmest rivist pudenesin välja. Mitte nii, et ees tõmmati, vaid vahe kärises tasapisi, ja kui juba paar meetrit vahele tuli, siis ei hakanud enam naba paigast pongestama, vaid võtsin rahulikumalt ja ootasin tagant järgmisi.Aastate jooksul on mu nõrgad ja kriitilised kohad juba selgeks saanud. Näiteks üks on Harimäelt laskudes, kus paremkurvis oleksin taas vaat et vasakule võssa sõitnud, mistõttu pidin hoo maha pidurdama. «Mis juhtus?» esitas must-kollases Zanussi vormis kaassõitja küsimuse. «Ei saanud jälle kurvis hakkama,» ütlesin talle ausalt. Ees läks ligi kümnene grupp. Ta vedas mind sinna järele. Aga pärast ühte tehnilisemat lõiku jäin taas maha. Mitte tol lõigul endal, vaid järgnenud salakavalal tõusul, kus on vaja toorest jõudu. Sama juhtus veel korra, kui kihutasin kruusal üksinda grupile järele: kui oled saba peale saanud ning siis järgneb lahtisega kruusaga järsk tõus, on raske veel ühte käiku leida.Ent aastatega, hoolimata sellest, et ma maastikusõitu ei harjuta ega harrasta – pole elu sees osalenud ühelgi maastikusarja etapil –, olen oma arust hakanud end nn singlitel paremini tundma. Vähemasti võrreldes varasema ajaga, kui jäin neil selgelt jänni ja teistele jalgu. Kuid küllap on asi ka selles, et viimastel aastatel, nagu oli eilegi, on metsaalune rada olnud kuiv, mis on lisanud sõites turvatunnet. Kui kiiremad olid eest läinud ja olin jäänud endasuguste võimetega sõitjate hulka, täheldasin, et saan rasketel tõusudel teistega võrreldes paremini hakkama. Vahetasin hästi agressiivselt käike. Kuigi sõidu algul ajasin kange ja nende liikumissuundi paar korda sassi – olematu maastikusõidu tagajärg –, siis niipea, kui tegevus hakkas automatiseeruma, muutusin enesekindlamaks. Võtsin tõuse istuvas asendis, et jalalihaseid võimalikult vähe pingestada. Näiteks Meegastemäe tõusul läksin kaassõitjatel eest ja jaksasin enne harjale jõudmist veel pudeligi võtta ja rahulikult juua. Distantsi viimasel kolmandikul sain teha peaaegu katkematut vedamistööd. Enne ja pärast Hellenurmet vedasin kokku vähemasti 20 km. Ei, ma ei kurda. Ees on seepärast hea sõita, et saad valida endale sobiva kiiruse ja rütmi; teiste järel pead alati teistega arvestama. Kuid võistluse ajal ei oleks ees rügamine sugugi arukas. Siis tuleb olla kavalam. Sest ega keegi sulle pärast aitäh ütle; ammugi ei tasu loota, et keegi džentelmenlikkusest sul viimastel kilomeetritel eest ei sõidaks. (Ainult üks mees on sedasorti härrasmehelikkust ilmutanud: aastaid tagasi endine Eesti jalgpallikoondise mängija Marek Lemsalu, kes sõitis mul viimased 13-14 km kogu aeg tuules ja finišisirgel mööda ei läinud, kuigi suutnuks; kui küsisin, miks, vastas ta, et see olnuks naglõi, nahaalne.)Puhast sõiduaega – tegin kaks toidupausi nagu enamik teisigi – kogunes 3:25.01. See on kõva edasiminek võrreldes mulluse avatud raja sõiduga, mille läbisin ajaga 3:31.25. Aga kas eilsest ajast on alanud nädala pühapäeval võimalik kärpida veel 20 minutit, nagu kärpisin mullu, mil sõitsin Tartu rattarallil enda tippajaks 3:11.03 (571. koht)? Ei kujuta ette.Sitkemad sõitjad saavutasid eile sootuks kosmilisi tulemusi. Näiteks Haanja rattaklubi sõitja Rajko Rattur, kes sõitis raja läbi 2:56-ga. 2:56! Isegi kui Rein Taaramäe mind igas võimalikus kohas sadulast tõukaks, ei pääseks ma ajale 2:56 ligilähedalegi. 2:56!... Eks tule tröösti leida sellest, et Art Soonets sõitis eile minust minuti kauem – kui ta poolel maal toitlustuspunkti saabus, tegin sealt kiiremas korras kaabet – ning Tarmo Mõttus, Estonia kirjadega vorm seljas, saabus minust samuti hea mitu minutit hiljem.Seda, et tegemist oli pokkerinägude sõiduga, kinnitas Paul Lõiv, kõva eraldistardisõitja. Ta läbis raja 3:20ga ja tunnistas, et ei tea, kuidas võistlussõiduks taastub, sest tal võtvat see ligi kümme päeva. Kusjuures ta on alles veidi üle neljakümne, minust seitse aastat noorem. Tunnistan samuti, et mõtlesin sõidu ajal korduvalt, et Tartu rattamaratoni raja läbimine – kuigi pokkerinäomehed tikkusid pärast lõpetamist kuulutama, et küll oli mõnus (jah, need tagantjärele hinnangud pole kunagi adekvaatsed, sest hullem on möödas) – pole muud kui keha pikaldane piinamine. Olete mõelnud, milleks seda teha? Kas usute, et see muudab teid tugevamaks ja paremaks, või on siiski tõenäoline, et organismi kurnates ja piitsutades teete endale pigem karuteene (arvestades, et maastikusõitjad teevad ju seda tihedalt, vaat et tosin korda aastas, kuigi nad ei pruugi ise sellest enda piinamisest enam aru saadagi)?Seda, et enamik lõhub keha, kinnitas vaatepilt Elvas finišialas. Ma ei käinud küll iga männi ja plakati taga piilumas, kes mida teeb, aga ma ei näinud mitte kedagi, kes oleks pärast sõitu ennast korralikult venitanud. Või üleüldse venitanud. Mis on ju elementaarne. Ebaprofessionaalsus? Hoolimatus enda suhtes? Laiskus? Kui siis oma reisi ja sääri venitama asusin, vaatas enamik oma pokkerinäoga, et mida see mees nüüd teeb.******Horseshoe Canyon area, Canyonlands National Park, Utah 30. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Mulluse Tartu rattamaratoni start. Foto autor: Rein Säinas, Valgamaalane/ScanpixFoto 2: Mullune Tartu rattamaraton. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/ScanpixFotod 3 ja 4: Võistlejate jootmine mullusel Tartu rattamaratonil. Fotode autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix Foto 5: Puka kurv mullusel Tartu rattamaratonil. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/ScanpixFoto 6: Rattahoidla mulluse Tartu rattamaratoni finišialas Elva lähedal. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix

28.09.2015 17:15 (16.34) Pullerits: Kuidas ohustada võitjate tulemusi? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Pärast Tartu rattamaratoni edukat sõitu, 300. kohta, sain teate kahekordselt trekisprindi olümpiavõitjalt Erika Salumäelt: «Priit, parim tunne ju, kui ületad ennast! Hoogsalt edasi!» Ma polnud veel finišialast lahkunudki, kui helistas Raido Kodanipork, kes sõitnud nii Prantsusmaa kui Hispaania klubides ning sai Barcelona olümpial maantee grupisõidus üheksanda koha, ning tundis huvi, kuidas läks. Andsin kiire ülevaate. (Kodanipork sai rattamaratonil 20. koha ning oli M45 vanuseklassis Alges Maasikmetsa järel teine.) Endine jalgpallur Marek Lemsalu, Liis Lemsalu isa, kes pidanud Eesti koondise eest 86 mängu, saatis veidi rohkem kui tund pärast enda lõpetamist ajaga 3:07.10 sõnumi: «Hei, Priit! Kõva mees ja hea ratas = supertulemus!! Õnnitlused!»Jah, Tartu rattamaratonist on nüüd möödas juba rohkem kui nädal, aga nagu igal suurel sündmusel, kestab sellegi järellainetus argisemast kauem. Ja annab põhjust igasugusteks huvitavateks küsimusteks. Nimelt, kas mäletate, et aastal 2007 võitis tookord 87 km pikkuse Tartu rattamaratoni Jaan Kirsipuu (fotol vasakul)? Ta aeg oli 2:50.57. Arvestades, et seekord oli distants kaks kilomeetrit pikem, ja arvestades ühtlasi, et mu keskmine kiirus oli 29,75 km/h, saab ekstrapoleerida, et mu aeg 87. kilomeetri märgis oli 2:55.30. Niisuguse ajaga olnuks ma 2007. aastal viies, ligi poole minutiga Maasikmetsa ees.Kerime sealt aasta edasi. 2008. aastal võitis Tartu rattamaratoni taas Kirsipuu, aeg 2:42.49, kusjuures tookord oli distants juba 89 km. Minu tänavune aeg 2:59.31 oleks mind viinud kindlalt esisaja sisse, 78. kohale. 2012. aastal olnuks ma oma tänavuse ajaga 79.Põikame ka aastasse 2010. Tol korral võitis 89-kilomeetrise Tartu rattamaratoni nüüdne Astana proff Tanel Kangert, aeg 2:50.44 – kuid tema sõitis cyclocrossi rattaga (fotol vasakul ja all paremal). Minu tänavune tulemus andnuks taas viienda koha ja taas Maasikmetsa ees.Loomulikult, eks maastikusõidus sõltu kohutavalt palju rajaoludest ja ilmastikutingimustest. Ent sellegipoolest julgen väita, et see, kuidas mu tänavune tulemus andnuks veel möödunud kümnendil kõrgeid kohti, aga viimati mahtus ajaga pool minutit alla kolme tunni napilt esimese kolmesaja lõppu, peegeldab Eesti maastikurattasõidu taseme ilmselget tõusu. Vaadakem järgmisi näitajaid.2011. aastal andis aeg 2:59.31 koha teise saja teises pooles – 176. Aastal 2013 olnuks ma selle resultaadiga alles kolmenda saja keskel, 259., ning mullu jäänuks sellega neljanda saja algusse, 308. kohale. Sellegipoolest on edasiminek, hoolimata vanuse lisandumisest ning tänavu juba 50. eluaasta piiri ületamisest, olnud kolossaalne. Üle-eelmise nädala lõpus kaotasin võitjale Peeter Tarvisele 25 minutit. Kas oskate pakkuda, kui palju kaotasin 2006. aastal võitnud Jaan Kirsipuule (kõige ülemisel parempoolsel fotol)? Saavutasin – selle sõna peaks siin vist jutumärkidesse panema, et tähistada eneseirooniat? – 906. koha. Kirsipuu lõpetas siis 57 minutit enne mind.Kärpida kümnendiga kaotust võitjale rohkem kui kaks korda – vaat see on sportlik areng, kas pole?******Sandy bottom of Horseshoe Canyon, Canyonlands National Park, Utah 30. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Jaan Kirsipuu võitmas 2006. aasta Tartu rattamaratoni Alges Maasikmetsa ja Allan Orase ees. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/ScanpixFoto 2: Jaan Kirsipuu võitmas 2007. aasta Tartu rattamaratoni Allan Orase ees. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/ScanpixFoto 3: 2010. aasta Tartu rattamaratoni võitja Tanel Kangert kihutamas läbi vee. Foto autor: Karli Saul, Scanpix Foto 4: 2010. aasta Tartu rattamaratoni võitja Tanel Kangert mudaväljast mööda hiilimas. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix

19.04.2016 17:20 (16.34) Tartu linn annetas 2. jalaväebrigaadile lipu [Kaitsevägi]

Täna Tartus Raekoja platsil peetud tseremoonial annetas Tartu linn 2. jalaväebrigaadile lipu. Lipule lõid teiste hulgas naela Tartu linnapea Urmas Klaas, kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ning 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul on kaitseväe ja Tartu linna side pikaaegne ning seega on Tartu linn 2. jalaväebrigaadi lipu annetajana parim valik. „Kaitsevägi hingab koos Tartuga akadeemilist õhku ning saab sellest targemaks,“ ütles oma sõnavõtus kindralleitnant Riho Terras. Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on Tartu linn lipu annetamise üle uhke ning loodab nii lippu kui 2. jalaväebrigaadi kaitseväelasi näha ka Tartu linnale olulistel tähtpäevadel. „Olen kindel, et 2. jalaväebrigaad hoiab oma lippu uhkuse ja austusega,“ ütles Klaas. Tartu Raekoja platsil toimunud rivistusel osales üle 800 ajateenija ja tegevväelase 2. jalaväebrigaadi staabist, Kuperjanovi jalaväepataljonist ja tagalapataljonist. Esines kaitseväe orkester ning pärast rivistust oli huvilistel võimalik tutvuda 2. jalaväebrigaadi relvastuse ja varustuse näitusega ning maitsta sõdurisuppi. 2. jalaväebrigaad võttis üle Sakala partisanide pataljoni lipu, vapi ja rinnamärgi. Sakala Partisanide Rügement tegutses edasi ka pärast Vabadussõja lõppu, olles üks reservjalaväerügement, mis valmistus kaitsma Eesti Vabariiki. 2. jalaväebrigaad soovib jätkata sama tugeva tegevväelastest ja reservväelastest koosneva võitlusvõimelise ja kõrge moraaliga väeüksusena toetudes ajaloolistele tavadele läbi Sakala Partisanide Rügemendi loodud väärtuste. 2. jalaväebrigaadi lipu väeosa külg on põhivärvilt must, lipu musta välja keskel on viienurgalisel hõbedaste äärtega mustal kilbil brigaadi embleem. Embleemil on kujutatud püstloodis kaheteraline mõõk, mille käepide on suunatud ülespoole. Käepidemest vasakul ja paremal on Sakala partisane tähistavad tähed „S“ ja „P“. Mõõga terast vasakul on elusa inimese pale, paremal surnu pealuu. Mõõga terav ots toetub loorberi oksale. Lipu tagakülg on sarnane teiste kaitseväes kasutusel olevate lippudega ehk riigilipu värvides lipuvälja tausta keskel asub Eesti Vabariigi suur vapp koos vastava lipukirjaga „Eesti Kodu Kaitseks”.

25.08.2016 13:45 (16.34) Pullerits: Sensatsioon - Tartu rattamaraton jääb sügisel ära! [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Juba kümme aastat on igal sügisel Tartu rattamaratoni sõidetud. Mälestusi sellest on igasuguseid. Debüüt, kui mälu ei peta, 2006. aastal, mil kaotasin võitjaks tulnud koolivennale Jaan Kirsipuule rohkem kui 57 minutiga ning sain naise Optima seljas 906. koha, lõpetades napilt kolm sekundit enne Ain Kaaret, nimekat onkoarsti. Aasta hiljem parandasin koha 669ndaks, ent kaotus taas võitnud Jaan Kirsipuule venis tunnile ja seitsmele minutile. Muide, Master alias Baruto lõpetas vaid kaks kohta ja kaheksa sekundit enne mind. Veel aasta edasi ja koht 725., kaotust jälle esimeseks tulnud Kirsipuule napilt alla tunni. Enam täpselt ei mäleta, millal, aga üksvahe sain Optima asemele märksa parema sõiduvahendi, kahel korral nüüdselt Raadio Kuku peatoimetajalt Hindrek Riikojalt ning korra massispordiürituste teadustajalt Riho Järveläinenilt. 2010. aastal, tol hirmsas vihmas ja poris toimunud rattamaratonil, mil võitis Tanel Kangert, kukkusin kolm korda ja tundsin end väga räbalalt, sõidust hirmus tüdinult, kuni sain raja teisel poolel kokku Scanpixi fotoagentuuri Baltimaade pealiku Art Soonetsi ja traumatoloog Leho Ripsiga – Soonetsil olid tehnilised probleemid ning Rips sõitis, punase ristiga vest seljas –, kelle saatel ja ergutusel tulin siiski lõpuni, nende järel 698ndana, kaotust Kangertile üle pooleteise tunni (ent ometi pool minutit enne Peip Reedit). Järgmisel sügisel, kui olud olid palju kuivemad, kaotasin taas võidutsenud Kangertile palju vähem, 53 minutit (koht 634.), ning edestasin koha võrra Eesti endist jalgpallikoondislast Marek Lemsalu, kes sõitis viimased tosin kilomeetrit minu järel ning näitas lõpusirgel spordimehelikkust, kui ei hakanud mööda spurtima, ehkki võinuks ja suutnuks, sest pidas seda väärituks teoks, kui oled enamiku ajast teise mehe tuules istunud. 2012. aasta rattamaratonil istusin esimest korda 29-tolliste jooksudega, kevadel Ameerikas Salt Lake Citys ostetud Treki selga, aga kohaks tuli ikkagi vaid 788., kaotust esimesele, Erki Pütsepale tund ja seitse minutit. Kolm aastat tagasi jätkasin koha poolest enam-vähem senisel lainel, lõpetades 690ndana, kuid kaotust taas võidutsenud Pütsepale kogunes vaid 44 minutit. Kaks sügist tagasi sõitsin oma Treki seljas Tartu rattamaratoni parima, 571. koha, lõpetades sekund enne määrimata suuskade maailma esiedendajat Leonid Kuzmini; aeg 3:11.03 oli 42 minutit aeglasem kui esimeseks kihutanud lätlasel Andzs Flaksisel. Ja siis mullune suursõit, kus sain tänu Masteri ehk Baruto laenatud 9-kilosele rattale aja alla kolme tunni, 2:59.31, mis oli ainult 25 minutit aeglasem kui võitjal Peeter Tarvisel; koha sain täpselt kolmanda saja lõppu, 300nda.Nüüd on sel värvikal ja seiklusrohkel, kauni arenguhüppega päädinud real joon all. Sest tänavune Tartu rattamaraton jääb ära.Otsus, nagu seda seni hästi on varjatud, langes selle nädala esmaspäeval. Mul õnnestus selle juures olla ja kõike vahetult oma silmade ja kõrvadega tunnistada. Kõik, mida arutati, ei kuulu avaldamisele – ja vaevalt kõik, mida arutati, igaühte huvitakski –, aga otsus langes üksmeelne: sel sügisel Tartu rattamaratonile – ei!Kahtlemata kurvastab see uudis paljusid. Ilmselt on see valus löök sadadele. Raske on kokku lugeda neid, kes on selle nimel harjutanud, vähemasti pisutki seda silmas pidades, et saaks taas lükata sügisel Tehvandi staadionil oma ratta minu ees, kõrval või taga joonele ja anda üks vägev lahing, nii et pori lendab. Sel sügisel jääb see paraku ära.Paraku puuduvad mul ka andmed, mis saab järgmise ja ülejärgmise aasta sügisel. Sinna on liiga palju aega. See on täiesti prognoosimatu, mis tolle ajaga võib juhtuda. Sest kes oleks osanud veel suve algul ette näha, et sel sügisel jääb Tartu rattamaraton sõitmata?Foto 1: Prit Pullerits Ameerikast toodud Trekiga 2012. aasta Tartu rattamaratoni finišis. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/ScanpixFoto 2: Art Soonets (vasakult), Priit Pullerits ja Leho Rips 2010. aasta vihmase-porise Tartu rattamaratoni finišis. Foto autor: Karli Saul, ScanpixFoto 3: Prit Pullerits (nr 823) Optimaga 2007. aasta Tartu rattamaratonil. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix

23.09.2016 12:40 (16.34) Pullerits: Metsik kadu! Kuhu haihtus üle poole tuhande inimese Tartu rattamaratonilt? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Kui jäin Tartu rattamaratonilt üle pika aja eemale, tekkis inimlik huvi, kui palju oli neid, kes jagasid minu saatust. Arvud tulid ehmatavad.Vaatasin klubi Tartu Maraton protokollidest viimase kümne aasta Tartu rattamaratoni osalejate arvu ning pidin tõdema, et see on viimase nelja aastaga vähenenud. Aastail 2013-2015 oli vähenemine väike, ent tänavu millegipärast kolossaalne. Nagu oleks sajad inimesed solidaarsusest minu saatust jaganud.Siin on teile uurimiseks arvud Tartu rattamaratoni lõpetajate kohta alates värskeimatest: aasta, pika ja lühikese distantsi lõpetajad ning kahe distantsi lõpetajad kokku.2016: 2652 – 1777 – 44292015: 3044 – 1949 – 49932014: 3065 – 2006 – 50712013: 3113 – 1981 – 50942012: 2999 – 1888 – 48872011: 2973 – 1956 – 49292010: 2783 – 1840 – 46232009: 2885 – 1784 – 46692008: 2450 – 1578 – 40282007: 2508 – 1460 – 3968Vaatame pikka, 89 km distantsi. Tänavu lõpetas selle ligi nelisada ratturit vähem kui mullu. Võiks ju oletada, et äkki «kolisid» paljud lühemale distantsile – kuid ei! Lühemal, 40 km distantsil oli tänavu lõpetajaid 172 võrra vähem kui mullu. Ühtekokku vähenes sel sügisel Tartu rattamaratonil osalejate arv võrreldes eelmise aastaga tervelt 564 võrra. Ehk kõvasti rohkem kui kümme protsenti.Millega seda seletada? Mul pole õrna aimugi. Sest ilm ju tegelikult soosis eelisel pühapäeval rattasõitu: oli kuiv ja soe.Tartu rattamaratoni pika distantsi osalejate arv kukkus sedapuhku tagasi sinna, kus see oli eelmise kümnendi teisel poolel. Samasugust vähikäiku sinnasamma tegi sel aastal ka lühemal distantsil osalejate arv. Mis kinnitab veel kord, et absoluutselt ei kehti ma-ei-tea-kust tekkinud väide, et pika distantsi osalejate vähenev arv olla seletatav sellega, et paljud on hakanud eelistama lühemat distantsi. Ei ole ju!Ootamatu on see, et isegi 2010. aasta muda-pori-vihma-rattamaratonil oli kummalgi distantsil rohkem osalejaid kui tänavusel ideaaltingimustes rattamaratonil. Kuhu on Tartu rattamaratonilt inimesed kadunud? Kes teab? Kas siia?Fotod 1-3: Ratturid tänavusel Tartu rattamaratonil 1 km enne Puka toitlustuspunkti. Fotode autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix

10.01.2017 04:05 (16.34) Avatakse Peeter Põllu monument [Haridus- ja Teadusministeerium]

Tartus, Haridus- ja Teadusministeeriumi hoone ees pargis avatakse 1. detsembril kell 10.00 pidulikult Eesti esimese haridusministri, eestikeelse ülikooli rajaja ning kauaaegse Tartu linnavolikogu juhataja Peeter Põllu monument. Avamistseremoonial räägivad Peeter Põllust kui pedagoogist, pedagoogikateadlasest, haridusjuhist ning riigi- ja omavalitsustegelasest haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, Riigikogu esimees Ene Ergma, Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ja Tartu linnapea Urmas Kruuse. Sugulaste ja EÜS-i esindajana võtab sõna Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja, Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane Gustav Piir. Peeter Põld oli aastatel 1902 – 1903 EÜS-i esimees. Monumendi avamisele lisab pidulikku meeleolu Tartu poistekoor. Haridus- ja Teadusministeeriumi fuajees on avatud Peeter Põllu elu ja tegevust kajastav näitus. Peeter Siegfried Nikolaus Põld (12. juuli 1878 - 1.september 1930) oli Eesti Vabariigi esimene haridusminister 1918. aasta 24. veebruarist sama aasta 28. novembrini. Ta oli Eesti Ajutise Maanõukogu haridusdirektor ja Asutava Kogu ning Riigikogu I, III ja IV koosseisu liige. Tartu linnavolikogu juhatas ta aastail 1921 - 1930. Peeter Põld rajas eestikeelse ülikooli, oli selle kuraator ja prorektor. Aastal 1906 oli Peeter Põld ka üks esimese eestikeelse gümnaasiumi, Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi, praeguse Miina Härma Gümnaasiumi asutajatest. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tõstab omaaegset ministrit Peeter Põldu esile kui aatemeest, kes pidas oluliseks laste ja noorte väärtuskasvatust, ei sallinud lodevust ja harimatust. „Peeter Põld oli üks neist sammastest, millel püsis Eesti Vabariik ja millele rajati ka emakeelne Tartu Ülikool, nii et tema suhteliselt varajasele surmale reageeriti üleriigilise leinaga“, ütles Lukas Peeter Põllu monumendi autorid on skulptor Ekke Väli ja arhitekt Ain Rööpson. Ausamba rajamine läks maksma 1,458 miljonit krooni. Haridus- ja Teadusministeerium eraldas selleks 1,1 miljonit krooni, ülejäänu andsid võrdselt Tartu Ülikool ja Tartu linn.Kõik on monumendi avamisele oodatud! Rein Joamets kommunikatsioonibüroo konsultant Haridus- ja Teadusministeerium 7350155 rein.joamets@hm.ee Kõik uudised Keel EST

10.01.2017 04:05 (16.34) Sadakond pedagoogikaüliõpilast saavad sügisest riiklikku stipendiumi [Haridus- ja Teadusministeerium]

Tallinna Pedagoogilise Seminari korraldatud riigi- ja haridustegelase Peeter Põllu 130. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil kuulutas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas välja stipendiumid õpetajaks pürgivatele üliõpilastele.Tõnis Lukase sõnul alustab riik sügisest stipendiumi maksmist 95 õpetajakoolituse tudengile, riigieelarvest rahastatava stipendiumi suuruseks on 2000 krooni kuus ja seda saab taotleda õppeasutuse kaudu. Nende hulgas on ka vähemalt kaheksa stipendiumi tulevastele muusika- ja tantsuõpetajatele, mis aitab kindlustada Eesti laulu- ja tantsupidude traditsiooni (vastavalt Laulupeo ja Tantsupeo Stipendium).Lisaks taastavad Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Sihtasutus ning Haridus- ja Teadusministeerium ühiselt Peeter Põllu stipendiumi, mida saavad taotleda Tartu Ülikooli õpetajakoolituse üliõpilased. Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatava stipendiumi suuruseks on 30 000 krooni. Peeter Põllu stipendiumi asutasid 1931. aastal Tartu linnaomavalitsus ja Tartu Ülikool.„Kasvatusteadlane Peeter Põld, kes oli Eesti esimene haridusminister ning rajas emakeelset ülikooli, väärib mäletamist,” ütles Tõnis Lukas. „Teen Tartu linnale ettepaneku püstitada Tartusse, Haridus- ja Teadusministeeriumi hoone esisele haljasalale Peeter Põllu mälestusmärk.”„Koolimehena pidas Peeter Põld lisaks heale õpetusele oluliseks ka noorte kasvatamist,” toonitas Tõnis Lukas. „Tema vaated tunduvad tänases maailmas küll kaunis konservatiivsetena, kuid seda, et iga inimese kujunemises on oma roll ajast-aega edasikanduvatel väärtushinnangutel, saab ainult kinnitada.” Minister lisas, et Haridus- ja Teadusministeerium jätkab riikliku „Väärtuskasvatuse programmi” välja töötamist. Vastavat töörühma juhib Tartu Ülikooli Eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop.Eesti esimene pedagoogikaprofessor Peeter Põld oli Eesti Vabariigi esimene haridusminister, Tartu Ülikooli kuraatorina ehitas ta üles emakeelse ülikooli, lisaks sellele oli Peeter Põld esimese eestikeelse pedagoogikaajakirja „Kasvatus ja Haridus” toimetaja, ta oli valitud Maanõukokku, hiljem oli Põld Riigikogu liige, Tartu linnavolikogu esimees ja kuulus mitmete ühingute juhatusse.Asso Ladva kommunikatsioonibüroo konsultant Haridus- ja Teadusministeerium 7-350-153 Kõik uudised Keel EST

15.04.2017 12:30 (16.34) Pullerits: Kas Tartu rattaralli verepulma vastu tekib protestisõitjate liikumine? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Üllatav telgitagune info ühe varjatud plaani kohta jõudis minuni seoses Tartu rattaralliga. See tuli justkui muuseas, ilma igasuguse tagamõtteta. Tegemist on sugugi mitte reasõitjate reaktsiooniga sellele, mis on Tartu rattarallil viimasel ajal teemaks saanud. Ja teemaks, nagu te minu legendaarsest loost teate, on saanud sealne verepulm. Või tuleb anda teemale uus, värskem nimi, Moab? See, nagu te nüüd teate, on see suur pomm, kõigi pommide ema (fotol ülal vasakul), millega ameeriklased korraldasid Afganistanis ISISe tüüpidele mõjusa verepulma.Siiski, Moab ei oleks paslik nimi, sest Moab, näete siin, on väga rahulik ja kaunis (fotol all paremal) ning seda verepulmaga siduda oleks kuritegelik.Ent hämmastavalt palju tilgub ikkagi verepulma teemaga seoses mõtlemapanevaid infokilde. Ajakirja Ma Olen Jalgrattur selle aasta kolmandasse numbrisse teen lugu mehest, tublist harrastajast, kes tunnistas, et loobus Tartu rattarallist, üldse maanteesõitudest pärast seda, kui ta sattus Tartu rattarallil mõned aastad tagasi Otepää lähedal ühte suurde külakuhja. Kiirus oli olnud üle 50 km/h. Siiski oli ta pääsenud õnne kombel suuremate vigastusteta. Aga sõit oli pooleli jäänud. Ja rohkem pole ta sinna võistlusele ka läinud.Seesugused juhtumid, nagu nüüd kuulsin, on pannud osa tublisid harrastajaid otsima turvalisemaid lahendusi.Nimelt kuulsin, et seitse-kaheksa meest, kelle hulgas on mitmeid rattaringkondades tuntud nimesid, ei kavatse tänavusel rattarallil enam võidu sõitma minna. Sain teada – ja nagu Eesti ajakirjanduses tavaks, kuulutan nüüd kõva häälega, et siin kuulete sellest eksklusiivselt ja siin kuulete sellest esimesena! -, et nad kavatsevad alustada enam-vähem lõpust ja sõita rahulikult, omaette, keskmise kiirusega mitte rohkem kui 30 km/h – nii ei sea elu ohtu.Kui sellest kuulsin, küsisin, kas nad mind ka punti võtaks. Sain eelmisel aastal Tartu rattarallil 2 km enne finišit oma külakuhja kätte ning enam seda ei soovi. Kuid mul oli üks palve: nii aeglaselt küll sõita ei viitsi, võtame ikka tempo üles ja vaatame, kuhu oma rongiga välja jõuame. Ütlesin, et olen valmis ees vunkima ja littima.Kuid küsimus on selles, kuidas vabaneda noist, kes üritavad me rongile sappa haakida. Sest kui see noil õnnestub, tekib taas suur grupp ning ettevõtmine kaotab igasuguse mõtte.Munapühadel käisin rahulikult sõitmas – 57,3 km 1:53ga – ja mõtlesin selle üle. Kas võiks lahendus olla järgmine: kui läheb meie rong ning sellele mõned sappa haagivad, tuleb jätta eelviimase lüli eest vahe sisse ning kui see on piisavalt suureks rebenenud, siis viimane lüli spurdib ette, eelviimane lüli, kes seni on mõnda aega tuult murdnud, haagib talle sappa ning nii tõmbavad nad oma rongile järele ja jätavad sappa haakinud mehed maha? Või on kellelgi pakkuda veel tõhusam lahendus?Tagatipuks on siiski veel üks küsimus: kui minna niisama sõitma, niimoodi, et aeg ja koht ei ole olulised, siis miks ennast üldse kirja panna ja rahakotti kergendada? Siis võib ju ka niisama, numbrita, distantsi läbi sõita. Keelatud see ei ole, takistada ega keelata seda ei saa. Jah, aega ja kohta ei saa, aga aega saad ka ise võtta ning selle põhjal ka oletatava koha välja arvutada, kui see huvitab. Loomulikult on aumehelik sel juhul korraldaja pakutud sööke-jooke mitte pruukida – aga seda ei tee nagunii enamik, kes eesotsas sõidab. Liikluskorraldust ei saa pidada korraldaja kuluks, sest korraldaja ju on välja kuulutanud, et rattaralli toimub avatud liiklusega trassil.Äkki paneb selline n-ö protestiliikumine korraldajat rohkem mõtlema sellele, kuidas muuta rattarallit senisest palju turvalisemaks? Siiamaani on kõik sellekohased ettepanekud, sh minu omad, langenud kurtidele kõrvadele. Aga rahulikult oma tempoga sõitma minek näib just vaikne protest rattaralli seniste riskide vastu. Nimetatagu noid verepulmaks või Moabiks.Foto 1: Moab, kõigi pommide ema - Massive Ordnance Air Blast pomm. Foto autor: Reuters/ScanpixFoto 2: Park Avenue formatsioon Archesi rahvuspargis Utah's Moabi külje all. Foto autor: The Image Works / TopFoto / ScanpixFoto 3: Kas tunnete ära, kes lõpetab Tartu rattaralli 2003. aastal? Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/ScanpixFoto 4: Kaitseväelase varustusega sõitjad Tartu rattarallil 2003. aastal. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/ScanpixFoto 5: Kas tunnete ära, kes on see osaleja Tartu rattarallil 2003. aastal? Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix

