W3 uudised

Otsing 'krimm*' andis enam kui 300 tulemust! Väljastatakse esimesed 300.
» Järjesta tulemused "tähtsuse" järgi

27.10.2021 13:26 (16.22) WSJ: Ukraina võitis Venemaad vaidluses Krimmi aarete üle [Postimees]

Hollandi apellatsioonikohus andis hindamatu Krimmi kullakollektsiooni kaasuses õiguse Ukrainale, kuigi nii Ukraina kui ka Venemaa aardeid enda omaks pidasid. Tegemist on uue arenguga riikidevahelises vaidluses, millest on kujunenud poolsaare keeruka ja poleemilise ajaloo kehastus.

27.10.2021 12:06 (16.22) Venemaa uurib Hollandi otsust tagastada Krimmi kulla näitus Ukrainale [Postimees]

Vene juurdluskomitee teatas kolmapäeal, et uurib Hollandi kohtu otsust tagastada hindamatu väärtusega Krimmi sküütide kulla kollektsioon Ukrainale, mida Kiiev peab võiduks Moskva üle.

27.10.2021 10:46 (8.11) Vihatud naabri eeskuju järginud ukrainlased manipuleerisid dopinguga [Postimees]

Ukraina suhted suure naabri Venemaaga on viimased seitse aastat olnud Krimmi ja Donbassi konflikti tõttu olnud halvad, kuid see ei ole ukrainlasi seganud mõnes teises asjas vihatud naabrist eeskuju võtmast. Näiteks dopinguga manipuleerimise osas. Teatavasti on dopingureeglite rikkumine toonud Venemaa spordile rea sanktsioone.

26.10.2021 16:35 (8.11) Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale [Äripäev Online]

Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.

26.10.2021 16:20 (16.22) Hollandi kohus: Krimmi kullanäitus tuleb tagastada Ukrainale [ERR Uudised]

Hollandi apellatsioonikohus langetas teisipäeval otsuse, mille järgi tuleb Amsterdami muuseumile laenatud sküütide kullakogu tagasi anda Ukrainale, mitte Krimmi.

26.10.2021 14:46 (16.22) Hollandi kohus otsustas tagastada Krimmi kullanäituse Ukrainale [Postimees]

Hollandi apellatsioonikohus langetas täna otsuse, mille kohaselt saadetakse Amsterdami muuseumile laenatud sküüdi kullakogu tagasi Ukrainale, mitte Krimmi.

22.10.2021 00:16 (8.11) Iverson Ng: kas Hiina ründab Taiwani? [Postimees]

Kui Peking peaks Taiwani saarel saavutama sõjalise võidu, oleks see märk USA juhitud rahvusvahelise korra suurimast lüüasaamisest pärast Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare annekteerimist Venemaa poolt 2014. aastal, kirjutab kolumnist Iverson Ng.

08.10.2021 10:00 (8.11) Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler: partnerlussuhted Ukrainaga on meile olulised [Haridus- ja Teadusministeerium]

03.10.2021 19:25 (8.11) Saksamaa magab, Moskva torgib [Meie Maa]

Muust maailmast saab veel aru, kuid neilt, kes olid otseselt või kaudselt tunnetanud Brežnevi 18-aastast võimuaega, oodanuks küll teistsugust reageeringut nn Merkeli ajastu lõpule. Tõesti tore, et üks naine võis nii kaua võimul püsida ja Saksamaa kõrval ka Euroopat suunata, ent mitmel viimasel aastal olid paljud asjad kiivas ja kontinendi julgeolek (Gruusia, Krimm ja Ukraina) […] The post Saksamaa magab, Moskva torgib appeared first on Meie Maa.

03.10.2021 15:31 (8.11) Ajaleht: Euroopa Liit kaalub Ukrainas sõjaväelise väljaõppemissiooni loomist [Postimees]

Ajalehe Welt am Sonntag teatel kaalub Euroopa Liit Ukrainas sõjalise nõustamis- ja väljaõppemissiooni korraldamist. Missiooniga soovitakse avaldada Ukrainale toetust seoses Venemaa jätkuva sõjategevusega kahe riigi piirialadel ning ebaseaduslikult annekteeritud Krimmis.

30.09.2021 14:10 (8.11) Isamaalased on seitse aastat iga nädal Vene saatkonna ees meelt avaldanud [Delfi uudised]

Täna möödub seitse aastat esimesest korrast, mil koguneti Venemaa saatkonna ette, et protestida Krimmi annekteerimise vastu. Kell 16 avatakse saatkonna ees "ohvrite sein", et mälestada Venemaa agressiooni tõttu hukkunuid.

27.09.2021 16:56 (16.22) Krimmi loomaaias hammustas tiiger aastaselt lapselt sõrme [Postimees]

Krimmi tervishoiuministeeriumi avaldas, et nädalavahetusel juhtus kohalikus loomaaias väikelapse sõrme amputatsiooniga lõppenud õnnetus.

24.09.2021 10:40 (8.11) Ahto Muld: Tantsud tähtedega surnukuuri esikus [ELU24]

BALALAIKARÜTMIS MÜTTAVAD TALUMEHED OTSIVAD HINGE: KesKus' i raamatukriitik Ahto Muld otsib vene hinge, kuna tema saabus postkasti hüva teose kordustrükk, kus üritatakse asjatult aru saada sellest, misasi on "vene hing". Orlando Figes "Nataša tants" Varrak 2021. Inglise keelest Virve Krimm. Teadustoimetaja David Vsevjov, 712 lk. Žanr: Kollektiivi lolliks ajamise õpik

23.09.2021 23:16 (16.22) Valimistest Venemaal, Krimmis ja mujal [Meie Maa]

Valimistulemus Venemaal oli küll ette teada, aga jagus ka huvitavaid üllatusi stiilis „tegijal juhtub”. Delfi tellis minult pühapäeva, 19. septembri õhtuks kommentaari, panin sinna kirja ka Venemaa telekanalil olnud osalusprotsendi – 41,6%. Tekstis mainisin, et 2011. aastal oli osalus 60% ja 2016. aastal 48%. Valimised lõppesid kolme tunni pärast, ent järgmisel hommikul anti osaluseks 51,7%. […] The post Valimistest Venemaal, Krimmis ja mujal appeared first on Meie Maa.

22.09.2021 08:45 (16.22) Erdoğan ütles ÜRO peaassambleel, et Türgi ei tunnusta Krimmi kuulumist Venemaa koosseisu [Delfi uudised]

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles eile ÜRO peaassambleel esinedes, et Ankara toetab Ukraina territoriaalset terviklikkust ega pea Krimmi Venemaa koosseisu kuuluvaks.

13.09.2021 11:50 (16.22) Prahas vahistati Ukraina taotlusel Krimmi annekteerimises osalenud Venemaa kodanik [Delfi uudised]

Tšehhi politsei vahistas Praha lennujaamas Ukraina taotlusel Venemaa kodaniku Aleksandr Frantšetti, kes osales 2014. aastal Krimmi annekteerimises.

05.09.2021 15:50 (8.11) VIDEO | Sotsioloog Lennart Meri konverentsil: Vene välispoliitika piirdub vaid ühe asjaga: "Krimm on meie" [Delfi uudised]

Lennart Meri konverentsil oli täna kell 16.15 kavas paneeldiskussioon Venemaa võimalikest edasistest teedest. Vähem kui kahe nädala pärast toimuvad riigis duumavalimised.

05.09.2021 01:01 (16.22) USA mõistis krimmitatarlaste vahistamised hukka [Postimees]

USA mõistis laupäeval krimmitatarlaste vahistamised, teatas Ukrainas asuva Ühendriikide saatkonna pressiteenistus.

04.09.2021 17:30 (8.11) OTSE | Sotsioloog Lennart Meri konverentsil: Vene välispoliitika piirdub vaid ühe asjaga: "Krimm on meie" [Delfi uudised]

Lennart Meri konverentsil on täna kell 16.15 kavas paneeldiskussioon Venemaa võimalikest edasistest teedest. Vähem kui kahe nädala pärast toimuvad riigis duumavalimised.

01.09.2021 17:12 (8.11) Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov kohtus Soomes Põhja- ja Baltimaade ametikaaslastega [Välisministeerium]

Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov viibis 31.08–1.09 Soomes, kus toimus Põhja- ja Baltimaade välisministeeriumide kantslerite kohtumine. Kohtumisel arutati päevakajalisi regionaalseid ja ülemaailmseid välispoliitilisi teemasid. Traditsioonilisel Põhja- ja Baltimaade (NB8) välisministeeriumide kantslerite kohtumisel räägiti olukorrast Afganistanis, Eesti liikmelisusest ja koostööst Norraga ÜRO Julgeolekunõukogus, koostööst OSCE-s ning Arktika Nõukogu tegevustest. „Oli hea meel tõdeda, et NB8 koostöö meile olulistes valdkondades on jätkuvalt tihe ja tõhus ning edaspidi jätkame ühiste eesmärkide poole liikumist sama kindlal kursil. Rääkisin kolleegidega meie õnnestumistest Julgeolekunõukogus – oleme toonud küberjulgeoleku nõukogu päevakorda ja hoidnud fookust meie regiooni julgeolekut puudutavatel teemadel, nagu näiteks olukord Valgevenes ja Krimmis. Teise NB8 riigi Norraga on koostöö väga hästi sujunud nii laiemalt kui ka teemahoidjatena Afganistani küsimustes, mis praegu eriti teravalt tähelepanu vajavad,“ ütles Vseviov. Kantslerid arutasid lisaks idanaabrust, olukorda Valgevenes ja Ukrainas, samuti käsitleti Hiinat ning tehnoloogia ja julgeoleku küsimusi. „Jälgime olukorda ja arenguid Valgevenes tähelepanelikult, sest Lukašenka režiimi hübriidrünnakud Euroopa Liidu liikmesriikide vastu peavad lõppema. Eestil on teema fookuses hoidmiseks kavas oktoobris korralda ÜRO Julgeolekunõukogus ka Valgevene-teemaline Arria kohtumine,“ sõnas Vseviov. Kantslerid külastasid kohtumise lõpetuseks ka Soome hübriidohtude oivakeskust. Lisainfo: avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

24.08.2021 17:36 (8.11) Jelena Kovalskaja: «Meil on kõverdunud kael ja piiratud vaade» [Postimees]

Postimees intervjueeris Vaba Lava Narva esimese Vabaduse teatrifestivali viimastel tundidel teatrikriitikut ja -ideoloogi Jelena Kovalskajat, kes oli ka festivali üks kuraatoreid. Praegu põhikohaga Meierholdi nimelises teatrikeskuses ametis olev naine on armunud Narvasse, mille kohta ta leiab, et sealsed inimesed on sageli lõhestunud nagu ta ise. Nimelt on Kovalskaja sündinud Kertšis, st praegu annekteeritud Krimmis. Kovalskaja toonitab, et priius on niivõrd habras aare, et keegi ei tohiks selle püsimises liiga kindel olla.

24.08.2021 12:46 (16.22) Laanet: Eestil tuleb hoida Krimmi okupatsiooni küsimust päevakorras [Postimees]

Ukraina 30. iseseisvuspäeva pidustusi väisav kaitseminister Kalle Laanet rõhutas, et Eestil tuleb hoida Krimmi okupatsiooni küsimust jätkuvalt rahvusvahelises päevakorras.

24.08.2021 12:05 (16.22) Kaitseminister Kalle Laanet: Krimmi annekteerimine Venemaa poolt ei tohi unustusse vajuda [Delfi uudised]

Ukraina 30. iseseisvuspäeva valguses rõhutas kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond), et Eestil tuleb hoida Krimmi okupatsiooni küsimust jätkuvalt rahvusvahelises päevakorras.

23.08.2021 22:00 (24.32) ERR Kiievis: Ukraina loodab uue platvormiga Krimmi tagasi saada [ERR Uudised]

Kiievis toimus "Krimmi platvorm", mis on uus rahvusvahelise tippkohtumise formaat, mille abil loodab Ukraina saada Krimmi tagasi oma kontrolli alla. Kohtumine kujunes kõige suuremaks rahvusvaheliseks ürituseks iseseisvas Ukrainas.

23.08.2021 07:31 (16.22) Riigikogu delegatsioon osaleb Krimmi platvormi avaüritustel [Postimees]

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Mati Raidma ning ENPA delegatsiooni liige Raivo Tamm on kolmapäevani visiidil Ukrainas, et võtta osa Krimmi platvormi avaüritustest, osaleda Ukraina iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmise aastapäeva tähistamisel ning külastada merepiiri Mariupoli lähistel.

23.08.2021 06:10 (8.11) Riigikogu liikmed külastavad Ukraina merepiiri [Delfi uudised]

Riigikogu delegatsioon sõitis Kiievisse, et avaldada toetust Krimmi okupeerimise lõpetamisele ning külastada ka Ukraina merepiiri.

23.08.2021 06:06 (24.32) Riigikogu delegatsioon osaleb Krimmi platvormi avaüritustel ning külastab Ukraina merepiiri Mariupoli lähistel [Riigikogu]

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Mati Raidma ning ENPA delegatsiooni liige Raivo Tamm on kolmapäevani visiidil Ukrainas, et võtta osa Krimmi platvormi avaüritustest, osaleda Ukraina iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmise 30. aastapäeva tähistamisel ning külastada Ukraina merepiiri Mariupoli lähistel. Link uudisele: Riigikogu delegatsioon osaleb Krimmi platvormi avaüritustel ning külastab Ukraina merepiiri Mariupoli lähistel

22.08.2021 18:35 (16.22) Krimmi platvormi tippkohtumisel on peateemaks krimmitatarlaste saatus [ERR Uudised]

Kiievis toimub esmaspäeval Krimmi platvormi tippkohtumine, millest võtavad osa enam kui 40 riigi delegatsioonid. Tippkohtumise peateemaks on krimmitatarlaste saatus.

22.08.2021 17:41 (16.22) President Kaljulaid Krimmi kontrolljoonel: Ukraina terviklikkus tuleb taastada [Presidendi kantselei]

„Eesti pole unustanud, et Ukraina on endiselt osaliselt okupeeritud ja Ukraina idaosas käib sõda,“ lausus president Kaljulaid täna Krimmi kontrolljoont külastades. „Me ei tohi seda unustada ega praeguse olukorraga leppida. Üksikud piiriületajad, jala või autoga, teevad seda täna Ukrainast Ukrainasse, läbi relvastatud kontrollpunkti,“ lisas Vabariigi President.

22.08.2021 15:30 (16.22) President Kersti Kaljulaid Krimmi kontrolljoonel: Ukraina terviklikkus tuleb taastada [Delfi uudised]

„Eesti pole unustanud, et Ukraina on endiselt osaliselt okupeeritud ja Ukraina idaosas käib sõda,“ lausus president Kaljulaid täna Krimmi kontrolljoont külastades.

22.08.2021 15:25 (16.22) President Kaljulaid Krimmis: Ukraina terviklikkus tuleb taastada [ERR Uudised]

President Kaljulaid külastas pühapäeval esimese riigipeana Ukrainas Krimmi kontrolljoont ja tutvus sealse olukorraga. "Eesti pole unustanud, et Ukraina on endiselt osaliselt okupeeritud ja Ukraina idaosas käib sõda," lausus president Kaljulaid Krimmi kontrolljoont külastades.

22.08.2021 15:21 (16.22) President Kaljulaid Krimmi kontrolljoonel: Ukraina terviklikkus tuleb taastada [Postimees]

Ukrainas visiidil viibiv president Kersti Kaljulaid käis täna tutvumas okupeeritud Krimmi kontrolljoonega, kus ta kutsus üles olukorraga mitte leppima ja Ukraina idaosas käivat sõda mitte unustama.

22.08.2021 15:20 (16.22) President Kaljulaid Krimmis: Ukraina terviklikkus tuleb taast [ERR Uudised]

22.08.2021 13:06 (16.22) President Kaljulaid on töövisiidil Ukrainas [Presidendi kantselei]

President Kersti Kaljulaid on tänasest teisipäevani töövisiidil Ukrainas, kus ta osaleb Krimmi platvormi tippkohtumisel, Ukraina iseseisvuse 30. aastapäeva tähistamisel ning kohtub Ukraina ja Moldova riigipeadega ning oma Balti ja Poola kolleegidega. „Osaliselt okupeeritud Ukraina toetamine on Eesti ja terve Euroopa Liidu julgeoleku huvides. Krimmi Platvorm võimaldab hoida rahvusvahelise tähelepanu all ebaseaduslikku annekteerimist, Venemaa sõjalise kohaloleku suurenemist ja põhivabaduste puudumist,“ ütles riigipea välisnõunik Lauri Kuusing ja lisas, et peame omama strateegilist kannatlikkust nagu 50 aasta vältel seda hoidsid Eesti puhul paljud lääneriigid.

22.08.2021 08:36 (8.11) President Kaljulaid sõidab töövisiidile Ukrainasse [Postimees]

President Kersti Kaljulaid sõidab täna kuni teisipäevani kestvale töövisiidile Ukrainasse, kus ta osaleb Krimmi platvormi tippkohtumisel, Ukraina iseseisvuse 30. aastapäeva tähistamisel.

21.08.2021 18:40 (24.32) Ukraina algatatud Krimmi platvormiga on liitunud üle 40 riigi [ERR Uudised]

Ukraina tähistab oma iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva 24. augustil. Pidupäeva tumestavad sõda riigi idaosas ja eriti Krimmi kaotamine. Ukraina on välja tulnud uue algatusega – Krimmi platvormiga –, millega on ühinenud üle 40 riigi. Paraku ei ole nende riikide seas peasüüdlast Venemaad.

21.08.2021 17:31 (16.22) NATO asepeasekretär osaleb Ukrainas Krimmi platvormil [Postimees]

NATO peasekretäri asetäitja Mircea Geoană külastab 23.–24. augustil Ukraina pealinna Kiievit, kus osaleb Krimmi platvormi kohtumisel, teatas allianssi esindaja Oana Lungescu Twitteris.

28.07.2021 15:01 (8.11) Mihkel Tiks ei pääse koos naisega Krimmist Eestisse: olen siin otsekui vangis [Õhtuleht]

„Mind ootab ees rahatrahv ja riigist välja saatmine,“ teab juunis vutifänni passiga Krimmi põrutanud kirjanik Mihkel Tiks.

24.07.2021 08:55 (16.22) Venemaa nõuab olümpial Krimmi näitamist endale kuuluvana [ERR Sport]

Vene saatkond Jaapanis nõuab Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt (ROK) ning Tokyo suveolümpia korraldajatelt mängudel kasutatava maailmakaardi korrigeerimist selliselt, et Ukrainalt annekteeritud Krimmi näidataks Venemaa koosseisu kuuluvana.

22.07.2021 11:55 (16.22) Venemaa kaebas Ukraina Euroopa inimõiguste kohtusse, süüdistades Kiievit kõiges alates Krimmi veeblokaadist kuni MH17-ni [Delfi uudised]

Venemaa kaebas Ukraina Euroopa Inimõiguste Kohtusse, süüdistades viimast muu hulgas tsiviilelanikkonna hukkumises, sõnavabaduse piiramises ja Krimmi veeblokaadis.

14.07.2021 16:06 (8.11) Venemaa olümpiasportlased on valmistunud dopinguskandaalide, Krimmi ja Donbassi osas [Postimees]

Ilmselt on igal olümpiakomiteel oma meedianõunik ning selles pole midagi imelikku, kui sportlasi õpetatakse, kuidas ajakirjandusega suhelda. Venemaa Olümpiakomitee on kahel teemal andnud oma atleetidele selged juhised.

14.07.2021 00:16 (8.11) Peeter Krimm: Kas linnud kahjustavad keskkonda? [Pärnu Postimees]

Selline kentsakas mõte on mul juba paar aastat vana. Samas olen tihti mõelnud olustikule 100 aastat tagasi, mil inimene elas koos lindudega looduslähedaselt, harides põldu, kasvatades karja ja kasutades vaid puiduenergiat. Tõsi, fossiilkütus oli juba avastatud ning seda põletavad elekter ja sisepõlemismootor leiutatud, aga nende kasutamine alles lapsekingades. Siiski, fossiilenergiat kasutati ja laialdaselt – petrooleumilambis.

07.07.2021 12:46 (8.11) President Kaljulaid kohtus Hispaania peaministriga [Presidendi kantselei]

Kohtumisel Kadriorus peatusid Eesti riigipea ja peaminister Pedro Sánchez pikemalt julgeolekuolukorral nii meie regioonis kui Aafrikas. Eesti riigipea hinnangul ei ole pärast seitsme aasta möödumist Venemaa agressiooni algusest Donbassis ja Krimmi ebaseaduslikust annekteerimisest midagi muutunud. Juulis-augustis toimub Ukraina piiride lähedal massiline sõjaväeõppus Zapad ja seega on president Kaljulaid sõnul meil igati põhjust valvsaks jääda. Peatuti ka Sahara-taguses Aafrikas toimuval, kus kroonviirus on tugevasti kohalikke majandusi mõjutanud ning kus Eesti väed Malis ja Sahelis koos Hispaaniaga toimetavad.

02.07.2021 00:11 (8.11) Edward Lucas: rohkem laevastikudistsipliini! [Postimees]

Hooletu lobisemine uputab laevu – «Loose lips sink ships». See võimas teise maailmasõja aegne propagandaplakat väärib kordustrükki pärast eelmise nädala vusserdamist Venemaa okupeeritud Krimmi ranniku lähistel, kirjutab Briti kolumnist Edward Lucas.

02.07.2021 00:02 (8.11) Väikerahva võimalustest suures poliitikas [Meie Maa]

Aeg on jälle kuri väikeste vastu, sest suurriikide suhted on pärast Krimmi kaaperdamist halvad ja Bideni-Putini 16. juuni kohtumine ei tõota mingit peatset paranemist. Elada aga tuleb ja tuleb edasi minna ning nii sünnivadki väikeriikide pealinnades otsused, mida tahes-tahtmatult võtad muigega.

29.06.2021 11:11 (8.11) Pärast Krimmi sõda tegi Jannsen suuri ponnistusi, et Tallinnas saaks maha peetud esimene baltisaksa laulupidu [Postimees]

Koorilauluseltside loomisel võtsid baltisakslased 19. sajandi teisel kolmandikul eeskuju Saksamaalt ja Šveitsist. Just sealtkaudu jõudsid Läänemere kaldale teated mitmete kooride korraldatud kooslaulmistest, mida õhutas takka etniline ühtekuuluvustunne. See oli sakslaste rahvusteadvuse ärkamise aeg, mil käibele tuli sõna «baltlane» senise «eestimaalase«, «liivimaalase» ja «kuramaalase» kõrval.

25.06.2021 17:01 (8.11) Juhtkiri | Flirt Kremliga ei tasu ära [Õhtuleht]

Saksa kantsleri ja Prantsuse presidendi ootamatust soovist kaasata ELi tippkohtumisele ka Venemaa president võiks järeldada, et keskmise läänlase mälu on nagu särjel – ei kesta kauem kui viis sekundit. Tipppoliitikuid selles siiski kahtlustada ei saa, järelikult on olukord veel hullem – nii Merkel kui Macron mäletavad kindlasti Krimmi annekteerimist, kuid soovivad sellest hoolimata suhelda Venemaaga edasi nagu midagi poleks juhtunud. Mõlema argumendid kohtumiseks on küll sisepoliitilised, kuid kas peab EL seetõttu loobuma oma ühtsetest väärtustest?

24.06.2021 10:50 (16.22) VIDEO | Vene kaitseministeerium avaldas video, mis näitavat Briti sõjalaeva välja ajamist Krimmi vetest [Delfi uudised]

Venemaa kaitseministeerium väljastas video, mis Moskva väitel näitab, kuidas selle sõjalennukid ja -alused "ajavad Krimmi vetest välja" Suurbritannia sõjalaeva HMS Defender.

23.06.2021 16:36 (8.11) Venemaa teatel tulistati hoiatuslaske Briti sõjalaeva suunas, Suurbritannia lükkab väited ümber [Õhtuleht]

Venemaa kaitseministeeriumi sõnul pidid nende kaitsejõud tulistama hoiatuslaske Briti miinilaeva suunas kui viimane sisenes Krimmi lähedal Vene territoriaalvetesse.

17.06.2021 13:35 (8.11) Metsik tulvavesi ujutas Krimmi üle, torm lükkas lennuki maandumisrajalt maha [ELU24]

Äärmuslikud ilmastikuolud rahest tulvani on elu okupeeritud Krimmis pea peale pööranud.

10.06.2021 17:11 (8.11) Täna ÜRO Julgeolekunõukogus: ÜRO ja Euroopa Liidu koostöö julgeolekuküsimustes on võtmetähtsusega [Välisministeerium]

Täna, 10. juunil juhib Eesti suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson julgeolekunõukogu avalikku istungit ÜRO koostööst Euroopa Liiduga. Eesti kutsel teavitab nõukogu liikmeid Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell. Kohtumisel keskendutakse ELi ja ÜRO koostööle rahvusvahelise rahu ja julgeoleku küsimustes. „On hea meel tõdeda, et kahe samu väärtusi ja huvisid jagava organisatsiooni koostöö on pidevalt ja kindlalt tihenenud,“ sõnas suursaadik Jürgenson. „Praeguste mitmetahuliste väljakutsetega tegelemisel on Euroopa Liidu ja ÜRO koostöö konfliktide ohjeldamisel kahtlemata olulisem kui kunagi varem.“ „Kindlasti ei saa me vaikida, kui näeme põhivabaduste ja inimõiguste rikkumist meie regioonis. Mõistame hukka Valgevene ametivõimude katsed vahendeid valimata vaigistada opositsiooni ning taunime Venemaa agressiooni Ukraina vastu Donbassis, Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist ja Gruusia territooriumide okupeerimist. Eesti on tõsiselt mures ka vägivalla kasvu pärast Afganistanis. Sellel on negatiivne mõju afgaanide rahupüüdlustele,“ lisas suursaadik. Jürgenson tõstab kohtumisel esile ELi ja ÜRO sanktsioonide tähtsust ning Euroopa Liidu humanitaarrolli, seda nii humanitaarabi andmisel mitmetes kriisikolletes kui ka inimõiguste kaitsmisel ja õigusriigi põhimõtete toetamisel konfliktidest taastuvates riikides. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

10.06.2021 13:45 (8.11) UEFA palus Ukrainal poliitiline loosung mänguvormilt eemaldada [ERR Sport]

Euroopa jalgpalli juhtorgan UEFA lubas Venemaa vastasseisust hoolimata Ukrainal säilitada Krimmi poolsaare kujutis oma võistlusvormil, kuid peab sõjalise varjundi tõttu eemaldama särgilt fraasi "au sõdalastele".

10.06.2021 11:56 (8.11) Putinil pole Ukraina uuest mänguvormist sooja ega külma [Postimees]

Ukraina jalgpallikoondis mängib EM-finaalturniiril särgis, millel on kujutatud Ukraina kaart annekteeritud Krimmiga. Venemaa president Vladimir Putin andis intervjuus mõista, et teda Ukraina uus mänguvorm eriti ei häiri.

09.06.2021 00:17 (8.11) Poliitikavaatlejad peavad Kremli Aasovi mere plaani idiootseks [Postimees]

Moskva otsus hakata juulis Aasovi mere põhjast magevett pumpama ei tee ekspertide sõnul Krimmi elanike elu kergemaks, vaid selle taga on eelkõige Kremli soov kasvatada regioonis mõjuvõimu.

08.06.2021 16:21 (8.11) Klõtško kiitis venelasi ärritava jalgpallisärgi heaks [Postimees]

Ukraina jalgpallikoondis mängib EM-finaalturniiril särgis, millel on kujutatud Ukraina kaart annekteeritud Krimmiga. Venelastes tekitas see pahameelt, ent Ukraina üks suurim sporditäht Vitali Klõtško valas veel ka omaltpoolt õli tulle.

07.06.2021 20:46 (8.11) Ukraina koondise uus särk ajas venelased raevu, kuid Putini hääletoru tõmbas tuure maha [Õhtuleht]

Ukraina jalgpallikoondis mängib reedel algaval EMil särkides, millel kujutatud Ukraina kontuurkaart koos 2014. aastal Venemaa poolt okupeeritud Krimmi poolsaarega. Samuti on särgile tikitud kuulus hüüdlause „Au Ukrainale! Au kangelastele!“, mis venelaste arvates viitab Ukraina natsionalistidele, kellest osad võitlesid Teises maailmasõjas koos Natsi-Saksamaaga Nõukogude Liidu vastu.

07.06.2021 14:20 (8.11) Ukraina jalgpalli EMi särk vihastas Venemaad [ELU24]

Ukraina Euroopa jalgpallimeistrivõistluste meeskonnasärk vihastas venelasi, kuna sellel on Ukraina kaart, millel on ka Venemaa poolt annekteeritud Krimm.

07.06.2021 13:41 (8.11) Ukraina jalgpallikoondise särk ajas venelased vihale [Postimees]

Ukraina jalgpalliliidu juhataja tekitas Venemaal suurt pahameelt, esitledes rahvuskoondise EM-särki, millel on kujutatud Ukraina kaart annekteeritud Krimmiga.

05.06.2021 15:31 (8.11) Bolšunov elas enne Otepää treeninglaagrit üle kerge ehmatuse [Postimees]

Venemaa murdmaasuusataja Aleksandr Bolšunov sai Krimmi treeninglaagris vigastada, kuid õnneks mitte nii tõsiselt, et ei saaks järgmisel nädalal Otepääle tulla.

01.06.2021 13:25 (8.11) Vene kohus mõistis krimmitatarlaste esinduskogu juhi tagaselja kuueks aastaks kolooniasse [Delfi uudised]

Venemaa poolt annekteeritud Krimmi ülemkohus mõistis krimmitatari rahva esindusorgani medžlise juhi Refat Tšubarovi tagaselja kuueks aastaks vangi massirahutuste korraldamise eest 2014. aastal. Tšubarov viibib ise Ukrainas.

28.05.2021 10:20 (8.11) Moskva haare – laiem, kui tunnistatakse. Ukraina on vaid üks käik suuremas mängus [Delfi Forte]

Krimmi hõivamine, sõda Ida-Ukrainas ja sealsete nukuriikide loomine 2014. aastal jagab Euroopa kaasaja ajaloo kaheks – enne ja pärast seda. Ent see on vaid üks käik Venemaa mängitavas suuremas mängus.

27.05.2021 19:01 (8.11) Välisminister Liimets: lahendamata konfliktid idanaabruses nõuavad EL-ilt konkreetsemaid samme [Välisministeerium]

Välisminister Eva-Maria Liimets osales täna, 27. mail Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) Lissabonis. Ministrid arutasid muuhulgas võimalusi EL idanaabruses - Ukrainas, Gruusias, Mägi-Karabahhis ja Moldovas – jätkuvate konfliktide lahendamiseks. Päevakajalise teemana käsitleti EL sanktsioone vastuseks Valgevene lubamatule käitumisele reisilennuki maanduma sundimisel Minskis 23. mail. „Jätkuv ebastabiilsus regioonis häirib riikide rahumeelset arengut ja koostööd. Sel on negatiivne mõju kogu Euroopa julgeolekule,“ ütles välisminister Liimets. „Paraku tuleb nentida, et kõnealuste konfliktide puhul on võtmeroll Venemaal, kellelt ootame poliitilist tahet ja valmisolekut rahvusvahelise õiguse rikkumised regioonis lõpetada.“ Välisminister jagas oma ametikaaslastega Eesti ettepanekuid ELi konkreetseteks sammudeks Idapartnerluse riikide suunal, seades esikohale Euroopa Liidu suurema aktiivsuse ja nähtavuse regioonis ja tihedama koostöö OSCEga. „Eesti jaoks on oluline, et meie regioonis oleks tagatud rahu ja stabiilsus. Näen selgelt, et Euroopa Liidu ja OSCE koostöös saaksime võtta konkreetseid samme, mis aitaksid liikuda konfliktide lahendamise poole,“ ütles minister. Minister tegi ettepaneku Ukraina ja Gruusia kaitsevõime tugevdamiseks Euroopa Rahurahastu vahenditest ning julgeolekukoostöö tugevdamiseks läbi loodava EL Strateegilise kompassi. Ukraina puhul kutsus välisminister üles toetama ühiselt Krimmi Platvormi. Gruusiast rääkides tõi minister murettekitavana välja Venemaa sõjalise kohaoleku piirkonnas, mis survestab riiki ja tekitab ebastabiilsust. „Euroopa Liidul tuleks leida veel võimalusi Gruusia sisuliseks toetamiseks, et parandada ühiskonna kerksust ning riigi kaitsevõimet,“ selgitas Liimets. „Asjakohane oleks EL-Gruusia julgeolekudialoogi taaskäivitamine.“ Mägi-Karabahhi konflikti puhul märkis välisminister, et võti konflikti lahendamiseks peitub suuresti väliste osapoolte tahtes. „Märgi-Karabahhis võiks Euroopa Liit senisest enam toetada piiriülest ja kogukondade vahelist koostööd, näiteks veevarude ja niisutussüsteemide haldamise osas,“ ütles välisminister. Moldova puhul soovitas välisminister pöörata senisest suuremat tähelepanu Transnistriast lähtuva varimajanduse ja korruptsiooni vastasele võitlusele, kaaludes ka naaberriigi Ukraina kaasamist. Lisaks näeb Eesti võimalust ELi kaasarääkimiseks Moldova energeetikasektori sõltumatuse suurendamisel. Välisminister märkis ära ka vajaduse liikuda edasi Transnistrias asuvate Cobasna relvahoidlate ära viimisega, mida Venemaa kaitseminister on lubanud juba alates 2019. aastast – ka siin võiks ELil olla abistav roll. Lisaks idanaabruse lahendamata konfliktide problemaatikale käsitlesid EL välisministrid kohtumisel ka Euroopa Liidu ja Aafrika koostööd ning Euroopa Liidu ühtse India ja Vaikse ookeani strateegia loomist. Ühisel lõunasöögil Jordaania välisministri Ayman Safadiga saadi ülevaade olukorrast Iisraelis ja Gazas ning võeti jutuks Lähis-Ida rahuprotsessi taaskäivitamise võimalused. 26.-27. mail Lissabonis toimuv Gymnich on Euroopa Liidu välisministrite mitteametlik kohtumine, mis toimub kaks korda aastas EL Nõukogu eesistujariigis. Praegu on eesistujaks Portugal, teisel poolaastal Sloveenia. Kohtumise ametlikud fotod on leitavad Välisministeeriumi fotogaleriis: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721577192... Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

27.05.2021 08:55 (16.22) Vene piirivalve juht rääkis Briti sõjalaeva väljaajamisest Venemaa vetest Krimmi piirkonnas [Delfi uudised]

Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) piirivalveteenistus, merevägi ning õhu- ja kosmosejõud ajasid 2020. aasta oktoobris Krimmi piirkonnas Venemaa territoriaalvetest välja Suurbritannia sõjalaeva D35 Dragon, teatas intervjuus RIA Novostile FSB direktori esimene asetäitja ja piirivalveteenistuse juht Vladimir Kulišov.