22.12.2017 08:25 (16.34) Minister Mailis Reps ja rektor Volli Kalm allkirjastasid Eesti Biokeskuse ja Tartu Ülikooli ühinemislepingu [Haridus- ja Teadusministeerium]

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm allkirjastasid ülikooli ja Eesti Biokeskuse ühinemislepingu. Ühinemine toimub 2018. aasta 1. jaanuaril. Tartu Ülikoolis moodustatakse Eesti Geenivaramu ja liidetava Eesti Biokeskuse alusel uus genoomika instituut. Minister Mailis Reps märkis, et eesmärk on kindlustada teadus- ja arendustegevuse stabiilsust ja kvaliteeti. „Eesti Biokeskuse ja Tartu Ülikooli teadustegevus on olnud väga tihedalt seotud. Liitumine võimaldab veelgi rohkem seostada teadustegevust õppetööga ning tõhusamalt kasutada olemasolevat taristut, kompetentse ja kontakte,“ ütles ta. Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil kinnitas, et biokeskuse ja Tartu Ülikooli erinevate teadusgruppide tegevus on väga tihedalt lõimunud. “Biomeditsiin kuulub kindlasti n-ö tulevikuteaduste hulka. Eesti teadlased – nii ülikoolis, kui ka biokeskuses – on sellel alal maailma tipus ja suurem omavaheline koostöö saab siin ainult kasuks tulla,” ütles ta. Ülikooli senat otsustas sel sügisel, et hiljemalt 1. jaanuariks 2021 peab geenivaramu ja biokeskuse baasil loodav instituut olema liitunud loodus- ja täppisteaduste valdkonnaga. “Kutsusime bioteaduste ja biomeditsiini valdkonna korrastamiseks ülikoolis kokku komisjoni, mille eesmärk on analüüsida ja teha ettepanekud nende erialadega seotud õppe-, teadus- ja arendustegevuste korrastamiseks,” selgitas prorektor Vassil. Eesti Biokeskuse direktor Mait Metspalu lisas, et ühinemise järel on vaja vaadata tulevikku ja teha parim, et edeneks teadus ja kasvaks peale üha enam uudishimust põlevate silmadega noori teadlasi. “Usun, et koos Eesti geenivaramuga moodustatav Tartu Ülikooli genoomika instituut on selleks hea platvorm,” ütles Metspalu. Ühinemist toetatakse ASTRA meetmest. Valitsus andis nõusoleku Eesti Biokeskuse ühinemiseks Tartu Ülikooliga tänavu septembris. 2016. aasta septembris allkirjastasid Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikool ja Eesti Biokeskus vastastikuse mõistmise memorandumi ühinemise ette valmistamiseks. Eelnevalt oli ühinemisele toetust avaldanud Teadus- ja Arendusnõukogu. Asutuste võrgu korrastamise vajadusele osutas 2015. aastal Teadus- ja Arendusnõukogu tellimusel valminud „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raport“. Konsolideerimise ülesanne on püstitatud ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegias aastateks 2014-2020. Kõik uudised Keel EST

19.02.2018 22:41 (16.34) Pullerits: Minu reportaaž Tartu maratonilt* [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Kell polnud pühapäeva hommikul veel kuuski, kui tuli Candy (fotol paremal), kääbusšnautser, ja andis märku, et hei, kuule, aeg on üles tõusta! Vara veel, ütlesin talle. Ta kuuletus ja keeras mõneks ajaks uuesti põõnama. Aga ei saanud rahu. Kui kell näitas 6:16, andis Candy käpaga uuesti märku: no kas nüüd on õige aeg üles tulla?Oli küll. Candy sai kausis oma krõbuskid kätte ja elu oli jälle tore ning muretu. Võis edasi magada.Kell sai 7:33, kui tegin silmad taas lahti. Nüüd ajasin ka ise end voodist välja. Start oli ju kavas kell kaheksa! Sõin hommikuks tüki eilset õunakooki, jõin pool kruusi kohvi ja seadsin end valmis. Kell kaheksa algas Pyeongchangi olümpialt meeste 4x10 km suusatamise otseülekanne.Juba teisel kilomeetril sai selgeks, et maailma tippmeeste tase käib Eesti avavahetuse sõitjale Andreas Veerpalule (fotol vasakul) üle jõu. Ta võitles pidevalt, et teistest mitte maha jääda, aga jäi juba enne esimese 3,3 km pikkuse ringi lõppu. Ja sealt edasi kärises vahe üha suuremaks. Küsimus oli selles, kas taas kordub Vancouveri fiasko, kui Eesti meeskond jäi teatesõidus viimaseks. Kusjuures nimede järgi polnud tookord Eesti nelik sugugi kehv. Kas mäletate? Algo Kärp, Jaak Mae, Aivar Rehemaa ja Kaspar Kokk.Teiseks vahetuseks oli Eesti pildilt ammu kadunud. Põnevust pakkus, kas Venemaa suusatajad lähevad tõesti Norra eest ära ja saavad kulla. Pilt Pyeongchangist läks sedavõrd nukraks – st Venemaale rõõmsaks –, et vahetasin kanalit ja vaatasin Tartu maratoni starti.Väikse Munamäe lähistel maanteeületuse kohas läks vedama mees punases – muidugi Vahur Teppan! Aga ta ei tahtnud väga ees olla. Teised ka mitte. Kes ette sattus, see hakkas kohe rada vahetama, ja ikka suurelt, üle kahe jäljepaari. Selge märk, et see, kes oli ees, ei tahtnud teha lumesaha tööd ja lahtist värsket lund jäljes kinni sõita. Aga niipea, kui eessõitja rada vahetas, keerasid kõik järgnevad talle sappa. Justkui jalgratta maanteesõidus lõpuheitluse eel. Selgelt oli näha, et eesmised nägid lahtises lumes ebameeldivalt vaeva. Aga mis sa vaevlemist ja passimist ikka vaatad – tagasi olümpialainele.Olümpial, erinevalt Tartu maratonist, läksid asjad palju rõõmsamaks. Norra kolmanda vahetuse mees Krüger tegi head sõitu, püüdis venelase Tšervotkini kinni ja kasvatas vahetuse lõpuks edumaa tema ees ligi 20 sekundile. Kuid Norra ankrumehest Klaebost oli raske aru saada. Ta ei ilmutanud prantslase seltsis mingit initsiatiivi, nii et venelaste viimase vahetuse sõitja Spitsov tuli järjest lähemale. Kohati paistis suisa, et Klaebol ei jätku jaksugi, et kiirendada.Aga noor Norra mees, nagu peagi selgus, pakitses üüratust enesekindlusest. Ta lasi Spitsovi järele ning tegi siis mees mehe vastu võitluses temaga sotid selgeks. Kuigi heameelt, tunnistan, ei pakkunud mulle mitte niivõrd Norra võit, vaid see, et venelased kullata jäid. Nii sain, olgu etteruttavalt öelda, päeva lõpus kirjutada Kuku raadiole olümpiakommentaari venelaste seni kullata taliolümpiast.Kelle 10:30 panin Eesti suusakoondise Salt Lake City aegse võistlusvormi selga ning läksin Tähtvere spordiparki suusatama. Jah, võistlusvormis, mitte dressides. Sest kavas oli tavapärasest kiirem pooleteisetunnine sõit ning dressides hakkaks palav. Ausõna, ei saa aru neist, kes lähevad dressides Tartu maratonile (juhul, kui nad pole matkajad; aga dressides sõitjaid on palju ka kolmekohaliste numbrite kandjate seas) – kas nad üleliia higistama ei hakka?Kella poole üheks oli trenn tehtud ja ihu puhtaks pestud ning spordiriided pesumasinasse visatud. Nii palju erinevaid asju oli juba tehtud, rääkimata positiivsetest emotsioonidest nii olümpial kui spordipargis – ja terve päev ootas veel ees! Ei mingit liigset väsimust, ei mingit võitlust ebasoodsate oludega, mis muutsid tänavuse Tartu maratoni ühe kõigi aegade aeglasemaks. Rääkimata sellest, et oleksin oma elu Tartu maratonil ohtu seadnud. * Ettepaneku kirjutada oma päevast Tartu maratoni päeval tegi üks tuntud ja tugev harrastussuusataja Tartu maratoni eelsel õhtul. Nii et siinne reportaaž, tunnistan üles, on tellimustöö.Foto 1: Morgensilber Eye Candy õuna taga ajamas. Foto autor: Kairi PulleritsFoto 2: Andreas Veerpalu Pyeongchangi olümpial meeste 4x10 km teatesuusatamise avavahetust sõitmas. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/ScanpixFoto 3: Tartu maratoni liidergrupp üle värske lume pressimas. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix Foto 4: Johannes Hösflot Klaebo (paremal) võistlemas Pyeongchangi olümpial meeste 4x10 km teatesuusatamise viimases vahetuses venelase Deniss Spitsovi (keskel) vastu. Foto autor: Sputnik/Scanpix Foto 5: Johannes Hösflot Klaebo (vasakul) võistlemas Pyeongchangi olümpial meeste 4x10 km teatesuusatamise viimases vahetuses prantslase Adrien Backscheideri vastu. Foto autor: Sputnik/Scanpix

13.02.2019 09:12 (16.34) Pullerits: Kuidas ma avastasin täiesti uue suusatamismooduse. Proovige järele! [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Nüüd on pinged maas. Tartu teatemaraton kinnitas, et keskpärane tulemus Viru maratonil ja vilets tulemus Tamsalu maratonil olid anomaalia. Mis tulenes puhtalt sellest, et auguga Fischerid vajasid töötlust, kivilihvi. Mida nad ka said. Sest kallis määre ei püsinud enam lihtsalt all.Tartu teatemaratoni viimase etapi sõit, 16,4 km keskmise kiirusega ligi 20 km/h, taastas enesekindluse. Näiteks Jaanus Tiisvend, kes edestas mind Tamsalus peaaegu saja kohaga, kaotas nüüd lõpuetapil mulle üle kahe ja poole minuti. Näiteks Heiki Kulu, kes oli minust Tamsalus kiirem rohkem kui 18 minutit, sõitis teatemaratonil ankrumehena vaid 47 sekundit kiiremini. Ja näiteks Kristjan Linnus, kes Tamsalus oli 30. ja Virus 33. ehk minust terve igaviku eespool, läbis teatemaratoni lõpuetapi minust nobedamini vaid 3.40ga. Teatemaraton oli mulle ühtlasi selle talve tähtsaim võistlus. Te võite küll tähtsustada Tartu maratoni, nimetada seda suureks mõõduvõtuks, aga seal ei ole mitte kellelgi teist isegi esimese poolesaja lähedale asja. Mul ei ole asja isegi esimese paarisaja hulka. Järelikult oleme kõik seal statistid (ja teie peale minu ka täiesti nähtamatud). Ainus võimalus suurel võistlusel tulemust teha on seega Tartu teatemaratonil – ja see võimalus sai taas kord edukalt kasutatud. Ei saa ju alati sõita ühes meeskonnas selliste tugevate ja nimekate suusatajatega, nagu Peeter Kümmel ja Timo Simonlatser. Emotsioon missugune!Võtaks nüüd kõigil pingeid maha. Sest pinged on enne Tartu maratoni nagunii üles köetud, kuna keegi ei tea, milline tuleb ilmastik ning kus ja kuidas see maraton üldse toimuma hakkab. Näitan teile närvide rahustuseks täiesti uut suusatamismoodust, mida sain hiljuti proovida. Ei usu, et keegi teist kunagi seda katsetanudki on. Igatahes sain sellest igati erksa emotsionaalse laengu, nii et vedas lausa suu kõrvuni. Vaadake, äkki soovite samuti järele katsetada!Foto 1: Priit Pullerits (paremalt) ja Jaanus Laidvee kuulamas enne Tartu teatemaratoni algust meeskonnakaaslase Timo Simonlatseri nõuandeid. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 2: Jaanus Laidvee (paremalt) ja Priit Pullerits kuulamas enne Tartu teatemaratoni algust meeskonnakaaslase Peeter Kümmeli nõuandeid. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 3: Priit Pullerits (paremal) pärast meeskonnakaaslase Peeter Kümmeli edukat avavahetust Tartu maratonil Matu teeninduspunktis. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/ScanpixFoto 4: Tartu maratoni finišiala pühapäeva keskpäeval teatemaratoni ja avatud raja sõidu ajal. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix

02.01.2020 12:47 (16.34) Pullerits: Vara veel, suusamehed, paanikaosakonda avada! [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Head uut aastat, võhma- ja jutumehed!Alustame uut aastat pikema jututa: kas Tanel Kangert on jalgratturina laulu sisse pandud? Või Rein Taaramäe? Muudest poolprofiidest rääkimata. Ei ole!Kas ma peaks teesklema võltstagasihoidlikkust ja vaikima maha fakti, et mina olen? Ei pea. Siin see lugu on, minust kui ratturist kuulete alates 2.35-st. Ja kellel sellest veel väheks jäi, siis teist korda on minust juttu alates 3.25-st, ehkki täiesti valesti – aga las olla, hea ongi, kui tegelikku olemust läbi ei suudeta näha.Aga kas te eelmise aasta algust mäletate? Selle aasta esimesel päeval tegin Cube’i maastikurattal 1:40.50ga 43,3 km pikkuse ringi ümber Tartu. Külm ei hakanud. Aga äsjamöödunud aasta esimesel päeval suusatasin Tartus Supilinna spordipargis 19 km.Pilk tunamulluse, 2018. aasta kalendrisse näitab, et Supilinnas sai 600-meetrisel kunstlumeringil suusatada juba 8. detsembril. Detsembri keskel tegin seal väiksel ringil ühel nädalavahetusel järjest 38 ja 40 ringi – aga vähemasti sai suusatada. Alates 20. detsembrist läks juba regulaarseks lumel harjutamiseks ja enam sinna pausi sisse ei tulnudki.Vaatasin ka 2017. aasta kalendermärkmikusse. Sissekanded kinnitavad, et esimest korda sain Supilinna kunstlumeringidel (jah, seal on neid mitu) suusatada 7. detsembril. Ja kuigi tolle aasta jõulude ajal sai samuti suusatada, siis edasi kogusin mahtu üksnes ratta seljas. Suusalund enam polnud. Uuesti sain suusatama hakata alles 2018. aasta 18. jaanuaril. Olgu lisatud, et juba kahe nädala pärast toimus Tamsalu-Neeruti maraton, todakorda küll Alutagusel 10-kilomeetrisel ringil – aga see ikkagi toimus! Juba nädal hiljem toimus Tartu teatemaraton ja veel nädal hiljem isegi Tartu maraton, millest jäi küll osa võtmata, sest maratoni peakorraldaja Indrek Kelguga olid läinud suusad risti. Kuid nüüdseks on see minu poolest juba ammu unustatud lugu, mida tasub meenutada ainult muigega suunurgas.Küsite, miks eelmistes aastates tuhnida. Aga seepärast, et kui vaadata eelmist talve, siis näeme, et praegune seis, mil ilmaprognoos ei luba talve niipea, on ikka nutune. Ent kui läheme nüüdsest kaks aastat tagasi, pole paanikaks veel sugugi põhjust, sest, nagu äsja eespool meelde tuletasin, sai järjepidevalt suusatama hakata alles jaanuari teisest poolest ning enamik maratone sai ka peetud – millest, tõsi, takistas talvehooaja lõpus osa võtmast ootamatult tekkinud neerukivivalu, mis piinas pikalt, kuni alles eelmise aasta sügisel sain operatsioonile ja kivid välja.Niisiis ei tasu keppe veel nurka jätta, vaid tuleb igaks juhuks olla valmis, et praegune olukord võib muutuda. Kui tõenäoliseks teie seda peate?Foto 1: Tartu maraton aastal 1964. Foto: Eesti spordimuuseum / Klubi Tartu MaratonFoto 2: Tartu maraton aastal 1981. Foto: Eesti spordimuuseum / Klubi Tartu MaratonFoto 3: Toitlustamine Tartu maratoni finišis. Foto: Eesti filmiarhiiv / Klubi Tartu Maraton

16.02.2019 11:12 (16.34) Pullerits: Vähem kui ööpäev maratonini - kuidas pingeid maha laadida? Ja vaim võitluseks valmis timmida? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Taluperemees Säinas, eheda eestluse ja kaine mõistuse esindaja selle blogi sadade ja tuhandete lugejate seas, nõudis mu eelmise siinse etteaste järel, et mehed vajavad enne lahingusse minekut rahustamist ja motivatsioonikõnet. Aga kumba siis ikkagi? Need kaks on sisuliselt teineteist välistavad ju.Nüüd olen isegi mina segaduses, mistõttu püüan mõlemad soovid korraga rahuldada – mis, kujutan ette, ei tule teile üllatusena, et seda suudan.Niisiis, need, kes vajavad rahustamist, lugege lugu naistest, naljadest ja viineritest: kuidas sõideti Tartu maratoni selle kõrgaegadel, mil üritus oli palju värviküllasem kui praegu hoolimata nüüdsetest kirevatest suusakombedest. (Raske küsimus: kas minna homme maratonile Eesti või USA koondise vormis?)Need, kes vajavad homseks motivatsiooni, lugege mu lugu maratonieelsest košmaarist, millele andis heakskiidu Martten Kaldvee isiklikult: kust ja kuidas leida mitte ainult sobiv määrdevariant, vaid ka edu toov suusapaar – ja asuge ruttu tegutsema!Aga ma ise? Võtan asja külma kõhuga. Usaldan määrdemees Jaanus Kuntsi. See on tema ülesanne – leida mulle paslik suusapaar ning panna sinna alla pidav mis tahes ja libistav mis iganes. Miks ma peaksin oma pead vaevama asjadega, millest minu võim ja teadmised üle ei käi? Maratonieelsel päeval on muudki teha kui varustuse pärast mandražeerida – see põletab vaid vaimuenergiat, mida läheb homme kamaluga vaja.Pealegi olen oma põhitööl nagunii sel nädalal maksimumi andnud. Ülikoolis algas taas õppetöö – auditooriumis üle 80 tudengi, nii et kõik ei mahu laua taha istumagi. (Miks nad küll tulevad nii massiliselt mu kursusele, teades, et see on neetult raske?) Ja tänases lehes on mult lausa neli lugu. Lisaks eelviidatud kahele väga valus, karm ja traagiline lugu Eesti naistippjooksja pere halastamatust saatusest. (Just sain temalt kõne, milles ta tänas, et teda ära kuulasin, ja ütles, et tänu sellele on ta viimastel päevadel tundnud end palju kergemini.) Samuti lugu Rainer Vakrast, mis vaagib tema variante enne ja pärast valimisi.Eile käisin Lõunakeskuses liuväljale rajatud maratonilaadal. Võtsin välja numbri ja osalesin terviseuuringul, kuhu on kaasatud üle 45-aastased meessoost harrastajad. Seal mõõdeti kehakoostist (mis iganes see tähendab) ja fikseeriti, et vererõhk on 120-80 ja pulsisagedus 54. Kohtusin ka ühe endise rahvusvaheliselt tituleeritud jalgratturiga, kes rääkis, kuidas ta GPS-jälgis Tartu teatemaratoni live-ülekannet ja mulle kaasa elas, lausa nii, et mõõtis kellaga, kas vahe jälitajatega püsib või väheneb. See läks, mis seal salata, mulle väga hinge.Kes teab, äkki on hommegi neid jälgijaid kusagil oma mobiililt vaatamas, kuidas läheb.Foto 1: 2018. aasta Tartu maratoni start. Foto autor: Kaimo Puniste / Klubi Tartu MaratonFoto 2: Hetk mulluselt Tartu maratonilt. Foto autor: Ardo Säks / Klubi Tartu MaratonFoto 3: Mulluse Tartu maratoni võitis prantslane Antoine Auger. Foto autor: Ardo Säks / Klubi Tartu MaratonFoto 4: Tartu maratoni finišisirge ootab lõpetajaid. Pildistatud 13. veebruaril. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix

02.02.2020 12:53 (16.34) Peaminister Ratas Tartu rahu aastapäeval: meil on õnn elada riigis, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele [Valitsus]

Stenbocki maja, 2. veebruar 2020 – Peaminister Jüri Ratas sõnas täna Tartu rahulepingu aastapäeva tähistamisel Tallinnas Reaali Poisi mälestusmärgi juures peetud kõnes, et saame Tartu rahulepingut uhkusega nimetada Eesti Vabariigi üheks aluseks ning meie praeguse edu ja kindluse pandiks. Peaminister sõnas, et pea kolm aastat kestnud juubeliperiood Eesti Vabariigi 100nda sünnipäeva tähistamisel on olnud austust äratav ja kindlasti suurejooneline, aga ka väga südamlik aeg. Viimane nende väärikate sündmuste reas on just sajandi eest 2. veebruari esimesel tunnil sõlmitud Tartu rahu Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. „Tartu rahuleping lõpetas Vabadussõja, põlistas meie iseseisvuse ning avas tee Eesti rahvusvaheliseks tunnustamiseks. Peagi oma 102. aastapäeva tähistav Eesti Vabariik on enesekindel, sõltumatu ja edukas kodu meile kõigile. Meil on õnn elada riigis, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,“ kõneles peaminister kõnes. „Seetõttu on praegu igati kohane mõtiskleda meie teekonna üle, mis on meid tänasesse päeva toonud. Meie ajalugu on meie kõigi ühine kogemus, mis peab leidma toetust nii murrangulistel hetkedel kui ka igapäevaelus. Ajalugu ei saa kunagi valmis ning iga põlvkond esitab sellele kogemusele uued ja oma ajast kerkivad küsimused. Nii on ka Tartu rahulepinguga,“ märkis Ratas. Peaminister tõdes, et ajaloos kogetu võib olla positiivne, millest rõõmu tunda. Samuti võib see olla muret tekitav, mida tuleb võtta hoiatusena ning teha endast kõik, et sellest õppida ning sääraste sündmuste kordumist vältida. „Tartu rahu kogemus on Eesti rahva jaoks kindlasti läbinisti meenutamist väärt. Me näeme, et lepingusse kirja saanud Eesti Vabariigi huve kaitsvad punktid olid koostatud väga kõrgel erialasel tasemel. Koostajate tarkus ei seisnenud ainult juriidikas või rahvusvahelises õiguses. Nende tugevused olid ka toonaste olude tundmises ning Eesti olukorra, murede ja vajaduste täpses tabamises,“ kõneles Ratas. „Ehkki möödunud sajand on meie ajalookogemust muutnud ja ka Tartu rahulepingu tähendus on praeguses maailmas hoopis teistsugune kui selle sõlmimisel, saame me seda siiski uhkusega nimetada Eesti Vabariigi üheks aluseks ning meie praeguse edu ja kindluse pandiks. Ma soovin meile kõigile, et peaksime alati Eestit kalliks ja hoiaksime üksteist. Siis on ka Eesti järgmised sajandid südamlikud ja pidulikud,“ lausus Ratas. Fotod Reaalkooli juures pärgade asetamise tseremoonialt: https://flic.kr/s/aHsmL8VPaP Tartu rahu video: *eesti keeles: https://we.tl/t-4VoNCEO3Ly *vene keeles: https://we.tl/t-c69BVTqle6 Kõik uudised Keel EST

27.08.2020 14:16 (16.34) Valitsus toetas Tartu Ülikooli teadlaste ettepanekut alustada Ida-Virumaal suunatud seireuuringuga [Valitsus]

Stenbocki maja, 27. august 2020 – Valitsuskabinet toetas Tartu Ülikooli seireuuringu meeskonna ettepanekut alustada homsest Ida-Virumaal koroonaviiruse leviku ulatuse täpsemaks tuvastamiseks suuremahulise kohapealse uuringu läbiviimist. Uuringu käigus küsitletakse ja testitakse ligikaudu 1500 maakonna elanikku. Kantar Emor alustab küsitluse läbiviimist homme. „Eesti koroonaviirusesse nakatumise kordaja 100 000 elaniku kohta 11 on Euroopa riikidega võrreldes madalamate seas, kuid Ida-Viru maakonnas tekkinud nakkuskolded on terviseameti ja teadusnõukoja hinnangul murettekitavad. Ida-Virumaal on kahe nädalaga koroonaviiruse suhtes positiivse proovi andnud 73 inimest ja terviseametil on hetkel jälgimisel üle 400 haige lähikontaktse. Ida-Virumaal tekkinud nakkuskolded peavad olema meie teravdatud tähelepanu all, et viirus ei leviks edasi teistesse piirkondadesse,“ lausus peaminister Jüri Ratas. „Valitsus toetab Tartu Ülikooli seireuuringu meeskonna ettepanekut alustada homsest Ida-Virumaal täiendava küsitluse ja testimisega, et tuvastada viiruse leviku täpsem ulatus piirkonnas. Olen tänulik teadlastele nende valmisoleku eest koheselt uuringu läbiviimisega alustada. Oleme saanud Tartus lokaalselt tekkinud haiguskolded hästi kontrolli alla. Jätkame tööd teistes Eesti maakondades samamoodi, jätkuvalt kehtib ka Ida-Virumaal alkoholimüügi öine piirang, mille kehtestas möödunud laupäeval politsei- ja piirivalveamet,“ lisas peaminister. Valitsusliikmetele tutvustatud Tartu Ülikooli seireuuringu tulemuste viiendas laines, mis viidi läbi 6. augustist kuni 28. augustini, tuvastati üks koroonaviirusesse nakatunud isik. Uuringu käigus küsitleti 3172 täisealist Eesti elanikku ning testiti neist juhuvalimi alusel 2334 inimest. Teadlaste järelduste järgi oli augustikuus Eestis kuni 1800 täisealist viirusekandjat. Uuring näitab, et viiruse laialdast levikut üldrahvastikus hetkel ei esine. Samas leiavad teadlased, et arvestades Ida-Virumaal esinevate nakkuskollete jätkuvat aktiivsust, ei saa välistada, et seal on nakkus levinud üldrahvastikku. Selle täpsemaks tuvastamiseks on vajalik suuremamahuline lokaalne uuring. Seireuuringu juht, Tartu Ülikooli professor Ruth Kalda selgitas, et peamiselt augusti keskpaigas toimunud testimise tulemuste põhjal võib öelda, et terviseamet sai lokaalselt tekkinud haiguskolded hästi kontrolli alla, seda eeskätt Tartus. „Oma osa on kindlasti ka sellel, et enamus nakatunud püsisid isolatsioonis ja aitasid terviseametil välja selgitada lähikontaktseid. Tartu näitel tuleb tunnustada ka ööklubisid, kes ajutiselt enda ukse sulgesid. Sellise koostööga saame ka edaspidi tekkivate kollete puhul hoida ära viiruse laiema leviku,“ ütles ta. „Kuna augusti lõpus on Ida-Virumaal kasvanud nakatunute arv, tegime täna valitsusele ettepaneku viia selles piirkonnas läbi kiire suuremahuline seireuuring. Valitsusliikmete nõusolekul alustab AS Emor juba homme juhuvalimi alusel Ida-Virumaa elanikele helistamist. Meie eesmärk on nädala jooksul intervjueerida ja testida umbes 1500 inimest ehk 1% maakonna elanikest, et selgitada välja, kuivõrd on viirus kolletest levinud väljapoole Virumaa elanike hulka. Selle järgi saab paremini planeerida ka piirkondlikke levikut tõkestavaid meetmeid,“ kommenteeris Kalda. Kalda rõhutas, et uuringus osalemine on vabatahtlik, kuid pani kõigile Ida-Virumaa elanikele südamele, et küsitlusele vastamise ja testimas käimisega saab igaüks aidata kaasa viiruse tegeliku leviku välja selgitamisele. „Endiselt on kõigil elanikel oluline meeles pidada, et ka kergete haigusnähtudega tuleb püsida kodus ja pöörduda testimisele saatekirja saamiseks perearsti poole või nädalavahetusel perearsti nõuandetelefonile,“ lisas ta. Kokku on alates kevadest viie seireuuringu laine jooksul küsitletud 16 557 täisealist elanikku ning neist juhuvalimi alusel testitud 12 848 inimest. Testimisel on tuvastatud kokku 15 koroonaviiruse suhtes positiivset proovi. Järgmine uuringulaine on planeeritud toimuma alates 21. septembrist pärast koolitöö algust. „Üle-eestiliselt oleks mõistlik viiruse levimust jälgida taas septembrikuu teises pooles, et näha, kuidas on haigestumust mõjutanud koolide avamine,“ põhjendas Kalda. Uuringu läbiviimisega on seotud 17 Tartu Ülikooli teadlast ning selle peamised partnerid on AS Kantar-Emor, OÜ Medicum Eriarstiabi ja SYNLAB Eesti OÜ. Koroonaviiruse levimuse uuringust leiab täpsema info Tartu Ülikooli veebilehelt: https://www.ut.ee/et/teadus/koroonaviiruse-levimuse-uuring Lisainfo: Ruth Kalda, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja, peremeditsiini professor, 56985599, ruth.kalda@ut.ee Kõik uudised Keel EST

07.06.2021 09:51 (16.34) Pullerits: Kuidas läks Tartu rattaralli virtuaalsõit ja mida arvavad tudengid? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Pühapäeva pärastlõunal istusin tasa ja targu ratta selga. Võtsin Tähtvere linnaosast (fotol vasakul) suuna Valga maantee algusse, sinna, kus vanasti asus vasakut kätt Lukoili bensiinijaam, aga nüüd asub Olerex. Mõtlesin, et äkki on seal veel mõni minusugune, aga polnud. Seda parem! Lõin Suunto kellal näitajad nulli ja Endomondo rakendusel, mis vastupidiselt ammu räägitud juttudele endiselt töötab, samuti (fotol all paremal).Lõppev nädal oli olnud sündmusterohke. Alles kuus päeva varem, esmaspäeva hommikul, lamasin justkui kosmoselaevas (vt eelmine sissekanne!). Teisipäeva hommikul saabusin koju tagasi. Kolmapäeval tõmbasin semestrile Tartu Ülikoolis joone alla. Tudengid iseloomustasid kokkuvõttes nii:«Priit Pullerits suutis ka veebiloengutes tudengeid väga hästi kaasata ning muuta aine põnevaks ja huvitavaks. Andis põhjendatud ja põhjalikku tagasisidet. Rääkis oma ainest igati kaasahaaravalt ja pani tudengid pingutama ja seeläbi arenema.»Eks ma ise pingutasin ka. Minu ainet nimega uudise alused (SOZU.01.193) alustas 75 tudengit, lõpetas 57. Veebiloengute pidamisele kulus aega 27:20, kodutööde parandamiseks 86:40, kokku seega 114 tundi. See teeb 14,25 tööpäeva ehk pisut vähem kui kolm töönädalat. Nüüd teile põhikooli matemaatikat: kui suur oli kursuse (5 EAP) läbiviimise tasu, kui keskmiselt ühe kursuse lõpetanud tudengi õpetamise tunnitasuks kujunes 30 senti? (Küll kõrgharidus on Eestis odav, kas pole?) (PS: ajaarvestus ei hõlma loengute ja kodutööde ettevalmistamist, tudengite töödel ülikoolis järel käimist ning parandatud tööde sinna tagasi viimist. Kui ka see aeg arvestusse liita, tuleks vähemalt 20 kuni 25 tundi 114-le juurde.)Hoolimata pingutusest süüdistavad ikkagi paljud Eesti ajakirjanduse probleemides mind. Õnneks on siiski neid, kes asjast õigesti aru saavad, sest on läbinud minu kursuse ega lahmi asjatundmatute hinnangutega. Näiteks Susan Luitsalu, kes kirjutab väljaandes Edasi.org nii:«Alati mõtlen ka sellele, et kas Priit Pullerits on veel täie vaimse tervise juures või on uudistemaastikul toimuv ajanud ta kuskile mäe otsa koopasse, kus ta on kasvatanud pika habeme ja silitab hellalt 30 aastat vanu Postimehe numbreid. Nimelt pidi vähemalt veel 18 aastat tagasi (aga tundub, et ka vähemalt 8 aastat tagasi) iga Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse tudeng (sh mina) läbima kohustuslikus korras Priit Pulleritsu uudise sotsioloogia kursuse, kus õpetati igasugu korrektseid liiste tundma. Muuhulgas ka seda, et uudistes edastatakse fakte, mitte reporteri isiklikke hinnanguid või oletusi. Tunnikontrollid olid karmid ja kes julges oma uudisnupukestes kasutada ilukirjanduslikke väljendeid nagu “hiigelsuur”, sai kohe hindest alla. Praegused netireporterid eksivad seal kursusel õpetatud reeglite vastu sedavõrd palju, et nad oleksid praeguseks ilmselt juba ära teeninud eluaegse ülikoolikeelu.»Pühapäeval panin väikse rattasõiduga erilisele nädalale punkti. Valisin Tartu rattaralli kõige lühema, 25 km distantsi ja sõitsin selle üksinda omas tempos läbi (fotol vasakul). Jälgisin seda, et erinevalt muust elust ei tekiks mingit pingutust, ei hingeldamist ega südamelöögisageduse kiirenemist, sest esialgu on see keelatud. Seepärast läkski nii kaua aega, kuigi protokollist järele vaadates selgus, et kummalisel kombel kuulusin selle tulemusega 25 km distantsil ikkagi kiiremate hulka. Aga tähtsust pole! See ei olnud võistlus, vähemasti mulle mitte.Tagasiteel linnas Turu tänaval leidsin sõidutee äärest auto numbrimärgi 593 TNR (fotol paremal). Huvitav, mis ma sellega pihta peaks hakkama? Kui keegi teab, kes on omanik, võiks talle teada anda, ma siis ütlen, kust ta numbrimärgi kätte saab.Foto 1: Uus teekate, kergliiklustee ja haljastus Vaksali tänava lõpus Tartus Tähtvere linnaosas. Foto autor: Priit PulleritsFoto 2: Tartu rattaralli kõige lühem, 25 km distants Endomondo ekraanil. Foto autor: Priit PulleritsFoto 3: Priit Pullerits pidamas kõnet 2018. aastal Tartu Ülikooli aulas lõpuaktusel. Foto autor: Andres Tennus, Tartu ÜlikooliFoto 4: Kitsetall tervitamas Priit Pulleritsu laupäeval Andri-Peedo talus Võrumaal Misso külje all.Foto autor: Priit PulleritsFoto 5: Priit Pulleritsu rattasõidu arusanne Tartu rattaralli kõige lühemal, 25 km distantsil Endomondo ekraanil. Foto autor: Priit PulleritsFoto 6. Tartu Turu tänaval sõidutee äärest leitud auto numbrimärgi 593 TNR. Foto autor: Priit Pullerits

14.09.2021 14:02 (16.34) Pullerits: Kuidas Indrek Kelk päästis teile pühapäevase Tartu rattamaratoni? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Möödunud pühapäeval toimunud Tartu teaterattamaratonil ei olnud korraldajatel veel maaomaniku Aivar Kullamaa luba, et osalejad saaksid startida Tehvandilt mööda tavapärast trassi. Tartu rattamaratoni põhipäevaks, 19. septembriks, on Klubi Tartu Maraton saavutanud Kullamaaga kokkuleppe ning ratturid saavad sõita täies pikkuses originaalrajal, mis kulgeb üle Kullamaale kuuluvate Rongamäe ja Antsumäe kinnistute.„Oleme Kullamaale väga tänulikud, et suutsime ühiselt erimeelsused lahendada ja Eesti suurima rattapeo osalejad ei pea kohalike vägikaikavedamiste pärast kannatama,“ ütleb Klubi Tartu Maraton pressiteates rattamaratoni peakorraldaja Indrek Kelk.Rattamaratoni rajast jääb seetõttu välja ka potentsiaalselt ohtlik asfaldilõik. “Teaterattamaratonil oli stardis 26 tiimi, seega väga suurt rahvamassi asfaltteele suunama ei pidanud. Põhipäeval on lugu hoopis teine – 89 ja 40 km rajale stardib Tehvandilt praeguse seisuga pea 3500 ratturit,“ lausub Kelk.Kelgu sõnul toimuvad pärast rattamaratoni läbirääkimised, et saavutada Kullamaaga maakasutuskokkulepe ka edaspidiseks. „See annaks pikemaks ajaks kindluse, et saame Tartu maratoni ja rattamaratoni rada täies pikkuses kasutada,“ lisab ta pressiteates.Parimaid radu Tartu rattamaratoniks oskuste ja kiiruse lihvimiseks saate vaadata siin.Fotod 1 ja 2: Ülesvõtted 2020. aasta Tartu rattamaratoni stardist. Fotode autor: Ardo Säks / Klubi Tartu Maraton

07.09.2022 13:45 (16.34) Selgusid aasta õpetaja 2022 konkursi nominendid [Haridus- ja Teadusministeerium]

Riiklik hariduspreemiate komisjon, kuhu kuuluvad haridusega seotud organisatsioonide esindajad, valis välja 12 kategooria nominendid. Laureaadid kuulutatakse välja laupäeval, 8. oktoobril Pärnu Kontserdimajas toimuval aasta õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“. Otseülekanne galalt algab Eesti Televisioonis kell 18.45. „Aasta õpetaja gala 2022 konkursile esitati sel aastal kokku üle tuhande viiesaja ankeedi erinevate haridusvaldkonna töötajate tunnustamiseks. See kõneleb muljetavaldavalt suurest tähelepanust teile, head õpetajad ja õppejõud, haridusasutuste juhid, tugispetsialistid ja koostööpartnerid,“ sõnas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. „Mul on hea meel kogu haridustöötajatele osaks saanud tunnustust Eesti avalikkusega jagada. Te olete teinud ja teete tublit tööd. Eraldi tahan tänada teie endiseid ja praegusi õpilasi, kolleege, lapsevanemaid, haridusega tihedalt seotud inimesi, kes võtsid aja ja meile teie suurepärastest tegudest haridusmaastikul teada andsid,“ lisas Lukas. Vabariigi Valitsus on määranud silmapaistvate tööalaste saavutuste eest haridustöötajatele juba viiendat korda kümme riiklikku aastapreemiat, suurusega 10 000 eurot ning elutööpreemia, mille suuruseks on 65 000 eurot. Aasta lasteaiaõpetaja nominendid: Linda Keita, Tallinna Endla lasteaed Jelena Botškova, Narva lasteaed Tareke Kristel Kallas, Saku lasteaed Terake Aasta klassiõpetaja nominendid: Kaja Kivisikk, Tartu Descartes’i kool Kristi Goldberg, Toila Gümnaasium Anna Solomko, Tallinna Pae Gümnaasium Aasta klassijuhataja nominendid: Ülle Kramer, Viljandi Kutseõppekeskus Indrek Peil, Saaremaa Gümnaasium Maris Orav, Põltsamaa Ühisgümnaasium Aasta põhikooli aineõpetaja nominendid: Piia Haab, Aruküla Põhikool Riina Reiljan, Tartu Kivilinna Kool Dmitri Mištšenko, Ehte Humanitaargümnaasium Aasta gümnaasiumiõpetaja nominendid: Katri Mirski, Gustav Adolfi Gümnaasium Reesi Kuslap, Viimsi Gümnaasium Veronika Zhurina, Narva Soldino Gümnaasium Aasta kutseõpetaja nominendid: Tiina Friedrichson, Tartu Rakenduslik Kolledž Siim Soonsein, Tartu Kunstikool Terje Jaksen, Tallinna Ehituskool Aasta huvialaõpetaja nominendid: Sander Tamm, Tartu Karlova Kool, Tartu I Muusikakool Sondra Lampmann, MTÜ Nukufilmi Lastestuudio Animakool Andrus Lillepea, Lasnamäe Muusikakool Aasta tugispetsialisti nominendid: Kaja Plado, Tartu Hiie Kool Jelena Borovkova, Narva lasteaed Potsataja Maris Siiman, Viljandi Päevakeskus, Laste- ja perede Tugikeskus, Lasteaed Krõllipesa Aasta õppejõu nominendid: Ago Luberg, Tallinna Tehnikaülikool Triin Vihalemm, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut Sergei Pavlov, TTÜ Virumaa Kolledž Aasta õppeasutuse juhi nominendid: Mariliis Oder, Kohtla-Nõmme Kool Hiie Asser, Tartu Annelinna Gümnaasium Meelis Kond, Tallinna 21. Kool Aasta hariduse sõbra nominendid: Märt Lume, Haridusinvestor, Futuclass kaasasutaja ja start-up ettevõtja Virumaa Eesti Hariduse Selts, Vabatahtlikest üliõpilastest abiõpetajate programm Aasta haridusteo nominendid: WELCOME, Ukrainians! EKA kiirreaktsioon UKRAINA üliõpilastele kunstiõppe pakkuja ja rahvusvahelise abikoostöö käivitajana; Matemaatika olümpiaad LÕK õpilastele Valgamaal ja Võrumaal; Maailmahariduse toomine Eesti alusharidusse. Aasta õpetaja gala eesmärk on esile tõsta haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kes panustavad meie laste ja noorte heasse käekäiku ja kelle töö on teistele eeskujuks. Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit. Lisainfo aasta õpetaja konkursi kohta Konkursi ajaliin Märtsis kuulutas Haridus- ja Teadusministeerium välja konkursi parimate haridustöötajate tunnustamiseks. Konkursile laekus üle 1500 kandidaadi. Mais alustasid tööd piirkondlikud komisjonid ja kõrghariduskomisjon, kus selgusid finalistid ehk need õpetajad ja haridustöötajad, kelle kandidatuur liikus edasi riiklikule komisjonile. Augustis kogunes riiklik hariduspreemiate komisjon, et valida välja välja nominendid ja teha ettepanekud aastapreemiate määramise osas. Elutööpreemia kategooria kandidaadid liikusid otse riiklikule hariduspreemiate komisjonile, kes tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku elutööpreemia määramiseks. Kõikide kategooriate võitjad selguvad 8. oktoobril Pärnu Kontserdimajas toimuval pidulikul galal „Eestimaa õpib ja tänab“. Kõik uudised Keel EST

23.08.2005 12:15 (14.52) Reformierakonna valimiskandidaadid Tartus [ERR Uudised]

Eesti Reformierakonna Tartu piirkond kinnitas eile toimunud üldkoosolekul 16.oktoobril 2005 toimuvate Tartu linnavolikogu valimiste kandidaatide nimekirja. Reformierakonna nimekirjas kandideerib 69 tartlast. Reformierakonna esinumber on Reformierakonna Tartu piirkonna esimees Tartulinnapea Laine Jänes, talle järgnevad valimisnimekirjas Tartu abilinnapeaHannes Astok, hotellide London ja Pallas juht, Tartu linnavolikoguaseesimees Verni Loodmaa, Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp ning Ortopeediakeskuse juhataja, Tartu linnavolikogu liige Oleg Nesterenko. Reformierakonna Tartu linna linnapea kandidaat on Laine Jänes.Lähipäevadel esitatakse nimekiri valimiskomisjonile.

31.07.2008 07:30 (14.52) Rohelised ei taha Anne kanali juurde haagissuvilate parklat (Tartu Postimees) (31.07.08) [Roheline Värav]

Roheliste erakond näeb peamise probleemina Tartu arengukavades vähest ambitsioonikust autostumise piiramisel ja keskkonnasõbralike transpordilahenduste arendamisel, kirjutab Tartu Postimees. Erakonna Tartu osakond esitas täna oma kommentaarid avalikustamisel oleva Tartu arengukava ning Tartu transpordi arengukava kohta. Erakond Eestimaa Rohelised Tartu osakond soovitas linnavalitsusel Tartu arengukavas loobuda plaanist rajada Anne ka...

02.10.2012 12:50 (14.52) 30 aastat esimesest Tartu Sügisjooksust [ERR Sport]

2. oktoobril 30 aastat tagasi toimus Tartu linnas esimene Tartu Sügisjooks ning sünnipäevakingituseks taastab Klubi Tartu Maraton sellel laupäeval vana traditsiooni uuesti. Juba sellel laupäeval, 6. oktoobril näeb Tartu taas linnajooksu, kui toimub Tartu Sügisjooks ühes 1. Tartu Linnamaratoni ja 1. Tartu Tudengimaratoniga.

09.02.2015 12:10 (14.52) Pullerits: Mis trikiga õnnestus teatemaratonil hoiduda fiaskost? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Ööl vastu Tartu teatemaratoni koitis paanikahoog. Niigi polnud terve nädala pärast Tamsalu maratoni õieti suusatada saanud, vaid kaks tunniajalist hästi rahulikku suusasõitu, sest kurk tegi lakkamatult muret. Teisipäeval polnud häält peaaegu ollagi. Seepärast jäi startimata ka Alutaguse maratonil. Suurte enesehoiupingutustega sain olukorra nädala lõpuks enam-vähem kontrolli alla, aga laupäeva õhtul magama heites tabas mind lakkamatu köhahoog. See ei lubanud hingata, magamisest rääkimata. Tekkis tõsine hirm, et nüüd läheb tervis sootuks käest ning kuna magada ei saa, keeran hommikul oma meeskonnale korraliku käki kokku. Kui üldse suuskadel seista suudan... Kell oli juba pikalt üle südaöö, kui tõusin üles ja hakkasin lutsutama kurgutablette. Aga uneaeg muudkui jooksis ja jooksis. Ei teagi, mis ime läbi sain viimaks sõba silmale, aga paar tundi enne kella kuut ärkasin taas üles – pooltõbine, peaaegu magamata.Sõitsin Atomicu trennisuuskadega Tehvandi staadionil enne starti tasakesi paar ringi, et organism üles äratada. Kiirendada ei julgenud, sest äkki lööb pulsi liiga üles. Meie meeskonna PSJJ (nr 5) eestvedaja Jaanus Laidvee sättis samal ajal mu võistlussuusad, auguga Fischerid stardijoonele. Kui dressi seljast koorisin ja talle ulatasin, tundsin, et vereringe aeglustub ning tekkis vana tuttav Tehvandi staadioni tunne, et nüüd hakkab jälle pilti eest kangutama.Plaan oli väljuda stardist rahulikult ning jälgida esimese tõusuni avakilomeetri järel, kuidas keha pingutusele reageerib; eks siis näis, mis edasi saab. Olin valmis selleks, et lõpetan oma vahetuse neljandas kümnes. Hoiatasin sellest ka meeskonnakaaslasi. Nad patsutasid vaid õlale ja ütlesid naeratades, et pole hullu. Nad vist ei saanud aru olukorra täiest tõsidusest.Kohe oli näha, kuidas ligi 20 nobedamat võtsid pikka rivvi ja kihutasid eest. Las minna! Hoidsin mõõdukalt tagasi, sest kartsin, et isegi kui avakilomeetreil pole minekul viga, võivad viimase kahe nädala peaaegu olematu treenitus ning pooleteise nädala pikkune viirusevimm ühel hetkel ootamatult endast märku anda.Kui vanale rollerirajale lähenesin, luges sinna ergutama saabunud meeskonna ankrumees, kauane Eesti jalgpallikoondise kapten Raio Piiroja mulle kohaks 23. Pärast rääkis, et kõik teised tulid hirmsalt ähkides ja puhkides, aga minu nägu oli täiesti pingevaba ja olemine normaalne. Selleks ajaks, kui läbitud sai umbes 4 km, hakkas ka enesekindlus tasapisi taastuma – kardetud nõrkusehoog polnud ju saabunud, hing polnud paelaga kaelas, viimast polnud endast välja pigistanud. Enesekindlust tõstis seegi, et kui teised sõitsid rolleriraja pikka ja parajalt järsku avatõusu tõusuvariandiga, siis mina kasutasin enamikul sellest tempovarianti (samm ja tõuge).Piiroja sõitis oma musta Audi maasturiga kaasa ning andis aknast ergutades hoogu. Heitsin pilgu selja taha – paistis, et olin umbes kümneses grupis. Mõtlesin, et kui selle seltskonnaga lõpuni suudan minna, võin kõiki asjaolusid arvestades küll endaga rahule jäädaKui rolleriteelt metsa alla keerasime, tundsin, et kaaslaste tempo hakkab raugema. Seda tajus ka pikka maad sõitma tulnud Alar Savastver (nr 10100), kes ütles, et jõudu on hirmus palju – aga mööda ei pääsenud. Seal, kus raja esimese uhke puitvärava alt läbi kulgesime, võtsin vasakule ja panin sammu juurde. Sain grupis kõige ette. Ja ühtlasi sain kinnituse, et Jaak Teppan Suusavendade tiimist oli mu suuskadega tõesti imet teinud. Need jooksid märgatavalt paremini kui lähikonkurentidel. Metsavahelise lõigu lõpuks püüdsin mängeldes kinni ka kaks umbes 60 meetrit eespool suusatanud rivaali. Kuna seejärel tuli pikk lõik üle põllu, ei hakanud mööda trügima, vaid otsustasin kulgeda nende tempos. Ehkki aeg-ajalt tekkis tunne, et üks neist enam suurt ei jõua. Kuid taltsutasin end: mõtlesin, et kui ette lähen, ei saavuta ma enamat, kui hakkan nende heaks tööd rügama ja tuult murdma. Otsustasin, et hoian jõudu viimasteks kilomeetriteks.10. kilomeetri järsu tõusu nn järeltõusul läksin kahest eessõitjast mööda, ent samal ajal ründas paremalt DeLavali meeskonna (nr 116) esindaja (kõiki nimesid ei söanda siin protokolli põhjal kirja panna, sest paljud meeskonnad muutsid ülesantuga võrreldes viimasel hetkel koosseisu või sõitjate järjestust). Ta käristas ajapikku vahe sisse, ja kui sai selgeks, et temaga ma kaasa minna ei jaksa, pühendusin sellele, et hoida jälitajaid enda selja taga. Mis ka õnnestus. (Või kasutasid nad lihtsalt minu väikest tuulevarju.)Meeskonnakaaslased tunnistasid, et ei osanud mu seisu arvestades mind nii vara oodatagi. Kaotust etapi kiireimale, Timo Simonlatserile SuusaAkadeemiast (nr 112) kogunes küll 6.05, aga seda on siiski poole vähem, kui harrastajate harjumuspärane kilt & mint. Näiteks Rait Pallole Areal Teamist (nr 132) kaotasin vaid 2.17, Allan Jaaskale Vanamõisa Suusaklubist (nr 7) 2.12, Madis Kollole Filter II-st (nr 77) 2.04 ja Priit Naruskile KL Võrumaa Malevast (nr 65) 3.45. Aga võitsin näiteks Otepää MK-etapil Lemeksi harrastajate teatesprindis koos Ain-Alar Juhansoniga esikoha saanud Kunnar Zirki G4S-st (nr 72) 38 sekundiga. (Üksikasjaliku analüüsi võistlustulemustest tegi Jaanus Laidvee ja selle leiate siit!)Pärast oma 12-kilomeetrise etapi lõpetamist 36.44 ja 19. kohaga polnud köhal otsa ega äärt. See oli kohati nii tugev, et ajas südame pahaks. Läksin ruttu Laidvee musta BMWsse, et sooja saada ja riideid vahetada.Indrek Teppo, meie meeskonna teise vahetuse sõitja ja üheksa tunni triatleet, tegi teisel, pikimal, 20-kilomeetrisel etapil tugevat tööd. Ta möödus neljast mehest ning tõstis meid etapi 11. ajaga 15. kohale. Ta kaotus etapi kiireimale, Andres Kollole SuusaAkadeemiast vaid 6.29, ja kui lõpetas, hämmastas mind, et ta ei näidanud peaaegu mingisuguseid pingutuse märke. Kusjuures tema Madshusid olid minu Fischeritega võrreldes põhja alt nagu kuumaastik. Kui Jaak Teppan neilt libisemispulbri ülejääki maha lükkas, nägin, et mõnes kohas ei tahtnud see tal õnnestuda – suusapõhi oli lohklik. Teppan ütles, et see on tüüpiline Madshusite häda, et neid ei anna konstruktsioonilt Fischeritega võrreldagi.Meie kolmanda vahetuse sõitja Laidvee läks teele minu Fischeritega. Teppan oli andnud neile 50 kilomeetri garantii. Igaks juhuks soovitasin Laidveel selle suusa, mis mul oli paremas jalas, panna vasaku jala otsa, ja vastupidi.Laidvee läks teele koos Saaremaa Maleva (nr 66) esindajaga, kes oli teinud talle ettepaneku, et teeks koostööd. Koostööst ei saanud paraku asja. Kuigi Laidvee tunnistas, et tal oli pärast eelmise päeva Alutaguse maratoni (mis lõppes suurepärase 59. kohaga) sooritusvõimest alles vaid 80 protsenti, sõitis ta kaaslasel kohe algul eest.Samal ajal aitasin Palu TPs Raio Piirojal viimaseks vahetuseks valmistuda. Ta sai vahetusalas oma järge oodates endale Vahur Teppani, SuusaAkadeemia lõpuvahetuse sõitja teise suusapaari, ja ei varjanud selle üle oma rõõmu. Ta oli varem proovinud SuusaAkadeemia kolmanda vahetuse mehe Kein Einaste suuski, aga põlgas nood kui libisematud ära. Tunnistas koguni, et ei saanud aru, kuidas Einaste nondega üldse sõita suutis. Ega tegelikult suutnudki: eelmise päeva Alutaguse maratoni võidumees kaotas nendel etapi kiireimale, laskesuusataja Johan Talihärmile SK Biathlon / Nõmme (nr 127) meeskonnast tervelt 1.41.Võtsin vahetusalas Piiroja soojendusdressi enda kätte, aga kui nägin, et tal passides külm hakkab, köitsin talle dressipluusi üle õlgade ning saatsin kolmanda etapi lõpu suunas sooja tegema. Ta sai vaevalt sada meetrit sõita, kui suure rutuga ümber pööras. Laidvee juba tuli – üheteistkümnendana! Ta sõitis etapi 12. aja, kaotust etapi parimale, Talihärmile 8.15. Laidvee ei jõudnud samuti ära kiita, kui hästi Teppani ettevalmistatud (minu) Fischerid liikusid – nagu lõikasid lumest läbi, ülistas ta.Piirojal näis järgmise kolme, Viljandi Suusaklubi (nr 92), Saaremaa Maleva (nr 66) ja KL Võrumaa Maleva (nr 65) ees turvaline, kaheminutiline edumaa. Aga teatemaraton on korduvalt näidanud, et tegelikult on kaks, isegi kolm minutit sealsetel pikkadel etappidel tühine, kergesti tagasi sõidetav kaotus. Nii nägigi Piiroja kõigest 4,5 km järel, kuidas KL Võrumaa Maleva ankrumees Uku Vislapuu temast mööda tuiskas.Kuid see oli ka kõik, mida vastastel oli meile vastu panna. Piiroja tõi meie meeskonna finišisse kaheteistkümnendana, palju-palju eespool, kui ükski meist enne starti prognoosida oskas. Ise pidanuksin kordaminekuks, kui lõpetanuksime kas või kolmanda kümne algul – rohkemat ei julgenud just enda tervise ja seisundi põhjal loota. Meie aeg 3:17.15, kaotust võitjaks tulnud SuusaAkadeemia endistele ja nüüdsetele suusaproffidele 26.53. Selja taha jäi terve rida spordi- ja suusameeste esindusi.Kui läksime diplomeid välja võtma, oli Piiroja ühtäkki kadunud. Laidvee ütles, et võtame ankrumehe diplomi ka siiski enda kätte. Jah, olin nõus, ja lisasin, et saadame talle selle postiga järele, kirjutame peale «Raio Piiroja, Pärnu», et näis, kas läheb kohale. Laidveel oli aga veelgi parem soovitus: pangu ma diplomile juurde kiri «Priidult Raiole, mehele, kes ainsana andis kohti ära -:)». (Selle kõige mõistmiseks peab olema selle blogi stammlugeja; minu kui avavahetuse sõitja 19. koht siin ei loe, sest avavahetuses oleks ka kõik teised kõvasti kohti ära andnud.)Vaid see, et Piiroja viimaks siiski välja ilmus ja ma diplomi osalemistänuga talle üle andsin, päästis ta n-ö tagasitegevast postisaadetisest.Huvi pärast ja meeskonnasisese konkurentsi taganttorkimiseks arvutasin välja ka igaühe keskmise sõidukiiruse oma etapil:Pullerits 19,6 km/h;Teppo 19,3 km/h;Laidvee 18,45 km/h;Piiroja 19,4 km/h.Tuleb ju matialaverilikult leida mingi tehe, mis kinnitab must valgel, mida kinnitada on vaja: et «tegelikult olen ikkagi mina Liivimaa parim ratsutaja».12. koha üle võib loomulikult kolmekordset rõõmu tunda. Esiteks selle üle, et koht polnud 13. Teiseks selle üle, et lõpuks sai Piiroja tänu kolmele kaaslasele ka ühe korraliku suusatulemuse kirja (muidu ripneb Estoloppeti maratonidel pidevalt esisaja tagumises otsas). Ja kolmandaks selle üle, et me pjedestaalile ei jõudnud: oleksime pidanud autasustamist ootama tervelt tund ja kolmveerand – seda olnuks poole rohkem, kui kogu sõidule kulunud aeg.******A road descending into Elephant Canyon, Needles District, Canyonlands National Park, Utah. 27. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.) Leia pildilt jalgrattur! Foto 1: Priit Pullerits (keskel nr 5, sinimustas võistlusvormis) Tartu teatemaratoni stardijoonel. Foto autor: Erki TähtFoto 2: Priit Pullerits (keskel nr 5) lükkamas suusakepiga Tartu teatemaratoni stardijoonel suusasaabaste klambreid lumest puhtaks. Vasakul Cristian Anton (nr 3), paremal Allan Jaaska (nr 7). Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/ScanpixFoto 3: Priit Pullerits (keskel nr 5) lõpetamas Tartu teatemaratoni stardikiirenduse paaristõugetega lõiku. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/ScanpixFoto 4: Tartu teatemaratoni ja avatud raja sõitjad rühivad üles vana rolleriraja tõusust. Foto autor: Tarmo Haud, Scanpix Foto 5: Tartu teatemaratoni ja avatud raja sõitjad rajal. Foto autor: Tarmo Haud, ScanpixFoto 6: Priit Pullerits (nr 5) lähenemas Matu TP vahetusalasse, kannul Kaspar Songisepp (nr 137) ja Kaido Tiislär (nr 69). Foto autor: Signe Ivask, PostimeesFoto 7: Priit Pullerits (nr 5) vaevlemas Matu TP vahetusalas pärast etapi lõpetamist köhahoogude käes, tema taga Aivar Juhansi (nr 120). Foto autor: Kalev Saar, Postimees/ScanpixFoto 8: Indrek Teppo lähenemas Oliver Mändla tuules Kuutse TP vahetusalale. Foto autor: Priit PulleritsFoto 8: Oliver Mändla (vasakul) ja Indrek Teppo pärast teise etapi lõpetamist Kuutse TP vahetusalas. Foto autor: Priit PulleritsFoto 9: Raio Piiroja (vasakul) ja Priit Pullerits Palu TPs teatemaratoni viimases vahetusalas. Foto autor: Indrek TeppoFoto 10: Jaanus Laidvee Palu TPs pärast kolmanda etapi lõpetamist. Foto autor: Priit PulleritsFoto 11: Raio Piiroja kihutamas neliku PSJJ ankrumehena 12. kohal Tartu teatemaratoni finišisse. Foto autor: Priit PulleritsFoto 12: Teatemaratonil 12. koha saanud PSJJ nelik (vasakult, vastupidises teatejärjekorras) Raio Piiroja, Jaanus Laidvee, Indrek Teppo ja Priit Pullerits. Foto autor: tundmatu; pildistatud Priit Pulleritsu fotoaparaadigaFoto 13: Vahur Teppan on toonud SuusaAkadeemia meeskonna võitjana Tartu teatemaratoni finišisse. Foto autor: Tarmo Haud, Scanpix

21.03.2016 13:15 (14.52) Suurel reedel rändavad kristlased läbi kaheksa kiriku [Postimees]

Kolmandat aastat kutsuvad kaheksa Tartu kirikut inimesi suurel reedel ühisele palverännule. Reedel alustatakse rännakuga kell 17 Salemi kiriku juurest. Tee kulgeb marsruudil Tartu Salemi kirik – Tartu Pauluse kirik – Tartu Maarja kirik – Tartu Püha Luuka kirik – Tartu Kolgata kirik - Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik Tartus – Tartu Jaani kirik – Tartu Peetri kirik.