22.05.2021 17:46 (16.22) Krimmis katapulteerus lennuväljal seisvast sõjalennukist kaks pilooti [Postimees]

Okupeeritud Krimmis katapulteerus sõjaväelennuväljal seisvast hävituslennukist Su-30SM kaks pilooti, teatas asjaga kursis olev allikas laupäeval Interfaxile.

13.05.2021 11:37 (16.22) Kantsler Jonatan Vseviov käis okupeeritud Krimmi piiril [Postimees]

Ukrainas visiidil olev välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov käis kolmapäeval okupeeritud Krimmi piiril, et avaldada toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

13.05.2021 11:12 (16.22) Välisministeeriumi kantsler viibib töövisiidil Ukrainas [Välisministeerium]

Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov viibib sel nädalal neljapäevasel töövisiidil Ukrainas. Visiidi eesmärk on avaldada Eesti tugevat toetust Ukraina suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele ja Euro-Atlandi lõimumisele ning arutada praegust julgeolekuolukorda Ukrainas ja selle vahetus naabruses. Kantsler kohtub visiidil Ukraina välispoliitika juhtidega, sealhulgas välisminister Dmõtro Kulebaga, Rada saadiku Halõna Jantšenkoga, asevälisminister Vasõl Bodnariga, presidendi välisnõuniku Ihor Žovkaga ja julgeolekuasutuste juhtidega ning külastab Ukraina küberkaitsekeskust. Kolmapäeval külastas kantsler Vseviov Kalantšaki halduspiiripunkti okupeeritud Krimmiga. „Ukraina julgeolek on Euroopa julgeolek. Eesti ei tunnusta iialgi Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist. On oluline siin kohapeal käia ning oma silmaga tunnistada, kuidas Krimmi eraldab vabast maailmast asfaldile tõmmatud punane joon ja selle taga olev okastraat,“ ütles Vseviov. Kolmapäeval toimusid kohtumised ka Zaporižžja oblasti tööstusjuhtidega ning Eesti tulevase aukonsuli Juri Kunajeviga. Kantsler Vseviov rõhutas: „Ukraina majanduslik potentsiaal on tohutu, seda on kõikjal silmaga näha. Julgustan ukrainlasi jätkama reformidega ja korruptsioonivastase võitlusega ukrainlaste endi heaolu kindlustamiseks.“ Lisainfo: Kristina Ots meedianõunik välisministeerium avalike suhete osakond kristina.ots@mfa.ee www.vm.ee Kõik uudised

06.05.2021 14:05 (8.11) Zelenskõi sõnul on Ukraina piiridel endiselt 75 000 Vene sõjaväelast [Delfi uudised]

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et Vene väekontingent Ukraina piiridel, sealhulgas Krimmis, kahaneb äärmiselt aeglaselt ja sõjalise eskalatsiooni oht Venemaa poolt on alles.

23.04.2021 00:02 (8.11) Ukrainast ja USA-st rääkides [Meie Maa]

Selge see, et Moskva oleks jälle otsapidi Ukrainas sees, kui poleks Kiievi valitsusele USA ja NATO toetust. Samas ei maksa unustada, et Ameerikas on võimu juures tagasi partei ja isegi 2014. aasta võimumees number kaks, kui tänane seis – jõuga äravõetud Krimm ja Kremli nukurežiimid Donbassis – Ukrainaga tekkis.

22.04.2021 13:30 (16.22) VIDEO | Krimmis osaleb õppustel 10 000 Vene sõjaväelast ja 40 sõjalaeva [Delfi uudised]

Venemaa kaitseministeerium teatas täna, et õppustel Krimmis osaleb üle 10 000 Vene sõjaväelase ja 40 sõjalaeva.

22.04.2021 13:15 (16.22) Krimmis osaleb õppustel 10 000 Vene sõjaväelast ja 40 sõjalaeva [Delfi uudised]

Venemaa kaitseministeerium teatas täna, et õppustel Krimmis osaleb üle 10 000 Vene sõjaväelase ja 40 sõjalaeva.

20.04.2021 18:16 (8.11) Juhtkiri | Lääne selge signaal Venemaale [Õhtuleht]

100 000 Venemaa sõjaväelase koondamine Ukraina piiride lähedusse teeb mõistagi ärevaks mitte ainult Ukrainat ja lääneriike, vaid kõiki neid, kes vähegi ajalugu tunnevad, sest mustrid kipuvad korduma: Gruusia sõda, Krimmi annekteerimine ning varasemast kasvõi Eesti okupeerimine teise maailmasõja hakul. Pole üllatav, et pandeemia ja sanktsioonidega kaasunud vaesumist võib Kreml tahta varjata patriootliku vahu üleskloppimise ja sõjalise malakaga vehkimise taha.

20.04.2021 13:55 (16.22) Venemaa kehtestas Krimmi ja Musta mere kohal lennupiiranguid, 20 laeva osales õppustel koos ründelennukitega [Delfi uudised]

Venemaa kehtestas tänasest kuni 24. aprillini ajutised piirangud lendudele mõnede Krimmi ja Musta mere osade kohal, selgub rahvusvahelisest teatest pilootidele (NOTAM). 20 Musta mere laevastiku laeva pidasid aga õppusi koos ründelennukitega.

20.04.2021 10:25 (8.11) USA teatel on Venemaa koondanud Ukraina piirile rohkem vägesid kui 2014. aastal [Delfi uudised]

Moskva Ukraina piirile koondatud vägede arv on suurem kui 2014. aastal, kui Venemaa hõivas Krimmi, teatas Pentagoni pressiesindaja John Kirby eile, nimetades seda „väga tõsiselt murettekitavaks”.

20.04.2021 07:31 (8.11) USA väljendas muret Venemaa vägede arvu pärast Ukraina piiril [Postimees]

Venemaal on Ukraina piiril rohkem vägesid, kui 2014. aastal, kui Venemaa okupeeris Krimmi, ütles esmaspäeval USA kaitseministeeriumi kõneisik John Kirby.

19.04.2021 16:26 (8.11) President Kaljulaid tõstatas ÜRO julgeolekunõukogu kõrgetasemelisel arutelul inimõiguste ja Ukraina julgeoleku küsimused [Presidendi kantselei]

President Kersti Kaljulaid osales täna ÜRO julgeolekunõukogu virtuaalsel arutelul, kus mõistis hukka Vene vägede koondamise Ukraina piiri äärde ning sündmused Myanmaris. Riigipea rõhutas, et territoriaalse terviklikkuse austamine ja jõu kasutamise keelamine on rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtted, mis on ka ÜRO, EL, ASEANi ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide alustalad. „Ja sellegipoolest jälgime tõsise murega ka Euroopas ähvardusi kasutada sõjalist jõudu. Näeme kasvavat Venemaa sõjaliste jõudude kogunemist Ukraina piiri äärde ja okupeeritud Krimmi. Alles äsja teatas Venemaa, et sõjaliste õppuste ettekäändel kavatsetakse sulgeda oktoobrini Kertši väin välismaistele sõja- ja riigilaevadele. Olukorra muudab veelgi murettekitavamaks, et Venemaa ei tegele OSCE-s riskide maandamise ja usalduse suurendamisega,“ lausus president Kaljulaid.

19.04.2021 08:31 (8.11) President Ilves: paneme Venemaa kodanike visiidid pausile. Kaalul on Euroopa julgeolek [Õhtuleht]

„Võib-olla tuleks „pausile panna“ iga, ja ma mõtlen iga, visiit Venemaalt. Kaalul on Euroopa julgeolek. Kuni Krimmi invasioonini nõudsid need inimesed arrogantselt viisavaba reisimist Euroopa Liidus. Lihtsalt külmutage viisad, välja arvatud perekondlike eriolukordade puhul. Kaalul on Euroopa julgeolek. Aitab,“ säutsus president Toomas Hendrik Ilves.

18.04.2021 20:46 (8.11) President Ilves: paneme Venemaa kodanike visiidid pausile. Kaalul on Euroopa julgeolek. [Õhtuleht]

18.04.2021 20:36 (8.11) President Ilves: „Võib-olla tuleks „pausile panna“ iga, ja ma mõtlen iga, visiit Venemaalt. Kaalul on Euroopa julgeolek.“ [Õhtuleht]

„Kuni Krimmi invasioonini nõudsid need inimesed arrogantselt viisavaba reisimist Euroopa Liidus. Lihtsalt külmutage viisad, välja arvatud perekondlike eriolukordade puhul. Kaalul on Euroopa julgeolek. Aitab,“ säutsus president Toomas Hendrik Ilves.

16.04.2021 18:36 (8.11) Venemaa sulgeb õppuste tõttu pooleks aastaks osa Mustast merest [Postimees]

Venemaa sulgeb Krimmi ümbritsevad merealad teiste riikide laevadele seoses Musta mere laevastiku õppustega kuni 31. oktoobrini, teatas kaitseministeerium reedel.

16.04.2021 14:25 (8.11) Herem Ukraina relvajõudude ülemale: Eesti tunnustab Ukrainat [Kaitsevägi]

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem helistas täna Ukraina relvajõudude ülemale kindral Ruslan Khomchakile näitamaks üles Eesti solidaarsust Ukraina riigile. „Kõne eesmärk oli kinnitada, et Eesti tunnustab Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning on jätkuvalt pühendunud Krimmi ebaseadusliku annekteerimise mittetunnustamispoliitikale,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem kinnitades, et Eesti kaitseväe Ukraina …

15.04.2021 17:00 (8.11) Laaneots Venemaa tegevusest Ukraina piiril: Putin on meeleheitel, psüühiliselt ära nihkunud [Delfi uudised]

Nii palju Venemaa jõude oli Ukraina piiri ääres viimati 2014. aastal, kui suurriik annekteeris Krimmi ning Ukraina kaotas kontrolli Donbassi üle. Kaitseminister ja kaks endist kaitseväe juhatajat leiavad, et Eestil tuleb olla tähelepanelik.

15.04.2021 16:16 (16.22) Välisminister Liimets Kiievis: Balti riigid seisavad ühiselt Ukraina iseseisvuse ja suveräänsuse eest [Välisministeerium]

Täna, 14. aprillil on välisminister Eva-Maria Liimets koos Läti välisministri Edgars Rinkēvičsi ja Leedu välisministri Gabrielius Landsbergisega ühisel visiidil Ukrainas. Visiidi eesmärk on väljendada solidaarsust ja kinnitada toetust Ukrainale pingestunud olukorras, kus Venemaa on koondanud vägesid Ukraina piiril ja okupeeritud Krimmi poolsaarel. „Seisame ühiselt Ukraina selja taga: rahvusvahelise kogukonna tahe ja panus Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamisel püsib kindel. Ukraina julgeolek on Euroopa julgeoleku seisukohast elulise tähtsusega,“ ütles välisminister. Tihe päev sisaldas delegatsioonide kohtumisi Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba, Ülemraada spiikri Dmõtro Razumkovi, peaminister Denõss Šmõhali, Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni asepeaministri Olga Stefanõšina ja kaitseminister Andrii Taraniga. Kohtumistel arutati Venemaa käitumisest tulenevat pingete kasvu Ukrainas ja Ukraina ümber. Kolme Balti riigi välisministrid kinnitasid vankumatut toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Ministrid mõistsid hukka Venemaa juba kaheksandat aastat kestva destabiliseeriva tegevuse Ukraina idaosas. Tauniti desinformatsiooni levitamist ning OSCE vaatlejate ja humanitaarorganisatsioonide tegevuse piiramist Ukraina territooriumi okupeeritud aladel. Kohtumisel rõhutati, et Venemaa peab täitma endale võetud rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas Minski kokkuleppeid, ja lõpetama Krimmi okupeerimise. Ministrid tunnustasid Ukrainat reformide jätkamise eest, mis toimub sisuliselt sõjatingimustes. „Ukraina edusammud õigusriigi ja majanduse edendamisel väärivad tunnustamist ja peavad jätkuma, et Ukraina inimesed saaksid elada stabiilses ja demokraatlikus ühiskonnas. Edukad reformid suurendavad ühiskonna sidusust, parandavad inimeste elujärge, tugevdavad riiki ning aitavad kaasa stabiilsuse tekkele,“ sõnas välisminister. Nelja riigi välisministrid allkirjastasid Kiievis ühisavalduse, milles kinnitavad Ukraina, Eesti, Läti ja Leedu tiheda koostöö jätkumist ja valmisolekut seista üheskoos vastu Venemaa Föderatsiooni agressiivsele käitumisele, mis ohustab kogu Euroopa julgeolekut. Avalduses märgitakse, et Ukraina Euro-Atlandi integratsioon tugevdab oluliselt Euroopa stabiilsust ja julgeolekut ning tuuakse esile koostöö tihendamise vajadus kaitse- ja julgeoleku valdkonnas. Eesti ja Ukraina teevad tihedat koostööd mitmesugustes eluvaldkondades. Alates 2006. aastast on Ukraina Eesti arengukoostöö üks prioriteetriikidest. Möödunud aastal toetas Eesti Ukrainat arengu- ja humanitaarabiga 1,2 miljoni euroga ning tänavu on plaanis seda suurendada kokku 2,35 miljoni euroni. Kokku on Eesti Ukraina arengut toetanud rohkem kui 17 miljoni euroga. Aastateks 2020–2023 on välisministeeriumi eelarves Eesti ja Ukraina arengukoostöö ja humanitaarabi tegevusteks planeeritud 11,6 miljonit eurot. Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina välisministri ühisavalduse tekst. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

15.04.2021 09:05 (8.11) ERISAADE | Eesti saadik Kiievis: suurt sõda Moskva praegu Ukraina vastu korraldada ei suuda, aga luuakse valikuvariante [Delfi uudised]

Venemaa koondab Ukraina idapiiri lähedusse ja Krimmi suuri vägesid, olukord paistab tõsine. Delfi „Erisaates“ räägib Eesti saadik Ukrainas Kaimo Kuusk, kuidas asjad Kiievist vaadates paistavad.

14.04.2021 15:05 (16.22) Vene julgeolekunõukogu sekretäri sõnul on USA, NATO, EL-i ja Ukraina pärast Krimmis terrorioht [Delfi uudised]

Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev teatas, et Krimmis on USA, NATO, mitmete Euroopa Liidu riikide ja Ukraina Venemaa-vastase tegevuse tõttu terroriaktide oht.

13.04.2021 18:20 (8.11) Geograaf Toomas Kümmel: Soomusrong haruteel ehk närvide sõda [ELU24]

Venemaa koondab Ukraina piirile vägesid, käib tõeline närvide sõda, kas Venemaa ründab Ukrainat või on see Putini režiimi järjekordne jõudemonstratsioon Ukrainalt ja läänemaailmalt soodsate välispoliitiliste otsuste väljakauplemiseks. Viimastel andmetel on Venemaa koondanud Ukraina piiridele 80 000 sõdurit, sinna hulka kuuluvad ka Krimmi juurde toodud väed. See on maksimaalne vägede koondamine selles piirkonnas alates 2014. aastast. Aken Ukraina rünnakuks võib avaneda aprilli lõpul.

13.04.2021 13:35 (16.22) Moskva: USA peaks Krimmist ja Venemaa rannikust eemale hoidma. See on talle endale kasulik [Delfi uudised]

Venemaa hoiatas USA-d, et viimasel oleks parem hoiduda Venemaast ja Krimmist kaugemale, sest intsidentide risk on väga suur, teatas Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov täna.

13.04.2021 12:35 (8.11) USA välisminister ja kaitseminister saabusid Brüsselisse arutama olukorda Vene-Ukraina piiril [ERR Uudised]

Seoses Vene vägede koondumisega Ukraina piiri äärde ja Krimmi, maandusid täna hommikul Brüsselis USA välisminister ja kaitseminister.

11.04.2021 18:45 (16.22) Erdogan: Türgi ei tunnusta kunagi Krimmi Venemaa osana [ERR Uudised]

Türgi president Reccep Tayyip Erdogan rõhutas kohtumisel Ukraina kolleegi Volodõmõr Zelenskiga Ukraina territoriaalse terviklikkuse tähtsust. Erdogan väljendas lootust, et pinged Ukraina piirialadel lõdvenevad peagi. Türgi president ütles sedagi, et Ankara ei kavatse Krimmi Venemaa osana kunagi tunnustada.

06.04.2021 01:46 (8.11) Suurbritannia väljendas muret seoses Venemaa tegevusega [Postimees]

Suurbritannia peaminister Boris Johnson ütles esmaspäeval, et Ühendkuningriigil on märkimisväärne mure Venemaa tegevuse pärast Krimmis ja Ukraina piiril.

04.04.2021 19:40 (8.11) Piiri taga liikuvad Vene väed teevad ukrainlasi valvsaks [Delfi uudised]

Krimmi ja Ukraina piirile on toodud Vene lisaüksusi, tihenenud on ka tulevahetus Donbassis.

30.03.2021 07:01 (16.22) Austraalia kehtestas Venemaale sanktsioone seoses Krimmi sillaga [Postimees]

Austraalia välisministeerium teatas teisipäeval sanktsioonide kehtestamisest ühele Venemaalt pärit isikule ja neljale ettevõttele seoses niinimetatud Krimmi sillaga.

26.03.2021 17:31 (8.11) Välisminister Liimets: Põhja-Balti riikide ühine hääl kõlab tugevalt [Välisministeerium]

Täna, 26. märtsil osales välisminister Eva-Maria Liimets Põhja-Balti (NB8) välisministrite videokohtumisel. Ministrid arutasid COVID-19 viirusest tulenevat olukorda, pandeemiajärgset taastumist ning piirkondlikke ja globaalseid küsimusi. Välisminister Liimets avaldas heameelt jätkuvalt tiheda NB8 koostöö ja koordinatsiooni üle aktuaalsetel teemadel ning rõhutas taas koostööformaadi elujõulisust ja tähtsust Eesti jaoks. „COVID-19 kriisiga silmitsi seistes on NB8 formaat taas mitmeti oma silmapaistvat väärtust tõestanud,“ märkis minister. „See puudutab nii praktilist koostööd pandeemia alguses kui ka kasulikku seisukohtade koordineerimist piirkondliku ja ülemaailmse tähtsusega küsimustes.“ Välisminister avaldas veendumust, et tihedat koostööd jätkatakse ka pandeemiast taastumise ajal. Välisminister Liimets andis kolleegidele ülevaate Eesti senisest tööst ja tulevikuplaanidest ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena. „On tähelepanuväärne, et 2021. aastal osaleb julgeolekunõukogu töös valitud liikmena koguni kaks NB8 formaadi riiki – Eesti ja Norra,“ sõnas välisminister. „See annab meile võimaluse pöörata tähelepanu just meie regiooni jaoks olulistele küsimustele ja meie ühised väärtused kõlavad maailmaareenil selgemini.“ ÜRO Julgeolekunõukogu raames toimuva suurpärase koostöö näitena tõi välisminister esile Norraga jagatud rolli Afganistani teemajuhtidena ning NB8 riikide ühise hukkamõistva lähenemise Venemaa rahvusvahelise õiguse rikkumistele, Krimmi ebaseaduslikule annekteerimisele ja Valgevenes toimuvale. Samuti rõhutas välisminister soovi liikuda edasi küberjulgeoleku tähtsustamisega ÜRO Julgeolekunõukogus. Venemaa-teemalisel arutelul rõhutasid NB8 riikide välisministrid Euroopa ja Atlandi-ülese ühtsuse tähtsust. Välisminister Liimets kinnitas ka jätkuvat tähelepanu ja pühendumust idapartnerlusele. 2021. aastal koordineerib Põhja-Balti koostööd Soome, 2020. aastal oli koordinaatoriks Eesti. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmUDLGug Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

18.03.2021 12:11 (16.22) G7 ei tunnusta Krimmi poolsaare annekteerimist [Postimees]

Riikide ühendus G7 hoiatas neljapäeval Venemaad, et ei tunnusta Krimmi poolsaare annekteerimist Ukrainalt.

18.03.2021 06:15 (16.22) Eesti liitus 19 riigi ühisavaldusega Krimmi teemal [Delfi uudised]

Eile, 17. märtsil toimus ÜRO Julgeolekunõukogus Venemaa Föderatsiooni korraldatud mitteametlik kohtumine Krimmi teemal, mille eesmärk oli propaganda ja valeinfo edastamine Krimmis toimuva ja selle õigusvastase annekteerimise kohta.

17.03.2021 22:45 (16.22) Eesti liitus 19 riigi ühisavaldusega Krimmi teemal [ERR Uudised]

Eesti liitus kolmapäeval 19 riigi ühisavaldusega taunides propaganda ja valeinfo levitamist Krimmi õigusvastase annekteerimise teemal, teatas välisministeerium.

17.03.2021 21:06 (89.19) Eesti liitus 19 riigi ühisavaldusega taunides propaganda ja valeinfo levitamist Krimmi õigusvastase annekteerimise teemal [Välisministeerium]

Täna, 17. märtsil toimus ÜRO Julgeolekunõukogus Venemaa Föderatsiooni korraldatud mitteametlik kohtumine Krimmi teemal, mille eesmärk oli propaganda ja valeinfo edastamine Krimmis toimuva ja selle õigusvastase annekteerimise kohta. Pärast kohtumist tegi Eesti koos samameelsete ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesriikidega avalduse pressile, milles juhiti tähelepanu istungi propagandistlikule sisule ja lükati ümber Venemaa valeinfo. Liitlased osundasid Krimmi okupeerimisele Venemaa poolt ning mõistsid hukka nii rahvusvahelise õiguse kui ka inimõiguste rikkumised ja poolsaare militariseerimise Krimmis, Ukrainas. Avalduses toodi välja, et 12. märtsil Eesti korraldatud kõrgetasemeline informaalne ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumine Krimmi teemal, kus kaas-vaderiteks oli rekordilised 23 riiki, näitas selgelt rahvusvahelise kogukonna tugevat toetust Ukrainale. Krimmi annekteerimist tauniva ühise pressiavaldusega tegid üheskoos Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Holland, Iirimaa, Kanada, Leedu, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi, Ukraina ja Ühendkuningriik. Riikide ühine pressiavaldus täies mahus: 17. märtsil 2021 Venemaa Föderatsiooni korraldatud Krimmi olukorda käsitleva ÜRO mitteametliku Arria-formaadis kohtumise järgne ühisavaldus Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Holland, Iirimaa, Kanada, Leedu, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi, Ukraina ja Ühendkuningriik teevad järgneva ühisavalduse: Täna korraldas Venemaa ÜROs mitteametliku kohtumise, et levitada valeinfot oma okupatsiooni kohta Krimmis, mille Venemaa rahvusvahelist õigust rikkudes 2014. aastal annekteeris. Mõistame hukka Venemaa toime pandud inimõiguste rikkumised ja militariseerimise poolsaarel. Oleme jõuliselt vastu Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna annekteerimisele Venemaa poolt. Venemaa tegevus on mureküsimus kogu maailmale ning vastuolus rahvusvahelise õigusega, kaasa arvatud ÜRO põhikirjaga, ja Helsingi lõppaktiga. Tänasel üritusel esitati Krimmi kohapealsest tegelikkusest moonutatud pilt ning üritus teenis üksnes Vene okupatsiooni huve. Kui Venemaa oleks päriselt huvitatud sellest, et Krimmi olukorda mõistetakse paremini, lubaks Venemaa ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu saadikutel ning humanitaartöötajatel, rahvusvahelistel inimõiguste vaatlusmissioonidel ja humanitaarabiga tegelevatel vabaühendustel viivitamata ja takistamatult Krimmi pääseda. Nagu nägime 12. märtsil toimunud kõrgetasemelisel Krimmi-teemalisel Arria-formaadis kohtumisel, mille korraldas Eesti koos 23 teise riigiga, ning 23. veebruaril toimunud Peaassamblee arutelul, toetab rahvusvaheline kogukond Ukrainat riigi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmisel rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Kutsume Venemaad viivitamata lõpetama okupatsiooni ja inimõiguste rikkumised, vabastama kõik ukrainlastest vangid, kes on ülekohtuselt kinni peetud, lõpetama agressiivsed sammud Ukrainas ning täitma oma rahvusvahelisi ja Minski lepetega ette nähtud kohustusi. Kinnitame taas, et toetame Normandia formaadis tehtavaid jõupingutusi, ja oleme kindlalt pühendunud Ida-Ukraina konflikti rahumeelsele lahendamisele viisil, mis on kooskõlas Minski lepetega ning austab täielikult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

16.03.2021 19:20 (8.11) Pruun vesi paar tundi päevas. Krimmi elanikke vaevab tõsine veekriis [Delfi uudised]

Vene võimudel on lahendus olemas: poolsaarele tuleb ehitada merevee magestamise tehas.

13.03.2021 08:16 (48.65) Eesti kutsus ÜRO Julgeolekunõukogus teist aastat järjest kokku istungi Krimmi teemal [Välisministeerium]

Reedel, 12. märtsil kutsus Eesti kokku ÜRO Julgeolekunõukogu kõrgetasemelise virtuaalistungi Krimmi teemal. Arutelu avas ja juhtis Eesti välisminister Eva-Maria Liimets. Istung märkis seitsme aasta möödumist Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna õigusvastasest annekteerimisest Venemaa Föderatsiooni poolt ja oli jätkuks aasta tagasi Eesti korraldatud samateemalisele kohtumisele ÜRO Julgeolekunõukogus. „Kui eelmisel aastal oli meil seitse kaaskorraldajat, siis tänavu toetas istungit 23 riiki – see on ajalooline arv, mis saadab selge hukkamõistva sõnumi Venemaale. Krimmis toimuv läheb korda paljudele riikidele,“ ütles minister Liimets. Inimõiguste olukord Krimmis halveneb pidevalt. „Okupatsioonivõimude surve krimmitatarlastele ja poolsaarel elavatele ukrainlastele on muutunud aina rõhuvamaks,“ lausus Liimets. „Tagakiusamise eesmärk on ühelt poolt murda igasugune kodanikualgatus ja teisalt survestada põlisasukaid poolsaarelt lahkuma.“ Vene Föderatsioon tegutseb sihipäraselt selle nimel, et muuta Krimmi demograafiline koosseis enda kasuks. Hinnanguliselt on Krimmi toodud sadu tuhandeid ümberasujaid Venemaalt. „On ütlematagi selge, et selline tegevus on vastuolus nii Genfi konventsiooni kui ka ÜRO põhikirjaga,“ lisas minister. „Vene Föderatsiooni kasvav sõjaline kohalolek Krimmis kujutab ohtu Euroopa julgeolekule laiemalt ja me ei saa antud olukorras jääda kõrvaltvaatajateks. Kutsume Venemaad üles viima oma sõjaväe ja varustuse poolsaarelt välja, vabastama kõik poliitvangid ning järgima endale võetud rahvusvahelisi kohustusi,“ sõnas Liimets. Eesti suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson märkis omalt poolt, et poolsaare mastaapne militariseerimine Vene Föderatsiooni poolt on mõjunud laastavalt sealsele loodusele ja kohalikule kultuuripärandile. Kaubaveo takistamine Mustal ja Aasovi merel on põhjustanud Ukraina rannikuregioonidele ulatuslikku majanduslikku kahju. Istungi kaaskorraldajaid oli rekordiline arv – 23 riiki nii Euroopast kui ka kaugemalt. ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed Prantsusmaa, Iirimaa, Norra, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid, samuti ÜRO liikmesriigid Austraalia, Belgia, Bulgaaria, Kanada, Costa Rica, Tšehhi, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Honduras, Itaalia, Läti, Leedu, Madalmaad, Poola, Slovakkia, Türgi ja Ukraina. Istungi peakõneleja oli ÜRO abipeasekretär ja inimõiguste kõrge voliniku New Yorgi esinduse juht Ilze Brands Kehris. Veel võtsid sõna USA Potomaci Fondi president ja sõltumatu vaatleja dr Phillip Karber ning Krimmi inimõiguste rikkumistele keskenduva Ukraina kodanikuühenduse Media Initiative on Human Rights koordinaator Maria Tomak, lisaks ajakirjanik Nariman Memedeminov Krimmist. Kokku võttis sõna üle 30 ÜRO liikmesriigi esindaja, sh 12 riiki välisministri või aseministri tasemel. Istungit juhiti Tallinna stuudiost ja seda aitas tehniliselt korraldada Eesti firma Global Virtual Solutions. Üritust on võimalik järele vaadata välisministeeriumi YouTube’i kanalil. Eesti sõnavõtt täismahus (inglise keeles): https://vm.ee/en/news/opening-words-minister-foreign-affairs-republic-es... Fotod (Marko Mumm): https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721577185... Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

12.03.2021 18:30 (8.11) OTSEPILT | ÜRO julgeolekunõukogu arutab Eesti eestvedamisel halvenevat olukorda Krimmis [Delfi uudised]

Eesti eestvedamisel ja 20 riigi kaaskorraldamisel toimub reedel ÜRO Julgeolekunõukogus kõrgetasemeline virtuaalistung, mis märgib ära Krimmi annekteerimise seitsmenda aastapäeva ning keskendub sealsele halvenevale olukorrale.

12.03.2021 16:31 (8.11) ÜRO Julgeolekunõukogu arutab Eesti eestvedamisel olukorda Krimmis [Postimees]

Täna toimub Eesti eestvedamisel ja 20 riigi kaaskorraldamisel ÜRO Julgeolekunõukogus kõrgetasemeline virtuaalistung, mis märgib ära Krimmi annekteerimise seitsmenda aastapäeva ning keskendub sealsele halvenevale olukorrale.

12.03.2021 16:30 (8.11) OTSEPILT | ÜRO julgeolekunõukogu arutab Eesti eestvedamisel halvenevat olukorra Krimmis [Delfi uudised]

12.03.2021 11:45 (8.11) Otse kell 16: ÜRO Julgeolekunõukogu olukorrast Krimmis [ERR Uudised]

Reedel toimub Eesti eestvedamisel ja 20 riigi kaaskorraldamisel ÜRO Julgeolekunõukogus kõrgetasemeline virtuaalistung, mis märgib ära Krimmi annekteerimise seitsmenda aastapäeva ning keskendub sealsele halvenevale olukorrale. Istungit saab algusega kell 16 jälgida ERR-i portaalis.

11.03.2021 21:41 (8.11) ÜRO: 2020. aastal küüditati Krimmist kohtuga 105 Ukraina kodanikku [Postimees]

Okupeeritud Krimmi kohtud üllitasid 2020. aastal määrused vähemalt 178 isiku, sealhulgas 105 Ukraina kodaniku küüditamise kohta, osutab ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ametkonna uus ettekanne.

11.03.2021 15:40 (24.32) VIDEO | Krimmi valitsuse istungil kõlas kultuuriministri ropp sõim videoühenduse aadressil [Delfi uudised]

Venemaa annekteeritud Krimmi kultuuriministril Arina Novoselskajal ununes valitsuse videoistungil mikrofon välja lülitamata ja tema ropendamine kostus valjuhäälselt Krimmi juhi Sergei Aksjonovi sõnavõtu vahele.

10.03.2021 18:46 (16.22) Eesti korraldab julgeolekunõukogus istungi Krimmi olukorra teemal [Postimees]

Eesti eestvedamisel ja 20 riigi kaaskorraldamisel leiab reedel aset ÜRO julgeolekunõukogu kõrgetasemeline virtuaalistung, mis märgib ära Krimmi annekteerimise seitsmenda aastapäeva ning keskendub sealsele halvenevale olukorrale.