01.06.2016 13:05 (14.52) Pullerits: Eluline ettepanek! Kuidas muuta Tartu rattaralli ohutumaks? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

Ärge uskuge arve! Ametlikud andmed ütlevad, et Tartu rattarallil sai arstiabi 55 osalejat. Kui seda arvu usute, siis lasete endale maalida rattarallist liiga roosilise pildi. Selles külakuhjas, kuhu mina lendasin, lebas kokku vähemalt kümme meest, aga ma ei usu, et kõik neist lasid end medpunktis tohterdada. (Ükskõik, mis selle põhjus siis oli: oli verd nende arvates liiga vähe või läksid nad koju ja panid seal ise plaastri peale.) Samuti ei maksa uskuda, et enamik pääses tost külakuhjast ilma ühegi kriimu või põrutuseta. Näiteks kuulsin Joel Zirelilt, kes napilt külakuhjast terve nahaga mööda sai, et vähemalt kaks osalejat, kes samuti püsti jäid ja eluga pääsesid, olid sellest hoolimata ikkagi oma haavad ja paugud kirja saanud.Mida siin öelda tahan, on see, et ilmselgelt oli äsjasel rattarallil vigastatuid palju rohkem kui ametlikes andmetes kirjas, 55. Mis tähendab, et väita ametlikele andmetele tuginedes, et Tartu rattaralli on ohutu, on sinisilmne ja eksitav.Korraldajate õnneks annab asja parandada. Ja päästa.Sedapuhku on mu kõrvu jõudnud üllatavalt palju avaldusi, et inimesed on loobunud rattarallil osalemast või et enam, järgmisel aastal nad starti ei tule. Ma ei räägi siin ühest-kahest-kolmest inimesest. Räägin enamatest. Põhjus, miks nad on loobunud, on rattaralli üüratu ohtlikkus. Nagu endine rattaproff Allan Oras edastas mulle ühe tema tuttava iseloomustuse rattaralli kohta: hakklihamasin. Üks, kes on suurte ohtude tõttu loobunud, on minuvanune, Pelotoni klubis tuntud sõitja. Kui senine ohtlikkus kestab, siis pole ime, kui korraldajail ei õnnestu edaspidi osalejate arvu suurendada, ükskõik kui palju nad ka ei pinguta.Vaatame pika võistlusmaa statistikat, kui paljud on rattaralli lõpetanud:2008 – 14942009 – 16422010 – 18392011 – 18172012 – 18942013 – 18742014 – 17582015 - 16962016 - 1535Mida me näeme? Näeme viimasel viiel aastal pikal võistlusmaal lõpetanute arvu vähenemist – ja seda peaaegu 20 protsendi võrra. Kusjuures siin ei saa tuua põhjuseks seda, et ilm oli mõnel aastal halb või kuupäev oli ebasobiv vms. Välised tegurid on püsinud enam-vähem konstantsed. Samas jällegi on ilmne, et rattasõidu populaarsus on selle ajaga üksnes suurenenud.Suure tõenäosusega on üks põhjusi, miks Tartu rattaralli pikal võistlusmaal on osalejaid vähemaks jäänud, tõsiasi, mida nentis mulle Zirel: ta on viimasel kümnel rattarallil näinud kaheksal korral, kuidas viimasel viiel kilomeetril on juhtunud kukkumisi.Taas alguse juurde tagasi tulles: võib ju argumenteerida, et 55 meditsiinijuhtumit kahe võistlusmaa peale on tühine arv, aga need 55 võivad väga vabalt mõelda, et ei, järgmisel korral enam ei tule, sest rattaralli on liiga ohtlik; ja nendega juhtunud õnnetused võivad väga kergesti mõjutada ka noid, kes õnnetusi tunnistama juhtusid. Mis tähendab, et rattaralli kestma jäämise seisukohalt on ka üksainus õnnetus liiga palju.See siin seni, nagu aru saite, oli kriitika. Nüüd asja konstruktiivsest poolest – mida teha, et õnnetuste arvu vähendada?Olen kaugel sellest, et pakkuda välja, et ärme aegu ja kohti arvesta. Võistlus peab jääma. See on spordi mõte ja selle kallale kippuda ei tohi.Minu pakutav lahendus on lihtne – ja loomulikult on see siin esitatud asja üle arutlemiseks, mitte lõpliku, valmis seisukohana, millele vastu vaielda ei tohi.Võtan eeskuju suurtest rattavõistlustest, kus grupid saavad ühesuguse aja. Et isegi kui grupp lõpetab 15 sekundi jooksul, saavad grupi viimased liikmed võrdse aja esimestega. Kuid see ei lahenda ohtlikkuse probleemi, sest võitlus ei käi aja peale, vaid koha nimel. Ja siit tulebki minu ettepanek.Nimelt, kõik, kes lõpetavad ühes grupis – ja nii palju, kui ma tean, loetakse gruppi kuuluvaks kõik need, kes ei kaota eelmisele sõitjale rohkem kui sekundiga –, ei saa mitte üksnes sama aja, vaid saavad ka sama koha. See tähendab, et kui minu grupis lõpetas esimesena, 119. kohaga Vladislav Sikanov, siis temaga võrdse aja (3:19.09) ja koha (119.) saavad kõik 169. meheni (Alar Kupp, 3:19.13). Kupi järel tekkis kuuesekundiline vahe, mis tähendab, et alates 170. kohast (Oskari Kargu) saavad kõik kuni 184. meheni (Raino Kesper, kaotus Kupile kolm sekundit) sama aja (3:19.19) ja koha (170.).(Olgu lisatud, et keegi ei kahtlustaks mind peidetud omakasupüüdlikkuses, et minu 226. koht ei muutuks, sest kaotasin eelmisele 13 sekundit, küll aga saaks minust sekund ja koht hiljem finišeerinud Üllar Petrovitš minuga sama aja ja koha. [Või siiski?! Rahvusvahelistel võistlustel kehtib ju vist reegel, et kui kukud viimasel kolmel kilomeetril, saad grupiga sama aja, kas pole nii? Äkki peaks rattaralli korraldajailt nõudma, et peaksin saama Sikanoviga sama aja? Aga küllap on siin kindlasti mõni nõks, mis selle välistab, oletatavasti see, et nimetatud reegel kehtib arvatavasti ainult mitmepäevasõitudel, mitte ühepäevasõitudel; aga arvestades, et Tartu rattaralli on osa Kuubiku sarjast, siis oleks siin vist ikkagi mõistlik ja põhjendatud toda 3 km kukkumise reeglit kohaldada?])Kuid tagasi minu ettepaneku juurde, kuidas muuta rattarallit ohutumaks. Usun, et kui näiteks sajaliikmelises grupis kõik teaksid, et lõpetagu nad grupis esimese või viimasena, saavad nad ikkagi sama aja ja koha, võtaks see lõpukilomeetreil tõmblemist kindlasti vähemaks. Jah, alati jääb võimalus, et grupi peast otsustavad tosin meest ikkagi ässade kombel plehku panna – las nad lähevad. Vähemalt saavad need, kes tahavad kindla peale lõpetada ning riske vältida, rahulikult üheskoos lõpuni kulgeda, ei pea hakkama iga koha nimel kaasa kihutama ja rapsima, mis muudaks viimastel kilomeetritel sõidu palju ühtlasemaks ja mõistlikumaks. Loomulikult peavad rattaralli esimesed saama sõita hammas hamba vastu ning aja ja koha peale. Seega on minu ettepanek, et minu siin kirjeldatud ettepanekut rakendataks alates teisest ehk peagrupile järgnevast grupist või alates neist gruppidest, mis lõpetavad teises sajas ja hiljem. Las esimesed sada selgita pealegi nn absoluutse paremusrea, kus maksab iga sentimeeter.Siin näib ikkagi, et paar nüanssi jääb siiski õhku. Nimelt, kui 119. koht läheb kirja näiteks viiekümnele mehele, siis ikkagi tuleb nad kuidagi protokollis järjestusse seada. Üks võimalus on panna nad ritta tõepoolest lõpetamise järjekorras, kuid kõigi nime ette jääb ühesugune kohaarv, 119. See, tunnistagem, võib ikkagi põhjustada tõmblemisi. Niisiis, teine võimalus oleks, et kõik 119. koha jagajad paigutab arvuti järjestusse täiesti juhuslikus järjekorras. See võtaks küll tarviduse lõpus hulluks minna palju vähemaks. Teine nüanss, mis näib õhku jäävat, on see, kuidas koostada järgmiseks rattaralliks stardigruppe, kui näiteks sada meest on saanud sama aja ja koha. Kuid olen ka sellele mõelnud. Oletame, et minu uuendus rakendub järgmisest aastast. Järgmise aasta stardiprotokolli saab teha traditsioonilisel moel nagu seni, tänavuste (ja vajadusel mulluste) tulemuste põhjal. Aga ülejärgmisel aastal võiks teha uuenduse, et arvesse läheb näiteks kolme viimase rattaralli kombineeritud tulemus või viimasest viiest aastast kolme parima ralli kombineeritud tulemus. (Kombineeritud selles mõttes, et näiteks söödad viimase kolme aasta aja ja koha arvutisse ning arvuti programm paneb su nende põhjal rattarallile registreerunute seas pingeritta. Ütlete, et keeruline? Minge nüüd! Sellistel puhkudel ütlen alati: kui ameeriklased saatsid kuuekümnendate lõpus inimese kuu peale, siis ei ole võimalik, et Eestis ei suuda keegi koostada valemit stardinumbri arvutamiseks. Usun, et selle valemi suudaks välja töötada iga vähegi taibukas matemaatikatudeng.)Sedasi, arvestades varasematest aastatest rohkemaid tulemusi, tasandub üksiku ebaõnnestumise liiga suur mõju järgmise aasta stardikohale ning ühtlasi väheneb veelgi vajadus hakata lõpukilomeetreil iga koha nimel tõmblema ja ohtlikke olukordi tekitama. Miks ma usun, et see ettepanek on hea ja kõigile kasulik? Aga kas või sellepärast, et see mõte tuli mulle duši all, ja elu on näidanud, et kõik mu parimad mõtted tulevad just seal. Arutelu alaku! Tooge julgelt välja mu ettepaneku nõrgad küljed, esitage vastuväiteid, et saaksime neid siis üheskoos kõrvaldada ning Klubi Tartu Maraton saaks siit hea idee, mis lubaks taastada Tartu rattaralli aastatetaguse, kaduma kippuva hiilguse. Praegu, nagu te loodetavasti laupäevasest lehest lugeda saate, võib seda võistlust iseloomustada kahe sõnaga: alfaisaste verepulm.Foto 1: Nii sõidetu Tartu rattarallit aastal 2003. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix

11.02.2018 22:01 (14.52) Pullerits: Kes kardab Grete Gaimi? [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

10.02.2019 19:27 (14.52) Pullerits: Kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi kaotas mulle ligi nelja minutiga! [Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi]

02.06.2005 10:30 (14.52) Kogemused kaalusid kulla üles [ERR Sport]

TÃ¤navused Eesti korvpalli meistrivÃµistlused on lÃµppenud. LÃµppenud pÃµnevamalt, huvitavamalt ja kÃµrgetasemelisemalt kui kunagi varem. Kuigi Tartu Ãœlikool / Rock sai hÃµbemedalid, on tagantjÃ¤rele raske hinnata, kas finaali vÃµitis parem meeskond vÃµi oli lihtsalt Ã¼hel meeskonnal rohkem Ãµnne, vaeb korvpallitreener Indrek Ruut Tartu Postimehe veergudel. Kindel on aga see, et finaalivastased vÃ¤Ã¤risid teineteist. Veendunult vÃµib vÃ¤ita, et Tallinna EhitustÃ¶Ã¶riist ja Tartu Rock olid selle hooaja kaks parimat meeskonda Eesti liigas. Tartu meeskonna hooaja vÃµib jagada kolmeks, vÃµib-olla isegi neljaks oluliseks tsÃ¼kliks: Eesti meistrivÃµistluste kaks esimest pÃµhiturniiri ringi (jagati vÃ¤lja Balti liiga kohad), FIBA Europe Cup, Balti liiga ja Eesti meistrivÃµistluste play-off-mÃ¤ngud. VÃµib Ã¶elda, et Tartu noor meeskond vÃµttis vist endale selleks hooajaks liiga kÃµva pÃ¤hkli hammustada. Siinjuures ei saa aga unustada, et just Balti liiga oma vÃµistlusjuhendi ja sÃ¼steemiga liitus selle hooajaga kÃµige hiljem ning Tartu meeskonnal oli sellest vÃ¤ga raske vÃµi isegi praktiliselt vÃµimatu loobuda. PÃ¤rast kahte pÃµhiturniiri ringi sai enamik meeskondi vÃµtta hingetÃµmbepausi, ent Tartu meeskonnal jÃ¤tkusid mÃ¤ngud lisaks Balti liigale ka FIBA Europe Cupil. Pikad sÃµidud, rasked mÃ¤ngud ja suhtelised noored mÃ¤ngijad â€“ need kÃµik ja teisedki pÃµhjused jÃ¤tsid meeskonna mÃ¤ngule selge mÃ¤rgi. Ma ei usu, et Tartu Rock on lÃµppenud hooajas pettunud. See oli nende esimene n-Ã¶ tÃµeliselt professionaalne hooaeg ja nÃ¤itas selgelt kÃ¤tte meeskonna nÃµrgad ja tugevad kÃ¼ljed. Siit annab edasi minna â€“ tuleb vaid kogetust Ãµiged jÃ¤reldused teha.Korvpall

16.05.2005 10:31 (14.52) Ehitustööriist vs Rock: vastandite finaal [ERR Sport]

Ehitustööriista ja Tartu Ülikool Rocki duellis on kõik eeldused tasavägiseks korvpallifinaaliks. Kui välja jätta ühine joon, et tegu on vaieldamatult hooaja kahe tugevama meeskonnaga, võib finaliste võrreldes leida viis olulist erinevust, vahendab SL Õhtuleht. 1. Kaitse vs rünnak Ehitustööriist on läbi hooaja demonstreerinud kaitsemängu, mida asjatundjad pidanud parimaks, mis Eestis viimastel aastatel nähtud. Meeskonna põhitegijaid ei leia korviküttide edetabeli tipust, küll aga asub kolm meest vaheltlõigetes esikümnes ja kaks blokkide arvestuses esiviisikus. Allan Dorbekul on pingil rida sitkeid hoolealuseid, keda ta seni edasi-tagasi vahetab, kuni tõeliselt võitleva viisiku leiab. Rocki kaitsetegevus on näinud paremaid ja halvemaid aegu, kuid üldiselt pole see mänguelement kunagi nende trump olnud. Küll aga osatakse särada rünnakul, kus ühtegi tartlast naljalt vabaks jätta ei tasu. Tänavune Balti liiga on kui ehe tõestus - Ehitustööriista korvide suhe oli 71:78, Rockil 80:96. 2. Uus vs vana Tartu meeskond on meistriliigas olnud igavesti. 2000. aastal toodi 22aastase vaheaja järel meistritiitel Tartusse, nüüdseks on viimasest viiest esikohast võetud kolm. Ilma Rocki värvide, fännide ja tantsutüdrukuteta ei kujuta meistriliigat ettegi. Ehitustööriist on Allan Dorbeku eestvedamisel meistriliigas seitsmendat aastat, tänavu jõuti esimest korda veerandfinaalist kaugemale, poolfinaalist rääkimata. Kas kohe esimene reid finaali on edukas? 3. Nimed vs meeskond Ehitustööriista meeskonnast ei leia väärtuslikema mängija kandidaate, üle liiga korvikütte. Ka Eesti koondise pingile ei jõua neist ilmselt just palju mehi. Aga ühtlase meeskonnana, kus tavaliselt vähemalt kümme meest platsile saavad, on tänavu oldud ületamatud. See-eest Rockil on vastu panna mullu liiga väärtuslikemaks mängijaks valitud leedulane Augenijus Vaskys, koondise põhimehed Tarmo Kikerpill ja Vallo Allingu, mõne aasta eest oma põlvkonna andekamate sekka loetud Marek Doronin või Asko Paade. Nimed üksi teadupärast ei mängi, aga kui otsustavatel hetkedel enesekindlat liidrit vaja, võib Rockil väike eelis olla. 4. Põhiturniir vs play-off Ehitustööriist oli põhiturniiril vaieldamatult Eesti parim meeskond, kuid alatasa korrutatakse, et play-off on hoopis teine rida. Et play-off'i ei tasu põhiturniiri mänge enam meenutada, et alles siin pannakse paika, kes tegija, kes mitte. Tartu Rocki mängijad tõestasid mullu, et saavad ka selles «maagilises» play-off'is hakkama. Ehitustööriistal on võimalus tänavu sama teha. 5. Tartu vs Tallinn Noore klubina pole Ehitustööriistal veel päris oma ja õiget fänniklubi, kuid et tänavune seeria pakub Tartu ja Tallinna vastasseisu, pole karta, et finaali uustulnukal toetajatest võiks puudust tulla. Kuigi arvata on, et ka Tallinna-mängudel kõlavad kõige valjemalt siiski Rocki fänniklubi hääled. Asjatundjad: Rock võidab 4:1 SL Õhtuleht küsitles juhuslikult valitud korvpalliinimesi, küsides neilt finaalseeria võitjat senikaua, kuni üht poolt oli pakutud neli korda. Nii sündis 4:1 paremus Rockile. Toomas Kandimaa (Nybiti mängija) Rock. Kerge jalutuskäik tartlastel ei tule. Talvel vajus Rock vahepeal ära, aga nüüd tuli üles tagasi. Võrreldes Ehitustööriistaga on Tartul olemas kindlad liidrid Kikerpill ja Vaskys, kes võivad meeskonna raskes kohas välja vedada. Otsustavatel hetkedel võib see oluline eelis olla. Jaanus Levkoi (Concordia naiskonna peatreener) Rock. Panin raha Rocki peale, kuigi südames olen tegelikult Tallinna meeskonna poolt. Miskipärast on Rocki viimased mängud mulle väga meeldinud. Samas ei tohi unustada, et Ehitustööriista poolfinaalivastane Kalev oli ka vähe ebamugavam kui Rocki vastane Pirita. Rocki ja Pirita kohtumises olid kiirused liiga erinevad. Marek Noormets (Kalevi mängija) Ehitustööriist. Tartu võib ju tunduda natuke tugevam, aga miks ei võiks Ehitustööriist esimest korda tiitlini jõuda? Poisid on aastaid treeninud, nüüd võiks nad lõpuks võitu maitsta. Tartu on küll viimasel ajal väga kindlalt mänginud, aga samas kaotasid nad Balti liigas Ehitustööriistale mõlemad kohtumised. Priit Ilver (Pirita mängija) Rock võidab ilmselt 4:1. Neil on rohkem finaalikogemusi ja see võibki otsustavaks saada. Kaitses pingutavad mõlemad kõvasti, Ehitustööriist eriti hästi. Aga Ehitustööriista rünnak võib kergelt kinni joosta. Priit Teniste (Nybiti peatreener) Vana tartlasena pakun ikkagi Rocki. Neil on finaalis võitmise kogemus juba olemas. Ehitustööriista puhul võib tekkida olukord, kus esimest korda finaali jõudnuna rahuldutakse ka teise kohaga ega võeta end enam kokku. SL Õhtuleht on teinud sarnase küsitluse ka kahe eelmise finaalseeria eel. 2003. aastal ennustasid asjatundjad Kalevile 4:3 paremust A.Le Coqi vastu. Kalev võitis lõpuks 4:2. 2004. aastal ennustati Nybitile Tartu Rocki vastu 4:1 võitu, kuid hoopis Rock oli parem 4:2.Korvpall

19.05.2005 11:30 (14.52) Linn avastas klubides palju varjusportlasi [ERR Sport]

Linna sisekontrolliteenistuse tÃ¶Ã¶taja tammus aprillis alailma mÃµne Tartu noortega tegeleva spordiklubi ukse taga, oodates trennitulijaid. Tihti jÃ¤igi ta sinna Ã¼ksinda vÃµi nÃ¤gi vaid mÃµnda treenijat, vahendab Tartu Postimees. KÃ¼mne Tartus noortespordiga tegeleva klubi kontrollimine aprillis andis tulemused, mida kuuldes linnajuhtidel silmad Ã¼llatusest suureks lÃ¤ksid: kui klubide antud nimekirjade jÃ¤rgi pidanuks kontrollajal trennis olema Ã¼htekokku 1248 last, siis tegelikult oli neid vaid 588 ehk 47,1 protsenti. Kontrollimisele lÃ¤ksid uued klubid vÃµi need, kelle tegevuse puudujÃ¤Ã¤kidest oli spordinaabrusvalve (loe: teised klubid) linna sporditeenistusele vihjanud. KÃµige kurvem olukord valitses Eesti PÃµllumajandusÃ¼likooli spordiklubi (EPMÃœ SK) maadlusrÃ¼hmas: kahel korral polnud trennis Ã¼htegi last, Ã¼hel korral oli 31st nimekirja kantust kohal kaks. Maadlustreeningute osavÃµtuprotsent 12,5 pani linnaametnike hinges nÃ¤rima kahtluseussi â€“ kas nimekirjadesse pole kantud niinimetatud surnud hingi ehk siis lapsi, kes tegelikult ei kÃ¤igi trennis. Klubi aga pumpab nÃ¤iteks tÃ¤navu linnalt iga lapse pealt kuni 2200 krooni aastas. Spordivaldkonna eest vastutav abilinnapea Georg Aher ei soovinud pistelise kontrolli kogutulemust nimetada masendavaks, ent ebameeldivaks Ã¼llatuseks kÃ¼ll. Â«Saime selge sÃµnumi, et meile esitatavaid trennis kÃ¤ivate laste nimekirju ei saa usaldada,Â» mÃ¤rkis Aher. Â«See, millal ja kelle juurde kontroll tuleb, oli klubidel teada. Kummastav, et isegi sel juhul ei suudeta lapsi trenni saada vÃµi on neid kohal alla poole. See paneb kahtlustama, et neid lapsi lihtsalt polegi.Â» Ãœleblufitud nimekirjad EPMÃœ SK maadlusrÃ¼hma treener Jakob Proovel polnud nÃµus tituleerima kontrolli hetkel trennist puudunud noori terminiga Â«surnud hingedÂ». Â«Kuidas teie kujutate ette laste nimekirjadest kustutamist?Â» kÃ¼sis Proovel. Â«Kui nÃ¤iteks poiss tuleb korra trenni, siis puudub kas vÃµi haiguse tÃµttu pikka aega ja tuleb millalgi jÃ¤lle â€“ kas siis tema on surnud hing?Â» Jakob Proovel Ãµigustas klubi veel sellega, et poistele on antud ajad, millal nad saavad trenni teha, aga pole mÃ¤Ã¤ratud, millal tÃ¤pselt peab keegi neist trennis olema. Tartu spordiklubisid Ã¼hendava Tartu spordiliidu juhatuse esimees, judoklubi DO juht Andres PÃµhjala nentis linna sisekontrolliteenistuse tulemusi kommenteerides, et alla 53-protsendiline osavÃµtt treeningutest on ikkagi Ã¤Ã¤rmiselt vÃ¤ike. Normaalne oleks, kui 70â€“80 protsenti nimekirja kantuist oleks ka trennis. PÃµhjala vÃ¤itis, et ta teab, et klubid on pearaha saamise eesmÃ¤rgil oma treeningunimekirju tegelikust suuremaarvuliseks bluffinud vÃµi siis on lihtsalt jÃ¤tnud trennist lahkunud nimekirjast kustutamata. Klubisid Ã¼hendava organisatsiooni pealikuna soovitab PÃµhjala linnaametnikel sullerdamiskahtluse alla langenud klubide juhtidega esmalt tÃµsiselt vestelda ja neile hoiatus teha. Georg Aher tahab sanktsioonide rakendamisel esialgu tagasihoidlikum olla â€“ et mitmes klubis oli see esmakordne kontroll, siis peaks enne karistuse mÃ¤Ã¤ramist toimuma veel Ã¼ks reid eeloleval sÃ¼gisel. Vaid EPMÃœ spordiklubi maadlusrÃ¼hma vÃµib Ã¤hvardada linna pearahast ilmajÃ¤Ã¤mine, sest nende trennis kÃ¤ivate Ãµpilaste hulk vÃµrreldes nimekirjadesse kantuga oli palju vÃ¤iksem ka mullu novembris tehtud reidi ajal. Ãœllatav huviliste kasv Asjatundjate hinnangul tÃµukas Tartu noortespordiklubisid treeningunimekirju kas vÃµi pettusega paisutama asjaolu, et mÃ¶Ã¶dunud aastast kadus linna noorsportlaste tellimus ning klubid hakkasid pearaha saama kÃµigi nimekirja kantute eest. NÃ¤iteks tellis linn tunamullu spordiklubidelt 4800 lapse hÃµivatuse, mullu piirarve vabaks lastes tÃµusis pearaha saavate laste arv kohe 5400, tÃ¤navu aga 6100 peale. Samas on pÃµhikoolis kÃ¤ivate laste hulk viimastel aastatel vÃ¤henenud. Kuigi Tartu spordiliit on kÃ¤inud linnavalitsusele vÃ¤lja idee, et linn vÃµiks taas minna sporditellimuse teed, oleks Andres PÃµhjala nÃ¤gemust mÃ¶Ã¶da kÃµige mÃµistlikum jÃ¤tkata ikkagi vanaviisi, kuid tÃµhustada kontrolli klubide Ã¼le. Kontrollitud klubid (laste arv nimekirjas ja keskmiselt kohal olnute protsent):EPÃœMÃœ SK maadlusrÃ¼hm 64 12,5%TÃœASK maadlus 40 15%TÃœASK sulgpall 53 17%Jalgpalliklubi Merkuur 31 22,6%EPMÃœ SK noorte kergejÃµustik 26 23,1%Poksiklubi Ring 43 27,9%Korvpalliklubi Tartu Palliklubi 100 47%VÃµrkpalliklubi Duo 86 47,7%Ujumise spordiklubi 149 49%MTÃœ Tartu ujumisklubi 289 54%Sulgpalliklubi Triiton 182 54,4%Tantsuklubi Stiil 185 76,8%Varia

25.05.2005 16:30 (14.52) Pärnu sõudjad teenisid kodujõel karikavõistluste auhindu [ERR Sport]