10.03.2021 17:06 (40.54) Eesti korraldab ÜRO Julgeolekunõukogus istungi Krimmi olukorra teemal [Välisministeerium]

Reedel, 12. märtsil toimub Eesti eestvedamisel ja 20 riigi kaaskorraldamisel ÜRO Julgeolekunõukogus kõrgetasemeline virtuaalistung, mis märgib ära Krimmi annekteerimise seitsmenda aastapäeva ning keskendub sealsele halvenevale olukorrale. Istungi peakõneleja on ÜRO abipeasekretär ja inimõiguste kõrge voliniku New Yorgi esinduse juht Ilze Brands Kehris. Veel võtavad sõna USA Potomaci Fondi president ja sõltumatu vaatleja dr Phillip Karber ning Krimmi inimõiguste rikkumistele keskenduva Ukraina kodanikuühenduse Media Initiative on Human Rights koordinaator Maria Tomak. Lisaks annab kohapealse tunnetuse ajakirjanik Ukrainast. „Juhime istungiga ÜRO liikmesriikide ja rahvusvahelise üldsuse tähelepanu Vene Föderatsiooni juba seitse aastat kestnud rängale rahvusvahelise õiguse rikkumisele Ukrainas, Krimmi poolsaare ulatuslikule militariseerimisele ning krimmitatarlaste ja Ukraina aktivistide tagakiusamisele,“ ütles minister Liimets. Ürituse algataja on Eesti, kaaskorraldajaid on sel korral rohkem kui kunagi varem – 20 riiki, sealhulgas mitmed Julgeolekunõukogu liikmed ja teised ÜRO riigid nii Euroopast kui ka kaugematest regioonidest. „Märkimisväärne kaaskorraldajate hulk nii Euroopast kui ka kaugemalt näitab, et oleme Julgeolekunõukogus oma seisukohti meile väga olulisel teemal edukalt esitanud ning leidnud mõistmist ja liitlasi tervest rahvusvahelisest kogukonnast,“ sõnas minister. Krimmi annekteerimise aastapäeva üritusi on ÜRO Julgeolekunõukogus korraldatud alates 2016. aastast. Eesti korraldas Julgeolekunõukogus sarnase mitteametliku istungi möödunud aasta märtsis ja hoiab järjepidevust ka tänavu. Kohtumist on võimalik jälgida reedel kell 16 välisministeeriumi YouTube’i ja Facebooki kanalites ning ÜRO TV vahendusel. Istungit aitab tehniliselt korraldada Eesti firma Global Virtual Solutions. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

05.03.2021 16:57 (16.22) Välisministeeriumi eelinfo [Välisministeerium]

8.–14. märts 2021 Esmaspäev, 8. märts • Kell 14–15 toimub Eesti ja Soome koostööraporti tutvustusüritus, kus kõnelevad Eesti välisminister Eva-Maria Liimets ja Soome välisminister Pekka Haavisto ning raporti kaasautorid – Jaak Aaviksoo ja Anne-Mari Virolainen. Üritus on avalik ning seda kantakse üle Facebookis ja Youtube’is. Esinejatele saab küsimusi esitada ürituse Facebooki kommentaarides. Lisainfo: pia.kuusik@mfa.ee • Küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatiline esindaja Heli Tiirmaa-Klaar juhib 8.–12. märtsil Eesti delegatsiooni ÜRO avatud kübertöörühma (OEWG) lõpusessioonil, mis toimub hübriidkujul. Arutatakse, kuidas tagada riikide vastutustundlik käitumine küberruumis rahvusvahelise õiguse ja olemasolevate normide alusel. Lisaks ÜRO küberekspertide töörühmale, kuhu kuulub ka Eesti, on OEWG praegu üks peamisi küberjulgeolekule keskenduvaid ÜRO formaate. Lisainfo: angelika.lebedev@mfa.ee • Küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatiline esindaja Heli Tiirmaa-Klaar osaleb virtuaalsel naistepäeva eriüritusel „Women’s Day Cyber Talk“, kus tutvustatakse küberdiplomaatia alustalasid ja selle rolli ühiskonnas ning otsitakse vastuseid viimasel ajal esile kerkinud teemakohastele küsimustele. Lisaks Tiirmaa-Klaarile liituvad aruteluga erasektori, Euroopa Liidu ja mõttekodade esindajad. Vestlusõhtut korraldab ja viib läbi mittetulundusühing Women4Cyber koos Belgia küberturvalisuse keskuse (Center for CyberSecurity Belgium) ja küberturvalisuse liiduga (Cyber Security Coalition). Lisainfo: angelika.lebedev@mfa.ee Teisipäev, 9. märts • Poliitikaosakonna peadirektor Lembit Uibo juhatab Eesti poolt arutelu konsultatsioonidel Eesti ja India vahel, mille keskmes on ÜRO Julgeolekunõukogu teemad. India on ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige perioodil 2021–2022. Lisainfo: angelika.lebedev@mfa.ee Kolmapäev, 10. märts • Poliitikaosakonna peadirektor Lembit Uibo osaleb Eesti ja Ungari poliitilistel konsultatsioonidel. Arutelteemadeks on Euroopa julgeolek, transatlantilised suhted, idapartnerlus, Venemaa ja Hiina. Lisainfo: pia.kuusik@mfa.ee Neljapäev, 11. märts • Välisminister Eva-Maria Liimets osaleb ÜRO Julgeolekunõukogus USA korraldatud kõrgetasemelisel avatud arutelul, kus keskendutakse konflikti ja toidujulgeoleku seostele. 2018. aastal tunnistas ÜRO Julgeolekunõukogu esmakordselt nälja kasutamist sõjapidamise vahendina ning alustas põhjalikumat tööd selle lõpetamiseks. Lisainfo: angelika.lebedev@mfa.ee • Virtuaalsed kahepoolsed konsultatsioonid Eesti ja Soome vahel. Eesti poolt juhib neid välisministeeriumi Euroopa osakonna peadirektor Marika Linntam ja Soome poolt välisministeeriumi Euroopa osakonna peadirektor Pilvi-Sisko Vierros-Villeneuve. Arutlusele tulevad aktuaalsed kahepoolsed, regionaalsed ja ELi teemad. Lisainfo: pia.kuusik@mfa.ee Reede, 12. märts • Kell 16.00 (Eesti aja järgi) juhib välisminister Eva-Maria Liimets ÜRO Julgeolekunõukogus Eesti korraldatavat mitteametlikku kõrgetasemelist Arria-formaadi virtuaalistungit, mis tähistab Krimmi annekteerimise 7. aastapäeva. Istung keskendub olukorra halvenemisele Krimmis, Vene Föderatsiooni poolsele inimõiguste rikkumistele ning massilisele militariseerimisele. Istungi eesmärk on hoida rahvusvahelise üldsuse tähelepanu Venemaa rahvusvahelise õiguse rikkumisel Ukrainas ja Krimmis. Krimmi annekteerimise aastapäeva märkivaid kohtumisi on ÜRO Julgeolekunõukogus korraldatud regulaarselt alates 2016. aastast. Eesti korraldas istungi möödunud aasta märtsis ja hoiab järjepidevust ka tänavu. Peakõneleja on ÜRO inimõiguste peasekretäri abi ja inimõiguste kõrge volinik (OHCHR) New Yorgis Ilze Brands Kehris. Üritusel kõnelevad Potomaci Fondi juhataja dr Phillip Karber ja Media Initiative on Human Rights koordinaator Maria Tomak. Videoteavitusega esineb tsiviilajakirjanik Ukrainast. Eesti kutsel on istungi kaaskorraldajad 16 riiki: Prantsusmaa, Iirimaa, Norra, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja Belgia, Kanada, Costa Rica, Tšehhi, Saksamaa, Gruusia, Leedu, Honduras, Poola, Türgi ning Ukraina. Kohtumist on võimalik jälgida YouTube’i, Facebooki ning Eesti välisministeeriumi ja Eesti ÜRO esinduse kodulehtede kaudu. Lisainfo: angelika.lebedev@mfa.ee Kultuuriüritused välismaal • Eesti saatkonnas Pariisis avatakse näitus „Conversions dans l’architecture contemporaine estonienne“. Näituse on koostanud KOKO arhitektid, kuraator on Andres Kõresaar ning see esitleb 15 avalikku hoonet, mis on ehitatud aastatel 2005–2019 Tallinnas, Narvas ja Pärnus. Hooneid iseloomustab uute ehitiste kombineerimine vanaga ja kaasaegsete hoonete õnnestunud sobitamine ajaloolisse keskkonda. Näitus jääb saatkonda vähemalt aasta lõpuni, huvilised saavad sellega tutvuda eelneval kokkuleppel. • Esmaspäeval, 8. märtsil avatakse Eesti ja Hispaania diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva tähistamise raames Madridis vabas õhus Paseo de Recoletos tänaval Coloni väljaku vahetuses läheduses Eesti dokumentaalfotode näitus „Väljavaade – 100 aastat tänavafotograafiat Eestis“. Näitus kujutab Eesti dokumentaalfotograafia arengut läbi aastasaja, alates Eesti esimesest iseseisvusajast kuni tänapäevani. Näituse avamisel osalevad ka Eesti president Kersti Kaljulaid ja Madridi linnapea José Luis Martínez-Almeida. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

04.03.2021 19:46 (16.22) Eesti hoiab oma regiooni julgeolekuküsimused ÜRO Julgeolekunõukogu fookuses [Välisministeerium]

Täna, 4. märtsil andis välisminister Eva-Maria Liimets valitsuskabineti nõupidamisel ülevaate Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesuse senise tegevuse tulemustest ja eesmärkidest 2021. aastaks. Ministri sõnul on Eesti aastaga tõestanud, et ka väikeriigil võib olla ÜRO Julgeolekunõukogus arvestatav mõju. „Eesti esimene aasta Julgeolekunõukogu valitud liikmena oli edukas. Meie rahvusvaheline tuntus on kasvanud ning oleme näidanud end usaldusväärse liitlase ja partnerina. Lisaks andis COVID-19 pandeemia meile võimaluse teha Tallinnast juhitud kõrge kvaliteediga virtuaalsete istungite korraldamisega ajalugu, mille kaudu kasvatasime oma digiriigi kuulsust ning avasime uusi uksi oma tehnoloogiaettevõtetele,“ sõnas minister Liimets. Eesti eestvedamisel arutas ÜRO Julgeolekunõukogu kahel korral ränki inimõiguste rikkumisi nii Valgevenes kui ka Krimmis. Samuti on Eesti seisnud selle eest, et Venemaa rahvusvahelise õiguse rikkumised Ukrainas ja Gruusias oleksid ÜRO liikmesriikide ja maailma avalikkuse tähelepanu all ning toetaks praeguse olukorra paranemist. Minister lisas, et oleme aidanud julgeolekupoliitika aruteludesse tuua kliimamuutuste mõju: „Olime möödunud aastal sellel teemal toimunud istungi kokku kutsujate seas ning toetame ÜRO peasekretäri eriesindaja nimetamist kliima ja julgeoleku küsimustes.“ 2021. aastal Eesti eesmärgid ja prioriteedid Julgeolekunõukogus ei muutu. „Ka sel aastal on Eesti tegevuse keskmes kõik, mis puudutab meie regiooni vahetut julgeolekut. Seepärast kutsun 12. märtsil Julgeolekunõukogus kokku kõrgetasemelise mitteametliku istungi Krimmi teemal. Ühtlasi märgime sellega ära seitsme aasta möödumise Krimmi annekteerimisest,“ ütles Liimets. Eduka töö tulemusena sai Eesti 2021. aastaks pealäbirääkija rolli Afganistani ja Euroopa Liidu operatsiooni Irini teemal – koostöös vastavalt Norra ja Prantsusmaaga. Sellel aastal lasub Eestil ÜRO Julgeolekunõukogus suurim vastutus juunis, kui Eesti juhib taas eesistujana nõukogu tegevust. „Soovime jätkata küberjulgeoleku küsimuste tõstatamist Julgeolekunõukogu istungi korraldamise kaudu ja kavandame kõrgetasemelist laste õiguste teemalist arutelu,“ ütles minister. Lisaks kiitis Vabariigi Valitsus heaks välisministri ettepaneku esitada Eesti uus ÜRO Julgeolekunõukogu kandidatuur valitud liikme kohale perioodiks 2050–2051. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

04.03.2021 00:07 (8.11) Erkki Koort: Tiraspoli sasipundar [Postimees]

Kuigi 2014. aastal sai palju tähelepanu Krimmi hõivamine Venemaa poolt, oli Transnistria loomine 1992. aastal märksa varasem sedalaadi konflikt, kirjutab toimetaja Erkki Koort.

02.03.2021 12:26 (8.11) Mihkel Tiks võitis kohtus endist elukaaslast: kui otsust edasi ei kaevata, olen aprillis kodus tagasi [Õhtuleht]

"Valus oli muidugi, kui tütar kohtus minu vastu tunnistusi andis," tunnistab Mihkel Tiks. Suvel Krimmist tagasi Eestisse kolinud endine tippkorvpallur ja kirjanik võitis kohtus oma kunagist elukaaslast, kes ei olnud nõus välja kolima tema isatalust, kirjutab Kroonika.

26.02.2021 17:56 (16.22) Biden: USA ei aktsepteeri kunagi agressiivse Venemaa Krimmi-hõivamist [Postimees]

USA president Joe Biden kinnitas reedel, et Ühendriigid ei aktsepteeri kunagi Ukrainale kuuluva Krimmi annekteerimist Venemaa poolt seitse aastat tagasi.

26.02.2021 16:40 (16.22) Biden: USA ei aktsepteeri kunagi agressiivse Venemaa Krimmi-hõivamist [ERR Uudised]

USA president Joe Biden kinnitas reedel, et Ameerika Ühendriigid ei aktsepteeri kunagi Ukrainale kuuluva Krimmi annekteerimist.

25.02.2021 23:40 (24.32) VIDEO | Kuidas Putini lapsepõlvesõbrast sai okupeeritud Krimmi mitteametlik peremees [Delfi uudised]

Venemaa presidendi Vladimir Putini lapsepõlvesõber Arkadi Rotenberg sai ligi veerandi kogu rahast, mis oli riigieelarvest eraldatud Krimmi arendamiseks - niisugusele järeldusele on jõudnud riiklikke lepinguid uurinud väljaanne Projekt. Lisaks on miljardäriga seotud ettevõtted aktiivselt panustanud Krimmi sanatooriumidesse ja ostnud lademetes kokku riigistatud vara.

25.02.2021 22:55 (24.32) VIDEO | Kuidas Putini lapsepõlvesõbrast sai Krimmi mitteametlik peremees [Delfi uudised]

18.02.2021 00:11 (16.22) Tederiga seotud firma ajab Krimmis rahvusvahelisi sanktsioone eirates äri [Postimees]

Ukraina Ülemraada eelmise koosseisu Eesti sõprusrühma esimehe Borõslav Bereza käsutuses on kirjavahetus, mis näitab, kuidas Hillar Tederi firma tegutseb rahvusvaheliste sanktsioonide vastaselt annekteeritud Krimmis.

16.02.2021 11:06 (8.11) Välisminister Eva-Maria Liimetsa ettekanne välispoliitika arutelul Riigikogus [Välisministeerium]

Austatud Riigikogu liikmed, head kuulajad! Eesti tegutseb välispoliitikas suveräänse riigina, et meie huvid oleksid esindatud, julgeolek kindel ning meie inimeste elujärg paraneks. Tänavu tähistame meie iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva ja täitub sada aastat diplomaatiliste suhete sõlmimisest paljude meie liitlaste ja partneritega, kes on seisnud meie kõrval heas, aga toetanud meid ka rasketel hetkedel. Kuulume koos väärtusruumi, kus lähtutakse demokraatiast, õigusriigi põhimõtetest, vabaturumajandusest, inimväärikusest, kõigi rahvaste kultuuride, identiteedi ja tavade mitmekesisusest, sõnavabadusest ning inimõiguste järgimisest. Viimasel kümnendil oleme näinud selle väärtusruumi mõjukuse ja ühtsuse murenemist. Reeglitel põhineva maailmakorra kaitsmisel ja Lääne ühise väärtusruumi püsimajäämiseks peame tegelema nende probleemide juurtega meie ühiskondades ning edendama ja tihendama koostööd demokraatlike riikide vahel. Muutuvas maailmas on meie jaoks eluliselt tähtis, et Eesti inimesed saaksid üksteisest aru ning samuti ei seisaks me riigina enam iial üksi geopoliitika tõmbetuultes. Selleks peame oma välispoliitikas pingutama, et läänemaailm säiliks ühise ja teovõimelisena ning et meie kuuluksime mööndusteta selle poliitilisse tuumikusse. Paraku on rahvusvaheline julgeolekuolukord pingestunud. Juba varem surve alla sattunud reeglitel põhinev rahvusvaheline süsteem seisab silmitsi tõsiste katsumustega, millele lisaks on COVID-19 pandeemia tekitanud ka ülemaailmse tervishoiu- ja majanduskriisi. Autoritaarsed režiimid tegutsevad jõuliselt rahvusvahelise õiguse, demokraatia ja selle toimimise aluste vastu, eirates nii põhivabadusi kui ka inimõigusi. Maailmas, kus suuriikide vaheline konkurents teravneb, tuleb Eestil enda eest vapralt seista. Austatud Riigikogu! Eesti diplomaatia töötab iga päev selle nimel, et Eesti julgeolek oleks hoitud ja kindel ning eesti rahvas, keel ja kultuur kestaks läbi aegade. Rahvusvahelistest kokkulepetest ja demokraatlikest väärtustest lähtumine kaitseb Eesti rahvuslikke ja riiklikke huvisid ning moodustab osa vundamendist, millele toetub nii meie riigisisene areng kui ka stabiilsed ja rahumeelsed suhted teiste riikidega. Eesti julgeolek sõltub meie enda diplomaatide heast tööst ja oskustest, meie kaitsetahtest ja meie mainest ning meie liitlassuhete tugevusest. Loomulikult on äärmiselt oluline meie võimekus tegutseda rahvusvahelisel areenil tõsiseltvõetava koostööpartnerina, kes annab oma panuse liitlaste ning seeläbi ka globaalsesse julgeolekusse. Eesti huvides on tugev Atlandi-ülene julgeolekukord. Eesti julgeolek on lahutamatult seotud kogu Euroopa julgeolekuga. Selle nurgakivi on meie liikmesus NATO-s, kus osaleme kõigi kolme tuumikülesande täitmises: kollektiivkaitses, kriisiohjes ja koostöises julgeolekus. Koroonapandeemia näitas, et NATO on võimeline kiiresti reageerima ainukordsetele kriisidele ning et liitlassuhted on tugevad ka siis, kui omavahelised suhted on keerulised. Allianss on hea tervise juures. Sellel aastal vaatab NATO tulevikku, toimub tippkohtumine, kus arutatakse järgmise kümnendi tegevusplaani ning tõenäoliselt hakatakse uuendama NATO strateegilist kontseptsiooni. Eesti huvides on, et NATO kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamine jätkuks, ka meie piirkonnas. Allianss peab jätkuvalt tulema toime nii otseste sõjaliste kui ka ebakonventsionaalsete ja uute ohtudega. On mõistetav, et NATO tegeleb lisaks otsesele Atlandi-ülese ruumi kaitsele ka globaalpoliitiliste küsimustega, koordineerides liitlaste julgeolekupoliitikat. Julgeolekusse investeerimine on iga riigi kohustus. Sellest sõltub liitlassuhte usaldusväärsus. Eesti kaitsekulutused ületavad juba pikka aega kahte protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust SKP-st. Transatlantilised suhted ei saa aga põhineda ainult rahalisel osalusel, vaid on alati lähtunud huvist kaitsta ühiseid väärtusi, hoida rahu ja säilitada vabadus. USA juhtroll NATO kollektiivkaitse tagamisel on asendamatu, USA pühendumisel liitlassuhetele on praktiline ja sümboolne väärtus. Sellepärast töötame jätkuvalt edasi ka Ameerika Ühendriikidega usaldusliku liitlassuhte kinnistamise nimel nii kahepoolselt kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides ja soovime USA jätkuvalt aktiivset osalust meie regiooni julgeoleku tagamises, sealjuures sõjalise kohaloleku kaudu. USA aktiivse osaluse kõrval on Eesti julgeolekule kriitilise tähtsusega ka Euroopa enda tugevnemine, kuid see ei ole alternatiiv Atlandi-ülesele koostööle. Vastupidi – Atlandi-ülese sideme tihendamine nii NATO raamistikus kui Euroopa Liit-USA koostöö teljel peab olema üks Euroopa tugevnemise olulisi komponente. Eesti toetab üheselt Euroopa Liidu ja NATO koostöö tihendamist. Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel räägib Eesti aktiivselt kaasa, sest meie huvides on ühel häälel rääkiv, põhimõttekindel, ennast kehtestav liit ja seda mitte ainult lihtsates, vaid ka sellistes keerulistes küsimustes nagu seda on suhted Venemaa ja Hiinaga. Me toetame algatusi, mis arendavad Euroopa Liidu kaitsevõimet, kuid rõhutan veel kord üle Eesti seisukoha – NATO-le ja tihedale Atlandi-ülesele koostööle USA-ga pole Euroopa julgeoleku tagamisel alternatiivi. Euroopa Liit suudab globaalses konkurentsis end kehtestada eelkõige majanduse ja kaubandussuhete kaudu. Seepärast peame veelgi enam keskenduma vaba rahvusvahelise kaubandussüsteemi tugevdamisele, sealhulgas vaba-kaubanduslepingute sõlmimisele. Et hoida tihenevas globaalses konkurentsis initsiatiivi, tuleks taasalustada läbirääkimised vabakaubanduse ja investeeringute lepingu üle Euroopa Liidu ja USA vahel. See peab olema geopoliitilise Euroopa Komisjoni üks suur eesmärk. Eesti osaleb aktiivselt ja konstruktiivselt Euroopa Liidu poliitikate kujundamises. Meie enesekehtestamise strateegia Euroopa Liidus on tabavalt sõnastanud Lennart Meri, kes oli veendunud, et selleks peab olema JAH. Mitte passiivne, vaid aktiivne ja nõudlik JAH-sõna. Me peame täpselt teadma, mida me tahame, ning oma otsuseid ja valikuid argumenteeritult põhjendama. Eesti aktiivsel osalusel tehtud ühised otsused ja poliitikameetmed Euroopa Liidus võimendavad meie poliitikat ja ka Eesti majanduse arengut. 2020. aastal Euroopa Liidu pikaajalises eelarve ja taaskäivitamise kava küsimuses saavutatud kokkulepe oli Eesti jaoks oluline saavutus – tagasime vahendid Rail Baltica ehitamiseks ning digi- ja rohepöörde elluviimiseks Ida-Virumaast Hiiumaani. Käesoleval aastal algab Euroopa tuleviku teemaline konverents, mille arutelud peavad Eesti hinnangul keskenduma majanduse arendamisele, Euroopa Liidu globaalse rolli mõtestamisele ning digi- ja rohepöörde kujundamisele selliselt, et me ei jätaks ühtegi oma inimest sellest maha. Liikmesriikide parlamentidel peab neis tulevikuaruteludes olema kandev roll. Lugupeetud Riigikogu! Eesti väiksus ei tähenda, et peaksime maailmapoliitikat kõrvalt vaatama. Vastupidi, Eesti peab kehtivat maailmakorda aktiivselt kaitsma. Meie huvide edendamine sõltub tihedast koostööst ja headest suhetest liitlastega, nii rahvusvahelistes organisatsioonides, regionaalses koostöös kui ka kahepoolsetes suhetes. ÜRO Julgeolekunõukogus jätkame nii oma regiooni julgeolekuküsimuste tõstatamist – Ukraina, Valgevene, Venemaa – kui ka aktiivset tegevust kaugemate kriisikolletega. Sellel aastal veame Julgeolekunõukogu tööd ühe pealäbirääkijana Afganistani rahuprotsessi ja Liibüa relvaembargo teemal. Samuti peame oluliseks rääkida kaasa aruteludel, kus käsitletakse kliimamuutuste mõju rahvusvahelisele julgeolekule. Et meie pingutus ei jääks ühekordseks, oleme juba otsustanud ka kandideerida uuesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks aastaks 2050. Mitmepoolses diplomaatias oleme lisaks ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesusele seadnud eesmärgiks taotleda Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni eesistuja kohta, osalemaks aktiivselt konfliktide lahendamises Euroopa Liidu naabruses ning edendamaks inimõigusi, põhivabadusi ja demokraatlikke norme, mis kõik ju meile siin Eestis on olulised. Meie jaoks oluline on ka Euroopa Nõukogu, kus kaitseme koos samameelsete riikidega inimõiguste ja õigusriigi põhimõtteid. Daamid ja härrad! Ka inimõiguste kaitse on julgeolekupoliitika osa. Eesti lähtub oma poliitikas sellest, et riigid peavad austama inimõigusi ja põhivabadusi, mis on üheks oluliseks eelduseks stabiilsele riikidevahelisele suhtele ja edukale konfliktiennetusele. Eesti inimõigusdiplomaatia eesmärk on nende, meie põhiseaduseski sätestatud põhimõtete kaitsmine rahvusvahelisel areenil. Sellest lähtuvalt on Eesti taas esitanud oma kandidatuuri ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikme kohale aastateks 2026–2028. Esitan õige pea Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eestile omaselt põhjamaisele mõtte- ja väärtusruumile toetuva inimõigusdiplomaatia tegevuskava. Aina tähtsamaks välispoliitika teemaks on kujunemas kliimadiplomaatia, mille keskmes Eesti jaoks on energiapoliitika, kus oleme läbi tegemas rohepööret. Üleminek taastuvenergeetikale on Pariisi kliimaleppe keskne element. Eesti peab haarama võimalusest selle kaudu energiamajandust kriisi taandudes edendada. Seda võimaldavad uued tehnoloogiad on juba olemas ja arenevad kiiresti edasi. Muutuv energiapoliitika mõjutab üldist geopoliitilist olukorda, millega tuleb ka Eestil julgeolekupoliitika kujundamisel arvestada. Esitan lähiajal Vabariigi Valitsusele Eesti kliimadiplomaatia tegevuskava, mille üks komponent on Eesti pürgimine Arktika Nõukogusse. Arktika Nõukogu välisministrite kohtumisel mais arutatakse Eesti taotlust saada organisatsiooni aktiivseks vaatlejaks. Vaatlejastaatus võimaldab süvendada regionaalset koostööd teiste Arktika Nõukogu riikidega ning annab Eesti teadlastele võimaluse selle kasvava tähtsusega piirkonna kliimamuutuste ja keskkonna teemadel kaasa rääkida. Eesti julgeolek sõltub ka turvalisest küberruumist. Oleme aastaid olnud rahvusvahelisel areenil aktiivsed küberturvalisuse eestkõnelejad ja teeme seda ka edaspidi. Eesti jätkab osalemist USA ja Ühendkuningriigi juhitud küberheidutuse koalitsioonis, et tugevdada meie kõigi küberjulgeolekut. Rõhutan siinkohal, et küberruumis edukalt agressiooni tõrjumisel on demokraatlike riikide tihe koostöö määrava tähtsusega. Arenenud digitaalsete teenuste riigina saame elutähtsa taristu ja uute 5G võrkude ülesehitamisel toetuda ainult turvalisele tehnoloogiale. Lugupeetud Riigikogu! Mitmepoolse diplomaatia kõrval on meile kriitilise tähtsusega aktiivsed kahepoolsed suhted liitlastega. USA olulisusest kõnelesin eespool, aga nende kõrval on meile väga olulised meie liitlased ja partnerid Euroopas. Kuigi Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust, on ta endiselt tähtis osa Euroopa koostööst ja jääb meile oluliseks liitlaseks. Meie suhted on olnud tihedad erinevates valdkondades. Soovime, et Briti väed osalevad kollektiivkaitses Eesti pinnal ka edaspidi. Meie huvides on, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevased suhted oleks võimalikult lähedased. 2021. aastal tähistame diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. aastapäeva paljude meie liitlaste ja partneritega, mis annab meie kahepoolsetele suhetele kindlasti positiivse lisatõuke. Eriti südamelähedased partnerid on meile muidugi Balti riigid ja Põhjamaad – meil on ühised väärtused, ühisosa ajaloos ja kultuuris ning suurepärane pikaajalise koostöö kogemus. Just nendega on koroonapandeemiast taastumisel eriti oluline läbikäimine nii majanduse, kaubavahetuse, investeeringute, keskkonna kui ka piirkonna julgeoleku tugevdamise seisukohast. Regionaalne koostöö aitab suurendada Eesti ja kogu piirkonna konkurentsivõimet, sealhulgas arendada transpordi-, energia- ja digiühendusi. Üheskoos Läti ja Leeduga viime edasi Rail Balticu ning Balti riikide elektrivõrkude Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise, mida on tänuväärselt toetanud Euroopa Liit. Kaasame Euroopa Liidu vahendeid, et jätkata Eesti-Läti ühise meretuulepargi arendamist. Soome ja Rootsiga on aastatel 2021–2022 kavas panna kokku kahepoolsete suhete raportid, mis aitaksid kaardistada lähituleviku koostöövõimalusi, näiteks tuuleenergia ja ühise gaasituru kujundamise vallas. Eestile on oluline Kesk- ja Ida-Euroopa riike hõlmav Kolme mere algatus, mis vajab meie jätkuvat ja igakülgset tähelepanu. 2020. aastal koordineeris Eesti formaadi tööd ning võõrustas selle tippkohtumist. Samuti sai Eestist ametlikult Kolme mere algatuse investeerimisfondi liige ja investor. Initsiatiiv on meile tähtis, sest annab võimaluse parandada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist ühendust ning arendada suhteid oluliste liitlastega nagu USA ja Saksamaa. Soovin tunnustada siinkohal nii Vabariigi Presidenti kui eelmist valitsust Kolme mere algatuse edendamise eest. Lugupeetud Riigikogu! Eesti jaoks on Euroopa vahetus naabruses toimuv esmajärgulise julgeolekupoliitilise tähtsusega. Venemaa agressiivne välispoliitika, vabatahtlikult võetud rahvusvaheliste kohustuste ja demokraatlike väärtuste hülgamine ning Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmise katsed mõjutavad otseselt meid ümbritsevat julgeolekukeskkonda. Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid ei saa vaadelda eraldiseisvalt Venemaa käitumisest rahvusvahelisel areenil, ega ka Euroopa Liidu ja NATO Venemaa-poliitikast. Loomulikult on meie pikemaajaline huvi olla enda naabri Venemaaga heades suhetes, kuid selleks peab nende poliitika ja käitumine samuti heanaaberlikuks muutuma. Olen veendunud, et Eesti huvides on endiselt see, et Eesti ja Venemaa ratifitseerivad allkirjastatud piirilepingu ning ametis olev Vabariigi Valitsus on põhimõtteliselt valmis selles küsimuses edasi liikuma. Daamid ja härrad! Eesti on toetanud ja toetab ka edaspidi Gruusia ja Ukraina territoriaalset terviklikkust. Krimm on endiselt okupeeritud, sõjategevus Ida-Ukrainas jätkub ja osa sellest on Venemaa käes – see määrab ka meie välispoliitilise tegevuse piirkonnas. Eesti on Ukraina ja Gruusiaga süvendanud kahepoolseid suhteid, hoidnud nende territoriaalse terviklikkuse küsimuse järjekindlalt fookuses rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogus, Euroopa Liidus ja NATOs. Eesti jätkab ka Valgevene rahva demokraatiapüüdluste toetamist. Vägivald peab lõppema, poliitvangid tuleb vabastada ning alustada tuleb poliitilise dialoogiga, mille tulemuseks oleksid vabad ja demokraatlikud valimised. Oluline on hoida kõrgel ka idapartnerluse poliitika laiemat ambitsiooni. Eesti huvides on tuua Euroopale majanduslikult, poliitiliselt ja väärtuspõhiselt lähemale need idapartnerid, kes seda soovivad. Eesti töötab selle nimel, et tänavu toimuks idapartnerluse tippkohtumine, kus soovime kinnitada selle järgmise kümnendi pikaajalised eesmärgid ja tegevused. Austatud Riigikogu liikmed! Kinnitan teile, et valitsus pühendub välispoliitikas Eesti majandusliku arengu toetamisele aktiivse äridiplomaatiaga, mille eesmärk on ekspordi, investeeringute ja turismi edendamine. Avatud ja ekspordist sõltuva Eesti majanduse areng on parimal võimalikul viisil tagatud rahvusvahelistel kokkulepetel ja reeglitel põhineva vaba kaubandusega. Majandusarengu üheks eelduseks on välisinvesteeringute ligitõmbamine. Peame oluliseks sõlmida kahepoolseid investeeringute kaitse lepinguid ja aidata kaasa Eesti ettevõtete tegevusele välismaal. Kavas on kujundada investeeringute kaitse tegevuskava, mille eesmärk on kokku leppida põhilised töösuunad nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolsete investeeringute kaitse lepingute sõlmimisel. Oleme oluliselt suurendanud meie äridiplomaatia haaret. Sel eesmärgil oleme avanud uued saatkonnad Singapuris ja Lõuna-Koreas, suurendame tähelepanu Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnale ning kiitnud heaks Aafrika strateegia. Tegelikult on iga Eesti saatkond meie äridiplomaatia esindus, kelle ülesannete hulgas on Eesti ettevõtete toetamine ning meile välisinvesteeringute meelitamine. Oluline eeldus meie äridiplomaatiliseks eduks on Eesti särav kuvand – et meid mitte ainult ei teataks, vaid tuntaks edumeelse, innovaatilise ja tegusa ühiskonnana. Ka arengukoostöö ja humanitaarabiga seotud tegevused toetavad Eesti välispoliitilisi eesmärke ja tugevdavad meie positiivset mainet. Meie prioriteetseteks koostöö-partneriteks on ka siin idapartnerlusriigid – Ukraina, Gruusia, Moldova, Valgevene, aga laiendame tegevusi ka Aafrikas. Eesti on Euroopa Liidu üks juhtriike digipöörde toetamisel arenguriikides. Meie kogemuse järele on väga suur nõudlus ning just selle raames on avarad võimalused arengukoostöö ja äridiplomaatia sidumiseks, kaasates projektidesse Eesti erasektori asjatundmist. Head kuulajad! Eesti jaoks on iga meie inimene tähtis. Sellest juhindume ka konsulaarvaldkonnas ja hoides head sidet üleilmse eestlaskonnaga. Võõrsil elavate eestlaste läbimõeldud ja tõhus kaasamine aitab kaasa meie riigi (tuleviku)eesmärkide saavutamisele ning rahvusvahelisele edukusele. Üleilmse eestluse programmi üks eesmärkidest on diasporaa kaasamine Eesti arengusse ja ühiskonnaellu. Selle elluviimiseks on vajalikud uued eesmärgipärased ja Eesti tulevikku toetavad tegevused. Oleme mõned sammud selle eesmärgi suunas juba astunud. Diasporaapoliitika väljatöötamiseks ja konkreetsete (arendus)tegevuste algatamiseks viisime sügisel läbi küsitlusuuringu. Selle tulemused annavad meile teadmise, milline on välismaal elavate eestlaste häälestatus, millisel määral nad soovivad Eesti elus kaasa lüüa ning mida nemad Eesti riigilt ootavad. Diasporaa senisest tõhusamaks kaasamiseks loome välisministeeriumis ka diasporaa küsimuste erisaadiku koha. Head Riigikogu liikmed! Väikeriigi eduka toimimise jaoks on oluline tulemuslik ja järjekindel välispoliitika. Eesti on viimased 30 aastat olnud rahvusvahelises suhtlemises edukas, sest meie välispoliitilised huvid ja eesmärgid on olnud selged ja nende saavutamise nimel on koos tegutsetud. Välispoliitikas saame olla edukad ainult siis, kui suudame kavandada ja ellu viia ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat. Kinnitan, et Eesti diplomaatia on täielikult pühendunud meie julgeolekule, meie kodanike kaitsele ja meie inimeste heaolu kasvatamisele. Tugev välisteenistus ja ühiskondlik toetus, sealhulgas muidugi teie abi, head Riigikogu liikmed, aitavad neid reaalseid eesmärke ellu viia. Tänan tähelepanu eest! Kõik uudised

08.02.2021 21:21 (8.11) Kõik pole kuld, mis hiilgab, ka Krimmis [Postimees]

Kui keegi arvab, et ta saab Tänapäeva romaanivõistluse teise koha pälvinud teose näol lugeda üht harjumuspärast romaani, siis peab ta kurvastama. Romaani tunnuseid on «Krimmi vangil» vähe. Ei oleks abi ka sellest, kui mahukas kirjatöö oleks alapealkirjastatud «mälestusromaanina», nagu tegi kunagi Olev Remsu oma Supilinna-seeriaga. Ehkki ka Remsu raamatutes oli mälestuslikku osa üsna ohtralt, olid tema romaanid siiski väljaarendatud süžeega ning kompositsioonilised tervikud, mida ei saa öelda Tiksi teose kohta.

01.02.2021 14:40 (16.22) Krimmi sõja kultuuriline jalajälg V: pandeemia ennetamine [ERR Teadus ja haridus]

19. sajandi keskpaigas möllanud Krimmi sõjaga võib seostada mitmeid ikooniliseks kujunenud riietusesemeid, persoone, väljendeid ja nähtusi. Sõdurite seas möllanud koolera vastu võitlemine oli kriitiline teema, mis küttis kirgi mitmel pool. Mõningaid toona välja käidud ideid rakendatakse epideemiate ohjamispüüetes tänaseni.

29.01.2021 13:41 (8.11) Kas lääs toetab vale meest? Navalnõi on paremäärmuslane, kelle arvates Krimm kuulub Venemaale [Postimees]

Lääs toetab Venemaa opositsiooniliidrit Aleksei Navalnõid, kes sai möödunud aastal närvimürgi Novitšok mürgituse ja oli pikalt Sakamaal ravil enne, kui 17. jaanuaril Venemaale tagasi tuli.

29.01.2021 11:10 (24.32) Krimmi sõja kultuuriline jalajälg IV: Florence Nightingale ja Pirogov [ERR Teadus ja haridus]

19. sajandi keskpaigas möllanud Krimmi sõjaga võib seostada mitmeid ikooniliseks kujunenud riietusesemeid, persoone ja väljendeid. Jaanuari jooksul tutvustab Novaator mõningaid neist. Seekord uurime mitte sõja vägivaldset, vaid vägivalla tagajärgi minimeerida püüdvat poolt, ehk rindemeditsiini. Just selles vallas astusid Krimmi sõja päevil maailma kultuuriloo areenile tõelised legendid.

28.01.2021 10:25 (16.22) Krimmi sõja kultuuriline jalajälg I: Tallinna pargid [ERR Teadus ja haridus]

28.01.2021 10:20 (16.22) Krimmi sõja kultuuriline jalajälg III: kardigan, raglaan ja balaclava [ERR Teadus ja haridus]

28.01.2021 08:45 (16.22) Krimmi sõja kultuuriline jalajälg II: "peenike punane joon" [ERR Teadus ja haridus]

28.01.2021 00:17 (8.11) ÜLEVAADE. Venemaa militariseerib Krimmis koolieelikuid [Postimees]

Venemaa kasvatab Krimmi poolsaarel propaganda toel uut põlvkonda venemeelseid sõjaks valmis kodanikke, kadettideks sobivad kõik noored lasteaiast keskkoolini välja.

27.01.2021 08:55 (16.22) Krimmi sõja kultuuriline jalajälg II: "õhuke punane joon" [ERR Teadus ja haridus]

26.01.2021 10:25 (16.22) Krimmi sõja kultuurilised jalajäljed I: Tallinna pargid [ERR Teadus ja haridus]

19.01.2021 19:45 (8.11) Vene megastaar Filipp Kirkorov ei tohi viis aastat Leetu minna [ELU24]

Popstaar sai viieks aastaks sissesõidukeelu, sest toetab Leedu võimude sõnul Kremli poliitikat Krimmi poolsaarel.

14.01.2021 14:11 (8.11) Inimõiguskohus võttis Ukraina Krimmi hagi osalisse menetlusse [Postimees]

Euroopa Inimõiguste Kohus tunnistas häälteenamusega Ukraina hagi Venemaa vastu, mis puudutab inimõiguste rikkumist Krimmis, «osaliselt vastuvõetavaks» sisuliseks arutamiseks.

12.01.2021 00:12 (8.11) Vene võimude ultimaatum jätab Krimmi ukrainlased koduta [Postimees]

Vähem kui kolme kuu pärast ähvardab Krimmis elavaid ukrainlasi ja teisi Vene passita kohalikke kodudest väljatõstmine.

31.12.2020 00:31 (24.32) Ukraina veeblokaad läheb Krimmi okupeerijatele kalliks maksma [Postimees]

Vene anneksiooni tõttu sulges Ukraina kuus aastat tagasi Põhja-Krimmi kanali, mis on endaga kaasa toonud keskkonnakatastroofi ja oluliselt raskendanud Krimmi elanike veega varustamist.

15.12.2020 00:21 (8.11) Peeter Krimm: Püsimetsandus kui võluvits või jalgatulistamine? [Pärnu Postimees]

Tänapäevane inimühiskond seisab püsti ühel sambal – energial. Taastuvatest vormidest on kõige triviaalsem ja kättesaadavam puit.(vt ka “Raul Rosenvald: Vähem raiudes tehtaks keskkonnale head”, PP 8.12.)

08.12.2020 04:27 (16.22) ÜRO kutsub Venemaad üles lõpetama Krimmi «ajutist okupeerimist» [Postimees]

ÜRO Peaassamblee kiitis eile heaks resolutsiooni, milles kutsutakse Venemaad viivitamatult lõpetama 2014. aastal Ukrainalt hõivatud Krimmi «ajutist okupatsiooni».

29.11.2020 12:46 (8.11) VENELASTE KUMMASTAV VAIKIMINE: miks kritiseeritakse USA armee kõmmutamist Eestis, aga mitte Krimmi „ründamist“? [Õhtuleht]

Venelastel on viimasel ajal pinnuks silmas üks USA sõjaväeüksus: Saksamaal baseeruv 41. välisuurtükiväe brigaad (FAB), kes on viimaste kuude jooksul käinud kõmmutamas nii Eestis kui ka äsja Rumeenias. Õppustest Tapal keerutasid venelased üles suure skandaali, sootuks suurema provokatsiooni Mustal merel vaikisid aga maha. Miks?

27.11.2020 17:01 (8.11) Eesti ja Ukraina peaminister allkirjastasid kahepoolset koostööd lihtsustava leppe [Valitsus]

Stenbocki maja, 27. november 2020 – Täna toimus peaminister Jüri Ratase videokohtumine Ukraina ametikaaslase Denõs Šmõhaliga, mille käigus allkirjastati ka Eesti ja Ukraina vahelise tehnilise ja finantskoostöö kokkuleppe. See tagab maksuvabastuse Ukrainas ellu viidavatele Eesti-Ukraina tehnilistele koostööprojektidele. „Ukraina peaministri visiit Eestisse pidi toimuma novembris, kuid lükkus koroonaviiruse leviku tõttu edasi. Meie suhted vajavad aga arendamist ka pandeemia ajal,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Eesti teeb Ukrainaga ligi 40 koostööprojekti aastas, mille fookuses on eelkõige demokraatia tugevdamine, sealhulgas e-valitsemise arendamise kaudu, ettevõtluskeskkonna toetamine ja hariduse kvaliteeti tõstmine. Seoses koroonaviiruse levikuga pöörame senisest rohkem tähelepanu ka tervishoiu valdkonnale". Esimese konkreetse projektina hakkame Ukrainas ellu viima piirijärjekordade haldamist kahes Ukraina piiripunktis. See annab võimaluse rakendada Ukrainas Eesti kogemust sarnaste probleemidega toimetulemisel ning edendab nii piiriülest liikumist- kui kaubandust. Eesti ja Ukraina valitsuse juhid arutasid kahepoolseid suhteid ja ühiseid väljakutseid koroonaviiruse vastases võitluses. Eesti on Ukrainat pandeemia ajal aidanud nii maskide, desinfitseerimisvahendite, tekkide kui ka muude vahenditega, mis aitavad kaitsta inimesi viiruse eest ja kiirendada haigete paranemist. Mõlemad riigid proovivad leida tasakaalu tervishoiu ja majanduse vajaduste vahel ning valmistuvad ette hetkeks, millal avaneb võimalus alustada elanikkonna ja eelkõige riskirühmade vaktsineerimisega. Euroopa Liit lubas toetada 500 miljoni euro ulatuses rahvusvahelist riskide maandamise mehhanismi COVAX, mis aitab tagada juurdepääsu vaktsiinidele väikese ja keskmise sissetulekuga riikides, sealhulgas Ukrainas. Ratas kinnitas Šmõhalile, et Eesti toetab tugevalt Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. „Valitud ÜRO Julgeoleku Nõukogu liikmena hoiame relvastatud konflikti Ida-Ukrainas ja ebaseaduslikku Krimmi annekteerimist rahvusvahelise kogukonna pideva tähelepanu all“. Ratase sõnul on Eesti alati valmis jagama Ukrainaga oma kogemusi, mis aitavad Ukrainal reformidega edasi liikuda ja toetavad riigi püüdlusi Euroopa Liidu suunas. Rahvusvahelistest teemadest puudutasid peaministrid veel kolme mere algatust ning üleminekut taastuvale energiale. Fotod: Henri-Kristian Kirsip https://flic.kr/s/aHsmSqjmtg Kõik uudised Keel EST

27.11.2020 16:41 (8.11) Eesti ja Ukraina peaministrid allkirjastasid kahepoolset koostööd lihtsustava leppe [Valitsus]

21.11.2020 09:25 (8.11) Raskuste kiuste Hispaanias särava luksuskinnisvaraäri püsti pannud eestlanna räägib, kuidas ta seda tegi [ELU24]

Merlin Krimm on Hispaania päikeserannikul, Costa del Solil, püsti pannud eduka luksuskinnisvaraäri Merlin Marbella. Eestlanna räägib meile, kuidas ta karmi konkurentsiga piirkonnas eksklusiivkinnisvara vahendamisega algust tegi ning kuidas erineb äri Eestiga.

17.11.2020 00:20 (8.11) Robert Krimmer ja Mihkel Solvak: ärge mängige valimisseadusega! Praegu oleks see otsene rünnak demokraatia vastu [Eesti Päevaleht]

Lühikese etteteatamisajaga katse muuta valimisseadust tähendab, et sisuliste küsimuste asemel saab põhiteemaks valimiste legitiimsus.

04.11.2020 13:46 (8.11) Välisminister Reinsalu mõistis Euroopa Nõukogu kohtumisel hukka inimõiguste ulatusliku rikkumise Valgevenes ja Venemaal [Välisministeerium]

Välisminister Reinsalu mõistis Euroopa Nõukogu kohtumisel hukka inimõiguste ulatusliku rikkumise Valgevenes ja Venemaal Täna, 4. novembril väljendas välisminister Urmas Reinsalu Euroopa Nõukogu ministrite videokohtumisel muret ulatuslike inimõiguste rikkumise üle Valgevenes ja Venemaal. Välisminister tõi Valgevene näitel välja, et kahjuks on tsiviilelanike kannatused meie piirkonnas viimasel ajal suurenenud. „Olukord Valgevenes ei ole liikumas paremuse suunas. Vastupidi, võimud räägivad oma rahvaga repressioonide ja arreteerimiste keeles. Kuigi Valgevene ei ole Euroopa Nõukogu liige, on nõukogul asjakohased vahendid, et valgevenelasi rahumeelsel üleminekul abistada. Kutsun Euroopa Nõukogu peasekretäri üles võtma veelgi aktiivsemat hoiakut,“ sõnas välisminister. Ta lisas, et Euroopa Nõukogu on üks olulisemaid inimõiguste kaitsjaid Euroopas. Reinsalu sõnul on taunitavad Euroopa Nõukogu liikme Venemaa süstemaatilised inimõiguste rikkumised. „Venemaa tõlgendab Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid jätkuvalt valikuliselt. Hiljuti vastu võetud muudatused Venemaa põhiseaduses viitavad murettekitavale suunale, millega riiklik poliitika seatakse kõrgemale rahvusvahelistest kohustustest.” Välisministri sõnul näitavad Venemaa hiljutised sammud, et Venemaa hääleõiguse taastamine Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees oli ennatlik ja saatis vale sõnumi. Sõnavõtus mõistis minister hukka ukrainlaste ja krimmitatarlaste tagakiusamise ebaseaduslikult annekteeritud Krimmis. Pidevad rikkumised toimuvad ka Gruusias okupeeritud aladel Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Ühtlasi kutsus Reinsalu Armeeniat ja Aserbaidžaani üles leidma OSCE Minski grupi raames rahumeelne lahendus käimasolevale relvakonfliktile. Minister rõhutas, et tsiviilelanike kannatused peavad lõppema. Praegused katsumused ajendavad meid pöörama senisest enam tähelepanu põhiväärtuste ja inimõiguste kaitsele digiühiskonnas, millele Eesti aitab kaasa muu hulgas Euroopa Nõukogu informatsioonipoliitika koordinaatorina. Euroopa Nõukogu loodi 5. mail 1949. aastal eesmärgiga kaitsta ja edendada inimõigusi, õigusriiki ja demokraatiat. Praegu kuulub Euroopa Nõukogusse 47 liikmesriiki ja pakub ligi 830 miljonile inimesele nende õiguste kaitset. Euroopa Nõukogu kaks kehamit on Ministrite Komitee ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni alusel loodud Euroopa Inimõiguste Kohus otsustab 47 Euroopa Nõukogu liikmesriigi kodanike konventsioonis sätestatud õiguste väidetavate rikkumiste ja riikidevaheliste vaidluste üle. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

22.10.2020 21:10 (8.11) Uhke Vene militaarkatedraal annab Krimmi okupeerimisele jumaliku mõõtme [Delfi uudised]

Uue katedraali metallpõrandad on valatud muu hulgas Wehrmachti tankidest ja relvadest.

22.10.2020 20:55 (8.11) Uhke Vene militaarkatedraal annab Krimmi okupeerimisele jumaliku mõõtme [Eesti Päevaleht]

Uue katedraali metallpõrandad on valatud muu hulgas Wehrmachti tankidest ja relvadest.

20.10.2020 13:11 (16.22) Zelenskõi: Krimmi loovutajad peavad kandma vastutust [Postimees]

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles oma aastakõnes ülemraadale, et need Ukraina riigitegelased, kes 2014. aastal Krimmi Venemaale "lahinguta loovutasid", tuleb vastutusele võtta.

15.10.2020 00:11 (8.11) Erkki Koort: Kaliningradist Krimmi [Postimees]

Venemaa peab nii Läänemerd kui ka Musta merd oma eksklusiivsete huvide piirkonnaks. Sellele aitavad kaasa strateegiliselt tähtsad territooriumid. Kumbagi ei vaja riik tegelikult niivõrd majanduslikult, kui just sõjaliselt, kirjutab toimetaja Erkki Koort.

07.10.2020 19:21 (8.11) Mihkel Tiks abiellus kallimaga: see on ainuke garantii, et Marinat uuesti Eestist välja ei aeta! [Õhtuleht]

Krimmist kodumaale naasnud endine tippkorvpallur Mihkel Tiks kosis oma ukrainlannast kallima Marina, ületades selle nimel hulga takistusi – pruut pääses Eestisse alles Ukraina põllutööliste erilennuga ja luba abiellumiseks tuli taotleda kohtult.

02.10.2020 10:26 (32.43) Euroopa Liit lisas sanktsioonide loetellu Kertši raudteesilla ehitamise ja kasutamisega seotud isikud ja üksused [Välisministeerium]

Euroopa Liidu Nõukogu lisas eile, 1. oktoobril seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega sanktsioonide loetellu 2 isikut ja 4 üksust, kes on osalenud Venemaad ja ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaart ühendava Kertši väina raudteesilla rajamises või kasutamises. „Tervitan Euroopa Liidu sanktsioonide loetelu täiendamist. Ühtne ja selge ELi poliitika Ukraina suunal kinnitab veelkord seda, et me ei tagane Ukraina territoriaalse terviklikkuse eest seismisest,“ rõhutas välisminister Reinsalu. „Sanktsioonipoliitika on meie selgeks vastuseks Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele.“ Lisatud isikute ja üksuste suhtes tuleb kohaldada sissesõidupiirangut ning rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeldu ning külmutamise kohustust. Lisatud isikute ja üksuste nimed on kättesaadavad 1. oktoobri 2020. a Euroopa Liidu Teatajas: https://bit.ly/3l4bi4g Ukraina-vastasele agressioonile reageerimiseks on EL kehtestanud piiravad meetmed, mis kehtivad praeguse seisuga 177 isiku ja 48 üksuse suhtes 15. märtsini 2021. Samuti kehtivad kuni 31. jaanuarini 2021 konkreetsete Venemaa majandussektorite vastu suunatud majandussanktsioonid. Vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele kehtestatud piiravad meetmed, mis piirduvad Krimmi ja Sevastopoli territooriumiga, kehtivad praeguse seisuga kuni 23. juunini 2021. Rohkem infot rahvusvahelistest sanktsioonidest ja nende kehtestamisest leiab välisministeeriumi lehelt: https://vm.ee/et/rahvusvahelised-sanktsioonid ja ELi sanktsiooniveebist: https://www.sanctionsmap.eu/#/main. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

02.10.2020 08:46 (8.11) Euroopa Liit lisas sanktsioonide loetellu Kertši taristuga seotud isikud [Postimees]

Euroopa Liidu (EL) Nõukogu lisas neljapäeval seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega sanktsioonide loetellu kaks isikut ja neli üksust, kes on osalenud Venemaad ja ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaart ühendava Kertši väina raudteesilla rajamises või kasutamises.

27.09.2020 16:21 (8.11) Välisminister Reinsalu osales ÜRO Peaassamblee 75. istungjärgu raames multilateralismi alliansi ja usuvabaduse üritustel [Välisministeerium]

Välisminister Reinsalu osales ÜRO Peaassamblee 75. istungjärgu raames multilateralismi alliansi ja usuvabaduse üritustel Eile, 25. septembril rõhutas välisminister Urmas Reinsalu Prantsusmaa ja Saksamaa eestvedamisel toimunud multilateralismi alliansi videokohtumisel, et ühiskondade vastupidavuse suurendamiseks on vaja kiiremas korras kaotada digilõhed. Kohtumine toimus ÜRO Peaassamblee 75. istungjärgu kõrgetasemelise nädala servaüritusena ja keskendus sel korral tervisekriisist taastumisele, eriti digitaliseerimise, tervishoiu, kliimamuutuste ja soolise võrdõiguslikkuse küsimustele. Kohtumisel osales 74 riiki kogu maailmast. Digi- ja küberküsimuste teemaploki ühe peakõnelejana kutsus välisminister Reinsalu riike üles liituma Eesti ja Singapuri algatatud üleilmse digideklaratsiooniga, millega on tänaseks ühinenud ligi 70 riiki. Ühtlasi rõhutas välisminister Reinsalu, et digideklaratsiooniga alustatud tee jätkamiseks korraldavad Eesti ja Araabia Ühendemiraadid detsembris üleilmse ärifoorumi, mille eesmärk on tuua kokku avaliku ja erasektori esindajad ning pakkuda neile võimalust tutvustada uuenduslikke digilahendusi. Välisministri sõnul ei tohi digitaliseerimise taustal unustada ka küberstabiilsust. „Juba 2013. aastal leppisid ÜRO liikmesriigid kokku, et küberruumis kohaldatakse kehtivat rahvusvahelist õigust,“ sõnas Reinsalu ja lisas, et kiiremas korras on vaja tagada tervishoiuasutuste elutähtsa taristu parim võimalik kaitse. Ühtlasi osales välisminister usu- ja veendumusvabadusele keskenduval üritusel. Eesti näeb usuvabaduse kaitsmist inimõiguste tagamise küsimusena, mis käib käsikäes mõtte- ja väljendusvabadusega. Reinsalu tõi välja, et USA eestvedamisel loodud rahvusvahelise usu- ja veendumusvabaduse alliansi raames on Eesti mõistnud hukka selle, et Valgevene keeldus riiki sisse laskmast Valgevene kodanikku ja Valgevene Rooma-Katoliku Kiriku kirikupead, Minski ja Magiljovi peapiiskoppi Tadeusz Kondrusiewiczi. Valgevene ametivõimud survestavad ka neid religioosseid asutusi, keda kahtlustatakse opositsiooni toetamises. Samuti avaldas välisminister sügavat muret rohingade, uiguuride ja krimmitatarlaste olukorra üle. Multilateralismi alliansi avaüritus toimus eelmisel aastal ÜRO Peaassamblee 74. istungjärgu kõrgetasemelisel nädalal New Yorgis. Allianssi kuulub üle poolesaja ÜRO liikmesriigi. Usu- ja veendumusvabaduse alliansis osaleb praegu 31 riiki, sealhulgas Eesti. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmQZ3XzE Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

10.09.2020 16:46 (24.32) Euroopa Liit pikendas Ukraina territoriaalset terviklikkust kahjustava tegevuse eest kehtestatud sanktsioone [Välisministeerium]

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas täna, 10. septembril pikendada kuni 15. märtsini 2021 sanktsioone, mis kehtestati 2014. aastal seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega. Nõukogu otsustas korralise ülevaatuse tulemusena ajakohastada kandeid 41 isiku ja 28 üksuse kohta, uusi isikuid ega üksusi ei lisatud. Kokku on sanktsioonide nimekirja kantud 175 isikut ja 44 üksust, kelle suhtes tuleb kohaldada sissesõidupiirangut ning rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeldu ning külmutamise kohustust. Ukraina-vastasele agressioonile reageerimiseks on EL kehtestanud meetmetena: • konkreetsete Venemaa majandussektorite vastu suunatud majandussanktsioonid, mis praegu kehtivad kuni 31. jaanuarini 2021; • vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele kehtestatud piiravad meetmed, mis piirduvad Krimmi ja Sevastopoli territooriumiga ning kehtivad praegu kuni 23. juunini 2021. Piiravad meetmed on oluline osa mittetunnustamise poliitikast. Loe lisaks: https://vm.ee/et/piiravad-meetmed-mis-kehtestati-seoses-ukraina-territor... https://vm.ee/et/piiravad-meetmed-mis-kehtestati-seoses-venemaa-tegevuse... https://vm.ee/et/krimmi-ja-sevastopoli-ebaseadusliku-annekteerimise-tott... Rohkem infot rahvusvahelistest sanktsioonidest ja nende kehtestamisest leiab välisministeeriumi lehelt: https://vm.ee/et/rahvusvahelised-sanktsioonid ja ELi sanktsiooniveebist: https://www.sanctionsmap.eu/#/main. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

09.09.2020 17:46 (8.11) Saksamaa võib Nord Stream 2 ehitusele pidurit tõmmata [Postimees]

Uskumatul kombel tundub, et Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mürgitamisega on läinud asjad nii kaugele, et me kuuleme Saksamaal väljaütlemisi, mida ei kutsunud esile ei Krimmi annekteerimine, Skripalide mürgitamine Inglismaal ega eelmisel aastal Berliini pargis Tšetšeenia dissidendi mõrvamine, ütles Postimehe välistoimetaja Bretty Sarapuu Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega».

08.09.2020 00:06 (8.11) Juhtkiri: gaasijuhe ja Putini süütud sinised silmad [Postimees]

Saksamaa välisminister Heiko Maas ütles pühapäeval, et Moskva peaks tegema Aleksei Navalnõi mürgitamise uurimisel koostööd, et mitte sundida Berliini muutma suhtumist Nord Stream 2 projekti. Avaldus on julge, arvestades, et ei Krimmi annekteerimine ega Kremli korraldatud varasemad mürgitamised ole suutnud gaasijuhtme rajamist väärata.

28.08.2020 14:01 (8.11) Tartu ülikooli professoriks valiti maailma üks juhtivamaid e-valitsemise eksperte Robert Krimmer [Tartu Postimees]

Tartu ülikooli senat valis tänasel istungil Tartu ülikooli e-valitsemise professoriks maailma ühe mõjukaima selle ala eksperdi Robert Krimmeri. Professor Krimmeri juhtimisel luuakse ülikooli teadusrühm, et viia e-valitsemise ja avalike digiteenuste alane teadustöö rahvusvahelisele kõrgtasemele ning edendada Eesti e-valitsemise arengut.

22.08.2020 00:11 (8.11) Miks Venemaa ei tungi Valgevenesse [Postimees]

Viimastel päevadel on hakanud ilmuma teateid, pilte ja videoid väidetavast Vene üksuste Valgevenesse liikumisest. See võib näidata Venemaa kasvavat rolli Valgevene poliitilises kriisis («rahutegijana»), halvimal juhul aga invasiooniks valmistumist. Kuigi ei saa välistada mõne sisejulgeolekuteenistuse töötaja Valgevenesse läkitamist, on praegu siiski väga ebatõenäoline, et Venemaa läheb sisse relvajõududega, veel vähem see, et ta kordab Krimmi/Ukraina stsenaariumi. Selleks on mitu põhjust.

13.08.2020 18:26 (8.11) Seisukoht | Valgevene puhas diktatuur [Õhtuleht]

Ukraina ajakirjanik ja poliitvaatleja Dmõtro Gordon ütles mõni päev enne Valgevene valimisi Alaksandr Lukašenkaga tehtud intervjuus, et Valgevene on erakordselt puhas maa. Muu hulgas mainis ta, et tal on kahju, et Lukašenka polnud Ukraina president sel ajal kui rohelised mehikesed tungisid Krimmi ja Luganskisse.

12.08.2020 22:16 (8.11) Õppused Krimmis: Ukraina saatis Venemaale noodi [Õhtuleht]

Venemaa Lõuna sõjaväeringkonna väed alustasid 21. augustini kestvaid õppusi Krimmi poolsaarel, öeldes, et tegemist on ettevalmistusega suureks õppuseks Kavkaz-2020.

31.07.2020 20:34 (16.22) Mihkel Tiks: „Osa võtab meie pulmast kaks isikut – pruut ja peigmees. Mu vanim tütar tähistas tänavu oma hõbepulma, eks ole isalgi aeg noorik majja tuua.“ [Õhtuleht]

Kas just kadunud, aga elumere lainetele hulpima läinud poeg on kodus tagasi. Ega siis kunagine korvpallituus teadnud isegi, et vaid korraks Musta mere tuulte kätte pereprobleemidest pead tuulutama läinud, jääb ta Krimmi 15 aastaks. Et tal lööb hinge kinni Krimmi loodus. Ja loomulikult sealsete naiste sarm, mida kas õnneks või õnnetuseks jahutasid viisarežiimist johtuvad kolmekuuliste tsüklitega sundkäigud Eestisse. Nii ei saagi tegelikult seostada Mihkel Tiksi tagasitulekut Piibli mõistulooga, sest esiteks ei oota 67aastast Maarjamaa meest kodus isa, ning teiseks on mees toonud kaasa ukrainlannast kaasa Marina, kes esimesel võimalusel Eesti seadustest lähtudes peaks tanu alla saama.

25.07.2020 12:27 (8.11) Boliivia senat kiitis heaks kloordioksiidi mineraallahuse (MMS) kasutamise koroonaviiruse vastu võitlemiseks [Telegram]

14. juulil postitatud Boliivia senati avalduses seisab, et seadusandjad kiitsid heaks seaduseelnõu, mis “lubab kloorioksiidi lahuse valmistamist, turustamist, tarnimist ja kasutamist koroonaviiruse ennetamiseks ja raviks”. Kuigi kloordioksiidi ehk MMS-i lahuse (kui klaasi vee sisse pannakse vaid mõned(!) tilgad MMS-i) raviomadused on korduvalt teaduslikult tõestatud, sellele on võetud ka patente (+ Krimmis asuvas kliinikus Biocentr kasutatakse raviks MMS-i), tembeldab […] The post Boliivia senat kiitis heaks kloordioksiidi mineraallahuse (MMS) kasutamise koroonaviiruse vastu võitlemiseks appeared first on Telegram.

23.07.2020 07:23 (8.11) Eesti, Läti, Leedu ja USA välisministri ühisavaldus Wellesi deklaratsiooni 80. aastapäeval [Välisministeerium]

Täna tähistame 80 aasta möödumist Wellesi deklaratsioonist, mis pani aluse USA mittetunnustamispoliitikale ning millega Ameerika Ühendriigid ei tunnistanud kunagi Eesti, Läti ja Leedu okupeerimist ning liitmist Nõukogu Liiduga. Wellesi deklaratsioon lõi rahvusvahelise raamistiku kolme Balti riigi de jure ellujäämiseks kogu okupatsiooniaja vältel ning Eesti, Läti ja Leedu riikluse taastamiseks. Eesti, Läti ja Leedu rahvas hindab ja väärtustab deklaratsiooni selle lootuse eest, mida ta andis keerulistel aegadel totalitaarse võimu all. Seisame vankumatult vastu kõikidele Venemaa katsetele kirjutada ümber ajalugu, eesmärgiga õigustada Balti riikide okupatsiooni ja anneksiooni Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal. Wellesi deklaratsioon ilmestab, et juba 1940. aastal nägi vaba maailm Nõukogude Liidu tegusid sellisena, nagu see oli: ebaseaduslik jõuga annekteerimine. Kahetsusväärselt ei toonud ka Teise maailmasõja lõpp mõned aastad hiljem Balti riikidele ja teistele Ida- ja Kesk-Euroopa rahvastele vabaduse, vaid hoopis repressiooni ja tagakiusamise. Wellesi deklaratsiooni pärand ning USA tugev toetus Balti riikide suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele aitasid kaasa meie riikide vaheliste suhete õitsengule pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Tänu meie liikmesusele NATOs oleme saanud tugevateks liitlasteks, töötades üheskoos rahu ja stabiilsuse kaitsmise nimel. Eesti, Läti ja Leedu pühendumus atlandiülesele alliansile on vaieldamatu. Balti riigid hindavad USA panust Euroopa kaitsesse, eriti vägede jätkuvat ja regulaarset lähetamist Balti riikidesse, mis on võimalike vastaste heidutamiseks ülimalt oluline. Wellesi deklaratsiooni ajalooline tähtsus on jätkuvalt igati aktuaalne ka 21. sajandil, mil mõned riigid õõnestavad reeglitel põhineva rahvusvahelise korra peamisi põhimõtteid ja norme, eelkõige suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Wellesi deklaratsiooni põhimõtetele tugineti õigustatult uuesti 25. juulil 2018, kui Ameerika Ühendriigid kinnitasid oma keeldumist tunnistada Venemaa Föderatsiooni katset annekteerida Krimmi. Meie – Eesti, Läti, Leedu ja USA – toetame üheskoos reeglitel põhinevat maailmakorda, mis tagab kõigile rahvastele julgeoleku ja heaolu. Kõik uudised

07.07.2020 07:13 (8.11) Eesti saadab Ukraina toetamiseks riigile 2400 püstolit [Õhtuleht]

Teisipäeval pani Kaitseministeerium Eestist Ukraina poole teele 2400 Makarovi püstolist koosneva saadetise eesmärgiga toetada Ukraina iseseisva kaitsevõime tugevdamist.Kaitseminister Jüri Luige sõnul toetab Eesti Ukrainat järjekindlat ja vankumatult – taastada tuleb riigi suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus.„Venemaa jätkuv agressioon Krimmis ja Ida-Ukrainas on vastuvõetamatu ning omab laiemat mõju kogu Euroopa julgeolekule,“ ütles kaitseminister Luik. „Saadetisega toetame oma liitlast, kes on kuuendat aastat sõjas,“ lausus ta. Luik märkis, et peale poliitilise toetuse ja arenguabi, on oluline pakkuda reaalset tuge Ukraina iseseisvale kaitsevõimele. „Lisaks relvade annetamisele toetab Eesti Ukrainat eriväelaste väljaõppel ja sõjameditsiini alal ning jagab kogemusi territoriaal- ja küberkaitse valdkondades,“ lausus ta.Luik toonitas, et hoolimata keerulisest olukorrast riigis on Ukraina jätkanud oluliste reformide elluviimist, mis on märkimisväärne.Kaitseväe pearelvu

06.07.2020 19:26 (8.11) Toomas Alatalu | Millele vihjavad Venemaa hääletustulemused? [Õhtuleht]

Kõikvõimalike kremliloogide ja putinoloogide tase pole põrmugi tõusnud ajast, mil nad kolme nädala jooksul ei suutnud välja öelda jõhkralt käitunud „roheliste mehikeste“ päritolu Krimmis 2014. aastal. Poolteist aastat hiljem magati maha Venemaa kohaleminek sõdimiseks Süürias.