Kuigi mÃµned Eesti tippmehed jÃ¤id PÃ¤rnu jÃµel toimunud sÃµudmise Eesti karikavÃµistlustelt kÃµrvale, pakkus seitsme klubi sportlaste omavaheline jÃµuproov palju pÃµnevust, vahendab PÃ¤rnu Postimees. Viimastel aastatel on tavaks saanud, et koduveel sÃµudvad pÃ¤rnakad ei ilmuta teiste linnade sportlaste suhtes erilist kÃ¼lalislahkust. Seekord kogusid kÃµige rohkem auhindu ja teenisid vÃµistkondliku esikoha PÃ¤rnu Kalevi noored, teiseks tuli sÃµudeklubi PÃ¤rnu esindus ja kolmanda kohaga pidi leppima SAK Tartu tiim. Esikolmikule jÃ¤rgnesid Viljandi SK, Narva SK Energia, Tartu Ãœlikooli akadeemiline spordiklubi ja Tallinna sÃµudeklubi. â€œÃœllatas, et PÃ¤rnu Kalev suutis seekord klubide karika vÃµita,â€ rÃ¤Ã¤kis sÃµudetreener Reet Palm PÃ¤rnu Postimehele. â€œMeil kÃ¤is pÃµnev heitlus PÃ¤rnu sÃµudeklubiga terve pÃ¤eva. Eelviimases finaalsÃµidus diskvalifitseeriti Ãµigelt kursilt kÃµrvale kandunud SK PÃ¤rnu roolijata neljapaat ja see tegi meie vÃµidu lihtsamaks.â€ Kahepaatidel vÃµidutsesid favoriidid KarikavÃµistluste esimeses finaalis, A-klassi neidude paariskahepaatide sÃµidus olid vastastest peajagu Ã¼le Helen Tinkus ja Merle Hanson PÃ¤rnu Kalevist. Teise koha sai SAK Tartu paat ja kolmas oli Viljandi duo. Meeste Ã¼ksikaeru kahesel tÃµestasid PÃ¤rnu kalevlased Alvar RÃ¤Ã¤gel ja Jaan Laos taas, et neil pole kodumaal vÃ¤Ã¤rilisi vastaseid. VÃµitajate jÃ¤rel jÃµudsid finiÅ¡isse Narva SK Energia ja SAK Tartu vÃ¤rve kaitsvad paadid. Meeste Ã¼hestel lÃ¤ks kaksikvÃµit Narva. Esimesena lipsas Ã¼le lÃµpujoone Eesti A-koondise mees Igor Kuzmin, teine oli Andrei Å ilin ja kolmandana jÃµudis kohale Oleg Vinogradov (SK PÃ¤rnu). Naiste paariskaheste sÃµidus kuulus esimene koht Sille Vaiksaarele ja Katrin Langile Tartust. Meie teenekad sÃµudjad Tatjana Jaanson ja Kalli Meriste (SK PÃ¤rnu) teenisid teise auhinna ning kolmandana lÃµpetasid Viljandi naised Kaia Maasing ja Imbi SÃµstra. Ãœksikaeru kahepaatide Eesti naiste karika teenisid Tiiu JÃ¼riado ja Inga HÃ¤rson Tartust, SK PÃ¤rnu ekipaaÅ¾ Rita Maier ja Ingrid VÃµsu sai teise ning Tuuli HÃ¤rson ja Maarja Krass (SAK Tartu) teenisid kolmanda auhinna. A-klassi noormeeste paariskaheste finaalis vÃµidutsesid Deniss NessÃµn ja Elar Jaakson (SK PÃ¤rnu), neile jÃ¤rgnesid Tartu ja Tallinna paatkonnad. Sama vanade poiste Ã¼ksikaeru kahepaatide konkurentsis olid esimesena finiÅ¡is Alo Kuslap (Viljandi SK) ja Rauno Talisoo (SK PÃ¤rnu). JÃ¤rgmised pjedestaalikohad kuulusid PÃ¤rnu kalevlastele. Kristjan Tatra ja Fred Oks teenisid teise ning Erko Liier ja Tanel MÃ¤ger kolmanda auhinna. Meeste paariskahestel vÃµtsid kindla vÃµidu pÃ¤rnakad Silver Sonntak ja Allar Raja. Vladimir Latin ja Oleg Dmitrijev Narvast said teise koha ning Raimo Pull ja Aleksei Lipintsov (SK PÃ¤rnu) lÃµpetasid kolmandana. A-klassi neidude Ã¼heste finaalis PÃ¤rnu sportlasi ei startinud. Esimese koha sai Jevgenia RÃµndina (Narva Energia), teine oli Kaija Vaiksaar (SAK Tartu) ja kolmas Kaisa Silm (TÃœ AK SK). B-klassi poiste kahepaatide finaali vÃµitsid Ronald VÃ¤li ja Heigo Varik Tallinnast. Martin Neerot ja JÃ¼rgen Rosen Viljandist said teise koha ning kolmandaks tulid Roman Raaliste ja Nikita Lunin (SK PÃ¤rnu). B-klassi neidudest olid parimad Meelika Lehola ja Kristiina Tinkus PÃ¤rnu Kalevist, vÃµitjate jÃ¤rel lÃµpetasid distantsi Mirjam Trallmann ja Karin Neerot Viljandist ning Sandra Absalon ja Viktoria NessÃµn sÃµudeklubist PÃ¤rnu. Rode-Gulova nÃ¤itas vÃµimu Naiste Ã¼hepaatide finaalis oli kiireim Narva Energia esindaja Kristina Rode-Gulova. PÃ¤rnu kalevlanna Kaisa Pajusalu teenis teise autasu ja Sille Vaiksaar Tartust oli kolmas. Meeste neljasel Ã¼ksikaerupaadil vÃµidutses PÃ¤rnu Kalevi kvartett Jaan Laos, Alvar RÃ¤Ã¤gel, Rauno Talisoo ja Meelis Martin. Teise koha teenis Tartu klubi ja kolmas oli SK PÃ¤rnu tiim, kus sÃµudsid Raivo VÃ¤inola, Rait MÃ¤nd, Vahur MÃ¤e ja Alari Toome. Eesti karikavÃµistluste viimse ala, A-klassi noormeeste Ã¼hepaatide finaali vÃµitis Kaspar Taimsoo Viljandist, teine oli Siim LutoÅ¡kin PÃ¤rnu Kalevist ja kolmas auhind lÃ¤ks Mario Lindaule Tallinnast. NÃ¤dalavahetuse teisel sÃµudjate jÃµuproovil, Erich Seileri mÃ¤lestusvÃµistlustel osales pÃ¤rnakate kÃµrval Ã¼pris vÃ¤he teiste linnade sportlasi. Meeste Ã¼hestel olid kolm paremat Igor Kuzmin, Andrei Å ilin ja Oleg Vinogradov. Naistest sai Sille Vaiksaare ees esikoha Kristina Rode-Gulova ja neidudest vÃµidutses Kaisa Pajusalu, kellele jÃ¤rgnesid Merle Hanson ja Kaija Vaiksaar. Poiste esikohasÃµidus oli kiireim Kaspar Taimsoo, Elar Jaakson sai teise ja Mario Lindau kolmanda koha. Neidude kahepaatide esikoha teenisid Helen Tinkus ja narvalanna Jevgenia RÃµndina, teisks tulid Kaisa Silm ja Signe MÃ¤gi ning kolmanda vÃ¤Ã¤riliselt sÃµudsid Kristiina Tinkus ja Meelika Lehola. Meeste kahesel alistasid Silvar Sonntak ja Allar Raja veenva Ã¼lekaaluga Oleg Dmitrijevi ja Vladimir Latini ning Heigo Tiidemaa ja Aleksei Lipintsovi. Poiste kahepaatide vÃµidusÃµit lÃµppes Deniss NessÃµni ja Siim LutoÅ¡kini vÃµiduga. Ãœksikaeru neljaste konkurentsis olid Alvar RÃ¤Ã¤gel, Jaan Laos, Alo Kuslap ja Rauno Talisoo esimesena finiÅ¡is. Teise auhinna vÃ¤Ã¤riliseks tunnistati Andrus Sabiini, Martin Absoloni, Sten Villmanni ja Artur Maieri sÃµit ning kolmandale pjedestaaliastmele tÃµusid Vahur MÃ¤e, Alari Toome, Raivo VÃ¤inola ja Rait MÃ¤nd. Peeter Mardna toetab Kaisat KarikavÃµistluste lÃµputseremoonial kirjutasid Kaisa Pajusalu ja teenekas sÃµudeveteran, palju aastaid alaliitu juhtinud Peeter Mardna alla sponsorlepingule, mille kohaselt toetab Mardna meie tulevikulootust igal aastal 10 000 krooniga. â€œHÃ¤rra Mardna on juba aastataid toetanud oma rahaga noori sÃµudjaid,â€ selgitas Reet Palm. â€œSeekord valis ta vÃ¤lja Kaisa ja minu arvates oli otsus vÃ¤ga Ãµige.â€ TÃ¤istuuridel kÃ¤ima lÃ¤inud sÃµudekalender on Ã¼pris tihe. Eesti A-koondise mehed stardivad juba nÃ¤dalavahetusel Suurbritannias MK esimesel etapil ja juunioridel on ees DruÅ¾ba regatt Ukrainas. â€œKiievi vÃµistlus nÃ¤itab, kes meie omadest on valmis startima augusti algul juunioride maailmameistrivÃµistlustel Saksamaal,â€ Ã¼tles treener Palm. â€œTurismiga me ei tegele, tiitlivÃµistlustele pÃ¤Ã¤suks tuleb sportlasel nÃ¤idata vÃ¤ga head tulemust.â€Sõudmine

09.09.2005 14:45 (14.52) Tartu Rattamaratoni rada ootab harjutajaid [ERR Sport]

PÃ¼hapÃ¤eval, 18. septembril 2005 toimuvale SEB Ãœhispanga 8. Tartu Rattamaratonile on 10 pÃ¤eva enne Ã¼ritust registreerunud 3837 osavÃµtjat. 63 km pikkusele pÃµhidistantsile on 8. septembri seisuga kirja pannud 2910 sÃµitjat ja 31 km pikkust rada soovib lÃ¤bida 927 rattahuvilist. VÃµrreldus registreerumise seisuga mullu samal ajal on juurdekasv olnud enam kui 300 sÃµitjat. VÃ¤ljastpoolt Eestit on rattureid tulemas seitsmest riigist. Suurim kÃ¼laliste arv on LÃ¤tist ja Leedust, kust starti on tulemas vastavalt 162 ja 100 sÃµitjat, lisaks on esindatud ka Soome, Rootsi, Venemaa, Kanada ja Iirimaa. Rattamaratoni OtepÃ¤Ã¤lt Elvasse kulgev sÃµidutrass on tÃ¤ies ulatuses tÃ¤histatud ja ootab harjutajaid. Rajaskeemidega on vÃµimalik tutvuda Klubi Tartu Maraton veebilehel www.tartumaraton.ee. Rattamaratoni start 63 km distantsile antakse OtepÃ¤Ã¤l Tehvandi suusastaadionil kell 11, kaks tundi hiljem pÃ¤Ã¤sevad rajale 31 km lÃ¤bijad. Enne kella 13 on Tartumaa Tervisespordikeskusesse Elva lÃ¤histel oodata juba ka esimesi finiÅ¡eerijaid. Rattamaratonist teeb otseÃ¼lekande Tartumaa Raadio (101,2 MHz). SEB Ãœhispanga 8. Tartu Rattamaratoni Ã¼ritused algavad juba laupÃ¤eval, 17. septembril, kui Tartu TÃ¤htvere Spordipargis toimuvad traditsioonilised TillusÃµit ja Minimaraton. Esmakordselt saavad sel aastal kÃµik lÃµpetajad kaela medali. Lisaks korraldab LÃµuna Politseiprefektuur lastele vigursÃµiduvÃµistluse ja kaasa saab elada 5. Tartu MÃ¤girattasprindile eliitvÃµistlejate osavÃµtul. KÃµik lapsed on ka enne Rattamaratoni lastepÃ¤eva oodatud TÃ¤htvere Spordiparki, lastesÃµitude rajad on juba tÃ¤histatud. Kuni 17. septembri Ãµhtuni saab pÃµhidistantsile registreeruda 425 ja lÃ¼hemale rajale 300 krooni eest Klubis Tartu Maraton. PÃ¤ev varem lÃµpeb registreerumine internetis www.tartumaraton.ee, Tartu LÃµunakeskuse infolauas ja Hawaii Expressi kauplustes Ã¼le kogu Eesti. Stardimaterjalide vÃ¤ljastamine osavÃµtjatele algab reedel, 16. septembril.Jalgrattasport

14.09.2005 07:30 (14.52) Tartu linnapea meelitas tudengi kandideerima [ERR Uudised]

Tartu linnapea Laine JÃ¤nes on vÃ¤idetavalt lubanud Ã¼liÃµpilastele anda ajaloolise Masingu villa, kui nende Ã¼liÃµpilasliider kandideerib kohalikel valimistel Tartus Reformierakonna nimekirjas. Kuigi Tartus Kalevi 13 asuvasse Masingu villasse pidi tulema muusikaakadeemia LÃµuna-Eesti filiaal, on Tartu linnapea Laine JÃ¤nes lubanud maja Ã¼liÃµpilastele. Postimehe andmetel pakkus linnapea hoonet tingimusel, et Tartu Ãœlikooli Ã¼liÃµpilasesinduse esimees Hannes Klaas kandideerib Reformierakonna nimekirjas. Klaasi sÃµnul on tal JÃ¤nesega olemas suusÃµnaline kokkulepe, et kui Reformierakond valimised vÃµidab, siis saavad tudengid suure tÃµenÃ¤osusega kÃ¼mneks aastaks majja kolida. JÃ¤nes kinnitas, et ta kutsus Hannes Klaasi erakonna nimekirjas kandideerima, kuid eitas selle seotust Kalevi 13 asuva majaga. Tartu Ãœlikooli haldusdirektor Riho Illak kinnitas, et Ã¼likool ei ole projektiga seotud. Ta vÃ¤itis, et linnapea tahab heast tahtest anda maja tudengitest koosnevale sihtasutusele, mitte otseselt Ã¼likoolile. Laine JÃ¤nes lÃ¼kkas aga Ã¼mber vÃ¤ite, nagu oleks nad maja ainult tudengitele kasutada andnud. Â«Ãœlikool peab hakkama seda Ã¼leval pidama ja olen selles osas ka Aaviksooga (Tartu Ãœlikooli rektor Jaak Aaviksoo â€“ toim.) lÃ¤birÃ¤Ã¤kimisi pidanud,Â» selgitas JÃ¤nes. Postimehe andmetel on aga kÃµrgkoolil majaga laiemad plaanid â€“ kuna Ãœlikooli kohvik soovib laieneda edustuse praegustesse ruumidesse, tahetakse pikemas plaanis kogu tudengiesindus Kalevi tÃ¤navale kolida. Veel paar kuud tagasi pidas aga Eesti Muusikaakadeemia plaane, et Masingu villas hakkab tegutsema nende filiaal. Â«Sinna pidi tulema muusikaakadeemia Tartu KolledÅ¾, aga nÃ¼Ã¼d on poliitilised otsused mingil mÃ¤Ã¤ral muutunud,Â» sÃµnas akadeemia haldusdirektor Ott Maaten. Muusikaakadeemia pidi arendama projekti koos Peipsi KoostÃ¶Ã¶ Keskusega ning idee kogumaksumus oli 21 miljonit krooni, millest 15 miljonit pidi tulema eurotoetusena. Peipsi KoostÃ¶Ã¶ Keskuse arendusdirektori Sille Talveti sÃµnul saatis Tartu linnavalitsus neile alles eile teate, et projekt on kÃ¤esoleval kujul lÃµpetatud. Postimees

10.10.2005 18:00 (14.52) Tartu Rattamaraton saab 2006. aastast uued rajad [ERR Sport]

Klubi Tartu Maraton nõukogu otsustas tänasel koosolekul, kus kuulati ära tegevjuhtkonna aruanne möödunud 8. Tartu Rattamaratoni kohta, suurendada Tartu Rattamaratoni distantside pikkust ja raskust nii, et võitja aeg pikal distantsil (seni 63 km) oleks ca 3 tundi (distantsi pikkus 85-90km) ja lühikese distantsi (seni 31 km) pikkus 40-45 km. Otsuse eesmärk on ühtlustada Rattamaratoni läbimise aeg teiste Tartu Nelikürituse sarja ürituste distantside läbimise ajaga. Kaheksa aastat edukat Tartu Rattamaratoni arengut on viinud ürituse teelahkmele, kus edasiseks arenguks tuleb astuda järgmine samm. Kuna viimastel aastatel on Eesti rattaspordi harrastajate tase väga kiiresti tõusnud ei paku senine Tartu Rattamaratoni trass osavõtjate jaoks enam piisavat väljakutset ja saavutusrõõmu. Põhidistantsi pikendamine loob ka võimaluse esitada Tartu Rattamaratoni kandidatuur UCI MTB Maratonide MK etapi korraldamiseks (plaanis 2007. a.) ja miks mitte kaugemas tulevikus ka MTB Maratoni maailmameistrivõistluste korraldamiseks. Juba käesoleval nädalal asuvad rajameistrid tööle otsimaks võimalikult huvitavaid ja atraktiivseid rajavariante. Trassid kinnitatakse lõplikult hiljemalt 1. detsembriks.Jalgrattasport

05.04.2006 11:15 (14.52) TÜ meistrivõistlused võitis kehakultuuriteaduskonna II kursus [ERR Sport]

30.05.2006 12:00 (14.52) Korvpallifinaali otseülekanne täna ETV ekraanil [ERR Sport]

Korvpalli Eesti meistrivõistluste finaalseerias on kahel viimasel aastal olnud võimalus kaasa elada haaravale Tallinn - Tartu vastasseisule. Hooajal 2003/04 alistas Tartu Ülikool/Rock finaalis mängudega 4:2 Dalkia/Nybiti, imelisi viskeid pakkus finaalseerias Augenijus Vaskys. Mullu võidutses Eesti meistrivõistlustel Ehitustööriist (praegune BC Kalev/Cramo), alistades Tartu meeskonna mängudega 4:3. Võitjate poolel hiilgas mitmes kohtumises Howard Frier. Kes saab finaalikangelaseks tänavu? Finaalseeria avakohtumises Tallinnas alistas Tartu Ülikool/Rock 57:54 BC Kalev/Cramo. Ka teise Tallinnas peetud mängu võitis Tartu meeskond 67:65 ning läks nelja võiduni mängitavat seeriat juhtima 2:0. Esimene Tartus peetud finaalseeria mäng sai lahenduse üks sekund enne lisaaja lõppu, kui Tanel Kaljula täpse söödu vormistas Tallinna meeskonna võiduks Andre Pärn 73:71. Finaalseeria seis peale kolme peetud mängu oli 2:1 Tartu Ülikool/Rocki kasuks. Neljandas kohtumises näitas aga jõudemonstratsiooni BC Kalev/Cramo, võites Tartus 80:51 Tartu meeskonda. Sellega viigistas Kalev/Cramo ka üldseeria 2:2-le. Viiendas finaalkohtumises Tallinnas alistas BC Kalev/Cramo napilt 69:68 Tartu Ülikool/Rocki ja juhib mängudega 3:2. Kalevi seekordseks kangelaseks kerkis Howard Frier, kelle tabamus koos lõpuvilega tõi tiitlikaitsjale võidu. TÜ/Rock võitis omakorda finaalseeria kuuenda kohtumise 72:55, ning jälle on üldseis viigis 3:3. Seeria seitsmes ja otsustav kohtumine toimub teisipäeval Tallinnas. ETV otseülekanne:T 30. mai - kell 18.10 - BC Kalev/Cramo - TÜ/Rock (7. finaalmäng) ETV SPORTKorvpall

29.06.2006 11:00 (14.52) Linnajuhid peavad ametiühingu tegevust Tartus arusaamatuks [ERR Uudised]

Tartu linnajuhid peavad hoiatusstreiki planeeriva Transpordi Ametiühingu tegevust destruktiivseks ja arusaamatuks, kuna Tartu bussijuhtide palgad on Eesti kõrgeimad.Tartu abilinnapea Georg Aheri sõnul ei ole reedeks kavandatud streigil midagi pistmist bussijuhide palkadega, mis on niigi Eesti kõrgeimad, vaid tegemist on ametiühingu jaoks kõige mugavama variandiga streigi korraldamiseks. "Palju keerulisem oleks streiki korraldada kuskilväiksemas omavalitsuses, Tartu-suuruses linnas mõjutab see linna toimimist palju rohkem."Tartu linnajuhid peavad arusaamatuks, miks korraldatakse streik just linnas, kus on asjad korras ja bussijuhidki oma palgaga rahul. Tartu linn tõstis dotatsiooni ühistranspordile sel aastal 1,5 korda.Aheri sõnul teadvutasid eilsel kohtumisel maavanema juures kõik osapooled probleemi riigi dotatsiooni küsimuses. Jõuti kokkuleppele, et kui streiki ei toimu, tehakse ühisavaldus majandus- ja kommuniktsiooniministeeriumile riigi dotatsiooni surendamiseks. "Arusaamatu on Transpordi Ametiühingu esimehe Peep Petersoni soov iga hinna eest streik korraldada, kuigi probleemi on teadvustatud ja kokuleppedki edasiseks tegevuseks olemas. Streigi ainsaks eesmärgiks näib olevat Tartu linna elanike igapäevaelu häirimine," sõnas Georg Aher.Juhul kui streik ikka toimub, paluvad Tartu linnajuhid linlastel reedehommikusi tegemisi planeerides arvestada, et kella 8 ja 9 vahel bussid ei sõida.

28.08.2006 14:48 (14.52) SEB Ühispanga 9. Tartu Rattamaratonil uus ja pikem rada [ERR Sport]

17. septembril toimuva rattamaratoni uus 87-kilomeetrine vÃµistlusrada pakub vaheldusrikkamaid ja raskemaid lÃµike Senise 63-kilomeetrise rajaga vÃµrreldes toob uus rada osalejaile umbes pooleteise tunni vÃµrra pikema sÃµiduaja ning eeldab klubi Tartu Maratoni juhataja Indrek Kelgu sÃµnul ka energiasÃ¤Ã¤stlikumat sÃµidutaktikat. â€žUus rada kulgeb seniste laiade teede asemel pigem vÃ¤iksematel kruusa- ja metsateedel, tÃµusud-langused on jÃ¤rsemad ning lÃ¤bida tuleb ka oja ning heinamaalÃµike,â€ kirjeldab Kelk. PÃµhivÃµistluse kÃµrval antakse 17. septembril OtepÃ¤Ã¤l Tehvandi Spordikeskuse staadionil start ka 40-kilomeetrisele lÃ¼hidistantsile. Eelnevail pÃ¤evil on kÃµik rattaspordisÃµbrad oodatud Tartu TÃ¤htvere Spordiparki, kus on avatud 9. Tartu Rattamaratoni vÃµistlus- ja messikeskus, jagatakse stardimaterjale, toimuvad tillu â€“ ja minisÃµidud ning 6. Tartu MÃ¤girattasprint. 11. septembrini vÃ¤ltab rattamaratoni teine registreerimisvoor Klubi Tartu Maratoni kontoris (Laulupeo 25, Tartu), kodulehel www.tartumaraton.ee ning kÃµigis Hawaii Expressi poodides Ã¼le Eesti. Osalemistasu on vastavalt distantsile 450 krooni (87 km) vÃµi 300 krooni (40 km). TÃ¤iendava info, stardiprotokollide ning rajaskeemiga saab tutvuda Klubi Tartu Maratoni uuenenud kodulehel www.tartumaraton.ee. ETV SPORTJalgrattasport

30.08.2006 05:45 (14.52) Sõja eest Venemaale viidud kunstiteosed katalogiseeriti [ERR Uudised]

Homme avalikkusele tutvustatavas kataloogis on kireldatud enamik Esimese maailmasÃµja ajal Tartu Ã¼likoolist Venemaale VoroneÅ¾i evakueeritud kunstiteostest.Kataloogis "Dorpatâ€“Jurjevâ€“Tartu ja VoroneÅ¾: Ã¼likooli kollektsiooni saatus" on koos pildi, kunstieseme kirjelduse ja Tartu Ã¼likooli sattumise ning eseme hetkeolukorda kirjeldava tekstiga jÃ¤Ã¤dvustatud 508 kunstiteost, vahendas Eesti PÃ¤evaleht. Tartu Ã¼likooli kunstimuuseumi direktori Inge Kuke sÃµnul oli enne kataloogi valmimist rÃ¤Ã¤gitud ebamÃ¤Ã¤raselt vaid VoroneÅ¾is asuvatest kunstiteostest ning nende tagastamisest Tartu Ã¼likoolile, ent nÃ¼Ã¼d saab rÃ¤Ã¤kida konkreetsetest esemetest, mis 1915. aastal Esimese maailmasÃµja eest Tsaari-Venemaale evakueeriti. Kuke sÃµnul nii Tartu Ã¼likool kui ka riik alates 1991. aastast tegelenud kunstiteoste Eestisse toomisega. Siiani on Venemaa tagastanud VoroneÅ¾i sattunud kunstiteostest vaid graafikakogu. Selleks, et ka teised kunstiteosed tagasi Tartu Ã¼likooli jÃµuaks, on Kuke sÃµnul tarvis poliitilist kokkulepet. Tartu Ã¼likooli kunstimuuseum kavatseb koostada ka kataloogi teise osa, milles tutvustatakse VoroneÅ¾is asuvat 6000 mÃ¼ndist ja medalist koosnevat kogu.

10.09.2006 10:30 (14.52) Algab viimane registreerumisvoor 9. Tartu Rattamaratonile [ERR Sport]

17. septembril toimuvale SEB Ãœhispanga 9. Tartu Rattamaratonile saab registreeruda veel kuus pÃ¤eva Klubi Tartu Maratoni kodulehel, kontoris ning Hawaii Expressi poodides Ã¼le Eesti. Praeguseks on 9. Tartu Rattamaratonile registreerunud ligi 4000 ratturit. Uuele 87 kilomeetri pikkusele rajale on startimas enam kui 2600 osalejat, 40-kilomeetrisele trassile on kirja end pannud 1260 sÃµitjat. Kasvanud on jÃ¤tkuvalt ka vÃ¤lismaine sÃµitjaskond, lisaks naabermaade LÃ¤ti, Leedu, Soome ja Venemaa ratturitele on tulemas ka norrakaid, iirlasi, sakslasi ja austraallasi. Nimekaim vÃ¤liskÃ¼laline on tÃ¤navu kahtlemata Norrat esindav Gunn-Rita Dahle, keda vÃµib tituleerida hetkel maailma parimaks naisratturiks. Mitmekordne maailmameister ja Ateena olÃ¼mpiavÃµitja demonstreeris tÃ¤navu suvel taas oma tugevust nii maratonisÃµidu MM-il Itaalias kui maastikukrossi MM-il Uusâ€“Meremaal. Traditsioonilselt pakuvad maratonieelsel pÃ¤eval, 16. septembril pisematele ratturitele tasuta osalemisvÃµimalust minimaraton ja tillusÃµidud Tartu TÃ¤htvere Spordipargis. Vanemad leiavad samal ajal uudistamis-ja kaasaelamisrÃµÃµmu 6. Tartu MÃ¤girattasprindist, aga ka Tartu Laululavale pÃ¼stitatud vÃµistlus- ja messitelgist. PÃµhjalikumalt saab programmi, rajajuhendite ning registreerimisinfoga tutvuda Klubi Tartu Maratoni kodulehekÃ¼ljel www.tartumaraton.ee.ETV SPORTJalgrattasport

29.09.2006 08:00 (14.52) Millised peavad olema Tartu Ülikooli / Rocki korvpallimeeskonna eesmärgid uuel hooajal? [ERR Sport]

Tartu korvpallimeeskond TÜ / Rock alustab homme hooaega Balti liigas, esimeses kodumängus kohtutakse Leedu meeskonna Kedainiai Nevezizega. 4. oktoobril algavad järjekordsed Eesti meistrivõistlused, kus esimeses mängus minnakse vastamisi oma igavese rivaali Tallinna Kalevi / Cramoga. Veel osaleb Rock Euroopa karikasarjas FIBA Eurocup Challenge, mille mängud algavad 9. novembril. Rocki korvpallimeeskond pole enam see, mis ta oli eelmisel hooajal. Tartu meeskonda on ajakirjanduses juba nimetatud lausa Dream Team'iks (seda pole teinud Tartu Postimees). Üks asi aga on dream (unistus, aga ka unenägu), teine asi konkreetsed eesmärgid erinevates sarjades. Tartu Postimees püstitas otsekohese küsimuse: millised peavad olema Rocki eesmärgid sel hooajal. Hiljem on hea seda küsitlust meelde tuletada. Gert Kullamäe , TÜ/Rocki kapten: Mina pole seadnud endale eesmärki hakata paugutama, et tahaks kõiki võita. Loomulikult tahan, milline spordimees siis kaotama läheb! Igale mängule tuleb minna nii, nagu see oleks kõige tähtsam mäng. Kuid ei ole mõtet endas lisapingeid tekitada, loosungitega ärbelda ja ennast piinata: mis siis saab, kui kaotame. Balti liigas pole ma enne mänginud, neist meeskondadest puudub ülevaade. Meil on korralik meeskond komplekteeritud, võibolla see isegi täieneb hooaja jooksul. Peame ise hästi mängima, küll need võidudki siis tulevad. Jaak Aaviksoo , Tartu Ülikooli rektor: Ei saa kahtlust olla: meie kõigi ootus on, et Tartu meeskond võidaks Eesti meistri tiitli. Arvan, et Balti liigas tuleb kindlasti võtta sihiks nelja parema hulka tulek. Euromängudes oleksin tagasihoidlikum, sest ma pole asjade praeguse seisuga piisavalt kursis. Peep Aaviksoo , Eesti Korvpalliliidu juhatuse esimees: Nagu näitasid presidendivalimised, hakkab eestlane tegutsema siis, kui tal muud enam üle ei jää. Eks kevadel ajas kõigil kopsu üle maksa, et me Balti liiga kesiselt lõpetasime, kuigi nii Tartus kui Tallinnas võeti asja tõsiselt nii võistkonna, omavalitsuse kui sponsorite poolt. Kuid ei raha ega head mehed anna veel tulemust. Tuleb kõvasti tööd teha. Olen öelnud enne ja ütlen ka nüüd, et Eesti korvpalli põhiprobleem on ambitsiooni nappus. Balti liigas ei tohiks sel hooajal leppida vähemaga kui final four. Eesti liigas ei tohi ei Tartu ega Tallinn leppida esimesest madalama kohaga. Euroopa karikasarja kohta on midagi konkreetset raske öelda, sest ma ei tunne piisavalt hästi Rocki vastasmeeskondi. Kuid ilmselt on kõik hea mängu puhul võidetavad. Võite peaks tulema igal juhul rohkem kui kaotusi. POSTIMEESKorvpall

01.12.2006 11:15 (14.52) Pimedus katkestas pooltunniks talijalgpalli [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... Tudengite talijalgpalli meistrivÃµistluste II vooru peasÃ¼ndmuseks kujunes Tartu Tamme staadioni valgustus, Ãµigemini selle puudumine. Tartu piirkonna keskses kohtumises Eesti MaaÃ¼likooli ja Tartu Ãœlikool Fauna II vahel seisul 2:1, mattus staadion teise poolaja keskel pimedusse. Kulus ligi 30 minutit ning taastus ainult pool valgustust. VÃµistkondade esindajate nÃµusolekul jÃ¤tkati viimast 8 minutit osaliselt valgustatud staadionil, kuid skoor enam ei muutunud ja Eesti MaaÃ¼likool sai tabelisse kirja 3 punkti. Teine vÃ¤ga vÃµimalusterohke ja tasavÃ¤gine mÃµÃµduvÃµtmine toimus KÃµrgema SÃµjakooli ning Tartu Ãœlikool Kehakultuur/Aramis vahel. Turniiril oma esimese kohtumise pidanud SÃµjakooli meeskonna eest suutis pÃ¤rast 2:2 lÃµppenud poolaega, teise poolaja esimesel minutil lÃ¼Ã¼a vÃ¤rava Riho Juurik, mis tagas neile napi 3:2 vÃµidu. Vooru viimases mÃ¤ngus ei olnud Eesti MaaÃ¼likooli II meeskonnast vastast Tartu Ãœlikool Faunale, kes vÃµttis turniirilt teise suureskoorilise vÃµidu, sedapuhku tulemusega 11:0. Tartu vÃ¤ljakute hirmuks on saamas faunakate rÃ¼ndaja Sander Lember - kui esimeses voorus sai mees hakkama hat-trickiga, siis see kord kanti tema nimele koguni 4 tabamust. Ãœhtlasi on ta 7 tabamusega kogu turniiri vÃ¤ravakÃ¼ttide edetabeli suverÃ¤Ã¤nne liider. II voorus oli mÃ¤nguvaba Tartu LennukolledÅ¾i meeskond. Tallinna piirkonnas kohtusid turniiri esimese ja teise aasta meistrid Tallinna Ãœlikool ning Sotsiaal-Humanitaarinstituut. Favoriitidele omaselt nÃ¤idati heatasemelist ning pÃµnevat mÃ¤ngu. Hoolimata, et veidi domineerivaks pooleks oli Tallinna Ãœlikool, lÃµppes kohtumine vÃ¤ravateta viigiga. Kuigi staadionikate pole veel talviselt libe, nÃµudis vÃµitluslik kohtumine ohvreid, kellele tuli abi osutada traumapunktis. Head esinemist jÃ¤tkas esimest aastat turniiril osalev Mainori KÃµrgkool, kes kohtumise teisel minutil jÃ¤i kÃ¼ll omavÃ¤ravast kaotusseisu, kuid lÃµi hiljem kuus vastuseta vÃ¤ravat ning vÃµttis Infotehnoloogia KolledÅ¾i vastu 6:1 vÃµidu. Tallinna TehnikaÃ¼likooli Metsikud Inglid said 1:1 lÃµppenud poolaja jÃ¤rel 4:2 jagu Sisekaitseakadeemiast ning neljandas kohtumises oli Eesti Mereakadeemia 7:0 parem Eesti Kunstiakadeemiast. Turniiri III vooru kohtumised peetakse Tallinnas esmaspÃ¤eval, 4.detsembril algusega kell 19.00 Pae tn 1 asuval kunstmuruvÃ¤ljakul ning vooru pÃµnevuslahingus kohtuvad Mainori KÃµrgkool ja Sotsiaal-Humanitaarinstituut. Tartu mÃ¤ngud toimuvad neljapÃ¤eval, 7.detsembril algusega kell 20.00 Tamme staadioni kunstmuruvÃ¤ljakul. SPORTNET

01.12.2006 15:15 (14.52) Tudengite talijalgpalliliigas peeti teise vooru kohtumisi [ERR Sport]

Tudengite talijalgpalli meistrivÃµistluste II vooru peasÃ¼ndmuseks kujunes Tartu Tamme staadioni valgustus, Ãµigemini selle puudumine. Tartu piirkonna keskses kohtumises Eesti MaaÃ¼likooli ja Tartu Ãœlikool Fauna II vahel seisul 2:1, mattus staadion teise poolaja keskel pimedusse. Kulus ligi 30 minutit ning taastus ainult pool valgustust. VÃµistkondade esindajate nÃµusolekul jÃ¤tkati viimast 8 minutit osaliselt valgustatud staadionil, kuid skoor enam ei muutunud ja Eesti MaaÃ¼likool sai tabelisse kirja 3 punkti. Teine vÃ¤ga vÃµimalusterohke ja tasavÃ¤gine mÃµÃµduvÃµtmine toimus KÃµrgema SÃµjakooli ning Tartu Ãœlikool Kehakultuur/Aramis vahel. Turniiril oma esimese kohtumise pidanud SÃµjakooli meeskonna eest suutis pÃ¤rast 2:2 lÃµppenud poolaega, teise poolaja esimesel minutil lÃ¼Ã¼a vÃ¤rava Riho Juurik, mis tagas neile napi 3:2 vÃµidu. Vooru viimases mÃ¤ngus ei olnud Eesti MaaÃ¼likooli II meeskonnast vastast Tartu Ãœlikool Faunale, kes vÃµttis turniirilt teise suureskoorilise vÃµidu, sedapuhku tulemusega 11:0. Tartu vÃ¤ljakute hirmuks on saamas faunakate rÃ¼ndaja Sander Lember - kui esimeses voorus sai mees hakkama hat-trickiga, siis see kord kanti tema nimele koguni 4 tabamust. Ãœhtlasi on ta 7 tabamusega kogu turniiri vÃ¤ravakÃ¼ttide edetabeli suverÃ¤Ã¤nne liider. II voorus oli mÃ¤nguvaba Tartu LennukolledÅ¾i meeskond. Tallinna piirkonnas kohtusid turniiri esimese ja teise aasta meistrid Tallinna Ãœlikool ning Sotsiaal-Humanitaarinstituut. Favoriitidele omaselt nÃ¤idati heatasemelist ning pÃµnevat mÃ¤ngu. Hoolimata, et veidi domineerivaks pooleks oli Tallinna Ãœlikool, lÃµppes kohtumine vÃ¤ravateta viigiga. Kuigi staadionikate pole veel talviselt libe, nÃµudis vÃµitluslik kohtumine ohvreid, kellele tuli abi osutada traumapunktis. Head esinemist jÃ¤tkas esimest aastat turniiril osalev Mainori KÃµrgkool, kes kohtumise teisel minutil jÃ¤i kÃ¼ll omavÃ¤ravast kaotusseisu, kuid lÃµi hiljem kuus vastuseta vÃ¤ravat ning vÃµttis Infotehnoloogia KolledÅ¾i vastu 6:1 vÃµidu. Tallinna TehnikaÃ¼likooli Metsikud Inglid said 1:1 lÃµppenud poolaja jÃ¤rel 4:2 jagu Sisekaitseakadeemiast ning neljandas kohtumises oli Eesti Mereakadeemia 7:0 parem Eesti Kunstiakadeemiast. Turniiri III vooru kohtumised peetakse Tallinnas esmaspÃ¤eval, 4.detsembril algusega kell 19.00 Pae tn 1 asuval kunstmuruvÃ¤ljakul ning vooru pÃµnevuslahingus kohtuvad Mainori KÃµrgkool ja Sotsiaal-Humanitaarinstituut. Tartu mÃ¤ngud toimuvad neljapÃ¤eval, 7.detsembril algusega kell 20.00 Tamme staadioni kunstmuruvÃ¤ljakul. ETV SPORTJalgpall

28.02.2007 05:18 (14.52) Tartu linn ohjeldab autoliiklust Toomemäel [ERR Uudised]

Tartu linn kavatseb koos Toomemäe suuremate kinnistuomanike Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga ohjeldada autoliiklust Toomemäel.Ühiselt tahetakse täpsustada ning kaardistada pargialal asuvatele hoonetele vajalikud parkimisalad ja autodega liiklemise teed. Neil teelõikudel, mis pole üldplaneeringu kohaselt autoliikluseks mõeldud, on kavas paigaldada pargikeskkonda sobivad tõkised, kirjutas Tartu Postimees."Sõidukite parkimine Toomel tuleb korrastada varakevadeks, et pargiala juba sel suvel parem välja näeks," ütle abilinnapea Anto Ili. Tartu linna ja Tartu Ülikooli esindajate ühisnõupidamisel oli juttu ka Toomemäe liiklusel ja heakorral silma peal hoidva pargivahi või kordniku palkamise vajadusest. Iili sõnul on linnal Euroopa rahade toel käsil suuremahuline Toomemäe rekonstrueerimise projekt, mille elluviimist alustati mullu sügisel.Linn tegeleb eeskätt pargi infrastruktuuri ja haljastuse uuendamisega. Toomemäe ajalooliste hoonete omanikuna on Tartu Ülikoolil käsil mitmed restaureerimisprojektid.

21.05.2007 12:00 (14.52) Kohus mõistis õigeks Tartu maasekretäri [ERR Uudised]

Tartu maakohus mõistis Tartu maavanema ülesandeid täitnud ning praeguse Tartu maasekretäri Tõnu Vesi õigeks talle esitatud süüdistuses riigihangete teostamise nõuete rikkumises.Kohus leidis, et Vesi ei rikkunud tahtlikult ühtegi süüdistuse aluseks olnud riigihangete seaduse sätet, teatas Tartu maakohus. Süüdistuse kohaselt korraldas Tõnu Vesi 2004. aasta kevadest kuni 2005. aasta juunini Tartu maakonna avaliku liiniveo riigihankekonkurssi selliselt, et hankel sai osaleda üksnes Tartu maakonna bussiliine teenindanud senine vedaja AS Tarbus, praeguse nimega GoBus.Riigihanke tulemusel sõlmis Tartu maavalitsus 2005. aasta suvel ainsana pakkumise esitanud Tarbusiga avaliku teenindamise lepingu. Süüdistuse järgi tekitas Vesi maavalitsusele 27,2 miljoni krooni suuruse varalise kahju. Selle summa võrra oli odavam hankes osaleda soovinud Harjumaa Liinide pakkumine.Süüdistusakti koostanud Lõuna ringkonnaprokurör Marge Püss saab seitsme päeva jooksul teatada apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. Apellatsiooniteate esitamisel teeb kohus tervikotsuse teatavaks 1. juunil.

08.12.2006 10:45 (14.52) Karikavõistluste favoriidid on Pere Leib ja Selver [Sportnet]

Sel nÃ¤dalavahetusel saab Tartus A.LeCoq spordimajas kaasa elada Eesti karikavÃµistluste otsustavatele mÃ¤ngudele. Eelringides on olnud mitmeid Ã¼llatusi ja nelja tugevama on jÃµudnud Tartu Pere Leib, Rakvere Aeroc, Selver ja Tartu Premium 7. Mida arvavad meeskondade peatreenerid pÃ¤ev enne poolfinaale? Selveri peatreener Avo Keel: Favoriidid on selgesti vÃ¤lja joonistunud - Tartu Pere Leib ja Selver. MÃµlemad peavad oma poolfinaalid vÃµitma, kuid lihtne ei saa see kindlasti olema. Premium 7 on oma ridasid tÃ¤iendanud kolme Pere Leiva mÃ¤ngijaga (Argo Arak, Ragnar PÃ¤hn ja Martin Ruul), kuid samas Pere Leib ise kindlasti haavatavam ning ega Rakvere, kes viimastes mÃ¤ngudes vÃ¤ga ilusat mÃ¤ngu nÃ¤idanud, tartlastele vÃµitu niisama kinkima lÃ¤he. Eks publik ootab kindlasti suurt Tallinn-Tartu vastasseisu finaalis, kuid Ã¼llatused pole kindlasti vÃ¤listatud. Tuleb vÃ¤ga huvitav ja pingeline nÃ¤dalalÃµpp- vÃµidav vÃµrkpall. Kindlasti tuleb Selver, muud ei saaks ma vastatagi, kuid eks kÃµik selgitatakse palliplatsil. Aeroci peatreener Mari Merirand: Kaotama ei lÃ¤he kindlasti keegi. Meie meeskonda kummitavad sel aastal mitmed vigastused. LÃ¤inud nÃ¤dalavahetusel sai taas vigastada pÃµhimÃ¤ngija Elia Lulla. Loodetavasti ta paraneb ja saab laupÃ¤eval poolfinaalis ikkagi osaleda. Meie mÃ¤ng ja tulemus sÃµltub suuresti just sellest, kellega me Tartu vastu platsile minna saame. Kui pÃµhikoosseis kohal siis on ka Ã¼llatused vÃµimalikud. Poolfinaalide vastasseisud on kindlasti vÃ¤ga pÃµnevad. Kuigi Premium 7 on enda ridasid tÃ¤iendanud, arvan, et Selver teise poolfinaali kindel favoriit. Esimese poolfinaali kohta midagi ennustama ei hakka, pÃ¼Ã¼ame anda endast parima ning eks siis nÃ¤ha kes finaali pÃ¤Ã¤seb. KarikavÃµitjaks 2006 pakun Selverit. Pere Leib on viimastes mÃ¤ngudes ebakindlam olnud ning eks sellel kÃµigel ka mingi pÃµhjus, kuid pall on Ã¼mmargune. Pere Leiva peatreener Urmas Tali: Poolfinaalid ongi selline etapp, kuhu vÃ¤lja on vÃµideldud ja kust tagasiteed enam pole. KÃµik panevad vÃ¤lja oma hetkeseisu parimad oskused, et jÃµuda finaali. Poolfinaalis lÃ¤hevad kÃµik vÃµitma. Ãœllatusi on olnud sel aastal mitmeid ja ega need ei pruugi veel lÃµppenud olla. Ãœllatusi vÃµib ikka juhtuda. KarikavÃµistlused ongi vÃ¤ga intrigeerivad. Rakvere on vÃ¤ga sÃ¼dikat esinenud ja vÃ¤ga nauditavaid mÃ¤nge nÃ¤idanud. Teises poolfinaalis osalev Premium 7 suutis veerandfinaalis vÃµita eelmise aasta finalisti Cargohuntersi ja see oli juba piisav Ã¼llatus. Premium 7-s osaleb mitu meistriliiga mÃ¤ngijat ning meeskonna mÃ¤ngumootoriks Kristjan Kais, kes meeskonnal niisama alistuda kohe kindlasti ei lase. Kindlasti tulevad vÃ¤ga huvitavad poolfinaalid, niiet arvan et publikul on mida vaatama tulla. Ennustamisega pole kunagi tegelenud, vÃµidab parim. Pere Leib korraldab jÃ¤rgmisel nÃ¤dalal Eurosarja alagrupiturniiri ja karikafinaalid on kindlasti selle peaprooviks. Peame olema juba head, et ennast ka seal tÃµestada. Tahame nÃ¤idata karikafinaalides ilusat ja vÃµitluslikku vÃµrkpalli. Premium 7 peatreener Rainer Vassiljev: Tulemas on vÃ¤ga huvitavad poolfinaalmÃ¤ngud. Kindlasti on favoriidid eurosarjades mÃ¤ngivad Selver ja Pere Leib, kuid eks meilgi ole omad vÃµimalused. Proovime kindlasti Selverile vastu hakata ja omalt poolt hambaid nÃ¤idata. Anname endast parima ja vaatame mis vÃ¤lja tuleb. Kaotama me kohe kindlasti ei lÃ¤he. Oluline, et mÃ¤ng oleks tasavÃ¤gine ja publikul oleks mida vaadata, sest ilusa mÃ¤ngu korral vÃµidab sellest â€žvÃµrkpallâ€. Kodus ootame ka suurt publikutuge. Teises poolfinaalis ei saa ka Pere Leival kindlasti lihtne olema, sest Aeroc vÃµib kindlasti Ã¼llatada. Praeguses olukorras on kÃµige kindlamalt mÃ¤nginud Selver, ehk nemad, kuid eks me Ã¼ritame nende tuju rikkuda. POOLFINAALID: 9.detsember 2006 Tartu A Le Coq SpordimajaKell 17.00: Tartu Pere Leib vs Aeroc RakvereKell 19.00: SELVER vs Premium 7 FINAAL: 10.detsember 2006 Tartu A Le Coq SpordimajaKell 14.00: poolfinaalide vÃµitjad KAUPO TORRO

25.05.2007 10:00 (14.52) 26. Tartu Rattarallil stardib rekordiliselt palju osalejaid [ERR Sport]

Praeguseks on ennast SEB Ãœhispanga 26. Tartu Rattaralli pikale 126 km distantsile kirja pannud 1580 ning lÃ¼hemale 61 km rajale 1626 inimest. Kokku on seega rajale minemas enam kui 3200 ratturit, mis on ligi pooltuhat rohkem kui aasta tagasi. Rattaralli peakorraldaja Indrek Kelgu arvates on tegemist Ã¼ldise tendentsiga, et inimesed hoolitsevad rohkem oma tervise eest. â€žSellel aastal oli vÃ¤ga osavÃµtjaterohke ka 37. Tartu Suusamaraton ning 25. Tartu Jooksumaraton. Samuti on hÃ¤sti lÃ¤inud paljudel teistel spordiÃ¼ritustel, mis kutsuvad tubadest ja kontoritest vÃ¤lja. Eestlane on ennast rohkem liigutama hakanud ning see on igati kiiduvÃ¤Ã¤rt,â€ selgitab Kelk. PÃ¼hapÃ¤evase rattavÃµistluse nÃ¤ol on tegemist ka Tartu NelikÃ¼rituse kolmanda etapiga, kuhu lÃ¤heb kahe eelmise mÃµÃµduvÃµtmise pÃµhjal liidrina soomlane Jani Peltotalo. Talle jÃ¤rgnevad tihedas konkurentsis Ulvar Pavlov LÃ¤Ã¤ne-Virumaalt ning Ivar Ivanov VÃµrust. Eelmise aasta tÅ¡empion Rait Pallo on kahe etapi jÃ¤rel 6. kohal. Tartu NelikÃ¼ritust on organiseeritud juba 8 aastat ning seni on alati Ã¼ldvÃµit jÃ¤Ã¤nud kodumaale. 26 Tartu Rattaralli start antakse pÃ¼hapÃ¤eval 27. mail kell 11 Turu tÃ¤naval, lÃ¼hema trassi valinud sÃµitjad pÃ¤Ã¤sevad rajale kell 13. RattasÃµidule on vÃµimalik ennast registreerida veel tÃ¤na ja homme kell 9-17 vÃµistluskeskuses Aura ujula parklas, internetis Tartu Maratoni kodulehekÃ¼ljel www.tartumaraton.ee tÃ¤na kella 17-ni ja Hawaii Expressi kauplustes tÃ¶Ã¶pÃ¤eva lÃµpuni. ETV SPORTJalgrattasport

27.05.2007 15:45 (14.52) 26. Tartu Rattaralli võitis poolakas Lukasz Podolski [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... Tänasel SEB Ühispanga 26. Tartu Rattarallil oli 126 km rajal parim poola rattur Lukasz Podolski ajaga 2:49:22. Tihedas lõpuheitluses kaotasid talle sekundiga Gediminas Bagdonas Leedust ja Olegs Melehs Lätist (2:49:23), kes said vastavalt teise ja kolmanda koha. Parima eestlasena oli Andrus Aug viies kaotades võitjale viie sekundiga. Eile esimesena Tartu GP 2007 lõpetanud Erki Pütsep sai kuuenda koha. Naiste arvestuses võitis Grete Treier ajaga 2:51:38, kes üldarvestuses jäi 67 kohale. Treierile oli see juba kolmas Tartu Rattaralli võit, varasemad pärinevad aastatest 2003 ja 2004. Estonian Cycling Weekend´i teise võistluspäeva 126 km rajale registreeris ennast 1655 maanteeratturit 12 riigist. Lühemale 61 km distantsile pani ennast kirja 1744 ratturit 8 riigist. Kõige kaugemad osavõtjad pärinesid USA-st, Austraaliast ja Luksemburgist. Kokku registreerus sõidule Lõuna-Eesti teedel rekordilised 3399 spordisõpra. Eesti tippratturitest asus starti eilsel SEB Ühispanga Tartu GP-l esikoha saanud Erki Pütsep, Allan Oras, Jaan Kirsipuu, Andrus Aug ning ratturite eliitsarjas PRO Tour pedaaliv Rene Mandri. Teistega läksrinda pistma ka eile Tartu GP viimasel ringil Pütsepale alla vanduma pidanud Caspar Austa ning linnasõidul kolmanda koha saanud Janek Tombak. Rattureid saatis kogu päeva jooksul päikesepaiste, mis kohati vaheldus kergete pilvedega. Kui enne võistlust ennustati pühapäevaks ka vihma ja kohati äikest, siis õnneks halb ilm rattureid ei kimbutanud. 2006 aastal osutus SEB Ühispanga 25. Tartu Rattarallil kiireimaks Alexander Khatuntsev, kelle võiduaeg oli napilt üle kolme tunni 3:00:38.9. Naistest oli eelmisel korral teistest üle täna võistlejate eesotsast startinud Laura Lepasalu. Eelmisel aastal oli pikem distants 133 km ning selle vallutas 1292 võistlejat. Lühema 69 km ringiga sai hakkama 1452 inimest. Sel korral rajal käinud eestlastest on varem võitnud näiteks Andrus Aug (2005), Jaan Kirsipuu (2004), Erki Pütsep (2003) ning Janek Tombak (2002). Täpsem info raja ja lõpuprotokollide kohta aadressilt www.tartumaraton.ee. SEB ÜHISPANGA TARTU RATTARALLI 2007

29.05.2007 20:00 (14.52) Eesti korvpallimeister on Tartu Ülikool/Rock [Sportnet]

SEB korvpalli meistriliiga tänavune finaalseeria BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/Rocki vahel lõppes kuue kohtumisega. Rock alistas Tallinnas Saku Suurhallis tiitlikaitsja sel hooajal juba viiendat korda ning 82:72 võiduga kindlustas endale seeria võidu 4:2. Viimati tulid tartlased meistriks 2004. aastal. Esimese veerandaja võitsid tartlased 27:17 ja olid ees ka poolajaks 45:32. Enne viimast veerandaega juhtis Rock 60:55.Seeriat 3:2 juhtiv Rock läks avaminutitel Bailey, Kullamäe ja Müürsepa korvidest ja vabavisetest ette 9:6, kuid Arbeti kolmene viigistas seisus 9:9. Oma lauas hästi tegutsenud Rock võttis aga üles uue rünnakuhoo ning pärast Bailey kaugviset juhiti 18:11. Veerandaja viimase rünnaku lõpetas samuti tartlaste ainus ameeriklane ning kindlustas tartlastele 10-punktilise eduseisu. Teise veerandaja alguses tabas Kalevit punktipõud ning Rock läks kolme ja poole minutiga Kullamäe ja Leppiku korvidest ette 32:17. Alles Kriisa kaks tabavat vabaviset äratasid võõrustajate rivi. Seisul 35:23 tartlastele, mängisid kalevlased mitu korda ühe mehe üksi korvi alla ning Keerles ja Arbet parandasid kaotusseisu kaheksale punktile, 30:38. Poolteist minutit enne poolajasireeni madistati palli pärast hulgakesi lausa põrandal ning olukord lõppes Viiaski tabava viskega korvi alt. 40:30 Rockile. Johnsoni ja Kikerpilli vabavisete järel oli seis 42:32. Viimase rünnaku sai endale Rock ning see lõpetati korrektselt - poolteist sekundit enne lõppu tabas Tein (pildil) kolmese ning kindlustas tartlastele võidu ka teisel veerandajal (18:15).Teist poolaega alustas lennukamalt Kalev - 12:2 spurt tõi tiitlikaitsja vaid kolme punkti kaugusele - 44:47. Raskel hetkel aitas Rocki Doronin, kes tabas pika rünnaku lõpuks kolmese. 2.30 enne veerandaja lõppu oli Rock ees 53:48, minut hiljem pärast Reedi korvi 55:50. Siis sai Rock hakkama viite punkti väärt rünnakuga, kui Tein viskas läbimurdest korvi, ei tabanud küll vabaviset, kuid lauapall saadi kätte ning Leppik sopsas kolmese seisuks 60:50. Kalevi viimase rünnaku lõpetas Johnson tabava kolmesega ja viimast veerandaega alustati Rocki eduseisus 60:55.Kalev jätkas tagaajamist ka viimase veerandaja alguses. Kolmandal veerandajal vigastada saanud Valmo Kriisa asemel Kalevi mängu juhtima tulnud Tanel Sokk lõpetas 2+1 rünnaku ning võõrustajate kaotusseis oli vaid kaks punkti, 61:63. Tartlaste peataoleku lõpetas Tein, kes tabas alt. Sokk ei jäänud võlgu, kuid Rocki järgmisel rünnakul tabas Müürsepp Reedi vastu poolhaagi.Neli minutit enne normaalaja lõppu vähendas Reed vabavisetest vahe veelkord kahele punktile (65:67) pärast seda, kui Müürsepp sai ameeriklast ohjates neljanda vea. Kikerpill näitas, et tema närvidele Saku Suurhalli täistribüünid ei mõju - kolmene tabas. Veel ühe korra sopsas alt Reed seisuks 67:70. Kikerpill viskas aga sisse teise kolmese järjest (74:67) ning 2.18 enne normaalaja lõppu oli Rocki võidukorv sündinud.Finaalseeria kõige kasulikumaks mängijaks nimetati Tanel Tein.SPORTNETEESTI MEESTE MEISTRIVÕISTLUSTE FINAALSEERIAD 1993 - 2007 1993: Tallinna Kalev - Tallinna Asto 2:0 87:86 (1:0), 96:83 (2:0) 1994: Tallinna Asto - Tallinna Baltika 2:1 84:87 (0:1), 81:68 (1:1), 78:74 la (2:1) 1995: Tallinna Kalev/AUMA - BC Tallinn 3:1 91:95 (0:1), 64:55 (1:1), 88:79 (2:1), 88:79 (3:1) 1996: Tallinna BC Kalev - KK Tartu 3:0 105:76 (1:0), 123:79 (2:0), 110:83 (3:0) 1997: BC Tallinn - Tallinna Baltika 3:1 86:88 (0:1), 70:68 (1:1), 111:81 (2:1), 94:76 (3:1) 1998: Tallinna BC Kalev - BC Tallinn 3:1 71:75 (0:1), 80:73 (1:1), 72:61 (2:1), 70:66 (3:1) 1999: BC Tallinn - Tallinna Nybit 3:0 100:81 (1:0), 82:64 (2:0), 69:65 (3:0) 2000: Tartu Ülikool/Delta - Tallinna BC Kalev 3:0 79:77 (1:0), 95:62 (2:0), 85:80 (3:0) 2001: Tartu Ülikool/Delta - Tallinna Ülikoolid/A.LeCoq 3:0 87:73 (1:0), 94:74 (2:0), 76:67 (3:0) 2002: Tallinna BC Kalev - Tartu Rock 3:2 72:84 (0:1), 88:75 (1:1), 92:85 (2:1), 80:94 (2:2), 91:87 (3:2) 2003: Tallinna BC Kalev - TTÜ/A.LeCoq 4:2 98:101 (0:1), 92:77 (1:1), 87:83 (2:1), 71:87 (2:2), 89:76 (3:2), 83:73 (4:2) 2004: Tartu Ülikool/Rock - EBS/Nybit 4:2 76:68 (1:0), 67:72 (1:1), 72:51 (2:1), 61:68 (2:2), 83:66 (3:2), 64:60 (4:2)2005: Tallinna Ehitustööriist - Tartu Ülikool/Rock 4:3 83:69 (1:0), 66:71 (1:1), 66:67 (1:2), 67;65 (2:2), 72:70 (3:2), 64:71 (3:3), 66:55 (4:3) 2006: BC Kalev/Cramo - TÜ/Rock 4:3 54:57 (0:1), 65:67 (0:2), 73:71 la (1:2), 80:51 (2:2), 69:68 (3:2), 55:72 (3:3), 69:68 (4:3)2007: TÜ/Rock - BC Kalev/Cramo 4:2 88:93 la (0:1), 75:74 (1:1), 75:74 (2:1), 88:68 (3:1), 74:78 (3:2), 82:72 (4:2

29.06.2007 22:30 (14.52) Tartu linna medali sai esimest korda soomlane [ERR Uudised]

Tartu päeval jagas linn medaleid teenete eest, esimese soomlasena pälvis Tartu medali Soome teaduskeskuse Heureka direktor Per-Edvin Persson, kes aitas rajada Tartu Ahhaa-keskust.Tartu medali said ka Lennart Jõela, Kuno Jürgenson ja Marika Mikelsaar, vahendas Aktuaalne kaamera. Koorijuht ja pedagoog Jõela on olnud mitme laulupeo üldjuht. Maaülikooli professor Jürgenson sai medali tehnikahariduse edendamise eest. Tartu Ülikooli professor Mikelsaar on üks neist, kes leiutasid bakteri lactobacillus fermentum ME-3. Mitmesugused kontserdid ja esinemised kestsid Tartu päeva puhul hilisõhtuni. Raekoja esimesel korrusel on reedest avatud infokeskus, kust saavad abi nii tartlased kui ka turistid. Tartu päeva tähistati viiendat korda.

23.08.2007 13:31 (14.52) 1. Tartu Rulluisumaratonil sõidab Tartu linnapea kõrval ka peaminister [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... 26. augustil sÃµidetaval SEB Ãœhispanga 1. Tartu Rulluisumaratonil asuvad Ã¼hes teistega starti ka Tartu linnapea Urmas Kruuse ning Eesti peaminister Andrus Ansip. Peakorraldaja Indrek Kelgu sÃµnul on tal hea meel tunnistada, et vÃ¤rske maraton pakub huvi lisaks tavainimestele ka kÃµrgematele juhtfiguuridele, kes tulevad rajale Ã¼hes sadade harrastussportlastega.â€žLoodame, et see toob erinevate spordiÃ¼rituste starti ka teisi tuntud isikuid ja avaliku elu tegelasi. Nende poolt Ã¼les nÃ¤idatav eeskuju tuleb kindlasti kasuks oma tervise eest hoolitsemise Ã¼le-Ã¼ldisele populariseerimisele," nendib Kelk. Praeguseks hetkeks on ennast SEB Ãœhispanga 1. Tartu Rulluisumaratonile Ã¼les andnud ligi 800 inimest ning lisaks kodumaistele uisutajatele on esindatud veel sÃµitjad USAst, LÃ¤tist, Leedust ja Soomest. RulluisupÃ¼hapÃ¤ev algab 26. augustil tasuta lasteÃ¼ritustega, mis viivad vÃ¤ikesed spordisÃµbrad 600m ja 3,4 km rajale. KÃµik tublid lÃµpetajad saavad finiÅ¡is medali ja diplomi ning nende vahel loositakse vÃ¤lja auhinnad SEB Ãœhispanga 1. Tartu Rulluisumaratoni koostÃ¶Ã¶partneritelt. LÃ¼hem TillusÃµit algab Tartus Narva mnt-JÃ¤nese tÃ¤nava ristis pÃ¼hapÃ¤eval kell 11.00 ning Minimaraton stardib kell 11.30. LasteÃ¼ritustele saab ennast registreerida tund enne algust kohapeal vÃµi veebiaadressilwww.tartumaraton.ee. Rulluisumaratoni 16 km sÃµidule antakse lÃ¤he Narva mnt-JÃ¤nese tÃ¤nava ristis kell 12.30 ning pikemale 38 km distantsile pÃ¤Ã¤seb kell 14.00. Klubi Tartu Maraton paneb kÃµigile sÃ¼damele, et nii lapsed kui ka tÃ¤iskasvanud kannaksid rulluisutades kaitsmeid. Kiivri kandmine on vÃµistlusel kohustuslik. Lisainfo: www.tartumaraton.ee SEB ÃœHISPANGA 1. TARTU RULLUISUMARATON

14.09.2007 11:15 (14.52) 10. Tartu Rattamaraton lööb osavõturekorditega [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... SEB Ãœhispanga 10. Tartu Rattamaratoni pikale 87 km vÃµistlusele on ennast praeguse seisuga kirja pannud 2868 ratturit ning lÃ¼hemale 40 km distantsile 1586. Seega on pÃ¼hapÃ¤eval Tehvandi spordikeskuse staadionilt startimas kokku 4454 maastikuratturit, mis on parim tulemus lÃ¤bi aegade. Eelmisel aastal lÃ¤bis 87 km raja 2491 ning 40 km raja 1393 sÃµitjat, mis muudab juurdekasvu pÃ¤ris mÃ¤rkimisvÃ¤Ã¤rseks. Klubi Tartu Maratoni sekretariaadi juhataja Aet Nurga sÃµnul on osavÃµtunumbrid roninud Ã¼lespoole juba viimased viis aastat ning tÃ¤navune rekordtulemus oli ette aimatav. â€žLoomulikult on meil kÃµigil hea meel, et sport jÃµuab aina enam massidesse ja inimesed leiavad tee ka meie rattaradadele. LÃµppkokkuvÃµttes vÃµidavad sellest ju kÃµik", lausub Nurk. JuubelihÃµngulise rattamaratoni pika distantsi start antakse pÃ¼hapÃ¤eva hommikul kell 10.00 ning orienteeruv vÃµitja finiÅ¡iaeg on 12.50. LÃ¼hemale trassile saavad spordisÃµbrad asuda kell 13.00. VÃµistlusele saab ennast registreerida veel kuni tÃ¤nase tÃ¶Ã¶pÃ¤eva lÃµpuni lÃ¤bi interneti aadressil www.tartumaraton.ee ning Hawaii Expressi kauplustes Ã¼le Eesti. Uuendusena saab oma nime Ã¼les anda tÃ¤na ning homme (kl 17.00-ni) Tartu Raekoja platsil asuvas Rattamaratoni telgis, kus toimub ka juba registreerunutele stardinumbrite vÃ¤ljastamine. PÃ¼hapÃ¤eval sÃµidutavad lÃ¤htepaika rattureid eribussid, mis vÃ¤ljuvad 87 km starti Tartu Vanemuise alumisest parklast kell 7:15 ja Elva finiÅ¡iparklast 7:45 ning 40 km starti samuti Tartu Vanemuise alumisestparklast kell 10:15 ja Elva finiÅ¡iparklast 10:45. Elvast tagasi OtepÃ¤Ã¤le ja Tartusse vÃ¤ljuvad tasuta bussid Hellenurme maantee Ã¤Ã¤rsest parkimiskohast. Jalgrattaga bussi ei lubata, sÃµiduvahendite tarvis on peatustes spetsiaalsed veoautod. Klubi Tartu Maraton soovitab kÃµigil ratturitel heita enne starti tulekut pilk ilmaennustusele ning riietuda sellele vastavalt. Lisainfo: www.tartumaraton.ee KLUBI TARTU MARATON