29.06.2020 19:15 (8.11) Karmo Tüür: Venemaal korratakse praegu „Krimmi referendumit” [Eesti Päevaleht]

Idanaabri juures võtab maad riiklikku suveräänsust üle põlve murdev äärmuspopulism.

29.06.2020 18:34 (8.11) Euroopa Liit pikendas Venemaa-vastaseid majandussanktsioone [Välisministeerium]

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas täna, 29. juunil pikendada kuue kuu võrra kuni 31. jaanuarini 2021 piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Otsus järgneb 19. juunil Euroopa Ülemkogu videokohtumisel tehtud poliitilisele otsusele pikendada Venemaa-vastaseid majandussanktsioone, olles hinnanud Minski kokkulepete täitmise hetkeseisu. Tegemist on sektoraalsete sanktsioonidega ehk need on suunatud konkreetsete majandusvaldkondade ja mitte isikute suhtes. Majandussanktsioonid, mida otsusega pikendati, seisnevad järgmises: • piiratakse viie Venemaa riigi enamusosalusega suure finantsasutuse ja nende väljaspool ELi asutatud enamusosalusega tütarettevõtja, samuti kolme Venemaa suure energiafirma ja kolme kaitsetööstusettevõtte juurdepääsu ELi esmastele ja teisestele kapitaliturgudele; • kehtestatakse ekspordi- ja impordikeeld relvakaubandusele; • kehtestatakse ekspordikeeld kahesuguse kasutusega kaupadele sõjaliseks kasutuseks või sõjalistele lõppkasutajatele Venemaal; • piiratakse Venemaa juurdepääsu teatavatele tundlikele tehnoloogiatele ja teenustele, mida saab kasutada naftauuringute ja -tootmise eesmärgil. Euroopa Liit kehtestas 2014. aastal majanduslikud piirangud Venemaa suhtes seoses tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Euroopa Ülemkogu seostas 19. märtsil 2015 sanktsioonide kestuse Minski kokkulepete täieliku täitmisega, mis pidi toimuma 31. detsembriks 2015. Kuna seda ei juhtunud, on sanktsioonid endiselt jõus. 18. juunil pikendas Euroopa Liidu Nõukogu ka seoses Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimisega kehtestatud piiravate meetmete kehtivust aasta võrra. Loe lisaks: https://vm.ee/et/piiravad-meetmed-mis-kehtestati-seoses-venemaa-tegevuse... Lisaks kehtivad piiravad meetmed, mis kehtestati seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega: https://vm.ee/et/piiravad-meetmed-mis-kehtestati-seoses-ukraina-territor... Rohkem infot rahvusvahelistest sanktsioonidest ja nende kehtestamisest leiab: https://vm.ee/et/rahvusvahelised-sanktsioonid ja ELi sanktsiooniveebist: https://www.sanctionsmap.eu/#/main Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

20.06.2020 15:42 (16.22) Euroopa Liit pikendab Venemaa sanktsioone seoses Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimisega [Õhtuleht]

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas 18. juunil pikendada kuni 23. juunini 2021 piiravaid meetmeid, mis on kehtestatud seoses Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimisega. „Antud otsus näitab Euroopa Liidu vankumatut toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja et rahvusvahelise õiguse rikkumistel on agressorile tagajärjed. See on eriti oluline arvestades, et Venemaa püüab COVID-19 pandeemia varjus oma agressiooni Ukraina suunal veelgi süvendada,“ sõnas välisminister Urmas Reinsalu.

19.06.2020 10:35 (8.11) EL pikendas taas Venemaa-vastaseid sanktsioone [Delfi uudised]

Eilsel Euroopa ülemkogul otsustati pikendada Venemaale Krimmi annekteerimise eest kehtestatud majandussanktsioone ühe aasta võrra.

19.06.2020 10:35 (8.11) Euroopa Liit pikendab sanktsioone Venemaa vastu [Äripäev Online]

Euroopa Liit pikendab Venemaa sanktsioone seoses Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimisega, teatab Eesti välisministeerium.

19.06.2020 09:57 (8.11) EL pikendab aasta võrra Venemaa sanktsioone [Postimees]

Euroopa Liit pikendab Venemaa sanktsioone seoses Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimisega, teatas välisministeerium pressiteates.

19.06.2020 09:32 (40.54) Euroopa Liit pikendab Venemaa sanktsioone seoses Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimisega [Välisministeerium]

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas eile, 18. juunil pikendada kuni 23. juunini 2021 piiravaid meetmeid, mis on kehtestatud seoses Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimisega. Pikendamine jõustub homme, 20. juunil. „Antud otsus näitab Euroopa Liidu vankumatut toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja et rahvusvahelise õiguse rikkumistel on agressorile tagajärjed. See on eriti oluline arvestades, et Venemaa püüab COVID-19 pandeemia varjus oma agressiooni Ukraina suunal veelgi süvendada,“ sõnas välisminister Urmas Reinsalu. Ta lisas, et kuigi Venemaa on üritanud kasutada COVID-19 kriisi ettekäändena sanktsioonipoliitikat õõnestada, näevad EL ja ÜRO sanktsioonid üldjuhul ette humanitaarerandite taotlemise võimalust ja ei takista riikidel pandeemiaga võitlust. Meetmeid kohaldatakse ELi isikute ja ettevõtete suhtes. Piiravad meetmed on osa mittetunnustamise poliitikast ja hõlmavad erinevaid finants- ja investeerimisteenuste osutamise keelde Krimmis ning Sevastopolis. Keelatud on ka piirkonnast pärit kaupade sissevedu ELi territooriumile ning transpordi-, telekommunikatsiooni-, energia- ja nafta, gaasi ning maavarade sektorist pärinevate kaupade eksport Krimmi ja Sevastopolisse ning nende infrastruktuuri ehitamisega seotud tegevuste osutamine. Samuti on keelatud osutada turismiteenuseid. Loe lisaks Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimisega seotud sanktsioonidest: https://vm.ee/et/krimmi-ja-sevastopoli-ebaseadusliku-annekteerimise-tottu-kehtestatud-piiravad-meetmed. Rohkem infot rahvusvahelistest sanktsioonidest ja nende kehtestamisest leiab: https://vm.ee/et/rahvusvahelised-sanktsioonid ja EL sanktsiooniveebist: https://www.sanctionsmap.eu/#/main. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

18.06.2020 00:06 (8.11) Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas koolera surmavikat taas niitma pääses [Õhtuleht]

1853. oli mitmeti oluline aasta. Esimest korda ilmus „Kalevipoeg“, puhkes Krimmi sõda, mis varsti Tallinnaski häda tegi. Filippo Pacini avastas koolera põhjustaja, kuid sellest saavutusest polnud teadagi veel abi, kui see haigus, mis inimesi võis paari tunniga surma viia, just sel aastal taas Eestimaa kubermangu jõudis.

17.06.2020 08:57 (8.11) Kurnatud hirvepoja uueks emaks sai kodukits [ELU24]

Krimmis leidsid seenelised metsast üksiku hirvepoja. Kurnatud loom ei jäänud neist sammugi maha ja nii võeti metsloom endaga ühes, vahendab «Reporter».

04.06.2020 20:47 (16.22) Krimmi kohus mõistis Jehoova tunnistaja kuueks aastaks vangi [Postimees]

Venemaa annekteeritud Krimmi kohus mõistis neljapäeval ühe Jehoova tunnistaja väidetava ekstremistliku tegevuse eest kuueks aastaks vangi.

28.05.2020 19:01 (8.11) Välisminister Reinsalu väljendas ÜRO Julgeolekunõukogu istungil muret Venemaa kasvava sõjalise kohaloleku üle Liibüas [Välisministeerium]

Täna, 28. mail teavitas Eesti kutsel Julgeolekunõukogu avalikul istungil Euroopa Liidu ja ÜRO koostöö teemal Euroopa Liidu kõrge esindaja Josep Borrell. Kohtumisel käsitleti käimasolevaid kriise, mille lahendamisel osalevad nii Euroopa Liit kui ka ÜRO. Välisminister Reinsalu sõnul on ÜRO ja Euroopa Liidu koostöö konfliktide ohjeldamisel hädavajalik, eriti oluline on see Euroopa Liidu naabruskonnas. „Kasvav ebastabiilsus Euroopa naabruskonnas nõuab meilt ühist pühendumist ja valvsat pilku. Heaks näiteks on hiljuti loodud Euroopa Liidu operatsioon IRINI, mis jälgib ÜRO relvaembargo täitmist Liibüa rannikul ja teeb tihedat koostööd sealse ÜRO missiooniga,“ selgitas Reinsalu. Reinsalu väljendas eraldi muret Venemaa kasvava sõjalise kohalolu pärast Liibüas. Kahjuks on Julgeolekunõukogus endiselt ummikseisus COVID-19 resolutsioon. „On äärmiselt kahetsusväärne, et Julgeolekunõukogu ei ole suutnud näidata resolutsiooni vastuvõtmisega selgelt oma toetust ÜRO peasekretäri üleskutsele kehtestada üleilmne relvarahu. Peame saatma valju ja üksmeelse sõnumi, et relvarahu on vajalik,“ sõnas Reinsalu. Eesistujana on Eesti koroonaviiruse mõju rahule ja julgeolekule siiski tähelepanu all hoidnud – alles eile toimus Eesti eestvedamisel ÜRO Julgeolekunõukogu videokohtumine ÜRO peasekretäriga relvarahu elluviimise teemal. Reinsalu juhtis tähelepanu asjaolule, et pandeemiat kasutatakse ka ettekäändena sanktsioonidest loobumiseks. „Meenutan, et Euroopa Liidu ja ÜRO sanktsioonid on sihitatud ning ei takista pandeemiavastast võitlust, sest näevad ette humanitaarerandite taotlemise võimalust,“ ütles Reinsalu. ÜRO ja Euroopa Liidu väärtuste keskmes on rahvusvahelise õiguse tähtsaimate põhimõtetena riikide territoriaalse terviklikkuse austamine ja relvajõu kasutamise keeld. Reinsalu väljendas muret Venemaa sõjalise kohaloleku suurendamise üle Gruusia okupeeritud aladel. Jätkuvad sõjalised õppused, militaartaristu tugevdamine ja piiristamine. „Samuti mõistame hukka kõik katsed tõkestada Euroopa Liidu vaatlusmissiooni tööd, piirates ligipääsu Abhaasiasse ja Lõuna-Osseetiasse,“ ütles Reinsalu. Välisminister taunis Venemaa jätkuvat Ukraina-vastast agressiooni Donbassis ja Krimmi ebaseadusliku anneksiooni. Reinsalu tõi välja, et Euroopa Liit ja tema liikmesriigid on maailma suurim humanitaarabi andja, mis on seni aidanud ära hoida kõige hullema humanitaartragöödia näiteks Venezuelas ja Süürias. Reinsalu toonitas ka Eesti panust Venezuela põgenike toetamisel. Ühtlasi jagas Reinsalu ELi kõrge esindajat Borrelli sedastatud seisukohta Hongkongi kohta, rõhutades vajadust austada Hongkongi autonoomiat ning põhimõtet „üks riik-kaks süsteemi“. ÜRO ja Euroopa Liidu koostöö teemaline avalik istung toimub igal aastal. Kõrge esindaja Borrelli jaoks on see esimene kord Julgeolekunõukogu teavitada. Kõigil huvilistel on kohtumist võimalik järgi vaadata ÜRO WebTV-s. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmNuUPSf Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakond 5194 7045 britta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

23.05.2020 16:55 (16.22) Eesti boikoteeris julgeolekunõukogus Venemaa korraldatud Krimmi-teemalist kohtumist [Delfi uudised]

Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et sisuliselt tahtis Venemaa kohtumisel legaliseerida Krimmi okupeerimist.

18.05.2020 20:11 (8.11) Reinsalu: kuus aastat pärast annekteerimist on olukord Krimmis sünge [Delfi uudised]

Kuue riigi välisministrid mõistsid Venemaa repressioonid krimmitatarlaste suhtes hukka.

18.05.2020 13:09 (8.11) Eesti, Läti, Leedu, Poola, Gruusia ja Ukraina välisminister mõistsid ühisavalduses hukka krimmitatarlaste tagakiusamise [Välisministeerium]

Krimmitatarlaste massiküüditamise 76. aastapäeval tegid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Gruusia ja Ukraina välisminister ühisavalduse, kus mälestasid kõiki ohvreid ning mõistsid hukka Venemaa jätkuvad repressioonid krimmitatarlaste vastu Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladel Krimmis. Ühtlasi kutsuti avalduses Venemaad üles lõpetama agressiooni Ukrainas. „Kuus aastat pärast Krimmi annekteerimist on olukord poolsaarel sünge, Venemaa rikub läbivalt inimõigusi, eriti vähemusrahvaste omi. Julgeolekunõukogu liikmena tõstatas Eesti küsimuse märtsis eraldi kohtumisega Krimmi inimõiguste teemal, kus arutati ka krimmitatarlaste tagakiusamist. Seisame jätkuvalt selle eest, et Krimmis toimuvat ei unustataks,“ sõnas välisminister Reinsalu. Välisministrid avaldasid krimmitatarlastele toetust jätkuvas võitluses nende õiguste eest ning mõistsid hukka Venemaa agressiivse poliitika Ukraina vastu ja jätkuvad krimmitatarlaste vastased repressioonid. „Kutsume Venemaad üles lõpetama rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtete rikkumise, rakendama täielikult ÜRO Peaassamblee resolutsiooni Krimmi (Ukraina) inimõiguste olukorra kohta ning täitma rahvusvahelise üldsuse nõudmisi lõpetada Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna okupeerimine,“ öeldakse avalduses. Lõpetuseks toonitati ühiselt: ükski Venemaa katse okupatsiooni poolsaarel seadustada ei muuda fakti, et Krimm on Ukraina. Loe avalduse täisteksti siit: https://vm.ee/et/uudised/eesti-lati-leedu-poola-gruusia-ja-ukraina-valis... Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakond press@mfa.ee Kõik uudised

18.05.2020 10:54 (8.11) Eesti, Läti, Leedu, Poola, Gruusia ja Ukraina välisministri ühisavaldus krimmitatarlaste küüditamise 76. aastapäeval [Välisministeerium]

76 aastat tagasi, 18. mail 1944 küüditas Nõukogude režiim ebaseaduslikult krimmitatarlased nende ajaloolisest elupaigast Krimmist Usbekistani, Kasahstani ja Venemaa Föderatsiooni kaugetesse piirkondadesse. Ainuüksi esimestel pagulusaastatel surid küüditatud krimmitatarlastest ligi pooled. Kodumaale Krimmi naasmise keeld kehtis 1989. aastani ning sellega kaasnes sihilik keeleline ja kultuuriline assimilatsioon. Krimmitatarlaste tragöödia kordus 2014. aastal, kui Venemaa Föderatsioon vallutas ja üritas ebaseaduslikult annekteerida Krimmi, mis on Ukraina lahutamatu osa. Pole juhus, et Stalini totalitaarset režiimi ülistav Venemaa jätkab selle kuritegelikku poliitikat ka 21. sajandil ajutiselt okupeeritud Krimmis: krimmitatarlaste Medžlisi keelustamine, süsteemsed repressioonid, tagakiusamine ja Ukraina territoriaalsele terviklikkusele korraldatud Venemaa relvastatud kallaletungi vastu olnud krimmitatarlaste õiguste rikkumine. Venemaa sundis tuhandeid krimmitatarlasi – Krimmi põliselanikke – kodust lahkuma ja Mandri-Ukrainasse kolima. Mälestame Stalini korraldatud krimmitatarlaste küüditamise paljusid süütuid ohvreid. Avaldame krimmitatarlastele toetust võitluses nende õiguste eest. Rõhutame Ukraina rikkumatut suveräänsust, territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ja poliitilist sõltumatust. Mõistame hukka Venemaa agressiivse poliitika Ukraina vastu ja uued krimmitatarlaste vastased repressioonid. Kutsume Venemaad üles lõpetama rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtete rikkumise, rakendama täielikult ÜRO Peaassamblee resolutsiooni Krimmi (Ukraina) inimõiguste olukorra kohta ning täitma rahvusvahelise üldsuse nõudmist lõpetada Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna okupeerimine. Ükski Venemaa katse oma okupatsiooni poolsaarel seadustada ei muuda fakti, et Krimm on Ukraina. 18. mai 2020 Kõik uudised

11.05.2020 20:00 (24.32) Anton Aleksejev: esmapilgul ei eristu Krimm muust Venemaast, kuid päris Venemaa ta pole [ERR Uudised]

Krimmist dokumentaalfilmi teinud ERR-i Moskva korrespondent Anton Aleksejev tõdes, et esmapilgul ei eristu Krimm Venemaa regioonidest, kuid päris Venemaa ta siiski ka ei ole. Dokumentaalfilm "Krimm. Kuus aastat hiljem" esilinastub esmaspäeva õhtul kell 22.15 ETV-s.

08.05.2020 19:19 (8.11) Välisminister Reinsalu: kahjuks pole kõik võtnud kuulda Teise maailmasõja õppetunde [Välisministeerium]

Kõrgetasemelisel kohtumisel, millega meenutati Teise maailmasõja lõppu Euroopas, rõhutas välisminister Urmas Reinsalu Eesti sõnavõtus, et kahjuks pole konfliktid Euroopas lõppenud ning Venemaa agressioon Ukraina ja Gruusia vastu jätkub. Reinsalu sõnul on see vastuolus Teise maailmasõja kolme suurima õppetunniga: kaitsta oma vabadust, mõista hukka ebaseaduslik jõukasutamine ning teha koostööd rahu saavutamise ja hoidmise nimel. „Teine maailmasõda on tragöödia, mis tõi inimkonnale kirjeldamatuid kannatusi – eriti Euroopas, aga ka Aasias, Aafrikas, Vaikse ookeani piirkonnas ja mujal maailmas ning mille tulemusel hukkus enam kui 40 miljonit tsiviilisikut ja 20 miljonit sõdurit. Mälestame kõiki hukkunuid,“ sõnas Eesti välisminister. Sõnavõtus taunis Reinsalu püüdlusi ajalugu moonutada. „Tunnustame liitlasvägede ajaloolist rolli ja ohverdusi, et purustada natsism ja lõpetada holokaust. Samal ajal mõistame hukka katsed manipuleerida ajalooga ja õigustada Molotovi-Ribbentropi pakti, nagu oleme näinud tegemas Vene Föderatsiooni,“ ütles Reinsalu. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et paraku ei tähendanud Teise maailmasõja lõpp Ida-Euroopa riikide jaoks diktatuuri lõppu ning hädavajalik on anda Nõukogude režiimile ja teistele diktatuuridele Euroopas selge moraalne hukkamõist ja õiguslik hinnang. Välisministri sõnul ei ole kahjuks kõik Euroopas võtnud õppust Teise maailmasõja kogemustest ega loobunud sõjalise jõu jõhkrast kasutamisest riikidevahelistes suhetes. „Mõistame hukka suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtte jätkuva rikkumise Euroopas – Venemaa Ukraina-vastase agressiooni Donbassis, Krimmi illegaalse anneksiooni ja Gruusia alade okupeerimise,“ ütles Reinsalu. Ta lisas, et meil lasub kohus rakendada mittetunnustamise poliitikat. COVID-19 pandeemia tõttu on eriti oluline rahvusvaheline koostöö. „Mitmepoolse diplomaatia vajadus on praegu selgem kui kunagi varem,“ kinnitas välisminister. Viidates ÜRO peasekretäri üleskutsele relvarahu kehtestamiseks kogu maailmas, rõhutas Reinsalu, et Julgeolekunõukogu peab ületama erimeelsused ja näitama sellega ülejäänud maailmale eeskuju. Samuti on vajalik tegeleda küberohtudega ja vältida digilõhe suurenemist. Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumise raames kogunevad täna õhtul virtuaalselt ligi 80 ÜRO liikmesriiki, neist 50 välisministri või aseministri tasemel. Tegemist on suurima kõrgetasemelise kohtumisega ÜRO egiidi all alates pandeemia puhkemisest. Üritust juhib Eesti välisminister, avasõnavõtud tegid Euroopa Liidu kõrge esindaja Josep Borrell, ÜRO poliitikavaldkonna asepeasekretär Rosemary DiCarlo ja Yale’i ülikooli ajalooprofessor Timothy Snyder. Kohtumine kestab täna hilisõhtuni. Kõigil huvilistel on võimalik jälgida otseülekannet välisministeeriumi YouTube’i ja Facebooki kanalites. Samuti kantakse üritust üle uudisportaalides ning välisministeeriumi ja Eesti ÜRO esinduse veebilehel. Üritus toimub Eestis arendatud turvalisel virtuaalürituste platvormil Hybridity. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmN3WDia (Raigo Pajula) Välisminister Reinsalu sõnavõtt täismahus: https://bit.ly/2WgCxPB Riikide sõnavõtte saab lugeda siit: https://bit.ly/3cevEni Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakond 5194 7045 britta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

08.05.2020 19:13 (8.11) Eesti sõnavõtt kõrgetasemelisel kohtumisel „75 aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopa pinnal: õppetunnid hirmutegude ennetamiseks tulevikus, Julgeolekunõukogul lasuv vastutus“ [Välisministeerium]

Lubage mul esineda oma riigi nimel avaldusega. Teine maailmasõda oli tragöödia, mis tõi inimkonnale enneolematuid kannatusi – eriti Euroopas, aga ka Aasias, Aafrikas, Vaikse ookeani piirkonnas ja mujalgi – ning see põhjustas enam kui 40 miljoni tsiviilisiku ja 20 miljoni sõduri surma. Mälestame kõiki hukkunuid. Nendest ajaloosündmustest teeksin kolm järeldust. Esimene õppetund on seotud vabadusega. 23. augustil 1939 sõlmisid kommunistlik Nõukogude Liit ja Natsi-Saksamaa mittekallaletungilepingu, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi paktina, ja selle salaprotokolli, millega kaks totalitaarset režiimi jagasid Euroopa oma mõjusfäärideks, sillutades nii teed Teise maailmasõja puhkemisele. Ida-Euroopa riikide jaoks ei tähendanud Teise maailmasõja lõpp sugugi diktatuuri lõppu ja vabaduseni jõudsid nad alles mitme aastakümne pärast. Eile tegime koos Bulgaaria, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Ameerika Ühendriikide välisministriga ka sellesisulise avalduse. Hindame liitlasvägede ajaloolist rolli ja ohvreid natsismi alistamisel ja holokaustile lõpu tegemisel. Samal ajal mõistame hukka hiljutised katsed manipuleerida ajaloosündmustega ja õigustada Molotovi-Ribbentropi pakti, nagu oleme näinud tegemas Vene Föderatsiooni. Peaksime kõik meeles pidama, et pärast sõda jäid paljud Euroopa riigid pooleks sajandiks Nõukogude Liidu otsese rõhumise alla ning neilt võeti vabadus, sõltumatus, väärikus, inimõigused ja vaba arengu võimalus. Samuti vastab tõele, et kuigi natsikuritegude üle mõisteti Nürnbergis kohut, on endiselt tungiv vajadus anda moraalne hinnang ja viia läbi juriidiline uurimine Nõukogude totalitaarse kommunismi ja teiste Euroopas võidutsenud diktatuuride kuritegude kohta. Seda silmas pidades soovin rõhutada, et me ei tohiks enam kunagi lasta totalitaarsetel ideoloogiatel esile kerkida, rahvaste elu määrata ja rahvusvahelisi suhteid kujundada. Nii natsism kui ka kommunism nõudsid miljoneid ohvreid, kelle mälestust ei unustata. Sõja teine õppetund on ühehäälne ja selge vastuseis ebaseaduslikule jõu kasutamisele. Euroopa julgeoleku vaim, mida väljendatakse Helsingi lõppaktis ja Pariisi hartas, taunib kõiki katseid luua uuesti mõjusfääre, sest see põhjustab paratamatult konflikte. Igal riigil peaks olema võimalik oma julgeolekukorraldust vabalt valida. Ent kahjuks tundub, et kõik ei ole seda õppetundi selgeks saanud. Mõistame hukka sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtte jätkuva rikkumise Euroopas – Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu Donbassis, Krimmi ebaseadusliku annekteerimise ja Gruusia alade okupeerimise. Taunime sellist ebaseaduslikku jõu kasutamist. Meil on kohus jätkata mittetunnustamispoliitikat. Kolmas järeldus on tungiv vajadus rahvusvahelise koostöö järele. Praeguse COVID-19 kriisi ajal on tõhus mitmepoolne diplomaatia tähtsam kui kunagi varem. Praegune kriis ajendab meid veelgi enam rahu poole püüdlema ja toetama peasekretäri ülemaailmse relvarahu üleskutset. COVID-19 pandeemia on toonud välja ka pakilise vajaduse tegeleda küberohtudega ja vähendada võimalikult kiiresti digilõhet. Lõpetuseks soovin taas rõhutada, et Teine maailmasõda õpetas meid kaitsma meie vabadust, tõrjuma ja taunima ebaseaduslikku jõu kasutamist ning tegema koostööd, et saavutada ja hoida rahu. Nüüd on aeg vaadata tulevikku. Julgeolekunõukogu peaks selles maailmale eeskuju näitama. Kõik uudised

07.05.2020 09:39 (8.11) Endine korvpallur Mihkel Tiks kolib tagasi Eestisse ja võtab siin naise [Õhtuleht]

"Elu peaks jätkuma Kolgakülas, aga ukrainlannale ilma Eesti kodanikuga abiellu astumata meie riigipiir ei avane," ütleb Mihkel Tiks. Aastaid Krimmis elanud endine tippkorvpallur naaseb Eestisse ja abiellub siin oma armastatu Marinaga, vahendab Kroonika.

06.05.2020 19:21 (8.11) Uuesti abiellu! Endine tippkorvpallur Mihkel Tiks kolib Krimmist tagasi Eestisse ja kosib siin noorema ukrainlannast kallima [Delfi Publik]

„Elu peaks jätkuma Kolgakülas, aga ukrainlannale ilma Eesti kodanikuga abiellu astumata meie riigipiir ei avane,“ ütleb Mihkel Tiks. Aastaid Krimmis elanud endine tippkorvpallur naaseb Eestisse ja abiellub siin oma armastatu Marinaga.

02.05.2020 21:20 (8.11) Diplomaat: ÜRO Julgeolekunõukogu liikmelisus lisab Eesti diplomaatiale teaduskraadi rahvusvahelises suhtluses [Delfi uudised]

Kui Venemaa trallib Krimmis ja Gruusias pea vanaviisi ning Eesti julgeolekutase ei tundu olevat raketi kombel kõrgustesse sööstnud, võib lugejal tekkida küsimus: mida see Eesti osalus ÜRO Julgeolekunõukogus meile rahvusvahelisel areenil üleüldse siis head-paremat andnud on?

29.04.2020 06:43 (8.11) Krimmitatarlaste talus jookseb ringi väike hundikutsikas [Postimees]

Krimmis sai üks karantiinis elav perekond uue lemmiku võrra rikkamaks. Nüüdsest jookseb nende talu õueks väike hundikutsikas, vahendab «Reporter».

23.04.2020 10:55 (8.11) Madis Somelar: vigade vältimisest õppekirjanduses [ERR Uudised]

Üleriigiliste ainenõukogude olemasolu ja õpetajate atesteerimise süsteem aitaks vigu õppekirjanduses paremini vältida, kirjutab Madis Somelar kommentaariks ERR-i uudisele "Krimmi Venemaa osana kujutanud õpik kutsutakse tagasi".

22.04.2020 20:17 (8.11) Euroopa Liidu välisministrite videokohtumisel arutati Ukraina ja teiste idapartnerlusriikide toetamist koroonakriisis [Välisministeerium]

Täna, 22. aprillil toimunud Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul videokohtumisel keskenduti sellele, kuidas toetada koroonakriisi tingimustes Ukraina reformipüüdlusi ning leida lahendus keerulisele julgeoleku- ja humanitaarolukorrale Ukraina idaosas. Eesti rõhutas Idapartnerlusriikide toetamise tähtsust avaldades lootust, et tippkohtumine leiab sellel aastal aset. Välisminister Reinsalu sõnul tuleks jõuliselt toetada Idapartnerlusriike koroonaviirusest jagusaamisel ja selleks saab edukalt kasutada digitaalseid lahendusi. Reinsalu kutsus liikmesriike üles Eesti eestvedamisel koordineeritud tegevusele digilahendustega viiruste vastu võitlemiseks. „Rõhutasin arutelul Euroopa Liidu välisministritega vajadust tugevalt toetada Ukraina reformikava. Peame hoidma ära, et koroonakriisi varjus ei kasutaks Venemaa, kui okupeeriv jõud võimalust olukorda Krimmis ja Ukraina idaosas halvendada. Kindlasti ei tohi unustada, mis toimub hetkel Donbassis – kuigi suur osa elanikkonnast on koroonaviiruse riskigrupis ja kohalik tervishoiusüsteem on ääretu surve all, on ligipääs humanitaarabile äärmiselt piiratud ja okupeeritud piirkonda ei lasta COVID-19 ettekäändel isegi OSCE missiooni vaatlejaid. See on lubamatu,“ ütles välisminister Urmas Reinsalu. Lisaks kutsus Eesti välisminister liikmesriikide kolleege osalema 8. mail ÜRO Julgeolekunõukogus Eesti korraldataval kõrgetasemelisel kohtumisel Euroopa julgeoleku teemal. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee Kõik uudised

21.04.2020 21:16 (8.11) Kirjastus kasutas kooliõpikus tasuta leitud kaarti, kus Krimm oli Venemaa osa ja sai selle eest haridusministeeriumilt pragada [Delfi uudised]

Kirjastuse juht arvab, et viga saab sügiseks lahendatud ning vale kaart õigega üle kleebitud.

21.04.2020 20:40 (8.11) Haridus- ja teadusministeerium kohustab Krimmi Venemaale joonistanud kirjastuse viga parandama [Delfi uudised]

Kirjastuse juht arvab, et viga saab sügiseks lahendatud ning vale kaart õigega üle kleebitud.

21.04.2020 19:00 (8.11) Kirjastus peab ära parandama õpiku, kus Krimm on kujutatud Venemaa osana [ERR Uudised]

Kirjastus peab enam kui viies tuhandes õpikus ära parandama kaks aastat tagasi internetist leitud maakaardi.