09.08.2007 14:30 (14.52) Täna peetakse kaheksa karikamängu [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... NeljapÃ¤eval, 9. augustil peetakse Eesti 2007/2008. aasta jalgpallikarikavÃµistlustel kaheksa 1/32-finaali kohtumist. Platsile tulevad ka kuus Esiliiga meeskonda. Kristiine JK (IV) - FC Elva (EL), Kalevi kunstmuruvÃ¤ljak Kristiine JK juhendaja Jaanus Reitel: â€žEeldatavasti on selle paari tugevam vÃµistkond FC Elva, kes mÃ¤ngib Esiliigas. Ometi ei tÃ¤henda see, et juba enne mÃ¤ngu neile vÃµidu annaksime. Pall on Ã¼mmargune ja kÃµike vÃµib juhtuda.â€ Neljandas liigas palliva Kristiine vÃµistkonna mÃ¤ngija Hendrik PÃµldoja: â€žKindlasti tuleb raske mÃ¤ng, kus mÃµlemad meeskonnad peavad vÃµidu nimel palju vaeva nÃ¤gema. Saame nÃ¤ha, kui suur on erinevus esimese ja neljanda liiga taseme vahel.â€œ FC Elva peatreener Dmitri Ustritski: â€žPeame mÃ¤ngima niimoodi, et pÃ¤rast mÃ¤ngu hÃ¤bi ei oleks!â€ Elva poolkaitsja Kaarel KivimÃ¤gi: â€žSeda klubi peame kindlasti vÃµitma, muidu pole Ã¼ldse mÃµtet edasi mÃ¤ngida!â€ Ã¤ngu kohtunikeks on Kaupo Ã•ismaa, Roland Meritee ja Tarvo KÃ¤rgenberg. Tallinna FC Flora II (EL) - Trummi SK (IV), A. Le Coq Arena I muruvÃ¤ljak â€žVastane on tundmatu, kuid Ã¼ritame nÃ¤idata ilusat mÃ¤ngu ja sarjas edasi pÃ¤Ã¤seda,â€œ lausus FC Flora II peatreener Ivo Lehtmets. â€žVÃµitma peame, sest edasi peame saama, kas halva vÃµi heaga,â€œ lisas Flora duubelrivistuse rÃ¼ndaja Alo Dupikov. Trummi SK mÃ¤ngiv treener ja kapten Raivo Seema: â€žOleme loosiga igati rahul, sest kohtume Eesti esinduslikuma ja vÃµimsama klubi baasmeeskonnaga. Saame amatÃ¶Ã¶ridena nuusutada profimeeste taset ja tÃ¶id-tegemisi. MÃ¤ngima lÃ¤hme kindlasti kaitsvalt. Ehk Ãµnnestub ka kontrarÃ¼nnakutel oma vÃµimalusi luua.â€œ Trummi SK mÃ¤ngija Erko Kookla: â€žPall on Ã¼mmargune ja inimesed oleme kÃµik Ã¼htemoodi. Loodame penaltiteni vÃ¤lja jÃµuda, sest oleme neid palju harjutanud ja siis on pinge vastastel ja meil eelis.â€œ Peakohtunikuks on Silver KÃµiv ning abikohtunikeks Sergei KuzmitÅ¡ev ja Marek Aadussoo. Tartu VÃ¤lk 494 (EL) - Tallinna JK Jalgpallihaigla (IV), Tartu Annelinna kunstmuruvÃ¤ljak â€žSuhtume vastasesse lugupidavalt. Loodan kasutada tavalise liigamÃ¤nguga vÃµrreldes natuke erinevat koosseisu,â€œ selgitas Tartu klubi peatreener Hillar Otto. â€žOlen rahul, et loosiga tuli vastaseks jalgpallist palju hooliv vÃµistkond,â€œ lisas tartlaste poolkaitsja Taavi Vellemaa. JK Jalgpallihaigla treener Priit KÃ¼bar: â€žMÃ¤ng ei saa kindlasti kerge olema, kuid alla me kergelt ka ei anna.â€œ â€žKuna JK Jalgpallihaigla selleaastane eesmÃ¤rk on karikasarjas hÃ¤sti esineda, siis oleme juba pikalt selleks kohtumiseks valmistunud ning veetnud unetuid Ã¶id mÃ¤nguvideotelt tartlaste nÃµrku kohti otsides,â€œ sÃµnas Madis HallimÃ¤e. â€žEt VÃ¤lgu vÃµimsus on heitlik, on vÃµidu vÃµti imelihtne â€“ tuleb vastasest rohkem vÃ¤ravavÃµrku sahistada.â€œ MÃ¤ngu peakohtunik on Elar Tarkus ning abikohtunikud Alik SÃ¤de ja Silver Sepp. MÃ¤ngukeelu all on VÃ¤lk 494 mÃ¤ngija Aleksei Mamontov. Kuusalu JK Rada (II) - Viljandi JK Tulevik II (EL), Kuusalu KK staadion Kuusalu JK Rada treener Sander Piibemann: â€žEelmisel hooajal komistasime 1/32-finaalis Ã¼llatuslikult mÃ¤ngus Esiliiga meeskonnaga, sel aastal proovime viga vÃ¤ltida ning vÃµtame vastast tÃµsisemalt.â€œ Kuusalu mÃ¤ngija Risto Roos: â€žMeie kaks viimast liigamÃ¤ngu on meeskonnale kÃµvasti enesekindlust lisanud. Siinkandis vÃ¤hetuntud Viljandi Tuleviku tundmatut duublit ei pelga. Ãœhtlasi kutsun kÃµiki Rada fÃ¤nne hoolimata tavapÃ¤ratust mÃ¤nguajast staadionile â€“ tulge mÃµlemad!â€œ JK Tuleviku duubelvÃµistkonna peatreener Aivar Lellevere: â€žKindlasti ei tohi seda mÃ¤ngu kergelt vÃµtta.â€œ Poolkaitsja Mark Orav: â€žEi tahaks kehvemini esineda kui eelmistel karikavÃµistlustel (JK Tulevik II jÃµudis poolfinaali), seega peame kindlasti jÃµudma jÃ¤rgmisse ringi.â€œ MÃ¤ngu kohtunikeks on Mart Martin, Gunnar Nuuma ja Heiki Luik. NÃµmme JK Kalju (EL) - JK SillamÃ¤e Kalev (EL), Hiiu kunstmuruvÃ¤ljak JK Kalju peatreener Fredo Getulio: â€žSillamÃ¤e pole ilma asjata tabeli tipus, eelmist mÃ¤ngu kontrollisime meie, aga vÃµidupunktid lÃ¤ksid SillamÃ¤ele.â€œ RÃ¼ndaja Andrus Mitt: â€žLÃ¼Ã¼a on vaja vÃ¤hemalt kaks vÃ¤ravat, Ã¼ks eelmise mÃ¤ngu eest ja teine karikamÃ¤ngu eest.â€œ SillamÃ¤e klubi peatreener Vadim DobiÅ¾a: â€žJK Kalju vÃµistkond tugevdas tublisti oma ridu, aga see on karikamÃ¤ng ja ette ei oska midagi arvata. MÃ¤ng tuleb raske rohkem vaimses mÃµttes kui fÃ¼Ã¼silises.â€œ Poolkaitsja Albert Taar: â€žJK Kalju tahab arvatavasti revanÅ¡i, aga meie mÃ¤ngime oma mÃ¤ngu, kuigi teame, et Kaljul on kodustaadioni eelis.â€œ MÃ¤ngu kohtunikeks on Hannes Kaasik, Aivar Gutmann ja Hannes Reinvald. ÃœlejÃ¤Ã¤nud 9. augusti mÃ¤ngud: 19.00 Tallinna FC Hansa United (III) - FC Haiba (III), MÃ¤nniku kunstmuruvÃ¤ljak19.00 Narva JK Trans II (II) - Virumaa JK Rakvere (II), Narva Kalevi staadion 20.30 Tallinna Eurouniv FC (IV) - KiviÃµli Tamme Auto (II), Kalevi kunstmuruvÃ¤ljak JÃ¤rgmised mÃ¤ngud: TeisipÃ¤ev, 14. august18.00 Tartu Quattromed (IV) - Tallinna FC Flora (ML), Tartu Annelinna kunstmuruvÃ¤ljak18.00 FC OtepÃ¤Ã¤ (IV) - Tartu JK Maag Tammeka III (II), KÃ¤Ã¤riku staadion18.30 Narva JK Trans (ML) - Tallinna FC Ãœhinenud Depood (III), Narva Kreenholmi staadion18.30 FCF Paide linnameeskond (II) - PÃ¤rnu JK Vaprus (ML), Paide ÃœhisgÃ¼mnaasiumi staadion19.00 Tallinna JK Piraaja (II) - Viljandi JK Tulevik (ML), Sportland Arena20.45 Tallinna FC EBS Team (III) - Kehra JK Tempori (IV), Kalevi kunstmuruvÃ¤ljak KolmapÃ¤ev, 15. august18.00 Maardu Esteve (III) - Tallinn United FC (IV), Maardu staadion18.00 Tabasalu Palliklubi (II) - Tallinna FC Reaal (IV), Tabasalu staadion18.45 Tallinna Operi JK (III) - Tartu JK Maag Tammeka (ML), MÃ¤nniku kunstmuruvÃ¤ljak19.00 FC Lelle (IV) - Valga FC Warrior (EL), Lelle staadion NeljapÃ¤ev, 23. august18.45 Tallinna FC Twister (IV) - SK Tallinna Sport (III), Kalevi kunstmuruvÃ¤ljak19.00 FC Klooga (II) - Tartu JK Maag Tammeka II (EL), Laagri kunstmuruvÃ¤ljak TeisipÃ¤ev, 28. august18.00 Tallinna FC Levadia (ML) - Tallinna FC AnÅ¾i (III), Kadrioru staadion KolmapÃ¤ev, 29. august18.00 JK Rock&Roll (IV) - JK Tallinna Kalev (ML), Kambja staadion EESTI JALGPALLI LIIT

24.09.2007 18:15 (14.52) Tartu turniiri võitis Poliurs [Sportnet]

Siia tuleb lühitutvustus... Tartu Pere Leib korraldas 21.- 23.septembrini A.LeCoqi spordihoones hooajaeelse turniiri, millel lisaks kodumeeskonnale osalesid veel Poliurs/Biolars (Läti), SK Riga (Läti) ja Sollentuna Volley (Rootsi).Poliurs, kes oli turniirivõidu kindlustanud juba teisel mängupäeval, võitis ka kolmanda mängu - Sollentuna Volley alistati tulemusega 3:1. Päeva keskses kohtumises Tartu Pere Leiva ja SK Riga vahel sai ka natuke põnevust tunda. Esimene geimivõit läks kindlalt lätlastele. Tartu mängumootor ei käivitunudki ja kaotusnumbrid olid 12:25. Teises geimis muutis peatreener asetusi ja mängijaid ning mängupilt muutus oluliselt. Viigiseisult 22:22 tegid aga tartlased paar lihtsat eksimust ja geim Riiale 25:22. Kolmandas geimis läks Tartu kohe juhtima ja hoidis turvalist eduseisu kuni numbriteni 22:18. Seejärel said lätlased kolm punkti järjest ja kolmas geim venis oodatust pikemaks. Närvesööva geimi võitsid siiski lätlased 29:27 ja kogu mängu 3:0. Head meelt tegi see, et geim geimilt läks mängupilt järjest paremaks. Kolmas geim oli sisuliselt Pere Leiva oma, kuid järjekordsed lihtsad eksimused jätsid oma jälje. Turniiritabel: 1. Poliurs/Ozolnieki 3 võitu2. SK Riga 2 võitu3. Tartu Pere Leib 1 võit4. Sollentuna Volley 0 võitu Järgmise kontrollkohtumise peab Tartu Pere Leib 27. septembril kell 17.00 Tallinnas Selveri meeskonnaga. Loodetavasti on siis rivis Tartu turniirilt haiguse ja vigastuse tõttu eemale jäänud Marek Pihlak ja Toni Kankaanpää. WWW.SKDUO.EE

18.11.2007 21:46 (14.52) Tallinna-Tartu maantee rahastamises puudub selge kokkulepe [ERR Uudised]

Majandusministeeriumil ja rahandusministeeriumil puudub selge kokkulepe, kuidas täpselt Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist rahastama hakatakse.Neljapäeval läheb valitsuskabinetti majandusminister Juhan Parts, kaasas detailne plaan, kuidas ja milliste vahenditega ehitada Tartu maantee Mäo ristini neljarealiseks. Ehkki Tartu maantee ehitus on kirjas koalitsioonileppes, võivad juba märgatavad ebakõlad võimuliidu otsuse langetamisel tõsiselt tülli pöörata, vahendas ETV saade Aeg luubis.Reedel teatas Isamaa ja Res Publica liit oma liikmetele, et valminud on lahendus, mis võimaldab ehitada Tallinna-Tartu neljarealise maantee nii, et riigi tugi- ja kohalike maanteede rahastamine ei kannata. Teiste maanteede rahastamise säilimine on üks argument, mis kõlab nii rahandus -kui ka majandusministri suust.Rahandusminister Ivari Padar ei suuda aga öelda, milline saab olema konkreetne finantseerimisskeem ja kui suur osa kütuseaktsiisidest laekuvast rahast Tartu maantee ehitamiseks suunatakse."Kummastav on kuulda, et väga konkreetsetest numbritest räägitakse," ütles Padar. "Majandusministeerium pole oma lõplikke proportsioone toonud. Meil on ELi rahad ja on aktsiisirahad, paika on täiesti panemata, millistes proportsioonides asi toimub."Majandusministeerium ütles, et rahastamisskeemi on juba viis kuud arutatud ning selles osas ka rahandusministriga kokku lepitud. Padariga on Partsi sõnul kokku lepitud ka see, et Tallinna-Tartu maantee ehitamise rahastamisel võib kasutada sildfinantseerimist ehk raha kasutamist riigireservist ning tulevaste aktsiisilaekumise arvelt maksatakse reservist võetud raha hiljem tagasi. "Niikaua kuni pole konkreetset ettepanekut majandusministeeriumist, niikaua pole meil ka mingite muude rahadega apelleerimiseks mingisugust alust. Me vaatame, mida on võimalik teha nende rahade raames, mis meil olemas on," lausus Padar.Valitsuserakondade koalitsioonileppes on kirjas, et aastaks 2012 on Tartu maantee kuni Mäoni neljarealine ehk juurde on ehitatud umbes 60 kilomeetrit uut teed. Hinnanguliselt läheb tee ehitamine maksma viis kuni kuus miljardit krooni.

21.12.2007 10:15 (14.52) Tartu Maratonile on registreerunud ligi 3800 suusatajat [Sportnet]

17. veebruaril 2008 sÃµidetakse jÃ¤rjekorras 38. Tartu Maraton, kuhu on ligi kaks kuud enne starti registreerunud peaaegu 3800 sÃµitjat. Tegemist on viimaste aastate parima tulemusega. Klubi Tartu Maratoni sekretariaadi juhi Aet Nurga sÃµnul oli eelmisel aastal selleks ajaks registreerinuid veidi Ã¼le 3000, seega ollakse enam kui pooletuhande spordihuvilisega plusspoolel: "Loodetavasti vihjab see huvi suurenemisele suusatamise vastu ning maratonirajale tuleb kokku viimaste aastate kÃµige suurem sÃµitjaskond," avaldab Nurk lootust. Eelmisel aastal registreerus Tartu Maratoni starti veidi Ã¼le 4700 sportlase, kellest jÃµudis finiÅ¡ijooneni 4168. Alates 2001-st aastast on osalejate arv pidevalt liikunud Ã¼lesmÃ¤ge ning iga uus Tartu Maraton on kogunud enam sÃµitjaid kui eelmine. Tartu Maratoni nÃ¤ol on tegemist Eesti suurima talispordiÃ¼ritusega, mida korraldab Klubi Tartu Maraton. Mainitud vÃµistlus kuulub maailma parimate suusatajate jaoks tÃ¤htsaimasse maratonisarja FIS Marathon Cup ning maailma suurimaid suusamaratone Ã¼hendavasse sarja Worldloppet. Uko Urb, Tartu Maraton

02.02.2008 10:15 (14.52) Tartu rahu aastapäeva üritused [ERR Uudised]

Täna, 2. veebruaril tähistatakse Tartu rahu 88. aastapäeva, sel puhul toimuvad üle Eesti mitmesugused üritused.Kell 11.00 - Tartu rahu kõnekoosolek TartusKell 12.00 - Teaduste Akadeemia saalis annab IRL-i esimees Mart Laar üle IRL-i rahvuspreemiadKell 12.00 - Filmiretk "90 aastat Eesti Vabariiki" Tartu Raatuse gümnaasiumisKell 12.00 - Ajalookonverents "02. veebruar 1988 Tartus. Vastasseis."Kell 12.00 - Tartu rahu 88. aastapäeva tähistamine eesti koolinoortele Vanemuise teatri väikeses majasKell 16.00 - Võru kultuurimajas Kannel Tartu rahu aastapäeva kontsert-aktusKell 17.00 - Küünlapäeva kontsert Eesti Rahva Muuseumi näitusemajasKell 18.00 - Tartu rahu 88. aastapäeva jumalateenistus Nõmme Rahu kirikusKell 19.00 - Tartu rahulepingu sõlmimise 88. aastapäevale pühendatud pidulik kontsert Tartus

15.02.2008 14:15 (14.52) Järgmise aasta Tartu Maratoniks määrati soodustused [Sportnet]

MTÜ Klubi Tartu Maratoni nõukogu otsustas ärajäänud suusamaratoni tõttu kanda täiendavaid majanduslikke vahendeid järgmise Tartu Maratoni eelarvesse, mis sõidetakse 15. veebruaril 2009. Ärajäänud 38. Tartu Maratonile registreerunud ja osalustasu maksnud suusatajatele kehtib järgmiseks suusamaratoniks soodushind 185 krooni 31km distantsile ja 300 krooni 63km distantsile. Sellele allahindlusele lisandub veel näiteks pensionäridele ja alla 18-aastastele 50% soodustus. Märgitud summade alusel saab ennast kirja panna kuni esimese registreerimisvooru lõpuni. Ühtlasi teatab Klubi Tartu Maraton, et selleks nädalavahetuseks planeeritud tasuta lasteüritused lükkuvad edasi ja paremate lumeolude saabudes viiakse need kindlasti ka läbi. Hetkel toodetakse Tähtvere Spordipargis hoolega kunstlund ning külma ilma püsides saavad suusaringid oluliselt talvisema ilme. Samuti on plaanis ärajäänud Tartu Maratoni trassile lükata suusajäljed sisse nii pea kui ilmaolud seda võimaldavad. Valminud rajast ja lasteüritustest antakse teada Klubi Tartu Maratoni koduleheküljel ja massimeedias. Klubi Tartu Maraton

26.02.2008 21:15 (14.52) Tartu Ãœlikooli Narva kolledÅ¾i uus Ãµppehoone saab ehitusloa [ERR Uudised]

Tartu Ãœlikool ja Narva linnavalitsus allkirjastasid hea tahte lepingu, mille kohaselt vÃ¤ljastab linnavalitsus Narva kolledÅ¾i uue Ãµppehoone ehitusloa ning pooltel pole teineteisele rahalisi pretensioone.Leping vÃµimaldab lÃµpetada kohtuvaidlused ja annab vÃµimaluse Tartu Ãœlikooli Narva kolledÅ¾i edasiseks arenguks, vahendas "Aktuaalne kaamera".2005. aasta juuli lÃµpus tehti Narva raekojas teatavaks Tartu Ãœlikooli Narva kolledÅ¾i uue Ãµppehoone arhitektuurikonkursi tulemused. VÃµitis noorte arhitektide Katrin Koovi, Siiri Vallneri ja Indrek Peili projekt "Vihm". KolledÅ¾i uus Ãµppehoone kavandati sÃµjas hÃ¤vinud BÃ¶rsihoone asemele. Euroopa Liidu struktuurifondide toel rajatav hoone pidi valmima 2007. aasta septembriks. Ãœlikool korraldas BÃ¶rsihoone asukohas mahukad uuringud. Praegu on Narva raekoja kÃµrval suur auk, kuna Narva linnavÃµimud tÃ¼histasid kord juba vÃ¤lja antud ehitusloa. Ãœlikool andis linna kohtusse ja mÃ¶Ã¶dunud aasta lÃµpus leidis Tartu halduskohus, et piirilinna vÃµimude kÃ¤itumine polnud seadusega kooskÃµlas, sest uue hoone projekt vastas nii muinsuskaitse eritingimustele kui ka detailplaneeringule."No ega selles, et me uue hoone saame, selles me oleme kogu aeg kindlad olnud, aga see aeg, mis on kaotsi lÃ¤inud, sellest on kahju," rÃ¤Ã¤kis Tartu Ãœlikooli rektor professor Alar Karis. "Ma loodan, et see hea tahte leping, mille me tÃ¤na alla kirjutame, ka jÃµustub, nii et me oma kolledÅ¾i ehitamisega siin alustada."Rektor Karise sÃµnul on aru saadud, et kohtuvaidlustega pole vÃµimalik ei linna arendada ega head haridust anda. Tartu Ãœlikooli olemasolu Narvas on linna arengu jaoks oluline, kuna see aitab linna arengule kaasa, Ã¼tles Karis. Kuigi kolledÅ¾i uue hoone ehitamine on veninud, ei ole see siiski tÃ¤hendanud seda, et kolledÅ¾ oleks kavandanud Narvast lahkumist."Siis me oleksime pÃ¼Ã¼dnud leida teisi vÃµimalusi, mis on vÃµib-olla kallimad, aeganÃµudvamad, aga see, et Tartu Ãœlikool, mis on 1999. aastast siin kolledÅ¾i nÃ¤ol olemas, jÃ¤rsku otsustab lahkuda - ma arvan, et see lootus ei ole Ãµigustatud," Ã¼tles Karis.Narva linnapea Tarmo Tammiste sÃµnul leiab pikaks ajaks venima jÃ¤Ã¤nud protsess lÃµpuks lahenduse."Selles lepingus on fikseeritud see, et me ei kÃ¤i enam kohut ja me ei esita teineteise vastu enam mingeid nÃµudmisi ja proteste, vaid tegeleme sellega, et Narva linna saaks ehitaud uus kolledÅ¾i hoone ja kolledÅ¾ jÃ¤tkaks oma tegevust siin," kinnitas linnapea.Uus Ãµppehoone lÃ¤heb maksma vÃ¤hemalt 140 miljonit krooni.

17.03.2008 13:45 (14.52) Tartu Spring Cupil võidutsesid lätlased [ERR Sport]

Tartus peeti lÃ¤inud nÃ¤dalavahetusel noorte (s 1991. aastal ja hiljem) korvpalliturniiri Tartu Spring Cup 2008. Esikohta otsustanud mÃ¤ngus alistas Riga Keizarmezs pÃ¼hapÃ¤eval teise LÃ¤ti meeskonna Cesise spordikooli. Kui turniiri alguse mÃ¤ngud nÃ¤itasid, et turniiri vÃµitjasoosikuks vÃµib kerkida Tartu Rocki vÃµistkond, keda oli tugevdatud 1990. a. sÃ¼ndinud mÃ¤ngijatega, siis teise pÃ¤eva eelviimases kohtumises lÃµi kaardid segamini Riia meeskond, kes vajas finaalipÃ¤Ã¤suks 13-punktist vÃµitu Rocki Ã¼le. VÃµit saavutati suure varuga - tartlased purustati seisuga 81:59. Finaalivastaseks tÃµusis Keizarmezsi poistele Aivars Stankevicsi juhendatav meeskond Cesisest, kes muide alistasid turniiri avapÃ¤eval Riia vÃµistkonna seisuga 83:67, kuid kaotasid omakorda Rockile 70:80. Kolme meeskonna vahel tekkinud "surnud ringis" saigi Rockile saatuslikuks suur allajÃ¤Ã¤mine Riiale. Kahe esimese pÃ¤evaga said sel korral mÃ¤ngud lÃ¤bi vÃµÃµrustajatele Kuremaa spordikool/Tartu Salva meeskonnast, kes esines valdavalt 1992. a. sÃ¼ndinud poistega. Kui periooditi nÃ¤idati rahuldavat mÃ¤ngu, siis lÃµpuks tuli taanduda vastaste fÃ¼Ã¼silise Ã¼lekaalu ees. Parimat mÃ¤ngu nÃ¤idatigi turniiri viimases kohtumises hilisema finalisti Cesise vastu, kellele vannuti alla alles lÃµpusekunditel seisuga 71:77. Turniiri ehk suurim Ã¼llatus sÃ¼ndis pÃ¼hapÃ¤evases pronksimÃ¤ngus, kus Kedainiai SM-Pikenrolas dikteeris algusest peale sÃ¼ndmuste kulgu Tartu Rocki vastu ning kolmanda koha auhinnad viidi seekorda Leedumaale. MÃ¤ngu lÃµpptulemuseks jÃ¤i 67:65. Esikohta otsustavas matÅ¡is jagus vÃµrdset heitlust pea lÃµpuni, vaid viimastel minutitel sundisid riialased Guntis Endzelisega treeneripingil teise LÃ¤ti meeskonna poisid taanduma, alistades Cesise spordikooli seisuga 73:57. LaupÃ¤eva Ãµhtupoolikul Nivea ja AND1 auhindadele toimunud 3-punkti viskevÃµistluses vÃµistkondadele ei andnud teistele mingit sÃµnaÃµigust Kuremaa SK/Tartu Salva mÃ¤ngijad Marko Velt ja Sven Kaldre, kes saavutasid parima tulemuse nii eelringis kui ka finaalis Kedainiai poistega konkureerides. KolmepÃ¤evase turniiri kokkuvÃµtteks valitud All Stars viisikusse kuulusid seekord: Marko Velt (Kuremaa SK/Tartu Salva), Harijs Rubenis ( Riga Keizarmezs), Martins Vinavos (Cesis spordikool), Tomas Vasiliunas (Kedainiai Pikenrolas), Rendijs Gzibovskis (Riga Keizarmezs). VÃµitjaid ning parimaid mÃ¤ngijaid autasustas Eesti hetke edukaima korvpallimeeskonna Tartu Rocki peatreener Ãœllar Kerde. ETV SPORTKorvpall

18.04.2008 11:00 (14.52) Tartu Jooksumaratonile on registreerunud juba üle 1700 spordisõbra [ERR Sport]

11. mail OtepÃ¤Ã¤lt startivale 26. Tartu Jooksumaratonile on registreerunud 1730 inimest 8 riigist. Klubi Tartu Maratoni sekretariaadi juhi Aet Nurga sÃµnul pannakse ennast kirja veidi aktiivsemalt kui eelmisel aastal. â€žLoodame Ã¼hes lastejooksudega koguda sportima enam kui 3000 huvilist,â€œ lisab Nurk. Tema sÃµnul on seatud siht reaalne arvestades tervisespordi populaarsuse tÃµusu viimastel aastatel. 26. Tartu Jooksumaraton pakub kahte distantsi. Pikem on 23 ning lÃ¼hem 10 kilomeetrit pikk. MÃµlemad trassid vÃµib lÃ¤bida ka kepikÃµndi harrastades. Eelmisel aastal lÃµpetas Tartu Jooksumaratoni pikema distantsi 1157 ning lÃ¼hema 650 jooksjat. Tegemist oli lÃ¤bi aegade parima tulemusega. TÃ¤na on Ã¼htlasi viimane vÃµimalus registreerida ennast vÃµistlusele soodsaima hinnaga. 23 km sihtival sportlasel tuleb investeerida 250 krooni ning 10 km jÃµukohaseks pidajal 150 krooni. PensionÃ¤ridele ja alla 18-aastastele kehtib lisaks 50% soodustust. Oma nime saab Ã¼les anda Klubi Tartu Maratoni kodulehel www.tartumaraton.ee, Hawaii Expressi kauplustes ning Klubi Tartu Maratoni kontoris, Laulupeo pst. 25, Tartu. Lisaks on kÃµik oodatud 28. aprillil Ã¼histreeningule, mis vÃµimaldab enne pÃµhivÃµistlust oma vormi kontrollida ja mÃ¤rgitud radadel sportida. Huvilised saavad lÃ¤htepaika tasuta bussiga, mis vÃ¤ljub Tartust Vanemuise teatri alumisest parklast kell 17.30. Start antakse Elva Tervisespordikeskusest kell 18.30. ETV SPORTKergejõustik

06.05.2008 09:15 (14.52) Nädala lõpus toimub rahvarohke Tartu Jooksumaraton [ERR Sport]

11. mail stardib Tehvandi Spordikeskuse staadionilt 26. Tartu Jooksumaraton, mis viib ligi 3000 jooksjat ja kepikÃµndijat kaheksast riigist LÃµuna - Eesti radadele. Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimehe Indrek Kelgu sÃµnul on vÃµrreldes eelmise aasta sama ajaga registreerunute arv kasvanud ca 15%. â€žKindlasti avaldab positiivset mÃµju startijate arvule ka kepikÃµnni populaarsuse jÃ¤tkuv tÃµus. Eelmisel aastal oli selle ala harrastajaid finiÅ¡is 392, praeguste prognooside kohaselt saab see number Ã¼letatud,â€œ lausub Kelk. Tema sÃµnul tervitab Klubi Tartu Maraton kÃµiki tervisespordi viise. â€žRajale on Ã¼heskoos liikuma oodatud nii kepikÃµndijad kui jooksjad. Ruumi jÃ¤tkub kÃµigile,â€œ kinnitab juhatuse esimees. Tartu Jooksumaraton pakub traditsiooniliselt 23 ja 10 km trasse. Neist esimese start on OtepÃ¤Ã¤l Tehvandi Spordikeskusest kell 11.00 ning lÃ¼hemale rajale saadetakse sportijad Elvast Tartumaa Tervisespordikeskusest kell 12.00. MÃµlema distantsi lÃµpujoon on Tartumaa Tervisespordikeskuses. Osalejate rÃµÃµmuks lubavad ennustused pÃ¤ris head jooksuilma. Sooja prognoositakse 11-18 kraadi ning vahelduv pilvisus kaitseb tervisesportlasi liigse pÃ¤ikese eest. Puhtama looduse nimel soovitab Klubi Tartu Maraton kÃµigil jooksusÃµpradel jÃ¤tta autod koju ja kasutada stardipaikadesse jÃµudmiseks eribusse, mis vÃ¤ljuvad 23 km lÃ¤htepunkti 11. mai hommikul kell 8.30 Tartust, Vanemuise teatri alumisest parklast ning kell 9.15 Elva raudteejaamast. 10 km starti viiakse soovijad Tartust, Vanemuise teatri alumisest parklast ja OtepÃ¤Ã¤lt, Tehvandi Spordikeskuse busside parklast kell 10.00. Tartu Jooksumaratoni, mida eelmisel sajandil kutsuti Tartu SÃ¼gisjooksuks, on lÃ¤bi aegade lÃµpetanud enam kui 21 000 jooksuhuvilist. Veelgi populaarsemad on olnud lastejooksud, mille finiÅ¡ijoone on aastate jooksul Ã¼letanud pea 22 000 noort tervisesportlast. ETV SPORTKergejõustik

03.07.2008 10:16 (14.52) Selgusid 2008/2009. aasta karikavõistluste avaringi mänguajad [ERR Sport]

Selgusid Eesti 2008/2009. aasta jalgpalli karikavÃµistlustele 1/64-finaali kohtumiste ajad ja kohad: TeisipÃ¤ev, 22. juuli kell 18:45 Tartu EMÃœ SK (IV) - Tallinna FC Levadia (ML), Ãœlenurme staadionkell 18:45 JK NÃµmme United (II) - FC Igiliikur (IV), MÃ¤nniku kunstmuruvÃ¤ljakkell 19:30 Viljandi JK Tulevik II (II) - JK Eston Villa (IV), Viljandi kunstmuruvÃ¤ljak KolmapÃ¤ev, 23. juuli kell 18:45 VÃµru JK (II) - PÃ¤rnu JK Vaprus (ML), VÃ¤imela staadionkell 18:45 Tartu JK Maag Tammeka (ML) - Tartu SK 10 Premium (III), Tartu Annelinna kunstmurustaadionkell 19:30 FC Elva II (III) - Tallinna FC Olympic (III), Elva linnastaadionkell 19:30 JÃµhvi JK Orbiit (II) - PÃ¤rnu Kalevi SK (II), JÃµhvi linnastaadionkell 19:30 FC Linnugripp (IV) - PÃµlva FC Lootos (III), PÃ¤rnu kunstmuruvÃ¤ljakkell 20:45 FC Elva (II) - JK Jalgpallihaigla (IV), Sportland Arenakell 20:45 Tallinna JK Kaitseliit Kalev (II) - NÃµmme JK Kalju II (II), Kuusalu KK staadionkell 20:45 Kristiine JK (IV) - NÃµmme JK Kalju (ML), Kalevi Keskstaadioni kunstmuruvÃ¤ljak NeljapÃ¤ev, 24. juuli kell 18:45 Rakvere FC Flora (EL) - FCF JÃ¤rva-Jaani SK (III), Rakvere linnastaadion KolmapÃ¤ev, 30. juuli kell 18:45 Kernu JK Kadakas (II) - Tallinna FC Reaal (IV), Kernu PK staadionkell 18:45 Rapla JK Atli (III) - JK Tallinna Kalev (ML), Rapla ÃœhisgÃ¼mnaasiumi staadionkell 19:30 Tartu JK Maag Tammeka II (EL) - Tallinna Keskerakonna JK (III), Tartu Annelinna kunstmurustaadionkell 19:30 Kohtla-JÃ¤rve JK Lootus (II) - FC Toompea 1994 (IV), Kohtla-JÃ¤rve Spordikeskuse staadion KolmapÃ¤ev, 6. august kell 18:45 Tallinna FC Flora II (EL) - Narva JK Trans II (II), A.Le Coq Arena I muruvÃ¤ljakkell 18:45 Paide Kumake (IV) - Paide FC Flora linnameeskond (EL), Paide ÃœhisgÃ¼mnaasiumi staadionkell 20:45 JK Tallinna Kalev II (II) - HÃœJK Emmaste (II), Kalevi Keskstaadioni kunstmuruvÃ¤ljak Tartu FC HaServ (IV) â€“ Kehra JK Tempori (III) (seoses Tempori loobumisega pÃ¤Ã¤seb jÃ¤rgmisesse ringi Tartu FC HaServ) 1/32-finaali paaride loosimine toimub neljapÃ¤eval, 24. juulil kell 12:00 Eesti Jalgpalli Liidu suures saalis. ERR SPORTJalgpall

24.07.2008 19:15 (14.52) Loositi Eesti jalgpalli karikavõistluste 1/32-finaalid [ERR Sport]

Eesti jalgpalliliidus loositi neljapÃ¤eval 2008/2009. aasta karikavÃµistluste 1/32-finaalide paarid. Meistriliiga klubidest viis loos omavahel kokku Tallinna FC TVMK ja NÃµmme JK Kalju. 1/32-finaalid:Tallinna FC Twister (IV) â€“ PÃµlva FC Lootos (III) FC OtepÃ¤Ã¤ (IV) â€“ FC Kuressaare (ML) LasnamÃ¤e FC Ajax (EL) vs Tallinna FC Flora II (EL) â€“ Narva JK Trans II (II) vÃµitja Kohila JK PÃ¼sivus (III) â€“ Tartu Ãœlikool Fauna (III) NÃµmme JK Kalju II (II) vs JK Kernu Kadakas (II) â€“ Tallinna FC Reaal (IV) vÃµitja Kohtla-JÃ¤rve JK Alko (II) â€“ FC Haiba (III) Tartu FC Santos (II) vs Kohtla-JÃ¤rve FC Lootus (II) â€“ FC Toompea 1994 (IV) vÃµitja JK SillamÃ¤e Kalev (ML) â€“ FC Kose (IV) KiviÃµli Tamme Auto (EL) â€“ Kuusalu JK Rada (III) Tallinna JK Kotkad (III) â€“ Tallinna FC Flora (ML) Tallinna FC HansaNet.ee (IV) vs Tartu JK Maag Tammeka II (EL) â€“ Keskerakonna JK (III) vÃµitja Narva JK Trans (ML) vs Rakvere FC Flora (EL) â€“ FCF JÃ¤rva-Jaani SK (III) vÃµitja Tartu Quattromed (IV) â€“ Viljandi JK Tulevik (ML) TÃ¼ri Ganvix JK (II) â€“ FC Tarvastu (II) Saue JK (III) vs Tartu JK Maag Tammeka (ML) â€“ Tartu SK 10 Premium (III) vÃµitja Tallinna FC TVMK (ML) â€“ NÃµmme JK Kalju (ML) Paide Kumake (IV) â€“ FC Flora Paide linnameeskond (ML) vÃµitja vs Tartu FC Metec (IV) FC Lelle (IV) â€“ FC Elva (II) Valga FC Warrior (EL) â€“ PÃ¤rnu JK Vaprus III (III) Emmaste JK DagÃ¶plast (IV) â€“ PÃ¤rnu WC Guwalda (IV) Tallinna FC Soccernet (IV) â€“ FC Toompea (III) FC Elva II (III) â€“ LasnamÃ¤e FC Ajax Veteranid (III) Valga FC Warrior II (II) vs Rapla JK Atli (III) â€“ JK Tallinna Kalev (ML) vÃµitja PÃ¤rnu JK Vaprus (ML) â€“ Tabasalu Palliklubi (II) JK NÃµmme United (II) â€“ Tartu FC HaServ (IV) Tallinna JK Piraaja (III) â€“ SÃ¶rve JK (II) Tallinna SC Enter (IV) vs EMÃœ SK (IV) â€“ Tallinna FC Levadia (ML) vÃµitja JK Tallinna Kalev II (II) â€“ HÃœJK Emmaste vÃµitja (II) vs JK JÃ¤rvakandi Tribling (IV) Tallinna FC Anzhi (II) â€“ Tallinna Eurouniv FC (III) Maardu Esteve (III) â€“ JÃµgeva SK Noorus 96 (III) Tallinna FC Atletik (III) â€“ JÃµhvi JK Orbiit (II) Viljandi JK Tulevik II (II) â€“ Tallinna FC EBS Team (III)ERR SPORTJalgpall

12.12.2008 09:30 (14.52) Tartu Maratonile on juba ligi 2000 registreerunut [ERR Sport]

Lumi ja kÃ¼lmakraadid on viimastel nÃ¤dalatel tÃµstnud inimeste huvi suusatamise vastu. Ãœhes sellega on 15. veebruaril 2009 sÃµidetavale 38. Tartu Maratonile oma nime Ã¼les andnud juba ligi 2000 spordisÃµpra. Klubi Tartu Maratoni juhatuse liikme Indrek Kelgu sÃµnul on tÃ¶Ã¶ eduka maratoni nimel juba ammu alanud. â€žBaltikumi suurima suusavÃµistluse Ãµnnestumine eeldab tegutsemist terve aasta jooksul. Hetkel on alanud kÃµige aktiivsem periood, mille sihiks on tuhandete osavÃµtjatega suusamaraton,â€œ rÃ¤Ã¤gib Kelk. Tema sÃµnul on alustatud ka rajapÃµhja ehitamisega, mida saab jÃ¤tkata vastavalt lumeoludele. Kiiret suusatrassi valmimist segab mÃµnevÃµrra lume sulamisest tingitud kÃµrge veetase, kuid loodetavasti see taandub. Maailma tunnustatuimate maratonide sarja Worldloppet kuuluv Tartu Maraton on praeguseks kohale toomas lisaks eestlastele ka hulgaliselt vÃ¤lismaalasi. Kaugemad registreerunud on pÃ¤rit nÃ¤iteks Austraaliast. 15. veebruaril antavaks stardiks loodavad korraldajad LÃµuna-Eesti lumele saata kuni 20 riigi suusatajad. Traditsiooniliselt saab ennast Baltikumi suurimale suusatamissÃ¼ndmusele kirja panna mitmes voorus, millest kÃµige soodsam lÃµppeb tÃ¤na. Oma nime saab Ã¼les anda internetis Tartu Maratoni kodulehekÃ¼ljel www.tartumaraton.ee ja kontoris Tartus, Laulupeo pst. 25. LisavÃµimalusena saab ennast registreerida ka Hawaii Expressi kauplustes Ã¼le Eesti. 2007 aastal registreerus Tartu Maratoni starti veidi Ã¼le 4700 sportlase, kellest Ã¼letas finiÅ¡ijoone 4168. Tartu Maratoni nÃ¤ol on tegemist Eesti suurima talispordiÃ¼ritusega, mida korraldab Klubi Tartu Maraton. Mainitud vÃµistlus kuulub maailma parimate suusatajate jaoks tÃ¤htsaimasse maratonisarja FIS Marathon Cup ning maailma suurimaid suusamaratone Ã¼hendavasse sarja Worldloppet. ERR SPORTMurdmaasuusatamine

29.07.2008 19:45 (14.52) Augustis alustatakse karikasarja 1/32 finaalidega [ERR Sport]

Eesti 2008/2009. aasta meeste jalgpalli karikavÃµistluste 1/32-finaalidega tehakse algust teisipÃ¤eval, 5. augustil, mil PÃ¤rnu Kalevi staadionil on vastamisi kohalik JK Vaprus ja 2. liigas palliv Tabasalu Palliklubi. 1/32-finaalide toimumisajad ja -kohad: TeisipÃ¤ev, 5. august kell 18:45 PÃ¤rnu JK Vaprus - Tabasalu Palliklubi, PÃ¤rnu Kalevi staadion KolmapÃ¤ev, 6. august kell 18:45 Tallinna FC TVMK - NÃµmme JK Kalju, Kadrioru staadion kell 18:45 JK SillamÃ¤e Kalev - FC Kose, SillamÃ¤e staadion kell 18:45 KiviÃµli Tamme Auto - Kuusalu JK Rada, KiviÃµli staadion kell 18:45 TÃ¼ri Ganvix JK - FC Tarvastu, TÃ¼ri linnastaadion kell 18:45 FC Elva II â€“ Tallinna FC Ajax Veteranid, Elva linnastaadion kell 18:45 Viljandi JK Tulevik II â€“ Tallinna FC EBS Team, Viljandi kunstmuruvÃ¤ljak kell 18:45 Valga FC Warrior â€“ PÃ¤rnu JK Vaprus III, A. Le Coq Arena I muruvÃ¤ljak kell 18:45 JK NÃµmme United - Tartu HaServ, MÃ¤nniku murustaadion kell 18:45 Tallinna JK Kotkad â€“ Tallinna FC Flora, Kotka staadion kell 18:45 Tallinna FC Atletik - JÃµhvi JK Orbiit, Pirita Velodroomi staadion kell 19:30 Kohila JK PÃ¼sivus - TÃœ Fauna, Kohila staadion NeljapÃ¤ev, 7. august kell 18:45 FC Soccernet - FC Toompea, Kalevi Keskstaadioni kunstmuruvÃ¤ljak TeisipÃ¤ev, 12. august kell 18:45 Tallinna FC Anzhi â€“ Tallinna FC Eurouniv, LasnamÃ¤e Spordikeskuse kunstmurustaadion KolmapÃ¤ev, 13. august kell 18:00 Tartu Quattromed â€“ Viljandi JK Tulevik, Kaagvere staadion kell 18:00 Valga FC Warrior II vs Rapla JK Atli â€“ JK Tallinna Kalev vÃµitja, Valga Keskstaadion Kell 18:45 Tallinna JK Piraaja â€“ SÃ¶rve JK, Sportland Arena kell 19:30 Tartu FC Santos vs Kohtla-JÃ¤rve FC Lootus â€“ FC Toompea 1994 vÃµitja, Tartu Annelinna kunstmurustaadion NeljapÃ¤ev, 14. august kell 18:00 FC OtepÃ¤Ã¤ - FC Kuressaare, KÃ¤Ã¤riku staadion kell 19:30 Tallinna FC Twister â€“ PÃµlva FC Lootos, Kalevi Keskstaadioni kunstmuruvÃ¤ljak TeisipÃ¤ev, 19. august kell 20:45 Tallinna SC Enter vs EMÃœ SK â€“ Tallinna FC Levadia vÃµitja, Kalevi Keskstaadioni kunstmuruvÃ¤ljak KolmapÃ¤ev, 20. august kell 13:00 Narva JK Trans vs Rakvere FC Flora â€“ FCF JÃ¤rva-Jaani SK vÃµitja, Narva Kreenholmi staadion kell 13:15 Emmaste JK DagÃ¶plast â€“ PÃ¤rnu WC Guwalda, Emmaste staadion kell 14:00 Kohtla-JÃ¤rve JK Alko - FC Haiba, Voka staadion kell 14:00 Paide Kumake â€“ FC Flora Paide Linnameeskond vÃµitja vs Tartu FC Metec kell 15:00 FC Lelle - FC Elva, Lelle staadion kell 15:00 NÃµmme JK Kalju II vs JK Kernu Kadakas â€“ Tallinna SC Reaal vÃµitja, Hiiu kunstmurustaadion kell 15:00 Saue JK vs Tartu JK Maag Tammeka â€“ Tartu SK 10 Premium vÃµitja, Kernu PÃµhikooli staadion kell 15:00 Maardu Esteve â€“ JÃµgeva SK Noorus 96, Maardu linnastaadion kell 16:00 Tallinna FC HansaNet.ee vs Tartu JK Maag Tammeka II â€“ Keskerakonna JK vÃµitja, MÃ¤nniku kunstmurustaadion kell 16:00 JK Tallinna Kalev II â€“ HÃœJK Emmaste vÃµitja vs JK JÃ¤rvakandi Tribling KolmapÃ¤ev, 27. august kell 18:45 LasnamÃ¤e FC Ajax vs Tallinna FC Flora II â€“ Narva JK Trans II vÃµitja, FC Ajax kunstmurustaadion ERR SPORTJalgpall

15.02.2009 08:15 (14.52) Täna ETV ekraanil, laskesuusatamise MM ja Tartu Maraton! [ERR Sport]

PÃ¼hapÃ¤ev, 15. veebruar on ETV ekraanil suuresti suusatamise pÃ¤ralt. Eesti Televisioon pakub vaatajatele otselÃ¼litusi Tartu Maratonilt ning LÃµuna-Koreas jÃ¤tkuvatelt laskesuusatamise maailmameistrivÃµistlustelt. Kell 8.30 algab ETV esimene otseÃ¼lekanne OtepÃ¤Ã¤ suusastaadionilt, kus 38. Tartu Maratoni starti ootavad enam kui 5000 maratoniks registreerunut. Kohe pÃ¤rast esimese otseÃ¼lekande lÃµppu, kell 9.50 jÃ¤tkub ETV programm Ã¼lekandega laskesuusatamise MMilt LÃµuna-Koreast Pyeongchangist, kus kavas naiste 10km jÃ¤litussÃµit. Stardis on kolm eestlannat, 28. positsioonilt stardib Kadri Lehtla, 51. kohalt Eveli Saue ning 59. kohalt Sirli Hanni. Kell 10.50 lÃ¤heb ETV otsepilt taas Tartu Maratonile. Elva staadionil on oodata tÃ¤navuse Tartu Maratoni parimate finiÅ¡it. Viimati lÃµpetas meie suurel suusamaratonil vÃµitjana rootslane Jerry Ahrlin. Eesti suusataja eelmisest vÃµidust saab aga neli aastat - 2005. aastal teenis nÃ¼Ã¼dseks tippspordist loobunud Raul Olle oma kolmanda vÃµidu Tartu maratonil, mis on senini Ã¼letamatu saavutus. Esmakordselt saab suusamaratoni lÃµpetajaid vastu vÃµtta aga Tartumaa Tervisespordikeskuses, Elva lasketiiru juures. VÃµitjad nÃ¤htud ja intervjueeritud, siirdub pilt kell 12.10 taas LÃµuna-Koreasse, kus kavas on meeste 12,5km pikkune jÃ¤litussÃµit. Kas jÃ¤tkub Norra laskesuusatajate Ã¼lemvÃµim? Kuidas lÃ¤heb sÃµit ainsana jÃ¤litussÃµidu starti pÃ¤Ã¤senud Eesti laskesuusatajal Priit Viksil? Kell 13.05 vallutab teleekraani taas 38. Tartu suusamaraton. Kui stardist on mÃ¶Ã¶dunud enam kui neli tundi, hakkab peagi kohale jÃµudma suusatajate pÃµhivoog. Kohtume suusarahvaga, maratonisangaritega nii rajal kui finiÅ¡ipaigas, saame osa ka edukamate autasustamisest. KokkuvÃµtet maratonist nÃ¤eb ETV2-st kl 19.45. Tartu suusamaratoni emotsioonid ja sÃ¼ndmused toovad teieni Lembitu Kuuse, Kristjan Ojang ja Kristjan Kalkun. Laskesuusatamise MMi kommenteerivad kohapealt Marko Kaljuveer ning Margus Ader. ERR SPORTVaria

28.12.2009 13:00 (14.52) Ilmumas on raamat Tartu Maratoni 50-aastasest ajaloost [ERR Sport]

Ilmumas on raamat Tartu Maratoni 50-aastasest ajaloost pealkirjaga "Pool sajandit Tartu Maratoni 1960-2010). 248-lehekÃ¼ljelise kÃµvas kÃ¶ites raamatu autor on Epp Paal. 16. jaanuaril 1960 anti Tartu sÃ¼dalinnas EmajÃµe jÃ¤Ã¤l start esimesele Tartu-KÃ¤Ã¤riku suusamatkale, millega sai alguse tÃ¤nane Eesti tuntuim rahvaspordiÃ¼ritus Tartu Maraton. Poole sajandi jooksul on Tartu Maratoni Ã¼ritustel edukalt tulemus kirja saadud 135 731 korral. Raamat annab Ã¼levaate maratoni arengust â€“ ajaloost ja korraldusest nii korraldajate endi kui ka maratonil osalenute silme lÃ¤bi. Kaardile on saanud maratoniraja kulgemine lÃ¤bi aegade ning esimest korda nÃ¤evad trÃ¼kivalgust ka maratoni hÃ¼mni sÃµnad ja noot. Raamat ilmub mÃ¼Ã¼ki 16. jaanuaril 2010. Ettetellimisel 10. jaanuarini on hind 280 krooni. Ettetellimise tingimustega saab tutvuda Klubi Tartu Maraton kodulehel. ERR SPORT / www.suusaliit.ee

15.01.2010 10:15 (14.52) Laupäeval tähistatakse Tartu suusamaratoni 50. juubelit [ERR Sport]

16. jaanuaril mÃ¶Ã¶dub pool sajandit esimese Tartu suusamaratoni stardist. Selle vÃ¤Ã¤rika sÃ¼ndmuse tÃ¤histamiseks kutsutakse ellu ajalugu, et meenutada 1960. aastal toimunut. Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimees Indrek Kelk rÃµÃµmustab rahvaspordi kestva populaarsuse Ã¼le, mida illustreerib ka fakt, et poole sajandi jooksul on Tartu Maratoni Ã¼ritustel edukalt tulemus kirja saadud 135 731 korral. Kelk kutsub Ã¼htlasi kÃµiki spordisÃµpru laupÃ¤evastel sÃ¼ndmustel osalema. â€žSee on pÃ¤ev, kus kohtuvad nii esimesest suusamaratonist osavÃµtjad kui ka tÃ¤nased maratoonarid, et tÃ¤histada iga eestlast otsesemalt vÃµi kaudsemalt puudutava spordisÃ¼ndmuse sÃ¼nnipÃ¤eva,â€œ rÃ¤Ã¤gib ta. PÃ¤ev algab hommikul kell 9:00 Tartus, kus tÃ¤histatakse Raekoja platsil ja EmajÃµe Ã¤Ã¤res esimest starti. Kell 9:15 korratakse esimest lÃ¤het EmajÃµe kaldapromenaadil tulevase Tartu Maratoni ausamba asukohas. Selle raames proovib grupp suusaentusiaste lÃ¤bida esimese maratoni teekonda suuskadel Tartust lÃ¤bi Pangodi ja NÃµuni OtepÃ¤Ã¤le ning sealt Ã¼le PÃ¼hajÃ¤rve KÃ¤Ã¤rikule. Oma kohaolekuga austab starti ka rahvusvahelise suusaliidu (FIS)peasekretÃ¤r Sarah Lewis. Algusega 16:30 saab kaasa elada retrosÃµidule â€ž50 aastat Tartu Maratoniâ€œ, mille start antakse Tartu Maratoni raja alguses OtepÃ¤Ã¤l Tehvandi Spordikeskuse staadionil. SÃµidetakse viis kilomeetrit ja stiilsemaid retrokostÃ¼Ã¼mides sÃµitjaid ootavad Ãµhtusel peol â€œSeitsmekÃ¼mnendad suusabaasisâ€œ OtepÃ¤Ã¤ kultuurikeskuses ka auhinnad. KÃµigil retrosÃµidulosaleda soovijatel tasub vÃ¤Ã¤rt ajalooline suusavarustus Ã¼les otsida ja stiilselt OtepÃ¤Ã¤le tulla. Eelregistreerimist sÃµidule ei toimu, kÃ¼ll aga saab oma nime kirja panna kohapeal. LÃ¤hemat infot 50. Tartu Maratoni juubelipidustuste programmi kohta leiab www.tartumaraton.ee. ERR SPORT

22.02.2010 17:15 (14.52) Tartu Maratonil lustisid 7927 suurt ja väikest suusasõpra [ERR Sport]

NÃ¤dalavahetusel toimunud 39. Tartu Maratonile, registreerus rekordarv ehk 6573 suusatajat. Eelmisel aastal oli selleks arvuks 4819. Kokku finiÅ¡eerus pÃ¼hapÃ¤eval 6193 suusatajat. 39. Tartu Maratoni pikemale distantsile ehk 63km starti oli oma nime kirja pannud 5053 spordisÃµpra koos eliitsuusatajatega, kellest Elvas finiÅ¡isse 4780. Nendega liitusid peagi 31km rajale registreerunud 2520 sÃµitjat, kellest finiÅ¡ijoone Ã¼letas 1413. 39. Tartu Maratoni peakorraldaja Indrek Kelk sÃµnab, et viimase kahe dekaadi rekordarvu osalejaid toonud suusapidu vÃµib lugeda kordalÃ¤inuks. "TÃ¤nu tuulevaiksele ja tuisuta ilmale leidsid suusatajad kindlasti rÃµÃµmu sportlikust pÃ¤evast. Suur kiitus ka rajameistritele, sest eelnevate pÃ¤evade lumelisast tingitud oludes nii hÃ¤sti hakkama saada on suur saavutus" sÃµnas Kelk. Ta tÃ¤nab Ã¼htlasi kÃµiki spordisÃµpru ja nende toetajaid, kes suurejoonelise spordipÃ¤eva vÃµimalikuks muutsid. LaupÃ¤eval seadsid Tartus TÃ¤htvere Spordipargis suusad alla ja lÃ¤bisid lastesÃµitude distantse kÃµige nooremad. TILLUsÃµidul trotsisid vanemate juhendamisel tuulist talveilma 895 last ja MINImaratonil 273 noort spordisÃµpra. Kokku osalesid lastesÃµitudel 1168 vÃ¤ikest suusatajat, eelmisel aastal oli selleks arvuks 893. 39. Tartu Maratoni lastesÃµitude nÃ¤ol oli Ã¼htlasi tegemist ka selle hooaja Tartu MINI NelikÃ¼rituse esimese etapiga. Kokku Ã¼letasid finiÅ¡ijoone 39. Tartu Maratoni pÃµhidistantsidel, lastesÃµitudel ning 14. veebruaril sÃµidetud Avatud Rajal ja 9. NaistesÃµidul 7927 suusatajat. TARTU MARATON/ERR SPORT

07.05.2010 11:30 (14.52) Tartu Jooksumaratonile oodatakse lustima ligi 2000 last [ERR Sport]

LaupÃ¤eval toimuvad Tartus, TÃ¤htvere Spordipargis SEB 28. Tartu Jooksumaratoni lasteÃ¼ritused. TILLUjooksule ja MINImaratonile ootavad korraldajad osalema ligi 2000 last, kes saavad lÃ¤bida 400m, 850m vÃµi 1,7km pikkuse raja. StaaÅ¾ikas Klubi Tartu Maratoni lasteÃ¼rituste korraldaja ja kommentaator Veljo Lamp kutsub laupÃ¤eva nautima kogu perega. â€žLisaks lastejooksudele toimub sel pÃ¤eval ka Avatud Rada, mis teeb sÃ¼ndmusest tÃµelise kogu pere spordipÃ¤eva. Tartu Jooksumaratoni sÃ¼ndmused on rÃµÃµm liikumisest ja perega veedetud Ã¼hisest spordipÃ¤evast, millest vÃµidavad kÃµik,â€œ sÃµnab Lamp, on nÃ¤inud laste vahetut kaasalÃ¶Ã¶mise rÃµÃµmu ja sÃ¤ra silmades juba tosin aastat. TILLUjooksule antakse start kell 11:00, MINImaratonile 11:40. KÃµiki vÃ¤ikeseid spordisÃµpru ootavad peale jooksmist medal ja diplom ning kosutust pakuvad limonaad ja jÃ¤Ã¤tis. Peale lastejookse saavad suuremad nautida Avatud Rada, mida saab lÃ¤bida joostes vÃµi kepikÃµndi tehes. Lastejooksudel osalemine on kÃµigile tasuta, kuid registreerida tuleb www.tartumaraton.ee vÃµi enne jookse kohapeal. PÃ¼hapÃ¤eval ehk SEB 28. Tartu Jooksumaratoni pÃµhipÃ¤eval toimuvad lastejooksud ka OtepÃ¤Ã¤l ja Elvas. OtepÃ¤Ã¤ lastejooksu stardipauk kÃµlab 10:00 ja valida saab distantside 250m ja 500m vahel. Elva lastejooks 500m algab 11:30. SEB 28. Tartu Jooksumaratoni pÃµhidistantsidele 23km ja 10km antakse start pÃ¼hapÃ¤eval. 23km jooksjad ja kepikÃµndijad saavad lÃ¤hte OtepÃ¤Ã¤l Tehvandi Spordikeskuse staadionil ja finiÅ¡eeruvad 10km stardi- ja finiÅ¡ipaigas Elvas, Tartumaa Tervisespordikeskuses. Et spordirÃµÃµmu saaks nautida kogu pere, saavad emad Elvas oma vÃ¤ikesed spordisÃµbrad jÃ¤tta Lastefondi vabatahtlike ja maskott MÃµmmiku valvsa pilgu alla ja ise 10km rajale minna. Lapsi lÃµbustab ka Airfun batuut. Korraldajad tuletavad meelde, et eribusside piletid tasub kindlasti soetada eelmÃ¼Ã¼gist sarnaselt finiÅ¡iparkla pÃ¤Ã¤smega. Rohkem infot SEB 28. Tartu Jooksumaratoni raja, liikluskorralduse ja registreerimise kohta leiab www.tartumaraton.ee. ERR SPORT/KLUBI TARTU MARATON

10.05.2010 15:30 (14.52) Tartu Jooksumaratonil rekordiliselt üle 5300 osaleja [ERR Sport]

PÃ¼hapÃ¤eval toimunud 28. Tartu Jooksumaratonil jooksis ja kepikÃµndis rekordarv spordisÃµpru. 23 km distantsile oli registreerunud 2089, kellest finiÅ¡ijoone Ã¼letas esmastel andmetel 1821 ja 10 km rajale oli oma nime kirja pannud 1602, kellest lÃµpetas 1487. RÃµÃµmu liikumisest pakkusid ka lastejooksud. LaupÃ¤eval Tartus TÃ¤htvere Spordipargis lustis 1788 vÃ¤ikest spordisÃµpra, kellele lisandusid pÃ¼hapÃ¤evastelt OtepÃ¤Ã¤ ja Elva lastejooksudelt 230 last. Kokku lÃ¤bis SEB 28. Tartu Jooksumaratoni rajad sel aastal rekordiliselt 5326 suurt ja vÃ¤ikest spordihuvilist. MÃ¶Ã¶dunud aastal oli selleks arvuks 4136. SEB 28. Tartu Jooksumaratoni vÃµistluste direktor Kunnar Karu tÃ¤nab korraldajate poolt kÃµiki osalejaid ja kaasaelajaid ning ilmataati, kes spordisÃµpru soosis. â€žSportida saab ja tasub kogu perega, sest rÃµÃµm liikumisest vabas Ãµhus annab alati positiivseid emotsioone, mistÃµttu on vÃµitjad kÃµik. Valides oma tempo jaksab igaÃ¼ks joosta, rattaga sÃµita vÃµi suusatada ning samas nautida ilusat loodust,â€œ sÃµnab Karu. Klubide arvestuses oli esialgsete tulemuste pÃµhjal parim VK Staier Areal Teami ja Suusahullude ees. Firmade lÃµikes tuli esimeseks G4S Eesti, kellele jÃ¤rgnesid Eesti Post SK ja Saint-Gobain Glass Eesti AS. JÃ¤rgmisena saavad spordisÃµbrad end proovile panna mai viimasel nÃ¤dalavahetusel Estonian Cycling Weekendi raames toimuval SEB 29. Tartu Rattarallil, kui sÃµidetakse 133 km vÃµi 71 km distantsil ja nooremad saavad osaleda traditsioonilistel lastesÃµitudel. Rohkem infot SEB 28. Tartu Jooksumaratoni tulemuste ja MTÃœ Klubi Tartu Maratoni tulevate sÃ¼ndmuste kohta leiab korraldaja kodulehelt www.tartumaraton.ee. ERR SPORT / Klubi Tartu Maraton

Tweets by @w3uudised