21.04.2020 18:31 (8.11) Krimmi Venemaa osana kujutanud õpik kutsutakse tagasi [Postimees]

Haridus- ja teadusministeerium käsib kirjastusel tagasi kutsuda õpikud, kus Krimm on kujutatud Venemaa osana, edatas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

21.04.2020 18:19 (8.11) Välisminister Reinsalu: Venemaa püüab koroonakriisi varjus Ukrainat destabiliseerida [Välisministeerium]

Täna, 21. aprillil toimunud videokonverentsil Ukraina kolleegi Dmõtro Kulebaga rõhutas välisminister Urmas Reinsalu, et Venemaa ei ole astunud reaalseid samme sõjalise konflikti rahumeelseks lahendamiseks Ukraina idaosas ning kasutab praegusel keerulisel ajal ära iga võimalust, et Ukrainat destabiliseerida. „Olukord Donbassis, kus suur osa elanikkonnast on eakamad ja seega koroonaviiruse riskigrupis, on äärmiselt murettekitav. Relvarahu Donbassis ei pea. Viiruse ettekäändel ei lase Venemaa mahitatud separatistid Donbassi OSCE missiooni, ÜRO agentuuride ega Punase Risti vaatlejaid. Samuti on väga suuri raskusi humanitaarabi jõudmisel regiooni. See kõik on otseses vastuolus ÜRO peasekretäri esitatud üleilmse relvarahu ja piiranguteta humanitaarabi üleskutsega,“ sõnas Reinsalu. Välisministri sõnul vajab Ukraina praeguses olukorras eriti Euroopa Liidu ühemõttelist ja selget toetust. „Sanktsioonid Venemaale peavad paika jääma. Meie kõigi ühine võitlus koroonaviirusega ei tähenda, et peaksime rahvusvahelise õiguse rämeda rikkumise puhul silma kinni pigistama. Venemaa järjekordne samm Ukraina territoriaalse terviklikkuse õõnestamisel – raudteeühenduse rajamine üle Kertši silla – nõuab Euroopa Liidult konkreetset reaktsiooni,“ rõhutas Reinsalu. Reinsalu tõi välja, et ka ÜRO Julgeolekunõukogus hoiab Eesti Ukraina küsimust tähelepanu all ning korraldas alles eelmisel kuul mitteametliku kohtumise, mille teema oli halvenev inimõiguste olukord Krimmis. Mais on Eesti Julgeolekunõukogu eesistuja ja plaanib selle raames arutada ka julgeolekuohte Euroopas. Reinsalu tunnustas Ukrainat selle eest, et hoolimata lisaressursse nõudva koroonakriisiga tegelemisest pööratakse jätkuvalt tähelepanu demokraatlike protsesside juurutamisele. „Ukraina on oma ambitsioonika reformikavaga näidanud, et tal on tõsi taga. COVID-19 kriis näitab veelgi enam, et reformidega on vaja jätkata. Ühe osana suurema läbipaistvuse ja tõhususe saavutamiseks julgustame Ukrainat kindlasti jätkama ka e-teenuste väljatöötamise ja kasutuselevõtmisega,“ lisas välisminister. Kohtumisel andis Ukraina välisminister ülevaate olukorrast Ukrainast ning arutati võimalusi, kuidas Euroopa Liit saab Ukrainat praegusel ajal toetada. Videokonverentsi korraldas Taani homse Euroopa Liidu välisministrite videokohtumise eel, kus üheks peamiseks teemaks on olukord Ukrainas. Samuti arutatakse idapartnerlust. Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee Kõik uudised

21.04.2020 17:41 (8.11) Krimmi Venemaa osana kujutanud õpik kutsutakse tagasi [ERR Uudised]

Kaks aastat tagasi välja antud inglise keele õpikus on Krimm kujutatud Venemaa osana. Veast teada saanud haridus- ja teadusministeerium käsib kirjastusel õpikud tagasi kutsuda ja viga parandada. Kirjastus peab enam kui viies tuhandes õpikus ära parandama kaks aastat tagasi internetist leitud maakaardi.

18.04.2020 20:41 (8.11) Toomas Alatalu: viirus vääras nii Putini usaldushääletuse kui ka võiduparaadi [Eesti Päevaleht]

See aasta algas venemaalastele teadmisega, et mais tähistatakse Suures isamaasõjas saavutatud võidu 75. aastapäeva ja et muu maailma sanktsioonid Venemaa vastu karistamaks teda agressiooni eest Ukrainas nõrgestavad küll majandust, ent nüüd saab nende kiuste auto või rongiga Krimmi sõita.

17.04.2020 16:16 (16.22) Ukrainlased pahandavad: Eesti õpiku järgi kuulub Krimmi poolsaar Venemaale! [Õhtuleht]

Õppevahendite kirjastamisega tegelev Studium on saanud ukrainlaste suure pahameele osaliseks. Nimelt on nende tehtud 9. klassi inglise keele õpikus Euroopa kaart, kus Krimmi näidatakse osana Vene Föderatsioonist. Kirjastaja sõnul tulenes kahetsusväärne viga vabavara materjalist, millele ei pööratud tähelepanu.

17.04.2020 16:10 (8.11) Ukrainlased pahandavad: Eesti õpiku järgi kuulub Krimm Venemaa Föderatsiooni [Õhtuleht]

Õppevahendite kirjastamisega tegelev Studium on saanud ukrainlaste suure pahameele osaliseks. Nimelt on nende 9. klassi inglise keele õpikus Euroopa kaart, kus Krimmi näidatakse osana Vene Föderatsioonist. Kirjastaja sõnul tulenes kahetsusväärne viga vabavara materjalist, millele ei pööratud tähelepanu.

13.04.2020 22:15 (8.11) "Välisilm" uuris, kuidas saadakse sanktsioonidega hakkama Krimmis [ERR Uudised]

Äsja käis Moskva välja idee, et pandeemia leviku leevendamiseks tuleks tühistada kõik Venemaa vastased sanktsioonid. Aga kuidas Krimmis hakkama saadakse, kui lääneriigid on kehtestanud Krimmi annekteerimise pärast Venemaale sanktsioonid?

13.04.2020 10:50 (8.11) Tehnikaülikooli teadlased: pandeemia sillutamas teed e-hääletusele [ERR Uudised]

Covid-19 on kõiki inimesi ühtmoodi ähvardav viitsütikuga pomm. Kas üheks lahenduseks on e-hääletus, kirjutavad dr Robert Krimmer, dr David Duenas-Cid and Iuliia Krivonosova.

13.04.2020 10:40 (8.11) TTÜ teadlased: pandeemia sillutamas teed e-hääletusele [ERR Uudised]

Covid-19 on kõiki inimesi ühtmoodi ähvardav viitsütikuga pomm. Kas üheks lahenduseks on e-hääletus, kirjutavad dr Robert Krimmer, dr David Duenas-Cid and Iuliia Krivonosova.

12.04.2020 22:20 (16.22) ERR Krimmis: eestlased püüavad oma keelt ja kultuuri säilitada nii Ukraina kui ka Vene võimu all [ERR Uudised]

Eestlaste kogukondi on üle maailma palju, üks neist Krimmis. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kuidas õnnestub neil nii Ukraina kui ka Venemaa võimu all oma keelt ja kultuuri säilitada.

08.04.2020 20:07 (8.11) Eesti koos teiste Julgeolekunõukogusse kuuluvate Euroopa Liidu riikidega kutsus Venemaad üles koostööle lennu MH17 allatulistamise uurimisel [Välisministeerium]

Täna, 8. aprillil arutas ÜRO Julgeolekunõukogu Venemaa ettepanekul niinimetatud päevakorravälise punktina Malaysia Airlinesi lennu MH17 allatulistamise uurimist. Sellega seoses tegid Julgeolekunõukogusse kuuluvad Euroopa Liidu liikmesriigid ja endine valitud liige Poola Eesti eestvedamisel ühise pressiavalduse, milles väljendasid nördimust, et Venemaa ei ole siiamaani teinud täielikku koostööd rahvusvahelise ühise uurimisrühma (Joint Investigation Team) iseseisva uurimisega. „On kahetsusväärne, et selle asemel, et täita oma kohustusi vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2166, tegeleb Venemaa iseseisva ja läbipaistva uurimisprotsessi õõnestamisega. MH17 tragöödias kaotas elu 298 süütut inimest ning vähim, mida nende lähedased väärivad, on õigluse jalule seadmine. On oluline võtta vastutusele kõik, kes on selle kuriteo taga,“ sõnas välisminister Urmas Reinsalu. Julgeolekunõukogusse kuuluvad Euroopa Liidu liikmesriigid ja endine valitud liige Poola kinnitasid oma avalduses, et 9. märtsil Hollandis alanud kriminaalmenetlus on oluline verstapost tõe välja selgitamisel. „Tervitame Hollandi õigussüsteemi kohtumenetlust, mis tugineb rahvusvahelise ühise uurimisrühma tööl ning usaldame täielikult nende sõltumatust, erapooletust ja professionaalsust,” seisab avalduses. Oma sõnavõtus rõhutas Eesti suursaadik Sven Jürgenson vajadust saavutada Ukrainas täielik relvarahu. „Malaysia Airlinesi lennu MH17 allatulistamine näitab, kuidas relvakonfliktid võivad mõjutada ükskõik keda maailmas. Sel põhjusel peab rahvusvaheline kogukond tugevamalt hukka mõistma Venemaa-poolse rahvusvahelise õiguse jätkuva ja süstemaatilise rikkumise Krimmis ja Ukraina idaosas,” ütles suursaadik. Loe Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ja Poola (EL5) ühist pressiavaldust (inglise keeles): https://un.mfa.ee/stakeout-by-belgium-estonia-france-germany-and-poland-... Eesti sõnavõtt (inglise keeles): https://un.mfa.ee/statement-at-the-un-security-council-on/ Lisainfo: välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee Kõik uudised

08.04.2020 00:40 (16.22) Kuidas vene õigeusu preestrid aitasid Krimmi annekteerida [Delfi uudised]

Poolsaare erioperatsioonis osalemiseks oli seadvõrd suur tung, et kõik usumehed Krimmi ei jõudnudki.

08.04.2020 00:10 (16.22) Kuidas vene õigeusu preestrid aitasid Krimmi annekteerida [Eesti Päevaleht]

Poolsaare erioperatsioonis osalemiseks oli seadvõrd suur tung, et kõik usumehed Krimmi ei jõudnudki.

03.04.2020 18:01 (8.11) Vene õhujõud peavad S-400 raketisüsteemidega õppusi Krimmis [Postimees]

Venemaa kasutab enda kontrolli all oleval Krimmi poolsaarel S-400 maa-õhk tüüpi raketisüsteeme Lõuna sõjaväeringkonna õhukaitseõppustel, teatas reedel Musta mere laevastiku pressiteenistus.

02.04.2020 15:37 (8.11) Ukraina võttis vahele FSB töötajatega suhelnud mereväeohvitseri [Postimees]

Ukraina Julgeolekuteenistus (SBU) paljastas kanali, mille kaudu kõrge Ukraina mereväelane pidas suhtlust Venemaa poolt ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaarel tegutsevate Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) töötajatega.

21.03.2020 21:57 (16.22) Krimmi helilooja kirjutas Georg Otsa mälestuseks laulu [Postimees]

Krimmi helilooja kirjutas 100 aastat tagasi sündinud Georg Otsa mälestuseks laulu.

20.03.2020 12:46 (24.32) KUUS AASTAT KRIMMI ANNEKTEERIMISEST: Ukraina ei soovi leppida oma maa okupeerimisega [Õhtuleht]

Märtsi algul sai Ukraina küll uue peaministri ja valitsuse, kuid okupeeritud territooriumide – Donbassi ja Krimmi suhtes pole suuri muudatusi toimunud. Samas on liikvel kuuldusi, et kui Putin ei nõustu Krimmi mitte mingil juhul tagastama, siis Donbassist oleks ta valmis teatud tingimustel loobuma. Praegu teeb Ukrainas enim muret koroonaviiruse levik, mille tõkestamiseks kehtetati riigis 12. märtsil karantiin.

19.03.2020 08:29 (16.22) Venemaa heitis õppuste käigus Krimmi 600 langevarjurit [Postimees]

Venemaa heitis enda kontrolli all olevale Krimmi poolsaarele õppuste käigus 600 langevarjurit, teatas kaitseministeerium kolmapäeval.

18.03.2020 14:39 (56.76) Välisminister Urmas Reinsalu avaldus Krimmi annekteerimise 6. aastapäeval [Välisministeerium]

Täna kuus aastat tagasi annekteeris Venemaa Föderatsioon Krimmi, olles paar päeva enne lavastanud poolsaarel libareferendumi. Rahvusvaheline üldsus mäletab endiselt rohelisi mehikesi, kes kandsid Vene relvi ja keda Vladimir Putin ise 2014. aasta aprillis Vene sõduriteks nimetas. Need sammud kujutavad endast ÜRO põhikirja sõnaselget rikkumist ja rahvusvahelise julgeoleku ohtu seadmist ning neil on tõsised tagajärjed riikide territoriaalset terviklikkust, ühtsust ja suveräänsust kaitsvale rahvusvahelisele korrale. Venemaa tegevus on vastuolus tema enda poolt võetud Budapesti Memorandumi kohustustega Ukraina julgeolekutagatiste kohta, nimelt kohustusega tunnustada Ukraina suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja sõltumatust. Okupatsiooni algusest peale on Venemaa järsult piiranud poolsaarel kogunemis-, väljendus-, ühinemis- ja usuvabadust ning vaba juurdepääsu teabele. Muret tekitab asjaolu, et inimõiguste olukord Krimmis halveneb järjepidevalt. Sellel on laastav mõju, eriti neile, kes keelduvad tunnustamast okupatsiooni ning üritavad säilitada oma emakeelt ning usulist ja kultuurilist identiteeti. Hoolimata Rahvusvahelise Kohtu 2017. aasta 19. aprilli korraldusest on Krimmi tatarlaste Medžlis Krimmis endiselt keelatud. Venemaa jätkab rahvusvahelist humanitaarõigust rikkudes: • Krimmi demograafilist koosseisu muutva poliitika ajamist • sõjalise kohaloleku suurendamist Krimmi poolsaarel ja • Krimmi põliselanike sundvärbamist Vene relvajõududesse. Krimmi militariseerimine on suurendanud ebastabiilsust kogu Musta mere ja Aasovi mere piirkonnas. Kertši silla ehitamine ja jõu kasutamine Venemaa poolt on tõsiselt kitsendanud vaba laevaliiklust regioonis. Meie, rahvusvaheline kogukond, peame olema tunnistajateks Venemaa poolt okupeeritud Krimmis toimepandud inimõiguste rikkumistele. Kutsume Venemaa ametivõime üles võimaldama inimõiguste olukorda seiravatele organisatsioonidele kohe takistamatu juurdepääs poolsaarele. Kinnitame taas oma vankumatut toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakondbritta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

17.03.2020 19:38 (16.22) EL-i välispoliitikajuht kinnitas Krimmi liidendamise aastapäeval toetust Ukraina terviklikkusele [Postimees]

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell tegi Krimmi annekteerimise kuuenda aastapäeva puhul eile avalduse, kinnitades EL-i toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

17.03.2020 19:11 (8.11) ERR Krimmis: poolsaare elanikud koroonaviiruse pärast mures ei ole [ERR Uudised]

ERR-i Moskva korrespondent Anton Aleksejev läks päev enne koroonaviiruse pandeemiaks kuulutamist lähetusse Krimmi. Tema sõnul võib poolsaar olla ainus territoorium Euroopas, kus koroonaviirust üldse ei kardeta.

17.03.2020 09:57 (16.22) KRIMMI SILLA EEST: Putin omistas sõbrale töökangelase aunimetuse [Õhtuleht]

Venemaa president Vladimir Putin omistas miljardärist lapsepõlvesõbrale Arkadi Rotenbergile Krimmi silla ehitamise eest Venemaa töökangelase aunimetuse, vahendab raadio Svoboda. Veel sai sama aunimetuse monteerija Nikolai Zaikov.

14.03.2020 00:06 (8.11) Vürst Gabrieli kehastaja Aleksandr Goloborodko: "Eesti on minu filmi-sünnimaa" [Postimees]

«Viimse reliikvia» valmimisest möödub peagi 50 aastat. Arter tegi sel puhul intervjuu Venemaa näitleja Aleksandr Goloborodkoga – mehega, kellele Gabrieli osa täitmine tähendas pöördepunkti elus. Krimmi provintsiteatri näitlejal oli eluaastaid napilt üle kolmekümne, kui ta valiti mängima peaosa Eduard Bornhöhe romaani järgi vändatud ajaloofilmis, millest sai üks Nõukogude suuremaid kassafilme.

11.03.2020 09:58 (8.11) Swedbank: võisime USA sanktsioone rikkuda [Postimees]

Swedbanki rahapesuauditit tegev advokaadibüroo Clifford Chance tuvastas, et pank võis rikkuda rahvusvahelisi sanktsioone, kuna vahendas läbi Balti üksuse umbes 4,8 miljoni USA dollarit. Osa sellest oli seotud Krimmi laevaomanikuga.

07.03.2020 09:06 (16.22) ÜRO Julgeolekunõukogu arutas Eesti algatusel olukorda Krimmis [ERR Uudised]

ÜRO Julgeolekunõukogu pidas reedel Eesti algatusel mitteametliku kohtumise inimõiguste olukorrast Venemaa poolt annekteeritud Krimmis.

07.03.2020 08:57 (16.22) ÜRO Julgeolekunõukogu arutas Eesti eestvedamisel Krimmi inimõiguste olukorda [Postimees]

New Yorgis toimus reedel Eesti eestvedamisel ÜRO Julgeolekunõukogu mitteametlik kohtumine Krimmi inimõiguste olukorra teemal. Kohtumist juhtis välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Paul Teesalu.

07.03.2020 08:30 (89.19) ÜRO Julgeolekunõukogu arutas Eesti eestvedamisel Krimmi halvenevat inimõiguste olukorda [Välisministeerium]

Eile, 6. märtsil toimus New Yorgis Eesti eestvedamisel ÜRO Julgeolekunõukogu mitteametlik kohtumine Krimmi inimõiguste olukorra teemal. Kohtumist juhtis välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Paul Teesalu. „Venemaa tegevusi Krimmis tuleb näha osana Kremli laiemast strateegiast Ukraina destabiliseerimiseks. Eesti on lubanud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena olla järjekindel hääl, mis hoiab Ukrainas toimuva Julgeolekunõukogus tähelepanu all. Eilne kohtumine seda ilmekalt ka näitas. Eesti toetab Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ja ei tunnusta kunagi Krimmi seadusevastast annekteerimist,“ selgitas välisminister Urmas Reinsalu. Kohtumise avasõnavõtus väljendas asekantsler Teesalu muret, et kuue aasta jooksul, mis on möödunud Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna seadusevastasest annekteerimisest Venemaa Föderatsiooni poolt, on inimõiguste olukord poolsaarel järjest halvenenud. „Venemaa on drastiliselt piiranud usu- ja veendumusvabadust, kogunemis- ja ühinemisvabadust ning väljendusvabadust,“ sõnas Teesalu. Teesalu avaldas nördimust Krimmi tatarlaste murettekitava olukorra üle, mida on kinnitanud ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo. „Rahvus- ja usuvähemused, aga eriti Krimmi tatarlased, on saanud tagakiusamise, läbiotsimiste, ülekuulamiste ja kinnipidamiste sihtmärgiks. Me kutsume Venemaad üles Krimmi tatarlaste kogukonna rõhumist lõpetama,“ ütles asekantsler. Ta tõi välja Venemaa suurenenud sõjalise kohalolu poolsaarel ja selle, et okupatsiooni algusest on enam kui 18 000 meest sundvärvatud Vene relvajõududesse. Krimmist on põgenenud kümneid tuhandeid põliselanikke, samal ajal kui sinna on ümberasustatud sadu tuhandeid Venemaa Föderatsiooni kodanikke. Venemaa muudab süsteemselt Krimmi demograafilist koosseisu, rikkudes nii Genfi konventsiooni, milles keelatakse okupeerival riigil okupeeritud territooriumile deporteerida või ümber asustada oma tsiviilelanikkonda, samuti keelab see okupeerival riigil sundvärvata isikuid okupeeritud territooriumilt oma relvajõududesse. Mitteametlikul kohtumisel tegid ettekanded veel ÜRO abipeasekretär inimõiguste küsimustes ja inimõiguste ülemvoliniku büroo New Yorgi esinduse juht Ilze Brands Kehris, Ukraina presidendi alaline esindaja Krimmis Anton Korõnevõtš, Krimmi tatarlaste Medžlisi esimees Refat Çubarov ning Krimmi Inimõigusrühmituse juht Olga Skrõpnõk. Sõna võtsid ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed ja teised ÜRO liikmesriigid. Eilne kohtumine tähistas kuue aasta möödumist Krimmi Autonoomse Vabariigi ajutise okupatsiooni algusest. Eesti alaline esindus ÜRO juures korraldas ürituse üheskoos Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide ja Ukraina alaliste esindustega ÜRO juures. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmLPonrk Loe Eesti sõnavõttu täies mahus (inglise keeles): http://bit.ly/2VT5G3m Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakond 637 7627 / 5194 7045britta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

06.03.2020 10:08 (8.11) Šmõgal: Krimm hakkab vett saama ainult Ukraina koosseisu naastes [Postimees]

Ukrainal puudub võimalus anda Krimmi ukrainlastele vett enne, kui poolsaar Ukraina koosseisu naaseb, ütles peaminister Denõss Šmõgal.

05.03.2020 14:14 (16.22) Vene kohus pani Krimmi Jehoova tunnistaja kuueks aastaks vangi [Postimees]

Annekteeritud Krimmi kohus mõistis Jehoova tunnistaja ekstremismis süüdistatuna kuueks aastaks vangi, teatasid jehovistid neljapäeval Moskva järjekordsest sammust USA-s baseeruva usuliikumise mahasurumiseks.

05.03.2020 10:01 (8.11) Kuus aastat Ukraina kriisist – mis on muutunud? [Postimees]

Tänavu möödub kuus aastat Ukraina sõja algusest ning Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikust annekteerimisest. Kriisi õppetundidest jagab Postimehe otsesaates mõtteid Eesti Idapartnerluse Keskuse juht Gert Antsu. Kell 14:15, Saatejuht Toomas Kask.

05.03.2020 00:14 (8.11) Karmo Tüür: Krimmi vahejaam [Postimees]

Kuigi Venemaa maadehaaramise lood on olnud erinevad, on neil ka üks korduv muster, eriteenistuslik muster, kirjutab kolumnist Karmo Tüür.

01.03.2020 17:00 (8.11) Juhan Paadami meelest võlgnevad artistid oma edu Eesti Laulu režissööridele: mida täiuslikum on pilt, seda parem on tulemus [Delfi Publik]

Eurovisioni-ekspert Juhan Paadam rõõmustab siiralt Uku Suviste võidu üle ning edastab Õhtulehele antud intervjuus ohtralt kiidusõnu Eesti Laulu show režissööridele Tarmo Krimmile ja Marek Miilile.

28.02.2020 12:07 (8.11) Vene saatkond Washingtonis kutsub USA ametnikke Krimmi külastama [Postimees]

Vene suursaatkond Washingtonis palub USA võimudel lõpetada avalikkuse eksitamine Krimmi staatuse küsimuses ja meeles pidama, et Krimm on Venemaa.

27.02.2020 16:43 (16.22) Täna kuus aastat tagasi hõivasid rohelised mehikesed Krimmi parlamendi [Postimees]

Täna kuus aastat tagasi tungis 120 eraldusmärkideta ja relvastatud nn rohelist mehikest Krimmi parlamenti ja teistesse olulistesse hoonetesse, heisates seal Venemaa lipud.

26.02.2020 15:32 (8.11) Välisminister Reinsalu kohtus Ukraina Ülemraada esimehe Dmõtro Razumkoviga [Välisministeerium]

Täna, 26. veebruaril arutas välisminister Reinsalu Ukraina Ülemraada esimehe Dmõtro Razumkoviga pingestunud julgeolekuolukorda Ukraina idaosas, kahepoolset koostööd ja Eesti toetusmeetmeid Ukraina reformiprotsessi edendamisel. „Ukraina ambitsioonid reformide elluviimisel on muljetavaldavad ja parim vastus Vene agressioonile. Korruptsioonivastane võitlus, justiitsreform ja investorite usalduse kasvatamine on siinkohal võtmetähtsusega. Soovime Ukrainale jõudu ja kindlameelsust senise hooga jätkamisel,“ sõnas välisminister Reinsalu ja lisas, et tal on heameel näha Ukraina süvenevat koostööd Euroopa Liiduga. Reinsalu sõnul on Eesti põhimõttekindel ja häälekas Ukraina sõber ülemaailmsel tasandil. Ta tõi näiteks Eesti ettepanekul tehtud Euroopa Liidu riikide ühisavalduse ÜRO Julgeolekunõukogu istungi järel, milles kinnitasid täit toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning mõistsid hukka Venemaa ebaseadusliku anneksiooni Krimmis. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmLCBzKD (välisministeerium ja Riigikogu) Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakond 637 7627 / 5194 7045britta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

24.02.2020 21:33 (16.22) Iseseisvuspäeva tähistasid ka Krimmi eestlased [Postimees]

Krimmi eestlased tähistasid täna vabariigi aastapäeva Simferoopolis vabariiklikus raamatukogus.

21.02.2020 18:37 (8.11) Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» [Postimees]

Neil päevil kuus aastat tagasi annekteerisid Venemaa korraldusel tegutsenud nn rohelised mehikesed Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare. Mõni kuu hiljem puhkesid Ida-Ukrainas lahingud Venemaa toetatud separatistide ja Ukraina valitsusvägede vahel.Praegu on Donbass endiselt Kremlile alluvate mässuliste kontrolli all ning Krimmis laiavad okupatsiooniväed. Ukraina mõttekoja Center for International Studies direktori Volodõmõr Dubovõki hinnangul konflikti lõppu veel ei paista, sest Venemaa on asunud mängima pikka mängu.

19.02.2020 09:14 (8.11) Eesti ja teised ELi riigid rõhutasid Julgeolekunõukogus toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele [Välisministeerium]

Eile, 18. veebruaril toimus ÜRO Julgeolekunõukogus avatud istung, mille teema oli olukord Ukrainas ja Minski lepped. Eesti ettepanekul tegid Eesti, Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaa ning endine valitud liige Poola kohtumise järel ühisavalduse, milles kinnitasid täit toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning mõistsid hukka Krimmi ebaseadusliku annekteerimise. Avalduse luges Julgeolekunõukogu saali ees ette Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson. Avalduse kohaselt lasub Venemaal eriline vastutus niinimetatud Donetski ja Luganski Rahvavabariikide rahalise ja sõjalise toetamise ja kontrollimise osas. „Kasutades jõudu Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse vastu, rikub Venemaa selgelt rahvusvahelise õiguse põhimõtteid,“ seisab avalduses. Minski lepete täielik rakendamine ja poliitiline dialoog on konflikti lahendamiseks vajalikud. Kahjuks on Venemaa Minski leppeid selle sõlmisest alates regulaarselt rikkunud. Eraldi Eesti sõnavõtus kordas suursaadik Jürgenson välisminister Urmas Reinsalu tugevat hukkamõistu Venemaa toetatud vägede eilsele rünnakule Zolote lähedal Luganski oblastis. „Tegemist on Minski lepete ränga rikkumisega ja näitab kahjuks, kuidas Venemaa eirab Pariisi kohtumisel antud lubadusi,“ sõnas Jürgenson. Ta lisas, et tegemist on vaid ühe peatükiga juba kuus aastat väldanud konfliktis ja väljendas muret, et ligikaudu 3,4 miljonit inimest Ida-Ukrainas vajab humanitaarabi. Julgeolekunõukogu liikmetele rääkis olukorrast Ukrainas ÜRO poliitiliste küsimuste asepeasekretär Rosemary DiCarlo. Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettepanekul tutvustasid Donbassi humanitaarolukorda OSCE erivaatlusmissiooni esindajad. Eesti on lubanud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena olla järjekindel hääl, mis hoiab Ukrainas toimuva Julgeolekunõukogus mitmel viisil tähelepanu all. Meie liikmesuse üks lähtealuseid on õigusvastaste okupatsioonide ja anneksioonide puhul mittetunnustamispoliitika järjekindel järgimine. Loe Euroopa Liidu liikmesriikide ühisavaldust (inglise keeles): https://un.mfa.ee/stakeout-on-ukraine-by-estonia-belgium-france-germany-... Loe Eesti sõnavõttu ÜRO Julgeolekunõukogus (inglise keeles): https://un.mfa.ee/statement-at-the-security-council-on-ukraine/ Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakond 637 7627 / 5194 7045britta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

15.02.2020 11:55 (8.11) Eesti Laul võetakse üles Eurovisiooni väärilise tehnikaga [ERR Uudised]

Eesti Laul toob lisaks Eesti parimatele artistidele televaatajate ja publiku ette tipptasemel tehnika ja meeskonna. Kontsertide režissöör Tarmo Krimm selgitas, et Tartusse on kohale toodud teletehnika, mida kasutatakse tippülekannetel üle maailma.

11.02.2020 10:38 (16.22) Välisminister Urmas Reinsalu aastakõne välispoliitikast Riigikogus [Välisministeerium]

Lugupeetav Riigikogu esimees, armas Riigikogu, head diplomaadid! Ametis olev Vabariigi Valitsus lähtub välis- ja julgeolekupoliitikas Eesti rahvuslikest huvidest, riiklikust suveräänsusest ning rahvusvahelisest õigusest, järgides rahvusvahelisi kokkuleppeid ja ÜRO põhimõtteid. Me viime ellu iseseisvat ning järjepidevat välis- ja julgeolekupoliitikat eeskätt läbi oma kuuluvuse Euroopa Liitu ja NATO-sse. Eestile on oluline Euroopa Liidu ja NATO ühtsus ning koostöö, nähes Euroopa Liitu ka tulevikus riikide liidu, mitte liitriigina. 2. veebruaril tähistasime Tartu rahu 100. aastapäeva. Tartu rahu oli meie diplomaatia suur võit, mis lõpetas Vabadussõja ja kinnistas Eesti suveräänsete riikide perre. Me oleme saja aasta jooksul läbinud keerulise teekonna. Täna oleme riigi ja rahvana tugevamad kui kunagi varem, tegutsedes Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse ja Tartu rahulepingu põhimõtetest lähtuvalt. Me oleme oma riiki pühendunult ehitanud ja meie diplomaatia on meid väärikalt esindanud. Meie tänast välispoliitilist edu väljendab Eesti kuulumine ÜRO Julgeolekunõukogusse – globaalse diplomaatia keskmesse. Eesti valimine Julgeolekunõukogu liikmete hulka on selge märk meie diplomaatia küpsusest ja usaldusväärsusest. Ühtlasi on see Eestile vastutus ja võimalus – vastutus tugevdada julgeolekut kogu maailmas ja võimalus seista selle eest, et rahvusvahelisest õigusest ja reeglitepõhisest korrast peetakse kinni. Meie riikluse 100 aastat on näidanud, kui oluline on rahvusvaheline õigus eelkõige väikeriikide jaoks. Meie edulugu iseseisvuse taastamise järel kinnitab, kuidas rahvusvaheline koostöö ja liitlassuhted on vabaduse ja arengu tagatis. Selle valitsuse eesmärk on Eesti tuntust maailmas veelgi kasvatada, kindlustada tänaseid liitlassuhteid ning osaleda uutes olulistes rahvusvahelistes algatustes, järgides meie selgeid rahvuslikke huve. Käesoleva aasta algusest osaleme ÜRO Julgeolekunõukogu töös. Sellesse otsustajate ringi kuulumine tugevdab Eesti julgeolekut. Julgeolekunõukogus seisame selle eest, et rahvusvahelistes suhetes kehtiksid ühised reeglid ja kokkulepped üleilmse rahu ja julgeoleku tagamisel. Peame oluliseks vastuseisu agressioonile, inimõiguste kaitset kriisides ning kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Julgeolekunõukogus tutvustame Eestit kui rahvusvahelise õiguse ja inimõigusnormide eest seisjat ning mitmepoolset diplomaatiat toetavat riiki. Oleme kahekordistanud oma diplomaatide meeskonda New Yorgis ning saatnud esimest korda diplomaadi püsivalt Aafrika Liidu juurde Addis Abebas. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti välispoliitika prioriteediks on ja jääb julgeolek – globaalne julgeolek, regionaalne julgeolek ja eelkõige Eesti Vabariigi rahvuslik julgeolek. Iseseisva kaitsevõime kõrval jäävad head liitlassuhted ja kollektiivkaitse Eesti julgeoleku alustalaks. Loomulikult on selle jaoks vajalik ühtne ja kindlameelne NATO. Atlandi-ülene ühtsus ning Ameerika Ühendriikide sõjaline kohaolek Euroopas on edukalt aidanud tagada rahu ja stabiilsust meie maailmajaos viimased 70 aastat. Viimastel aastatel on Euroopal ja USA-l mõnes küsimuses erimeelsused, kuid julgeolekuteemadel on Euroopa ja USA lähimad liitlased. Eesti jaoks on ja jääb prioriteediks NATO heidutuse ja kaitsehoiaku jätkuv tugevdamine. Viimaste aastate kollektiivsed otsused on seda hoiakut tugevdanud ning selle heaks näiteks on NATO vägede suurendatud kohalolek Eestis ja piirkonna teistes riikides. Hindame kõrgelt liitlaste sõjalist kohalolu Läänemere piirkonnas. Samuti on oluline NATO õhuturbe missiooni jätkumine Ämarist. On oluline, et viiakse ellu ka ülejäänud otsused NATO heidutus- ja kaitsehoiaku lünkade täitmiseks, eelkõige merel ja õhus. NATO on rajatud demokraatia, vabaduse ja õigusriigi väärtustele. Leiame, et NATO uks peab jääma avatuks kõigile riikidele, kes soovivad järgida Washingtoni lepingu põhimõtteid. On väga positiivne, et Põhja-Makedoonia liitumine NATO-ga on lõpule jõudmas. Julgeoleku suurendamine on ka NATO ja Euroopa Liidu vahelise koostöö keskne küsimus. Oluline on suunata Euroopa julgeolekut puudutav debatt sinna, kus see looks lisandväärtust olemasolevale julgeolekule, ega seaks kahtluse alla kehtivat julgeolekuarhitektuuri. Kollektiivkaitse aluseks on NATO artikkel 5, mistõttu Euroopa Liidu lepingu artikkel 42.7 sisustamise arutelusid tuleb pidada tasakaalukalt ja kiirustamata. Kolmandate riikide osalemine alalises struktureeritud koostöös (PESCO) on õigustatud, sest EL-i strateegiliste partnerite kaasamine kaitsekoostöösse teenib julgeoleku tugevdamise huve. Kahtlemata on oluliseks väljakutseks liitlaste kerksuse tõstmine hübriidohtudele vastu seismiseks. Eesti asjatundlikkus küber- ja digiteemades võimaldab siinkohal veelgi suurendada Eesti kogemusi ning laiendada koostöövõimalusi strateegiliste liitlastega, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa. Jätkuvalt on tähtis meie kahepoolse koostöö süvendamine ja mitmekesistamine Ameerika Ühendriikidega. Ameerika Ühendriigid on meie kõige olulisem partner julgeolekupoliitikas. Seetõttu on Atlandi-üleste suhete tugevdamine ja kahepoolse koostöö intensiivistamine USA-ga Eesti oluline eesmärk ja seda ka meie tegevuses rahvusvahelistes organisatsioonides. Oleme veendunud, et tugev ja toimiv Atlandi-ülene koostöö ja lähedane liitlassuhe Euroopa ja Põhja-Ameerika demokraatlike riikide vahel on hädavajalik nii meie kui kogu läänemaailma julgeoleku ja heaolu kindlustamiseks, aga ka laiema rahvusvahelise stabiilsuse tagamiseks. Sellest visioonist lähtuvalt kiitis valitsuskabinet möödunud aasta augustis heaks põhieesmärgid suhtluses USA-ga ja konkreetsed tegevused seatud eesmärkide saavutamiseks. Eesti strateegiline põhieesmärk on kindlustada USA vahetu seotus ja aktiivne osalus Eesti julgeoleku tagamise kõigis aspektides. Möödunud aasta oktoobris leppisime Ühendriikidega kokku ühisavalduses, mis näeb ette senisest intensiivsema koostöö mitmes olulises valdkonnas. Selle üheks väljenduseks on Eesti peaministri ja USA asepresidendi poolt heaks kiidetud ühisavaldus 5G võrkude turvalisuse teemal, aga ka meie otsus liituda möödunud nädalal USA asutatud usuvabaduse alliansiga – algatusega, mis aitab kaasa nii usu- kui veendumusvabaduse edendamisele maailmas. USA on tänaseks tõusnud Eesti suuruselt neljandaks ekspordipartneriks, jätkunud on koostöö arenguabi valdkonnas kolmandate riikide abistamisel ning tihenenud koostöö energeetikaküsimustes. Hea Riigikogu! Venemaa agressiivne välispoliitika ei ole muutunud, mille tõttu Euroopa Liidu ja NATO senine poliitika suhetes Venemaaga peab jätkuma. Teise maailmasõja lõpu 75. aastapäeva eel esitab Venemaa jõuliselt ajaloonarratiivi, mis eirab ajaloolisi fakte ja püüab muuta üldtunnustatud ajalookäsitlust. Kuue aasta eest alustas Venemaa sõjalist agressiooni Ukrainas ja annekteeris seadusevastaselt Krimmi. Sõda on nõudnud tuhandeid inimelusid Ukraina idaosas, kus kannatajateks on peamiselt tsiviilelanikud. Hukkunute arv kasvab, viimasel Normandia tippkohtumisel Pariisis kokku lepitud relvavarahu ei ole püsinud. Ukraina vajab liitlaste toetust. Eesti toetab algatusi, mis on suunatud Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamisele ning Krimmi anneksiooni mittetunnustamise jätkumisele. Me toetame Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust – Abhaasia ja Lõuna-Osseetia on Gruusia lahutamatud osad. Olukorras, kus Venemaa ei ole lõpetanud agressiooni naabrite vastu, on Lääne-Vene suhetes uue lehekülje pööramine mõeldamatu. Idapartnerlus on Eestile jätkuvalt tähtis. Toetame idapartnerite suuremat poliitilist ja majanduslikku lähenemist Euroopa Liidule, sealhulgas neile Euroopa perspektiivi andmist. Juunikuus toimuvat Idapartnerluse tippkohtumist silmas pidades on oluline nii partnerriikide pühendumus reformidele kui ka Euroopa Liidu jätkuv toetus. Rändekriis ei tundu täna ehk nii teravana kui paar aastat tagasi. Euroopa Liidu ebaseadusliku sisserände arvulised näitajad on vähenemas. Ent rändesurve Euroopa suunal püsib. Rände algpõhjused, eeskätt Lähis-Idas ja Aafrika kontinendil ei ole kuhugi kadunud. Tuleb leida vahendeid rände algpõhjustega tõhusamaks tegelemiseks ning seetõttu osaleme sõjalistes ja tsiviilmissioonides lõunas. Eesti jaoks on tähtis, et Euroopa oleks võimeline kontrollima oma välispiire. Eesti valitsuse konservatiivne rändepoliitika jätkub. Oluline on säilitada maksimaalne suveräänsus migratsiooniküsimustes. Lähis-Ida rahuprotsessis on toimunud oluline areng Ameerika Ühendriikide uue rahuplaani esitamisega, mis on leidnud laialdast vastukaja. Tervitame USA juhtrolli, sest ilma USA algatuseta rahuprotsessis edasiminekut pole. Oluline on taasalustada dialoogi konflikti osapoolte vahel, sest ainult läbirääkimised võivad viia õiglase ja püsiva rahuni. Edu saavutamiseks on vajalik Ameerika ja Euroopa ühtne vaade selles küsimuses. Meie eesmärk on mõjukas ja tugev Eesti tegusas Euroopa Liidus. Eesti toetab EL-i ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, mis oleks strateegiliselt ettevaatav ja geopoliitiliselt teovõimeline. Eesti lähituleviku sihid EL-is seadis valitsus eelmise aasta novembris. Vaadates Euroopa Liidu eelarvet, soovime ambitsioonikat Euroopa Liidu eelarvet, mis toetab ühtekuuluvust, seisab põllumeeste võrdsete konkurentsitingimuste eest ning aitab ellu viia meile olulised suured taristuprojektid, nagu Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimine Kesk-Euroopaga ja Rail Baltic raudteeühendus. Peame selgelt sõnastama ja kaitsma oma huve Euroopa Liidus ning otsima samameelseid toetajaid Euroopa kui terviku huvide edendamisel. Peatselt algab tulevikukonverents, kus oluline roll on riikide parlamentidel. Kutsun Riigikogu selles töös aktiivselt osalema ja Eesti huvide eest seisma. Eesti valitsuse seisukoht on, et tulevikuvaates peab Euroopa Liit meie ees seisvate probleemide lahendamisel lähtuma kehtivatest aluslepingutest. 2020. aasta on toonud muutuse Euroopas: Brexit on saanud teoks, Euroopa Liit jätkab 27 liikmega. Seoses üleminekuperioodiga pole suhetes sisulisi muudatusi aasta lõpuni ette näha. Oluline on siinjuures rõhutada, et Eesti suhted Londoniga on alati seisnud laiemal pinnal kui kuulumine Euroopa Liitu. Nagu Ühendkuningriigi liidrid on öelnud: „Ühendkuningriik lahkub küll Euroopa Liidust, kuid mitte Euroopast“, ning meil on ühine huvi jätkuva koostöö vastu paljudes aktuaalsetes küsimustes, nagu näiteks kaitse-, teadusalane- , digi- või küberkoostöö ning strateegiline kommunikatsioon. Lisaks suurepärastele kahepoolsetele suhetele jääb Ühendkuningriik oluliseks liitlaseks NATO-s. Oleme tänulikud, et just Ühendkuningriik on NATO suurendatud kohaloleku juhtriik Eestis. Samal ajal kui Ühendkuningriik lahkub EL-ist, jätkub laienemispoliitika. Eesti seisukoht on, et Euroopa Liit peab jätkama avatud uste poliitikat. Seetõttu toetame läbirääkimiste alustamist Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ette nähtud kriteeriumite alusel. Lääne-Balkani tippkohtumine mais peab aitama kaasa meie ühise väärtuste ruumi laiendamisele, samuti edendama praktilist koostööd ja ühenduste loomist selle regiooniga. Euroopa Liidu üks algava perioodi prioriteete on seotud kliimapoliitikaga. Eesti valitsus toetab kliimaeesmärke, lähtudes sellest, et riigid säilitavad suveräänsuse maksuküsimustes ning muutused viiakse läbi selliselt, et piirkondlik konkurentsivõime säilib. Ühtlasi peame silmas pidama, et 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamine ei takistaks meil energiajulgeoleku tagamist. Nimetasin välisministeeriumis ametisse kliima- ja energiateemade erisaadiku proua Kaja Taela. Peame olema suutelised kaitsma ja edendama oma väärtusi ja põhimõtteid maailmapoliitika pikaajaliste arengute taustal. Siinkohal pean silmas Eesti ja Euroopa Liidu suhteid kasvava Hiinaga. Suhetes Hiinaga näeme võimalusi vastastikku kasulikuks koostööks paljudes valdkondades. Samas on vajalik EL-i ja laiemalt liitlaste vaheline ühtsus ja ühiste poliitikate arendamine, et mitte killustada globaalsete muudatuste pingeväljas enda ja Euroopa Liidu kui terviku huvisid. Püüdleme EL-i ühtehoidvate seisukohtade poole kõikides välis- ja julgeolekupoliitika ning välismajanduspoliitikaga tegelevates formaatides. Head kuulajad! Regionaalses koostöös oleme 2020. aastal eesistujaks Balti Ministrite Nõukogus ja Põhja-Balti koostööformaadis (NB8). Eesti prioriteet on suurendada regionaalset julgeolekut, millest tulenevalt koordineerime seisukohti meile ühiselt olulistel välis- ja julgeolekupoliitika teemadel. Märksõnadeks siinjuures on idapartnerite toetamine ja Atlandi-üleste suhete edendamine. Näeme ka vajadust parandada piirkonna riikide kaitsevõimete ühilduvust ja suurendada küberkoostööd. Selleks, et avardada piirkonna majanduse potentsiaali, vajame enam ühendusi transpordi-, energia- ja digivallas. Ilmekas näide on Balticconnectori gaasitoru avamine jaanuari alguses, millega hakkas toimima ka Soome-Eesti-Läti ühine gaasiturg. Valitsus on avaldanud soovi saada 2021. aastal Arktika Nõukogu vaatlejastaatus. Eesti laiemad huvid on seotud Arktika geopoliitilise tähtsuse kasvuga. Keskkonna ja säästva arengu teemad on Arktika Nõukogu töö keskmes. Vaatlejastaatus annab lisaväärtuse liitlas- ja partnerlussuhete süvendamiseks piirkondliku koostöö kaudu. Eesti on sel aastal võtnud initsiatiivi Kolme mere algatuses, milles osalevad 12 riiki Lääne-, Musta ja Aadria mere vahel. Algatuse eesmärk on arendada põhja-lõuna telje transpordi-, energia- ja digiühendusi ning edendada piiriülest koostööd. Käesoleva aasta juunis Tallinnas toimuv Kolme mere tippkohtumine on meile üks 2020. aasta peamisi sündmusi välispoliitilises mõõtmes. Tippkohtumise raames korraldame ärifoorumi, mille eesmärk on suurendada huvi regiooni majandusse investeerimise vastu ning sillutada teed rahvusvaheliste investorite panustamisele Kolme mere fondi. Kolme mere algatuse taristuprojektide rahastamiseks on loodud Kolme mere investeerimisfond. Üks Tallinna tippkohtumise eesmärk on fondi edukas käivitumine ning enamate riikide ja investorite liitumine fondiga. Eestil on põhimõtteline valmidus selle fondiga ühineda ja eraldada fondi käivitamiseks 20 miljonit eurot. Eesti jätkab tegusat panustamist arengukoostöö ja humanitaarabi vallas, et leevendada inimkannatusi, abistada konfliktisituatsioonides olijaid ning aidata kaasa reformide jätkamisel idapartnerlusriikides. Eesti arengukoostöö keskendub ka edaspidi prioriteetsetele partnerriikidele, milleks on Ukraina, Gruusia, Moldova, Valgevene ja Afganistan. Nii oleme toetanud Ukraina väikeettevõtlust, Moldova tervishoidu ning Gruusia kooliharidust. Arengukoostöö tõhustamiseks ja selgemaks mõtestamiseks on plaanis Arengukoostöö agentuuri loomine ning selle tegevusstrateegia välja töötamine. Ettevõtjate huvide eest seismine ning Eesti majanduse turgutamine investeeringute kasvu kaudu on kahtlemata üks peamisi välispoliitilisi prioriteete minu vaates. Plaanime juba käesoleval aastal ja järgnevatel aastatel välismajandussuunda tugevdada. Selleks on riigieelarvest äridiplomaatia edendamiseks planeeritud sellel aastal välisministeeriumile 2020. aastaks 3,1 miljonit eurot täiendavaid vahendeid. Eelkõige välismajanduse huvide laiendamiseks plaanime 2020. aastal avada saatkonnad Singapuris ja Lõuna-Koreas. Täiendavad majandusdiplomaadid on esmajärjekorras kavas saata sellel aastal Tokyosse, Torontosse, Genfi, Varssavisse, Riiga, Washingtoni, ja Abu Dhabisse. Peamiselt IT-sektori ettevõtete huvide esindamiseks määrame ametisse ka Aafrika-suunalise majandusdiplomaadi, kes resideerib Tallinnas. Kõik need tegevused näitavad, et ettevõtluse edendamine ekspordi toetamise ja investeeringute kasvule kaasaaitamise kaudu ning turismi edendamine on täna välisministeeriumi peamiste eesmärkide seas. Peame oluliseks küberdiplomaatia arendamist. Selleks lõime eraldi küberdiplomaatia osakonna. On aeg tutvustada ka rahvusvaheliselt meie hariduse edukust. Koostöös haridusministeeriumiga loome selleks hariduse erisaadiku ametikoha. Austatud rahvaesindajad! Soovin tänada Riigikogu väliskomisjoni ja teisi komisjone Eesti välispoliitika arengukava 2030 põhjaliku menetluse ning sisukate arutelude eest. Selline terviklik välispoliitika arengukava on koostatud esmakordselt. Arengukava tugevdab meie välispoliitikat pikas perspektiivis. Selle alusel tugevdame kolme põhilist tegevussuunda, milleks on julgeolek, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja kestlik areng ning välismajandus ja eestlaskond võõrsil. Arengukava täpsemaks tutvustamiseks ja aruteluks olen teie ees märtsis. Lisaks oleme möödunud aastal uuendanud ja koostanud mitmeid täpsemaid tegevuskavasid, et selgelt sõnastada ja kokku leppida valitsuse välispoliitilised sammud. Ma näen olulisi välispoliitilisi algatusi valitsuse jaoks laiapindsena. Laiapindne välispoliitika on selle valitsuse märksõna. Seetõttu on oluline, et välispoliitika eesmärkide elluviimisse kaasuksid valitsusasutused tervikuna. Pean silmas mitmeid tegevuskavasid, nagu näiteks uute topelt maksustamise vältimise lepingute tegevuskava, majandusdiplomaatide võrgu laiendamise kava, digitaalsete konsulaarteenuste osutamise plaan ning erinevate riikide ja regioonide suunalisi poliitikaid. Välispoliitika arengukavas ja oma edasiste tegevuste kavandamisel oleme erilist tähelepanu pööranud väliseesti kogukonnale. Eestlased välismaal ja Eesti sõbrad on näidanud suurt huvi ning valmisolekut toetada Eesti eksportivaid ettevõtteid, aga ka laiemalt panustada Eesti positiivse maine tugevdamisse. Oleme neile selle valmisoleku eest tänulikud. Välispoliitika kõige olulisem vara on inimesed, kes töötavad igapäevaselt selle nimel, et aidata kaasa Eesti julgeoleku tagamisele, toetada Eesti ettevõtteid eksporditurgudel ning esindada ja kaitsta kodanike huve väljaspool riiki. Mul on heameel, et Riigikogu toetas valitsuse ettepanekut suurendada välisministeeriumi tegevuskulusid selle aasta eelarves viiendiku võrra. See oli ajalooline tegevuskulude kasv. Aasta algusest on välisministeeriumis peamaja kõigile töötajatele läbi viidud vähemalt 100 euro suurune palgatõus. Riigikogu menetluses oleva välisteenistuse seaduse jõustumise järel kavandame sissetulekute kasvu ka välislähetuses olevatele töötajatele. Eesti diplomaadid teevad head tööd. Välispoliitikat ellu viies peame läbivalt silmas, et Eesti riigi maine ja mõjukus kasvaks. Välispoliitika ülesanne on tagada Eesti rahvus¬like huvide igakülgne kaitse. Tahan tänada eriliselt veelkord väliskomisjoni ja kogu Riigikogu hea koostöö eest. Aitäh teile! Kõik uudised

11.02.2020 10:34 (16.22) Välisminister Urmas Reinsalu kõne Riigikogus välispoliitikast [Välisministeerium]

07.02.2020 13:21 (8.11) «Nii inimvaenulikku riiki oli võimatu mitte jälestada» [ELU24]

Kuku raadio selle nädala järjejutuks on katkendid Mihkel Tiksi raamatust «Krimmi vang. Teine osa: Vene aeg» kirjastuselt Tänapäev.

06.02.2020 14:56 (16.22) Krimmi pealinn võib jääda veeta [Postimees]

Annekteeritud Krimmi pealinna veevarud võivad ammenduda saja päeva pärast ja soe vesi keeratakse tööpäevadeks kinni.

28.01.2020 14:13 (16.22) Venemaa valetas Eesti Krimmi-turistide hulga suuremaks [Postimees]

Venemaa Suursaatkond Eestis kirjutas kuu alguses sotsiaalmeedias Facebook, et mullu külastas Krimmi 7,43 miljonit turisti, nendest kolm protsenti olla pärit Eestist. Majandus -ja Kommunikatsiooniministeerium peab sääraseid andmeid ebarealistlikuks. Analüütikute hinnangul on tegemist pigem propagandaga.

23.01.2020 21:35 (8.11) Ukraina analüütikute hinnangul pole Lääne sanktsioonid Venemaale mõjusad [ERR Uudised]

Venemaale Krimmi annekteerimise tõttu kehtestatud Lääne sanktsioonid on kohati koordineerimata ning karistusest on pääsenud inimesed, kes vastutavad otseselt tekkinud olukorra eest Krimmis ja Donbassis, leiavad rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses oma uurimistööd tutvustanud Ukraina analüütikud.

16.01.2020 15:57 (8.11) Karmo Tüür: Krimm 2 ehk Venemaa lahtisidumine [Postimees]

Kui vaja, siis liidab Venemaa rahvas enda otsusega enda külge mille iganes, olgu selleks nt Valgevene või Vanuatu. Sest kui rahvusvahelise õiguse ja rahva tahte suusad lähevad risti, jääb õigus Venemaa rahvale, kirjutab kolumnist Karmo Tüür.

10.01.2020 13:18 (8.11) Putin jälgis Krimmis üleheliraketi katsetust [Postimees]

Venemaa president Vladimir Putin jälgis eile Krimmi lähedal Mustal merel sõjaväeõppusi, muu hulgas üleheliraketi Kinžal katsetust.

09.01.2020 17:26 (16.22) Pisikene Trooja hobune infosõjas. Vene saatkond kinkis president Kersti Kaljulaidile sünnipäevaks Krimmi veini, president saatis pudeli tagasi [Delfi uudised]

Kommunikatsiooniekspert Ilmar Raagi sõnul püüab Venemaa okupeeritud Krimmi näidata enda osana pisidetailideni välja - ka veini kinkides.

09.01.2020 15:56 (16.22) Pisikene Trooja hobune infosõjas. Vene saatkond kinkis president Kersti Kaljulaidile sünnipäevaks Krimmi vahuveini, president saatis pudeli tagasi [Delfi uudised]

Kommunikatsiooniekspert Ilmar Raagi sõnul püüab Venemaa okupeeritud Krimmi näidata enda osana pisidetailideni välja - ka vahuveini kinkides.

04.01.2020 00:05 (16.22) Mihkel Tiksi Krimmi kroonikad [Postimees]

Neljateistkümnendat aastat Krimmis pesitsev kirjanik Mihkel Tiks, kelle sulest ilmus hiljuti romaan «Krimmi vang», tunnistab, et on tegelikult valmis armastatud poolsaarelt lõplikult lahkuma. Uueks peatuspaigaks, kuhu külmal ajal Eestist pageda, võiks saada Kolumbia.

27.12.2019 19:25 (8.11) Moskva rong saabus tseremoonia saatel Simferopolisse [ERR Uudised]

Moskvast Krimmi Simferopolisse saabunud Vene rong võeti vastu suurejoonelise tseremooniaga, kus lehvitati Vene lippudega ning tänati president Vladimir Putinit.

26.12.2019 12:46 (16.22) Urmas Reinsalu avaldus Krimmi teemal pälvis tähelepanu ka Venemaa meedias [Delfi uudised]

Välisminister Urmas Reinsalu avaldus, milles ta mõistis hukka Krimmi Venemaaga ühendava Kertši väina raudtee avamise, pälvis kajastust nii Ukrainas kui Venemaal.

25.12.2019 20:31 (16.22) Reinsalu mõistis hukka hiljuti avatud raudteeühendust Venemaa ja Krimmi vahel [Postimees]

Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) mõistis hukka Venemaad ja Krimmi ühendava raudtee avamist.

25.12.2019 20:20 (16.22) Reinsalu mõistis hukka raudteeühenduse avamise Krimmi ja Venemaa vahel [Delfi uudised]

Välisminister Urmas Reinsalu taunis Krimmi Venemaaga ühendava Kertši väina raudtee avamist ning rõhutas, et Eesti toetab Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

23.12.2019 22:58 (16.22) EL kritiseeris raudteeliini avamist Venemaa ja Krimmi vahel [Postimees]

Euroopa Liit kritiseeris esmaspäeval karmisõnaliselt raudteeliini avamist Venemaa ja annekteeritud Krimmi poolsaare vahel, nimetades seda Ukraina suveräänsuse veel üheks rikkumiseks.

23.12.2019 22:42 (16.22) EL kritiseeris raudteeliini avamist Venemaa ja Krimmi vahel [ERR Uudised]

Euroopa Liit kritiseeris esmaspäeval karmisõnaliselt raudteeliini avamist Venemaa ja annekteeritud Krimmi poolsaare vahel, nimetades seda Ukraina suveräänsuse veel üheks rikkumiseks.

23.12.2019 17:42 (8.11) Putin avas Venemaad Krimmiga ühendava raudteesilla [ERR Uudised]

Venemaa president Vladimir Putin avas esmaspäeval Kertši väina ületava raudteesilla ning nüüdsest on võimalik Venemaa poolt annekteeritud poolsaarelt sõita rongiga näiteks Moskvasse või Peterburi.

19.12.2019 16:17 (8.11) Oudekki Loone väldib vastamist Venemaa-Ukraina konflikti puudutavale küsimusele [Õhtuleht]

NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Oudekki Loone väldib vastamist küsimusele, millise riigi väed annekteerisid Krimmi ja alustasid sõda Donbassis.

12.12.2019 16:51 (8.11) Mihkel Tiks: kes Eesti üle viriseb, see kolmeks kuuks Ukrainasse [ERR Uudised]

"OP" võõrustas 14 aastat Krimmis elanud kirjanik Mihkel Tiksi, kes on oma Ukraina-kogemustest kokku pannud raamatu "Krimmi vang". Ta märkis, et Krimmist on Eestit väga hea vaadata ja kes julgeb Eesti üle viriseda, sel tuleks proovida kolm kuud elu Ukrainas.

10.12.2019 05:16 (16.22) ÜRO Peaassamblee resolutsioon mõistis hukka Vene okupatsiooni Krimmis [ERR Uudised]

ÜRO Peaassamblee kiitis esmaspäeval heaks resolutsiooni, milles mõistab hukka Venemaa okupatsiooni Krimmis ja Sevastopoli linnas ning kutsub Moskvat oma relvajõude sealt viivitamatult tagasi tõmbama.

10.12.2019 03:06 (16.22) ÜRO Peaassamblee mõistis resolutsiooniga hukka Vene okupatsiooni Krimmis [Postimees]

ÜRO Peaassamblee kiitis eilel heaks resolutsiooni, milles mõistetakse hukka Venemaa okupatsioon Krimmis ja Sevastopoli linnas ning kutsutakse Moskvat oma relvajõude sealt viivitamatult tagasi tõmbama.

10.12.2019 02:01 (16.22) Zelenskõi: Ukraina ei loobu Krimmist ja Donbassist [Postimees]

Ukraina ei loobu Krimmist ja Donbassist, siin ei saa olla mingit kompromissi, rõhutas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pärast Normandia neliku liidrite eilset kohtumist Pariisis.

09.12.2019 14:38 (8.11) Reinsalu EL-i kolleegidele: ebaseadusliku rände tõkestamiseks on tähtis koostöö Aafrika riikidega [Välisministeerium]

Täna, 9. detsembril Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil Brüsselis arutas välisminister Reinsalu EL-i kolleegidega suhteid Aafrikaga ja inimõiguste kaitset maailmas. Istungit juhtis esimest korda Euroopa Liidu uus kõrge esindaja Josep Borrell. Reinsalu sõnul on Euroopa Liidu julgeolek ja stabiilsus seotud Aafrikaga. Et saavutada praktilisi tulemusi ebaseadusliku rände tõkestamisel Euroopasse, on vaja töötada kokkulepete nimel, mis tagavad tõhusa piirikontrolli ja toimiva tagasipöördumissüsteemi ning mille tulemused on seotud muude koostöövaldkondadega. „Eesti on pühendunud Saheli regiooni riikide sisejulgeoleku toetamisele. Toetame Malit võitluses terrorismiga ja alles hiljuti suurendasime oma panust Prantsusmaa juhitaval operatsioonil Barkhane,“ ütles Reinsalu. „Kindlasti saab Eesti võimendada Euroopa Liidu häält ka ÜRO Julgeolekunõukogus, kus paljud teemad on seotud just nimelt Aafrika julgeolekuga ja kus hakkame oma valitud liikmesuse raames juhtima ka Sudaani sanktsioonikomiteed,“ lisas ta. Lisaks rõhutas Reinsalu, et digitaliseerimine on üks võimalusi Aafrika riikide stabiilsust laiapindselt toetada ja arendada ärisuhteid. Välisminister tõi näiteks digitaliseerimise ja e-valitsemise. Eesti kogemuse vastu tuntakse suurt huvi ning see peaks mängima rolli ka parasjagu loodavas Euroopa Liidu Aafrika strateegias. Homse rahvusvahelise inimõiguste päeva eel arutasid välisministrid ka inimõiguste olukorda maailmas. Eesti jaoks on eriti murettekitav kodanikuühiskonna ja demokraatia piiramine internetis. Eesti välisministri sõnul on üks selline näide Venemaal hiljuti jõustunud „suveräänse interneti“ seaduse, millega antakse julgeolekuorganitele enneolematu kontrolli internetiliikluse üle. Samuti on välisministri hinnangul taunitav krimmitatarlaste inimõiguste süstemaatiline rikkumine okupeeritud Krimmi poolsaarel. Eile õhtul kohtus Reinsalu koos Läti ja Leedu välisministriga Josep Borrelliga, kellega arutati Balti riikide välispoliitika prioriteete ning Euroopa Liidu praeguse Venemaa-poliitika jätkuvat olulisust. Täna hommikul osales Eesti välisminister hommikusöögil Albaania ja Põhja-Makedoonia kolleegidega, kus ta väljendas toetust kiirele edasiminekule liitumisläbirääkimiste alustamisega. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmJUmoUS Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakond 637 7627 / 5194 7045britta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

06.12.2019 11:54 (8.11) Välisminister Reinsalu arutas Valgevene välisministriga toetust Ukrainale [Välisministeerium]

Välisminister Urmas Reinsalu kohtus Bratislavas toimuva Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ministrite nõukogu serval Valgevene välisministri Vladimir Makeiga. Ministrid arutasid piirkonna julgeolekut ja inimõiguste küsimusi. „Hindame seda, et hoolimata Moskva survest ei tunnusta Valgevene Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist,” ütles minister Reinsalu ning lisas, et konfliktile lahenduse leidmine on mõlema riigi ühine huvi. Reinsalu sõnul on suveräänsetel riikidel õigus teha oma poliitilisi ja julgeolekut puudutavaid valikuid ilma välise surveta. Ka Vene-Valgevene liitriigi integratsiooniprotsessi jälgitakse ministri sõnul tähelepanelikult. Reinsalu tõstatas Astravetsi tuumajaama küsimuse ning rõhutas, et tuumaelektrijaama ehitamisel on oluline täita rahvusvahelisi ohutus- ja keskkonnanõudeid. Vesteldi ka inimõiguste teemal, mille puhul Reinsalu tõstis esile demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise olulisuse. „Ajakirjandusvabadus, inimõiguste tagamine ja vabad valimised on demokraatia alustala. Seepärast tõstatasin selle teema ka Valgevene kolleegiga,“ sõnas Reinsalu. Samuti arutati kohtumisel kahepoolseid suhteid ning Euroopa Liidu ja Valgevene koostööd. Lisainfo: Leen Lindam Meedianõunik Välisministeerium Avalike suhete osakond +372 6 377 629 Kõik uudised

06.12.2019 00:08 (8.11) Postimees Berliinis: Venemaa sanktsioonide vastased teevad üha kõvemat häält [Postimees]

Majanduslik kahju Saksa ettevõtetele ja töökohtade kadumine on põhjused, miks Saksamaa parlamendiliige Anton Friesen pooldab Venemaa sanktsioonide kaotamist. «Sanktsioonidest ei ole ka poliitiliselt suurt kasu olnud. Venemaa ei anna Krimmi tagasi, on meil sanktsioonid või mitte,» põhjendas erakonda Alternatiiv Saksamaale (AfD) kuuluv poliitik usutluses Postimehele.

02.12.2019 21:56 (8.11) Oleg Sentsov: Putiniga pole võimalik läbirääkida [ERR Uudised]

ERR kohtus Strasbourgis Ukraina filmirežissööri ja endise poliitvangi Oleg Sentsoviga, kes sai viimaks vastu võtta Euroopa Parlamendi Sahharovi mõttevabaduse auhinna. Sentsov, kes üks häälekamaid Krimmi annekteerimise vastaseid, leiab, et lääne liidritel ei ole Putiniga võimalik läbirääkida.

02.12.2019 15:15 (16.22) Krimmi arst soovitas patsiendil püha reliikviat külastada [Postimees]

Krimmi poolsaarel tegutsev kirurg soovitas tõsise haigusega patsiendil külastada püha reliikviat, kui miski muu enam ei aita.

30.11.2019 17:20 (16.22) Apple lubas oma Krimmi-kaardi otsust uuesti kaaluda [ERR Uudised]

Apple teatas laupäeval, et kavatseb pärast Ukraina protesti analüüsida hoolikalt oma vastuolulist otsust näidata Krimmi poolsaart Venemaa osana oma Venemaal kasutatavates rakendustes ja kaartidel.

30.11.2019 14:45 (16.22) Apple lubas pärast Krimmi-juhtumit hakata vaidlualaste piiride küsimust tõsisemalt vaagima [Delfi uudised]

Apple teatas, et juurdleb edaspidi põhjalikumalt vaidlustatud piiride käsitlemise üle, pärast seda kui sattus pahameele alla seoses Krimmi märkimisega Venemaa osaks.

30.11.2019 12:40 (8.11) Irina Flige: Krimmi annekteerimisega elustas Putin NSVL-i vaimu [ERR Uudised]

Irina Flige ütles intervjuus Sirbile, et kuna Venemaa riigiterror sarnaneb tüpoloogiliselt Nõukogude Liidu omaga, on tekkinud plahvatuslik huvi viimast mõista.

28.11.2019 14:40 (16.22) Apple allus Venemaa nõudmistele: Krimm on nüüd osa Venemaast [Delfi Forte]

Tehnoloogiafirma Apple on järgi andnud Venemaa nõudmistele ning nüüd Venemaal Apple'i kaardi- või ilmarakendust vaadates näidatakse, et Krimm on osa Venemaast, vahendab BBC.

28.11.2019 11:21 (16.22) Venelased näevad Apple'i kaardirakenduses Krimmi Venemaa osana [Õhtuleht]

Ukraina välisminister teatas kolmapäeval, et tehnoloogiahiid Apple ei hooli põrmugi ukrainlaste kannatustest. Nimelt näitab nüüd nutiseadmete tootja kaardirakendus vene kasutajatele Krimmi poolsaart Venemaa osana, teatab The Moscow Times.

28.11.2019 10:25 (16.22) Apple'i kaardirakendus näitab Krimmi poolsaart Venemaa osana [ERR Uudised]

USA tehnoloogiaettevõte Apple kuvab oma kaardi- ja ilmarakendustes Krimmi poolsaart Venemaa osana, aga ainult Venemaa kasutajatele.

28.11.2019 10:08 (16.22) Apple`i kaardirakendus näitab nüüd Krimmi Venemaa osana [Postimees]

Tehnoloogiahiid Apple on tulnud ilmselt vastu Vene poliitikute survele ja hakanud Vene kasutajatele näitama kaardirakenduses Krimmi Venemaa osana.

26.11.2019 15:57 (8.11) Eesti, Leedu, Rootsi ja Ukraina välisminister tegid Tallinnas ühisavalduse [Välisministeerium]

Eesti välisminister Urmas Reinsalu, Leedu välisminister Linas Linkevičius, Rootsi välisminister Ann Linde ja Ukraina välisminister Vadõm Prõstaiko rõhutasid täna Tallinnas tehtud ühisavalduses oma vankumatut toetust Ukraina suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele, ühtsusele ja sõltumatusele riigi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. „Me kutsume Venemaad järgima rahvusvahelist õigust ja selle aluspõhimõtteid ning tühistama samme, mis on nende põhimõtetega vastuolus. Mõistame jõuliselt hukka Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse ilmse rikkumise Vene relvajõudude agressiooniga alates 2014. aasta veebruarist ning Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna ebaseadusliku liidendamise Vene Föderatsiooniga, mida me ei tunnusta. Rakendame järjekindlalt mittetunnustamispoliitikat, sealhulgas piiravate meetmete kaudu,“ ütlesid nelja riigi ministrid ühisavalduses. Eesti, Leedu ja Rootsi välisministrid tunnustasid Ukrainat väsimatute püüete eest lahendada Venemaa jätkuvast agressioonist põhjustatud konflikt Ukraina idaosas rahumeelselt, sest sellest võidaksid nii Ukraina elanikud kui ka laiemalt kogu Euroopa. Nad rõhutasid, kui tähtis on leida konfliktile jätkusuutlik poliitiline lahendus, mis põhineb Minski lepete täielikul rakendamisel ja kutsusid Venemaad selles küsimuses täielikku vastutust võtma. Ministrid rõhutasid taas iga riigi võõrandamatut õigust otsustada oma poliitiliste prioriteetide, sealhulgas oma julgeolekukorralduse üle. Hiljutistel parlamendivalimistel näitasid valijad ülekaalukat toetust Ukraina Euro-Atlandi püüdlustele ja andsid valitsusele tugeva mandaadi ulatuslike reformide jätkamiseks. „Nende reformide edukus on hädavajalik, et panna alus jõukale ja rahumeelsele Ukrainale, millel on kindel koht Euroopa demokraatlike riikide seas ja mis on pühendunud meie ühistele euroopalikele väärtustele, nagu demokraatia, inimõigused, sooline võrdõiguslikkus ja õigusriik. Oleme valmis Ukrainat nendes jõupingutustes toetama, sealhulgas Idapartnerluse raames,“ märkisid ministrid. Välisministrid kinnitasid, et võtavad teadmiseks 2018. aastal Venemaa poolt ebaseaduslikult kinni peetud laevade tagastamise Ukrainale ning kutsusid Venemaad täitma oma rahvusvahelisi kohustusi, kindlustades takistamatu juurdepääsu Ukraina sadamatele Aasovi meres ja tagades meresõiduvabaduse. Loe ministrite ühisavaldust täismahus siit: https://vm.ee/et/eesti-leedu-rootsi-ja-ukraina-valisministrite-avaldus-2... Lisainfo: Fred Püss Meedianõunik Avalike suhete osakond Välisministeerium +372 637 7618www.vm.ee | Islandi väljak 1, Tallinn Kõik uudised

26.11.2019 15:52 (8.11) Ratas: Eesti seisab kindlalt Ukraina tuleviku eest [Valitsus]

Stenbocki maja, 26. november 2019 - Peaminister Jüri Ratas kohtus täna Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, et rääkida Eesti ja Ukraina kahepoolsest koostööst, majandusolukorrast, julgeolekust ning plaanitavatest reformidest. „Eesti toetab Ukraina jõupingutusi oma territoriaalse terviklikkuse taastamisel ja seisab Ida-Ukraina konflikti ja Krimmi annekteerimise küsimuste selge lahendamise eest,“ ütles peaminister Jüri Ratas president Zelenskõile. „Sanktsioonid Venemaa vastu jäävad püsima, kuni Minski lepinguid ei täideta. Oleme Ukrainaga ka nende püüdlustes Euroopa Liidu ja NATO suunal ning toetame neid idapartnerluse ja arengukoostöö kaudu.“ Peaminister Ratas ja president Zelenskõi rääkisid kohtumisel Ukraina ees seisvatest reformidest. „Saame väga hästi aru teie pingutustest riigi uuendamisel. Oluline on, et Ukraina inimesed mõistaksid, et valitud on parim tee, ning tuleksid muudatustega kaasa. Eestil kulus Euroopa Liidu ja NATOga liitumiseks ning sellega kaasnenud reformide läbiviimiseks aastaid, kuid see töö on olnud seda väärt,“ kinnitas Ratas. Riigijuhid vahetasid kohtumisel kogemusi maareformi läbiviimisest, mis on Ukraina valitsuse tööplaani oluline osa. Veel rääkisid Ratas ja Zelenskõi rääkisid ka kahe riigi koostööst. „Oleme alati valmis jagama oma kogemusi erinevate reformide läbiviimisel, näiteks e-teenuste valdkonnas, kus koostöö toimib juba väga tihedalt, aga ka hariduses, kus Ukraina on meile tähtis partnerriik. Ukraina tudengid on Eestisse väga oodatud, aga saame jagada oma oskusi ja teadmisi ka haridussüsteemi üles ehitamisel ja arendamisel,“ ütles peaminister. Ratas ja Zelenskõi puudutasid ka eelolevat nn Normandia formaadi kohtumist Pariisis, kus saavad kokku Ukraina, Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa riigijuhid. Kohtumisel räägiti ka koostööst kaitsevaldkonnas. Fotod: https://www.flickr.com/photos/stenbockimaja/albums/72157711948425083 Kõik uudised Keel EST

26.11.2019 00:11 (8.11) KOHALIK VAADE. Mida tegi GRU ohvitser Kataloonias? [Postimees]

Miks külastas Vene spioon Barcelonat vaid päev enne ebaseaduslikku iseseisvusreferendumit? Kas mõni Kataloonia juht lubas Venemaale Krimmi tunnistamist Venemaa osana vastutasuks Kataloonia iseseisvuse tunnustamisele? Või kasutas Kreml Kataloonia kriisi hoopis Euroopas lõhede süvendamiseks?

25.11.2019 13:00 (8.11) Raamatute müügiedetabeli vallutas Indrek Hargla uus ajalooline kriminaalromaan [Apollo raamatupood]

Aasta lõpus tuleb välja väga palju head uut eesti kirjandust. Ühtlasi tähendab see tihedamat rebimist müügitopis, kus nüüd on peale jäänud Indrek Hargla värskelt ilmunud romaan «Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium». Vaata allolevatest tabelitest lähemalt, milliseid raamatuid eestlased kõige rohkem ostavad. Raamatute top 10 18.11-24.11.2019 «Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium» Indrek Hargla «Taassünd» Marilyn Kerro «Isa» Mihkel Raud «Kuidas armastada naist?» Margus Vaher «Montessori väikelaps» Simone Davies «Baruto. Rääkimata lood» Einar Ellermaa, Inge Pitsner «Aastaga haigustest priiks. Tervenduskalender 2020» «Ristsõnasõnastik 2020» «Hakitud kalamari» Stig Rästa «Unistuste seiklus Ladina-Ameerikas» Kertu Jukkum Ilukirjanduse top 10 18.11-24.11.2019 «Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium» Indrek Hargla «Lõpmatus» Tõnu Õnnepalu «Elu mõttetusest» Urmas Vadi «Sinine sarvedega loom» Andrus Kivirähk «Lukuga Päevik» Elina Naan «Krimmi vang I: Ukraina aeg» Mihkel Tiks «Mister» E.L. James «Apteeker Melchior ja timuka tütar» Indrek Hargla «Jõulumõrv» Mavis Doriel Hay «Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus» Indrek Hargla E-raamatute top 10 18.11-24.11.2019 «Mõrv Viirpuu villas» Betty Rowlands «Salauks» Jørn Lier Horst «Minu Tenerife. Kompassiga kliimapagulane» Olavi Antons «Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrari» Robin Sharma «Minu Los Angeles» Helen Tootsi «Öine vahetus» Stephen King «Täheaeg 18. Ortoni isevärki avantüür» Miikael Jekimov, Jaagup Mahkra, Jana Raidma, Kadri Tänav «Homo Deus. Homse lühiajalugu» Yuval Noah Harari «Vaktsineerida või mitte» Stefano Montanari, Antonietta M. Gatti, Serge Rader «Hirmust eduni. Meediasuhtluse 8 reeglit» Raul Rebane Linda Pärn Postimees raamatuportaali toimetaja

20.11.2019 12:55 (16.22) NATO: me ei luba Krimmi stsenaariumi kordamist oma liikmesriikides [ERR Uudised]

NATO ei luba Krimmi stsenaariumi kordamist oma liikmesriikides, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg usutluses Hispaania ajalehele El Pais.

20.11.2019 12:41 (16.22) Stoltenberg: NATO ei luba Krimmi stsenaariumi kordamist oma liikmesriikides [Postimees]

NATO ei luba Krimmi stsenaariumi kordamist oma liikmesriikides, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg usutluses Hispaania ajalehele El País.

14.11.2019 11:23 (8.11) Ilmus Mihkel Tiksi elulooline romaan Krimmist, mis saavutas Tänapäeva romaanivõistlusel teise koha [Postimees]

Kirjastus Tänapäev andis välja Mihkel Tiksi romaani «Krimmi vang» esimese osa, mis kannab alapealkirja «Ukraina aeg».

11.11.2019 19:16 (8.11) Ilmunud on Mihkel Tiksi omaelulooline romaan [Postimees]

Mihkel Tiksi omaelulooline romaan «Krimmi vang. Esimene osa» kõneleb elust, rõõmudest ja raskustest, mida on autorile pakkunud Krimm. See on mõtteline järg tema eelmistele ta enda elu kujutavatele romaanidele. Tegu on kirjastuse Tänapäev 2018. aasta romaanivõistluse võitnud teosega.

02.11.2019 04:16 (8.11) Neeme Raua intervjuu Vene sotsioloog Deniss Volkoviga: „Krimmi-efekt“ on Venemaa poliitikas nüüdseks täielikult kadunud [Postimees]

14.10.2019 16:51 (8.11) Reinsalu EL-i kolleegidele: Euroopa ühtsus Ukraina küsimuses on eelseisvaks Normandia neliku kohtumiseks hädavajalik [Välisministeerium]

Välisminister Urmas Reinsalu ettepanekul kohtusid Euroopa Liidu välisministrid täna Luksemburgis välisasjade nõukogu raames Ukraina kolleegi Vadõm Prõstaikoga. Reinsalu rõhutas, et Euroopa Liidu ühtsus on Ukraina jaoks hädavajalik, eriti loodetavasti peatselt toimuvate Normandia neliku läbirääkimiste valguses. „Ukraina on juba teinud tõsiseid jõupingutusi, et leida rahumeelne lahendus, ning meie roll on neid igakülgselt toetada, mitte suurendada pinget. On ääretult oluline, et Ukraina ei tunneks survet kiireks kompromissiks, vaid seda tajuks oma kuklas ainult tegelik agressor Venemaa,“ sõnas Reinsalu. Välisministri hinnangul tähendavad lääneriikide ühepoolsed järeleandmised Venemaale sisuliselt Ukraina positsiooni nõrgestamist rahuprotsessis ja seda tuleks igal tingimusel vältida. Tema sõnul on tähtis, et Ukraina saaks rahuprotsessis valikuid langetada otsuseid oma tuleviku kohta vabalt, ilma välise surveta kiireteks tulemusteks. “Ukraina rahval on õigus ise oma tulevikku kujundavate küsimuste üle läbirääkimistel otsuseid langetada,” rõhutas ta. Välisministri sõnul toetab Eesti algatusi, mis on suunatud sõja lõpetamisele Donbassis ja okupeeritud alade tagastamisele Ukraina kontrolli alla. „Loodetavasti viib kolmepoolse kontaktgrupi kohtumisel saavutatud kokkulepe* Venemaa sümboolsetest sammudest tõeliste tegudeni – Minski lepingute tingimusteta ja täielikule täitmisele,“ lisas ta. Ühtlasi kutsus Reinsalu Euroopa Liidu riike üles mitte tunnistama Donetskis ja Luganskis lihtsustatud korras välja antud Venemaa passe ning jätkama järjekestvalt Krimmi okupeerimise mittetunnustamispoliitikat. Kohtumisel andis Prõstaiko ministritele ka ülevaate Ukraina ambitsioonika reformikava elluviimisest. *Niinimetatud Steinmeieri vormel Fotod: https://newsroom.consilium.europa.eu/events/20191014-foreign-affairs-cou... Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakond +372 5194 7045britta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

10.10.2019 06:52 (16.22) Zelenskõi: Ukrainal ei ole retsepti Krimmi tagasisaamiseks [Postimees]

Ukrainal ei ole plaani, kuidas saada tagasi kontroll Krimmi üle, seega peab Ukraina sõjavägi tõstma oma lahinguvõimet, ütles eile president Volodõmõr Zelenskõi.

02.10.2019 17:40 (16.22) Vene saatkonna ees on pikette Krimmi toetuseks peetud juba viis aastat [ERR Uudised]

Seltskond eestlasi eesotsas Tarmo Kruusimäega on viis nüüdseks aastat Venemaa saatkonna ees Tallinnas Pikal tänaval protestinud Krimmi annekteerimise vastu ja nad kavatsevad jätkata. Kui kaua, nad veel lubadusi ei jaga.

27.09.2019 06:35 (16.22) Krimmi Eesti Tare sai annetuste abil korda [ERR Uudised]

Krimmi eestlased remontisid EKRE poliitiku Jaak Madisoni kogutud raha abil Eesti Tare, mille saab nüüd uuesti avada 19. sajandil sinna elama kolinud eestlaste muuseumina, kirjutab Postimees.

27.09.2019 00:06 (16.22) Krimmi Eesti Tare sai annetuste abil korda [Postimees]

Krimmi eestlased remontisid EKRE poliitiku Jaak Madisoni kogutud raha abil Eesti Tare, mille saab nüüd uuesti avada 19. sajandil sinna elama kolinud eestlaste muuseumina.

26.09.2019 16:20 (16.22) Zelenski sõnul mõistab Trump Krimmi kuulumist Ukrainale [ERR Uudised]

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski hinnangul õnnestus tal panna kolmapäevasel kohtumisel USA president Donald Trumpi mõistma, et Krimmi poolsaar on lahutamatu osa Ukrainast.

14.09.2019 22:15 (8.11) Endise kalatööstuse praht vormus Haapsalus kunstiks [ERR Uudised]

Tiiu Randmann-Mihkla installatsiooni-, foto- ja maalinäitus "Sprotid õlis" vaatleb Haapsalu linnagaleriis nõukogude aega läbi Haapsalus Krimmi holmil tegutsenud kalatööstuse varemete.

14.09.2019 17:27 (8.11) President Kaljulaid arutas Zelenskõiga kahe riigi koostööd ja arenguid Ukrainas [Presidendi kantselei]

Ukrainas töövisiidil viibiv president Kersti Kaljulaid kohtus täna Kiievis oma Ukraina kolleegi president Volodõmõr Zelenskõiga, kellega arutati viimaseid arenguid ja reformide hetkeseisu Ukrainas, samuti Ukraina ettevõtluskeskkonna ja õigusriigi küsimusi. „Ukraina on Eesti jaoks prioriteetne riik. Sõda riigi idaosas ja Krimmi poolsaare okupeerimine ei ole ainult Ukraina probleemid, need peavad olema kogu vaba maailma ühine mure ja häirekell, mis pole helisemist lõpetanud. Riigi jõuline reformimine sellises olukorras ning samal ajal korruptsiooni vastu võitlemine ja õigusriigi jõustamine on rasked ülesanded, kuid püsimaks Euroopa Liidu ja NATO kursil pole Ukrainal valikut,“ ütles president Kaljulaid pärast kohtumist oma Ukraina kolleegiga. Riigipea lisas, et Eesti on Ukraina püüdlusi seni igati toetanud nii rahaliselt kui meie teadmisi ja kogemusi jagades ning see peab jätkuma.

14.09.2019 17:15 (8.11) Haapsalus avati endise kalatehase prahist tehtud näitus [ERR Uudised]

Haapsalu linnagaleriis avati kunstnik Tiiu Randmann-Mihkla installatsiooni-, foto- ja maalinäitus "Sprotid õlis", kus vaadldakse nõukogude aega läbi Haapsalus Krimmi holmil tegutsenud kalatööstuse varemete ja sealt kogutud prahi.

11.09.2019 17:31 (16.22) Euroopa inimõiguste kohus arutab Venemaa väidetavaid kuritegusid Krimmis [ERR Uudised]

Euroopa inimõiguste kohus hakkas arutama Ukraina kaebust Venemaa annekteeritud Krimmis toime pandud väidetavate kuritegude kohta.

10.09.2019 00:06 (8.11) Peeter Krimm: Metsis ja mets, tõed ja valed [Pärnu Postimees]

Metsis võeti Eestis kaitse alla juba 1934. Seejärel lubati eri aegadel küttida ainult kukkesid järjest karmistuvate piirangutega. Aastakümneid kestnud ulatuslike kaitsealade ja karmide meetmete tulemuslikkust hindab Indrek Tammekänd (“Linnuekspert: Pärnumaal raiutakse metsised metsast”, PP 5.09) diplomaatiliselt: “Õnneks on viimastel aastatel arvukuse kahanemine hakanud pidurduma.” Kas peaks seepeale arvama, et nüüd toob 8000 hektarit elupaiku õnne?

09.09.2019 13:41 (16.22) Krimmi tabanud tormis hukkus kuus inimest [Postimees]

Eile Krimmi poolsaare lõunaosa tabanud tormis hukkus kuus inimest, teatas Vene eriolukordade ministeerium.

08.09.2019 16:01 (16.22) Balti riigid Eesti ei tunnusta täna Krimmis toimuvaid valimisi [Postimees]

Kolme Balti riigi välisministrid tegid täna avaldused, milles avaldasid toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning nad kinnitasid, et ei tunnusta täna Krimmis toimuvaid ebaseaduslikke valimisi.

07.09.2019 17:20 (8.11) Prantsuse välis- ja kaitseminister sõidavad Moskvasse [ERR Uudised]

Prantsusmaa välisminister Jean-Yves Le Drian ja kaitseminister Florence Parly sõidavad esmaspäeval Venemaale esimestele kõrgetasemelistele 2+2 kõnelustele oma Vene kolleegidega pärast Krimmi annekteerimist Moskva poolt 2014. aastal.

05.09.2019 10:06 (8.11) Eesti alalise esindajana Euroopa Nõukogu juures alustas tööd suursaadik Rasmus Lumi [Välisministeerium]

Eile, 4. septembril andis Eesti alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures Rasmus Lumi Strasbourgis Euroopa Nõukogu peasekretärile Thorbjørn Jaglandile üle oma volikirja. Volikirja üleandmisele järgnenud vestluse käigus avaldas suursaadik Lumi heameelt selle üle, et teemad nagu tehisintellekt ja küberjulgeolek on võetud Euroopa Nõukogu päevakorda. „Eesti kui digiriigi jaoks on väga oluline, et mõtleme ka tehnoloogia ja inimõiguste sõlmkohtadele ning tagame kiiresti arenevas maailmas inimõiguste ja õigusriigi kaitse. Loodame, et Euroopa Nõukogu jätkab selles valdkonnas juhtrolli,“ sõnas suursaadik Lumi. Lisaks käsitleti kohtumisel Venemaa Euroopa Nõukogu liikmemaksu võlgnevuse tasumise ning Ukraina temaatikat. Arutades olukorda Ukrainas rõhutas Lumi, et Eesti toetab jätkuvalt Krimmi annekteerimise mittetunnustamise poliitikat. Samuti tänas suursaadik peatselt ametist lahkuvat peasekretär Jaglandit ametiaja jooksul tehtud töö eest. Lisaks Eesti uuele alalisele esindajale andsid täna oma volikirjad peasekretär Jaglandile üle ka Iirimaa, Sloveenia, Taani, Rootsi ning Andorra suursaadikud. Suursaadik Rasmus Lumi on sündinud 8. novembril 1975 ning lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Välisministeeriumis alustas ta tööd 1995. aastal juriidilise osakonna nooremreferendina. 1999. aastal oli Lumi juriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo direktor, misjärel siirdus tööle Eesti alalisse esindusse ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures Genfis. Vahemikul 2002-2005 töötas Lumi kantsleri abina ning aastatel 2005-2006 personaliosakonna peadirektorina. Aastatel 2006-2009 oli Lumi ajutine asjur Eesti suursaatkonnas Ottawas ning vahemikul 2009-2010 peakonsul Peterburis. Aastatel 2010-2013 töötas Lumi konsulaarosakonna peadirektorina ning aastatel 2013-2014 personali peadirektorina. 2014. aastast 2019. aasta suveni oli Lumi Eesti suursaadik Hispaanias. Euroopa Nõukogu loodi 5. mail 1949. aastal eesmärgiga kaitsta ja edendada inimõigusi, õigusriiki ja demokraatiat. Täna kuulub Euroopa Nõukogusse 47 liikmesriiki ja pakub ligi 830 miljonile inimesele nende õiguste kaitset. Eesti liitus Euroopa Nõukoguga 14. mail 1993. aastal. Organisatsiooni peakontor asub Prantsusmaal Strasbourgis. Foto: https://flic.kr/s/aHsmGJ7Mbz Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakond 637 7627 / 5194 7045britta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

29.08.2019 17:38 (8.11) Allikate sõnul toimetati Sentsov Moskvasse, et Ukrainaga vahetada [Postimees]

20 aastaks vangi mõistetud Ukraina filmilavastaja Oleg Sentsov võidakse RIA Novosti Kiievi peatoimetaja vastu välja vahetada. Sentsov, kes oli 2014. aastal Krimmi annekteerimise vastu, mõisteti süüdi kahtlustatuna terrorismis.

27.08.2019 15:42 (8.11) Venemaa president Vladimir Putin pääses karistusest [Õhtuleht]

Paljud venemaalased olid imestunud, kui nägid president Vladimir Putinit 10. augustil Krimmis juhtimas ilma kiivrita külgkorviga mootorratast Ural, vahendab portaal Meduza. Vladivostoki jurist Maksim Tšihhunov pöördus peaprokuratuuri ja Sevastopoli autoinspektsiooni poole ettepanekuga trahvida liikluseeskirju rikkunud presidenti.

27.08.2019 13:20 (8.11) Sevastopoli liiklusinspektsioon lubab Putinil mootorrattal ilma kiivrita sõita [Delfi uudised]

Sevastopoli liiklusinspektsioon teatas, et Venemaa presidendi Vladimir Putini sõitmine mootorrattal ilma kiivrita Krimmi külastamise ajal ei ole liikluseeskirja rikkumine.

27.08.2019 10:51 (8.11) Narva kultuuripealinna hüüdlause on inspireeritud Krimmi okupeerimisest [Õhtuleht]

Kolmapäeval selgub, kas Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnaks kandideerimise hüüdlause „Narva is next“ („Narva on järgmine“) Narva ka päriselt järgmiseks Eestis asuvaks kultuuripealinnaks teeb

27.08.2019 00:05 (8.11) Narva kultuuripealinna hüüdlause on inspireeritud Krimmi okupeerimisest [Eesti Päevaleht]

Narva on piirilinn piiripunktiga linna keskväljakul. Euroopas on see midagi täiesti erakordset, andes võimaluse luua ainulaadseid kontakte: Narvas saavad kokku nii eesti, eestivene kui ka palja silma ja kõrvaga hoomatav piiritagune Venemaa kultuur.

25.08.2019 14:30 (8.11) Trump tahab Putini tuleval aastal G7 tippkohtumisele kutsuda [Delfi uudised]

USA president Donald Trump ütles, et see on "kindlasti võimalik", et ta kutsub Venemaa president Vladimir Putini järgmisel aastal juhtivate tööstusriikide tippkohtumisele, hoolimata sellest, et Venemaa visati pärast Krimmi annekteerimist blokist välja.

24.08.2019 00:04 (8.11) Edumeelsed bandiitharitlased [Postimees]

Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi direktor Erkki Karo (36) ja projektijuht Robert Krimmer (41) on avalikult Eesti teadusmaailma häbipostis. Võib öelda, et õigustatult, kuid... ilmselt ei peaks nad seal ainsana olema.

23.08.2019 17:01 (8.11) Raivo Aeg: koostöö NATO ja Euroopa Liidu riikidega jääb tõhusaks ka tulevikus [Justiitsministeerium]

23.08.2019 Täna, üleeuroopalisel totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeval, sõnas justiitsminister Raivo Aeg, et tänane päev meenutab meile taas, et Eesti saatus on olnud ja on ka tulevikus lahutamatu Euroopa ja kogu demokraatliku maailma saatusest. Justiitsministri sõnul meenutab Molotovi-Ribbentropi pakt, et äärmuslikud maailmavaated toetavad alati üksteist, sest nad sünnivad ühest allikast – kurjusest ja võimujanust. „Paraku peame tõdema, et äärmuslus on maailmas praegu tugevam, kui ta oli veel mõni aeg tagasi. Seetõttu nõuab ka demokraatia, et teda kaitstaks senisest veelgi tugevamini. Et teda kaitstaks mistahes ekstremismi vastu – ja seda on tänapäeva massimeedia tingimustes kahjuks järjest raskem teha,“ ütles Raivo Aeg memoriaalil peetud kõnes. „Sellegipoolest olen ma kindel, et vead, mida Eesti tegi Teise maailmasõja eelõhtul, ei kordu enam, sest maailm on muutunud ja Eesti on õppinud. Meie koostöö NATO ja Euroopa Liidu riikidega on tõhus ja jääb selliseks ka tulevikus. Me ei ole mitte alati olnud oma partneritega ühel meelel ja vaevalt oleme seda tulevikuski. Kuid meie ühine saatus on alati olnud üle meie erimeelsustest,“ rõhutas Aeg. „Molotovi-Ribbentropi pakt on küll juba ammu ajaloo prügikastis, kuid Venemaa agressiivsus ja jultunud katsed jõuga riigipiire muuta pole kuhugi kadunud. Me ei tohi unustada Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat, mille Venemaa okupeeris pärast Gruusia ründamist. Me ei tohi unustada Krimmi okupeerimist ja sõda, mida Venemaa peab Ukraina rahva vastu. Täpselt samuti, samm-sammult, üksikute piirkondade kaupa vallutasid ja okupeerisid oma naaberriike ka Stalin ja Hitler,“ märkis Aeg. „Mõelgem täna siin Maarjamäel kõigile neile, keda täna meie hulgas enam ei ole ja kellest paljusid meenutab vaid nimi selle mälestusmärgi mustal seinal. Mõelgem kõigile neile, kes on võidelnud Eesti riigi eest minevikus, ja kõigile neile, kes üle maailma on Eesti riigi toetajad täna. Väärikaim viis austada neid, kes on ohverdanud oma elu Eesti ja Euroopa vabaduse eest, on üheskoos kaitsta meie ühiseid demokraatlikke väärtusi,“ sõnas justiitsminister Raivo Aeg. 2009. aasta aprillis tegi Euroopa Parlament oma resolutsioonis „Euroopa südametunnistus ja totalitarism“ ettepaneku kuulutada 23. august üleeuroopaliseks kõigi totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestamise päevaks. Täna möödub 80 aastat Molotovi ja Ribbentropi pakti sõlmimisest. Lepingu salaprotokoll, millega natsistlik Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude liit jagasid Ida-Euroopa oma mõjusfäärideks, pani aluse Poola, Leedu, Läti ja Eesti iseseisva riikluse hävitamisele ning käivitas sündmuste ahela, mis tõi kaasa miljonite eurooplaste langemise genotsiidi ning inimsusvastaste ja sõjakuritegude ohvriks. Justiitsminister Raivo Aegi kõne leiab siit.

11.08.2019 23:52 (16.22) Putin kihutas Krimmis ringi koos kurikuulsa motojõuguga [Õhtuleht]

Samal ajal kui laupäeval Moskvas, Peterburis ja teisteski Venemaa linnades tuli tänavaile ausaid valimisi nõudes ja loosungeid „Putin on varas!“ kandes kümneid tuhandeid inimesi ning vahistati 352 meeleavaldajat, sõitis pealaest jalatallani nahka rõivastunud Vladimir Putin ringi Krimmis kõrvu kurikuulsa ööhuntide motojõugu ja selle ninamehe Aleksandr Zaldostanoviga (hüüdnimega Kirurg).

11.08.2019 19:01 (8.11) Ukrainat pahandas Putini visiit motoklubi festivalile Krimmis [Postimees]

Ukraina välisministeerium protestis Vene presidendi Vladimir Putini visiidi pärast Krimmi, kus ta osales Kremli-meelse motoklubi Ööhundid iga-aastasel festivalil.

11.08.2019 17:45 (16.22) GALERII | Macho-Putin tõmbas nahktagi üll ja põrutas Krimmi [Õhtuleht]

Venemaa meediale meeldib jätta Vladimir Putinist võimalikult mehise mehe mulje. Seekord reisis idanaabri president koos Ööhuntide tsikliklubiga 2014. aastal annekteeritud Krimmi poolsaarele.

11.08.2019 14:50 (8.11) Ukraina hõivas ja otsis läbi Vene laeva [Delfi uudised]

Ukrainas Hersoni sadamas otsiti läbi Vene laev, mida kahtlustatakse ebaseaduslikus kütuse tarnimiseks okupeeritud Krimmi.

11.08.2019 13:20 (16.22) Ukraina otsis läbi Krimmi kütust vedanud tankeri [ERR Uudised]

Ukraina prokuratuuri ametnikud otsisid laupäeval Hersoni sadamas läbi tankeri, mida kahtlustatakse 2015. aastal Venemaa poolt annekteeritud Krimmi kütuse vedamises.

11.08.2019 12:05 (16.22) Ukraina otsis läbi Krimmi kütust vedanud Vene laeva [ERR Uudised]

Ukraina prokuratuuri ametnikud otsisid laupäeval Hersoni sadamas läbi Vene laeva, mida kahtlustatakse 2015. aastal Venemaa poolt annekteeritud Krimmi kütuse vedamises.

11.08.2019 01:13 (8.11) Fotod: meeleavaldusi ignoreerinud Putin kärutas tsikliga mööda Krimmi ringi [Postimees]

Nagu eelmistegi Moskva rahutuste ajal, otsustas Venemaa president Vladimir Putin ka laupäeval rahva muredele läbi sõrmede vaadata ning hüppas seekord mootorratta sadulasse.

07.08.2019 15:51 (16.22) Krimmi võimud müüsid Brežnevi lemmiksuvila 1,2 miljardi rubla eest [Postimees]

Lõuna-Krimmis Nižnja Oreandras müüdi kunagine riiklik suvila nr 1, mille Krimmi võimud riigistasid pärast poolsaare okupeerimist Venemaa poolt.

05.08.2019 12:11 (8.11) Eesti rakendab täiendava meetme vastusena Venemaa agressioonile Ukrainas [Välisministeerium]

Täna, 5. augustil võttis välisministeerium vastu otsuse mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni poolt Donetski ja Luganski oblastite elanikele pärast 24. aprilli 2019 väljastatud passe juhul, kui passi kasutaja ei olnud varem Venemaa kodanik. Otsus jõustub kohe. Välisminister Reinsalu sõnul on see otsus vastuseks Venemaa Föderatsiooni presidendi poolt aprillis allkirjastatud määrusele anda Donetski ja Luganski oblastite elanikele lihtsustatud korras Vene kodakondsus. „Ida-Ukraina elanikele Vene kodakondsuse jagamine lihtsustatud korras on täiendav katse õõnestada Ukraina iseseisvust ja põlistada praegune ebastabiilne julgeolekuolukord Ida-Ukrainas. See on täielikus vastuolus Minski lepete vaimuga,“ selgitas Reinsalu. „Eesti tänane otsus väljendab meie põhimõttelist hukkamõistu Venemaa taolistele püüdlustele,“ lisas ta. Eesti välisminister tõstatas passistamise teema Euroopa kolleegidega maikuisel Euroopa Liidu välisasjade nõukogul. 20. juunil väljendas Euroopa Ülemkogu selle pärast sügavat muret ning ühtlasi ka valmisolekut kaaluda nende Venemaa passide mittetunnustamist. „Usun, et ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid ja kogu rahvusvaheline üldsus võtavad peagi vastu sarnased otsused. Meie kohus on jätkata Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse aktiivset toetamist,“ lisas ta. Eesti on varem otsustanud mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni passe, mis on väljastatud Krimmis ja Sevastopolis sealsetele elanikele pärast 18. märtsi 2014 passe juhul, kui passi kasutaja ei olnud varem Venemaa kodanik. Eesti üheskoos paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega rõhutas Euroopa Komisjonile vajadust töötada välja Euroopa Liidu suunised antud küsimuses ning tänane otsus lähtub juulikuus esitatud suunistest. Mittetunnustamise otsus on iga Euroopa Liidu liikmesriigi enda pädevuses. Eesti menetleb Venemaa kodanike viisataotlusi vastavalt Euroopa Liidu viisaeeskirjale ning EL-Venemaa viisalihtsuslepingule. Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakond 637 7627 / 5194 7045britta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

Tweets by @w3uudised